Eelnõu kooskõlastamine

MINISTRI KÄSKKIRI

EELNÕU 21.11.24

Tallinn nr

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel:

Teen kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjas nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused:

1) muudan TATi punkti 3.3.2 ja sõnastan selle järgmiselt: „3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu

linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Saaremaa vald, Jõhvi vald, Haapsalu linn ja

Kohtla-Järve linn.“;

2) muudan TATi punkti 3.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.

3.5.1 Elluviija tegevused.

3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.

3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine

KOV-ides.

3.5.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele.

3.5.1.3.1 Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine.

3.5.1.3.2 KOV-ide nõustamine.

3.5.1.3.3 Koordinaatorite võrgustiku arendamine.

3.5.1.3.4 Koostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel.

3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine.

3.5.1.4.1 KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine.

3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine.

3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.

3.5.2 Partnerite tegevused.

3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas.

3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse

tegevusse.

3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale.

3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale.

3.5.2.1.4 Kohalike tugivõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja

sidusrühmade vahel.

3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamine ja rakendamine.“;

3) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabeli lahtris „Selgitav teave“ väljundnäitaja „KOV-ide

osaluskogude arv“ info järgmiselt: „Näitaja mõõdab kohalikul tasandil käivitatud

sihtrühmade osaluskogude arvu (punkt 3.5.2.1.1).“;

4) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabeli lahtris „Selgitav teave“ väljundnäitaja „Kohaliku

tasandi koostöövõrgustike arv“ info järgmiselt: „Näitaja mõõdab kohalikul tasandil

tegutsevate ja toimivate koostöövõrgustike arvu, kuhu kuuluvad valdkondlike

sidusrühmade esindajad (punkt 3.5.2.1.4).“;

5) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabeli lahtris „Selgitav teave“ väljundnäitaja „KOV-ide

arv, kus on rakendatud lõimumis- ja kohanemisteekondade mudelit“ info järgmiselt:

„Näitaja mõõdab KOV-ide arvu, kus on kasutusele võetud välja töötatud kohanemis- ja/või

lõimumisteekonnad (punkt 3.5.1.2).“;

6) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga:

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326 70,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 140 000

Tallinna linn (2023-2025) 350 000

Rakvere linn (2023-2025) 110 075

Saaremaa vald (2023-2025) 149 072

Pärnu linn (2024-2025) 77 455

Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,60

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000

Tallinna linn (2023-2025) 150 000

Rakvere linn (2023-2025) 47 175

Saaremaa vald (2023-2025) 63 888

Pärnu linn (2024-2025) 33 195

Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,40

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

7) muudan TAT-i punkti 7.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste

täitmisega;

7.3.2 ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel,

kommunikatsioonis, infomaterjalides, õppevahendites ja -materjalides ning nõustamises ja

teistes vajaduspõhistes tugiteenustes;

7.3.3 uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu;

7.3.4 tõlkekulu;

7.3.5 kommunikatsiooni kulu, sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu;

7.3.6 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu;

7.3.7 majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul, kui

tegemist on mitmepäevase sündmusega;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3

ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1.1 nimetatud

tegevuste puhul;

7.3.10 ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu punktides 3.5.1.3.2, 3.5.1.2, 3.5.1.3.3,

3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.2 ja 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste

puhul;

7.3.12 õppevahendite ja -materjalide kulu punktides 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.13 Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis

3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.14 KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu

punktis 3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.15 sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu

punktis 3.5.2.1.2 nimetatud tegevuse puhul.“;

8) muudan TATi punkti 9.3.11 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.11 moodustama koostöös

rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija nõustamine punktides 3.5.1

ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel“;

9) täiendan TAT-i punkti 9.3.11 punktiga 9.3.11.1 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.11.1

korraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas, sealhulgas kooskõlastama

ekspertgrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava ja eelarve enne

rakendusasutusele esitamist.“;

10) täiendan TAT-i punkti 9 punktiga 9.3.15 ja sõnastan selle järgmiselt: „9.3.15 osalema

„Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonna

juhtrühma koosolekutel.“;

11) tunnistan kehtetuks TAT-i punkti 12.5;

12) muudan TAT-i lisa 1 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi;

13) muudan TAT-i lisa 5 ja sõnastan selle siinsele käskkirjale lisatu järgi;

14) TAT-i muudatusi rakendatakse käskkirja punktis 1 nimetatud Haapsalu linnale

tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise käskkirja eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 26. jaanuari 2023.a käskkirja nr 24 „Kohalike

omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi TAT)

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62

„Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel.

Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna

välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358), kultuurilise

mitmekesisuse osakonna nõunik Maria Aasma (e-post [email protected], telefon 628 2300)

ning juriidilise ekspertiisi tegi õiguse- ja haldusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post

[email protected], telefon 628 2224).

TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada elluviija ja partneri tegevusi ning abikõlblike

kulude loetelu ning lisada partneritena Jõhvi vald, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn.

Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a käskkirjaga nr 24

kehtestatud TAT-iga (muudetud kultuuriministri 2. juuni 2023. a käskkirjaga nr 137, 26.

oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 223 ja 12. jaanuari 2024. a käskkirjaga nr 12).

2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja eelnõu punktiga 1 lisatakse partnerite loetellu elluviija ettepanekul Jõhvi vald,

Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn. Täiendava partneri valikul on arvestatud sisserände olukorda

ja rahvastikuregistri andmeid.

