Kiri

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.1-2/24/19838-2
Registreeritud	29.11.2024
Sünkroonitud	02.12.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine
Sari	7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid
Toimik	7.1-2/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Jõelähtme Vallavalitsus
Vastutaja	Rita Źereen (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (180260 tm).

Failid

7.1-22419838-2 29.11.2024 Valjaminev kiri.asice

2409_EP_AR-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

2409_EP_AS-4-02_v01_Asendiplaan.pdf

Proosa tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine .pdf

2409_EP_AR-3-01_v01_Seletuskiri.pdf

Ehitusprojekti nimetus: Ridaelamu ehitusprojekt Ehitusprojektil kajastatud ehitise aadress: Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme alevik Töö nr. 2409 Projekti väljaandmise kuupäev: 16-09-2024 Seletuskiri, leht nr Page 1 of 56

Ehitusprojekti koostaja: Projektijuht / Vastutav spetsialist: Estplain OÜ Igor Sidorenko /allkirjastatud digitaalsel Registrikood: 12303214 MTR EEP002447, Volitatud arhitekt 7 Kutse Aadress: J.Kunderi 8a, Tallinn 10121 Tel: 53540315

SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 3

1.1 Seletuskirja ülesehitus ............................................................................................................... 3 1.2 Üldandmed ................................................................................................................................. 3 1.3 Alusdokumendid ......................................................................................................................... 4

2 ASENDIPLAAN ................................................................................................................................ 5 2.1 Üldandmed ................................................................................................................................. 5 2.2 Olemasolev ................................................................................................................................ 6 2.3 Asendiplaani lahendus ............................................................................................................... 7 2.4 Vertikaalplaneering .................................................................................................................... 8 2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ................................................................................. 8 2.6 Teed ja platsid ............................................................................................................................ 9 2.7 Haljastus ja heakorrastus ......................................................................................................... 10 2.8 Välisvalgustus .......................................................................................................................... 12 2.9 Detailplaneeringu ja projekteeritud näitajate võrdlustabel ....................................................... 12

3 ARHITEKTUUR ............................................................................................................................. 13 3.1 Üldandmed ............................................................................................................................... 13 3.2 Olemasolev .............................................................................................................................. 13 3.3 Arhitektuuri üldlahendus........................................................................................................... 13 3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted .................................................................................... 14 3.5 Hoone tehnilised andmed ........................................................................................................ 16

4 SISEARHITEKTUUR ..................................................................................................................... 17 4.1 Üldandmed ............................................................................................................................... 17 4.2 Sisearhitektuuri kontseptsioon ................................................................................................. 17 4.3 Ruumide funktsionaalsed seosed ............................................................................................ 18 4.4 Valgustuse kontseptsioon ........................................................................................................ 18 4.5 Viimistlusmaterjalid .................................................................................................................. 18

5 KONSTRUKTSIOONID ................................................................................................................. 18 5.1. Üldandmed .............................................................................................................................. 18 5.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele ....................................................... 19 5.3. Hoone kandeskelett ................................................................................................................ 21 5.4. Maa-alused konstruktsioonid .................................................................................................. 21 5.5. Maapealsed konstruktsioonid ................................................................................................. 21

6 AKUSTIKA ..................................................................................................................................... 22 6.1 Üldandmed ............................................................................................................................... 22 6.2 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed ................................................................................. 23 6.3 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded .......................................................... 23 6.4 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted ..................................................................................... 24 6.5 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted ..................................................................................... 25 6.6 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil ....................................................... 25

7 TULEOHUTUS .............................................................................................................................. 26 7.1 Üldandmed ............................................................................................................................... 26 7.2 Olemasolev .............................................................................................................................. 27 7.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve ..................................................................... 27 7.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................................... 27 7.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus ........................................................................................... 27 7.6 Tuletundlikkus .......................................................................................................................... 28 7.7 Evakuatsioonilahendus ............................................................................................................ 29 7.8 Tuleohutuspaigaldised ............................................................................................................. 29 7.9 Tehnosüsteemide tuleohutus ................................................................................................... 30 7.10 Muud tuleohutusabinõud ehitises .......................................................................................... 30 7.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ................................................................................ 31

7.12 Väline tulekustutusvesi .......................................................................................................... 31 8 KÜTE, VENTILATSIOON .............................................................................................................. 31

8.1 Üldandmed ............................................................................................................................... 31 8.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid ........................................................................................... 32 8.3 Sisekliima parameetrid ............................................................................................................. 33 8.4 Soojusallikas ............................................................................................................................ 33 8.5 Küte .......................................................................................................................................... 34 8.6 Ventilatsioon ............................................................................................................................. 35 8.7 Erisüsteemid ............................................................................................................................ 38

9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ....................................................................... 38 9.1 ÜLDANDMED .......................................................................................................................... 38 9.2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD ......................................................................................... 39 9.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD ...................................................................................... 40 9.4 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM ....................................................................................... 42 9.5 OLMEREOVEE KANALISATSIOON ....................................................................................... 44 9.6 SADEMEVEE KANALISATSIOON .......................................................................................... 44 9.7 KANALISATSIOONITORUSTIKE PAIGALDUS ...................................................................... 45 9.8 TULEKAITSEMEETMED ......................................................................................................... 46 9.9 KESKKONNAKAITSEMEETMED ............................................................................................ 46

10 TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK ...................................................................................................... 46 10.1 Üldandmed ............................................................................................................................. 46 10.2 Olemasolev ............................................................................................................................ 47 10.3 Elektrivarustus ........................................................................................................................ 47

11 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS .......................................................................................... 48 11.1 Üldandmed ............................................................................................................................. 48 11.2 Põhiandmed ........................................................................................................................... 49 11.3 Madalpinge 0,4 kV peajaotussüsteemid ................................................................................ 49 11.4 Elektri arvestussüsteem ......................................................................................................... 50 11.5 Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem ................................................................................... 50 11.6 Maandused ja potentsiaaliühtlustused ................................................................................... 50 11.7 Kaabliteed .............................................................................................................................. 50 11.8 Kaabelliinid ............................................................................................................................. 51 11.9 Jõuseadmete elektrivarustus ................................................................................................. 51 11.10 Elektritoite ühendussüsteemid ............................................................................................. 52 11.11 Valgustussüsteemid ............................................................................................................. 52 11.12 Küttesüsteemid ja -seadmed ............................................................................................... 52 11.13 Tulekaitse ............................................................................................................................. 52 11.14 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale................................................................................. 52

12 HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS ............................................................................................ 54 12.1 Üldandmed ............................................................................................................................. 54 12.2 Kaabliteed .............................................................................................................................. 54 12.3 Andmesidesüsteemid ............................................................................................................. 55 12.4 Telefonisüsteemid .................................................................................................................. 55 12.5 Valvesignalisatsioon............................................................................................................... 55 12.6 TV-võrk ................................................................................................................................... 56

1. ÜLDOSA

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Ehitusprojekt koosneb seletuskirjast, joonistest ja lisadest. Ehitusprojekt kui tervik moodustub köitesse paigutatud eriosade plokkidest, mis koosnevad vastava osa seletuskirjast, vajadusel joonistest ning lisadest. Jooniste loetelu asub jooniste ees. Kooskõlastuste koondtabel asub köite alguses. Kooskõlastusjoonised asuvad kooskõlastuste koondtabeli järel. Lisad: lähtedokumendid; olemasoleva olukorra kajastamine.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht

Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus

Käesoleva projektiga lahendatakse:

• Kinnistule Proosa tee 2 on projekteeritud kahekorruseline nelja korteritega ridaelamu. Projekteeritud on kinnistusisesed tehnovõrgud, teed ja platsid ja haljasalad

Hoone eluiga 50 aastat ja tema põhiliste insenerkommunikatsioonide, krundisiseste trasside projekteeritud eluiga on vähemalt 20 aastat. Kõik kasutatavad materjalid ning konstruktsioonid, samuti töövõtja tehnilised ning tehnoloogilised lahendused peavad tagama hoone ja tema tehnosüsteemide ette antud eluea.

1.2.3 Projekteerijad

1.2.3.1 Projekteerimise peatöövõtja ja projektijuht

Nimi Directspace OÜ, reg. nr.12303214 Aadress Punane tn 16 Tallinn Harjumaa 13619 Tel. +372 53424784 Vastutav projekteerija Maksim Blitštein MTR kood EEP001004 Projektijuht Maksim Blitštein

1.2.3.2 Asendiplaan, arhitektuur, sisearhitektuur, akustika ja tuleohutuse osa projekteerija

Nimi Estplain OÜ, reg. nr.12303214 Aadress J.Kunderi 8a, Tallinn, Harjumaa 10121 Tel. +372 53540315 Vastutav projekteerija Igor Sidorenko MTR kood EEP002447 Arhitekt Igor Sidorenko

1.2.3.3 Ehituskonstruktsioonid

Nimi Directspace OÜ, reg. nr.12303214 Aadress Punane tn 16 Tallinn Harjumaa 13619 Tel. +372 53424784 Vastutav projekteerija Maksim Blitštein MTR kood EEP001004 Projektijuht Maksim Blitštein

1.2.3.4 Küte, ventilatsioon, jahutus

Nimi Directspace OÜ, reg. nr.12303214 Aadress Punane tn 16 Tallinn Harjumaa 13619 Tel. 53424784 Vastutav projekteerija Anton Jemeldjažev MTR kood EEP001004 Projektijuht Maksim Blitštein

1.2.3.5 Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrk, hoone veevarustus ja kanalisatsioon

Nimi KVVK Projekt OÜ, reg. nr. 12242047 Aadress Vikerlase tn 15-9, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 13616 Tel. +372 56450675 Vastutav projekteerija Andrei Malõšev MTR kood EEP002365

1.2.3.6 Tugevvoolu välisvõrk, hoone tugevvoolupaigaldis

Nimi Directspace OÜ, reg. nr.12303214 Aadress Punane tn 16 Tallinn Harjumaa 13619 Tel. 53424784 Vastutav projekteerija Olga Ratsihhina MTR kood TEL003828 Projektijuht Maksim Blitštein

1.2.3.7 Hoone nõrkvoolu välisvõrk, hoone nõrkvoolupaigaldis

Nimi Directspace OÜ, reg. nr.12303214 Aadress Punane tn 16 Tallinn Harjumaa 13619 Tel. 53424784 Vastutav projekteerija Olga Ratsihhina MTR kood TEL003828 Projektijuht Maksim Blitštein

1.2.3.8 Energiatõhusus

Nimi TERMOPILT OÜ, reg. nr. 11216921 Aadress Suur-Jõe 63, Pärnu, 80042 Pärnu maakond Mail [email protected] Vastutav projekteerija Anno Tarvis

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed

1.3.1.1 Tellija lähteülesanne

Eelprojekti koostamise aluseks on Tellija poolt koostatud lähteülesanne

1.3.1.2 Detailplaneering ja projekteerimistingimused

• Koplimetsa maaüksuse detailplaneering Loo alevik, Jõelähtme vald

• Täiendavad projekteerimistingimused puuduvad

1.3.1.3 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused

• Elektrivarustuse tehnilised tingimused nr. 26-2024 (väljastatud: 07. 07. 2024 Loo Elekter AS)

• Tehnilised tingimused ridaelamu liitumiseks Loo aleviku ÜVK-ga Nr. 029/2024 väljastatud Loo Vesi OÜ poolt 20.05.2024)

1.3.2 Ehitusuuringud

• TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA (Ankord OÜ, töö nr. 3766M, 07.2024)

1.3.3 Normdokumendid

Eelprojekti koostamisel on juhindutud EV projekteerimisalasest seadusandlusest. Ehitusprojekt vastab MKM määrusele nr 67, 17. september 2010.a. “Nõuded ehitusprojektile”.

• Eesti Standard EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT

• Ehitusseadustik, jõustunud 01.07.2015.

• Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojekile"

• Ehitise tehniliste andmete loetelu. Vastu võetud 05.06.2015 nr 57

2 ASENDIPLAAN

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projekti raames lahendatakse kinnistusisene parkimisplats, kõnnitee ja haljasalad. Töövõttudepiirid näidatud asendiplaanil. Käesoleva projektiga eraldi seisvate abihoonete rajamine ei ole ettenähtud. Teed ja tehnovõrgud ehitatakse välja hoonete püstitamisega samaaegselt.

2.1.2 Alusdokumendid

2.1.2.1 Lähteandmed

Lähteandmete ja alusdokumentide nimekiri vt. käesoleva seletuskirja punkt 1.3

2.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid

Koostatud uuringute ja alusdokumentide nimekiri vt. käesoleva seletuskiri punkt 1.3

2.1.2.3 Normdokumendid

• Projekteerimisel on arvestatud Eestis kehtivaid seadusi, määrusi, standardeid,

normdokumente ning juhendeid, mis on kättesaadavad Riigi Teataja kataloogist –

https://www.riigiteataja.ee/index.html, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse

veebilehelt https://www.evs.ee/et/, Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee

rubriigist „Juhendid“ https://www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid.

• Ehitustööde teostajale on kohustuslik järgida ka kõiki muid Eesti Vabariigis kehtivaid

asjakohaseid seadusi, eeskirju, norme, standardeid, samuti omavalitsuse kehtestatud

määrusi, milliste järgimine tagab head ehitustava järgides rajatavate rajatiste pikaajalise

kasutamise.

• Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised põhilised standardid, (eel-) normid ja

juhendid ning seadustes ja õigusaktides kehtestatud kohustuslikud nõuded:

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt;

• EVS 843:2016 Linnatänavad;

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS 848:2013/AC:2013 Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;

• RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;

• Kunnialistekniisten töiden yleinen työseselostus 02. KT02. Suomen Kuntaliitto. Helsinki 2002;

• Ehitusseadustik ja sellest tulenevalt kehtestatud nõuded;

• Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadus;

• Veeseadus;

• Jäätmeseadus;

• MTM 17.07.2015.a määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile;

• KM 16.12.2005.a määrus nr 76 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus;

• KM 08.11.2019 määrus nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,

karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed

ning saasteainesisalduse piirväärtused1;

• MTM 03.08.2015 määrus nr 101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded;

• AS-i Tallinna Vesi tehnilised nõuded (https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/);

• üldkehtivad reeglid ja head ehitustavad;

• „Sillutiskivi, asfaltbetoon-ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate

tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded

Tallinna linnas“, Tallinna Linnavalitsus, 18. september 2019, määrus nr 27, LISA 1;

• EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine või sellega samaväärne;

• EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine või sellega samaväärne;

• EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid või sellega

samaväärne;

• EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid või sellega

samaväärne;

• Killustikust katendikihtide ehitamise juhend, Maanteeamet 22.11.2016 käskkiri nr 0215;

• Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis, Maanteeamet 05.01.2016

käskkiri nr 0001;

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine

Käsitletav kinnistu Proosa tee 2, Loo alevik, Jõejähtme vald asub Proosa tee ääres Naabruses olevad kinnistud:

Kiirdest Nehatu-Loo-Lagedi tee Loodest Koplipõllu kinnistu Edelast Proosa tee 4 Kagust Pirita tee Alusplaanina on kasutatud • TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA (Ankord OÜ, töö nr. 3766M, 07.2024) Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 32.67 – 33.81 meetrit.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Kinnistu on hoonestamata

2.2.3 Olemasolev reljeef

Krunt on tasane rohumaa, mille abs kõrgused muutuvad vahemikus 32.67 – 33.81 m. Kinnistu puuduvad kraavid ja veekogud.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus

Kinnistul kõrghaljastus puudub

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Projekteeritav kinnistu asub Proosa tee servas. Projekteeritava kinnistu parkimisaladele on ettenähtud sissesõit Proosa teelt. Proosa tee servas kõnnitee ei ole ettenähtud. Proosa tee projekteeritud kahesuunaliseks asfaltkattega tee.

2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised

Kinnistul kaitsealused objektid ja kinnismälestised puuduvad

2.2.7 Krundi pinnase omadused

Projekti koostamise aluseks kasutatud Projekteerimise instituut “EKE PROJEKT” poolt tehtud geoloogilised uuringud oktoobris 1974. Töö nr 84121. Geoloogiliselt uuritud ala asub tüüpilised Põhja-Eesti moreentasandikul, kus vahetult mulla või ühekese moreenkihi all lamab aluspõhjaline lubjakivi. Moreenkihi paksus antud territooriumil suurendab kagu suunas. Pinnasevett välitööde ajal puuraukudesse ei ilmunud.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus

Hoonestuse asukoht krundil on määratletud detailplaneeringuga ning hälbed ei ole lubatud. Kinnistule on ettenähtud rajada betoonkividega parkimisplats koos planeeringus ettenähtud haljasaladega ja hoone funktsioneerimiseks vajalikud insenervõrgud.

Sissepääsud ridaelamu boksidesse on paigutatud esifassaadi poolt (parkla poolt) Detailplaneeringuga ette antud piirangutest on projekteerimisel kinni peetud.

2.3.2 Ehitusetapid

Ehitustööd on planeeritud ühes etapis, ehitustööde algus sügis 2024 (täpsustatakse täiendavalt)

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed

Vertikaalplaneeringu koostamise aluseks on olemasoleva Proosa tee ja projekteeritava hoone kõrgusarvud. Parkla pikikalle 0,7% ja põikkalle on 0,7% – 2,2%. Mahasõidu kalle on 2,5%, Proosa teelt parkla poole. Sademevee korjamiseks on ettenähtud 2 kandilist restkaevu. Projekteerimisel on arvestatud, et ühe restkaevu valgala ei tohi ületada 600 m2 asfaltkatendi korral.

2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus

Projekteeritud hoone ±0.00 = +34.00. Hoone paiknemiskõrguse valikut põhjustas kinnistu vertikaalplaneering ning minimaalse astmete arvuga hoonesse sissepääsu tagamine.

2.4.3 Sademevee käitlemine

Sademeveed kogutakse katustelt ja juhitakse sademeveekanalisatsiooni Haljasalal on arvestatud sademevee imbumisega pinnasesse.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil

Juurdepääs kinnistule ettenähtud Proosa teelt, parkimine lahendatud omal krundil. Parkimiseks projekteeritud parkimiskohad sissepääsude ees ning parkimiskohad DP-ga ettenähtud parklas. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud. Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus- ja taristuminister 13. juuli 2015. a määrusele nr 90 „Liikluskorralduse nõuded teetöödel“. Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tööde teostaja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne.) tulenevate kulutustega. Tööde teostaja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele

objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).

2.5.2 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused

Kinnistule on tagatud ligipääs liikumis-, nägemus- ja kuulmispuudega inimestele. Hoone projekteerimisel nõuded ei ole esitatud

2.5.3 Liikluskorraldusvahendid

Käesoleva projektiga liiklusmärkide paigaldus ei ole ettenähtud.

