Kiri

invelo

Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

AR – arhitektuur

14.11.2024 |

Projekt

töö nr IN2409

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

staadium Eelprojekt

Omanik

Veiko Loorents esindaja Veiko Loorents

kontakt [email protected] | +372 526 8802

Tellija

Veiko Loorents esindaja Veiko Loorents

kontakt [email protected] | +372 526 8802

Projekteerija

Invelo OÜ Vastutav spetsialist Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7

projekteerija Elar Lomp

kontakt [email protected] | +372 53 06 66 00

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 2/35

SISUKORD

1 Üldosa.....................................................................................................................................................................................3

2 Asendiplaan..........................................................................................................................................................................6

3 Arhitektuur...........................................................................................................................................................................9

4 Konstruktsioonid..............................................................................................................................................................12

5 Akustika...............................................................................................................................................................................15

6 Tuleohutus...........................................................................................................................................................................16

7 Küte, ventilatsioon ja jahutus.......................................................................................................................................19

8 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon......................................................................................................................24

9 Tugevvoolupaigaldis........................................................................................................................................................27

10 Nõrkvoolupaigaldis........................................................................................................................................................30

11 Lammutus...........................................................................................................................................................................31

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 3/35

1 Üldosa

1.1 Seletuskirja ülesehitus

Seletuskirjas on kajastatud teemad, mis haakuvad konkreetse objektiga. Kui mingi temaatika on kajastamata, siis ei ole see projekteerimise objektiks.

Projekt on koostatud eelprojekti staadiumis. Projektis on seletuskiri ja joonised teineteist täiendavateks. Võima- like vastuolude esinemisel projekti erinevate osade vahel lähtutakse kõigepealt seletuskirjast, seejärel joonistest ning seejärel muudest projektis sisalduvatest dokumentidest.

Projekti tuleb käsitleda koos kõikide tehniliste tingimuste ning erinevate projekteerijate poolt koostatud projek- tidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus projektiga, tuleb ühendust võtta projek- teerijaga emaili teel ning arvestada eespool mainitud norme, alusdokumente ja nõudeid. Kui projekti nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita projektis antud juhendinõudeid. Kui tekib vastuolu erine- vates normdokumentides esitatud nõuete vahel või mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb ühendust võtta projekteerijaga emaili teel ning esialgu juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused. Lisaks eelpool loetletule on projekti aluseks võetud ka asjakohased juhend-ja teabe- materjalid; erialased käsiraamatud; tootekataloogid ning hea ehitustava. Eelpool loetletud lähteandmetest, normdokumentidest, lisamaterjalidest ja tavadest tuleb lähtuda ka projekti järgmiste etappide koostamisel, ehi- tustööde ajal ning käigus.

Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, kvaliteedinõuetest RYL ning materjalide ja seadmete tarnija-ja tootjapoolsetest paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest. Kõigi õigusaktide, normdokumentide ja eeskirjade puhul tuleb kinni pidada käesoleval ajahetkel kehtivatest õigusaktidest, normdokumentidest ja eeskirjadest. Joonistel näidatud mõõdud eelnevalt kontrollida ja täpsustada ehitusobjektil enne uue tööetapiga alustamist.

Inseneriosad on kajastatud staadiumikohases mahus ja kirjeldavad projekteeritud põhimõttelisi lahendusi. Kõiki lahendusi täpsustatakse põhi- ja tööprojektide staadiumis. Vajadusel koostatakse muudatusprojekt ehituse käi- gus teostatud muudatuste käsitlemiseks.

Eelprojekt ei ole hoone ehitustööde teostamise aluseks. Hoone ehitustööde teostamiseks tuleb tellida seaduses ettenähtud põhi- ja tööprojektid.

1.2 Üldandmed

1.2.1 Ehitise asukoht Lääne maakond Lääne-Nigula vald Ehmja küla Kuuse

1.2.2 Ehitise lühikirjeldus Käesoleva projekti mahus on Kuuse kinnistule projekteeritud üksielamu.

1.2.3 Projekteerija 1.2.3.1 Asendiplaan

Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.2 Arhitektuur Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 4/35

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.3 Akustika Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.4 Tuleohutus Töö teostaja: Invelo OÜ

Kontakt: Tel. +372 5306 6600 | [email protected]

Projektijuht/projekteerija Elar Lomp

MTR: EEP004496

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa | Volitatud arhitekt, tase 7 | kutsetunnistuse nr: 186018

1.2.3.5 Energiatõhusus Töö teostaja: Pimpa Embaqumba OÜ

Kontakt: [email protected] | 5221156

Registreeringu nr.: EEP004525

Registreerimise kp.: 26.01.2021

Vastutav spetsialist: Polina Voitiks

1.3 Alusdokumendid

1.3.1 Lähteandmed 1.3.1.1 Tellija lähteülesanne

Tellija lähteülesanne on esitatud suulisel kujul projekteerimiskoosolekut käigus.

1.3.1.2 Projekteerimistingimused • Väljastaja - Lääne-Nigula Vallavalitsus

• Projekteerimisting. nr - nr 7-7/24-157

• Haldusakti kuupäev - 04.11.2024

1.3.2 Ehitusuuringud 1.3.2.1 Geodeetiline alusplaan

• Töö nimetus - Kuuse kü topogeodeetiline alusplaan

• Töö number - 1-0824

• Töö kuupäev - 01.08.2024

• Töö tegija - GEO-LASER OÜ

1.3.3 Objekti kasutusiga • Projektdokumentatsioonis toodud ehitiste kasutusead on järgmised:

• Hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga on 50 aastat;

• Ventilatsiooni-, gaasi-, veevarustuse- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat;

• Vee-, kütte-, gaasi ja-, kanalisatsiooni- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat.

• Elektripaigaldise kasutusiga on 20 aastat.

• Teede ja platside eluiga on 30 aastat.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 5/35

1.3.4 Normdokumendid • Riigikogu 11.02.2015 seadus „Ehitusseadustik”.

• Riigikogu 05.05.2010 seadus „Tuleohutuse seadus”.

• Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”.

• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tä- histamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”

• Majandus- ja taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energia- märgisele”.

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühis- kasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”.

• Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu”.

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”.

• Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika”.

• Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimum- nõuded”.

• EVS 932:2017 „Ehitusprojekt”

• EVS 843:2016 „Linnatänavad”

• Maa RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.

• Tarindi RYL 2010 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid

• Sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd

• Maalritööde RYL 2012 Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja viimistluskombinatsioonid

• Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.06.2023 määrus nr 14 „Lääne-Nigula valla jäätmehoolduseeskiri”

• Lääne-Nigula Vallavolikogu 15.11.2018 määrus nr 48 „Lääne-Nigula valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri”

• Heast ehitustavast (ET-1 0207-0068)

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 6/35

2 Asendiplaan

2.1 Üldandmed

2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Kuuse kinnistule projekteeritud eramu kinnistusisest asendiplaanilist osa.

2.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid on kajastatud punktis 1.3.

2.2 Olemasolev

2.2.1 Paiknemine Projektis käsitletud kinnistu asub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Ehmja külas, jäädes lähimast suuremast asulast, Martna, ca 2.9 km kaugusele. Kinnistu on läänest ja põhjast piiratud Männa kinnistuga, lõunast Kirimäe-Kirna-Kullamaa maanteega, idast Haapsalu Metskonnaga. Naaberkinnistutele elamuid ei ole rajatud.

2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistul paikneb olemasolev elamu ja seda teenindavad abihooned.

2.2.3 Olemasolev reljeef Kinnistu on kerge lääne-ida suunalise kaldega. Idaosa kinnistust on suhteliselt sile. Kinnistut läbi kaks kraavi.

Kõrgusmärgid jäävad kinnistu piiris vahemikku +13,44 kuni +14,48. Projekteeritud hoone on kõrgusmärgiga +14.10m.

2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistut piirab ja on üldiselt haljastatud täiskasvanud kõrghaljastusega. Peamiselt kuused ja ka osaliselt leht- puid.

2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistu paikneb A Kirimäe-Kirna-Kullamaa maantee ääres. Kinnistul on kaks olemasolevat sissesõitu mida käesoleva tööga ei muudeta.

2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kinnistul kaitsealused objektid ja kinnismälestised puuduvad.

2.2.7 Krundi pinnase omadused Kinnistul ehitugeoloogilisi uuringuid teostatud ei ole.

2.3 Asendiplaani lahendus

2.3.1 Hoone(te) ja rajatis(t)e paigutus Hoone on paigutatud olemasoleva teega paralleelselt maanteega ca 25m kaugusele. Hoone järgib olemasoleva hoone vundamendi joont. Projekteeritud hoone ja tee vahel on olemasolev kõrghaljastus.

2.3.2 Ehitusetapid Käesolevas projektis käsitletud hoone rajatakse ühes etapis. Järgnevas etapis rajatakse abihoone (autovarju- alune-puukuur).

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 7/35

2.4 Vertikaalplaneering

2.4.1 Hoone paiknemiskõrgus Hoone ±0,00 = +41,10 (m) abs. on valitud arvestades krundil olemasolevat reljeefi, vundamendikonstruktsiooni ning hoone arhitektuurset kontseptsiooni.

2.4.2 Sademevee käitlemine Kinnistusisene sadevesi on ette nähtud immutada omal kinnistul. Sadevesi juhitakse kalletega hoonest eemale.

2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine

2.5.1 Liikluskorraldusvahendid Täiendavaid liikluskorraldusvahendeid ei ole ette nähtud.

2.5.2 Parkimine Parkimine toimub kinnistul.

2.6 Teed ja platsid

2.6.1 Krundisisesed teed ja platsid Uusi teid ja platse ei projekteerita.

2.6.2 Katendid Ei rajata.

2.6.3 Äärekivid Ei rajata.

2.7 Haljastus ja heakorrastus

2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Käesoleva projekti realiseerimise käigus olemasolevat haljastust ei likvideerita.

2.7.2 Projekteeritud haljastus Haljastuslahendus lahendatakse omanike poolt iseseisvalt hoone kasutamise käigus.

2.7.3 Väikeehitised ja -vormid Käesoleva projekti mahus väikeehitisi ei ole projekteeritud.

2.7.4 Piirded ja väravad Piirdeid ei ole ette nähtud.

2.7.5 Jäätmekäitlus Jäätmekäitluseks on ette olmeprügi 240L konteiner, mis paikneb maja läheduses. Biojäätmete jaoks on olemas ette eraldi kinnine komposter. Kinnistul toimub prügi sorteerimine. Martna asulasse viiakse pakendid, klaas- taara ja papp-paber.

Jäätmeveoks on sõlmitud jäätmeveo leping piirkonnas tegutseva jäätmete käitlejaga (leping L1303749).

2.8 Maa-ala tehnilised andmed

• Krundi pindala - 1.31 ha

• Krundi sihtotstarve - Elamumaa 100%

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 8/35

• Ehitisealune pindala - 100,4 m²

• Hoonete arv kinnistul - 4

• Hoonete tuleohutusklass - TP3

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 9/35

3 Arhitektuur

3.1 Üldandmed

3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Kuuse kinnistule projekteeritud elamu arhitektuurset osa.

3.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid on kajastatud punktis 1.3.

3.2 Arhitektuuri üldlahendus

3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud Hoone on paigutatud olemasoleva teega paralleelselt maanteega ca 25m kaugusele. Hoone järgib olemasoleva hoone vundamendi joont. Projekteeritud hoone ja tee vahel on olemasolev kõrghaljastus.

3.2.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Käesolevas projektis käsitletud hoone rajatakse ühes etapis. Järgnevas etapis rajatakse abihoone (autovarju- alune-puukuur).

3.2.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Hoone arhitektuurne üldkontseptsioon lähtub omanike vajadustest. Hoonesse on projekteeritud 2 magamistuba koos avara elutoa-köögiga ning vajalikud pesuruumid.

Hoone väline kontseptsioon lähtub lihtsast vormikeelest, mida täiendavad kontrastne tumehall katus ja detailid.

3.2.4 Energiatõhusus ja sisekliima Hoone energiatõhususe lähtealuseks on tasakaal loomuliku valgustatuse ja soojakadude vahel. Selleks kasuta- takse maksimaalselt tõhusaid soojustusmaterjale – k.a. akende klaaspaketid - ning soojuspumbal põhinevat küttesüsteemi ja samuti puuküttel ahju.