Jõhvi vallas on suur TAT-i sihtrühma esindatus, vallas elab arvukalt erineva keele- ja

kultuuritaustaga inimesi (sh pikalt Eestis elanud vene emakeelega inimesi), uussisserändajaid (sh

Ukraina sõjapõgenikke) kui ka tagasipöördujaid. Statistikaameti 2024. aasta andmete järgi on

Jõhvi vallas 33,9% elanikkonnast mitte Eesti kodakondsusega (neist 10,8% määratlemata

kodakondsusega). Välisriikide kodakondsusega isikutest 61,4% on Venemaa kodanikke, teine

suurem grupp 31,1% on Ukraina kodanikke. 4,8% on Euroopa Liidu kodanikke, 2,8% muu riigi

kodanikke. Jõhvit, nagu Ida-Virumaad tervikuna, ilmestab kultuuriliselt mitmekesine elanikkond

ning seda omakorda iseloomustab aktiivne rahvusvähemuste kultuuriseltside tegevus (Ida-

Virumaal on kokku üle 35 kultuuriseltsi). Jõhvi vald on suurima elukoha registreerinud Ukraina

sõjapõgenike osakaaluga omavalitsus, samas, sõjapõgenike lisandumine piirkonnas tervikuna

Eesti kodanike osakaalu rahvastikus oluliselt ei muutnud. Jätkuvalt tuleb tähelepanu pöörata

vene emakeelega püsielanikele, et neid lõimida Eesti ühiskonda.

Haapsalu linnas on elanikke registreeritud kokku 13 379, nendest Eesti kodakondsusega 11 921,

EL-i riikide (v.a. Eesti) 134, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 979, nendest Venemaa 396, Ukraina 510,

Valgevene 16, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 63, määratlemata

kodakondsusega 363. Haapsalu linn on olnud võrdlemisi stabiilse elanikkonnaga. Lõimumise

vaatest saadi oluline kogemus Süüria pagulaskriisi ajal inimeste vastu võtmisel. Ukraina sõja

tõttu on piirkonda elama jäänud rohkesti Ukraina sõjapõgenikke, kes vajavad kohanemisel aina

suuremat täiendavat tuge erinevate teenuste näol, mida hetkel kohalikul omavalitsusel piirkonnas

neile pakkuda ei ole. Samuti vajavad muutunud olukorras teavitustegevusi ja koostöö

2

koordineerimist kohalikud elanikud. Seega lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna tegevused

Haapsalu linnas hõlmavad teadlikku tööd nii elupõliste elanike kui ka sisserändajatega.

Vältimaks sotsiaalsete probleemide kasvu on lisaks suur vajadus ennetustööks. Lõimumis-, sh

kohanemisvaldkonnale keskenduva koordinaatori olemasolu aitab kaasa TAT eesmärkide

täitmisse, sh rände- ja lõimumis-, sh kohanemisalase info ja tervikpildi koondamisele, kohaliku

tasandi tugivõrgustiku eestvedamisele ja koostöö koordineerimisele. Haapsalu linn kavandab

arendada uussisserändajatele avalike teenuste osutamise võimekust, sh nende informeerimist,

nõustamist ja tagasiside kogumist.

Kohtla-Järve linnas on elanikke registreeritud kokku 33 434, nendest Eesti kodakondsusega 18

259, EL-i riikide (v.a. Eesti) 362, välisriigi (v.a. EL-i riigid) 9 087, nendest Venemaa 7 335,

Ukraina 1 568, Valgevene 95, välisriik (v.a EL, Venemaa, Ukraina, Valgevene) 88,

määratlemata kodakondsusega 5 716, teadmata kodakondsusega 10. Kohtla-Järve linna

elanikkonnast moodustavad määratlemata kodakondsusega elanikud tervelt 17% ja Vene

kodakondsusega elanikud 22%, mis on märkimisväärne osakaal. Rahvastikuregistri andmetel on

Kohtla-Järve linna registreeritud Ukraina sõjapõgenikke 828 inimest, mis moodustab 2,57%

elanikkonnast. Sõjapõgenike arvu poolest on Kohtla-Järve linn neljandal kohal pärast Tallinna,

Tartu ja Pärnu linna (Statistika | Sotsiaalkindlustusamet). Ida-Virumaal tervikuna on suureks

probleemiks tööpuudus. Töötukassa andmetel oli 2024. aasta augustis üldine registreeritud

töötuse määr Eestis 7%, Ida-Virumaal aga 13%. Kui võrrelda näitajaid 2023. aasta augustiga, siis

Eesti keskmine töötuse määr on langenud, aga Ida-Virumaal on see tõusnud.

Sotsiaalmajanduslike väljakutsete taustal muutub üha kriitilisemaks tähelepanu pööramine eri

keele- ja kultuuritaustaga inimeste sotsiaalsele sidususele ning lõimumisele, arvestades samal

ajal sihtrühmade eripärade ja vajadustega.

TAT-i partneriks saamine suurendab Jõhvi valla, Haapsalu linna ning Kohtla-Järve linna

suutlikkust arendada lõimumis-, sh kohanemisteenuseid TAT sihtrühmadele, kaasates selleks ka

kohapeal elavaid sihtrühma esindajaid. Osaletakse elluviija koordineeritud lõimumis-, sh

kohanemisteekondade mudeli väljatöötamise ja rakendamise protsessis, kohandades seda

vastavalt oma piirkonna vajadustele. Elluviija keskselt korraldatud koolitused ja võrgustumine

teiste partnerite ning sidusrühmadega võimaldavad tõsta uute partner-KOVide töötajate ja

ametnike kompetentse sihtrühmaga töötamisel.