2.5.4 Parkimine

Projekteeritava hoone ees parkla 8 parkimiskohaga. Parkimiskohad on üldjuhul mõõtmetega 2,7x5,0m. Asendiplaani joonisele on kantud kattemärgistus. Teekattemärgised tehakse termo valuplastikuga. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/AI:2016 Teemärgised ja nende kasutamine”.

2.6 Teed ja platsid

2.6.1 Juurdesõidutee

Proosa tee 2 kinnistu parklasse pääseb rajatava mahasõidu kaudu Proosa teelt.

2.6.2 Krundisisesed teed ja platsid

Hoone ümber on projekteeritud betoonkivisillutisega parkla ning jalakäijate alad. Maja ümber valatakse r/b vöö laiusega 0,8m. Ülejäänud krundi territooriumil külvatakse muru.

2.6.3 Katendid

Katete orienteeruv ulatus on esitatud asendiplaanil. Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt olemas olnud mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi. Katete ehitamisel tuleb jälgida, et katete kalded oleks suunatud hoonetest eemale, et oleks välistatud vee voolamine ja kogunemine hoone vundamendi ja sokli lähedusse. Katendid valitud vastavalt Tallinna Linnavalitsuse poolt väljastatud 27.04.2016 dokumendile „Sillutiskivi, asfaltbetoon-ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas. “Parkimisplatsile on ette nähtud betoonkivisillutise tüüpkatend D4 (Evaj≥ 240 MPa). Betoonkivisillutis, parkla:

Betoonkivi 8 cm

Sängitusliiv 3 cm

Killustikalust alus fr 32/63, kiilutud 30 cm

Liivalus (kf≥1 m/ööp) 30 cm

Täitepinnas, vajadusel (kf≥0,5 m/ööp) 59 cm

Olemasolev sobilik profileeritud ja tihendatud pinnas

Haljasala:

Murukülv (klass III) Külvinorm 20-30 g/m2

Kasvupinnas 15 cm

Täitepinnas vajadusel

Olemasolev sobilik profileeritud ja tihendatud pinnas Materjalide nõuded valitud vastavalt juhendile (Sillutiskivi, asfaltbetoon- ja tsementbetoonkatenditega teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatud nõuded Tallinna linnas“, lisa 1) on esitatud alljärgnevas tabelis:

Parkimisplats

killustikust alus fr. 32/63, kiilutud Tabel 5, D4

2.6.4 Äärekivid

Betoonist äärekividel kasutada graniitkillustiku baasil sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihoolduses kasutatavatele. Betoonist äärekivid peavad vastavad Eesti standardi EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid“ nõuetele:

• paindetugevus - klass 3

• kulumiskindluse klass 3

• Vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3, kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ei tohi ületada 0,2kg/m2 ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi ületada 0,5 kg/m2.

Äärekivi kõrgus:

• Parkla perimeetril – 8cm Betoonäärekivid paigaldatakse betoonalusele (h=8 cm), betoonimark C16/20. Betoonist äärekivid ja betoonist sillutuskivid peavad vastama MTm määrusele „Tee-ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Olemasoleva kõrghaljastuse kirjeldus vt. punkt 2.2.4.

2.7.2 Projekteeritud haljastus

Kõrg- ja madal halsastuse rajamine ei ole ettenähtud. Haljasalad näidatud asendiplaanil Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida (maapinnale anda õiged kalded vastavalt vertikaalplaneerimisele), vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=15 cm) ning külvata muruseeme. Aluspinnad peavad olema järelevalve poolt heaks kiidetud ja vastu võetud. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5…7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive killustiku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlblikuks.

2.7.3 Väikeehitised ja -vormid

Hoonele on projekteeritud tänava poolsetele külgedele tüüpsed normidele ja standarditele vastavad tänavanime ja hoone numbriga aadressi sildid, millede asukohad kooskõlastatakse enne paigaldamist tellija esindajaga. Täpne mudel valitakse põhiprojektiga.

2.7.4 Piirded ja väravad

Käesoleva projektiga piirdeaia paigaldamine ei ole ettenähtud.

2.7.5 Jäätmekäitlus

Jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast. Jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule täpsustub ehitustööde käigus Ehitusjäätmete käitlemine Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid. Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust ja asukohast. Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning kohustuvad seda täitma. Puidujäätmed ladustatakse eraldi konteineritesse. Kiletamata paber ja papp peab olema eraldi sorteeritud ja paigutatud kinnisesse konteinerisse (soovitatavalt presskonteiner). Mustmetall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Värviline metall (alumiiniumprofiilid, elektrijuhtmed) kogutakse eraldi konteinerisse. Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms. peab olema kogutud eraldi konteineritesse. Konteinerid paigaldada hoone hoovidesse. Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse. Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Tekkivate ohtlike jäätmete põhiliike on kaks: - värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, plastikud ja reliinid, sh kasutatud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jms; - naftaprodukte sisaldavad jäätmed nagu tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jms.

Jäätmete edasine suunamine Ehitusjäätmed kas taaskasutatakse (näiteks metalltalad, puitpalgid, ehituskivid ja -tellised jt), kõrvaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaika (inertsed jäätmed nagu krohvi-, kipsi-, betoonijäätmed jt), või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike jäätmete käitluslitsents. Ehitus-lammutusjäätmeid tohib käitlemiseks üle anda ainult isikule, kellel on nende jäätmete käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavale dokumentatsioonile tuleb kohustuslikus korras lisada keskkonnaameti vormikohane õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest riigi ja linna õigusaktidest. Jäätmete käitlemiskohad

• Tallinna Väo paekarjääri ehitusjäätmete käsitluspaik;

2.8 Välisvalgustus

Välisvalgustuse kohta loe Tugevvoolu välisvõrgu osa

2.9 Detailplaneeringu ja projekteeritud näitajate võrdlustabel

Projekt DP EHITISEALUNE PIND 378,3 m2 800m2 MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 378,3 m2 800m2 SULETUD BRUTOPIND 619,8 m2 800m2 SULETUD NETOPIND 497,6 m2 - MAAPEALSE OSA KORRUSTE ARV 2 2 MAA-ALUSE OSA KORRUSTE ARV 0 - ABSOLUUTNE KÕRGUS 41,2 m - KÕRGUS 7,7 m - SÜGAVUS 0 m - PIKKUS 30,1 m - LAIUS 13,8 m - MAHT 2 126 m3 - MAAPEALSE OSA MAHT 2 126 m3 - KÖETAV PIND 476,4 m2 - ÜLDKASUTATAV PIND 21,2 m2 - TEHNOPIND 23,6 m2 - ELURUUMIDE ARV 4 4 ELURUUMIDE PIND 452,8 m2 - ELURUUMIDE RÕDUDE PIND - TULEPÜSIVUS TP-3 PARKIMISKOHTADE ARV 8 8

3 ARHITEKTUUR

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projektiga lahendatakse Proosa tee 2 kinnistu hoonestamist

3.1.2 Alusdokumendid

3.1.2.1 Lähteandmed

Lähteandmete ja alusdokumentide nimekiri vt. käesoleva seletuskirja punkt 1.3

3.1.2.2 Uuringud, mõõtmised ja prognoosid

Koostatud uuringute ja alusdokumentide nimekiri vt. käesoleva seletuskiri punkt 1.3

3.1.3 Normdokumendid

Eelprojekti koostamisel on juhindutud EV projekteerimisalasest seadusandlusest. Ehitusprojekt vastab MKM määrusele nr 67, 17. september 2010.a. “Nõuded ehitusprojektile”. Eelprojekti koostamisel ja vormistamisel on aluseks võetud standardid:

• Eesti Standard EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT

• Ehitusseadustik, vastu võetud 26.02.2015a.

• Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojekile"

• Ehitise tehniliste andmete loetelu. Vastu võetud 05.06.2015 nr 57

3.2 Olemasolev

Projekteeritav kinnistu on hoonestamata

3.3 Arhitektuuri üldlahendus

3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud

Hoonestuse asukoht krundil on määratletud detailplaneeringuga ning hälbed ei ole lubatud. Kinnistule on ettenähtud rajada betoonkivikattega parkimisplats koos planeeringus ettenähtud haljasaladega ja hoone funktsioneerimiseks vajalikud insenervõrgud. Hoone paigutatud kinnistu keskele jälgides DP lahendust. Detailplaneeringuga ette antud piirangutest on projekteerimisel kinni peetud.

3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused

Hoonestus on ühe etappliine. Hoonele ei ole ette nähtud laiendusi.

3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon

Ridaelamu arhitektuurne kontseptsioon tuleneb omaniku soovist tagada rajatavatele ridaelamu korteritele privaatsust ja luua kvaliteetne elukeskkond.

Tegemist on heledates toonides lihtsa mahuga nelja korteritega ridaelamu blokkiga. Hele taustal puitplankudega viimistletud väljaastuvad kuurid ja sissepääsude kohal olevad rõdud tekkitavad dünaamilist rütmi.

3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima

Ehitis on projekteeritud lähtudes järgmistest soojajuhtivusteguritest: Sokkel U=0,20 W/m2K Põrand pinnasel U=0,13 W/m2K Välisseinad U=0,13-0,18 W/m2K Katuslagi U=0,12 W/m2K Avatäited (aknad) U=0,80 W/m2K Avatäited (tummad välisuksed) U=1,00 W/m2K Hoone sisekliima parameetrid vt. projekti kütte- ja ventilatsiooni osa Hoone energiatõhususe osa vt. projekti energiatõhususe osa

3.3.5 Hoone ruumid

Projekteeritud hoone kahekorruseline keldrita ja pööninguta ehitis. Hoone koosneb ridaelamuks

blokeeritud 4 korterist. Samasuguse plaanilahedusega korterid ühendatud omavahel peegelpildis.

Tüüp korteri esimesel korrusel projekteeritud: esik, tehnoruum, külastajate WC, dušh leiliruumiga,

elutuba köögi nišiga, elutoast pääseb terrassile. Tüüpkorteri teisel korrusel projekteeritud nn.

magamistsoon: neli magamistuba, garderoob, toad ühendatav koridor ning vannituba.

3.4 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

Fassaadi viimistluse kirjeldus: 1. Fassaadi krohv: Fassaadi krohvimissüsteem Caparol, toon Granit 60 (valge) 2. Soklikrohv: Fassaadi krohvimissüsteem Caparol, toon Granit 35 (hall) 3. Aken: PVC aknaraam, väljast lamineeritud (hall), seest valge. 4. Aknaplekk, tsingitud terasplekk 0,7mm PURAL RR23 (hall) 5. Puitvooder: Puitlaudis UYL 21X95 peensaetud, värvitud Teknos 7833 (pruunikas-hall) 6. Vihmaveesüsteem: RUUKKI kataloogist, ümar Ø80mm, toon RR23 (hall) 7. Piirded: Metallprofiilidest valmistatud piirded, värvitud, toon: RAL 7015 (tume hall) 8. Katusekatte: SBS bituumen katusekatte (hall) 9. Statsionaarne redel: RUUKKI katalogist toode, toon: RAL 7015 (tume hall) või RR23 (hall) 10. Välisuksed: Puidust välisuksed värvidud, toon: RAL 7015 (tume hall) 11. Astmed: Monoliitne r/b plaat, kaetakse hall toonis nat. graniidist kiviplaatidega 12. Varjualuse sokkel: Niiskuskindel fassaadiplaat, värvitud toon Granit 35 (hall) 13. Eraldussein: Puitpruss 45x45mm hööveldatud, peitsitud Teknos 7833 (pruunikas-hall) 14. Terrass: sügav immutatud terrassilaud 95x28mm, sammuga 105mm, immutuse toon: pruun 15. Parapetiplekk: tsingitud terasplekk 0,5mm PURAL RR23 (hall) 16. Tuulekast: Puitlaudis 18x95mm peensaetud, sammuga 105mm, värvitud Teknos 7833 (pruunikas-hall) 17. Metallkonstruktsioon: Terasprofiil värvitud, toon: RAL 7015 (tume hall) 18. Õhk-vesi kütte seade välisosa 19. Piirded: Metallprofiilidest valmistatud piirded, värvitud, toon: RAL 7015 (tume hall), peitsitud Teknos 7833 (pruunikas-hall) 20. Fassaadi krohv: Fassaadi krohvimissüsteem Caparol, toon Granit 25 (tume hall)

3.4.1 Vundament

Vundament monoliitne raudbetoonplaat soojustatud EPS plaaditega väljast krohvitud Kinnistu asub Eesti pinnase radooniriski kaardi andmete kohaselt asub kinnistu kõrge radoonisisaldusega alal. Hoonet rajatakse madalvundamentidele hoone madalaim põranda kõrgus on maapinnast kõrgemal, mistõttu võimalikke radooni kontsentreerumiskohti ei ole. Hoone põrandakonstruktsioonides on ette nähtud kahekordse ehituskile paigaldamine ülekatetega, vältides niiviisi lisaks kapillaarniiskusele ka võimalike radooniaurude sattumise põrandakonstruktsiooni. Hoone kaitseks on ettenähtud ka radoonikaitsekile kasutamist vundamendiplaadi alla. Radoonikaitsekile paigaldamisel arvestada Eesti Standardi EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine“ esitatud nõuete ja soovitustega.

3.4.2 Põrand pinnasel

Kõik põrandad on raudbetoon aluskonstruktsioonidel. Soojustatud EPS palatitega. Köögid, esikute ning niiskete ruumide põrandad on plaaditud, elutoade põrandakatteks parketti laud. Tehnoruumide põrandakatted on keraamiline plaat.

3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid

Hoone põhilised vertikaalsed kandekonstruktsioonid täisbetoneeritud kergbetoonplokk vastavalt tellija soovile. Horisontaalsed kandekonstruktsioonid r/b sillused r/b õõnespaneelid. Terrass ehitatud puitkonstruktsioonist. Abiruumide (kuuride) seinad ehitatakse täisbetoneeritud kergbetoonplokk. Raudbetoonist konstruktsioonid on nähtavates osades reeglina täiendava viimistlusega (pahtel+ värv).

3.4.4 Trepid

Hoone peapääsude ees olev raudbetoonkonstruktsioonist trepp kaetakse saetud graniitplaatidega. Hoone sisesed trepid puitkonstruktsioonist (täpsustatakse täiendavalt)

3.4.5 Vahelaed

Projekteeritud vahelaed õõnes paneelid, õõnespaneelidele rajatakse ujuvad raudbetoon konstruktsioonist põrandad, mineraalvillast heliisolatsiooniga. Põrandaviimistlused on parketti laud magamistubades ja koridoris. Niisketes ruumides, koridorides ning köökides kasutatakse kipsplaat konstruktsioonist ripplagesid.

3.4.6 Katus, katuslagi

Hoone on kavandatud lamekatusega ning sisemise vee äravooluga. Katusekonstruktsioonid on soojustatud, ventileeritavad. Õõnespaneelidest katuse katteks on SBS, võimalik kasutada samade põhiparameetritega teisi kattematerjale. Katusekatted ei ole maapinnalt nähtavad. Soojatehnilised näitajad vt. projekti tarindite, kütte- ja ventilatsiooni osa.

3.4.7 Välisseinad

Fassaadid on täisbetoneeritud kergplokkidest, soojustatud EPS SILVER plaaditega ning krohvitud. Krohvipindade värvitoonid näidatud graafilises osas. Soojatehnilised näitajad vt. projekti tarindite, kütte- ja ventilatsiooni osa VS1 Soojustatud kergplokk sein U arv=0,17 W/m²K, R’w=52 dB Fassaadi krohvimissüsteem (armeeritud) Soojustus EPS Silver 200mm Täisbetoneeritud kergplokk armatuur vastavalt tootejuhendile 190mm Viimistluskiht (krohv+pahtel+sisevärv) 10mm

3.4.8 Siseseinad

SS1 Korterite vaheline sisesein Viimistluskiht (krohv+pahtel+sisevärv) 10mm Täisbetoneeritud kergplokk armatuur vastavalt tootejuhendile 190mm Heliisolatsioon (min.vill nt. PAROC eXtra) 50mm Täisbetoneeritud kergplokk armatuur vastavalt tootejuhendile 190mm Viimistluskiht (krohv+pahtel+sisevärv) 10mm SS2 Mittekandev kipsplaat sein Viimistluskiht (pahtel+värv) Kipsplaat 12,5mm Kipsplaadi metall karkass 95mm Soojustus min.vill (nt. Isover KL-37; >17kg/m³) 100mm Kipsplaat 12,5mm Viimistluskiht (pahtel+värv)

3.4.9 Avatäited

Peasissepääsuuksed on klaasitud puitkonstruktsioonist ning värvitud, varustatud turvalukkudega. Paigaldatakse avanevad ja kaldpööratavad PVC aknad, kolmekordsed klaaspaketid. Aknad peavad võimaldama tuulutamist ja aknaklaaside välispindade mugavat ruumisisest pesemist ning olema hõlpsasti avatavad ja tihedalt suletavad ohutud. Siseuksed on kilpuksed, viimistlus vastavalt spetsifikatsioonile. Avatäited on normidekohaste tehniliste näitajatega ning sulustega (vajalikud ajamid, sulgurid, lukud kooskõlas tellija lähteülesandele ning tuleohutuse nõuetele). Uste ja akende täpsemad parameetrid ja viimistlus on toodud avatäidete spetsifikatsioonis

3.4.10 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid

Kuurid ning rõdud lahendatakse puitkonstruktsioonist, niiskuskindlast vineerist horisontaalpinnad kaetakse SBS rullmaterjalidega.

3.5 Hoone tehnilised andmed

EHITISEALUNE PIND 378,3 m2 MAAPEALSE OSA ALUNE PIND 378,3 m2 SULETUD BRUTOPIND 619,8 m2 SULETUD NETOPIND 497,6 m2

MAAPEALSE OSA KORRUSTE ARV 2 MAA-ALUSE OSA KORRUSTE ARV 0 ABSOLUUTNE KÕRGUS 41,2 m KÕRGUS 7,7 m SÜGAVUS 0 m PIKKUS 30,1 m LAIUS 13,8 m MAHT 2 126 m3 MAAPEALSE OSA MAHT 2 126 m3 KÖETAV PIND 476,4 m2 ÜLDKASUTATAV PIND 21,2 m2 TEHNOPIND 23,6 m2 ELURUUMIDE ARV 4 ELURUUMIDE PIND 452,8 m2 ELURUUMIDE RÕDUDE PIND - TULEPÜSIVUS TP-3 PARKIMISKOHTADE ARV 8 HOONE KASUTUSIGA 50 aastat

4 SISEARHITEKTUUR

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projektiga lahendatakse hoone ruumide siseviimistlus.

4.1.2 Alusdokumendid

4.1.2.1 Normdokumendid

• Eesti Standard EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT

• Ehitusseadustik, vastu võetud 26.02.2015a.

• Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojekile"

• Ehitise tehniliste andmete loetelu. Vastu võetud 05.06.2015 nr 57

• Sisetööde RYL 2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd

• Maalritööde RYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

4.2 Sisearhitektuuri kontseptsioon

Ridaelamu sisearhitektuurne kontseptsioon tuleneb otseselt tellija soovist ning nõuetest siseviimistlusmaterjalidele. Täpne lahendus antakse ehitusprojekti järgmistes tööfaasides. Kavandatud siseviimistlusmaterjalid on valitud vastavalt ruumide kasutusotstarbele, võimalikult vastupidavad ja kergesti hooldatavad. Ruumide seinte ja põrandate viimistlus on vastavalt tellija soovile. WC-des ja duširuumides põranda tuleb katta keraamiliste plaatidega, abiruumidesse paigaldada klinkerplaat: põrandamaterjaliks n 60 x 60 cm klinkerplaat. Ruumide laed pahteldada värvida. Ruumides kus on ettenähtud ja paigaldada ripplaed, kasutatakse valgeks värvitud

kipsplaat.

4.3 Ruumide funktsionaalsed seosed

Esimesel korrusel koontatud nn elutsooni teenindatavad ruumid. Teisele korrusele nn. magamistsoon. Korteri planeerimisel välditakse läbikäidavad ruumid ja koridorid. Esikust võib pääseda elutuba, WC-sse, abiruuruumi, kabinetti või teisele korrusele. Koogi nišiga elutoast pääseb terrassile. Teise korruse ruumid paigaldatud ristkujulise koridori/ trepikoja ümber. Läbimõeldud planeeringuga saavutatud ruumide optimaalne kasutus ning funktsionaalsus.

4.4 Valgustuse kontseptsioon

Iga korteri valgustus lahendatakse vastavalt tellija poolt esitatud lähteülesannete. Soovituslik parameetrid ruumide valgustihedusele WC, vannituba - 200lx Abiruum - 200lx Koridor - 100lx Tuba - 300lx riietusruumides 300 lx Valgustitesse paigaldatakse lambid, mis vastavad projektis esitatud nõudmistele oma konstruktsiooni, kasutuskestvuse, värviesitusomaduste ja valgusviljakuse poolest

4.5 Viimistlusmaterjalid

Viimistlusmaterjalide täpne valik teostatakse ehitusprojekti järgmises staadiumis. Viimistluse kvaliteediklass on 1. Tehniliste ruumide kvaliteediklass on 2.

5 KONSTRUKTSIOONID

5.1. Üldandmed

5.1.1. Projekteerimistöö piiritlus

Käesolev projekt on koostatud eeldusel, et

• ehitajal on tööks vastavad oskused ja kogemused

• tööde teostamise käigus tagatakse nõuetele vastav järelevalve ja kvaliteedikontroll

• kasutatakse vastavates teostusstandardites, viidatud dokumentides ja/või tootekirjeldustes spetsifitseeritud ehitusmaterjale ja –tooteid.

Konstruktsioonid projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

• need taluvad ettenähtud kasutusea jooksul kõiki ehituse ja kasutusea jooksul esineda

• võivaid koormusi ja mõjureid ning püsivad ettenähtud otstarbeks kasutuskõlblikena

• neil on nõuetekohane kandevõime, kasutuskõlblikus ja kestvus

• tulekahju korral säilitavad konstruktsioonid kandevõime nõutud ajavahemiku jooksul.

Konstruktsioonide nõutav tääkindlus tagatakse standarditele EVS-EN 1990...1999 vastava projekteerimisega, nõuetele vastava ehitustööga ja kvaliteedijuhtimise abinõudega. Projektis määratud mõõtmeid tuleb kasutada normväärtustena. Hooned projekteeritakse vastavalt Eesti projekteerimisnormidele ja standarditele. Projekteerimisalas, kus vastavad Eesti normid puuduvad või on mittetäielikud, kasutatakse

kehtivad Soome norme.

5.1.2. Alusdokumendid

5.1.2.1 Lähteandmed

Konstruktsioonide projektiosa koostamisel on aluseks võetud arhitektuurne eelprojekt Estplain OÜ, töö Nr. 2302.

5.1.2.2 Ehitusuuringud

• Geoloogilised uuringud ehituskrundil on tehtud Projekteerimise instituut “EKE PROJEKT” poolt oktoobris 1974. Töö nr 84121.

5.1.2.3 Normdokumendid

1. EVS-EN 1990:2002+NA:2009 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. 2. EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused 3. EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus 4. EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus. 5. EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006 Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad. 6. EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele. 7. EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja Katsemeetodid. 8. EVS-EN 1996-1-1:2005+NA:2008 Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide projekteerimiseks. 9. EVS 811:2012 Hoone ehitusprojekt. 10. EVS 865-1:20013 Ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri Teised Eesti standardid ja projekteerimisnormid

5.2. Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

5.2.1 Projekteeritud kasutusiga

Vastavalt EVS-EN 1990:2002 on ehitise kategooria 4 – kavandatav kasutusiga 50 aastat.

5.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass

Hoone tarindid loetud kuuluvaks CC2 tagajärgede klassi (EVS-EN 1990:2002, lisa B, tabel B.1), millest tulenevalt kuulub hoone ja tema tarindid töökindlusklassi RC2.

5.2.3 Teostusklass ja järelevalvetase

Hoone kandekonstruktsioonidele kohaldatav üldine ehitusaegne järelevalve tase on IL2 (EVS+EN 1990:2002, lisa B, tabel B.5). Hoone raudbetoonkonstruktsioonide ehitamist, paigaldamist ja järelevalvet tuleb teostada 2.teostusklassi kohaselt vastavalt standardile EVS-EN 13670:2010. Vastav nõue põhineb tagajärgedeklassi määratlusel.

Projekteerimise järelevalve tulenevalt hoone tarindite töökindlusklassist on minimaalselt DSL2 (EVS-EN 1990:2002, lisa B, tabel B.4).

5.2.4 Koormused

5.2.4.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused

Hoonete konstruktsioonidele mõjuvad kasuskoormused ja neile vastavad ülekoormustegurid on määratud Eesti standardi EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002 Osa 1-1 alusel normatiivsete suurustena. Majapidamis- ja elamispinnad (klass A) qk = 2.0 kN/m2 Qk = 2.0 kN Trepid (klass A) qk = 2.0 kN/m2 Qk = 2.0 kN Rõdud (klass A) qk = 2.5 kN/m2 Qk = 2.0 kN

5.2.4.2 Lumekoormus

Katustele lumekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta maapinna lumekoormuse normsuurus sk=1.5 kN/m2. Lumekoormuse normsuuruse arvutamisel tuleb täiendavalt arvesse võtta ka katuste kalletest ja katuste kõrguste järskudest muutustest sõltuvad lumekoormuse kujutegurid.

5.2.4.3 Tuulekoormus

Tuulekoormuste arvutamisel tuleb aluseks võtta Eesti territooriumi piires kehtestatud tuulekiiruse keskmine baasväärtus, s.o vref=21 m/s. Arvestada tuleb ehitiste paiknevust maastikutüübil ja gabariite kooskõlas normidega EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007.

5.2.4.4 Omakaalukoormused

Hoone konstruktsioonide koormused on arvutatud vastavalt konstruktsioonide omakaaludele. Omakaalukoormused / EVS-EN 1991-1-1:2002

5.2.4.5 Muud koormused

Eelpool kirjeldatud koormustest erinevaid koormusi projekteeritud hooneosadel ei esine.

5.2.5 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid

Raudbetoonkonstruktsioonide ehitamise ja montaaži tolerantsid klass 1 (EVS-EN 13670:2010 normaaltolerantsid). Monteeritavate betoonelementide valmistamise tolerantsid peavad vastama EVS-EN 13369 ja/või vastavate tootestandardite nõuetele.

Betoonpindade kvaliteet vastavalt BÜ4 2010 nõuetele-

• monteeritavate betoonelementide nähtavale jäävad pinnad- klass A

• monoliitse raudbetooni nähtavale jäävad pinnad - klass A

• viimistluse alla jäävad pinnad – klass B

• mittenähtavad pinnad – klass C

Plokkmüüritise tolerantsid peavad vastama EVS-EN 1996-2:2006 nõuetele

5.3. Hoone kandeskelett

5.3.1 Kandeelemendid

Hoone kandvad välisseinad ja siseseinad on projekteeritud Columbia-plokkidest paksusega 190mm, vahelaed on monteeritavatest õõnespaneelidest.

5.3.2 Hoone üldjäikus

Hoone jäikus tagada plokkidest kandeseinte ning raudbetoon vahelagede koostööna.

5.4. Maa-alused konstruktsioonid

5.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused

Geoloogiliselt uuritud ala asub tüüpilised Põhja-Eesti moreentasandikul, kus vahetult mulla või ühekese moreenkihi all lamab aluspõhjaline lubjakivi. Moreenkihi paksus antud territooriumil suurendab kagu suunas.

5.4.2 Pinnasevesi

Pinnasevett välitööde ajal puuraukudesse ei ilmunud.

5.4.3 Vundament

Vundamendid on projekteeritud monoliitsest raudbetoonist. Vundamendid armeerida terasest üksikvarrastega ja valada kohapeal betoonist C25/30(XC2).

5.4.4 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid ning põhilised piirdetarindid

Vertikaalsed kande-konstruktsioonid ehitada maa-aluses osas Columbia-plokkidest t=190mm.

5.4.5 Trepid ja pandused

Välistrepid on monoliitsest raudbetoonist.

5.4.6 Soklikonstruktsioonid, šahtid ja süvendid

Soklikonstruktsioonid on ette nähtud Columbia-plokkidest. Süvendite ehitamine ei ole ettenähtud.

5.4.7 Erimeetmed

Antud projekti raames erimeetmeid rakendama ei pea.

5.5. Maapealsed konstruktsioonid

5.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid

Ridaelamu kandvad välisseinad on ette nähtud Columbia-plokkidest paksusega 190mm ning. Kandvad siseseinad on mitmekihiline konstruktsioon Columbia-plokkidest paksusega 2x190mm (heliisolatsioon vahel)

Hoone vahelaed on ette nähtud monteeritavatest õõnespaneelidest. paksusega 220 Hoonete üldjäikus ja stabiilsus tagatakse jäikseinte ja vahelagede paneelide koostööga.

5.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid

Piirdekonstruktsioonid vt. tüüplõigete joonised.

5.5.3 Sise- ja välistrepid

Sisetrepid on ette nähtud puitkonstruktsioonist

5.5.4 Rõdukonstruktsioonid

Rõdude ehitamine ei ole ettenähtud. Kuuri ning välistrepi varjualused on projekteeritud puitkonstruktsioonist

5.5.5 Mittekandvad seinakonstruktsioonid

Mittekandvad siseseinad on kerged karkassseinad. Kergseinad rajatakse teraskarkassil.

5.5.6 Katusekonstruktsioonid

Katuse kattekihtide kandekonstruktsiooniks on raudbetoon õõnespaneelid. Kattekihid vastavalt konstruktsioonitüübi

6 AKUSTIKA

6.1 Üldandmed

6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projekti raames käsitletakse hoonele esitatud akustilised nõuded

6.1.2 Alusdokumendid

6.1.2.1 Lähteandmed

Lähteandmete ja alusdokumentide nimekiri vt. käesoleva seletuskirja punkt 1.3

6.1.2.2 Ehitusuuringud

Koostatud uuringute ja alusdokumentide nimekiri vt. käesoleva seletuskiri punkt 1.3

Täiendavad müra uuringud puuduvad

6.1.2.3 Normdokumendid

Eelprojekti koostamisel ja vormistamisel on aluseks võetud standardid:

• Eesti Standard EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT

• Ehitusseadustik, vastu võetud 26.02.2015a.

• Majandus- ja taristusministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojekile"

• EVS 843:2003 Linnatänavad

• EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest

• Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealadel, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”

6.2 Keskkonnamüra- ja vibratsioonitasemed

Keskkonnamüra arvutused või helirõhutasemete mõõtmised ei ole teostatud. Liiklusmüra arvutamisel arvestatud perspektiivset liiklussagedust. Liiklusmüra tase suurus võetud 56-60 dB. Märkimisväärsed vibratsiooni allikaid ei ole

6.3 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

6.3.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded

Ehitise välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest Tabel 6.2 Liiklusmüra normtasemed elamutes ja ühiskasutusega hoonetes Mõõtühik on dB

Jrk nr

Hoone ja ruum Müra normtase

1. Elamu

1 Elu- ja magamisruumides

LpA,eq,T päeval öösel LpA,max öösel

35 30 45 1

Tabel 6.3 - Välispiiretele esitatavad heliisolatsioninõuded (õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w)

olenevalt välismüratasemest

Mõõtühik on dB

Jrk nr

Ruumi tüüp

Välismüratase LpA,eq,T vahemikus

Kuni 55

56-60 61-65 66-70 71-75 76- 80

Üle 80

Elu- ja magamistuba korteris ja kõrgema kategooria hotellis, magamisruum lasteaias, puhkekodus, hooldeasutuses ja ühiselamus

30 35 40 45 50 55 a)

a) Välismüratase on antud ruumi jaoks liiga kõrge, selle vähendamine nõuab erimeetmeid.

6.3.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

Ehitise sisepiirete heliisolatsioon peab olema tagatud ka heli kaudse ülekande korral läbi külgnevate ehituskonstruktsioonide. Ehitise tehniline teostus ja kommunikatsioonid (nt ventilatsioonišahtid, ehituskonstruktsioone läbiv torustik) peavad olema teostatud selliselt, et seinte ja lagede heliisolatsioon jääks normide piiridesse.

Heliisolatsiooninõuded esitatakse eeldusel, et helirõhutase müraallikaga ruumis ei ületa LpA,max < 80 dB. Vastasel juhul tuleb vaikust nõudvate ruumide kaitsel müra eest rakendada lisaabinõusid. EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest, Tabel 6.1 Sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded Mõõtühik on dB

Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp Heliisolatsio oni nõuded

Märkused

1. Elamu

1.1 Õhumüra isolatsiooniindeks R’w

1 Korterite eluruumide vahel 55

2 Korterite eluruumide ja üldkasutatavate ruumide ning bürooruumide vahel

55 Üldkasutatavad ruumid on trepikoda, vestibüül, koridor, kasutatavad pööningu- ja keldriruumid

3 Korterite ja müratekitavate ruumide (tehnohoolde-, teenindus-, töö- ja puhkeruumid, garaažid) vahel

60 Väga kõrge helitaseme puhul on soovitatav rakendada nõuet R’w ≥65dB. Diskoteekidele ja tantsusaalidele rakendaks nõudeid vastavalt tabel 8.1 märkusele 2

4 Ühe korteri ruumide vahel 43 Vahelaed tubade vahel kahekorruselises korteris, usteta vaheseinad tubade vahel, köögi ja toa vahel

5 Korterite ja üldkasutatavate ruumide vahel, kui korteri seinas on uks

39 Ukse või ustekompleksi heliisolatsioon peaks olema R’w ≥35dB.

1.2 Taandatud löögimürataseme indeks L’n,w

6 Korterist teise korterisse 53 Nõue ei laiene löögimüüra eest kaitstava korteri vannitoale, WC-le, saunale vms ruumile

7 Rõdult, trepilt, koridoristjms ruumidest , vannitoast ja WC-st teise korterisse

8 Müratekitavast tehnohoolde-, töö-, teenindus- ja puhkeruumist ning garaažist korterisse

48 Vajaduse korral rakendatakse lisameetmeid struktuurse müra leviku vähendamiseks

9 Kahekorruselise korteri eluruumide vahel 63 Nõue kehtib löögimüra isolatsioonile ülevalt alla

1 Nõuded laienevad kõikidele elamutüüpidele

6.4 Ehitusakustikalahenduste põhimõtted

Ridaelamu tehnoloogia ei nõua akustilisi erimeetmeid. Puuduvad ruumigrupid milledele oleks kehtestatud erinõuded akustikale. Müraallikad paiknevad eraldi ruumides (gaasikatel,

ventilatsiooniseadmed) ning on isoleeritud põhikonstruktsioonidest. Kasutatavad tehnoloogilised seadmed on varustatud vajalike mürasummutitega- isolatsioonidega ning nende seadmete müratasemed vastavad EU nõuetele. Ette nähtud konstruktiivsed meetmed tagavad võimaliku liigmüra summutamise ning väldivad selle sattumise hoonest välja.

6.5 Ruumiakustikalahenduste põhimõtted

EHITISE HELIISOLATSIOONILE ESITATAVAD ÜLDNÕUDED

• Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja ehitise territooriumil tagatakse

rahuldavad akustilised tingimused vastavalt nende otstarbele.

• Ehitis tuleb projekteerida ja ehitada nii, et käesoleva standardi jaotiste 6 kuni 8 nõuded

oleksid täidetud.

• Projektides ja ehitistes tuleb kasutada ehituskonstruktsioone ja -tooteid, mille akustilised

omadused1 vastavad standardis esitatud nõuetele.

• Ehituskonstruktsioonide ja -toodete akustiliste omaduste hindamisel on eelistatud

laboratoorsete testide tulemused, nende puudumisel arvutuslikud meetodid,

mudelkatsetused, mõõtmised valmis või poolelioleval ehitisel ning toodete tehnilised

spetsifikatsioonid.

• Kõik akustiliste omaduste hinnangumeetodid peavad olema kooskõlas Euroopa

standarditega2 (vt jaotis 3 “Normatiivviited”) ja EL normdokumentidega (vt C.1).

Ehituskonstruktsioonid ja -tooted peavad säilitama neile esitatud nõuded ehitise kasutusaja

vältel.

• Kohaliku haldusvõimu esindajal ja tellijal on õigus nõuda projekti ja ehitise akustilise

lahenduse ekspertiisi, et kontrollida selle vastavust kehtivatele normdokumentidele.

Ehitusakustika eksperdil peab olema erialaline ettevalmistus ja vastav töökogemus.

Ekspertiis tehakse vajaduse korral kas projektdokumentatsioonile või viiakse läbi

akustilised mõõtmised poolelioleval või valmis ehitisel. Vajaduse korral kasutatakse

mõlemat meetodit.

