Kiri

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie: 15.10.2024 SE 499

[email protected] Meie: 25.11.2024 nr 71

Kliimaministeerium

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Riigikogu Majanduskomisjon

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Riigikantselei

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine kommertsvedajatele ja avalikkusele suunatud

teenust osutavatele vedajatele ligipääsetavuse nõuete kehtestamiseks

Hetkel on käimas ühistranspordiseaduse muutmine, et sätestada kommertsvedajatele alla 7-

aastaste laste ja puudega isikute sõiduhüvitamise alused. Majanduskomisjoni istungi järgselt

12.novembril sai Eesti Puuetega Inimeste Koda infot, et kommertsvedajatele ei ole võimalik

kehtestada mingisuguseidki ligipääsetavuse nõudeid. Meie hinnangul on oluliselt vaja parandada

kommertsvedajate teenuste ligipääsetavuse tingimusi, sest need ei vasta avalike teenuste

pakkumise põhimõtetele. Avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kõigile

ühiskonnagruppidele, eriti vananeva elanikkonna kontekstis, kus tervena elatud aastate arv

väheneb ja suureneb ka kroonilise haigusega inimeste hulk (insult, diabeet, epilepsia jt).

Praegu kehtivad avalikke hooneid hõlmavad miinimumnõuded (vastavalt ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded

ehitisele“). Kommertsvedajatele, kes pakuvad avalikkusele suunatud teenust, taoliseid selgelt

määratletud kohustusi ei ole. Meie ettepanek on kohtuda ja algatada seaduseelnõu, millega

kehtestatakse lähtuvalt universaalse disaini põhimõtetest avaliku teenuse osutamiseks vajalikud

ligipääsetavuse nõuded ja samaväärne teenuseosade pakkumine, nt laadimisvõimaluse olemasolu

ratastoolikoha juures rongis või bussis.

Ligipääsetavuse rakkerühma aruande kohaselt (2021) on kõige puudulikum kommertsbusside

ligipääsetavus (sh veerem ja sõidust teavitamine). Aruanne toob ettepanekutena välja

ühistranspordiseaduse § 20 avaliku teenindamise lepingu kohustuslike teemakäsitluste loetellu

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

üheksanda nõudena teenusele kohaldatavate ligipääsetavuse nõuete lisamise, ühistranspordi

ligipääsetavuse standardi või juhendmaterjali väljatöötamise, kommertsvedajatele (bussid)

riigieelarves toetusmeetme loomise (vajadusel, kuid ligipääsetava teenuse pakkumisel on võiks

jääda õigus küsida täispileti hinda), uute ligipääsetavate ja rangemate keskkonnanõuetega

kaugbusside (nn turisti tüüpi) soetusmaksumuse kompenseerimise, koolituste ja teabepäevade

korraldamise ühistransporti korraldavatele asutustele jne.

Ühistranspordireformi eesmärk on korraldada ümber ühistransport, lähtudes reisija vajadustest.

Toome siinkohal välja, et takistustega ühistransport on halvasti kasutatav ka teistele reisijatele

(rongi kasutavad jalgratturid, abivahenditega liikuvad vanemaealised või väikelaste vanemad,

kes võidavad ligipääsetavatest lahendustest). Piiratud liikumisvõimega reisijal on siiani kohustus

teavitada vedajat erivajadusest ette vähemalt 3 tööpäeva, mis seab need grupid teiste suhtes

ebavõrdsesse olukorda ning pakub liikumiseks tunduvalt vähem paindlikke võimalusi. Pileti

ostmisel puudub võimalus soetada koheselt erivajadusega arvestav istekoht ning transpordi tellija

peab vedajaga eraldi ühendust võtma. AS Eesti Liinirongid rongiliiklus on hea näide, kus on

tagatud ligipääsetavus ning puuetega inimesed saavad kasutada teenust iseseisvalt ja ilma

kõrvalise abita. Samas, raudteeremondi ajal tuleb asendusbussi tellimisest eraldi teada anda,

ebakindlus ja turvatunde puudumine kaasuvad info puudumisega (nt asendusbussi info ei ole

kättesaadav ega avalik, seda ei kajastata üldises kommunikatsioonis, bussi tellinud inimene ei

saa infot, kas veerem tuleb, teised bussijuhid madalapõhjalise ei tea veeremi tulekust, reisisaatjad

ei paku saatmist bussipeatuseni), mis toob kaasa suurema ebakindluse, ja puudega inimesel

puudub bussi tühistamise võimalus. Meie ettepanek on pakkuda ühe bussina alati madalapõhjalist

veeremit ning vastav info ka kommunikatsioonikanalites välja tuua. Rattaga liikujate

teenindamiseks on võimalus kasutada ka nt järelkärusid. Sellisel viisil hoitakse teenuse taset ja

suurendatakse kindlustunnet lastevanematele, jalgratturitele ja puuetega inimestele.