Partnerluslepingud elluviija Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Jõhvi valla, Kohtla-Järve linna

ja Haapsalu linna vahel sõlmitakse pärast TAT muudatuste jõustumist ning partnerid alustavad

tegevustega eeldatavalt 2024.a lõpus.

Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse TAT-i punktis 3.5 elluviija ja partnerite tegevuste

loetelu, mis võimaldab elluviijal ja partneritel selgemalt aru saada TAT-i sätestatud tegevustest

ja nende ulatusest.

Punktis 3.5.1 sätestatakse elluviija tegevused. Punktis 3.5.1.1 sätestatakse tegevus „KOV-ide

tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.“ Tegevuse käigus arendatakse partnerite

ning kohalike lõimumis-, sh kohanemiskoordinaatorite võrgustikku, koordineeritakse ja

toetatakse partnerite tegevust TAT eesmärgi saavutamiseks.

Punktis 3.5.1.2 sätestatakse tegevus „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatööta–

mine ja rakendamine KOV-ides“. Tegevust viib elluviija ellu koostöös partneritega ning selle

käigus töötatakse välja üldine mudel, mida kohandatakse vastavalt iga KOV piirkonna eripärale.

Punktis 3.5.1.3 sätestatud tegevuse „Tõhusa kommunikatsiooni tagamine“ raames on elluviija

ülesanne hoida partnereid valdkondlikus infoväljas, korraldada erinevaid kommunikatsiooni–

3

tegevusi ja infopäevi, sh koguda ja analüüsida valdkondlikku infot (punkt 3.5.1.3.1) ning

nõustada KOV-e (punkt 3.5.1.3.2). TAT eesmärgini jõudmine vajab võimalikult paljude KOV-

ide kaasumist ning infoväljas püsimist, mistõttu on elluviija ülesandeks koordinaatorite

võrgustiku arendamine (punkt 3.5.1.3.3) ning koostöö koordineerimine KOV-ide ja

sidusrühmade vahel (punkt 3.5.1.3.4). Punktis 3.5.1.4 on elluviija tegevusena välja toodud „KOV

ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine“, mille alategevusteks on

„KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine“ (punkt

3.5.1.4.1), koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine (punkt

3.5.1.4.2) ja juhendmaterjalide koostamine ja levitamine (punkt 3.5.1.4.3). Elluviija ülesandeks

on kaardistada KOV ametnike ja töötajate valdkondlik koolitusvajadus ning sellest lähtuvalt

korraldada koolitusi ning koostada ja levitada juhendmaterjale, et võimestada KOV-e TAT

eesmärgi täitmisel.

Punktis 3.5.2 on sätestatud TAT partnerite tegevused. Punktis 3.5.2.1 sätestatud „Sihtrühmale

teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas“ on TAT eesmärgist lähtuvalt partneri

põhiülesanne. Selle alategevused toetavad TAT eesmärgi saavutamist: KOV-s elava sihtrühma

kaasamine (punkt 3.5.2.1.1), mille raames kaasatakse sihtrühmade esindajaid erinevate

koostöösündmuste ning kohalike osaluskogude kaudu KOV teenuste tagasisidestamiseks ning

arendamiseks; vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale (punkt 3.5.2.1.2), mille raames

pakutakse sihtrühma vajadusest lähtuvalt erinevaid lõimumist- sh kohanemist toetavaid

tugiteenuseid; tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale (punkt 3.5.2.1.3), mis tähendab

eelkõige KOV-tasandi info kättesaadavuse parandamist. Teenuste arendamiseks ning info

paremaks liikumiseks on vajalik arendada kohalikke tugivõrgustikke ning koordineerida

koostööd KOV-i ja sidusrühmade vahel (punkt 3.5.2.1.4). Punktis 3.5.2.1.5 on toodud kohustus

koostöös elluviijaga väljatöötatud lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade mudelit KOV-is

rakendada, kohandades seda vastavalt kohalikele oludele ning sihtrühma vajadustele. Tegemist

on TAT eesmärki silmas pidades keskse ülesandega, et pakkuda sihtrühmale kvaliteetsemaid

ning asjakohasemaid lõimumis- sh kohanemisteenuseid.

Käskkirja eelnõu punktidega 3-5 muudetakse väljundnäitajate selgitavas teabes seotud tegevuste

numeratsiooni seoses elluviija ja partnerite tegevuste loetelu muutumisega.

Käskkirja eelnõu punktiga 6 muudetakse toetatava tegevuse eelarvet ning lisatakse uute

partnerite (Jõhvi linn, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn) partnerluslepingute eelarved.

Toetatava tegevuse kogueelarvet vähendatakse 280 000 euro võrra, seoses vajadusega suunata

vahendeid kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirjaga nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist,

sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ toetavasse

tegevusse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“.

Andmevahetuslahendus (sh infoplatvorm) vajab täiendavaid vahendeid, et rakendust saaks edasi

arendada ning see oleks sihtgrupile kasutatav SF programmperioodi 20201-2027 lõpuni.

Kohanemisvaldkonna sihtrühmad on muutunud viimaste aastate jooksul mitmekesisemaks,

laienenud on pakutavate teenuste ja teenuste pakkujate arv. Olemasolevad vahendid ei kata

andmevahetuslahenduse arendusega seonduvaid kulusid. Tagamaks andmevahetuslahenduse (sh

infoplatvorm) kättesaadavus sihtrühmale kuni SF programmiperioodi lõpuni on vajalik eelarve

suurendamine.