Ruumide loomulik valgustus vastab normidele, akende ja tubade põrandapindade suhe on vähemalt 1:8. Elutoast on planeeritud suured aknad põhja ja kirde poole.

Normatiivne sisekliima tagatakse küttesüsteemi ning soojustagastusega sundventilatsiooni abil.

3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted

3.3.1 Vundament Hoone vundament on projekteeritud raudbetoon-plaatvundamendina. Vundamendi rajamiseks kasutatakse val- mis plaatvundamendi-elemente. Vundament dimensiooneeritakse konstruktiivses projektis.

3.3.2 Põrand pinnasel Hoone põrand rajatakse osana plaatvundamendist.

Põrand rajatakse 100mm C25/30 XC2 betoonist, mis armeeritakse armatuurvõrguga Ø8-150/150 (täpsustada konstruktiivses põhiprojektis).

Põranda alt eemaldatakse mineraalne pinnas ja rajatakse liivapadi, mille peale on ette nähtud 2 kihti 100mm EPS100 soojustust. EPS peale on ette nähtud aluskile (ülekatted teipida) ja põranda betoon 100mm.

Põrand kaetakse vastavalt ruumi otstarbele kas keraamilise plaadi või parketiga.

Põranda U 0,143 W/m2K≤

3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoone vertikaalseteks kandekonstruktsioonideks on puidust seinaelemendid ning horisontaalseteks kande- konstruktsioonideks ogaplaatidest fermid ning (liim-) puittalad.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 10/35

Hoone toetatakse raudbetoonist plaatvundamendile.

3.3.4 Trepid Hoonesse on projekteeritud üks sisetrepp. Välistrepp rajatakse standardse raudbetoontrepina, mis jäetakse kas harjatud betoonist viimistlusena, kaetakse pesubetooni või libisemiskindlate välitingimustesse ette nähtud ke- raamiliste plaatidega.

3.3.5 Vahelaed Hoone vahelae kandjateks on puitfermid, mis kannavad ka katust. Fermid toetuvad välisseintele ja lisaks hoone keskel kandetalale.

Fermide peale on ette nähtud kinnitada 22mm puitkiudplaat, mille peale kipsi- või betoonivalu koos põrandaküt- tetormustikuga ning põrandakate vastavalt ruumile.

Fermide vahele paigaldatakse min 100mm kivivilla, ning 25mm kübarroov või laudis 22x100mm ning 12,5mm kipsplaat või sisevoodrilaud.

Pesuruumides kasutatakse niisketesse ruumidesse ette nähtud plaate.

3.3.6 Katus, katuslagi Hoone katus on projekteeritud 42° kaldega viilkatusena kogu hoone ulatuses.

Katuse kandjateks on ogaplaatfermid. Katusekandjate peale on tuuletõkkeplaat 30mm, 45x45mm tuulutusroov, aluskate, 32x50mm vertikaalne roov ning 32x100mm s200 laudis (täpsustada vastavalt pleki tootja juhendile) ning katuseplekk.

Fermide vahed täidetakse villaga 290mm ning nende alla kinnitataks aurutõke. Aurutõkke alla 25mm kübarroov või 22x95mm laudis ning kipsplaat või sisevoodrilaud.

Pennide alla kinnitatakse 25mm kübarroov või 22x100mm laudis ning kipsplaat või sisevoodrilaud.

Katuse harjasõlm peab olema tuulutatav või tuleb kasutada spetsiaalseid tuuluteid.

U 0,126 W/m²K≤

3.3.7 Välisseinad Hoone välisseinad on projekteeritud puitkarkassil sentena. Seinte kandeosa rajatakse 45x195mm puidust ning vahed täidetakse 200mm mineraalvillaga. Väljapoole kinnitatakse 30mm tuuletõkkeplaat. Tuuletõkke peale 28x70mm vertikaalne tuulutusroov ning 28x70mm horisontaalne tuulutusroov ja viimistluseks 20x146mm hori- sontaalne UTKprofiiliga laudis. Kandekarkassi sissepoole kinnitatakse aurutõke ning 45x45mm roov, mille va- hed täidetakse villaga. Kõige peale 12mm OSB ja 12,5mm kipsplaat või laudis vastavalt sisearhitektuursele la- hendusele.

Pesuruumides kasutatakse niisketesse ruumidesse ette nähtud plaate.

U 0,144 W/m²K;Rw 46dB.≤ ≥

3.3.8 Siseseinad Mittekandvad iseseinad rajatakse 66mm metall- või puitkarkassil 12,5mm kipsplaadiga või sisevoodrilauaga kaetud seintena. Seinte vahe täidetakse villaplaadiga 50mm. Seinad pahteldatakse ja värvitakse, õlitatakse või töödeldakse niiskuskindla vahendiga.

Õhumüra isolatsioon Rw 42dB.≥

Kandev sisesein rajatakse puitkarkass vaheseinana 45x120mm s600. Karkassi vahed täidetakse mineraalvillaga ning kaetakse 12,5mm kipsplaadiga või sisevoodrilauaga.

Õhumüra isolatsioon Rw 44dB.≥

Märgades ruumides kasutatakse märgadesse ruumidesse sobivaid plaate. Märgades ruumides teostada hüdro- isolatsioon vastavalt tootja nõuetele ja juhistele.

3.3.9 Avatäited Hoone välisavatäideteks on projekteeritud ühe raamiga 3-kordse klaaspaketiga puit- või puit-alumiiniumaknad ja metall või puidust värvitud välisuksed. Akende avatavad osad on ette nähtud avanema nii kald- kui pöörd- suunaliselt Akendel peab olema mikrotuulutusrežiim.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 11/35

Akna klaaspaketi U 0,6 W/m≤ ²K, kõikide akende keskmine kogu akna U 0,80 W/m≤ ²K . Uste U 1,0 W/m≤ ²K

Akna õhumüra isolatsiooniindeks R'w 35dB. Klaaspaketi valib aknatootja. Klaaspaketis on üks klaas ette ≥ nähtud selektiivklaas.

Aknad ja nende osad peavad vastu pidama nii kasutusest tingitud mehaanilisele koormusele kui ka ilmasti- kumõjudele. Suluste suurus, tugevus ja arv peavad tagama nende vastupidavuse neile normaalsetes kasutus- tingimustes mõjuvatele koormustele.

3.3.10 Varikatused, rõdud, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid Hoone terrass on projekteeritud postvundamendile, mis kaetakse pealt (termo-)puidust laudisega. Terrassi võib rajada ka valatud monoliitbetoonplaadiga, mis plaaditakse, mis vähendab oluliselt terrassi hooldusvajadust.

3.4 Hoone tehnilised andmed

• Otstarve: - 11101; Üksikelamu

• Kõrgus - 7,9 m

• Absoluutne kõrgus - +22,2 m

• Ehitisealune pind - 100,4 m²

• Maapealse osa alune pind - 100,4 m²

• Köetav pind - 141,5 m²

• Suletud netopind - 141,5 m²

• Eluruumide pind - 137,0 m²

• Üldkasutatav pind - 0,0 m²

• Tehnopind - 4,5 m²

• Pikkus (m) - 12,1 m

• Laius (m) - 8,1 m

• Sügavus - 0,0 m

• Maht - 595 m³

• Maapealse osa maht - 595 m³

• Maapealsete korruste arv - 2

• Maa-aluste korruste arv - 0

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 12/35

4 Konstruktsioonid

4.1 Üldandmed

4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Kuuse kinnistu elamu põhilisi ehituskonstruktiivseid nõudeid staadiumikohases mahus.

4.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

4.1.2.1 Normdokumendid • Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN 1990:2002+NA:2002

• EVS-EN 1991-1-1:2002+NA:2002. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1: Üldkoor- mused . Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused

• EVS-EN 1991-1-3:2006+NA:2006. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-3: Üldkoor- mused. Lumekoormus.

• EVS-EN 1991-1-4:2005+NA:2007. Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoor- mused. Tuulekoormus

• EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

• EVS-EN 1992-1-2:2005+NA:2008. Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2:

• EVS-EN 1993-1-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 3. Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üld- reeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1995-1-1:2005+NA:2007+A1:2008+NA:2009. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projektee- rimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

• EVS-EN 1995-1-2:2005+NA:2006. Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üld- reeglid. Tulepüsivusarvutus.

• EVS-EN 1997-1:2005+NA:2006. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad.

• EVS-EN 1997-2:2007. Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katse- tamine.

4.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele

4.2.1 Projekteeritud kasutusiga Projekteeritud kasutusiga: 50a. (EVS-EN 1990:2002 p2.3)

4.2.2 Hoone töökindlus • tagajärgede klass: CC1 (EVS-EN 1990:2002 B.3.1)

• erakorraliste koormuste tagajärgede klass: 1 (EVS-EN 1991-1-7:2006 A.3)

• töökindlusklass: RC2 (EVS-EN 1990:2002 B.3.2)

• projekteerimise järelevalve klass: DSL2 (EVS-EN 1990:2002 B.4)

• ehituseaegne järelevalve klass: IL2 (EVS-EN 1990:2002 B.5)

• teraskonstruktsioonide teostusklass ja järelevalve: EXC2 (EVS-EN 1090-2:2018)

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 13/35

4.2.3 Koormused 4.2.3.1 Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused

Põrandapindadele projekteeritud kasuskoormused on järgnevad:

 Üldised ruumid (klass A) 2,0 kN/m2 / 2,0 kN koondatud koormus

 Rõdud/terrassid (klass A) 2,5 kN/m2 / 2,0 kN koondatud koormus

Koondkoormuse mõjupinnaks on ruut küljepikkusega 50mm. Osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis on 1,0. Kasuskoormuste määramisel on lähtutud standardist EVS-EN 1991-1-1:2002.

4.2.3.2 Lumekoormus Eesti standardi EVS-EN 1991-1-3:2006 järgi on lumekoormuse normsuurus maapinnal Sk=1,50kN/m2. Osavarute- gur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis on 1,0.

4.2.3.3 Tuulekoormus Tuulekoormus on võetud Eesti standardist EVS-EN 1991-1-4:2005 ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 1991-1-4/ NA:2007. Maastikutüüp on II, qb=0,276 kN/m2. Osavarutegur kandepiirseisundis on 1,5 ja kasutuspiirseisundis on 1,0.

4.2.3.4 Muud koormused Omakaalukoormused vastavalt materjalidele ning nende määramisel on lähtutud standardist EVS-EN 1991-1- 1:2002. Osavarutegur kandepiirseisundis on 1,2 ja kasutuspiirseisundis on 1,0.

4.2.4 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid Hoone kandekonstruktsioonid peavad vastama minimaalselt klass 2 nõuetele (Elu-, äri- ja büroohooned või nendele vastavate hoonete ehitisosad). Konstruktsiooni tolerantside ja kvaliteedi määramise aluseks on Tari- ndiRYL 2010.

Betoonkonstruktsioonide tolerantside arv-väärtused vastavalt standardile EVS-ENV 13670:2010. Teraskonst- ruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1090-1:2009+A1:2011 ja EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 nõuetele.

Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996-2:2006+NA:2009 nõuetele. Puitkonstruktsioonid vt. Tarindi RYL 2010 „Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone kande- ja piirdetarindid“ p. 7 puidu- ja plaaditööd nõudeid. Samuti tuleb lähtuda nii materjalide kui ka toodete valmistajate poolsetest nõuetest ja lubatavatest tolerantsidest.

4.3 Hoone kandeskelett

4.3.1 Kandeelemendid Hoone vertikaalseteks kandekonstruktsioonideks on puitkarkass kandeseinad ja horisontaalseteks kande- konstruktsioonideks plaatvundament ning ogaplaatfermid.

4.3.2 Hoone üldjäikus Hoone jäikus tagatakse välisseinte, kandvate siseseinte sees olevate diafragmade ning puitfermide abil.

4.4 Maa-alused konstruktsioonid

4.4.1 Ehitusgeoloogilised tingimused, pinnase omadused Ehitusgeoloogiline uuring on teostatud puurkaevu rajamise käigus.

Ca 5m ulatuses on moreen, savimöll ja liiva-kruusa kiht, mille all lubjakivi.

