Kohtumenetluse tõhustamise ettepanekud

Aadress: Pärnu mnt 7, 15084 Tallinn; registrikood 74001943; telefon: 628 2784;e-post: [email protected]

Lisainfo: www.kohus.ee

Justiitsministeerium

Teie 14.11.2024 nr 8-3/5169-11

Meie 29.11.2024 nr

Arvamus kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute kohta

Lugupeetud minister

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust kohtumenetluse tõhustamise ettepanekute

kohta, mis puudutavad notari tasu seadust, pankrotiseadust, perehüvitiste seadust,

põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadust, riigi õigusabi seadust,

sotsiaalhoolekande seadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja täitemenetluse seadustikku.

Tallinna Ringkonnakohus nõustub paljude ettepanekute ja selgitustega, mis võimaldavad

lahendada kohtuasja menetlusosaliste jaoks võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega, kuid

õigesti, ning aitavad ühtlasi hoida kokku kohtu ressursse. Tallinna Ringkonnakohus toob siinses

arvamuses esile need ettepanekud, mis meie hinnangul tsiviilkohtumenetluse tõhustamisele

apellatsiooniastmes kaasa ei aita, ning on vastupidise toimega.

Perehüvitiste seaduse muutmine

1. Paragrahvi 58 täiendamine lõikega 12

Võiks ette näha võimaluse, et riik saab esitada ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Praeguse

sõnastuse järgi tuleb esitada hagi, mis ei tarvitse olla ratsionaalne.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmine

2. Paragrahvi § 49 lõigete 2 ja 3 muutmine ning paragrahvi 51 täiendamine lõigetega 1¹ ja

1²

Tallinna Ringkonnakohus ei nõustu pakutud ettepanekutega. Protokollimine ei ole üksnes

tehniline toiming, vaid sellel on teatav mõju kohtupidamise kuvandile. Kohtunik peaks saama

tegeleda õigusemõistmisega ning tehnilisemat laadi töö peaks jääma kohtuistungi sekretäri või

muu kohtuametniku kanda, sh arvestades tööjõukulu erinevusi. See, et kohtunikul tuleb

koostada kohtuistungi protokoll ja tegeleda muude tehniliste küsimustega, ei tõhusta menetlust,

vaid aeglustab seda, sh ei võimalda kohtunikul vajalikul määral keskenduda kohtuistungi

juhtimisele ja asja sisulisele arutamisele. Apellatsioonimenetluses on maakohtu istungite

protokollidel oluline tähendus, sest tihti selgitab maakohus poolte väited ja seisukohad välja

kohtuistungi(te)l. Maakohtu istungitel lahendatakse ka erinevad menetluslikud küsimused ja

tõendite taotlustega seonduv. Vajadus kuulata kohtuistungite helisalvestusi, toob kaasa

täiendava ajakulu kaebuste menetlemisel. Protokolli hilisem koostamine (nt apellatsioonikohtu

2

taotlusel) ei teeni ka sama eesmärki, mis istungi vahetu protokollimine ja protokolli

korrastamine paari päeva jooksul pärast istungit.

Senist protokollimisele kulunud aega aitaks kokku hoida TsMS § 50 lg 1 parem järgimine,

märkides protokolli üksnes menetlustoimingu olulise käigu ja muud asja lahendamise või

võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulise. Seni on protokollides tarbetult kajastatud

menetlusosaliste seisukohti, mis on varasemates kirjalikes menetlusdokumentides juba

esitatud.

Vältimatult peaks olema kohtuistungi protokoll koostatud kõikides asjades, milles esitatakse

edasikaebus. Vastasel korral jääb apellatsioonimenetlus protokollide ootele. Seejuures võib

maakohtul olla vajadus tagantjärele koostada mitme aasta taguste kohtuistungite protokollid.

3. Paragrahvi 59 täiendamine lõikega 2¹

Ringkonnakohtu hinnangul võiksid sättest tuleneda selged kriteeriumid, millal võib jõustumata

kohtulahendiga tutvuda ja selle avalikustada. Asjaomaste taotluste esitamine tekitab kohtutele

tööd juurde. Kaaluda võiks ka võimalust, et kõik jõustumata kohtulahendid on avalikud.

4. Paragrahvi 176 lõigete 1, 2 ja 4 ning paragrahvi 177 muutmine

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ettepanekud kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega.

Kohtule võiks jääda võimalus lahendi tegemisel otsustada, kas menetluskulud rahaliselt

kindlaks määrata või jätta see hilisemaks.