Eelarvesse lisatakse Jõhvi valla kui partneri eelarve 253 403 eurot. Antud summa sisse kuuluvad

järgmised kulud:

4

 Planeeritakse palgata 1 täiskohaga koordinaator, kelle töötasu on arvestatud vastavalt

Jõhvi Vallavolikogu poolt 25.04.2024 kehtestatud määrusele nr 96 „Jõhvi Vallavolikogu

17.12.2020 määruse nr 87 „Jõhvi Vallavalitsuse palgajuhend“ muutmine“ lisale

„Teenistuskohtade palgagrupid ja tasu vahemikud“. Samuti lisandub sotsiaalteenistuse

juhi asetäitja töötasu tööaja proportsiooni alusel.

 Partneri toetatava tegevuse "Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV

piirkonnas" raames kaasnevad kulud:

o sihtrühmale suunatud teenuste arendamisega;

o sihtrühmadele kaasamisega;

o sihtrühmaga kokkupuutuvate spetsialistide võrgustiku arendamisega.

Eelarvesse lisatakse Haapsalu linna kui partneri eelarve 304 158 eurot. Antud summa sisse

kuuluvad järgmised kulud:

 Planeeritakse palgata 1 täiskohaga koordinaator, kelle töötasu on arvestatud vastavalt

Haapsalu Linnavolikogu 24.11.2017 kehtestatud määrusele nr 1 „Haapsalu linna

ametiasutuse palgajuhend“. Samuti lisanduvad 0,25 ametikoha ulatuses töötasu tööaja

proportsiooni alusel nii kogukonnatöö spetsialistile kui ka Ukraina kogukonna

kontaktisikule.

 Partneri toetatava tegevuse "Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV

piirkonnas" raames kaasnevad kulud:

o sihtrühmale suunatud teenuste arendamisega;

o sihtrühmadele kaasamisega;

o sihtrühmaga kokkupuutuvate spetsialistide võrgustiku arendamisega.

Eelarvesse lisatakse Kohtla-Järve linna kui partneri eelarve 357 680 eurot. Antud summa sisse

kuuluvad järgmised kulud:

 Planeeritakse palgata 1 täiskohaga koordinaator, kelle töötasu on arvestatud vastavalt

Kohtla-Järve Linnavolikogu poolt 19.12.2019 kehtestatud määrusele nr 65 „Kohtla-Järve

Linnavalitsuse palgajuhend“. Täiendavate tööülesannete lisandumisega planeeritakse

maksta lisatasu sotsiaalteenistuse juhtivspetsialistile täiendavate tööülesannete

lisandumise tõttu.

 Partneri toetatava tegevuse "Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV

piirkonnas" raames kaasnevad kulud:

o sihtrühmale suunatud teenuste arendamisega;

o sihtrühmadele kaasamisega;

o sihtrühmaga kokkupuutuvate spetsialistide võrgustiku arendamisega.

Käskkirja eelnõu punktiga 7 muudetakse TATi punktis 7.3 abikõlblike kulude loetelu, mis on

vajalikud ja põhjendatud TAT punktis 3.5 loetletud tegevuste elluviimiseks ja eesmärgi

saavutamiseks. Võrreldes varasemaga on täpsemalt lahti kirjutatud abikõlblike kulude loetelu, et

elluviijal ja partneritel oleks selgem arusaam tegevuste kulude ulatusest.

Läbivalt on abikõlblikud teavitamiskohustuse täitmisega seotud kulu, ligipääsetavuse tagamise

kulu, uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu, tõlkekulu,

kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu ning

teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu.

Erinevate tegevuste lõikes on abikõlblikud majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja

töötajate ning tegevustesse kaasatud isikute kulu, kui tegemist on mitmepäevase sündmusega;

infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu (abikõlblik on arendusega seotud hoolduskulu,

pärast IT arenduse valmimist tekkiv hilisem hooldamine ei ole enam otsene, vaid haldus- ehk

kaudne kulu); transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning

tegevustesse kaasatud isikute kulu; ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu; esineja tasu;

5

õppevahendite ja -materjalide kulu; Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate

õppereisi kulu, KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu

ning sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu.

Käskkirja eelnõu punktiga 8 täiendatakse punkti 9.3.11, et eksperdigrupp peab elluviijat

nõustama ka partnerite tegevuste planeerimisel.

Käskkirja eelnõu punktiga 9 lisatakse punkt 9.3.11.1, milles sätestatakse, et eksperdigrupi

koosolekuid kohustub elluviija korraldama vähemalt kord poolaastas. Eksperdigrupp peab

kooskõlastama järgmise aasta tegevuskava ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist, et tagada

planeeritavate tegevuste ja kulude asjakohasus.

Käskkirja eelnõu punktiga 10 lisatakse punkt 9.3.15, millega kohustatakse elluviijat osalema

„Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna juhtrühma

koosolekutel. Kuna elluviija panustab antud TAT-i raames valdkondliku arengukava teenusesse

„Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete arendamine“, on elluviija

osalemine juhtrühmas ning vajadusel seal tegevustest ülevaate andmine valdkondliku

arengukava tulemuste saavutamiseks vajalik.

Käskkirja eelnõu punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks TATi punkt 12.5, sest TATi

muudatusettepanekute sagedust ei saa elluviijale ette anda, kuna see sõltub tegelikest vajadustest.

