Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/4283-13 |
| Registreeritud | 02.12.2024 |
| Sünkroonitud | 03.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiitsministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Tööandjate Keskliit |
| Vastutaja | Kärt Nemvalts (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Tööandjate Keskliidu arvamuse konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta.
Lugupidamisega
Ilona Pallon
Büroojuht
Eesti Tööandjate Keskliit
Kiriku 6, 10130 Tallinn
+372 5265 489
www.employers.ee | facebook/tooandjad | linkedin/tooandjad | twitter/tooandjad
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid.
Kokku esindab liit otse ja läbi haruliitude rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
HANDO SUTTER
PNOEE-37004250258
2024-11-29 07:44:54
Hr Kristen Michal
Peaminister
Riigikantselei
[email protected]
Pr Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected]
Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 158
Eesti Tööandjate Keskliidu täiendav arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Austatud peaminister ning justiits- ja digiminister,
Teavitame Teid, et Eesti ettevõtjad ja Eesti Tööandjate Keskliit toetavad jätkuvalt konkurentsidirektiivi ECN+ ülevõtmist Eesti õiguskorda väärteomenetluse vormis.
Eesti majanduse konkurentsivõime üks alustala peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitatud tagasisides läbivalt rõhutanud, et haldusmenetlus ei sobi Eesti õiguskorda.
Sellega lisanduks Konkurentsiametile ja selle muudatuse eeskujul tulevikus ka teistele järelevalveametkondadele pretsedenditu ja ebaproportsionaalse võimumehhanismi andmise tõttu täiendavat ebakindlust – sisuliselt soovitakse vähendada põhiseaduslikke menetlusgarantiisid ja lihtsustada karistamist, suurendades otsustavalt haldusaparaadi suvaotsuste tähtsust ja osakaalu.
Probleeme eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler ja tunnustatud õiguseksperdid (nt Tartu Ülikoolist, Advokatuurist jne).
Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima karistavaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemäära keerukas ülesanne.
Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu. Viitame finants- ja andmekaitse valdkondadele, kus Euroopa Liidu õigusest tulenevad trahvid ja nõuded võeti 2023. aastal üle just väärteomenetluse baasil. Sellest kantult oli vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtud muudatused on põhimõtteliselt kasutatavad laiemalt.
Samuti ei tohi Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi teha põhjalikult kaalutlemata lahenduseta ehk kohaseks vabanduseks ei saa olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Eeltoodule tuginedes palub Eesti Tööandjate Keskliit Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil võtta ECN+ direktiiv Eesti õigusesse üle väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hando Sutter
Tegevjuht
Peaminister
Riigikantselei
[email protected]
Pr Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected]
Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 158
Eesti Tööandjate Keskliidu täiendav arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Austatud peaminister ning justiits- ja digiminister,
Teavitame Teid, et Eesti ettevõtjad ja Eesti Tööandjate Keskliit toetavad jätkuvalt konkurentsidirektiivi ECN+ ülevõtmist Eesti õiguskorda väärteomenetluse vormis.
Eesti majanduse konkurentsivõime üks alustala peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitatud tagasisides läbivalt rõhutanud, et haldusmenetlus ei sobi Eesti õiguskorda.
Sellega lisanduks Konkurentsiametile ja selle muudatuse eeskujul tulevikus ka teistele järelevalveametkondadele pretsedenditu ja ebaproportsionaalse võimumehhanismi andmise tõttu täiendavat ebakindlust – sisuliselt soovitakse vähendada põhiseaduslikke menetlusgarantiisid ja lihtsustada karistamist, suurendades otsustavalt haldusaparaadi suvaotsuste tähtsust ja osakaalu.
Probleeme eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler ja tunnustatud õiguseksperdid (nt Tartu Ülikoolist, Advokatuurist jne).
Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima karistavaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemäära keerukas ülesanne.
Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu. Viitame finants- ja andmekaitse valdkondadele, kus Euroopa Liidu õigusest tulenevad trahvid ja nõuded võeti 2023. aastal üle just väärteomenetluse baasil. Sellest kantult oli vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtud muudatused on põhimõtteliselt kasutatavad laiemalt.
Samuti ei tohi Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi teha põhjalikult kaalutlemata lahenduseta ehk kohaseks vabanduseks ei saa olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Eeltoodule tuginedes palub Eesti Tööandjate Keskliit Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil võtta ECN+ direktiiv Eesti õigusesse üle väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hando Sutter
Tegevjuht
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
HANDO SUTTER
PNOEE-37004250258
2024-11-29 07:44:54
Hr Kristen Michal
Peaminister
Riigikantselei
[email protected]
Pr Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected]
Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 158
Eesti Tööandjate Keskliidu täiendav arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Austatud peaminister ning justiits- ja digiminister,
Teavitame Teid, et Eesti ettevõtjad ja Eesti Tööandjate Keskliit toetavad jätkuvalt konkurentsidirektiivi ECN+ ülevõtmist Eesti õiguskorda väärteomenetluse vormis.