Tabel 7.1 - Järelkõlakestuse soovituslikud piirväärtused, T

Jrk nr

Hoone tüüp Ruumi tüüp T (s) Märkused

1 Elamu, ühiselamu

Trepikoda, koridor, sissepääsuga vähmalt kahte kortesisse

1,3 Sagedustel 500-2000 Hz

Nõude täitmiseks tuleb trepikodade ja koridoride laepinnad katta helineelde- materjalidega. Vajalik materjali kogus sõltub helineeldematerjali klassist1

6.6 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil

Tabel 8.1 - Tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil

(A-ja C-korrigeeritud ekvivalentse ja maksimaalse helirõhu piirtasemed LpA,eq,T , LpC,eq,T,

LpA,max, ja LpC,max)

Mõõtühik on dB

Jrk nr

Hoone ja ruumi tüüp Müraallikas Müra piirtase

1. Elamu

1 Elu-ja magamisruumides Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,eq,T 30 (25)

LpC, eq, T 50 (45)

LpA,max 32

Tootmis- ja teenindusruumid, tööstusettevõtted

LpA,eq,T pääeval 30 öösel 25 LpA,max

2 Elamu välisterritooriumil Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

LpA,eq,T pääeval 50 (45)

öösel 40 (35) LpA,max

öösel 45 (40)

Põhilised ehitusakustilised meetmed tehnoseadmete müra leviku vähendamiseks on piirdekonstruktsioonide nõuetekohane heliisolatsioon ning müra ja vibratsiooni levikut tõkestavate tarindite1 kasutamine seadmete ja kommunikatsioonide paigaldamisel. Struktuurse müra leviku vähendamiseks paigaldatakse torustik piirdekonstruktsioonide läbimisel elastsetesse (deformeeritavatesse) ümbristorudesse. Lähtuvalt tehniliste seadmete mürataseme suurusest ja nende paiknemisest vaikust nõudvate ruumide suhtes võib osutuda vajalikuks täiendavate müravastaste meetmete rakendamine, eelkõige struktuurse müra leviku vähendamiseks (nt seadmete paigaldamine raudbetoonist vundamentidele). Lisameetmete vajadus määratakse igal konkreetsel juhul eraldi. Võimaluse korral tuleb vältida müratekitavate seadmete paigaldamist vaikust nõudvate ruumide vahetusse lähedusse.

7 TULEOHUTUS

7.1 Üldandmed

7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projektiga lahendatakse projekteeritava Proosa tee 2 nelja korteritega ridaelamu tuleohutust

7.1.2 Alusdokumendid

7.1.2.1 Lähteandmed

Käesoleva projekti arhitektuurse osa joonised ja seletuskiri

7.1.2.2 Uuringud

Täiendavad uuringud puuduvad

7.1.2.3 Normdokumendid

• Tuleohutuse seadus RT I, 29.06.2014, 109

• Siseministri määrus nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded

tuletõrje veevarustusele“.

• Majandus-ja taristuminister määrus nr 97 17.07.2015 ” Nõuded ehitusprojektile”

• Siseministri 30.08.2011 määrus nr 39 “Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele,

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule.”

• EVS 812-3:2018 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 3, Küttesüsteemid”

• EVS 812-6:2012+AI:2013 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 6, Tuletõrje veevarustus”

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 871:2010 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

7.2 Olemasolev

Projekteeritav kinnistu on hoonestamata

7.3 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Kasutusviis - I (ridaelamu) Hoone tulepüsivusklass – TP3 Korruste arv – 2 (maa- alused korrused puuduvad), hoone kõrguseks maapinnast 8,0m Korterite arv – 6

7.4 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

7.4.1 Tuleohutuskujad

Projekteeritava ja kõrval kinnistul oleva hoone vahel tagatud tuleohutuskuja 8 m

7.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad

Kandekonstruktsioonid hoones: kergbetoonplokkid Teraskonstruktsioonide tulepüsivus tagatakse tuletõkkevärviga. Tuletõkkekonstruktsioonid on tulepüsivusega EI30 Kandekonstruktsioonid: nõuded ei esita Tuletõkkeseinte avatäidete paigaldamine ei ole ettenähtud.

7.4.3 Põlemiskoormus

Kuni 600 MJ/m2

7.5 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Tuletõkkesektsioonideks jagamine toimub korterite kaupa. Iga korter on omaette tuletõkke sektsioon. Lisaks omaette tuletõkkesektsiooniks esimesel korrusel on eraldatud iga korteri tehnilised ruumid. Teisel korrusel tuletõkke sektsioonid moodustavad: kommunikatsiooni šahtid (alumine osa tehnilise ruumiga ühendatud)

Tuletõkkekonstruktsioonid on tulepüsivusega EI30. Tuletõkkeseinte avatäidete paigaldamine ei ole ettenähtud. Kommunikatsioonide läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonidest Kommunikatsioonide läbiminekul tuletõkkekonstruktsioonist tihendatakse läbiviik selliselt, et nõutav konstruktsiooni tulepüsivus oleks tagatud. Kommunikatsioonide läbiviikude lahendus vastavalt tegija poolt valitud toote nõuetele. Tuleleviku takistamine fassaadi soojustuse sees Seinte konstruktsioonis korterite vahel (asukoht näiidatud plaanidel), tuletõkestuseks tuleb kasutada 20 cm laiust mineraalvilla riba, mille tuletundlikkus on A2 või A1 ning paakumistemperatuur minimaalselt 1000 °C kraadi. Mineraalvilla tihedus peab olema minimaalselt 60 kg/m3. Tuletõkke paigaldamisel tuleb jälgida, et seina ja tuletõkke vahele ei jääks tühemikke.

7.6 Tuletundlikkus

SISEPINDADE NÕUTUD TULETUNDLIKKUS Hoones üldiselt ruumid seinad ja lagi - D-s2,d2 põrandad – nõuded ei ole esitatud Tehnilised ruumid seinad ja lagi - B-s1,d0 põrandad - DFL-s1 katlaruumi põrand- A2FL-s1 Evakuatsioonitee (koridorid) seinad ja lagi - B-s1,d0 põrandad - DFL-s1 VÄLISSEINA, VÄLISSEINA VÄLISPINNA JA ÕHUTUSPILU VÄLISJA SISEPINNA NÕUTUD TULETUNDLIKKUS Soojustussüsteem - D,d0 Välisseina välispind - D,d2 Õhutuspilu välispind - D,d2 Õhutuspilu sisepind - nõuded ei ole esitatud Puitvoodriga väliseinte materjal (roovid ja puilaudis), varikatuste puittalad ja postid, varikatuste tulekastilauad, varikatuste roovid, distantsliistud ja sarikad, korterite terrasi vahelised puitpiirded töödeldada kõikidest küljest Holz Prof-F puit tuletõkkepeitsiga tuletundlikkuse klass B-s1, d0. KAABLITE TULETUNDLIKKUSE NÕUDED Tuletundlikkus Ehitis üldiselt - Dca-s2,d2,a2 Tuletundlikkus Evakuatsioonitee - Cca-s1,d1,a2* * Kui evakuatsiooniteel soovitakse kasutada ehitisele üldiselt ette nähtud kaablit, tuleb tagada kaabli kaitstus tule eest (K) kestusega vähemalt 10 minutit, kasutades materjale, mis vastavad selle ruumi tuletundlikkuse nõudele Siseministri 30.03.2017 määrusega nr 1-1/17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ LISA 6 järgi.

7.7 Evakuatsioonilahendus

7.7.1 Maksimaalne inimeste arv

Hoones viibivate inimeste arvule piiranguid ei ole esitatud Hoone elanike arv (korterite tubade arv +1) on 36 inimest

7.7.2 Evakuatsiooniteed

7.7.2.1 Evakuatsiooniteede laiused ja arv

Evakuatsioonipääsude arv: 6x3 kokku 15 Teed on läbi uste laiusega 1000mm, 900mm ja avatavate akendega. Väljapääsu uks on seestpoolt avatav ilma võtmeta. Evakuatsiooni teede pikkus on alla 30 m. Evakuatsiooniukseks on I korruse välisuksed/terrassi uksed (2tk): uksed on laiusega 1000mm, mis viivad kõikidest ruumidest otse maapinnale.

7.7.2.2 Trepikojad

Iga korteris on ettenähtud puitkonstruktsioonist U-kujuline trepp marsi laiusega 0,90m, mis ühendab esimesel ja teisel korrusel ruumid.

7.7.2.3 Evakuatsiooniväljapääsud

Vaata punkt 7.7.2.1

7.7.3 Juurdepääs keldrisse, pööningule ja katusele

Hoones puudub kelder Hoones puudub pööning, katusealune tuulutusruumi kõrgus 0 kuni 1,0m. Katusealuse ruumi ettenähtud teenindusluugid (2tk) katuselt suurusega 1,0x0,8m Vaata punkt 7.7.4, juurdepääs katusele tagatud hoone servast statsionaarse redeli abil

7.7.4 Ohutusabinõud

Pääs viilkatusele tagatud hoone küljes kinnitatud statsionaarsete redelite (RUKKI metallprofiilidest seinaredel laiusega 700mm) abil. Räästa kõrgus maapinnast 6,7m. Katusele paigaldatakse lumetõkke, katusel ei ole seadmed mida vaja pidevalt hooldada või puhastada. Täiendava turvavarustuse paigaldust ei ole ettenähtud

7.8 Tuleohutuspaigaldised

Hoone varustatakse järgmiste tuleohutuspaigaldistega:

• Esmased tulekustutusvahendid (kustutid)

• Optilised suitsuandurid ühendatud valvesignalisatsioonisüsteemiga.

7.8.1 Tulekahjusignalisatsioon

Hoones paigaldatakse optilised suitsuandurid mis on ühendatud iga korteri valvekeskusega. Andurite asukohad ja täpne arv määratakse nõrkvoolu projektiga mida tellitakse enne ehituse algust

7.8.2 Suitsueemaldamine

Suitsu eemaldamine toimub avatavate uste ja akende kaudu

7.8.3 Tulekustutid

Esmased tulekustutusvahendid. Nendeks on 6 kg pulberkustutid paigaldatakse iga korteri abiruumis

7.9 Tehnosüsteemide tuleohutus

7.9.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti arhitektuurses osas. Õhutorude läbimineku kohtadesse tuletõkkesektsiooni piiretest seintes paigaldatakse tulekaitseklapid, mis omavad samasugust tulepüsivusklassi, mis tuletõkkesektsiooni piiregi. Kõigi tuletõkke klappide juurde, samuti kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid. Õhutorude läbiminekul teisest tuletõkkesektsioonist õhutorud isoleeritakse kivivillast võrkmattidega PV – 80 AVM vastavalt tuletõkke tarindite tulepüsivusastmel (nt. EI30-EI60). Tulekahju korral ventilatsioonisüsteemid lülitatakse automaatselt välja, samaaegselt peab olema käsijuhtimise võimalus. Kasutada tuletõkkeklappe mis vastavad EL tingimustele.

7.9.2 Kütteseadmete tuleohutus

Hoone kütte süsteem on lahendatud iga korteris paigaldatud õhk-vesi kütte seadme baasil.

Paigaldatava soojusvaheti võimsus on 4,5KWt. Maakütte soojusvaheti paigaldatakse korteri

abiruumis. Sissepääs abiruumi esikust.

7.9.3 Muude tehnosüsteemide tuleohutus

Torustiku läbiviikude tegemisel jälgida konstruktiivse ja arhitektuurse osa jooniseid. Torustike

läbiviikudele paigaldada eri tuletõkkesektsioonidest läbi minekul tuletõkkemansetid, -mähised.

Läbiviigud peavad olema tihendatud vastavalt konstruktsiooni tulekaitse astmele.

Hoone tulekindluse tagamiseks tihendatakse kõik kaablite läbiviigud ühest tuletõkke sektsioonist

teise nii, et ei väheneks põhikonstruktsioonidega tagatud tulepüsivus.

7.10 Muud tuleohutusabinõud ehitises

Tuleohutuse tagamiseks ehituse ajal tuleb jälgida teiste eriosade seletuskirjades kirjeldatud tuleohutuse nõuded ja tingimused.

7.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskonna sisenemine hoonesse näidatud nooltega asendiplaanil (joonis AP-01). Hoone eest projekteeritud betoonkividega kaetud parkimisplatsid. Juurdepääs kinnistule otse kahesuunalise liiklusega asfalteeritud Proosa teelt. Piirete ja väravate paigaldamine sissesõidu osas ei ole ettenähtud

7.12 Väline tulekustutusvesi

Projekteeriv kinnistu asub Loo Vesi OÜ piirkonnas. Tulekustutusvett 10 l/s saadakse tänava hüdrantidist, mida rajatakse Loo ja Proosa tee ristmikul, hüdrandi kaugused projekteeritavast hoonest ca 20m. Olemasolevad hüdrandid nähtavad Maa-ameti kaardil. Rajatav hüdrant näidatud asendiplaanil

8 KÜTE, VENTILATSIOON

8.1 Üldandmed

8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Käesoleva projekti eesmärk on lahendada hoone kütte- ja ventilatsioonisüsteemide tööpõhimõte ja torustike paiknemine eelprojekti staadiumis (välja arvatud automaatika projekt). Täitmisele kuuluvad käesoleva projekti seletuskirjas kirjeldatud tööd. Eelprojekti koosseis: - Kütte ja ventilatsiooni seletuskiri. Kütte- ja ventilatsioonisüsteemide erinevate elementide tööiga on 15-50 aastat. KV süsteemide elementide tööea määrab tootja.

8.1.2 Alusdokumendid

8.1.2.1 Lähteandmed

- Objekti asukoht: Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald; - Projekti arhitektuuri joonised (plaanid, vaated, lõiked);

8.1.2.2 Ehitusuuringud

Pole esitatud Tellija poolt.

8.1.2.3 Normdokumendid

Projekteerimise aluseks on normid ja standardid: Eesti Standard EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 12831-1:2017 Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse

arvutusmeetod EVS-EN ISO 6946:2017 Hoonete piirdetarindid ja komponendid. Soojustakistus ja

soojusläbivus. Arvutusmeetodid EVS 844:2022 Hoone kütte projekteerimine EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja

ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele EVS-EN 12792:2004 Hoonete ventilatsioon. Tähised, terminoloogia ja tingmärgid EVS 812-1:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 1: Sõnavara EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid EVS 812-4:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaazide

tuleohutus EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude,

tuleohutusnõude, tagamine projekteerimise ja ehitamise käigus EVS 860:2015 Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja

seadmed. Soojusisolatsiooni teostus Eesti Vabariigi Ehitusseadus Eesti Vabariigi Tuleohutuse seadus Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ Töövõtt tehakse ametivõimude eeskirju ja häid ehitustööde tavasid järgides ning kasutades esmaklassilisi materjale. Töövõtus järgitakse “Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” (kütte-, ventilatsiooni, üldised kvaliteedinõuded) esitatud kvaliteeditaset ja tööviise, kui projektis ei ole esitatud muid nõudmisi.

8.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

1.2.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Arvutuslik talvine välisõhu temperatuur küttele ja ventilatsioonile on –21°C , RH = 90%. Kütteperioodi välisõhu keskmine temperatuur on –0,6 °C ja kestvus on 224 ööpäeva.

8.2.2 Suvised arvutuslikud välisõhu parameetrid

Arvutuslik suvine välisõhu temperatuur on +27°C, RH = 50%.

8.3 Sisekliima parameetrid

Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ja tehnoloogiale. Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus vt. „Tabel 1. Õhuvahetus”. Õhu maksimaalseks liikumiskiiruseks kabinettide, nõupidamisruumide ja saali töötsoonis on arvestatud 0,2 m/s ja CO2 sisaldus < 1000 ppm. Suhtelist niiskust hoones ei kontrollita. Temperatuuri lubatav kõikumine ruumide lõikes talvel +/- 2°C; reguleerimine igas ruumis eraldi. Enne hoone ekpluatatsiooni andmist teostab ehitaja sisekliima kontrollmõõtmised (õhu temperatuur, liikumise kiirus ja suhteline niiskus projektijärgsetel töökohtadel) ja esitab selle kohta akrediteeritud mõõtelabori poolt väljastatud mõõteprotokolli.

8.4 Soojusallikas

8.4.1 Soojuskoormused

Objekti summaarsed soojuskoormused, kW (orienteeruvate näitajate järgi):

Süsteem Koormus, kW

Korter 1 küte 4,3

Korter 2 küte 3,8

Korter 3 küte 3,8

Korter 4 küte 4,3

Kokku 16,2

Hoone soojuskoormused täpsustatakse põhiprojekti koostamisel.

8.4.2 Alternatiivsete soojusallikate kasutamine

Puudub.

8.4.3 Soojusallika liik

Hoonesse nähakse ette iga korterisse õhk-vesi soojuspump. Soojuskandja parameetrid: küte 35°-30°C. Korterites on ette nähtud järgmised süsteemid:

- põrandkütte süsteem

Katusel on ette nähtud paigaldada iga korteri jaoks soojuspumba välisosa alusraamile talve varustusega kondensaadi toru küttekomplektiga. Iga korteris tehnilises ruumis on ette nähtud paigaldada soojuspumpa siseosa siseehitatud sooja tarbevee boileriga 230 l, siseehitatud 9 kW elektriküttekehaga, automaatika komplektis. Soojuspumba ja elektriküttekeha töö juhitakse kontrolleriga vastavalt välisõhutemperatuuri. Soojuspumba kõige madalam töö välistemperatuur põrandküttele on -25°C. Soojuspumba juhtimine toimub juhtimispuldist. Soojuspump tellitakse täisautomaatikaga juhtpaneeliga ja juhtkaablitega. Soojuspumba juhtimine ja automaatika projekteeritakse, koostatakse ja monteeritakse soojuspumba paigaldajate poolt, kooskõlastada tellijaga. Ühendada seade ruuteriga lisavarustuse WLAN adapteriga, läbi interneti saab kauglugemis võimalus mobiiltelefoni baasil. Vee paisumise kompenseerimiseks on ette nähtud membraanpaisupaak Reflex NG 12 l / 6 bar ja membraanpaisupaak Reflex S 18 l / 10 bar. Süsteem täita toodetud kaugkütte katlamajast veega või läbi veepehmendi. Soojuspump töötab automaatselt, ilma teenindava personalita. Automaatika hoiab soojuspumba seatud temperatuuri. pealevoolu temperatuur 34 °C tagasivoolu temperatuur 29 °C rõhukadu 22 kPa Sekundaarpoole (sooja tarbeveesüsteem) vee arvutuslikud parameetrid : sooja tarbevee temperatuur 55 °C sooja tarbevee ringluse temperatuur 50 °C külma vee temperatuur 5 °C

8.4.4 Tulekaitse

Tuletõkkepiiretest läbiminekud tuleb tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsivust.

8.5 Küte

8.5.1 Välispiirete soojusläbivused

Soojusvajaduste arvutamisel on lähtutud järgmistest piirdetarindite soojajuhtivustest (U-arvudest): Välissein U=0,15 W/m2°C Aken U=1,00 W/m2°C Välisuks U=1,10 W/m2°C Katus U=0,14 W/m2°C Põrand U=0,22 W/m2°C

8.5.2 Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile

8.5.2.1 Süsteemi kirjeldus

Soojuskandja arvutuslikud parameetrid sekundaarpoolel on järgmised:

põrandkütte kontuuris 35°-30ºC Küttearmatuur ja liiniseadeventiilid asetatakse kohtadesse, kus neid on kerge teenindada. Lahendatakse põhiprojekti staadiumis. Duširuumides kasutatakse elektrilist põrandakütet (vaata elektriprojekti osa). Hoonesse on projekteeritud põrandküttesüsteem. Süsteem on kahetoruline. Soojuskandjaks on vesi parameetritega 35°-30°C.