Oleme seisukohal, et liikumisraskusega inimeste töö- ja vabaajaveetmise viisid peavad muutuma

võrdselt teiste inimestega lähitulevikus selgelt paremini kättesaadavaks. Soovime esitatud

ettepanekuid teiega lähemalt ja koos vahetute sihtgruppidega juba peatselt arutada. Kohtumise

kokkuleppimiseks palume võtta ühendust [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Veiki Laan

Tegevjuht

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Mari Puuram

Huvikaitse nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Teie: 15.10.2024 SE 499

[email protected] Meie: 25.11.2024 nr 71

Kliimaministeerium

[email protected]

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Riigikogu Majanduskomisjon

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Riigikantselei

[email protected]

Eesti Puuetega Inimeste Koja pöördumine kommertsvedajatele ja avalikkusele suunatud

teenust osutavatele vedajatele ligipääsetavuse nõuete kehtestamiseks

Hetkel on käimas ühistranspordiseaduse muutmine, et sätestada kommertsvedajatele alla 7-

aastaste laste ja puudega isikute sõiduhüvitamise alused. Majanduskomisjoni istungi järgselt

12.novembril sai Eesti Puuetega Inimeste Koda infot, et kommertsvedajatele ei ole võimalik

kehtestada mingisuguseidki ligipääsetavuse nõudeid. Meie hinnangul on oluliselt vaja parandada

kommertsvedajate teenuste ligipääsetavuse tingimusi, sest need ei vasta avalike teenuste

pakkumise põhimõtetele. Avalikud teenused peavad olema kättesaadavad kõigile

ühiskonnagruppidele, eriti vananeva elanikkonna kontekstis, kus tervena elatud aastate arv

väheneb ja suureneb ka kroonilise haigusega inimeste hulk (insult, diabeet, epilepsia jt).

Praegu kehtivad avalikke hooneid hõlmavad miinimumnõuded (vastavalt ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri määrusele nr 28 „Puudega inimeste erivajadusest tulenevad nõuded

ehitisele“). Kommertsvedajatele, kes pakuvad avalikkusele suunatud teenust, taoliseid selgelt

määratletud kohustusi ei ole. Meie ettepanek on kohtuda ja algatada seaduseelnõu, millega

kehtestatakse lähtuvalt universaalse disaini põhimõtetest avaliku teenuse osutamiseks vajalikud

ligipääsetavuse nõuded ja samaväärne teenuseosade pakkumine, nt laadimisvõimaluse olemasolu

ratastoolikoha juures rongis või bussis.

Ligipääsetavuse rakkerühma aruande kohaselt (2021) on kõige puudulikum kommertsbusside

ligipääsetavus (sh veerem ja sõidust teavitamine). Aruanne toob ettepanekutena välja

ühistranspordiseaduse § 20 avaliku teenindamise lepingu kohustuslike teemakäsitluste loetellu

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

üheksanda nõudena teenusele kohaldatavate ligipääsetavuse nõuete lisamise, ühistranspordi

ligipääsetavuse standardi või juhendmaterjali väljatöötamise, kommertsvedajatele (bussid)

riigieelarves toetusmeetme loomise (vajadusel, kuid ligipääsetava teenuse pakkumisel on võiks

jääda õigus küsida täispileti hinda), uute ligipääsetavate ja rangemate keskkonnanõuetega

kaugbusside (nn turisti tüüpi) soetusmaksumuse kompenseerimise, koolituste ja teabepäevade

korraldamise ühistransporti korraldavatele asutustele jne.

Ühistranspordireformi eesmärk on korraldada ümber ühistransport, lähtudes reisija vajadustest.

Toome siinkohal välja, et takistustega ühistransport on halvasti kasutatav ka teistele reisijatele

(rongi kasutavad jalgratturid, abivahenditega liikuvad vanemaealised või väikelaste vanemad,

kes võidavad ligipääsetavatest lahendustest). Piiratud liikumisvõimega reisijal on siiani kohustus

teavitada vedajat erivajadusest ette vähemalt 3 tööpäeva, mis seab need grupid teiste suhtes

ebavõrdsesse olukorda ning pakub liikumiseks tunduvalt vähem paindlikke võimalusi. Pileti

ostmisel puudub võimalus soetada koheselt erivajadusega arvestav istekoht ning transpordi tellija

peab vedajaga eraldi ühendust võtma. AS Eesti Liinirongid rongiliiklus on hea näide, kus on

tagatud ligipääsetavus ning puuetega inimesed saavad kasutada teenust iseseisvalt ja ilma

kõrvalise abita. Samas, raudteeremondi ajal tuleb asendusbussi tellimisest eraldi teada anda,

ebakindlus ja turvatunde puudumine kaasuvad info puudumisega (nt asendusbussi info ei ole

kättesaadav ega avalik, seda ei kajastata üldises kommunikatsioonis, bussi tellinud inimene ei

saa infot, kas veerem tuleb, teised bussijuhid madalapõhjalise ei tea veeremi tulekust, reisisaatjad

ei paku saatmist bussipeatuseni), mis toob kaasa suurema ebakindluse, ja puudega inimesel

puudub bussi tühistamise võimalus. Meie ettepanek on pakkuda ühe bussina alati madalapõhjalist

veeremit ning vastav info ka kommunikatsioonikanalites välja tuua. Rattaga liikujate

teenindamiseks on võimalus kasutada ka nt järelkärusid. Sellisel viisil hoitakse teenuse taset ja

suurendatakse kindlustunnet lastevanematele, jalgratturitele ja puuetega inimestele.

Oleme seisukohal, et liikumisraskusega inimeste töö- ja vabaajaveetmise viisid peavad muutuma

võrdselt teiste inimestega lähitulevikus selgelt paremini kättesaadavaks. Soovime esitatud

ettepanekuid teiega lähemalt ja koos vahetute sihtgruppidega juba peatselt arutada. Kohtumise

kokkuleppimiseks palume võtta ühendust [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629 [email protected] / www.epikoda.ee

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Veiki Laan

Tegevjuht

Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit

Mari Puuram

Huvikaitse nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437