Kiri

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… detsember 2024. a nr

Päevakorrapunkt nr…

Eesti seisukohad Euroopa Liidu ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja

laskemoonaga seotud kuritegude ja karistuste määratlemise direktiivi puudutava avaliku

konsultatsiooni kohta

1. Kiita heaks järgmised justiits- ja digiministri esitatud Eesti seisukohad Euroopa Liidu

ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga seotud kuritegude ja

karistuste määratlemise direktiivi puudutava avaliku konsultatsiooni kohta.

1.1 Eesti toetab ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seonduvate kuriteokoosseisude

ühtlustamist, kuna see aitab kaasa siseturvalisuse tagamisele kogu ELi territooriumil ning

võimaldab õiguslike takistusteta koostööd tulirelvadega seotud piiriüleste süütegude

menetlemisel.

1.2 Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette nähtud

karistustele miinimummäärade kehtestamist, kuna need omavad üld- ja eripreventiivset

mõju ning aitavad tõhustada kuritegude ennetamist ja tõkestamist.

1.3 Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette nähtud

karistustele kergendavate ning raskendavate asjaolude kehtestamist. Peame aga oluliseks,

et taoline loetelu on piisavalt paindlik selleks, et sobituda liikmesriikide erinevate

õigussüsteemidega ja vältida tuleb ülereguleerimist.

1.4 Peame vajalikuks ELi tasandil kriminaliseerida mittesurmava laskemoona surmavaks

laskemoonaks ümberehitamine ja kehtestada selle eest ette nähtud karistuste

miinimummäärad.

1.5 Peame lisaks karistusõiguse ühtlustamisele vajalikuks tõhustada veelgi relvadega seonduvat

ELi ülest regulatsiooni. Eelkõige on vajalikud ühtsemad nõuded ja järelevalve seadmete ja

relvade üle, mida on võimalik hõlpsasti käepäraste vahenditega tulirelvaks muuta (nt

hoiatus- ja signaalrelvad, pneumorelvad), ning lõpuni töötlemata tulirelvade, nende lõpuni

töötlemata oluliste osade ja lisaseadmete üle. Kaaluda võiks sellistele relvadele ELi üleselt

registreerimis- või loakohustuse sätestamist. Samuti peame vajalikuks tõhustada kontrolli

relvade ja laskemoona ELi sisese veo üle. Peame vajalikuks ELi tasandil mõjuanalüüside

algatamist vastavate lahenduste kohta.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Justiitsministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid

kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja

seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestis valitud Euroopa

Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide

Komitee liikmetele.

Kristen Michal

peaminister

Taimar Peterkop

riigisekretär

1

Seletuskiri Eesti seisukohtadele Euroopa Liidu ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste

osade ja laskemoonaga seotud kuritegude ja karistuste määratlemise direktiivi puudutava

avaliku konsultatsiooni kohta

Lühikokkuvõte

Euroopa Komisjon (komisjon) algatas 1. oktoobril 2024. aastal avaliku konsultatsiooni,

millega soovib kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust tulirelvadega seotud

õigusrikkumiste kriminaliseerimise miinimumkriteeriumite kehtestamise kohta.

Komisjon leiab Europoli andmetele tuginedes, et ebaseaduslike tulirelvade levik ja

kättesaadavus ELi liikmesriikides põhjustavad jätkuvalt suurt ohtu – tulirelvi kasutatakse

terrorirünnakutes, avalikus ruumis toime pandud massitulistamistes ning sellised juhtumid

on pigem kasvutrendis. Liikmesriikide õigusaktid on tulirelvadega seotud süütegude

käsitlemisel vastuolulised ning ebapiisavad. Esinevad suured erinevused selles, kuidas

tulirelvaga seotud süütegusid määratletakse ja nende eest karistatakse. Neid ebakõlasid on

võimalik kurjategijatel oma tegevuses ära kasutada. Samuti võib see takistada ebaseaduslike

tulirelvadega seotud süütegude piiriülest menetlemist.

Avaliku konsultatsiooni eesmärk on välja selgitada võimalikud lüngad kehtivas ELi

õigusraamistikus, mis käsitleb ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kriminaliseerimist, ning

hinnata vajadust kehtestada vähemalt tulirelvadega seotud peamiste süütegude osas

karistusõiguse normidele minimaalsed nõuded.

Tulirelvadega seonduvate kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamise sotsiaalseks

mõjuks on ELi üldise siseturvalisuse suurendamine ning mistahes liikmesriigis viibivate

isikute parema kaitse tagamine. Kuritegude raskusele vastavad karistused omavad nii üld-

kui eripreventiivset mõju ning vähendavad kurjategijate võimalusi kasutada oma tegevuses