Käskkirja eelnõu punktiga 12 kehtestatakse uus TATi lisa 1. Tegevuskava vormis on lisatud

juurde maksumuse veerg.

Käskkirja eelnõu punktiga 13 kehtestatakse uus TATi lisa 5, milles muutuvad elluviija ja

partnerite tegevuste jaotus, tegevuste kogusumma ning lisanduvad uute partnerite kulud.

Käskkirja eelnõu punktiga 14 sätestatakse, et TAT-i muudatusi rakendatakse käskkirja punktis 1

nimetatud Haapsalu linnale tagasiulatuvalt alates 1. detsembrist 2024. Haapsalu linnaga on

elluviijal Eesti Linnade ja Valdade Liidul partnerlusleping ettevalmistatud ning tegevused

kokkulepitud. Haapsalu linnal on valmisolek tegevusi ellu viia 1. detsembrist 2024.a.

3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele

Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi,

Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta

ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja eelnõu mõjud

TATi sisseviidavad muudatused aitavad elluviijal paremini täita TATi eesmärki, sest lisanduvad

uued partnerid. Samuti on elluviijal ja partneritel selgem arusaam tegevustest ning abikõlblikest

kuludest, mis võimaldab tegevusi ladusamalt ellu viia.

5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

6

Toetatava tegevuse kogusumma väheneb 280 000 euro võrra, sest see raha suunatakse projekti

„Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“. Meetme

„Lõimumist, sh kohanemist toetav Eesti“ kogueelarve ei muutu. Lisandub kolm uut partnerit,

kuid nende eelarved toetatava tegevuse kogusummat ei mõjuta.

6. Käskkirja eelnõu jõustumine

Käskkirja eelnõu jõustub allkirjastamisest.

7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele,

Rahandusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma

vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks elluviijale Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning partneritele Tartu linnale, Tallinna linnale, Pärnu linnale,

Rakvere linnale, Saaremaa vallale, Jõhvi vallale, Haapsalu linnale ja Kohtla-Järve linnale.

Samuti saadetakse eelnõu kommenteerimiseks ÜKP seirekomisjonile ning Euroopa Komisjonile.

1

TERVIKTEKST

MINISTRI KÄSKKIRI

„Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel“

1 Reguleerimis- ja kohaldamisala

1.1 Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse

(edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

1.2 TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1

nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h)

„Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimis-

keeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate

rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027

meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist

toetav Eesti“ sekkumise nr 21.4.7.56 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise,

sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“ (edaspidi toetatav tegevus) raames.

1.3 Toetatav tegevus panustab Riigikogu otsuse „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti

2035“1 heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus

inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“2 alaeesmärki „Kohanemist

ja lõimumist toetav Eesti“, tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-,

sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav

Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja

rakendamine“ teenusesse „Kohaliku tasandi toetamine ja sektoriüleste partnerlussuhete

arendamine“.

1.4 Toetuse andmise eesmärk on suurendada kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV)

suutlikkust pakkuda tulemuslikult lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuseid

uussisserändajatele, erineva keele- ja kultuuritaustaga inimestele ja tagasipöördujatele.

1.5 Toetatava tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes.

1.6 Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses.

1.7 Toetatava tegevuse kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatava tegevuse panust

1 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ (https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia) 2 Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 (https://www.kul.ee/siduseesti2030)

2

regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus

osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga

„Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga

„Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

1.8 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi

teavitamise määrus) tähenduses on projekti pealkiri „Kohalike omavalitsuste toetamine

lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste pakkumisel“.

2 Terminid

2.1 Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud:

2.1.1 välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel;

2.1.2 Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa

Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel;

2.1.3 Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus

Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

2.2 Erineva keele- ja kultuuritaustaga inimene on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel

viibiv isik, kes on saanud Eesti kodakondsuse naturalisatsiooni korras, on määratlemata

või muu riigi kodakondsusega.

2.3 Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt

naasnud viimase kaheksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti

rahvastikuregistris.

2.4 Sidusrühm on lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuse pakkuja, poliitikakujundaja,

valdkondlik ekspert, tööandja, nõustaja, organisatsiooni esindaja, ülikool ja asutus, mis

tegutseb rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnas.

3 Toetatav tegevus, rakendusüksus ja rakendusasutus, elluviija ja partner

3.1 Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise teenuste

pakkumisel.

3.2 Rakendusüksus ja rakendusasutus.

3.2.1 Toetatava tegevuse rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi

rakendusasutus).

3.2.2 Toetatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi

rakendusüksus).

3.3 Elluviija ja partnerid.

3.3.1 Toetatava tegevuse elluviija on Eesti Linnade ja Valdade Liit (edaspidi elluviija).

3.3.2 Elluviija partnerid on Tartu linn, Tallinna linn, Pärnu linn, Rakvere linn, Saaremaa vald,

Jõhvi vald, Haapsalu linn ja Kohtla-Järve linn.

3.4 Toetatava tegevuse tulemusena on suurenenud KOV-ide võimekus pakkuda ja arendada

lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuseid punktis 3.5.4 nimetatud sihtrühmale.

3.5 Tegevused, sihtrühm ja elluviimise aeg.

3.5.1 Elluviija tegevused.

3.5.1.1 KOV-ide tegevusplaanide koostamine ja sisutegevuste toetamine.

3.5.1.2 Lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade väljatöötamine ja rakendamine

KOV-ides.

3.5.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine KOV-idele.