8.5.2.2 Põhiseadmed ja materjalid

Põrandküte Magistraaltorustikud monteeritakse komposiittorudest “Uponor MLC” (Pe-Rt-Al-Pe-Rt). Kõrgusmärgid tuleb täpsustada koos teiste kommunikatsioonidega koha peal. Magistraaltorustikud on isoleeritud alumiiniumfooliumiga kaetud kivivillkoorikutega, kasutatud isolatsiooni paksus ja tabelid on leitavad joonistel. Isolatsioon on kaetud nähtavates kohtades PVC kattega, mujal alumiiniumpaberiga. PVC ja katmata küttetorustiku värvimine tuleb täpsustada tellijaga. Põrandakonstruktsiooni sees torustikud paigaldada hülssi. Projektis kasutatud torustikud on näidatud siseläbimõõduga. Süsteem on kahetoruline jaotuskollektoriga. Süsteemi kvalitatiivne reguleerimine toimub ruumi siseõhu temperatuuri järgi raadio-ruumitermostaatide abil, termostaatide värvid kooskõllastada telljaga. Põrandakütte jaotuskollektoril ajamid on 230V. Ruumides kasutatud õhuandurid, märgades ruumides kasutatud põrandaandurid. Projektis on kasutatud Uponor Smatrix Wave süsteem. Tellida sidemoodul Uponor Smatrix Pulse kauglugemisvõimalusega mobiiltelefoni baasil. Põrandakütte torustik monteeritakse Pe-Xa polüetüleenist torudest Ø16x2,0. Torude paigaldussamm on 150 ja 200 mm. Põranda konstruktsioonis ettenäidata paisumisvuuki ruumi perimetri järgi. Kollektorid paigaldatakse seina sees ja seina peal kollektorikappidesse, tagasivoolutorudele paigaldatakse liiniseadeventiilid MSV-BD firmalt Danfoss, pealevoolutorudele paigaldatakse kuulkraanid. Kollektorites on paigaldatud automaatsed by-pass ventiilid.

8.5.3 Hoone osade energiatarbimise määramine

Süsteem Koormus, kW

Korter 1 küte 4,3

Korter 2 küte 3,8

Korter 5 küte 3,8

Korter 6 küte 4,3

Kokku 16,2

8.5.4 Tulekaitse

Tuletõkkepiiretest läbiminekud tuleb tihendada tuldtõkestava materjaliga, mis ei nõrgesta piirete tulepüsivust.

8.6 Ventilatsioon

8.6.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus

Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse värske õhu juurdevool otse sissepuhkesüsteemist või siis siirdõhuna. Ventilatsiooni õhuhulgad valitakse vastavalt kehtivatele normidele. Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus vt. „Tabel 1. Õhuvahetus”.

8.6.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile

Ventilatsiooni sissepuhke/väljatõmbesüsteem varustatakse soojustagastiga. Soojustagasti puhul antakse väljatõmmatava õhu soojus üle sissepuhutavale õhule. Sellega vähendame soojusenergia

kulu. Sund sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP (ventilaatori elektriline erivõimsus) ei tohi olla üle 2,0 kW/m3/s. Sund väljatõmbesüsteemide SFP ei tohi olla üle 0,8 kW/m3/s. Süsteemi ventagregaadis kasutatakse õhufiltrit F7/F5. Ruumidesse sissepuhutav õhk puhastatakse filtris F7, väljatõmmatav – F5. Antud ventagregaadis õhk soojendatakse talvel küttekalorifeeris.

8.6.3 Ventilatsiooni kirjeldus

Objektile projekteeritakse mehaaniline sissepuhke – väljatõmbeventilatsioon ja mehaaniline väljatõmbeventilatsioon. Objektile on ette nähtud järgmised sissepuhke-, väljatõmbesüsteemid:

sissepuhke ja väljatõmbe süsteem S1V1 + 93 / - 93 l/s, väljatõmbe süsteem V1.2 - 50 l/s, sissepuhke ja väljatõmbe süsteem S2V2 + 93 / - 93 l/s, väljatõmbe süsteem V2.2 - 50 l/s, sissepuhke ja väljatõmbe süsteem S3V3 + 93 / - 93 l/s, väljatõmbe süsteem V3.2 - 50 l/s, sissepuhke ja väljatõmbe süsteem S4V4 + 93 / - 93 l/s, väljatõmbe süsteem V4.2 - 50 l/s,

Süsteemides on kasutatakse kompleksne ventagregaat filtritega klass G4 ja F7 koos filtrivalvuritega, plaat-soojusvahetiga, elektri kalorifeeriga, ventilaatoritega, juhtimiskeskusega, elastsete ühendustükkidega ventagregaadi ühendamiseks õhukanalitega. Ventagregaat asub 1 korusel tehno ruumis. Ventagregaat tellitakse täisautomaatikaga juhtpaneeliga (24 t. / 7 p.) ja juhtkaablitega. Ventagregaadi tööd juhitakse nädala-taimeriga järgi. Automaatika on komplektis. Ventagregaadi juhtimine ja automaatika projekteeritakse, koostatakse ja monteeritakse ventseadmete paigaldajate poolt kooskõlastada tellijaga. Ventagregaadis tekkiv kondensaat juhitakse läbi hüdrolukku lähima kanalisatsiooni süsteemini, kondensaadi toru ühendada valamu sifooniga, Ø32 SI 20. Juhtimiskeskus paigaldada tellijale sooviba kohta. Ühendada seade internet kaabliga ruuteriga, läbi interneti MyVallox Cloud saab kauglugemis võimalus mobiiltelefoni baasil.. Pliidikubu süsteemides on kasutatud ventilaator ülekuumenemise kaitsega koos kiiruse regulaatoriga. Süsteemiga teenindavad ruumid on: köök. Pliidikubu on komplektne seade, mille koosseisus on ventilaator, rasva filter ja tagasilöögiklapp. Pliidikubu mudel valib tellija. Automaatika on komplektis. Õhuvahetuse informatsiooni vt. tabel „Tabel 1. Õhuvahetus”. Ventsüsteemid blokeeritakse tulekaitse signalisatsiooni keskusega. Tehnilised näitajad vt. tabel „Ventilatsiooni seadmete kondtabel“ Ventseadmete müra vähendamiseks on projektiga ette nähtud igale sissepuhke- ja väljatõmbetorustikule paigaldada mürasummuti (enne ja pärast ventilaatorit). Ventkanalid monteeritakse tsingitud terasõhutorudest. Õhukanalid isoleeritakse kivivillast mattidega PV-LAM isolatsiooni paksusega: õhuvõtu torustiku soojusisolatsioon on isoleerimata, väljaviske torustiku soojusisolatsioon on SI50 mm, väljatõmbe torustik katusel on SI50 mm. Isolatsioon on kaetud nähtavates kohtades PVC kattega, mujal alumiiniumpaberiga. PVC ja katmata ventilatsioonikanalite värvimine tuleb täpsustada tellijaga. Välisrestide toon on vastavalt arhitektuurse projekti osa. Ventilatsiooni plafoonide täpsed asukohad ning läbiviigud ripplaest ja värvimine vt. sisearhitektuuri projekti osast. Ventilatsiooni plafoonide mudelid tuleb kooskõlastada tellijaga. Sisepuhke ruumidese toimib ülemise osas, väljatõmme on ülemise osast. Sansõlmede ustele projekteeritakse ventileeritavad uksepakud. Enne ventsüsteemide paigaldamist täpsustada paigaldusvõimalused kooskõlas ripplagedega,

valgustusega, teiste kommunikatsioonide ja ehituskonstruktsioonidega. Peale kõikide ventilatsioonisüsteemide montaaži tuleb süsteemid mõõdistada, häälestada ja seadistada. Ventilaatorite juhtimisautomaatika ja kaabeldus kuulub ventilatsiooni tööde tegija tööde mahtu vastavalt elektri ja automaatika projektile. Tööde mahus on puurida augud konstruktsioonidesse, kooskõlastades projekteerijaga. Tööd teostada vastavalt RYL-2002 nõuetele ja normidele.

8.6.4 Põhiseadmed ja materjalid

8.6.4.1 Ventilatsiooniagregaadid

Ventagregaadid tellitakse täisautomaatikaga juhtpaneelide ja juhtkaablitega. Ventagregaadi juhtimine ja automaatika koostatakse ja monteeritakse ventseadmete paigaldajate poolt (täpsustatakse automaatika projektis). Agregaati juhitakse etteantud ajaprogrammi alusel. Ventilatsiooniagregaadil peab olema võimalus ventileerida ruume väiksema intensiivsusega, kui neid ei kasutata, ja ka öisel ajal,. Ventagregaadis kasutatakse õhufiltrit F7/F5. Ruumidesse sissepuhutav õhk puhastatakse filtris F7, väljatõmmatav – F5. Antud ventagregaadis õhk soojendatakse talvel küttekalorifeeris. Süsteemid koosnevad ventagregaadist, õhutorustikest, mürasummutitest ja õhutorustike armatuurist.

8.6.4.2 Õhukanalid

Ventilatsioonitorustik monteeritakse ümara ristlõikega tsingitud plekist, vajadusel minnakse üle ristkülikukujulisele. Õhukanalite toestus teostatakse vastavalt normidele. Torud viiakse ventkambritest laiali ruumide lae alla. Ventilatsioonitorud paigaldatakse kõikide ruumide lae alla kas ripplagede taha või lahtiselt. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta mürataset ruumides üle normatiivselt lubatud, magamistubades 30 dB. Ventsüsteemides aerodünaamilise müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ning ventagregaat paigaldatakse vibroalusele.

8.6.4.3 Lõppelemendid

Üldvahetuslik väljatõmme kõikidest ruumidest toimub ülemisest tsoonist, sissepuhkeõhku antakse samuti ülemisse tsooni. Sissepuhkeks, väljatõmbeks kasutatakse õhuhajuteid, reste ja plafoone. Seadmete ja õhujaotajate valikul kasutatakse näiteks Fläkt Woodsi tooteid. Õhutorustik, siseepuhe- ja väljatõmbe otsikud valitakse nii, et õhu liikumine neis ei tekita liigset müra. Peale kõikide ventsüsteemide montaaži tuleb süsteemid mõõdistada, häälestada ja seadistada.

8.6.4.4 Isolatsioon

Õues asuvad õhutorud isoleeritakse kivivillast lamellmattidega LAM 50 mm paksuselt. Isolatsioon kaetakse tsingitud plekiga. Hoone sees olevad torustikud: õhuvõtud 50 mm paksuselt ja väljapuhked 50 mm paksuselt.

8.6.4.5 Reguleerklapid

Õhutorudele paigaldatakse reguleerimis- ja mõõtmisseadmed. Õhuhulkade reguleerimiseks asetatakse projektis näidatud kohtadesse nt.IRIS-tüüpi reguleerimisklapid. Kantkanalite reguleerimisklapid on restsiibrid. Väljatõmbekanalitel võib väikeste õhuhulkade korral kasutada reguleerimiseks plafoone. Kõik reguleeritavad elemendid peavad olema varustatud fiksaatoritega, et juhuslike häirete korral oleks võimalik taastada algseis.

Ventilatsioonikanalite puhastamine toimub plafoonide õhuhajutite ning puhastusluukide kaudu. Õhutorudele paigaldatakse puhastusluugid vastavalt normidele. Kindlasti paigaldatakse puhastusluugid iga tulekaitseklapi juurde.

8.6.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked

S1 süsteemil õhuvõtt toimub katusel. V1 süsteemil toimub väljaviske katusel. Ventilaatoritega väljatõmmatav õhk puhutakse üles/õue hajutamiseks. Hoone välisfassaadile jäävad ventilatsioonisüsteemide elemendid (restid jne.) peavad olema värvitud arhitekti poolt ette antud toonides.

8.6.4.7 Mürasummutus

Ventilatsioonisüsteemid ei tohi tõsta mürataset ruumides üle normatiivselt lubatu. Ventsüsteemides aerodünaamilise müra vähendamiseks kasutatakse mürasummuteid ning ventagregaat paigaldatakse vibroalusele.

8.6.5 Tulekaitse

Ventsüsteemid blokeeritakse tulekaitse signalisatsiooni keskusega. Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Hoonesse rajatavate tuletõkketsoonide piirid on näidatud projekti arhitektuurses osas.

8.7 Erisüsteemid

Suitsueemaldus ruumidest toimub akende, luukide ja uste kaudu. Mehaanilist suitsueemaldussüsteemi ei ole. Ette nähtud suitsuemaaldus teostatakse läbi avatud akende ja uste, vaata arhitektuurse projekti osa.

9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

9.1 ÜLDANDMED

9.1.1 Ehitusprojekti eesmärgid

Käesoleva projektiga on lahendatud Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald projekteeritud ridaelamu veevarustuse ja kanalisatsiooni süsteemid (VK) põhiprojekti staadiumis. Projekti eesmärgiks on lahendada kinnistu Proosa tee 2 ridaelamu vee- ja kanalisatsioonitorustikud. VK rajatiste ehitamisel pidada kinni Loo Vesi OÜ nõuetest. Töövõtjal tuleb esitada kaevetööde loa taotlus ja kaevetööde teostamisel tuleb järgida Jõelähtme valla heakorra ja kaevetööde eeskirja (https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4060/2201/3004/M-2- 26.11.2002%20Lisa%202%20pdf.pdf#) Teekatete taastamine lahendatakse eraldi projektis.

9.1.2 Lähteandmed

Projekti koostamisel on aluseks järgmised andmed:

• Arhitektuursed plaanid

• Loo Vesi OÜ tehnilised tingimused Nr. 029/2024 20.05.2024

• Geodeetiline alusplaan Ankard OÜ töö nr 3766M

9.1.3 Süsteemide kirjeldus

Käesolev projekt haarab endas järgmisi süsteeme o majandus–joogivesi o olmereovesi o sademevesi

9.1.4 Kasutatavad normid ja abimaterjalid

Projekti koostamise normatiivse baasi valikul on lähtutud heast projekteerimistavast ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi poolt heaks kiidetud normdokumentatsioonist. Kasutatud standardid, ehitusnormid ja juhendmaterjalid VK-süsteemide projekteerimisel:

• Loo Vesi OÜ tehnilised nõuded

• EVS 843:2016 LINNATÄNAVAD

• EVS 932:2017 EHITUSPROJEKT

• EVS 848:2021 VÄLISKANALISATSIOONIVÕRK

• EVS 846:2021 HOONE KANALISATSIOON

• EVS 921:2022 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK

• EVS 835:2022 HOONE VEEVÄRK

• EVS 812-6:2012/A1:2013 EHITISE TULEOHUTUS. OSA 6: TULETÕRJE VEEVARUSTUS

• RIL 77-2013 – PLASTTORUDE PAIGALDAMISE JUHEND PROJEKTEERIJALE JA EHITAJALE

• Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.

• Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476.

• Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598- 2:2009 või omama vastavat toote ohjet

• Jäätmeseadus

9.2 VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRGUD

Kinnistu ridaelamu veevarustus (2,0 m3/ööp) on varustatud Proosa tee olemasolevast ühisveetorustikust, kasutades olemasolevat veeühendust De50mm koos liitumispunktiga. Liitumispunkt-maakraan DN40 asub kuni 1m kaugusel väljaspool kinnistu piirist, tänava maa-alal. Projektiga on ette nähtud kinnistu piiri lähedusse paigaldada veemõõdukaevID1200, kuhu Loo Vesi OÜ paigaldab peaveearvesti. Kinnistu vee- ja kanalisatsiooni kasutamise eest arveldamine toimub veemõõdukaevus asuva arvesti alusel. Ridaelamule on projekteeritud uus veeühendustorustik De32-63mm plasttorudest EP PN10. Igal korteril on eraldi veesisend De32 koos vaheveemõõtjaga DN15. Veevarustuse välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“ Välistulekustutusvesi 10 l/s on tagatud tänava tuletõrjehüdrandist DN100.

9.2.1 Torustike materjalid

Kinnistu korteritele rajatakse uus plastikust veetorustik PE De32-63 PN10. Plastveetorustikule on ette nähtud signaalkaabli paigaldus.

9.2.2 Külmumiskaitse ja soojusisolatsioon

Veetorustiku rajamissügavus on 1,8m planeeritavast maapinnast. Lisa külmumiskaitse pole vaja.

9.2.3 Hüdraulilised katsetused

1. Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud vee- ja kanalisatsiooni survetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m. 2. Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi. 3. Surveproovi korraldab ehitaja vee-ettevõtja esindaja juuresolekul. 4. Korraga testitava torustiku pikkus ei või olla üle 500m. 5. Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). 6. Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga! 7. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise. 8. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. 9. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. 10. Torustiku läbipesemisel võtta arvestuslik veekogus võrdseks rajatava torustiku kolmekordse torumahuga.

9.3 KANALISATSIOONI VÄLISVÕRGUD

Kinnistu reovee (2,0 m3/d) kanaliseerimine on lahendatud Proosa tee ühiskanalisatsioonitorustiku baasil, kasutades olemasolevat kanalisatsiooniühendust De160. Liitumispunkt on olemasolev kontrollkaev De400/315 mis asub kuni 1m kaugusel väljapool kinnistu piiri, tänaval. Kinnistu reoveekanalisatsioon on ette nähtud lahendada isevoolselt. Kinnistu sademevee (7,8 l/s) kanaliseerimine on lahendatud Proosa tee sademevee ühiskanalisatsioonitorustiku baasil, kasutades projekteeritud kanalisatsiooniühendus De200. Liitumispunkt on kontrollkaev De200/160 mis asub kuni 1m kaugusel väljapool kinnistu piiri, tänaval. Kinnistu sademeveekanalisatsioon on ette nähtud lahendada isevoolselt. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse kinnistu poolt esimese ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva kanalisatsioonikaevu kaane kõrgusest 10 cm võrra kõrgem tase. Kanalisatsiooni välisvõrkude paigaldusnõuded on vastavalt RIL 77-2013 „ Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.“

9.3.1 Torustike materjalid

Kinnistu väliskanalisatsioon on De110-200mm PVC ja PP SN8 muhvtorudest. Torude paigaldussügavus peab olema mitte väiksem kui 1,2 m maapinnast toru peale. Kui paigaldussügavus on väiksem tuleb katta torud soojustusplaadiga (nt. XPS 100mm).