4.4.2 Vundament Hoone projekteeritakse plaatvundamendile. Betooni tugevusklass C25/30.

Armatuuri kaitsekiht plaadi all on 35mm ja külgedelt 25mm. Plaadi alla rajada tihendatud killustikkiht fr. 300mm. Armatuuri tugevusklass A500HW. Betooni keskkonnaklass XC2.

Vundamentide alune pinnas tuleb eemaldada kuni vajaliku rajamissügavuseni.

Vältida vundamendi aluse pinnase leondumist ja süvendis raskete ehitusmasinatega liikumist. Talvisel

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 14/35

valamisel kasutada vastavaid lisandeid. Plaatide alla rajada tihendatud killustikalus fr. 16-32 mm paksusega 200mm ja pealiskiht fr. 8-16 paksusega 100mm Taldmike alune killustikalus tihendada kandvuseni >100MN/m2 või tegurini >0.95.

Pinnasevesi hoida drenaažiga allpool konstruktsioonide alumist tasapinda.

Plaatvundamentide betooni tugevusklass on C25/30 ja keskkonnaklass XC2. Armatuuri kaitsekiht taldmiku all 35mm ja külgedel 25mm.

Plaatvundament hüdroisoleerida välisperimeetril vertikaalselt ja horisontaalselt SBS tüüpi hüdroisolatsiooniga. Plaatvundamendi servades kasutatakse spetsiaalseid plaatvundamendi soojustusplaate (XPS-tüüpi). Plaatvun- damendi serva- ja plaadi paksus koos armeeringuga täpsustatakse põhiprojekti ja tööprojekti käigus.

4.4.3 Põrandad Hoone põrandad on projekteeritud maapinnale toetuva raudbetoon plaadina. Põranda alt eemaldatakse kõik or- gaaniline pinnas, täidetakse liiva/kruusaga ja soojustatakse kahe kihi 100+100mm EPS100 soojustusplaatidega. Plaatide vuugid paigaldada üksteise suhtes nihkes. Soojustuse peale paigaldatakse kile 0,2mm teibitult ning valatakse 100mm raudbetoon põrandaplaat, betoon C25/30, amatuur B500B.

Põrandate aluse; -liivaluse (100mm) tihendusaste >95%, Emax/E1>2,5; -killustiktäide või purustatud kruus mini- maalselt 200mm, minimaalse kandvusega E1>60MN/m2;. Olemasoleva pinnase ja täitepinnase vahele paigaldada geotekstiil klass 3, et vältida pinnaste segunemist.

Enne põrandakihtide paigaldamist ja betoneerimist tuleb paigaldada kõik põrandaalused kommunikatsioonid ja koos kaablite ja torustikega.

4.5 Maapealsed konstruktsioonid

4.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid Hoone välisseinad rajatakse tehaseliselt toodetud puitelementidena höövelpuidust 45x195mm ning soojusta- takse vastavalt arhitektuurses osas nõutud soojapidavusele.

4.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid Põhilised piirdekonstruktsioonid loetletud arhitektuurses osas p 3.3. ja joonisel AR-7-01 Tarindid.

4.5.3 Sise- ja välistrepid Hooneese on projekteeritud üks puidust sisetrepp.

Hoone sissepääsutrepp rajatakse monoliitbetoonist ja terrassi astmed terrassilaudisest.

4.5.4 Mittekandvad seinakonstruktsioonid Mittekandvad siseseinad rajatakse metallkarkassil kipsplaatkattega kergseintena.

4.5.5 Katusekonstruktsioonid Hoone katus lahendatakse ogaplaatfermidest kandeosaga.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 15/35

5 Akustika

5.1 Üldandmed

5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb ruumidele esitatavaid akustilisi nõudeid ja lahendusi.

5.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

5.2 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded

5.2.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded Liiklusmüra normtasemed:

Elu- ja magamisruumides LpA,eq,T

• päeval: 40 (35) dB

• öösel: 30 dB

5.2.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded Õhumüra isolatsiooniindeks R'w Elamu ruumide vahel: 43 dB

5.3 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil

Tehnoseadmetest põhjustatud helirõhutasemed ruumides ja välisterritooriumil.

Ruum Müra allikas Müra piirtase (dB)

Elu- ja magamisruumid Hoone tehnokommunikatsioonid

LpA,eq,T 30 (25)

LpC, eq,T 50 (45)

LpA, max 32

Elamu välisterritoorium Sama hoone või läheduses olevate hoonete tehnoseadmed

LpA,eq,T päeval 50 (45)

öösel 40 (35)

LpA, max 45 (40)

Tehnoseadmete müra leviku vähendamiseks tuleb piirdekonstruktsioonidele paigaldada nõuetekohane heli- isolatsioon ning kasutada müra ja vibratsiooni levikut tõkestavaid tarindeid seadmete ja kommunikatsioonide paigaldamisel. Piirdekonstruktsioonide läbimisel paigaldatakse torustik elastsetesse ümbristesse.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 16/35

6 Tuleohutus

6.1 Üldandmed

6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projektiosa käsitleb Kuuse kinnistu elamu tuleohutusalaseid lahendusi.

6.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

6.1.2.1 Normdokumendid • EVS 812-1:2017 Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara

• EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid

• EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid

• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus

• EVS 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded

• EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine

• EVS-EN 62305-4:2011 Piksekaitse. Osa 4: Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid

• EVS 919:2020 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid

6.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Tuleohutusklass - TP3

Kasutusviis - I kasutusviis (elamu)

Kasutusotstarve - 11101 Üksikelamu

Korruste arv - 2

6.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted

6.3.1 Tuleohutuskujad Tuleohutuskuja 8m on tagatud.

Lähim kõrvalkinnistute asuv hoone jääb ca 280m kaugusele. Lähim sama kinnistu hoone on ca 23m kaugusel.

6.3.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad • Kandekonstruktsioonide tulepüsivus: ei ole normeeritud

• Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus: EI30*

• Tuletõkke avatäidete tulepüsivus EI30*

*käesolevas hoones sektsioonid puuduvad.

6.3.3 Põlemiskoormus • Eluruumide põlemiskoormus 600MJ/m²≤

6.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus

Hoone sektsioneerimise vajadus puudub.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 17/35

6.5 Tuletundlikkus

6.5.1 Ruumid üldiselt • Seinad ja lagi D-s2,d2

• Põrandad ei ole normeeritud

6.5.2 Välisseinad • Soojustussüsteem D,d0

• Välisseina välispind D,d2

• Õhutuspilu välispind D,d2

• Õhutuspilu sisepind ei ole normeeritud

6.5.3 Muud konstruktsioonid • Katusekate Broof(t2-t4)

• Kaablite tuletundlikus Dca-s2,d2,a2

6.6 Evakuatsioonilahendus

6.6.1 Maksimaalne inimeste arv Hoonesse on projekteeritud magamistoad 2le inimesele. Koos külalistega kokku 4 inimest.

6.6.2 Evakuatsiooniteed Hoonest on väljapääs läbi avatavate uste ja akende otse välisõhku.

6.6.3 Juurdepääs keldrisse, pööningule ja katusele Pääs katusele on teisaldatava redeli abil. Katusele on hooldatava korstnani ette nähtud statsionaarne redel.

Pääs pööningule rajatakse 2. korruse laes asuva luugi kaudu, minimaalsete mõõtudega 600x800mm.

6.6.4 Ohutusabinõud Katusele ei ole täiendavaid ohutusabinõusid ette nähtud.

6.7 Tuleohutuspaigaldised

Hoonesse tuleb paigaldada vähemalt üks suitsu- ja vingugaasiandur. Lisaks on soovituslik paigaldada teh- noruumi täiendav andur.

6.7.1 Automaatne tulekahjusignalisatsioon Ei ole ette nähtud paigaldada.

6.7.2 Turvavalgustus Ei ole ette nähtud paigaldada.

6.7.3 Piksekaitse Piksekaitset ei ole ette nähtud.

6.7.4 Suitsueemaldamine Suitsueemaldus toimub läbi käsitsi avatavate uste ja akende.

6.7.5 Tulekustutid Hoonesse ei ole tulekustuteid nõutud. Soovituslik on paigaldada tehnoseadmete juurde üks 6 kg ABC tüüpi tule- kustuti.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 18/35

6.8 Tehnosüsteemide tuleohutus

6.8.1 Ventilatsiooniseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu levikut. Kõik ventila- tsioonisüsteemide elemendid rajatakse mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Kohtadesse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid.

Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tu- letundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. Ühe korteriga elamus võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul

Ventilatsiooniseade on autonoomne ja selle välja lülitamine toimub käsitsi.

6.8.2 Kütteseadmete tuleohutus Hoones on kasutusel soojuspump. Soojuspumba siseosad paigaldatakse tehnoruumi. Sooja tarbevee val- mistamine toimub soojuspumba baasil. Hoones tuletõkkesektsioonid puuduvad ja seetõttu ei ole ka erinõudeid läbiviikudele.

Lisaks on ette nähtud paigaldada elutuppa kamin-ahi.

Korstnaks kasutatakse moodulkorstna sertifitseeritud valmislahendust. Korstna minimaalne kõrgus 0,8m har- jast kõrgem.

Läbiviigud katuslaest lahendatakse vastavalt EVS 812:3-2018 „Küttesüsteemid” nõuetele. Küttekollete ette tuleb näha mittepõlevast materjalist põrandakate vastavalt EVS 812:3-2018 „Küttesüsteemid” punkt 5.5 nõuetele, muud ohutuskujad vastavalt punkt 5.3 nõuetele.

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi.

Põlevmaterjalidest ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri välispinnast, et nende temperatuur ei tõuseks üle 80 oC. Kui arvutustega või muul moel ei ole tõestatud muud, arvestatakse, et põlevmaterjalidest ehitisosade temperatuur ei tõuse üle 80 oC juhul, kui need paigutada vähemalt 100 mm kaugusele korstna välis- pinnast kamina puhul. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul, samuti põlevmaterjalist tarindiosa (nagu vaheseina) ja suitsulõõri seina ühenduskohale paigaldatakse kamina puhul 100 mm paksune kiht, mittepõlevat soojusisolatsioonimaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3 ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 oC. Korstna temperatuuriklass valitakse vastavalt kütteseadme val- mistaja deklareeritud suitsugaaside väljundtemperatuurile.

Korstna läbiviigud ehitise osadest isoleeritakse mittepõleva soojusisolatsioonimaterjaliga,näiteks mineraalvil- laga, mahukaaluga vähemalt 100 kg/m3, ja maksimaalse töötemperatuuriga vähemalt 600 °C või muu tõendatud isolatsioonivõimega materjaliga.

Katusekatted ja aluskatted, mis vastavad tuletundlikkusklassi Broof(t2-t4) nõuetele, võivad ulatuda korstna pinnani. Metallkorstna ja kõikide T400 temperatuuriklassiga korstnate peale keeratud aluskatted tuleb isolee≥ - rida korstnast minimaalselt 20 mm mittepõleva isolatsioonimaterjali kihiga

Kamina ette paigaldada mittepõlevast materjalis plaat (nt plekk, klaas) laiusega 1500 mm mõõdetuna kamina tagaseinast.

6.9 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele

Päästemeeskond pääseb ümber kogu hoone. Autoga on juurdepääs tagatud hoone esiküljele.

6.10 Väline tulekustutusvesi

Lähim ametlik veevõtukoht (kajastatud Maa-ameti Vesivarustuse kaardil) asub kõrval kinnistul linnulennult ca 1,0km kaugusel (mööda teed ca 1,12km). Vajalik tulekustutusvesi 10 l/s 3 tunni jooksul. Sinna on rajatud 1000 m³ veevõtutiik.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 19/35

7 Küte, ventilatsioon ja jahutus

7.1 Üldandmed

7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Veevarustuse ja kanalisatsiooniosa projektid koostatakse eraldi järgnevates projektistaadiumites.

Käesolevas seletuskirja peatükis on käsitletud Kuuse kinnistu üksikelamu ehitusprojekti kütte, ventilatsiooni ja jahutuse osa staadiumikohases mahus.