3.5.1.3.1 Valdkondliku info kogumine ning analüüsimine.

3.5.1.3.2 KOV-ide nõustamine.

3

3.5.1.3.3 Koordinaatorite võrgustiku arendamine.

3.5.1.3.4 Koostöö koordineerimine KOV-ide ja sidusrühmade vahel.

3.5.1.4 KOV ametnike ja töötajate sihtrühmaga töötamise võimekuse tõstmine.

3.5.1.4.1 KOV ametnike ja töötajate koolitusvajaduse väljaselgitamine ja analüüsimine.

3.5.1.4.2 Koolituste, töövarjupäevade, õppereiside ja kogemuskohtumiste korraldamine.

3.5.1.4.3 Juhendmaterjalide koostamine ja levitamine.

3.5.2 Partnerite tegevused.

3.5.2.1 Sihtrühmale teenuste arendamine ja pakkumine KOV piirkonnas.

3.5.2.1.1 KOV-s elava sihtrühma kaasamine punktis 1.4 nimetatud eesmärki toetavasse

tegevusse.

3.5.2.1.2 Vajaduspõhise tugiteenuse pakkumine sihtrühmale.

3.5.2.1.3 Tõhusa kommunikatsiooni tagamine sihtrühmale.

3.5.2.1.4 Kohalike tugivõrgustike arendamine ja koostöö koordineerimine KOV-i ja

sidusrühmade vahel.

3.5.2.1.5 Koostöös elluviijaga lõimumis-, sealhulgas kohanemisteekondade

väljatöötamine ja rakendamine.

3.5.3 Tegevuste elluviimise aeg on 01.01.2023–31.10.2029.

3.5.4 Toetatava tegevuse sihtrühm on vähemalt 18-aastased uussisserändajad, erineva keele-

ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad.

4 Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

4.1 Toetatava tegevuse seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

Meetmete

nimekirja

näitaja

Välj

undn

äitaj

a

KOV

koordinaatorite

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

5 7 Näitaja mõõdab

täiskohaga

töötavate

KOV-ide

koordinaatorite

arvu, kes

koordineerivad

KOV-ides

lõimumist,

sealhulgas

kohanemist

toetavate

tegevuste

pakkumist (punkt 3.5.1.1)

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide

osaluskogude

arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

käivitatud

sihtrühmade

osaluskogude

arvu (punkt

3.5.2.1.1).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Kohaliku

tasandi

koostöövõrgus-

tike arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

2 7 Näitaja mõõdab

kohalikul

tasandil

tegutsevate ja

toimivate

koostöövõrgust

4

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase Aasta Vahesihttase

(2024)

Sihttase

(2029) Selgitav teave

ike arvu, kuhu

kuuluvad

valdkondlike

sidusrühmade

esindajad (punkt

3.5.2.1.4).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

KOV-ide arv,

kus on

rakendatud

lõimumis- ja

kohanemistee-

kondade

mudelit

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

0 7 Näitaja mõõdab

KOV-ide arvu,

kus on

kasutusele

võetud välja

töötatud

kohanemis-

ja/või

lõimumistee-

konnad (punkt

3.5.1.2).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Koolitustel,

kogemuskohtu-

mistel,

õppevisiitidel

osalenud

KOV-ide arv

Mõõtühik:

osaluskord

0 Ei

kohaldu

20 45 Eestis on 2022.

aasta oktoobri

seisuga 79

KOV-i. Näitaja

mõõdab, mitme

KOV-i

esindajad on

osalenud

punktis 3.5.1.4

toodud

tegevustes.

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

infopäevade arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

KOV-ide

töötajatele

korraldatud

temaatiliste

infopäevade

arvu (punkt 3.

5.1.3).

TAT

spetsiifilised

näitajad

Välj

und-

näita

ja

Korraldatud

üle-eestiliste

koolituste arv

Mõõtühik: arv

0 Ei

kohaldu

3 12 Näitaja mõõdab

töötajatele ja

ametnikele

korraldatud

koolituste arvu

(punkt 3.5.1.4).

5 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood

5.1 Toetatava tegevuse abikõlblikkuse periood on 01.01.2023–31.10.2029.

6 Toetatava tegevuse eelarve

Jrk Finantsallikas Summa (eurodes) Osakaal

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 101 326 70,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 140 000

Tallinna linn (2023-2025) 350 000

Rakvere linn (2023-2025) 110 075

Saaremaa vald (2023-2025) 149 072

5

Pärnu linn (2024-2025) 77 455

Jõhvi vald (2025-2026) 177 382,1

Haapsalu linn (2024-2026) 212 910,60

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 250 376

1.2 Riiklik kaasfinantseering 1 757 711 30,00%

sealhulgas Tartu linn (2023-2025) 60 000

Tallinna linn (2023-2025) 150 000

Rakvere linn (2023-2025) 47 175

Saaremaa vald (2023-2025) 63 888

Pärnu linn (2024-2025) 33 195

Jõhvi vald (2025-2026) 76 020,9

Haapsalu linn (2024-2026) 91 247,40

Kohtla-Järve linn (2025-2027) 107 304

1.3 Omafinantseering 0 0%

KOKKU 5 859 037

Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve on toodud lisas 5.

7 Kulude abikõlblikkus

7.1 Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi

ÜM) §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest.

7.2 Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

7.2.1 Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6

nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud.

7.2.1.1 Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava

tegevuse otsestest kuludest.

7.2.2 Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel.