9.3.2 Kaevud

Käesoleva projektiga on ette nähtud kasutada polüetüleenist teleskoopseid kontrollkaeve SFS 3468 standardi järgi. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Torud peavad olema tihendatud kaevu seinas. Kaevude veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel. Vaatluskaevud võib valmistada tehases käesoleva projekti kohaselt keeviskaevuna. Kanalisatsiooni plastmassist kontrollkaev on läbimõõdu 200/160mm ümmarguse malmist luuk- kaanega 40T. Kanalisatsiooni plastmassist vaatluskaev on läbimõõdu 400/315mm ümmarguse malmist luuk- kaanega 40T. Sademeveekanalisatsiooni plastmassist restkaev on läbimõõdu 400/315mm, setteosa 0,4m ja ümmarguse malmist rest-kaanega 40T.

9.3.3 Kaevik

Aluskiht Aluskiht on tagasitäite kiht, mis paigaldatakse kaevikupõhja toru alla. Aluskihi abil antakse torule õige kalle ja paigaldussügavus. Aluskihi paksus on 150 mm. Aluskihti (peenkillustik) tihendatakse vähemalt 95 % tiheduse astmeni. Väljaspool üldkasutatavaid teid võidakse erikokkuleppe olemasolul jätta aluskiht tegemata. Sel juhul paigaldatakse torud nõutud sügavusega kaeviku põhja, mis tasandatakse hoolikalt. Terastorude ja teiste torude aluskiht tehakse vastavalt torusid tootva firma juhtnööridele. Juhul kui Aluskihi peale paigaldatakse erinevaid torusid, siis peab valitud aluskihi materjal vastama kõikide torude osas mainitud nõuetele. Juhul, kui kaeviku põhja pinnas sobib aluskihi materjaliks, võib sellest valmistada aluskihi. Muhvide ja maakraanide kohtadele tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Algtäide Kaeviku algtäide peab koosnema materjalist, mis sobib kõikidele kaevikusse paigaldatavatele torudele Täitematerjal ei tohi kahjustada torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Läbikülmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Plastiktoru külgedele tehtav algtäide ehitatakse ja tihendatakse homogeensete kihtidena ka toru pikisuunas. Plastiktoru peale tulevaid täitemasse võib tihendada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune täitekiht. Väljaspool üldkasutatavaid teid võib algtäidet teha ilma tihendamata, kui projektis on nõnda sätestatud. Plastmassist torudele, mis kuuluvad surveklassi PN 10 jäetakse algtäide väljaspool üldkasutatavaid teid tihendamata. Täitekihte peab juurde lisama enam-vähem ühtlaselt mõlemal pool toru. Algtäidis ulatub üldkasutatavatel teedel kuni tarindkonstruktsioonini. Väljaspool vähemalt 300 mm kõrgemast torust ülespoole. Algtäiteks kasutatud materjali kõlblikkus fikseeritakse materjali osakeste uurimisega. Algtäidise tiheduse kontrolli tehakse 50 m vahemaadega kuid mitte vähem kui üks mõõtmine töö objektilt. Juhul kui mõõtmisi tehakse nõutust rohkem, peavad mõõtmiste keskmised väärtused vastama tiheduse nõuetele. Mõõtmise kõige madalam üksiktulemus võib olla 93%. Enne täitmist kontrollitakse, et torud on terved ja projektikohaselt paigaldatud. Veendutakse, et betoonkonstruktsioonid on saavutanud täitmise jaoks vajaliku ja piisava tugevuse. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäidet paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude alla ja külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Esimene täitekiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Lõpptäide (tagasitäide) Lõplik täitmine tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega. Juhul kui kaevikutest saadud pinnas on hästi tihendatav, kasutatakse seda. Siiski tuleb väljakaevatud pinnase kasutamiseks tagasitäitena saada selleks Tellija kirjalik nõusolek. Kui täitematerjali tuuakse mujalt, peab see oma külmumisomadustelt vastama kaevikust välja võetud materjalile. Kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt on 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest, kuid mitte rohkem kui 300 mm. Kui lõplik täitekiht osutub väga õhukeseks ning kivimurru materjali ei tohi kasutada, siis tehakse see jätkava kihi materjalist. Külma ilmaga tuleb kindlasti enne tagasitäite tegemist eemaldada kaevikust lumi, jää ja külmunud pinnas. Tagasitäitepinnas ei tohi samuti sisaldada eelpool nimetatut. Talve tingimustes on ainus tagasitäite materjal, mis selleks sobib, kuiv liiv.

9.3.4 Hüdraulilised katsetused

Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77-2013) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Isevoolsed torustikud tuleb töövõtja poolt üle kontrollida CCTV kaameraga. Videos tuleb näidata filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus ja muu filmimisseadme poolt võimaldatav informatsioon. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus. Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontrollimisel toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud.

9.4 MAJANDUS-JOOGIVEE SÜSTEEM

9.4.1 Veevarustuse vooluhulgad

Vett vajatakse majandus-joogiveeks Ridaelamu saansõlmedes ja köögis. Proosa tee 2 Ridaelamu veekulud:

Majandus-joogivee tarbimine

l/s m³/h m³/d

• Ridaelamu majandus-joogivesi (max.) 0,45 0,1 0,5

• Ridaelamu majandus-joogivesi (max.) 0,87 0,4 2,0

9.4.2 Veevarustuse allikas ja süsteem

Korterite veeallikateks on veesisendused DN25 (plastmass-survetoru PE De32 PN10).

9.4.3 Veemõõdusõlm

Ridaelamule on ette nähtud paigaldada veemõõdukaev ID1200 (kaevusisend min 800mm) vahetult kinnistu piiri juurde. Veemõõdukaev on ette nähtud varustada peaveemõõtjaga DN20, mis peab vastama “Veemõõdusõlmede ehitamise, kasutamise ja veearvestite paigaldamise eeskirjadele”. Iga korteri tehniliste ruumi on ette nähtud paigaldada vaheveemõõtja DN15.

9.4.4 Sooja vee süsteem

Korteri sooja vee saamine on ette nähtud soojaveeboileri, mis asub esimesel korrusel (kuulub projekti KV koosseisu). Soojaveesüsteem on projekteeritud tsirkulatsiooniga. Sooja vee tsirkulatsiooniks on projekteeritud tsirkulatsioonipump, mis paigaldatakse soojussõlme – vt. projekti kütteosa. Soojavee tsirkulatsiooni harudele paigaldada liiniseade ventiilid soojussõlme (samuti sulgventiilid tsirkulatsioonipump jm).

9.4.5 Torustike paigaldus

Veevarustuse süsteem on projekteeritud jaotuskollektori süsteemiga, alumise ja ülemise toitega süsteem (torud tuuakse veeseadmeteni alt või ülevalt). Toitetorud (jaotustorustikud) paigaldatakse üldiselt kaetult ripplagedes ning ühendustorustikud vahetatavalt konstruktsioonide ilma kaitsekatteta.

9.4.6 Torustike materjalid

Veevarustuse, soojaveevarustuse ja soojaveeringlus sisevõrk on ette nähtud plast-alumiinium torudest (AluPEX).

9.4.7 Armatuur

Olmevee jaotustorustike süsteemist välja lülitamiseks on ette nähtud veetorustikule sulgemisarmatuuride paigaldamine. Sulgemisarmatuurid on ette nähtud paigaldada ka külmavee-, soojavee- ning soojavee ringlustorustiku hargnemisel jaotustorustikeks ning ka san.sõlmede jaotustorustikule. Sulgemisarmatuur peab olema suletav käepideme pööramisega päripäeva suunas ja avamissuund peab olema tähistatud.

9.4.8 Toruliitmikud ja ühendused

Veevarustuse torustike ehitamisel juhinduda tootja firma (tehase) tehniline informatsioonist (montaažieeskirjadest). AluPEX torud peab ühendama press-toruliitmikega, kasutades toruarmatuuri vastavalt valmistaja juhendite kohaselt.

9.4.9 Toestus ja kinnitused

Torutoed peavad olema kinnitatud vahetult hoone ehitise konstruktsiooni külge vastavalt tootja firma (tehase) tehniline informatsioonile (instruktsioonidele, torude paigaldamise eeskirjadele). Torutugede vahekaugused ei tohi olla suuremad kui 2 m. Üle 50 mm diameetriga torude korral võib neid vahekaugusi suurendada kuni 2,5 m. Kinnitustugede vahed on ära toodud tabelis.

Toru tüüpmõõde, (mm) Kinnitussamm, (m)

16x2,0 1,0

20x2,25 1,2

25x2,5 1,5

32x3,0 1,5

40x4,0 1,8

50x4,5 1,8

Torutoed peavad võimaldama reguleerimist ja peavad toru täielikult ümbritsema. Kõik torud tuleb paigaldada nii, et oleks tagatud nende võimalik pikkuse muutumine. Veetorud tuleb kinnitada lagede alla, paneelide külge ripptugede abil. Torude toed ja kinnitusosad peavad olema tsingitud terasest (mittepõlevast materjalist).

9.4.10 Torustike isoleerimine

Kõik veevarustuse, soojaveevarustuse ja soojaveeringluse jaotustorustikud ja püstikud tuleb tarbetu soojuskao ja kondenseerumise vastu isoleerida heli- ja/või tuletõkkega, vastavalt tootja firma (tehase) tehniline informatsioonile (instruktsioonidele, torude paigaldamise eeskirjadele). Isolatsioonide jaoks tuleb jätta piisavalt paigaldusruumi. Torud paigaldatakse eelkõige ülemise toitega. Veevarustuse jaotustorustikud ja püstikud on ette nähtud isoleerida impregneeritud vee- ja niiskuskindlast kivivillast torukoorikuga (ka alumiiniumfooliumiga kaetult). Torud isoleeritakse LVI projektide / tabeli kohaselt.

Toru välisläbimõõt Du (Ø)

Toru isolatsioonipaksus (mm)

16 - 25 30

32 - 40 40

50 – 75 50

9.4.11 Torustike läbiminekud vahelagedest, seintest

Konstruktsiooni läbiviigud tihendatakse tule-, heli- ja niiskuskindluse suhtes vastavalt läbitavale materjalile. Torude läbiminekud tuletõkkeseintest ja vahelagedest tuleb teostada hoone tulepüsivust kahjustamata. Metalltorustike läbiviigid tuletõkke tarinditest täita päästeameti poolt sertifitseeritud ainetega. Läbiviigu kohale ei tohi jääda jätkukohti ning see ei tohi takistada toru vaba liikumist.

9.4.12 Hüdraulilised katsetused

Rõhu püsivust tuleb kontrollida kindlasti kogu torustiku ulatuses. Veevarustuse torustike katsetamisel juhinduda tootja firma (tehase) tehniline informatsioonist (instruktsioonidele, torude katsetamise eeskirjadele). Allkirjeldatud katsetusprotseduur vastab standardile DIN 1988, osa 2. Paigaldatud kuid ehituskonstruktsioonidega veel katmata torud tuleb täita puhta veega (tarvitusele tuleb võtta abinõud vee külmumise vältimiseks). Rõhumõõtmisseade tuleb ühendada süsteemi kõige alumise punktiga. Kasutatava mõõtmisseade tundlikkus peab olema selline, et oleks võimalik määrata rõhu muutumist 0,1 bar ulatuses. Sanitaartehnilised ehitised ja seadmed ning soojusvaheti (boilerid) peavad olema katsetatavast veetorustikust eraldatud sellisel viisil, et oleks kindlustatud nende kaitsmine surveproovil kasutatava rõhu eest. Sellises olukorras tuleb torustiku katsetus viia läbi katsetuseks ettenähtud rõhu juures ning pärast seda vähendada rõhk võrdseks töörõhuga. Katsetusrõhk loetakse lubatav töörõhk pluss 5 bar. Näiteks kui veetorustiku lubatud rõhk on 10 bar, siis võetakse katsetusrõhk võrdseks 15 bar.

o Katsetusrõhk: töörõhk pluss 5 bar o Katsetuse kestus: kahe tunni vältel pärast temperatuuri

ühtlustumist süsteemist o Katsetuseks kasutatava

rõhu lubatud hälve: 0,2 bar

Pärast katsetuse lõpetamist tuleb kontrollida kõiki torustiku ühenduskohti.

9.5 OLMEREOVEE KANALISATSIOON

9.5.1 Arvutuslik vooluhulk

Olmereoveeallikateks on saansõlmed, dušširuumid.

l/s m³/h m³/d

Korteri olmereovesi (max.) 1,6 0,1 0,5

Ridaelamu olmereovesi (max.) 3,2 0,4 2,0

9.5.2 Eelvool

Ridaelamu eelvooluks on projekteeritud Proosa tee reovee ühiskanalisatsioonitorustik.

9.6 SADEMEVEE KANALISATSIOON

9.6.1 Arvutuslik vooluhulk

Sademeveeallikateks on katus ja parkla.

l/s

sademevesi katuselt (max.) 3,7

sademevesi parklalt(max.) 4,1

9.6.2 Eelvool

Ridaelamu eelvooluks on Proosa tee olemasolev sademevee ühiskanalisatsioonitorustik.

9.7 KANALISATSIOONITORUSTIKE PAIGALDUS

Kanalisatsiooni lahendus on ette nähtud isevoolne. Kanalisatsioonitorustikud kulgevad põranda all ning põranda peal. Põrandaaluse torustike puhastamiseks on ette nähtud paigaldada puhastusluugid põrandas 110 mm. Kanalisatsioonitorustiku ventileerimiseks viia õhustuspüstikud läbimõõtudega 110 mm katusepinnast 0,5 m kõrgemale. Torustike paigaldamisel jälgida valmistajate juhiseid, RYL 2002 kvaliteedinõudeid.

9.7.1 Torustike materjalid

Kanalisatsioonitorustik olmereoveele on ette nähtud PP-plasttorudest kindlasti isoleeritud kivivillaga min 50mm. Kanalisatsioonitorustikud paigaldada sisekanalisatsioonile läbimõõtudega 50-160 mm.

9.7.2 Torustikud ja armatuur

Hoonele on ette nähtud õhutuspüstikud läbimõõduga De110mm. Antud projektis on ette nähtud kasutada vertikaalsed trapid ujuva haisulukuga De50mm. Kõik san.seadmed kanaliseerida läbi haisulukkude. Vastavalt standardile EVS 846:2013 peab veesamba kõrgus haisulukus olema minimaalselt 50mm.

9.7.3 Toestus ja kinnitused

Torustikud kinnitada normikohaste tugede ja vahekaugustega seintele ja lakke.

Välisdiameeter, (mm) Horisontaalsete kinnitite maksimaalne vahekaugus, (mm)

Vertikaalsete kinnitite maksimaalne vahekaugus, (mm)

32 30 80

50 70 120

75 70 180

110 100 180

160 120 200

9.7.4 Torustike isoleerimine

Kanalisatsioonitorustik tuleb isoleerida kivivillaga, mille paksus on 50 mm. Kanalisatsioonitorustik isoleerida müra vältimiseks vastavalt torutootja soovitustele. Isolatsiooni tihedus min 100kg/m3. Nähtavale jääv isolatsioon katta PVC kattega.

9.7.5 Läbiminekud tuletõkkesektsioonidest

Kanalisatsioonitorustike läbiviikudele paigaldada eri tuletõkkesektsioonidest läbi minekul tuletõkkemansetid, -mähised. Läbiviigud peavad olema tihendatud vastavalt konstruktsiooni tulekaitse astmele.

9.7.6 Hüdraulilised katsetused

Kõigile isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga võrdsele standardile. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik

on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Projekteeritud ja paigaldatud hoone kanalisatsioonisüsteem peab vastavalt standardile EN1451 vastu pidama 0,5 bar rõhule(1 bar = 10,2 mVs)

Karakteristik Nõue Testi parameetrid Testi meetod

veetihedus lekkevaba veesurve kestvus 0,5 bar-15 min EN 1053

9.8 TULEKAITSEMEETMED

Torustiku läbiviikude tegemisel jälgida konstruktiivse ja arhitektuurse osa jooniseid. Kanalisatsioonitorustike läbiviikudele paigaldada eri tuletõkkesektsioonidest läbi minekul tuletõkkemansetid, -mähised. Läbiviigud peavad olema tihendatud vastavalt konstruktsiooni tulekaitse astmele.

9.9 KESKKONNAKAITSEMEETMED

Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid. Hoone energia- ja veekulude vähendamiseks kasutada valamute segistitena vee- ja energiasäästutehnikaga segisteid. Nimetatud segistite avatud tavaasend tagab piisava veenivoo ja temperatuuri nõude- ja kätepesuks. Maksimaalse veehulga või temperatuuri saamiseks tõstetakse või pööratakse segisti kahva piirajast edasi. WC-pottide loputuskastid valida säästuloputusega (6 ja 3 liitrit). Sanitaarseadmete, torustike ja materjalide valikul eelistada firmasid, millistel on keskkonnasõbralik tootmine ja millistel on läbimõeldud ning toimiv amortiseerunud toodangu ümbertöötlemise või taaskasutuse programm.

10 TUGEVVOOLU VÄLISVÕRK

10.1 Üldandmed

10.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Projektiga lahendatakse kuue korteritega ridaelamu väliselektripaigaldis aadressil Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald. Ridaelamu varustamiseks elektrienergiaga Loo Elekter on väljastanud tehnilised tingimused nr 26- 2024 07.07.2024, mille järgi AS Loo Elekter lahendab objekti elektrivarustuse liitumiskilbist, mis planeeritakse kinnistu piirile. Paigaldatavate peakaitsmete suurus on 4x(3*25A), C karakteristikuga. Liitumispunktis asuvad korterite kaitsmed 4x(3x25A) ning kahetariifsed arvestid. Liitumispunktist igaühe korteri peakilbini Tarbija paigaldab maakaabel AXPK 4x16.

10.1.2 Alusdokumendid

10.1.2.1 Lähteandmed

Ridaelamu projekti elektriosa projekteerimise aluseks on:

• Koplimetsa maaüksuse detailplaneering Loo alevik, Jõelähtme vald

• Loo Elekter AS elektrivarustuse tehnilised tingimused nr 19-2023 24.04.2023

10.1.2.2 Ehitusuuringud

• TOPO-GEODEETILINE ALUSPLAAN TEHNOVÕRKUDEGA (Ankord OÜ, töö nr. 3445M, 18.05.2023)

10.1.2.3 Normdokumendid

Projekti koostamisel on aluseks võetud:

• OÜ Jaotusvõrgu „Nõuded elektrivarustuse projektidele“,

• Ehitusseadus

• Elektriohutusseadus

• EVS-IEC 60364-4-41:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest,

• EVS-IEC 60364-4-42:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse

kuumustoime eest,

• EVS-IEC 60364-4-43:2003 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse,

• EVS-EN 50110-1:2005 Elektripaigaldiste käit. Osa 1: Üldnõuded,

• Eesti Standard EVS - IEC 60364-4-44:2003 “ Kaitse pingehäirete ja elektromagnetiliste

häirete eest”,

• Eesti Standard EVS - HD 637 S1:2002 “Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle

1kV”

• Eesti Energia (0,4…20) kV võrgustandard ja teised Eesti Vabariigi seadused ja õigusaktid.