ära lünki liikmesriikide õigussüsteemides. Mõjuks riigiasutuste töökorraldusele on

liikmesriikide menetlusasutuste ja õiguskaitseorganite vahel sujuvama ja takistusteta koostöö

tagamine. See aitab vältida olukordi, kus õiguslünkade või karistuste leebuse tõttu ei ole

võimalik liikmesriikides teatud tõendeid koguda või muid menetluslikke meetmeid

rakendada. Samuti aitab see vältida piiriüleste kuritegude puhul võimalikke

jurisdiktsiooniküsimusi või probleeme kohtuotsuste tunnustamisel tulenevalt sellest, et

liikmesriikide seadustes ette nähtud karistusmäärad on väga erinevad. Majandusele, elu- ja

looduskeskkonnale algatus otsest mõju ei oma. Mõju riigieelarvele ei ole käesoleval hetkel

võimalik hinnata, kuid peame oluliseks, et tulirelvadega seonduvate kuritegude määratluste

ja karistuste ühtlustamine ei suurendaks riigieelarve koormust ega tooks kaasa

põhjendamatut halduskoormust. Mõju riigieelarvele vajab täiendavalt analüüsi komisjoni

poolt esitatava direktiivi eelnõu pinnalt.

Eesti toetab ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemise kriminaliseerimisele ühtsete

miinimumnõuete kehtestamist ning tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud

süütegude eest ette nähtud karistustele miinimummäärade kehtestamist. Samuti toetame

ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette nähtud karistustele

kergendavate ning raskendavate asjaolude kehtestamist. Leiame, et plaanitav direktiiv

peamiste tulirelvadega seotud süütegude kohta on kohane meede ELi siseturvalisuse

suurendamiseks ning tulemusliku kriminaalmenetluse tagamiseks. Kavandatav direktiiv

mõjutab ka Eesti karistusõigust, mistõttu on valitsuse seisukoha kujundamine vajalik.

2

Lisaks karistuste miinimummäärade kehtestamisele soovime komisjoni tähelepanu

juhtida vajadusele tõhustada relvadega seonduvat üldist regulatsiooni. Eelkõige

puudutab see seadmeid ja vahendeid, mida on võimalik hõlpsasti käepäraste vahenditega

tulirelvaks muuta (nt hoiatus- ja signaalrelvad, pneumorelvad), ning lõpuni töötlemata

tulirelvi, nende olulisi osi ja lisaseadmeid. Samuti peame vajalikuks tõhustada relvade ja

laskemoona ELi sisese veo kontrolli. Peame vajalikuks, et komisjon algataks prioriteetse

tegevusena mõjuanalüüsi ka tulirelvadirektiivi ülevaatamiseks.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon algatas 1. oktoobril 2024. aastal avaliku konsultatsiooni (tagasisidekorje),

millega soovib kuulda sidusrühmade ja riikide arvamust tulirelvadega seotud õigusrikkumiste

kriminaliseerimise miinimumkriteeriumite kehtestamise kohta. Komisoni algatus lähtub

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastasest ELi tegevuskavast (2020 – 2025)1, mille üks üldisi

prioriteete on tõsta Euroopas turvalisuse taset, suurendades survet kuritegelikele turgudele.

Eesmärk on välja selgitada võimalikud lüngad kehtivas ELi õigusraamistikus, mis käsitleb

ebaseadusliku tulirelvakaubanduse kriminaliseerimist, ning hinnata vajadust kehtestada

vähemalt tulirelvadega seotud peamiste süütegude (tulirelvade ebaseaduslik valmistamine ja

nendega ebaseaduslik kauplemine, tulirelvade märgistamise muutmine ja tulirelvade

ebaseaduslik valdamine) osas karistusõiguse normidele minimaalsed nõuded.

ELi toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada

miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti raskete piiriülese mõõtmega

kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või mõjust või erivajadusest

võidelda nende vastu ühistel alustel. Konsultatsiooni tulemused on komisjonile aluseks

ebaseaduslike tulirelvade karistusnorme puudutava direktiivi ettepanekule, mille esitamise

ajaks on planeeritud 2025. aasta 4. kvartal. Kavandatav direktiiv mõjutab ka Eesti

karistusõigust, mistõttu on valitsuse seisukoha kujundamine vajalik.

Konsultatsioonidokument on avaldatud aadressil: Ebaseadusliku relvakaubandust käsitlev

direktiiv.

Konsultatsiooniküsimustikule vastamise tähtaeg on 24. detsember 2024.

Seletuskirja koostasid Justiitsministeeriumi nõunik Laura Vaik (5865 4947,

[email protected]), Siseministeeriumi nõunikud Riita Proosa (5348 7111,

[email protected]), Katarina Budrik ([email protected])

ning õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Valdkonna eest

vastutavad Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika valdkonna asekantsler Laidi Surva (5787

3003, [email protected]) ning Siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Joosep Kaasik

([email protected]).

2. EL algatuse sisu ja lühike taustainfo

1 COM(2020) 608 final.

3

Nii organiseeritud kuritegevuses kui terroristide tegevuses kasutatakse ulatuslikult

ebaseaduslikke tulirelvi. Ebaseadusliku tulirelvakaubanduse vastases ELi tegevuskavas (2020

– 2025) esitatud andmete kohaselt oli 2017. aastal ELis tsiviilelanike valduses hinnanguliselt

35 miljonit ebaseaduslikku tulirelva (56% kogu tulirelvade hinnangulisest arvust) ning

kaheteistkümnes ELi liikmesriigis ületab ebaseaduslike tulirelvade arv seaduslike tulirelvade

arvu. Europoli hinnangul kujutab ebaseaduslike tulirelvade levik ja kättesaadavus ELi

liikmesriikides endast jätkuvalt suurt ohtu – tulirelvi kasutatakse terrorirünnakutes, avalikus

ruumis toime pandud massitulistamistes ning need on pigem kasvutrendis.2 Ebaseaduslike

tulirelvade kättesaadavus interneti teel on paranenud, eelkõige on suurenenud laskekõlbmatuks

muudetud, siis aga taas laskekõlblikuks muudetud ja ümberehitatud tulirelvade müük.