Täpsustada tuleks, millise tähendusega on 14-päevane tähtaeg, mille jooksul on võimalik

taotleda menetluskulude kindlaksmääramist. Kui tegemist on õigustlõpetava tähtajaga, siis jääb

ebaselgeks selle vajalikkus.

5. Paragrahvi 186 lõike 5 täiendamine

Kaaluda võiks menetlusabi andmise otsustamise üleandmist mõnele muule organile.

Pakutud ettepaneku korral näeb ringkonnakohus vajadust rakenduse järele, mis aitaks

automatiseeritud andmete alusel taotleja majanduslikku seisundit hinnata.

6. Paragrahvi 236 lõike 3 esimese lause ja 237 lõike 1 esimese lause muutmine, paragrahvi

363 täiendamine lõikega 5¹ ja paragrahvi 394 täiendamine lõikega 2¹

Ringkonnakohus ei toeta osundatud sätetesse kavandatud muudatusi ja täiendusi. Ettepanekud

pigem pikendavad praktikas menetlust. Menetlusosaliste esimesed kohtule esitatavad

menetlusdokumendid koos asjaomaste tõenditega on tavapäraselt kõige asjakohasemad, sest

menetluse alguses teeb menetlusosaline üldjuhul parima soorituse asjaolude esiletoomiseks ja

asjakohaste tõendite esitamiseks. Praktikas aitavad hagiavaldusele lisatud tõendid seda

paremini mõista. Kui hagile edaspidi tõendeid ei lisata, võib ka hagi tagamise taotluste

lahendamine osutuda keeruliseks.

Ringkonnakohtu hinnangul aitab ettepanekutega taotletud eesmärgi paremale saavutamisele

kaasa see, kui kohtunik juhib tõhusa(ma)lt menetlust. Selleks ei ole aga vaja seadust muuta.

7. Paragrahvi 244 täiendamine

3

Ringkonnakohus toetab põhimõtteliselt ettepanekut paragrahvi 244 täiendamiseks, kuid lisada

tuleks alused ja menetluse kord, kuidas kostja isik tuleks välja selgitada.

8. TsMS-i täiendamine paragrahviga 310²

Ringkonnakohus kahtleb, kas ettepanek on vajalik ja proportsionaalne. Samuti suurendab see

pigem kohtu töökoormust. TsMS juba reguleerib kättetoimetamist nn fiktsioonidena, mil

seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata dokumendi tegelikust üleandmisest.

Ettepanekus ei ole ka esile toodud, mil viisil avalike teenuste piiramine toimuma hakkaks.

Alternatiivselt võiks ettepaneku asemel tehniliselt saavutada praeguse õiguse järgse lahenduse,

et kui kohtudokument on vastu võtmata, siis ei saa isik enam täielikult kasutada infosüsteeme.

9. Paragrahvi 311¹ lõike 5¹ esimese lause muutmine ja paragrahvi 317 lõike 1¹ esimese

lause täiendamine

Osundatud sätete muutmise ja täiendamise vajadus jääb mõnevõrra ebaselgeks. Äriühingule

menetlusdokumendi kättetoimetamisel saadetakse see nii ehk teisiti juhatuse liikmele.

10. Paragrahvi 383 lõike 1¹ muutmine

Ringkonnakohtu hinnangul võiks kaaluda lisaks ettepanekule muudatust, et 5% tagatist tuleb

maksta tagatise väärtuselt. Praegune lahendus võib olla ebaõiglane (ja võimalik, et ka

Põhiseadusega vastuolus) nt juhul, kui hageja nõue on 1 000 000 eurot, aga kostja ainsa ja

kohtuliku hüpoteegiga koormatava kinnisasja väärtus on 10 000 eurot.

11. Paragrahvi 392 täiendamine lõikega 6

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ettepanek põhjendatud lisatava lõike 6 viimase lause osas,

sest seadusega ei saa ette kirjutada, millest pooled peavad aru saama.

12. Paragrahvi 437 täiendamine punktiga 2¹

Sätte muutmise vajadus jääb ebaselgeks. TsMS § 437 punkt 1 juba hõlmab ettepanekuga

taotletut.

13. Paragrahvi 441 täiendamine lõikega 1

Ettepanek pigem ei ole põhjendatud, sest praeguse infosüsteemi korralduse juures pole ette näha

piisavalt selget võimalust üheselt tuvastada, kes lahendi kinnitas. Lisaks ei tarvitse lahendi

infosüsteemis kinnitamine olla kohtunikule vähem ajamahukas. Kaaluda võiks lahendust, et

kohtute infosüsteemi täiendatakse nii, et kohtunik saab anda allkirja mitmele lahendile korraga.