7.3 Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1

nimetatud kaudsele kulule on abikõlblikud järgmised kulud:

7.3.1 teavitamiskulu, mis on kooskõlas teavitamise määruse §-s 2 sätestatud kohustuste

täitmisega;

7.3.2 ligipääsetavuse tagamise kulu koolitustel, töövarjupäevadel, kogemuskohtumistel,

kommunikatsioonis, infomaterjalides, õppevahendites ja -materjalides ning

nõustamises ja teistes vajaduspõhistes tugiteenustes;

7.3.3 uuringute, küsitluste ja analüüside tellimise ja korraldamise kulu;

7.3.4 tõlkekulu;

7.3.5 kommunikatsiooni kulu sealhulgas infomaterjali koostamise ja trükkimise kulu;

7.3.6 teenusdisaini ja konsultatsiooni kulu;

7.3.7 majutuskulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu 3.5.1.3.3 ja 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste puhul, kui

tegemist on mitmepäevase sündmusega;

7.3.8 infotehnoloogiliste arenduste ja hoolduse kulu punktides 3.5.1.2, 3.5.1.3, 3.5.1.4.3 ja

3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.9 transpordikulu, sealhulgas sihtrühma, KOV ametnike ja töötajate ning tegevustesse

kaasatud isikute kulu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1.1 nimetatud

tegevuste puhul;

7.3.10 ruumi rendi, inventari rendi ja toitlustuskulu punktides 3.5.1.3.2, 3.5.1.2, 3.5.1.3.3,

6

3.5.1.3.4, 3.5.1.4.2 ja 3.5.2.1 nimetatud tegevuste puhul;

7.3.11 esineja tasu punktides 3.5.1.3.3, 3.5.1.4.2, 3.5.2.1.2 ja 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuste

puhul;

7.3.12 õppevahendite ja -materjalide kulu punktides 3.5.2.1.1 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.13 Euroopa Liidu riikidesse KOV ametnike ja töötajate õppereisi kulu punktis 3.5.1.4.2

nimetatud tegevuse puhul;

7.3.14 KOV ametnike ja töötajate koolituse, töövarjupäeva ja kogemuskohtumise kulu punktis

3.5.1.4.2 nimetatud tegevuse puhul;

7.3.15 sihtrühmale nõustamise- ja teiste vajaduspõhiste tugiteenuste pakkumise kulu punktis

3.5.2.1.2 nimetatud tegevuse puhul.

7.4 Lisaks ÜM-i §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud:

7.4.1 liiklusvahendi ostmise kulu;

7.4.2 esinduskulu ja kingitused;

7.4.3 täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute

koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega;

7.4.4 päevaraha, majutuskulu ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab õigusaktides

kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära;

7.4.5 partneritele kontorimööbli ning tehniliste vahendite, sealhulgas sülearvutite ja

tahvelarvutite soetamise ja rentimise kulu, litsentsitasu, sidekulu ning partneri tegevusi

koordineeriva töötaja töökohaga seotud rendi kulu;

7.4.6 kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud.

8 Toetuse maksmise tingimused ja kord

8.1 Toetuse maksmine toimub tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt.

Ühtse määra alusel lihtsustatud kulude maksmine toimub ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt.

Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26.

8.2 Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ÜM-i §-des 24, 25 ja 33.

8.3 Elluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja

ÜM-i § 30 kohaselt.

8.3.1 Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest.

8.4 Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud

maksetaotluse alusel.

8.5 Maksetaotluseid võib elluviija esitada punktis 9.3.3 nimetatud maksete prognoosi alusel

mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus.

8.6 Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama

rakendusüksusele:

8.6.1 väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed

kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest

kuludest;

8.6.2 koopia elluviija hankemenetluse korrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult

kättesaadav;

8.6.3 allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad.

8.7 Esimesele tegelike kulude alusel esitatud maksetaotlusele lisatakse tasumist tõendavate

dokumentide koopiad. Edaspidi tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist

tõendavate dokumentide koopiad esitada rakendusüksuse nõudmisel.

8.8 TAT-i punktis 7.2.1.1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse tegelike otseste kulude

kohaselt.

8.8.1 Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega

7

kontrollita.

8.9 Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid

rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega.

8.10 Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud.

9 Elluviija kohustused

9.1 Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused.

9.2 Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on

vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava

tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava

kohaselt.

9.3 Lisaks ÜM-i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud:

9.3.1 esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva

aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab

elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja

eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.1.1 kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 10% ulatuses,

kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea;

9.3.1.2 punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele

teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul

rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest.

9.3.2 taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve

muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust

suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus;

9.3.3 esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul

pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete

prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas;

9.3.3.1 esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb

esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

9.3.4 esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud

eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest

rakendusüksuse poolt;

9.3.5 esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva

jooksul vastava päringu saamisest arvates;

9.3.6 esitama rakendusasutusele teadmiseks hiljemalt 14 tööpäeva enne riigihanke

väljakuulutamist riigihanke tehnilise kirjelduse riigihangete puhul maksumusega üle

riigihanke piirmäära riigihangete seaduse mõistes;

9.3.7 elluviija võib rakendusüksuselt taotleda riigihangete nõustamist rakendusüksuse

riigihangete eelnõustamise protseduuride kohaselt;

9.3.8 teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on

taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

9.3.9 tagama toetavate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles

kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel;

9.3.10 koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks;

9.3.11 moodustama koostöös rakendusasutusega eksperdigrupi, mille ülesanne on elluviija

8

nõustamine punktides 3.5.1 ja 3.5.2 toodud tegevuste planeerimisel;

9.3.11.1 korraldama eksperdigrupi koosoleku vähemalt kord poolaastas sealhulgas

kooskõlastama eksperdigrupiga punktis 9.3.1 nimetatud järgneva aasta tegevuskava

ja eelarve enne rakendusasutusele esitamist;

9.3.12 tagama sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses

keskkonnas;

9.3.13 täitma teavitamisega seotud kohustusi teavitamise määruse kohaselt;

9.3.14 viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

9.3.14.1 asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast;

9.3.14.2 TAT-i muutmise vajalikkusest;

9.3.14.3 toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada

tulemuse saavutamist.

