Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Hr Andry Krass

Eesti Omanike Keskliit

Kadaka tee 4,

10621 Tallinn

E-post: [email protected]

Teie 01.11.2024 nr KL 128-24

Meie 29.11.2024 nr 5-4/2024-150-2

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Andry Krass

01.11.2024 kirjas Konkurentsiametile tõi Eesti Omanike Keskliit avaliku teabe seaduse (AvTS)

§-le 28 tuginedes välja (kokkuvõtvalt), et Konkurentsiamet on kohustatud avalikustama

andmed kaubaturul valitsevas seisundis olevate, eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli

omavate äriühingute hinnakujunduse kohta. Nagu nähtub Konkurentsiameti kodulehel

avaldatud ärisaladuste juhisest, siis varjab Konkurentsiamet monopoolses seisundis olevate

äriühingute hinnakujunduse seisukohast olulisi andmeid. Näiteks salastab Konkurentsiamet

monopoolsete ettevõtete püsikulude suurust, kasumimarginaali, krediidiriski kulusid, äririskide

katmiseks loodud rahaliste puhvrite suurust, kaalutud keskmise kapitali hinna suurust. Eesti

Omanike Keskliidu hinnangul on monopolide mistahes hinnakujundust mõjutava info

salastamine vastuolus kehtiva õigusega ning rikub jämedalt tarbijate huve. Eriti arusaamatu on

selliste elutähtsat teenust osutavate monopolide info varjamine, kelle monopoolne seisund

tugineb seadusel, mistõttu ei saa nende tegevuse avaldamisega seotud info avaldamisest

majanduslikku kahju tekkida.

Eesti Omanike Keskliit palub selgitada: millistele õigusaktidele tuginedes varjab

Konkurentsiamet monopoolses seisundis olevate äriühingute hinnakujunduse andmeid? Kuidas

saavad tarbijad teostada andmete varjamise tingimuses järelevalvet Konkurentsiameti enda

tegevuse üle?

Täname pöördumise eest.

AvTS § 5 lg 3 p-de 1 ja 2 järgi võrdsustakse teabevaldajaga ettevõtja, kes on kaubaturul

valitsevas seisundis, omab eri- või ainuõigust või loomulikku monopoli teabe osas, mis

puudutab kaupade ja teenuste pakkumise tingimusi, hindu ja nende muudatusi ning füüsilisest

isikust ettevõtja, mittetulundusühing, sihtasutus või äriühing – teabe osas, mis puudutab riigi

või kohaliku omavalitsuse eelarvest avalike ülesannete täitmist või toetusena antud vahendite

kasutamist. Sellised isikud on AVTS-ist tulenevalt nimetatud teabe avaldamiseks kohustatud

ning taolist teavet võivad sisaldada alates 01.10.2022 kõigile tasuta kättesaadavad äriregistri

andmed https://ariregister.rik.ee/est. Avalikult kättesaadavate andmete avalikustamist

dubleerima ei pea. Kokkuvõtteks saab AvTS § 5 lg 3 p-des 1 ja 2 nimetatud ettevõtjate

hinnakujundust puudutavaid andmeid äriregistrist või teabetaotluse korras ettevõtja poole

pöördumisel.

Samas on AvTS § 35 lg 1 p-st 17 lähtudes teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseks

teabeks teabe, mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust.

2 (3)

Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse (EKTÄKS) § 5 lg 2 alusel on

ärisaladus teave, mis vastab järgmistele tingimustele:

1) see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti

kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad;

2) sellel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja

3) selle üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et

hoida seda salajas.

Ärisaladuseks võivad olla ka hinnakujundust puudutavad teatud andmed, mida tuleb aga

igakord analüüsida eraldi. Õigus ärisaladuse kaitsele on ka monopoolset seisundit omaval

ettevõtjal ning seda ka juhul, kui tegemist on riigile kuuluva ettevõtjaga (vt nt Tallinna

Halduskohtu 31.10.2027 otsuse nr 3-15-29451 ) ning erisusi ei sea siin ka EKTÄKS. Nii on