7.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

7.1.2.1 Normdokumendid • EVS 844:2022 „Hoonete kütte projekteerimine“

• EVS-EN 15251 „Sisekeskkonna algandmed energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, läh- tudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast“

• EVS 860:2020 „Tehniliste paigaldiste termiline isoleerimine. Torustikud, mahutid ja seadmed.“

• EVS-EN 12831 „Hoonete küttesüsteemid. Arvutusliku soojuskoormuse arvutusmeetod“

7.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid

Välisõhu arvutuslikud parameetrid:

• Talvel t = -21 ºC ; RH = 80%

• Suvel t = +27 ºC ; RH = 50%

7.3 Sisekliima parameetrid

Eluruumid on projekteeritud arvestusliku siseõhutemperatuuriga +21,0 °C , suvel +24,0° C

Pesuruumid on projekteeritud arvestusliku siseõhutemperatuuriga +24,0° C

Ruumide niiskus RH = 30-70%.

7.4 Soojusallikas

7.4.1 Soojuskoormused Hoone arvutuslik vajalik summaarne soojusvõimsus:

• Küttesüsteem Q=4.9kW

Soojuspump valitakse järgmises projekteerimisstaadiumis. Soojuspump varustatakse elektriküttekehaga, millega kaetakse vajadusel küttekoormuse tipud.

7.4.2 Alternatiivsete soojusallikate kasutamine Elutuppa on projekteeritud kamin-ahi, mida saab kasutada küttekoormuse tippude katmiseks.

7.4.3 Soojusallika liik Üksikelamu peamiseks soojusenergia allikaks on õhk-vesi soojuspumbasüsteem millele on ette nähtud integ- reeritud soojaveeboiler maasoojuspumba baasil 180L.

Vundamendikonstruktsiooni ehitamisel paigaldatakse läbi konstruktsiooni vajalikud hülsid (2x110 mm) kollek- torite ja soojuspumba ühendamiseks, hülsid peavad olema paigaldatud laugelt. Soojuspumbasüsteemi seadmed paigaldatakse elamu tehnoruumi.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 20/35

Enne küttesüsteemi ehitamist tuleb töövõtjal koostada antud lahenduse kohta tööprojekti projektdokumenta- tsioon.

7.5 Küte

7.5.1 Välispiirete soojusläbivused • Pinnasel põrand U 0,143W/m²K≤

• Välissein VS-1 U 0,144W/m²K≤

• Välissein VS-2 U 0,162W/m²K≤

• Katuslagi U 0,126 W/m²K≤

• Aknad U 0,8 W/m2K ≤

• Uksed U 1,0 W/m2K≤

Välispiirete geomeetriliste joonkülmasildade soojusläbivused (W/mK) on võetud vastavalt projekteeritud tüüp- sõlmedele.

7.5.2 Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile 7.5.2.1 Süsteemi kirjeldus

Küttesüsteemi eeldatav eluiga on 20 aastat. Eeldatav eluiga tagatakse hooldustööde teostamisega.

Küttesüsteem peab kogu hoone ulatuses tagama nõuetekohase ruumiõhutemperatuuri. Soovitatav on paigal- dada ühe tootja terviksüsteem. Paigaldamine toimub eelkõige tootja juhiste järgi.

Soojussõlme juhtimisautomaatika reguleerib põrandkütte pealevoolutemperatuuri välisõhutemperatuurist sõltuva graafiku alusel. Soojussõlme automaatika peab võimaldama haldajal ja hoolduspersonalil reguleerida ja kontrollida süsteemide tööd seinapealsest juhtpuldist (graafilise väljundiga).

7.5.2.2 Põhiseadmed ja materjalid Küttemagistraalide ja püstikute ehitamisel kasutada komposiittorusid.

Põrandasse paigaldatavate torudena kasutada komposiittorusid. Põrandaküte ehitada nt põrandakütte torust (PE-Xa) kasutades sama firma armatuuri. Hoone põrand- ja radiaatorküte lahendada kollektorsüsteemina.

Kollektorid paigaldada abi- ja tehniliste ruumide seinale/seina sisse lukustavasse kappi. Läbiminekutes ma- hukahanemisvuukidest kasutada hülssi.

Küttetorustike kalde suurus peab olema vähemalt 0,002.

Magistraaltorustikud paigaldada hoones lagede alla, seintesse, põrandasse, šahtidesse ja ripplagede peale. Magistraaltorustikest väljavõtetele näha ette sulgarmatuur. Torustiku kinnitamisel tuleb juhinduda torude val- mistajatehaste soovitustest, kaartidest LVI 12-10210 ja RT 84-10818. Piiretest läbiminekud tuleb teha nii, et ei oleks takistatud torude vaba liikumine piirdes. Betoonpiirdest läbiminekul tuleb küttetoru paigaldada kaitsehülsi või koorikisolatsiooni sisse. Ehituskonstruktsioonide sisse paigaldatud torustikel ei tohi olla lahtivõetavaid ühendusi. Torud ja seadmed tuleb monteerida nii, et kahe isoleeritud toru või isolatsiooni ja konstruktsiooni vahele jääb vähemalt 40 mm. Süsteemi erinevate liinide tasakaalustamiseks paigaldada tagasivoolule mõõteotsikutega lii- niseadeventiil ja pealevoolule sulgeventiil.

Süsteemi tühjendamiseks paigaldada madalamatesse punktidesse tühjendusotsad. Süsteemi kõrgematesse punktidesse paigaldada automaatsed õhutusventiilid. Isolatsiooni- ja kattematerjalid peavad vastama kehti- vatele normidele ja eeskirjadele. Isolatsioonimaterjalidena kasutada klaasvilla- või kivivilla valmiselemente vastavalt torude ja kanalite isolatsiooni tootja soovitustele.

Järgnevat ei isoleerita:

• kaitseventiili väljalöögitorud;

• tühjendus-, õhutus-, manomeetrite ühendustorud ning paisumispaagi torud;

• reservuaaride ja seamete tehnilist informatsiooni sisaldavad sildid.

Isolatsiooni ja kattekihi materjalide omadused peavad täitma tulekindluse nõudeid. Isolatsioonimaterjal peab olema mittepõlev. Kattematerjalina kasutada alumiiniumkatet.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 21/35

Torustikud isoleerida vastavalt:

• küttesüsteemi torustikud DN<50 isolatsiooni paksus 40 mm;

• küttesüsteemi torustikud DN<100 isolatsiooni paksus 50 mm;

• küttesüsteemi torustikud DN>100 isolatsiooni paksus 60 mm.

7.5.3 Tulekaitse Hoonesse on ette nähtud paigaldada kamin-ahi.

Korstnaks kasutatakse sertifitseeritud isoleeritud moodulkorstna valmislahendust. Läbiviigud katuslaest la- hendatakse vastavalt EVS 812:3-2018 „Küttesüsteemid” nõuetele. Küttekollete ette tuleb näha mittepõlevast ma- terjalist põrandakate vastavalt EVS 812:3-2018 „Küttesüsteemid” punkt 5.5 nõuetele, muud ohutuskujad vastavalt punkt 5.3 nõuetele.

7.6 Ventilatsioon

7.6.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus Õhuvahetus ruumides on leitud esimeses lähenduses ruumis ette nähtud inimeste arvu või kohtade järgi, nime- tatud andmete puudumisel (või ebapiisavusel, määramatusel) on kasutatud normatiivi põrandapinna kohta.

• Elutuba, magamistuba +/- 7 l/s inim.

• Köök -20 l/s (köögikubu -25 l/s)

• WC-pesuruum -15 l/s

• WC -10 l/s

• Tehniline ruum, panipaik, abiruum ±0,35 l/s·m²

• Koridor ±0,5 l/s·m²

Siirdõhku kasutatakse WC-de, pesuruumide, majapidamisruumi, panipaikade ning garderoobide õhuvõtul ning magamis- ja elutubade väljatõmbel.

7.6.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile Projekteeritavate ventilatsioonisüsteemide eeldatav eluiga on 20 aastat.

Hoone ventilatsioonisüsteemid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et nende erielektritarve SFPv (ventilaatorite käitamiseks vajalik võimsus koos kõikide kadudega jagatuna õhuvahetuse suurusega) mehaanilise sissepuhke- väljatõmbe korral ei oleks suurem kui 1,4 kW/m³/s ja ainult mehaanilise väljatõmbe korral ei oleks suurem kui 0,8 kW/m³/s. Antud SFPv tuleb tagada ventilatsiooniagregaadi puhaste filtrite korral.

Ventilatsiooniseadmetena tuleb üldjuhul kasutada komplektseid ventilatsiooniseadmeid, mis peavad olema val- mistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja olema testitud vähemalt vastavalt standarditele EVS-EN 1886 ja EVS-EN 13053. Seadmed peavad vastama 98/37/EC nõuetele ja omama „CE“ sertifikaati. Ventilatsiooniseadmete kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon. Seadmed peavad omama EUROVENT sertifikaati.

Ventilatsiooniseadme soojustagasti temperatuurikasutegur peab võrdse sissepuhke- ja väljatõmbeõhu hulga korral olema vähemalt 80%.

Ventilatsiooniseadmes tuleb sissepuhkel kasutada F7 ja väljatõmbel F5 klassi filtreid. Õhufiltrid peavad elektri kalorifeeri puhul taluma vähemalt temperatuuri +90 °C.

Ventilatsiooniseadme ja õhuvõtu ehitus peavad olema sellised, et oleks välditud lume ja vihmavee pääs filtrisse

7.6.3 Ventilatsiooni kirjeldus Eluhoone ventilatsiooniseade paigaldatakse tehnoruumi.

Seadmetesse võetakse värske välisõhk välisseinas olevate õhuvõturestide kaudu. Väljavise seadmest suuna- takse katusele või välisseina paigaldatud väljavisketorustiku kaudu välja.

Kõik ventilatsiooniseadmed varustatakse tehasepoolse komplektse juhtimisautomaatikaga (juhtimispaneeli näol).

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 22/35

Eluhoone pliidikubu jaoks paigaldatakse omaette väljavisketorustik, mis juhitakse läbi katuse välja. Pliidikubu valitakse soovituslikult eraldiseisva ventilaatoriga, mis paigaldatakse katusele. Pliidikubu arvestuslik õhuvoolu- hulk on - 25 l/s.

7.6.4 Põhiseadmed ja materjalid 7.6.4.1 Ventilatsiooniagregaadid

Ventilatsiooniseadmed peavad olema valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele ja nad peavad olema testi- tud vähemalt vastavalt standardile EVS-EN 1886 ja EVS-EN 13053. Seadmed peavad omama kehtivad EURO- VENT sertifikaati.

Seadmed peavad koosnema isoleeritud kestast, soojenduskalorifeerist (elektri-), soojustagastist (rootor-), sis- sepuhke- ja väljatõmbeõhu õhufiltritest (vähemalt M5 klassi ehk ePM10 50%) ning juhtimisautomaatikast. Sead- med peavad olema kokkupandud nii, et need vastaks 98/37/EC nõuetele ning omaks CE märgistust.

Iga vent. seadme kest peab vastama vähemalt klassile D2, et seade ei deformeeruks ka ventilaatori töötades suletud klappide korral. Kesta tihedus peab vastama vähemalt klassile L2, soojajuhtivus klassile T3 ja külmasil- dade näitaja klassile TB3. Seadme kest ei tohi tulekahju ajal eritada mürgiseid gaase ega ka põlevaid tilku, kõik uksed peavad olema varustatud hingedega ja link käepidemetega.

Õhu töötlemise skeemina on valdav sissepuhkeõhu ja väljatõmbeõhu filtreerimine, sissepuhkeõhu soojendami- ne ning soojuse utiliseerimine ehk tagastamine (väljatõmbeõhult sissepuhkeõhule), kasutades selleks maksi- maalse võimaliku kasuteguriga tagastustüüpi (rootor). Hooneid teenindavatel seadmetel on

rootorsoojusvaheti kasuteguriga vähemalt 80%.

Ventilatsiooniseadmete õhufiltrite filtreerimisklass on F7 sissepuhkel ja M5 klass väljatõmbel.

Ventilatsiooniseadmed peavad olema varustatud EC mootoritega ventilaatoritega, mis võimaldavad ventila- tsiooni muutusteta tööd sõltumata filtrite mustumisest jms.

7.6.4.2 Õhukanalid Õhutorustik monteeritakse laealusena ja paigaldatakse võimalusel ripplae taha.