10.2 Olemasolev

Projekteeritav hoone on hoonestamata, kinnistusisesed võrgud puuduvad

10.3 Elektrivarustus

10.3.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid

Projektiga lahendatakse nelja korteritega ridaelamu väliselektripaigaldis aadressil Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald. Ridaelamu varustamiseks elektrienergiaga Loo Elekter on väljastanud tehnilised tingimused nr. 26- 2024 väljastatud: 07. 07. 2024 mille järgi AS Loo Elekter lahendab objekti elektrivarustuse liitumiskilbist, mis saab paiknema kinnistu, aadressiga Proosa tee 2 ja Proosa tee 4 ühise piiri vahetus läheduses transpordi maa-alal. Paigaldatavate peakaitsmete suurus on 4x(3*25A), C karakteristikuga. Liitumispunktis asuvad korterite kaitsmed 4x(3x25A) ning kahetariifsed arvestid. Liitumispunktist igaühe korteri peakilbini Tarbija paigaldab maakaabel AXPK 4x16.

10.3.2 Madalpinge (0,4 kV kaabelliinid)

Jaotuskilbist korterite peakilpideni ehitab Tarbija kaabelliinid kaabliga AXPK 4x16. Kaabelliin paigaldatakse 0,7m sügavusele PVC torus D110 B-klass, sõidutee all 1,0 m sügavusele PVC torus D110 A-klass (1250N). Teiste kommunikatsioonidega ristumisel kaablid paigaldatakse PVC torudes. Kaabli all ja peal peab olema 140mm paksune liiva- ja täitepinnase kiht, mis ei sisalda kive ega ehitusprahti. Kaablist 30cm kõrgusel paigaldatakse trassi hoiatuslint. Teiste kommunikatsioonidega rööpkulgemisel vahekaugus trasside vahel peab olema min. 1m. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi. Kutsuda kohale trasside valdajate esindajad, et täpsustada olemasolevate trasside asukohad looduses. Kaevik täita ja tihendada enne kaevetöid valitsenud kõrguseni. Muldkehaks kasutatud pinnas arvestada tagasitäitekõlblikuna. Kogu kaabeldusele teostada digitaalne teostusmõõdistus. Kaevetööd puude vahetusläheduses väikemehanismidega. Elektrienergia kommertsarvestus toimub põhimõttel, et maja omanik sõlmib hoone üldtarbimiseks otselepingu Elektrilevi OÜ või vabal valikul ükskõik millise elektrienergia müüjaga. Hoone peaarvesti asub liitumiskilbis krundi piiril.

11 HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS

11.1 Üldandmed

Projektiga lahendatakse ridaelamu elektripaigaldis aadressil Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald

11.1.2 Alusdokumendid

11.1.2.1 Lähteandmed

Vaata punkt 10.1.2.1

11.1.2.2 Ehitusuuringud

Vaata punkt 11.1.2.2

11.1.2.3 Normdokumendid

Antud seletuskiri on koostatud järgmiste üksteist täiendavate dokumentide alusel: Ehitiste elektripaigaldised Osa 1: EVS-HD 60364-1:2008 Osa 4-41: EVS-HD 60364-4-41:2007 Osa 4-42: EVS-IEC 60364-4-42:2011 Osa 4-43 EVS-IEC 60364-4-43:2010 Osa 4-44 EVS-HD 60364-4-44:2007 EVS-EN 60529:2001 EVS-EN 61000-6-1:2007 EVS-EN 61140:2006 EVS-HD 384.7.714:2012

EVS-HD 384.7.753 S1:2006 EVS-HD 60364-5-534:2008

EVS-HD 60364-5-54:2011

EVS-HD-60364-5-559:2013 EVS-HD 60364-7-701:2007 Töökohavalgustus Osa 1: EVS-EN 12464-1:2011 Elektriohutusseadus RT I 2007, 12, 64 Ehitis ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded RTI, 09.11.2004,75, 525 Seadmete energiatõhususe seadus

11.2 Põhiandmed

11.2.1 Liitumispunkti andmed

Vaata välisosa tööprojekt.

11.2.2 Hoone tugevvoolupaigaldise andmed

Pingesüsteem: TN-S, ~50Hz, 400/230V Installeeritud võimsus: 4x48,0 kW Arvutuslik võimsus: 4x16,0 kW Arvutuslik võimsustegur cos φ: 0,95 Peakaitse liitumiskilbis: 4x(3x25A)

11.3 Madalpinge 0,4 kV peajaotussüsteemid

Ridaelamu igas korteris tehnoruumis paigaldatakse peakilp PJK. Kilp on pinnapealne, kaitseastmega IP44. Kilbis paiknevad korterite sisendpealülitid ning korterite toiteliinide kaitsmed. Elektrikilbid peavad vastama standardisarja EVS-EN 61439 nõuetele. Kilbid peavad olema mugavalt kasutada, lihtsalt hooldatavad, eemal tihedalt käidavatest ruumidest ning asuma kuivas ventileeritavas ruumis, vaba korrodeerumist ja plahvatusi põhjustavatest aurudest, gaasidest või muudest tuleohtlikest materjalidest. Ülekoormuskaitsmed peavad töötama vastavalt ümbritseva keskkonna temperatuurile. Kilpide uksed peavad olema hingedega. Uksed peavad kas avanema vähemalt 160 kraadi võrra või neid peab saama pärast avamist tööriistu kasutamata maha võtta. Lülitite ehitus peab olema selline. Et nende kestade kaani saaks avada, võimalikku lukustust abivahenditega kõrvaldades, ilma lüliti väljalülitamiseta. Kilbid valmistada üldjuhul tüüpkatsetatud kilpide baasil. Kilbid valmistada metallkorpusega. Kilpide sisemine eraldus üldjuhul „vaba“. Kilbid valmistada selliselt, et kaitseaparaatide puhul oleks kaitseaparaatide andmed avatud ukse puhul nähtavad ilma kaitseaparaadi katet eemaldamata. Mõõtmata voolu ahelad peavad olema plommitavad. Lülitused peavad olema tehtavad ilma plomme eemaldamata. Kilpide samatüübilised komponendid peavad kogu hoone osas olema sama valmistaja töödang. Kilpidesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate gruppide reserv 30%. Peamised jaotuskilbid varustatakse ülepingekaitsmetega vastavalt IEC nõuetele. Peakilpi paigaldatakse tüüp 1+2 liigpingekaitsmed. Ülejäänud kilpidesse paigaldatakse liigpingekaitsed tüüp 2. Kipide kaitseaste peab vastama ruumi keskkonnale. Normaalse keskkonnatingimustega ruumdies paiknevate kilpidesse kaitseaste IP40, tehnosüsteemide ruumides kilpide kaitseaste üljuhul IP44.

Kilpidest väjuvad liinid on kaitstud kaitselülititega.

11.4 Elektri arvestussüsteem

Korterite kahetariifsed arvestid asuvad liitumiskilbis. Elektrienergia mõõtesüsteemid (arvestid, voolutrafod ja programmkellad) peavad omama kehtivat tüübikinnitust ja taatlustemplit.

11.5 Katkematu toite (UPS) jaotussüsteem

Tulekahjusignalisatsiooni keskseade varustatakse vastavas töövõtus akuseadmetega, mis tagab tulekahjusignalisatsiooni välise toiteta töö 72 tunni jooksul + 30 min. Häireolukorda. Valvesignalisatsiooni keskseadmed varustatakse akuseadmetega. 11.6 Täiendava toite süsteem Hoone katusele on ette nähtud paigaldada elektriliste paikesepaneelide susteem– PV süsteem.

Päikesepaneelid lahendatakse eraldi projektiga. Päikesepaneelide ühendamiseks elektrivõrguga igaühes korteris paigaldatakse inverter tehnilises ruumis. Inverteri ruumis (tehnilises ruumis) peab olema tagatud väljatõmbeventilatsioon või loomulik õhuvahetus. Hoone peakilpi nähakse ette reservruum kaitselüliti jaoks inverteri ühendamiseks. Elektri arvestuse jaoks päikesepaneelide paigaldamise juhul tuleb võrguteenuse pakkujal paigaldada/seadistada kahesuunaline kaugloetav aktiivenergiaarvesti.

11.6 Maandused ja potentsiaaliühtlustused

11.6.1 Maanduspaigaldis

Hoonele ehitatakse kordusmaandus, mille maandustakistus ei tohi ületada 30 oomi. Maanduskontuur rajatakse honest ca 1m kaugusele 0,7m sügavusele tsingitud ümarterasest D10mm ja tüüpsetest püstelektroodidest L=2,5m (3tk.) ning ühendatakse peamaanduslatiga vaskjuhtme 25mm2 KORO abil. Maanduselektroodid paigaldatakse nii, et oleks tagatud hea kontakt maapinnaga. Vajadusel tihendatakse elektroodi ümber olev maapind. Peakilbis paigaldatakse peamaanduslatt, mis ühendatakse maanduskontuuriga. Elektriseadmed maandatakse kaablite kaitsejuhi kaudu. Puutepinge alandamiseks kasutatakse potentsiaaliühtustamist, milleks metalltorustikele ja hoone maapotentsiaaliga tarinditele tehakse ühendus elektrikilbi kaitselatiga (PE) vaskjuhtme 16mm2 KORO abil. Hoone tulekindluse tagamiseks tihendatakse kõik kaablite läbiviigud ühest tuletõkke sektsioonist teise nii, et ei väheneks põhikonstruktsioonidega tagatud tulepüsivus.

11.6.2 Potentsiaaliühtlustus

Kõik objektil paigaldatavad elektriseadmed ühendatakse elektrivõrku vastavalt oma kaitseklassile. Potentsiaalide ühtlustamiseks tuleb kõikide jaotuskilpide, kaabliredelite, veetorude, ventkanalite jms. kestad ühendada omavahel ning ka peamaanduslatiga.

11.7 Kaabliteed

Enne kaablikulglate montaaži tuleb elektritöövõtjal kooskõlastada teiste töövõtjatega iga

kaablikulgla täpne teostamisviis, erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele kohtadele, kus kaablikulglad ristuvad teiste eriosade kommunikatsioonidega. Iga sellise ristumiskoha täpne teostus peab olema kokku lepitud vastava eriosa töövõtjaga, kelle kommunikatsiooniga kaablikulgla ristub. Nurgad, kaared ja ristumised tehakse nii, et kaablite paigaldamisel oleks tagatud nendele lubatud minimaalsed painderaadiused. Elektritöövõtja võib vastavalt vajadusele lisada kaablikulglaid või muuta nende suundi erinevalt joonistel esitatust juhul, kui sellega ei kaasne lisakulutusi. Lisakaablikulglate paigaldusviis ja koht tuleb igal üksikul juhul kooskõlastada teiste töövõtjatega.

11.7.1 Läbiviigud

Läbiviikudel seintest kaitstakse kaablid mehhaaniliste vigastuste eest tavaliselt metallist läbivedamistoru abil. Mehhaanilisest koormusest täiesti vabades kohtades võib läbiviigud teha plastiktorust. Kõik kaablite läbiviigukohad tihendatakse vastavalt tuleohutuse-, akustika- ning kütte- ja ventilatsiooni nõuetele.

11.8 Kaabelliinid

Siseruumides kasutatakse valdavalt kaableid ХPJ-HFD (FKKJ, AXCMK-HF), välistingimustes kaablit MCMK (MCMO, AXPK, AMCMK). Juhtmestik ehitada enamasti varjatult. Tehnilistes ruumides võib kasutada juhtmestiku pinnapealset paigaldust. Kasutada plastisolatsiooniga vaskkaableid. Magistraal- ja püstikliinid tehakse põrandate alla ja seintesse süvistatud paigaldustorudes, tarbijaliinid kergseintes või olemasolevate kiviseinte krohvikihti freesituna. Eri tuletõkkesektsioonidest läbiviigud tihendatakse tuldtõkestava ainega vastavalt tuletõkkesektsiooni tuletõkke püsivusastmele. Seadmete, milledele on kõrgendatud nõuded elektrivarustuse töökindluse suhtes toiteliinid teostataks tulekindla kaabliga FP - 200, tulepüsivusega vähemalt 90 minutit. Tulekindlate kaablite kinnitid peavad olema kaablitega samaväärse tulekindlusega. Paigaldatavate kaablite konkreetsed margid, vajalik soonte arv, nende ristlõiked ning paigaldusviis on toodud seadmete ja materjalide spetsifikatsioonis, paiknemisplaanidel ja jaotuskeskuste skeemidel, nende hange ja paigaldus kuuluvad käesoleva Tugevvoolupaigaldise töövõttu. Juhistik paigaldatakse sõltuvalt ruumide otstarbest, -keskkonnatingimustest ning -konstruktsioonist nii, et hilisemal käidul oleks välditud selle juhuslik vigastamine. Eelistatult paigaldatakse kaablid varjatult kaabliteedele (sõltuvalt paiknemiskohast, kulgemisest ning võimalustest: süvistatult põrandas; küprokplaatide taga; ripplagede peal; kaabliredelitel; kaablirennidel ; seintesse freesitult; jäikades või painduvates kaablikaitsetorudes põrandas; kaablikarbikus; jms.). Kohtades kus ei saa või ei ole otstarbekas kaableid süvistada paigaldatakse need minikarbikus. Tehnilistes ruumides paigaldatakse juhistik pinnapealselt plasttorus või kaabliredelil.

11.9 Jõuseadmete elektrivarustus

11.9.1 KVVK-seadmete elektrivarustus

Kõigile KV ja VK seadmetele paigaldatakse turvalülitid vahetult seadme lähedusse. Väljas paiknevad turvalülitid või pistikkühendused varustatakse vihmakaitsega ning nende kaitseaste peab olema IP65.

11.10 Elektritoite ühendussüsteemid

11.10.1 Pistikupesad

Kui joonistel või muus dokumentatsioonis ei ole esitatud muud, järgitakse järgmist montaaži järjekorda: - kui lülitid ja pistikupesa monteeritakse kombinatsioonina ühise katteplaadi alla, paigaldatakse pistikupesa ukse juurde alumisena või rõhtasendis kõige kaugemale piidast; - kombinatsioonis, kus on nõrkvooluseadiseid, paigaldatakse need ülemiseks või rõhtasendis kõige kaugemale uksepiidast; - rõhtasendis pistikupesad lugedes vasakult paremale või püstasendis pistikupesad lugedes ülalt alla paigaldatakse järgmises järjekorras: - tugevvoolupistikupesad - sidedepistikupesad - TV pistikupesad

11.10.2 Pistikühendus- ja kaablisarjasüsteemid

Ei käsitleta käesolevas projektis.

11.11 Valgustussüsteemid

11.11.1 Üldvalgustus

Ruumide valgustuseks on ettenähtud eluruumides LED lampidega lae- ja seinavalgustid. Valgustite tüübid ja paigalduskohad kooskõlastada tellijaga. Valgustuse juhtimiseks kasutatakse kohapealseid lüliteid. Valgustite kaitseastmed: üldjuhul - IP20 sansõlmedes, dušširuumides, väljas - IP44

11.12 Küttesüsteemid ja -seadmed

11.12.1 Elekterküttesüsteem

Elektrilist põrandakütteseadmeid kasutatakse dušširuumides. Nende juhtimine toimub kohapeal asuvate põrandaanduriga termostaatidega.

11.13 Tulekaitse

Kasutada plastisolatsiooniga vaskkaableid. Eri tuletõkkesektsioonidest läbiviigud tihendatakse tuldtõkestava ainega vastavalt tuletõkkesektsiooni tuletõkke püsivusastmele. Seadmete, milledele on kõrgendatud nõuded elektrivarustuse töökindluse suhtes toiteliinid teostataks tulekindla kaabliga FP - 200, tulepüsivusega vähemalt 90 minutit.

11.14 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale

Eel- ja põhiprojekt ei ole aluseks tööde teostamiseks. Tööde teostamiseks peab Elektritöövõtja koostama ise või tellima pädevalt projekteerimisettevõttelt nõuetekohase tööprojekti (TP). Tööprojektis tuleb täpsustada põhiprojektis (PP) näitamata detaile ning lahendada projekteeritud keskuste sekundaarskeemid. Tööprojekti (TP) ja/või teostusjooniste (TJ) koosseisus esitab Elektritöövõtja ka kogu hoone tegeliku elektritoitevõrgu struktuurskeemi.