Konkurentsiameti ärisaladuse juhendis õigesti välja toodud, et ärisaladuseks võib olla tehnilist

laadi teave, mis puudutab oskusteavet (näiteks toote valmistamiseks rakendatavad töövõtted),

kasutatav tarkvara, toodete retseptid või keemilised koostisosad, tootmissaladuste ja -protsesside

kirjeldused jms. Samuti võib lugeda ärisaladuseks kaubanduslikku laadi teavet, nagu teave kulude

hindamise metoodika, tarneallikate, ostumüügi mahtude, turuosade, klientide ja edasimüüjate,

turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia kohta. Ka finantsalane teave võib

olla ärisaladuseks, eelkõige puudutab see finantsarvestuslikke andmed, mis ei tulene majandusaasta

aruandest, näiteks konkreetse ettevõtte käitamisega seotud finantsandmed, vabade rahaliste

vahendite hulk teatud ajahetkel, teatavatel juhtudel ka krediidireitingud jms. Konkurentsiameti

praktikas on ärisaladuseks loetud ka näiteks ettevõtja ostu-müügimahtu ja kauba lepingulise hinna

arvestamist.

Lisame, et konkurentsiseaduse (KonkS) § 63 lg 2 järgi Konkurentsiameti ametnikul ei ole õigust

avaldada teistele isikutele ega avalikustada ettevõtja nõusolekuta ärisaladusi, mida ta on teada

saanud oma teenistuskohustuste täitmise käigus, kui KonkS-iga ei ole ette nähtud teisiti.

Ärisaladuse kaitse kohutuse seab ametnikule ka avaliku teenistuse seaduse § 55,

haldusmenetluse seaduse § 7 lg 3 ning EKTÄKS-i § 5 lg 3 p-de 2 ja 3 järgi on ärisaladuse

avaldamine ebaseaduslik, kui isik rikub kohustust ärisaladust mitte avaldada või rikub

ärisaladuse kasutamise piiramise kohustust.

Ka ei saa välistada teabevaldaja ja teiste isikute kriminaalvastutusele võtmist juhul, kui on

tegemist karistusseadustiku (KarS) §-is 377 sätestatud kuriteoga, mille järgi karistatakse

ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise eest, kui see on toime pandud

ärilisel või kahju tekitamise eesmärgil. Ärisaladust puudutava otsuse või toimingu puhul võib

ametiisikut silmas pidades siinkohal lisaks rakenduda ka KarS §-is 2911 sätestatu, mille järgi

on riiklikku järelevalvet teostava või kohalikule omavalitsusele seadusega pandud

järelevalvekohustust täitva ametiisiku poolt teadvalt ebaseadusliku otsuse või toimingu

tegemise eest või otsuse või toimingu ebaseaduslikult tegemata jätmise eest, kui sellega on

tekitatud oluline varaline kahju või kui sellega on teisele isikule, välja arvatud riik ja kohalik

omavalitsusüksus, põhjustatud muu raske tagajärg, käsitatav kuriteona. Kuriteo süüdistuse võib

saada KarS § 22 järgi ka kuriteost osavõtja, kes tahtlikult kallutab teise isiku õigusvastasele

teole või osutab selleks kaasabi.

Lähtudes eeltoodust, avaldab Konkurentsiamet oma veebilehel ettevõtjate hinnakujundust

puudutavad andmed vaid mahus, mis ei ole käsitatavad ettevõtjana ärisaladusena2 ning ühte või

teist ettevõtjat puudutava hinnakujunduse osas pöördub enne vastavasisulise teabetaotluse

rahuldamist ettevõtja poole dokumendist ärisaladuse eemaldamiseks. Peale mida edastatakse

dokumendi ärisaladuseta väljavõte taotlejale.

1 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=248957482 2 Vt näiteks erinevate teenuste ja ettevõtjate lõikes taotletud ja kooskõlastatud teenuste hindasid

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/kooskolastatud-hinnad#kooskolastatud-maa

3 (3)

Amet möönab aga, et reguleeritavates sektorites vajab ettevõtjate hinnakujundus paremat

läbipaistvust, mida saaks tagada seadusandluse muutmise teel. Nii on kaugküttevaldkonda

puudutavalt Konkurentsiameti ettepanekud kättesaadavad ameti dokumendiregistris

https://adr.rik.ee/ka/dokument/15109365 ja https://adr.rik.ee/ka/dokument/15961114

Konkurentsiameti toimingud ja haldusaktid on vaidlustatavad halduskohtus ning kui teabe

taotleja leiab, et teabevaldaja on rikkunud tema õigusi teabe väljastamisel, on tal võimalus

pöörduda taotlusega Andmekaitse Inspektsiooni poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Piiroja

Regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja

Telefon 667 2541

E-post: [email protected]