9.3.15 osalema „Sidusa Eesti arengukava 2021-2030“ lõimumis-, sh kohanemisvaldkonna

juhtrühma koosolekutel.

10 Partnerite kohustused

10.1 Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi.

10.2 Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama

elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele

ligipääsetavuse.

11 Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord

11.1 Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi

koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava

tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia

„Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse

põhimõtetesse.

11.2 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta

20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini.

11.3 Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve

täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva

jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates.

11.4 Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud,

esitatakse ainult lõpparuanne.

11.5 Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande

vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

11.5.1 Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande.

11.5.2 Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja

edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui

rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme

tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.6 Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus

vahearuande viie tööpäeva jooksul.

11.7 Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva

puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste

kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks.

11.8 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus

9

sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt.

11.9 Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus

lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva

jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12 TAT-i muutmine

12.1 Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse

perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid

asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija

rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12.2 Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse

kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise

kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist.

12.3 Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

12.4 Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele

seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid.

Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja,

mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

12.5 Kehtetu

12.6 Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest

objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse

edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus

rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus

vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb

otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta.

12.7 Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest

rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i

muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks

elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel

jätkata.

12.8 Rakendusasutusel on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib

suurendada ÜM-i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

12.9 Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele

kooskõlastamisele.

12.10 TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve

kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve

on kooskõlas TAT-is sätestatuga.

12.11 Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele,

elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile.

13 Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

13.1 Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36.

13.2 Toetuse tagasimaksmine toimub ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt.

13.3 Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6.

13.4 Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse

10

finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

14 Vaiete lahendamine

14.1 Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt.

14.2 Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide

rakendusüksus.

Lisa 1 Toetatava tegevuse tegevuskava vorm

Lisa 2 Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm

Lisa 3 Seirearuande vorm

Lisa 4 Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade kaupa vorm

Lisa 5 Toetatava tegevuse koguperioodi detailne eelarve

Lisa 6 Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine

Lisa 7 Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Rahandusministeerium

[email protected] 29.11.2024 nr 13-1/32-1

Kultuuriministri 26. jaanuari 2023. a

käskkirja nr 24 muutmise eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Edastame korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile ja rakendusasutustele kooskõlastamiseks

ning rakendusüksusele, elluviijale ja partneritele arvamuse avaldamiseks kultuuriministri 26.

jaanuari 2023. a käskkirja nr 24 „Kohalike omavalitsuste toetamine lõimumise, sealhulgas

kohanemise teenuste pakkumisel“ muutmise eelnõu.

Palume kooskõlastus anda ja arvamus avaldada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Lisad: 1. Eelnõu 3 lehel

2. Seletuskiri 6 lehel

3. Käskkirja eelnõu lisa 1

4. Käskkirja eelnõu lisa 5 (xlsx-fail)

5. Käskkirja terviktekst muudatustega 10 lehel

Sama:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Tallinna Linnavalitsus

Tartu Linnavalitsus

Rakvere Linnavalitsus

Pärnu Linnavalitsus

Saaremaa Vallavalitsus

Jõhvi Vallavalitsus

Haapsalu Linnavalitsus

Kohtla-Järve Linnavalitsus

Margit Tilk 628 2358 [email protected]

KINNITATUD

Kultuuriministri .2024 käskkirjaga

nr … „“

LISA 1

Toetatava tegevuse „Kohalike omavalitsuste

toetamine lõimumise, sealhulgas kohanemise

teenuste pakkumisel“ tegevuskava perioodil …1

1. Tegevus2 Välja tuua TAT-i tegevused (elluviija ja partnerite tegevused) ning kirjeldada tegevuse läbiviimist ja oodatavat tulemust tegevuskava aastal, sh tuua iga TAT-i tegevuse juures välja prioriteetseimad alategevused antud aastal. Tabel3 1. Tegevuste ajakava

Tegevus

Tegevuse üldajaraam (näidatakse periood,

mille jooksul

nimetatud tegevust

läbi viia

planeeritakse)

Tegevuse algus- ja lõppkuupäev tegevuskava perioodil

Planeeritav maksumus tegevuskava aastal (nt 2025)

Tegevuse eest vastutaja (elluviija või partner)

Tabel 2. Tegevustega seotud näitajad Tabelis kirjeldatakse TATis sätestatud indikaatoreid. Kokkuleppel rakendusasutusega võib lisada tegevustele lisaindikaatoreid. Indikaator Indikaatori nimetus

ja mõõtühik Sihttase tegevuskava aastal (nt 2025)

Sihttase (2029)

Selgitus Planeeritava

sihttaseme

arvutused ja

põhjendused,

mõjutavad tegurid.

1 Näidata tegevuskava perioodi algus- ja lõppkuupäev. 2 Detailseid alategevusi lisada iga tegevuse alla vastavalt antud perioodil kavandatud tegevuste arvule. 3 Tabelitesse lisada ridu vastavalt vajadusele.