Projektist tulenevale töövõttu kuulub antud ehitise elektripaigaldise väljaehitamine vastavalt käesolevas projektis ja selle lisades kajastuvale mahule (edaspidi elektritöövõtt), s.h: seadmete ja materjalide tarne (vt. ka projekti lõikes toodud täiendavaid märkusi); seadmete ja materjalide paigaldus (vt. ka projekti lõikes toodud täiendavaid märkusi); seadmete ja alasüsteemide täielikku töökorda seadistamine (vt. ka projektis toodud märkusi); elektripaigaldise tehniline kontrolli korraldamine (vt. peatükk 3. „Kasutuselevõtt”); teostusdokumentatsiooni koostamine ja komplekteerimine (vt. peatükk 3.); kasutamis- ja hooldejuhendi koostamine ja komplekteerimine (vt. peatükk 3.); kasutava ja teenindava personali esmane koolitus (vastavalt kehtivatele normdokumentidele); kõrvalkohustused, k.a. töövõtugarantii (vastavalt sõlmitud töövõtulepingule ja VÕS-e nõuetele). Kõik (lisa)tööd ja -materjalid, olenemata sellest kas need on projektis kirjeldatud või mitte, aga mis on vajalikud projektist tulenevate põhitööde teostamiseks, projektis kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks ning lähteülesandele ja normdokumentidele vastava paigaldise terviklahenduse väljaehitamiseks, kuuluvad samuti elektritöövõttu ning ei kuulu eraldi või täiendavalt tasustamisele. Elektritöövõttu kuulub kõikide vajalike toote- ja teostusjooniste koostamine. Muudatuste osas (v.a. kaks eelmist lõiku), mis eeldavad lisakulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha Tellijale enne elektritöövõtu reaalset algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- või hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Projektis näidatud keskuseid (elektrikilpe) võivad valmistada ainult selleks akrediteeritud kontrollimisõigusega ettevõtted. Keskused tarnitakse objektile üldjuhul täiskomplektsena. Kui Tellijaga ei ole teisiti kokku lepitud, siis peale tööde lõppemist on elektritöövõtja kohustatud koristama ja eemaldama kõik enda üleliigsed materjalid ja ehitusprahi. Elektritöövõttu teostav töövõtja (edaspidi elektritöövõtja) peab olema piisavalt kvalifitseeritud, omama elektritööde tegemiseks MTR registreeringut, pädevat elektritööde juhti ning kasutama vaid vastavate kutseoskuste ning -kogemustega tööjõudu. Elektripaigaldise eriosade töövõtjad peavad omama õigust töötamiseks antud valdkonnas. Elektritöövõtja vastutab, et elektripaigaldis ehitatakse välja lähtudes: käesolevast projektist; kehtivatest normdokumentidest; heast ehitustavast; üldistest kvaliteedinõuetest, s.h. „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002” ning seadmete ja materjalide paigaldusjuhenditest. Elektripaigaldise eriosade väljaehitamisel tuleb lähtuda lisaks eeltoodule ka antud alal kehtivatest erinormidest. Elektritöövõtja peab töövõtu käigus pidevalt veenduma ja jälgima, et tema enda, kui ka alltöövõtjate poolt paigaldatavad seadmed ja materjalid oleksid: projektikohased; terved; uued; täielikult komplekteeritud ning vastaksid kehtivatele ohutus- ja kvaliteedinõuetele; omades selle tõestuseks vastavusmärki (CE) ning pädevate tõendamisasutuse poolt väljastatud heakskiidutunnistusi ja/või vastavussertifikaate (lähtudes “Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse” nõuetest). Elektritöövõtja kohustub Tellija esimesel nõudmisel esitama ilma lisatasuta kõik vajalikud dokumendid paigaldatavate seadmete ja materjalide töövõtu nõuetele vastavuse tõendamiseks. Projektis toodud konkreetset tüüpi seadmeid võib asendada, kuid ainul Tellija, Peatöövõtja ja Projekteerija kirjalikul nõusolekul, tehniliste- ja funktsionaalsete parameetrite, välimuse, kasutus- ja hooldusomaduste ning ohutus- ja kvaliteedinõuete poolest vähemalt samaväärsete toodetega. Seadmete ja materjalide asendamise soovi korral tuleb elektritöövõtjal esitada vastav kirjalik taotlus (taotluse tüüpvorm tuleb küsida projekteerija käest), koos vajalike lisadega. Asendusseadme ja/või –materjali vastavuse tõendamine, kui ka kogu vastutus jääb ainuisikuliselt asenduse taotlejale (elektritöövõtjale). Kõik tõendamisega seotud otsesed ja kaudsed kulud kannab üldjuhul taotleja. Taodeldud asenduste, täienduste ja muudatuste menetlemine ei kuulu projekteerija autorijärelvalve hulka. Mittestandardseid ja normdokumentidele mittevastavaid elektriseadmeid ja abimaterjale (valgustid, paigalduskomponendid, jõuseadmed, keskuse-, installatsiooni- ja ühendustarvikud, jt.) ei ole lubatud käesolevas elektripaigaldises paigaldada ega kasutada! Paigalduse ja seadistamise käigus ilmnenud vead ja puudujäägid parandab elektritöövõtja viivitamatult. Paigaldatavad elektriseadmed peavad vastama antud valdkonnas kehtivate EL direktiivide 2006/95/EÜ „Madalpingeseadmed” ja 2004/108/EÜ „Elektromagnetiline ühildatavus” alusel kehtestatud tootestandardite nõuetele ning omama CE vastavusmärki, lähtudes „Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse” nõuetele.

Juhul kui projektis ilmneb ebaselgeid aspekte või vastuolusid erinevate osade vahel, mida elektritöövõtja ei ole suuteline lahendama operatiivselt elektritöövõtu käigus, normdokumente ja head ehitustava järgides, tuleb elektritöövõtjal sellest viivitamatult enne elektritöövõtu reaalset algust projekteerijat kirjalikult informeerida ning paluda täiendavaid selgitusi! Võimalike vasturääkivuste korral juhinduda joonistel toodud andmetega. Juhul kui antud ehitise elektripaigaldis tervikuna või selle mingid osasüsteemid ehitatakse välja erinevalt käesolevas projektis toodud lahendustest (näit: ehituse käigus muutunud asjaoludest tingitult, Tellija, Elektritöövõtja, vm. kolmanda osapoole algatusel), samuti ka juhul, kui elektripaigaldises tehakse hilisemaid muudatusi, vastutab projekteerija vaid temaga kirjalikult kooskõlastatud muudatuste vastamise eest projekteerimisel aluseks võetud lähteandmetele ja normdokumentidele.

12 HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS

12.1 Üldandmed

12.1.1 Projekteerimistöö piiritlus

Projektiga lahendatakse sise nõrkvoolupaigaldis nelja korteritega ridaelamus aadressil Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald

12.1.2 Lähteandmed

Lähteandmeteks on : - arhitektuurse osa eelprojekt

12.1.3 Normdokumendid

Antud seletuskiri on koostatud järgmiste üksteist täiendavate dokumentide alusel: - Siseministri määrus 21.01.2013 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile

ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi

tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”.

- ja selle täiendused; EN54, CEN/TS-54-14;

- Projekti koosseis: EVS 811.2006, EVS 865-1, EVS 865-2;

- Kvaliteedi nõuded järgida „Hoone tehnosüsteemide RYL 2002”-st .

12.2 Kaabliteed

Enne kaablikulglate montaaži tuleb elektritöövõtjal kooskõlastada teiste töövõtjatega iga kaablikulgla täpne teostamisviis, erilist tähelepanu tuleb pöörata nendele kohtadele, kus kaablikulglad ristuvad teiste eriosade kommunikatsioonidega. Iga sellise ristumiskoha täpne teostus peab olema kokku lepitud vastava eriosa töövõtjaga, kelle kommunikatsiooniga kaablikulgla ristub. Nurgad, kaared ja ristumised tehakse nii, et kaablite paigaldamisel oleks tagatud nendele lubatud minimaalsed painderaadiused.

12.3 Andmesidesüsteemid

12.3.1 Üldkaabeldus

Andmesidekaablite 12” peajaotla paigaldatakse iga korteri abiruumis, kus on ka välisühenduste võimalus sidesisestuste kaudu. Iga korteri sidevarustust lahendatakse 4G tüüpi modemite baasil. Kuna sidevõrguga püsiühenduse võimalus puudub vajalikud sideteenused tellib korteri valdaja vastavalt oma vajadusele. Andmesidekaabeldus peab vastama standardi EVS-EN 50174 nõuetele. Andmeside abonentpesade kõrgus põrandapinnast ja tooteseeria valitakse samaselt elektri jaotusvõrgu pistikupesadega. Andmesidevõrk peab vastama ISO/IEC IS11801, EN50173 nõuetele. Igast andmeside pistikupesast lähtub jaotuskeskusesse omaette kaabel. Kõik andmesidevõrgu kaablite mõlemad otsad ning pistikupesad tähistatakse, vastavalt töövõtja kaabliloetelule. Võrgus teostada testimised ja koostada ühenduste protokoll vastavalt standardile EVS-EN 50346. Hankesse kuulub: seadmete ja materjalide täies komplektsuses tarne; üldkaabeldussüsteemi väljaehitus; teostusjooniste koostamine; testimine; kasutuselevõtukontroll ning teenindava personali väljaõpe. Aktiivseadmed tarnitakse komplektselt vastava tüüpi liigpingepiirikutega. Keskuste koostamisel lähtuda projektis toodud keskuste skeemidest ning spetsifikatsioonist. Vajalikud andmesidevõrgu aktiivseadmed kuuluvad Tellija erihankesse. Aktiivseadmed tarnitakse komplektselt vastava tüüpi liigpingepiirikutega. Peale kõikide keskuste seadmete paigaldamist tähistatakse need projektijärgsete tunnustega. Kõik kaablid, -sooned ning PE-juhid peavad olema tähistatud, vastavalt töövõtja kaabliloetelule. Keskustes peavad paiknema nende põhimõtteskeemid. Kõik märgistused peavad olema eestikeelsed. Seadmete installatsioon teostada ranges kooskõlas normide ja käesoleva projekti nõuetega; seadmete valmistajate kirjalike juhenditega ning üldtunnustatud heade avatud andmesidevõrkude ehitustavadega.

12.4 Telefonisüsteemid

12.4.1 Telefonivõrk

Telefoniside võrk kasutab sama kaablivõrku, mis andmesidevõrk. Pistikupesad on RJ45 Cat.6 pesad. Telefoniside kaablijaotla asub samas 12” seadmekapis andmesidevõrgu jaotlaga.

12.5 Valvesignalisatsioon

Hoones paigaldatakse tulekahju- ja valvesignalisatsioon.

Valvesignalisatsiooni keskseade paigaldatakse igas korteris tehnilises ruumis ning varustatakse

autonoomse toiteallikaga (akud) selleks, et tagada süsteemi katkematu töö 72 tunni jooksul.

Häiresignaal suunatakse robottelefoni kaudu valvekeskusesse.

Juhtimissõrmistikud paigaldatakse hoone sissepääsu juures ning 2.korrusel.

Valvesignalisatsioon katab hoone välisperimeeter ning võimaldab valvesse panna nii terve hoone

kui eraldi hoone osad.

Valvesignalisatsioonis kasutatakse infrapuna liikumisandurid. Ustele paigaldatakse

magnetkontaktid.

Kaabeldus teostatakse valvesignalisatsiooni kaabliga (näit. Delta). Kõik ahelad ning montaazkarbid

varustatakse tamperahelaga.

Tulekahjusignalisatsioon projekteeritakse ning paigaldatakse selliselt, et tuvastada tulekahju

kontrollitavas alas võimalikult varasemal staadiumil ning edastada selle teave. Ning samuti

tuvastada ning edastada teade rikkete kohta, mida takistavad süsteemi tööd.

Hoone varustatakse põhiliselt optiliste suitsuanduritega. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult

ruumides, milles optilised suitsuandurid võivad põhjustada valehäireid nt. köögid jms. ruumid.

Eelistada tuleb adresseeritavaid DM-tüüpi temperatuuriandureid.

Tulekahjuhäire hoones antakse häirekella abil.

Andurite paigaldamisel tuleb jälgida nende õige paiknemist seinte, ventilatsiooniavade, valgustite,

ning suitsuleviku tõkestavate esemete ning konstruktsioonide suhtes.

12.6 TV-võrk

TV-võimendi ja TV-jaotuskarp on projekteeritud andmeside jaotlasse abiruumis.

Televisiooni pistikupesadest vedada liinid kaabliga Al 113.

Televisioonivõrgu teostamisel televisioonivõrgu sisepaigalduskaabliga arvestusega, et signaali

sumbuvus sagedusel 862MHz ei oleks suurem kui 40 dB (arvestusega võimendi väljundil 100 dB),

s.t et signaali tugevus tarbija juures oleks sagedusel 862 MHz min. 60 dB.

Konktreetse televisiooni võrgu skeemi, võimendusaparatuuri ning antennide tüübi ja asukoha valib

vastava ala tööde teostaja kooskõlas tellija soovidega.

2409_EP_AS-4-02_v01_Asendiplaan.pdf

±0.00=34.00

Äärekivi "uputada"

33.5

33.6 33.7

33,34

-5.1%

-1.1%33 .4

33.4

33.5

33 .5

33.6

-2.5 %

-4.0 %

-2.8 %

-2.0%

-1.4 %

-3.3%

-3.2%

-0.7 %

33.0

32.8

32.9

33.1

33.2

33.3

33.4

33.7

33.8

33 .6

33 .7

33.0

32.7

32.8

32.9

33.1

33.2

33 .3

33 .5 33

33 .2

33.3

33.4

33.0

33.5

32.9

33.1

33.2

33.3

33.4

33.6

33.7

33.8

33.9

-2.5%

33.8

33 .0

33 .5

34 .0

34.5

32 .6

32.6

32 .7

32 .8

32 .933

33 .2

33 .3

33 .4

33 .6

33 .7

33 .8

33 .9

34 .1

34.2

34.3

34.4

34.6

33.0

32.6

32.7

32.8

32.9

33.1

33.2

33.3

33.4

33.5

34.0

33.3 33.4

33.6

33.7 33.8 33.9 34.1

33.5

34.0

33 .4

33.4

33.6

33.7

33.8

33.9

33 .0

33.5

33 .133

.233 .3

33.4

34.0

33.9

34.1

34 .2

34.3

34 .3

34.3

34.4

34.0

33.6 33.7 33.8 33.9

34.1

34.2

34 .0

34 .5

33 .9

34 .1

34 .2

34 .3

34 .4

34.0

33.6 33.7 33.8 33.9

Kinnistu Proosa tee 2 liitumispunkt sademeve ühiskanalisatsiooniga

Kinnistu Proosa tee 2 liitumispunkt ühiskanalisatsiooniga

Kinnistu Proosa tee 2 liitumispunkt ühisveevärgiga

Kinnistu Proosa tee 2 veemõõdukaev

W 1

4W 1

4W1

3W1

W 1

PROJEKTEERITUD PARKLA BETOONKIVISILLUTIS

KATASTRIÜKSUSE PIIR

PROJEKTEERITUD SAMAKÕRGUSJOON

TINGMÄRGID, TEED:

32.74 PROJEKTEERITUD SADEMEVEE RESTKAEV

HALJASALA

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE BETOONÄÄREKIVI, H=8cm

OLEMASOLEV SAMAKÕRGUSJOON

TINGMÄRGID KVVK Projekt OÜ töö nr KV-179-24

Projekteeritud kanalisatsioonitoru (kinnistu kanalisatsioonitoru) Projekteeritud veetoru (kinnistu veevärgi toru) Projekteeritud kinnistu sademevee kanalisatsioon

Proj. MP kaabelliin kaitsetorus - 1 kaabel

Proj. MP liitumis(mõõte)kilp

Proj. kilbi maandus Proj. MP jaotus(transiit)kilp

TINGMÄRGID Projektlahendused OÜ töö nr 34-EL

Proj. MP kaabelliin kaitsetorus(kinnine meetod) - 1 kaabel Proj. kaitsetoru

PROJEKTEERITUD SIDEKANALISATSIOONI TORU

PROJEKTEERITUD M/P KAABEL PVC TORUSW1 W1 W1 W1 W1

TINGMÄRGID (Flay Proekt OÜ töö nr. 2024/36):

PROJEKTEERITAV PEAKILP

PROJEKTEERITUD KAABLIKAITSETORU

Jõelähtme vald Harjumaa

alusplaan Geodeetiline

Loo alevik Proosa tee 2

Töö nr.

Mõõdistaja Joonestaja

Tel: 56 949 060 Tellija:

Reg nr. 11831603

Mõõdistamise aeg

Kõrguste süst. L-Est'97

R.Aarpuu

[email protected]

Aiandi tee 4-57a Viimsi, Harjumaa

EEG000193, 709 MA

Joonise nr. Mõõtkava M=1:500

Koordinaatide süst.

10.07.2024

01www.ankord.ee

Kontrollija O.Kütt

Kasutatud instrumendid: Leica TS12

Väljastamise aegK.Värk 05.09.2024

EH2000 NB! Mõõdistusalal võib paikneda maa-aluseid kommunikatsioone, mille kohta geodeedil puudus töö teostamise ajal informatsioon.

Geodeedi O.Kütt kutsetunnistus nr 190071

Betoonkivi, parkla Kihi nimetus Paksus

Killustikust alus 30 cm

Liivalus (kf≥1 m/ööp) 30 cm

Täitepinnas, vajadusel (kf≥0,5 m/ööp)

Olemasolev profileeritud ja tihendatud pinnas

Betoonkivi 8 cm

59 cm

Sängitusliiv 3 cm

Vast. plaanileVast. plaanile

Sõidutee äärekivi betoonalusel

HALJASALAPARKLA Murukülv, kasvumuld h=15 cm

PARKIMISPLATS

OLEMASOLEV MAHASÕITPARKLA

PARKLA JA MAHASÕIDU KOKKUVIIMINE

Olemasolev konstruktsioonParkimisplatsi konstruktsioon

Ol.olev pind

TINGMÄRGID:

PROJEKTEERITAV RIDAELAMU

HOONESTUSALA PIIR

PRÜGIKONTEINERID

PROJEKTEERITAVA KINNISTU PIIR

PROJEKTEERITUD PARKIMISKOHAD KINNISTUL - 12 kohta

KINNISTU TEHNILISED NÄITAJAD:

EHITUSKRUNDI PIND 3366 m2 KATASTRIÜKSUSE NR. 24501:001:2193 SIHTOSTARVE ER100 ELAMUMAA 100% TÄISEHITUSE % 11,2 %

PROJEKTEERITAVA RIDAELAMU TEHNILISED NÄITAJAD:

Asendiplaan projekteerija: joonis:

tellija: objekt:

leht:staadium: mõõtkava: antud joonis tühistab kõik varasema kuupäevaga joonised

arhitekt:Igor Sidorenko

töö nr: M 1:500

Proosa 2 Arenduse OÜ +372 56355051

Ridaelamu ehitusprojekt

16.09.2024

Proosa tee 2, Loo alevik, Jõelähtme vald

EP AS-02 2409 faili nimi:

Estplain OÜ tel. +372 53540315. e-mail: [email protected], reg.nr.12303214

HOONE NURKADE KOORDINADID JA

PLANEERITUD KÕRGUSMÄRGID

1. X=6589242.42 Y=553203.04 33,50

2. X=6589246.19 Y=553209.46 33,50

3. X=6589247.48 Y=553208.70 33,50

4. X=6589251.43 Y=553215.42 33,50

5. X=6589250.14 Y=553216.18 33,50

6. X=6589253.74 Y=553222.30 33,50

7. X=6589255.03 Y=553221.54 33,50

8. X=6589258.98 Y=553228.27 33,50

9. X=6589250.53 Y=553233.23 33,50

10. X=6589249.29 Y=553231.11 33,50

11. X=6589245.84 Y=553233.14 33,50

12. X=6589233.05 Y=553211.38 33,50

13. X=6589235.21 Y=553210.11 33,50

14. X=6589233.97 Y=553207.99 33,50

Proosa tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine .pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 19.11.2024

Meie 29.11.2024 nr 7.1-2/24/19838-2

Proosa tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakond Jõelähtme vald Loo alevik

Proosa tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 461133).

Kinnistu (24501:001:2193) asub riigitee nr 11110 Nehatu-Loo_lagle tee (edaspidi riigitee) km

1,32-1,40 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse ridaelamu (EHR kood nr) ehitamiseks „Ridaelamu ehitusprojekt. Proosa 2, Loo

alevik, Jõelähtme vald Harjumaa“ Estplain OÜ, töö nr 2409 eelprojekti alusel.

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks, järgmistel tingimustel.

Ehitamisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega.

1. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

2. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

2 (2)

Lisa:

1. 2409_EP_AR-3-01_v01_Seletuskiri

2. 2409_EP_AS-4-02_v01_Asendiplaan

Rita Źereen

5120275, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled

Kiri

Failid

Digiallkirjad

Seosed