Pakutud ettepanek on ka ainult pool lahendust. Selgitamist vajab, milline on muu usaldusväärne

ja turvaline viis otsuse tegemise kinnitamiseks.

14. Paragrahvi 536 lg 1 täiendamine kolmanda lausega

Ringkonnakohus on ettepaneku osas kahtleval seisukohal. Praktikas on kohtunikud sageli

erinevad, kes on isiku ühes menetluses ära kuulanud ja kellel tõusetub järgmises menetluses

vajadus isik ära kuulata. Ettepanek vajaks täiendavat analüüsimist.

15. Paragrahvi 661 lg 1 muutmine

4

Ringkonnakohus ei toeta ettepanekut esitada määruskaebused vahetult ringkonnakohtule

(v.a kaebused kohtunikuabi või vanemkohtujuristi määrustele). See ei taga kohturessursi

efektiivsemat kasutamist ega kiirenda määruskaebemenetlusi. Pigem põhjustab muudatus

täpselt vastupidise tulemuse. Kui kõnealune õigusmuudatus siiski tehakse, tuleb arvestada

ringkonnakohtu töökoormuse olulise suurenemise ja menetlusaja märkimisväärse

pikenemisega.

Praeguse menetluskorra järgi teeb maakohus mh järgmised toimingud: kontrollib kaebuse

lubatavust, formaalsete eelduste täidetust (sh riigilõiv, allkiri), toimetab kaebuse kätte sellest

puudutatud teistele menetlusosalistele ja annab neile vastamise tähtaja. Ringkonnakohus teeb

ise samad toimingud apellatsioonimenetlustes. Mõlemas kohtus tegelevad vastava töölõiguga

sekretärid ja kohtujuristid, keda maakohtutes on märkimisväärselt rohkem.

Kui ringkonnakohus peab tegema ise määruskaebuse menetlusse võtmise toimingud, siis

tähendab see vastavas osas sekretäride (eelkõige kättetoimetamine) ja kohtujuristide

(formaalsete eelduste kontroll) töömahu kasvu praeguselt ca 900-lt apellatsiooniasjalt peaaegu

kolmekordseks. Sekretäride (kättetoimetamise) puhul on märkimisväärne, et see koormus tuleb

Tallinna Ringkonnakohtus jagada nelja inimese vahel – samal ajal, kui praegu jaguneb see kahe

maakohtu kõigi tsiviilvaldkonna sekretäride vahel.

Määruskaebuse menetlusajast moodustab formaalne kontroll, kättetoimetamine ja vastuse

ootamine menetluslike kaebuste puhul olulise osa. Praegu on ringkonnakohtud püüdnud

nimetatud kaebused lahendada 45 päeva jooksul, mis ei ole ettepanekus kirjeldatud

õigusmuudatuse korral enam võimalik. Võttes arvesse senist kogemust apellatsioonkaebuste

menetlusse võtmise, kättetoimetamise ja vastuse ootamise osas, võib eeldada, et asjaomane

menetlusaeg vähemalt kahekordistub. Samavõrra pikeneb ka lõpplahenditele esitatud kaebuste

menetlemise aeg. Mõlemal juhul on menetlusaja pikenemine veelgi ulatuslikum, kui

ringkonnakohtutele ei anta eelmises taandes kirjeldatud olukorraga arvestavat ressurssi.

Ettepanek ei vähenda sekretäride ega kohtujuristide töökoormust, kuid paragrahvi 661 lõike 1

muutmise realiseerumisel toimub peamine koormuse suurenemine just nende osas.

Menetluslike määruskaebuste suunamine vahetult ringkonnakohtusse võtab maakohtult ka

võimaluse korraldada menetlust sujuvalt, arvestades paralleelse kaebemenetlusega. Kaebuse

saamisel nõuab ringkonnakohus maakohtust välja asja toimiku (kui see ei ole veel digitaalne),

mis võib sisuliselt peatada põhimenetluse lahendamise. Nii paber- kui ka digitoimiku korral

võib olla raskendatud toimikus kronoloogilise ja loogilise järjekorra pidamine, kui

menetlusosalised esitavad samal ajal dokumente nii põhi- kui kaebemenetluses.

Ettepanek TsMS § 662 lg 3 täiendamiseks kolmanda lausega

„Eelmist lauset ei kohaldata hagita menetluse lõpplahendi peale esitatud määruskaebuse

menetluses, sel juhul kohalduvad § 652 sätted“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Siigur

Tallinna Ringkonnakohtu esimees