Ventilatsioonisüsteemides kasutatakse tsingitud plekk- spiraalvaltsiga õhutorusid või selleks ette nähtud plast- torusid. Torud on reeglina ümmarguse ristlõikega, erijuhtudel kandilise ristlõikega. Torude tihedusklass ning süsteemi õhutorustik tervikuna peab vastama klassile ATC 3.

Puhastusluugid tuleb paigaldada mitte harvemalt kui 15m tagant, üle 45⁰ põlvede juurde, püstikute ülemistesse ja alumistesse otstesse ning tuletõkkeklappide juurde. Puhastusluukide konstruktsioon peab olema selline, mis väldib saaste kogunemist luugi ja kanali vahelistesse pragudesse. Vajalikes lõikudes paigaldatakse õhukana- litele tulekaitse-, kondenseerumisvastane ja soojusisolatsioon.

Õhukanalite isolatsiooni katete pinnakihtide süttivustundlikus peab vastama klassile A2-s1,d0.

7.6.4.3 Lõppelemendid Ruumide sissepuhkeks kasutatakse lae- ja seinapealseid õhujaotajaid. Sissepuhkeõhk antakse ruumi selliselt, et toimuks võimalikult efektiivne õhu segunemine, kuid samas ei tekiks tõmbuse tunnet.

Väljatõmbeplafoonid paigaldatakse pesuruumide, WC-de ja köögi ripplakke või seina peale, ühiskasutusega ruumides lahtiselt laealusesse tsooni või seinale. Väljatõmme toimub ruumi ülemisest tsoonist.

Eluhoones antakse värske õhk elu- ja magamisruumidesse. Siirdõhu liikumiseks on ette nähtud ustealused pilud või siirdõhurestid (uksesisesed restid, vastavalt vajadusele mürasummutavad).

Ventilatsioonisüsteemide tasakaalustamiseks kasutatavad õhujaotajad ja plafoonid peavad olema reguleeritava õhuhulga ja rõhukaoga. Vajadusel kasutatakse süsteemi tasakaalustamiseks ka reguleerklappe. Kõikidele olu- listele hargnemistele ja kõikide õhujaotajate ette, mille konstruktsioonis puuduvad õhuhulga reguleerimissead- med, paigaldatakse reguleerklapid. Reguleerklapid peavad olema IRIS- (diafragma-) tüüpi ja

peavad olema varustatud mõõteotsikutega ning nende paigaldus peab võimaldama sealt õhuhulga mõõtmist. Paigaldatavate reguleerklappide hulk peab olema piisav süsteemide häälestamiseks ja tasakaalustamiseks.

Sulgemis- ja reguleerimisseadmete tihedus, lubatud rõhuvahe ja korpuste tihedus peavad olema standardi SFS-EN 1751 nõuete kohased.

7.6.4.4 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked Süsteemide õhuhaarded teostatakse läbi välisõhuvõturesti (galvaniseeritud žalusiirestid, varustatud ilmasti- kukindla kaitsevõrguga, silma suurus ca 10 mm, värvitud seinaga sama tooni). Väljavisked teostatakse ilmasti-

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 23/35

kukindlate väljaviskeotsikute kaudu. Välisõhk võetakse seadmesse reeglina läbi välisseina. Seadme heitõhu torud viiakse šahtis läbi katuse välja. Õhu kiirus õhuvõturesti läbimisel ei tohi olla suurem kui 2,0 m/s. Õhuvõtu välisresti alumine serv peab olema 2,0 m maapinnast kõrgemal.

Õhuvõtu- ja väljavisketorud on isoleeritud kondensaadi tekke vastu 30 mm mineraalvilla isolatsiooniga. Pliidi- kubude torustik isoleeritakse kondensaadivastaselt (poorkummist isolatsiooniga 16 mm).

7.6.4.5 Mürasummutus Mürasummutid ja ventilatsioonitorustiku lahendus tuleb teostada nii, et ventilatsioonitorustikus leviv müra ei põhjustaks teenindavates ruumides lubatust suuremat mürataset ning ventilatsioonisüsteem ei halvendaks piirdekonstruktsioonide minimaalselt vajalikku mürapidavust. Kasutatakse nii toru- kui ka plaatmürasummu- teid. Mürasummutid peavad olema testitud ning need peavad olema tehtud mittepõlevatest materjalidest.

Ventilatsioonitorustiku kinnitused tuleb teha vastavalt EN 12236 nõuetele. Kinnituste dimensioneerimisel tuleb lisaks torustiku kaalule arvesse võtta ka muud koormused nagu torustiku või konstruktsioonide vibratsioon ning torustiku puhastamisest tulenev koormus.

7.6.4.6 Tulekaitse Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada suitsu ja tule levikut. Seepärast ra- jatakse kõik ventilatsioonisüsteemi elemendid mittepõlevatest või raskestisüttivatest materjalidest. Kohta- desse, kuhu võib koguneda tolmu ja kuhu ei pääse muud teed kaudu puhastama, paigaldatakse puhastusluugid.

Tulekahju korral lülitatakse ventilatsioonisüsteemid välja manuaalselt.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 24/35

8 Hoone veevarustus ja kanalisatsioon

8.1 Üldandmed

8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Veevarustuse ja kanalisatsiooniosa projektid koostatakse eraldi järgnevates projektistaadiumites.

8.1.2 Alusdokumendid 8.1.2.1 Normdokumendid

Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

• EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“

• EVS 835:2022 „Hoone veevärk“

• EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“

• EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“

• EVS-EN 1610:2007 „Dreenide ja kanalisatsiooni ehitamine ja katsetamine“

8.2 Olemasolev

Olemasolevad vee- ja kanalisatsioonirajatised puuduvad.

8.3 Veevarustus

8.3.1 Veevarustuse üldpõhimõtted Projekteeritavale hoonele on ette nähtud majandus-joogivee süsteem, mis varustab veega kõiki hoone san.teh- nilisi seadmeid.

Projekteeritavad süsteemid hoones:

• Majandus-joogivee süsteem

Majandus-joogivee süsteem jaguneb:

• Külm vesi (KV)

• Soe vesi (SV)

• Sooja vee ringlus (SVR)

Hoonete sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud Sotsiaalministri 31.07.2001 a. määrusega nr 82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.

Veevõrk on kavandatud selliselt, et see ei tekitaks inimese tervist kahjustavat ohtu.

8.3.2 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad Arvutuslik majandus – joogivee vajadus:

• sekundiline 0,45 l/s

• tunnine 0,10 m³/h

• ööpäevane 0,3 m³/d

Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad on arvutatud vastavalt EVS 835 toodud arvutusmetoodikale. Veehulgad täpsustatakse põhi- ja tööprojektide koostamise käigus.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 25/35

8.3.3 Veeallikas Hoone veeallikaks on varem projekteeritud puurkaev (ehitusluba 2412271/05050).

8.3.4 Väliste veetorustike paigaldus Kaeviku põhja minimaalne laius peab olema vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi. Kaeviku põhja on ette nähtud alumine aluskiht paksusega 20 cm, mis tehakse peenkillusti- kust. Aluskihi tihendusaste peab olema 95%.

Veetorustiku minimaalne rajamissügavus maapinnast on 1,8 m. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses. Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad tihedate kaitsekorkidega sulgeda.

Peale toru kaevikusse paigaldamist lisatakse liivast algtäitematerjali kiht, enne mehhanismidega tihendamist peab olema plasttorudele asetatud vähemalt 0,3 m paksune täitekiht. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Kui kaevisest saadav pinnas on tihendatav, võib seda kasutada, muudel juhtudel tuleb kasuta- da juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Väljaspool liikluspiirkonda kasutatakse lõpptäiteks kaevikust väl- jatõstetud pinnast. Tagasitäite tihedus peab liikluspiirkonnas olema 98%, väljaspool liikluspiirkonda (haljasala- del) 90%

8.3.5 Veemõõdusõlm Hoonesse ei ole veemõõdusõlme ette nähtud.

8.3.6 Torustikud ja seadmed Hoone majandus-joogiveevarustuse külma vee magistraaltorud monteerida alumiinium–plast kolme kihilistest komposiittorudest (nt. „Uponor“ MLC) De32x3,0÷16x2,0mm PN10.

Soojavee- ja soojavee tsirkulatsiooni magistraaltorud ja püstikud monteerida alumiinium– plast kolme ki- hilistest komposiittorudest (nt. „Uponor“ MLC) De32x3,0÷De16x2,0 mm PN10.

Jaotus ning ühendustorustikud konstruktsioonide sees (seintes) tuleb paigaldada kaitsetorusse (toruhülss).

Majandus-joogivee magistraalid, jaotustorustikud, püstikud ning laealused ühendustorud tuleb tarbetu soo- juskao ja kondenseerumise vastu isoleerida. Veevarustustorustiku isoleerimisel juhinduda EVS 835:2014 standardist.

Vastavalt veetoru läbimõõdule on isolatsiooni paksus külmale veele d10-49 mm s = 20, d50-89 mm s = 30 → → mm ning soojale veele SV d10-49 mm s = 40 mm, d50-89 mm s = 50 mm. Isolatsiooniks kasutada alumii→ → - niumfooliumiga pinnatud kivivillkoorikut, näiteks PAROC Hvac Section AluCoat T, veetorude läbiviikudel, näiteks Armaflex XG.

8.3.7 Soojaveevarustus Sooja veega varustatakse kõik sanitaarseadmed v.a. klosetipotid, kastmiskraanid.

Soojavee temperatuuriks on ette nähtud 55°C ning jahtumine kestvalt alla 50°C ei ole lubatud. Soe vesi varusta- takse tsirkulatsiooniga, mis üldjuhul tagab sooja vee jõudmise kaugema veetarbijani normeeritud ajal.

Soojavee tsirkulatsioonitorustikute tasakaalustamiseks (vajadusel ka temp.mõõtmiseks) tuleb torustiku harudele paigaldada termostaatilised omajõulised proportsionaalsed ventiilid, näiteks Danfoss MTCV.

Soojaveetorustike paigaldus ja toru materjalid on analoogsed külmale veele.

Sooja tarbevee tootmiseks kasutatakse hoone soojuspumbas asuvat soojaboilerit mahuga 180L.

8.4 Kanalisatsioon

8.4.1 Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk Arvutuslikud olmekanalisatsiooni heitvee vooluhulgad:

• sekundiline 1,8l/s

• tunnine 0,1 m³/h

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 26/35

• ööpäevane 0,3 m³/d

Vooluhulgad täpsustatakse põhiprojekti koostamise käigus.

8.4.2 Torustikud ja materjalid Hoone reovee kanalisatsioonisüsteemides kasutada alljärgnevaid torumaterjale:

• Põrandaalused, maa sisse paigaldatavad torud De110÷160mm on PVC-U , rõngasjäikusega SN8 (standard EN 1401-1) , näiteks Pipelife, Uponor või PP De75÷110mm, (SN8, S16); tähisega BD

• hoonesisesed kanalisatsiooni ühendustorud, püstikud ja laealused torustikud – PP-HT kanalisatsiooni- toru välisläbimõõduga De32÷De110mm, (olenevalt läbimõõdust S14..S16 või SN4...SN8) ; De32÷50mm tä- hisega vähemalt B, De75÷110 mm – tähisega BD

• Läbiviigud vundamentidest paigaldada kaitsehülssidesse, milleks on paksuseinaline PE plasttoru SDR17 (PN10). Hülsi otsad väljaspool hoonet tuleb veetihedalt sulgeda.

Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstikute, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga (üle katuse pinna 0,7m).Tuulutusotsikud on UV- ja külmakindlad. Tuulutusotsikud ümbritsetakse katusega sama värvi plekist kestaga.

Kanalisatsioonitorud varustatakse puhastusluukidega. Seinale või põrandale puhastusluugi kohale paigalda- takse avatavad teenidusluugid.

Sanitaarseadmed peavad olema komplektis armatuuriga, veelukuga ja kinnitusvahenditega.

Kanalisatsiooni püstikud tuleb paigaldada šahtidesse. Hoone kanalisatsioonitorustik paigaldada lae alla, põrandasse, ja seinale, nähtavalt ja peidetult vastavalt san.seadmete paigutusele ja arhitektuursele lahendus- ele.

Reoveeneelud tuleb ühendada kanalisatsioonitorustikuga läbi haisulukkude. Kui paigaldatakse sanitaarseade, millel puudub oma haisulukk, siis tuleb see kanaliseerida läbi teise reoveeneelu haisuluku.