Eesti majanduse konkurentsivõime üks alustala peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitatud tagasisides läbivalt rõhutanud, et haldusmenetlus ei sobi Eesti õiguskorda.
Sellega lisanduks Konkurentsiametile ja selle muudatuse eeskujul tulevikus ka teistele järelevalveametkondadele pretsedenditu ja ebaproportsionaalse võimumehhanismi andmise tõttu täiendavat ebakindlust – sisuliselt soovitakse vähendada põhiseaduslikke menetlusgarantiisid ja lihtsustada karistamist, suurendades otsustavalt haldusaparaadi suvaotsuste tähtsust ja osakaalu.
Probleeme eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler ja tunnustatud õiguseksperdid (nt Tartu Ülikoolist, Advokatuurist jne).
Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima karistavaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemäära keerukas ülesanne.
Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu. Viitame finants- ja andmekaitse valdkondadele, kus Euroopa Liidu õigusest tulenevad trahvid ja nõuded võeti 2023. aastal üle just väärteomenetluse baasil. Sellest kantult oli vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtud muudatused on põhimõtteliselt kasutatavad laiemalt.
Samuti ei tohi Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi teha põhjalikult kaalutlemata lahenduseta ehk kohaseks vabanduseks ei saa olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Eeltoodule tuginedes palub Eesti Tööandjate Keskliit Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil võtta ECN+ direktiiv Eesti õigusesse üle väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hando Sutter
Tegevjuht
Peaminister
Riigikantselei
[email protected]
Pr Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiitsministeerium
[email protected]
Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 158
Eesti Tööandjate Keskliidu täiendav arvamus konkurentsiseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (384 SE) kohta
Austatud peaminister ning justiits- ja digiminister,
Teavitame Teid, et Eesti ettevõtjad ja Eesti Tööandjate Keskliit toetavad jätkuvalt konkurentsidirektiivi ECN+ ülevõtmist Eesti õiguskorda väärteomenetluse vormis.
Eesti majanduse konkurentsivõime üks alustala peab olema selge ja ette ennustatav regulatiivkeskkond. Ettevõtlusorganisatsioonid on konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule 384 SE („Eelnõu“) esitatud tagasisides läbivalt rõhutanud, et haldusmenetlus ei sobi Eesti õiguskorda.
Sellega lisanduks Konkurentsiametile ja selle muudatuse eeskujul tulevikus ka teistele järelevalveametkondadele pretsedenditu ja ebaproportsionaalse võimumehhanismi andmise tõttu täiendavat ebakindlust – sisuliselt soovitakse vähendada põhiseaduslikke menetlusgarantiisid ja lihtsustada karistamist, suurendades otsustavalt haldusaparaadi suvaotsuste tähtsust ja osakaalu.
Probleeme eelnõuga on näinud Riigikohus, õiguskantsler ja tunnustatud õiguseksperdid (nt Tartu Ülikoolist, Advokatuurist jne).
Esiteks, ei ole haldusmenetlus Eesti õiguskorras nähtud ette reguleerima karistavaid menetlusi. Selliselt ongi Eelnõu ettevalmistamisel võetud endale ülemäära keerukas ülesanne.
Teiseks, ECN+ direktiiv on Eesti õigusesse ettevõtjate põhiõigusi tagades oluliselt lihtsamini ja ka kiiremini üle võetav väärteomenetluse kaudu. Viitame finants- ja andmekaitse valdkondadele, kus Euroopa Liidu õigusest tulenevad trahvid ja nõuded võeti 2023. aastal üle just väärteomenetluse baasil. Sellest kantult oli vaja teha väiksemaid muudatusi kehtivates seadustes ning tehtud muudatused on põhimõtteliselt kasutatavad laiemalt.
Samuti ei tohi Eesti õiguskorda põhimõtteliselt muutev ja ettevõtjate huve oluliselt mõjutavaid muudatusi teha põhjalikult kaalutlemata lahenduseta ehk kohaseks vabanduseks ei saa olla võimalik riigile osaks langev rahatrahv.
Eeltoodule tuginedes palub Eesti Tööandjate Keskliit Riigikogu majanduskomisjonil ja Justiitsministeeriumil võtta ECN+ direktiiv Eesti õigusesse üle väärteomenetluse kaudu. Analoogse soovituse on andnud ka õiguskantsler.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hando Sutter
Tegevjuht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|