Torustiku paigaldamisel peab jälgima torutootja ettekirjutusi ning juhiseid torude ladustamiseks, paigal- damiseks, kinnitamiseks, ühendamiseks, katsetamiseks jms. Üldnõuded on esitatud LVI 20-10348, LVI 20-10347 standardites.

Torutoed peavad olema kinnitatud vahetult hoone ehitise konstruktsiooni külge vastavalt tootja firma (tehase) tehnilisele informatsioonile (torude paigaldamise eeskirjadele). Vastavalt valitud plasttorudele tuleb ette näha kompensaatorid ja torude toed. Vahekaugused vastavalt valitud torude monteerimise eeskirjadele

Püstikud ja laealused torustikud kaetakse 50mm paksuse alumiinium fooliumkattega pinnatud kivivillkoorikuga (mahukaal peab olema vähemalt 100kg/m³) PAROC Hvac Section AluCoat.

8.4.3 Pumpla Reovee pumplat ei ole projekteeritud.

8.4.4 Kohtpuhastid Kinnistule on projekteeritud biopuhasti, mille vesi on ette nähtud immutada pinnasesse. Biopuhasti valitakse põhiprojekti koostamise käigus kinnistule sobiva suurusega, et seda ei peaks tihedamini puhastama, kui 1 kord aastas. Biopuhasti paigaldamisel ja hooldamisel järgida rangelt tootja paigaldusjuhendit. Biopuhasti on planeeritud hoonetest vähemalt 5 meetri kaugusele

Maa-ameti geoportaali kaardiserveri põhjavee kaitstuse kaardi kohaselt jääb antud piirkond keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonda.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 27/35

9 Tugevvoolupaigaldis

9.1 Üldandmed

9.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Elektriosa projektid koostatakse järgnevates projektistaadiumites.

Käesolevas seletuskirja peatükis on käsitletud ehitusprojekti elektrivarustuse osa staadiumikohases mahus.

9.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

9.1.2.1 Normdokumendid • Standard EVS-IEC 60364-4… – Ehitiste elektripaigaldised. Kaitseviisid,

• Standard EVS-IEC 60364-5… – Ehitiste elektripaigaldised. Elektriseadmete valik ja paigaldamine,

• Standard EVS-EN 1838:2013 – Valgustehnika. Hädavalgustus,

• Standard EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustus-süsteemid,

• Standard EVS-EN 62305 – 1, 3:2011 – Piksekaitse

• Standard EVS-EN 61140:2016 - Kaitse elektrilöögi eest

9.2 Põhiandmed

9.2.1 Liitumispunkti andmed Kinnistul olemasolev liitumispunkt puudub. Elektrivarustuse liitumispunktiks on Elektrilevi OÜ rajatav liitumis- kilp kinnistu piiril. Liitumiseks on sõlmitud leping 467445.

9.2.2 Hoone tugevvoolupaigaldise andmed • juhistiku süsteem - TN-S

• toitepinge – 3x230/400 AC 50Hz

• peakaitsmete suurus 3x20A

• reaktiivvõimsuse kompensaatori võimsus – ei ole ette nähtud

9.3 Elektri arvestussüsteem

Hoone peajaotuskeskus peajaotuskilp paigaldatakse tehnoruumi koos kütteseadme ja nõrkvoolukilpidega.

Peajaotuskilbis asuvad arvestussüsteemid ja peakaitsmed. Kilp valmistada min. kaitseastmega IP44 ja paigal- dada nii, et oleks tagatud kilbi ohutuks teenindamiseks vajalik ruum (min. 0,8 m). Peakilp projekteeritakse ühe- sektsioonilisena. Kilbis paiknevad kilbi pealüliti ning väljuvate fiidrite arvestus- ja kaitseaparatuur, vajadusel, rikkevoolu kaitsmed rakendusvooluga alla 30 mA.

Toitekaabel ühendatakse seadmele, läbijooksu korral ühendatakse toitekaablid klemmidele. Juhtimiskaablid ühendatakse riviklemmidele. Kilpidesse nähakse ette võimsuse ja väljuvate gruppide reserv 20 %.

9.4 Toitesüsteem

Hoone toide tagatakse liitumiskilbist hoone peakilbini paigaldatava 4G16 või 4G25 maakaabliga. Kaabel paigal- datakse D75 plasttorusse.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 28/35

9.5 Maandused ja potentsiaaliühtlustused

9.5.1 Maanduspaigaldis Elektriseadmete kasutamisel tekkida võiva elektriohu vältimiseks tuleb elektriseadmete normaalselt pingeva- bad metallkonstruktsioonid maandada, kui seadme valmistaja ei ole ette näinud teisiti (näiteks kahekordse isolatsiooniga seadmed), juhtmestiku eraldi soone (kolla-roheline) abil. Täiendava kaitseabinõuna kasutada rik- kevoolu kaitsmeid rakendusvooluga alla 30 mA. Majas teostada metallkonstruktsioonide ja –torustike potent- siaalide ühtlustamine ja maandamine. Peamaanduslatile ühendatakse kõik sisenevad - väljuvad metalltorusti- kud, telefonikarp, antenniseade, samuti elamu põhilised metallkonstruktsioonid. jne.

Maja peakilbi PK juurde paigaldada peamaanduslatt. Hoonele ehitada kordusmaandusseade maandusta- kistusega alla 30 oomi, mis ühendada peamaanduslatiga.

Liigpingekartlike elektrooniliste seadmete kaitseks peakilpi EK projekteeritakse I+II (B+C)-klassi liigpingepiiri- kud. Kallite elektrooniliste seadmete kaitseks soovitakse kasutada kohapealseid D-klassi liigpingepiirikuid.

Kuna hoone kõrgus ei ole kõrgem kui 15 m ümbritsevatest hoonetest, siis ei ole hoonele nõutud rajada eraldi piksekaitset.

9.6 Kaabliteed

Magistraalliinideks kasutatakse plastisolatsiooniga kaableid. Hoones paigaldatakse kaablid reeglina varjatud paigaldusviisiga (seintes, lagedes, ripplagede taga, põrandates jms.). Kaablid, mis ei paikne kaabliredelitel või rennidel, paigaldatakse varjatult hoone konstruktsioonides. Kaablid märgistatakse mõlemast otsast skeemi- järgsete tunnustega.

Valgustuse, jõuseadmete ja pistikupesade võrgu toiteliinidena kasutatakse plastisolatsiooniga kaableid. Pind- ja varjatud paigalduse puhul kasutatakse siseruumides kaablit PPJ välistingimustes kaablit MCMK. Seadmetele, mis saavad kohtkindla ühenduse põrandast, nähakse põrandasse kaablite paigaldamiseks ette PVC torud.

Hoonevälise installatsiooni korral (näit. hoone katusel ja fassaadil, jne.) peab paigaldatav juhistik olema UV- kiirguse ja ilmastikukindel.

Kõik pistikud, lülitid, valgustid ja jõuliinid markeerida (toitekilp, grupi number).

Tugev-ja nõrkvoolu juhistik paigaldatakse võimalusel eraldi kaabliteedes ja kaabliredelitel (vaheseinaga eralda- tult), kui ei ole kasutatud muid varjestuslahendusi. Tugev-ja nõrkvoolu juhistiku paralleelkulgemisel järgida mi- nimaalselt nõutud vahekauguseid, eraldamisviise kaablikarbikutes ja –kanalites.

9.7 Elektritoite ühendussüsteemid

Pistikupesadena näha ette ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga, 16A nimivoolu ja 250 VAC pingeklassiga pistikupesad. Niisketesse ja tuleohtlikesse ruumidesse paigaldada pritsmekindlad (IPX4) pistikupesad.

Kolmefaasiliste pistikupesade kaitseaste peab olema siseruumides IPX4 ja välipaigaldusel vähemalt IP44 ja kaanega. Kolmefaasiliste pistikupesade kest peab olema valmistatud suure tugevusega isekustuvast polükar- bonaadist.

Pistikupesade paigalduskõrgused:

• üldkasutatavad pistikupesad seinas, puhtast põrandast h=250 mm;

• niiskete ruumide pistikupesad (nii 250 VAC kui ka 415 VAC) h=1500 mm;

• tehnoloogiliste seadmete jõupistikupesad paigaldatakse üldjuhul 1000 mm kõrgusele;

Elektripliidi ja/või ahju pistikupesa paigaldatakse peale seadme kättesaamist – erinevatel mudelitel on vajalik pistikupesa koht ja kõrgus erinevad. Nõudepesumasina pistik paigaldatakse kõrvalkappi, kõrgusele 0,6m.

Lülitite paigalduskõrgus on 1m.

Välistingimustesse ja UV-kiirguse mõjualasse ette nähtavad pistikupesad peavad lisaks kaitseklassile olema UV-kindlad.

Pistikupesade ahelates kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm² ristlõikega paigalduskaablit.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 29/35

Välistingimustesse, tehnilistesse ruumidesse ja niisketesse ruumidesse paigaldatavad pistikupesa toiteahelad tuleb kaitsta lühise- ja ülekoormuskaitsmetele lisaks rikkevoolu kaitselülitiga rakendusvooluga alla 30 mA.

Kõik üldkasutatavad pistikupesad peavad saama toite läbi rikkevoolukaitselüliti rakendusvooluga alla 30 mA ning tuleb jagada gruppidesse erinevate rikkevoolukaitsmete vahel.

Mitme samas kohas paikneva lüliti või pistikupesa paigaldamisel kasutada nende paigaldamist ühise katteraami alla. Pistikupesade raam paigaldatakse horisontaalselt, lülitite raam vertikaalselt või horisontaalselt. Lülitid on sisselülitatud klahvi ülemises sissesurutud asendis.

9.8 Valgustussüsteemid

9.8.1 Üldvalgustus Keskmised valgustustihedused arvutuslikul tööpiirkonnal vastavalt Eestis kehtivatele valgustuse standardile EVS-EN 12464-1:2011: tehnilised ruumid 200 lx

Hoone ruumide valgustamiseks kasutatakse LED lampidega valgusteid. Välisvalgustite ja märgruumi valgustite IP (kaitseaste) peab vastama projektis toodule IP44 või olema suurem. Valgustuslülitid paigaldada tubades 1,0 m kõrgusele põrandast.

9.8.2 Välisvalgustus Hoone seintele juurde paigaldatakse automaatjuhtimisega välisvalgustid (räigust ja pimestust piirava ehi- tusega). Välisvalgustite värvsustemperatuur 3000 K (soe valgus).

9.9 Küttesüsteemid ja -seadmed

9.9.1 Sulatussüsteemid Ei ole ette nähtud.

9.10 Tuleohutussüsteemid

9.10.1 Piksekaitse Ei ole ette nähtud.

9.11 Jõuseadmete elektrivarustus

Põhiprojekti koostamise käigus tagada toide kõikidele KVVKJ seadmetele.

KVVK süsteemide kaabeldus on ette nähtud hoone konstruktsioonides, kaabliredelitel ning ripplagede tagustel aladel. Tugevvoolu toitekaablitena kasutada vasksoonega kaableid PPJ. Kõik kaablid peavad olema PVC isola- tsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65ºC. Kaableid ei tohi paigaldada küttetorustike lähedusse ega ventilatsioonikanalitesse. Kaableid ei tohi painutada väiksema raadiusega kui nende 8-kordne läbimõõt.

Ventilatsiooniseadmed on tehaseautomaatikaga ning nende juhtimisseadmed paigaldab ventilatsiooni töövõtja.

Käesolevas töövõtus tuleb ruumide termostaadid varustada 230V kaabliga, keskuseks antud pinna kollek- torikapp. Seadmed küttesüsteemi reguleerimiseks paigaldab ning seadistab kütte töövõtja.

Kõik ventilatsiooniseadmed, mida ei toideta seadmega samast ruumist (seadme lähedalt), tuleb varustada seadme juures turvalülititega.

9.12 Tulekaitse

Tuletõkkesektsioone pole hoonesse ette nähtud, seetõttu ei ole eraldi nõudeid esitatud.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 30/35

10 Nõrkvoolupaigaldis

10.1 Üldandmed

10.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Elektriosa projektid koostatakse järgnevates projektistaadiumites.

Käesolevas seletuskirja peatükis on käsitletud Kuuse üksikelamu ehitusprojekti nõrkvoolu osa staadiumikohases mahus.

10.1.2 Alusdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Lisaks antud punktis äratoodule:

10.1.2.1 Normdokumendid Alus- ja normdokumendid ning lähteandmed on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

10.2 Sidevarustus

10.2.1 Liitumispunkti kirjeldus ja põhiparameetrid Hoone sidevarustus lahendatakse 4G (tulevikus 5G) wifi-ruuteri baasil.

10.3 Tulekahjusignalisatsioon

Ei ole ette nähtud.

10.4 Valvesignalisatsioon

Hoonesse nähakse ette valvesignalisatsioonisüsteem. Automaatse valvesignalisatsioonisüsteemi (AVS) projek- teerimisel lähtuda järgmistest normidest:

• Eesti Standard EVS-EN 50130:2002 „Häiresüsteemid. Üldised nõuded“;

• Eesti Standard EVS-EN 50131:2002 „Häiresüsteemid. Sissetungimishäire-süsteemid“;

• Eesti Turvaettevõtete Liidu juhend 1998. a. „Sissetungimishäire-süsteemide projekteerimine“.

AVS-i ülesanne on avastada valvatavale alale loata siseneja, fikseerida võimalikult täpselt tema asukoht ning teavitada sellest viivitamatult volitatud valvepersonali. Kõikidest süsteemi tööd ohustavatest riketest peab AVS andma rikketeate, sabotaažikatsetest aga häireteate. Samuti avastada tulekahju – tulekahjudetektorid kontrollivad tulekahju tunnuseid (suits, kuumus, temperatuuri tõusukiirus) piirväärtuste põhimõttel. Piirväär- tuse ületamisel detektor rakendub, mis omakorda rakendab alarmiseadme.

Keskseadmel on väljund erinevate süsteemide juhtimiseks (ventilatsiooni väljalülitamine jms).

Süsteemil on reservtoide, mis tagab normaalse töö võrguvoolu kadumisel 24 tunni vältel ja pool tundi häire korral. Süsteemi paigaldamisel kontrollida süsteemi tegelikku voolutarvet.

10.5 TV-võrk

Puudub. Kasutatakse andmesidevõrgu baasil edastatavat Nuti-TV lahendust.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 31/35

11 Lammutus

11.1 Lammutatava hoone tehnilised näitajad (EHR andmed)

• EHR kood - 105007946

• Ehitise nimetus: - Elamu

• Kasutusotstave - 11101 Üksikelamu

• Kasutamise otstarbe pind - 0,0 m²

• Ehitisealune pind - 73,0 m²

• Maapealse osa alune pind - 73,0 m²

• Suletud netopind - 81,8 m²

• Kõrgus - 6,0 m

• Pikkus - 9,2 m

• Laius - 7,9 m

• Maapealsete korruste arv - 2

• Maht - 327 m³

11.1.1 Lammutatava ehitise konstruktsioonid ja materjalid • Vundamendi liik - madalvundament (paekivi)

• Kande- ja jäigastavate - puit

konstruktsioonide materjali liik

• Välisseina liik - puit/ saepuru

• Välisseina välisviimistluse - krovitud TEP-plaat

materjali liik

• Vahelagede kandva osa - puit

materjali liik

• Katuse ja katuselagede - puit

kandva osa materjali liik

• Katusekatte materjali liik - eterniit

11.1.2 Lammutatava ehitise kommunikatsioonide • Elektrisüsteemi liik - olemas, 220V

• Veevarustuse liik - puudub

• Kanalisatsiooni liik - puudub

• Soojusvarustuse liik - ahjuküte

• Soojusallika liik - Puudub

• Energiaallika liik - Puudub

• Võrgu- või mahutigaas - Puudub

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 32/35

11.2 Lammutustööde üldnõuded

Lammutustööd võivad teostada ettevõtjad, kes omavad majandustegevuse registris üldehitusliku ehitamise ma- jandustegevusteadet. Töövõtja ülesandeks on üld- ja eritöödeks vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu, materjalide ja töövahendite tagamine.

Töövõtja peab kasutama meetmeid ja töövõtteid, mis tagavad territooriumi kahjustamise vältimise ning heakor- ra. Igapäevaselt tuleb koristada tööst tekkinud jäätmed.

Tööde teostamine peab toimuma pinge all olevate elektrikaablite, juhtmete, samuti töös olevate torustike lähe- dal vastavalt ohutustehnika nõuetele, põhiliselt käsitsi.

Lammutustöödel on soovitav kasutada väikevahendeid.

Materjalide tõstmisel kasutada spetsiaalseid haarajaid, traverseid ja konteinereid. Enne tõstmis-laadi- misoperatsiooni läbiviimist tuleb veenduda, et tõstetav materjal või detail ei ole kiilunud või lahtiühendamata konstruktsioonidest ning on teada tõstetava elemendi kaal, mis vastab tõstemehhanismi parameetritele.

Lammutustööde käigus tekkinud jäätmed peavad olema likvideeritud ja utiliseeritud vastavalt kehtivale „Jäät- meseadusele“ (Riigikogus vastu võetud 28.01.2004) ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjale.

Lammutustööde lõpetamise järel vormistada jäätmeõiend.

11.3 Lammutustööde järjekord

1) Elektrisüsteemide lahtiühendamine kilbist

2) Elektrijuhtmestiku eemaldamine

3) Hoones asuva prahi teisaldamine

4) Mittekandvate seinte lammutamine

5) Katuse demontaaž

6) Korstna ja ahjude lammutamine

7) Välisseinte / postide demontaaž

8) Vundamentide lammutus

11.4 Tehnovõrkude lammutus

11.4.1 Veetorustik Hoone keldris asuv veetorustik tõstetakse ajutiselt ümber.

11.4.2 Kanalisatsioonitorustik Kanalisatsiooniühendus puudub.

11.4.3 Elektriühendused Hoone keldris asuv elektriühendus tõstetakse ajutiselt ümber.

11.4.4 Sideühendused Lammutatavas hoones puudub.

11.4.5 Kütteühendused Hoones paiknevad ahjud lammutatakse.

11.4.6 Gaasiühendused Lammutatavas hoones puudub.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 33/35

11.5 Lammutustööde jäätmekätilus

Lammutustööde käigus tekkinud jäätmed peavad olema likvideeritud, utiliseeritud või purustatud edasiseks kasutamiseks vastavalt Riigikogu 28.01.2004 seadusele „Jäätmeseadus“, Vabariigi Valitsuse 14.12.2015 mää- rusele nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu”. Edasiseks kasutamiseks sobivad ehitusmaterjalide jäägid (näiteks tellis, betoon jne) kuuluvad purustamiseks ja ladustamiseks eraldatud materjalide laoplatsil Toetudes Välisõhu kaitse seadusele § 64 kivimaterjali purustamisel näha ette materjalide kastmise veega. Lam- mutustööde lõpetamise järel vormistatakse jäätmeõiend ning esitatakse koos veodokumentidega kinnitamiseks Lääne-Nigula vallavalitsusele.

Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav ettevõte või isik peab omama jäätmeluba või olema registreeritud Keskkonnaameti Lääne regioonis.

• ohtlikke aineid sisaldavad ehitusmaterjalid antakse üle vastavat jäätmeluba omavatele jäätmekäit- lejatele (Läänemaa Jäätmejaamas);

• puitdetailid – uksed ja ukseraamid, sarikad, laudised jmt ladustatakse kinnistul Tellijalt poolt näidatud kohas, mis hilisemalt kasutatakse ära saunaahju kütmisel

• aknad – ladustatakse Tellijalt poolt näidatud kohas kinnistul ja hilisemalt taaskasutakse abihoonete ehitusel.

• vanametall realiseeritakse kokkuostjale,

• taaskasutamiseks mittekõlbulikud jäätmed (praht, soojustusmaterjalid jne) utiliseeritakse ehitusjäät- mete prügilas (Läänemaa Jäätmejaamas).

11.6 Lammutatavate materjalide ligikaudsed mahud ja nende käitlemine

Nr Kood Jäätme liik Ühik Kogus Ladustamiskoht / käitleja

1 17 01 02 Tellis ja tellise tükid m³ 3 Taaskasutatakse objektil maksimaalses mahus. Kasutusest kõrvale jäävad jäätmed antakse üle piir- konnas tegutseva ehitusjäätmete käitlejale

2 17 02 01 Puit m³ 10 Taaskasutatakse objektil maksimaalses mahus

3 17 09 04 TEP plaadid m² 128 Toimetatakse piirkonnas tegutsevale ehitusjäätmete käitlejale (Läänemaa Jäätmejaamas)

4 17 04 07 Vanaraud ja -metall t 10 Toimetatakse vanametalli kokkuostupunkti

5 17 06 05 Asbesti sisaldavad ehi- tusmaterjalid

m² 80 Toimetatakse ohtlike jäätmete käitluskohta (Läänemaa Jäätmejaamas)

6 17 05 03 Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas

m³ - Eelhinnangu järgi ei ole. Täpsustatakse lammutustöö- de käigus

7 17 09 03 Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lam- mutuspraht (sh sega- praht)

m³ - Eelhinnangu järgi ei teki ehitusobjektil. Täpsustatakse lammutustööde käigus

* Märkus: Tabelis esitatud ehitusjäätmete mahud tuleb lammutustööde käigus täpsustada.

Lammutatavate konstruktsioonide jäätmete mahud on antud tihedas olekus. Purustatud jäätmete maht võib suureneda 1,3-2,2 korda.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 34/35

11.7 Lammutustööde ohutustehnika ja keskkonnakaitse

Lammutustööd teostada kooskõlastatult ehitiste valdajaga ja vastavalt kehtivatele ohutustehnika nõuetele (EV Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, vt RT I 2004, 89, 612).

Ehituskonstruktsioonide lammutamist peab juhtima vastava väljaõppe läbinud kogemustega töödejuhataja.

Kõik ehitusplatsil töötavad inimesed peavad olema instrueeritud ohutustehnika nõuete osas, järgima lam- mutustööde teostamisel kehtivaid töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse- ja keskkonnakaitselisi eeskir- ju. Ohutuse eest ehitusplatsil vastutab täielikult Töövõtja.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgmistele nõuetele:

• Ohtlikud tsoonid piirata signaalpiirdega ja kaitsevahenditega, piirates inimeste sattumist langetatavate konstruktsioonide lähedusse, ohtliku tsooni piirid tähistada hästinähtavate märkidega, näit. OHU- TSOON;

• Pimedal ajal ohtlikud- ja töötsoonid valgustada, piire valgustada signaalvalgustusega;

• Hoonete lammutamine peab toimuma insener-tehnilise personali vahetul juhtimisel.

• Inimeste lähenemine lammutatavate hoonete (konstruktsioonide) piirkonda lubada ainult peale veendumist nende püsivuse ja ohutuse kohta.

• Olemasolevate konstruktsioonide koormamine lubatud ainult insenerarvutuste põhjendamisega.

• Kõik elektriseadmed peavad olema maandatud. Töötamisel vaheaegadel tuleb vool välja lülitada. Tööd teostada olemasolevate kommunikatsioonide lähedal ainult käsitsi võrkude valdaja juuresolekul, veendunud, et elektrikaablid on välja lülitatud.

• Tuletõrjevahendid peavad ehitusplatsil olema nähtaval kohal, ehitusplatsile peab olema tagatud vaba juurdepääs tuletõrjemasinatele.

• Lammutustööde käigus eraldatakse puit kivikonstruktsioonidest. Metall antakse vanametalli kogumis- punkti. Puistmaterjalide vedamisel toetuda Välisõhu kaitse seadusele § 61: puistmaterjal katta pre- sendiga või muu materjaliga, mis takistaks saastatuse taseme piirväärtuse ületamist maapinnalähe- dases õhukihis.

Enne lammutustööde alustamist tuleb läbi viia järgmised ettevalmistustööd:

• nõuded ehituses § 2 lg.1 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 08.12.1999 nr.377) kohaselt ehi- tusettevõtjal esitada Tööinspektsioonile vähemalt 3 päeva, enne ehitustööde ( lammutustööde) alustamist määruse lisas toodud vormi kohaselt eelteade, kui tööde eeldatav kestus ületab 30 tööpäe- va ning ehitusplatsil töötab samal ajal vähemalt 20 isikut või eeldatav töömaht ületab 500 inimtööpäev,

• nõuded ehituses § 4 lg. 1 (Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses 08.12.1999 nr.377) kohaselt ehi- tustöö ettevalmistamise käigus, enne ehitusplatsil töö alustamist koostab ehitusettevõtja kirjaliku töö- ohutuse plaani. Tööohutuse plaani peab ajakohastama ja see peab kogu ehitusperioodi ajal olema kät- tesaadav kõigile ehitusplatsil töötavatele isikutele,

• nõuded ehituses § 34 lõige 2 kohaselt enne lammutustöö alustamist peab kindlaks tegema, et lammu- tatav objekt on lahutatud kõigist võimalikest elektri-, gaasi-, vee- ja muudest ühendustest.

11.8 OHTLIKUD JÄÄTMED

Lammutatavates konstruktsioonides võib esineda näiteks järgnevaid ohtlike jäätmete gruppe:

• asbesti sisaldavad jäätmed (eterniit)

• naftaprodukte sisaldavad jäätmed (tõrvapapp)

Ohtlikud lammutusjäätmed tuleb suunata kohaliku omavalitsuse poolt määratud ohtlike jäätmete prügilasse, kus nende käitlejaks peab olema ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omav ettevõte.

Asbesttsementplaadid (eterniitplaadid) tuleb lahti võtta ehitamisele vastupidises järjekorras ja eemaldada või- malikult tervelt, vältides nende kahjustamist või purustamist. Enne plaadi kinnituskruvide või naelte eemal- damist tuleb need katta tihke pastaga.

töö nimetus Kuuse kinnistu elamu ehitusprojekt

töö nr | staadium IN2409 | Eelprojekt

aadress Kuuse,Ehmja küla,Lääne-Nigula vald,Lääne maakond

kuupäev 14.11.2024 lehti 35/35

Asbesttsemendist materjalide eemaldamisel, sh lammutamisel tuleb:

• eemaldada asbesttsement enne muude osade lammutamist;

• kaitsta teisi pindu saastuse eest;

• vältida asbesttsemendist materjali purustamist, võimaluse korral eemaldada see tervelt,

• hoida materjal töötamise ajal märg, seejuures vältida liigse vee kasutamist, mis võib tekitada lobri;

• eemaldada asbesti sisaldavad jäätmed ja praht esimesel võimalusel, vältimaks selle purustamist jalge all või sõiduki rataste all;

• ärge ladustage asbesttsementi seda lükates virnadesse;

• ärge pühkige asbesttsemendiprahti harjaga;

• kõrvaldada asbesttsemendijäätmed ja praht kui asbestiga saastunud jäätmed;

• Suured eemaldatud asbesttsementplaadid tuleb kõrvaldada töökohalt tervelt. Väiksemad tükid tuleb kokku korjata ja kottidesse pakkida. Kui materjal kotti ei mahu, võib sellepakkida polüetüleenkilesse

Seletuskirja koostas:

Ins. Elar Lomp

vilj apuud

E

kr

KK

pinn

Haapsalu Metskond 45202:002:0590

Männa 45202:002:0171

pinn

12.65

13.44

Kirim äe-Kirn

a-Kullamaa m aantee lõik M

aalse -Tõllaaugu

Kuuse 45202:002:0109

E

8100

121 008100

121 00

1

2 3

4

5

6

7

8

9

10

Punkti nr.

KOORDINAADID X Y

1 6526386.97 488955.83 2 6526393.06 488950.57 3 6526394.80 488952.58 4 6526395.90 488951.63 5 6526397.86 488953.90 6 6526396.76 488954.85 7 6526401.08 488959.68 8 6526394.86 488964.96 9 6526403.50 488962.76

10 6526397.52 488967.93

0.00=14.30

Märkused - Geodeetiline alusplaan Geo-Laser OÜ, töö nr. 1-0824(1.08.20243) - Koordinaatide süsteem L-Est'97, kõrgused EH2000

Ehitise tehnilised näitajad Otstarve: 11101; Üksikelamu Ehitisealune pindala: 100,4 m² Maapealse osa alune pind: 100,4 m² Maapealsete korruste arv: 2 Maa-aluste korruste arv: 0 Kõrgus: 7,5 m Pikkus: 12,1 m Laius: 8,1 m Suletud netopind: 141,5 m² Köetav pind: 141,5 m² Hoone maht: 595 m³ Maapealse osa maht: 595 m³ Üldkasutatav pind: 0,0 m² Eluruumi pind : 137,0 m² Tehnopind: 4,5 m²

Kinnistu piir

TINGMÄRGID:

Projekteeritud hoone

Likvideeritav hoone

Projekteeritud sissepääs

Ol.olev prügikonteiner (sega olmejääde)

Projekteeritud terrass

Perspektiivne autode varjualune ca 6x10m

Olemasolev kanalisatsioonitorustik

Olemasolev madalpingekaabel

Olemasolev veetorustik2

13

4

5

1 Projekteeritud eluhoone

2 Olemasolev abihoone (saun)

3 Olemasolev puukuur

4 Olemasolev laut

5 Perspektiivne autovarjulune-puukuur

- Katastri piirid on joonisele kantud Riigi Maakatastri piiride faililt

Ol.olev sissepääs kinnistule

Projekteerija:

Joonise nimetus:

Töö nimetus:

Asendiplaan koos tehnovõrkudega

Elar Lomp

Invelo OÜ | reg. 16068715 | EEP004496 | [email protected]

Töö nr: IN2409

Tellija: Veiko Loorents

invelo

Vastutav spetsialist: Ott Ojamaa

Mõõtkava: 1:500

Kuupäev:

Joonise nr: IN2409_EP_AS-1-02

14.11.2024

Ehitise aadress:

Kuuse, Ehmja küla, Lääne-Nigula vald, Läänemaa

Kuuse kinnistu üksikelamu

AR - EelprojektEriala ja staadium:

Kurve tee 14, Karla küla, Rae vald, Harjumaa

Projekteeritud maakütte kontuur, 700jm

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

Haapsalu mnt 6

90801, Lääne maakond, Lääne-

Nigula vald, Taebla alevik

Teie 18.11.2024

Meie 28.11.2024 nr 7.1-2/24/19673-2

Kuuse kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Lääne maakonna Lääne-Nigula valla Ehmja

küla Kuuse kinnistu ehitusloa eelnõu (EHR menetlus nr 461439).

Kinnistu (45202:002:0109) asub riigitee nr 16136 Taebla-Kullamaa tee km 10,92-11,02

kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse olemasoleva elamu (EHR kood 121432357) lammutamiseks ja uue elamu

ehitamiseks (EHR kood 105007946) lammutatava hoone asemele. „Kuuse kinnistu ehitusprojekt.

Ehmja küla, Lääne-Nigula vald Lääne maakond“ OÜ Invelo , töö IN2409 eelprojekti alusel.

Meilt ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastust taotletud.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 44 p 1, p 4 ,p 5, § 70 lg 2 ja

lg 3, § 71 lg 1 ja lg 2 ning § 99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata järgnevate puuduste

tõttu.

1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja

välimisest servast.

3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest

piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Antud

riigitee lõigul ei ole väljakujunenud hoonestusjoont. Nõustume riigitee kaitsevööndisse

ehitatud hoone asemele uue eluhoone ehitamisega. Palume arvestada, et tegemist on erandiga,

mida ei saa aluseks võtta naabruskonna uute hoonete ehitusjoone määramisel

4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja

nimetusi. Käesoleval ajal on Kuuse kinnistul kaks ristumiskohta: teeregistris olev km 11,031

ja teeomaniku nõusolekuta rajatud ristumiskoht km 10,96. Teeomaniku nõusolekuta rajatud

(asendiplaanil näidatud juurdepääs) ristmik tuleb seadustada. Huvitatud isikul (kinnistu

omanikul või volitatud esindajal) on vaja saata digitaalselt allkirjastatud taotlus kõnealuse

ristmiku projekti nõuete väljastamiseks [email protected]. Teeregistris km 11,031

asuv ristmik, mis on olnud pikalt kasutusest väljas (vt joonis 1) tuleb näidata likvideeritavana.

Teise võimalusena likvideerida teeomaniku nõusolekuta rajatud km 10,96 uus ristmik (lisada

fototõendid korduva kooskõlastuse taotlusele) ja remontida km 11,031 ristmik vastavalt

2 (3)

näidislahenduse joonisele (vt lisa). Kaalume riikliku järelevalvemenetluse algatamist, kui km

10,96 ristmiku seadustamine või likvideerimine ei saa ehitusloa menetluse raames

nõuetekohast lahendust. Palume arvestada sellega, et me ei ole nõus ehitusloa eelnõud

kooskõlastama enne, kui km 10.96 ristmik on kas likvideeritud või kui oleme huvitatud isiku

poolt tellitud ristmiku projekti alusel sõlminud ristmiku ehitamise lepingu.

5. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles

ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms

rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

6. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette

näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. Parkimiskohad

näidata asendiplaanil.

7. Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat

teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest

põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval alal. Seletuskirjas märkida, et

kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

8. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise

lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee

koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.

9. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

Ristumiskoht km 11,031

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

1. IN2409_EP_AR-3-01_Seletuskiri.pdf

2. IN2409_EP_AR-4-02_asendiplaan.pdf

3 (3)

Rita Źereen

5120275, [email protected]

≥ 1 0 m

R=6m

0.3m

≥ 0 . 6 m

L TRUUBI PIKKUS L

Truubipäise kindlustus

s v

TRUUBIPÄISTE

KINDLUSTUS²

PIKKUS

(m)

TRUUBI

LÄBIMÕÕT

(m)

L Ls v

0.3-0.5

0.6-1.0

1.2-1.6

1.0

1.5

2.0

2.0

3.0

4.0

Asfaltbetoonkate

Purustatud kruus või

killustik

1.0

KOKKU VIIMINE KRUUSKATTEGA

RISTLÕIGE TRUUBI KOHAL

R=6m

Truup

Kraav

8

0

°

-

1

0

0

°

A

A

LÕIGE A-A

ASENDIPLAAN

Tähispost

Killustikalus

Liiv või kruusliiv alus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP II

Eramute mahasõidud ja sõiduauto parklad

20 cm

20 cm

≥ 5 cm AC 12 surf 70/100 või AC 16 surf 70/100

Freespuru+ 2x pindamine

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-b

Freespurukate+2x pindamine bituumensideainega

20 cm

12 cm

Purustatud kruus

Kruusalus

Jämedast kergest saviliivast

mulle ja aluspinnas või parem

materjal

TÜÜP VII-a

Kruusateed

20 cm

12 cm

Riigitee katte serv

>3.0% kruuskatte kalle

PIKIPROFIIL

3 ,5

-4 ,5 m

0 .5

m

0 ,5

m

2.5%ühepoolne kalle

1.0% truubi kalle

RISTUMISKOHA NÄIDISLAHENDUSE JOONIS

20.03.2020/1

Märkused:

1) Truubi pikkus arvutatakse ehitaja poolt järgmiselt: muldkeha laiuse projektsioon koos nõlvadega

aluspinnal+varu 0,3m truubi otstes.

2) Truubipäiste kindlustuse pikkused ei tohi olla väiksemad tabelis estitatud pikkustest.

3)Truup paigaldada riigitee katte servast servast 2-8m kaugusele.

4) Tagada minimaalne tagasitäite kõrgus truubi peal, mis võimaldab konstruktsiooni tihendamist, s.h.

tuleb arvestada truubi tootja nõudeid ning vajadusel ette näha täiendav kaitsmine.

Kasutatakse ristmikel, kus on peamiselt sõiduautoliiklus

ning liituva tee liiklussagedus on alla 20 auto ööpäevas.

Niisugused on elamurajoonide krundiristmikud ja vähese

liiklusega erateede ristmikud.

NB! tegemist on esimese versiooniga. Märkuste ja ettepanekute olemasolul palume saata need hiljemalt 02.11.2020 aadressile [email protected]

Tõlgitud väljavõte Soome juhendmaterjalist "Yksityisten teiden liittymät maanteihin" TIEH 2100050-07 joonis 6-2