EL õiguses reguleerib käesoleval ajal tulirelvadega seonduvat Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2021/555 relvade omandamise ja valduse kontrolli kohta, mis kehtestab

miinimumnõuded tulirelvade omandamisele ja valdamisele ELs, samuti tulirelvade teise riiki

viimisele.

Tulirelvade, nende osade ja laskemoona ekspordilubade andmise menetluse, impordi ja transiidi

osas kehtestab reeglid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 258/2012.

Euroopa Liidu Nõukogu on otsusega 11. veebruarist 2014 (2014/164/EL) EL nimel heaks

kiitnud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste

Organisatsiooni konventsiooni täiendava tulirelvade, nende osade, lisaseadiste ja laskemoona

ebaseaduslikku valmistamist ja nendega ebaseaduslikku kauplemist tõkestava protokolli.

Aastatel 2023 – 2024 korraldas komisjon uuringu, et kaardistada ja võrrelda seda, kuidas

tulirelvadega seotud süütegusid liikmesriikides kriminaliseeritakse. Uuringu tulemuste kohaselt

on ÜRO tulirelvade protokollis nimetatud süütegude käsitlemisel liikmesriikide õigusaktides

mitmeid vastuolusid ning ebapiisavust. Näiteks ei kajastata paljudes liikmesriikides

siseriiklikus õiguses täiel määral ÜRO tulirelvade protokolli määratlusi ja liigitust. Esinevad

suured erinevused selles, kuidas tulirelvaga seotud süütegusid määratletakse ja nende eest

karistatakse. Seejuures on seaduses sätestatud karistused oma raskusastmelt väga erinevad (nt

on määratluse üle võtnud liikmesriikide maksimaalne vanglakaristus ebaseadusliku

tulirelvakaubanduse eest vaid neljast kuust kuni 15 aastani). See võib suurendada kuritegevust

neis liikmesriikides, kus karistused on madalamad. Taoliseid vastuolusid ja lünki liikmesriikide

kriminaalõiguses on kurjategijatel võimalik endi huvides ära kasutada, samuti võib see

kahjustada süütegudega seotud õiguskaitseasutuste ja prokuröride vahelist piiriülest koostööd.

Eesti õigus on kooskõlas ülaltoodud ELi ja ÜRO õigusaktidega ning tulirelvadega seotud

süütegude eest on ette nähtud karistused, mis vastavad võimalike süütegude raskusele ja laadile.

Ei ole tuvastatud, et õigusliku regulatsiooni puudulikkus takistaks Eestis isikuid vastutusele

võtta. Eestis kehtiva tulirelvadega seotud seaduste muutmise vajadus võib tekkida juhul, kui

võrdluses teiste ELi riikidega selgub, et esinevad suured erinevused karistusmäärades vms.

Tulirelvadega seotud süütegusid reguleerivad karistusseadustiku (KarS) §§ 418 – 421. KarS §

418 lg 1 näeb ette vastutuse tulirelva, selle olulise osa või laskemoona ebaseadusliku käitlemise

eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik käitlemine. Võimalik karistus

sellise tegevuse eest on rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kui sama tegu on

toime pandud vähemalt teist korda, teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või

2 European Union Serious and Organised Crime Threat Assessment 2017, Europol.

4

laskemoon suures koguses või tegu on toime pandud grupi poolt, on võimalikuks karistuseks

rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus.

Tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest

näeb KarS § 4181 lg 1 ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Kui taoline tegu on toime pandud

vähemalt teist korda või teo objektiks on olnud tulirelvad, nende olulised osad või laskemoon

suures koguses, võib selle eest järgneda viie- kuni viieteistaastane vangistus.

Sõjarelva, selle olulise osa ja sõjalise otstarbega laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest näeb

KarS § 4182 lg 1 ette vangistuse kahest kuni kümne aastani. Kui esinevad raskendavad asjaolud

– selline tegu on toime pandud vähemalt teist korda, grupi poolt, teo objektiks või vahendiks

on olnud sõjarelvad, nende olulised osad või sõjalise otstarbega laskemoon suures koguses,

sellega on põhjustatud oht paljude inimeste elule või tervisele või sellega kaasnes oht Eesti

Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, on võimalik karistus

viis- kuni viisteist aastat vangistust.

Relvade ja laskemoona käitlemise määratlus tuleneb relvaseaduse §-st 11 lg 2, loetledes selliste

tegevustena relvade ja laskemoona valmistamise, müügi, soetamise, omamise, valdamise

hoidmise, hooldamise, kandmise, edasitoimetamise, veo, sisseveo, väljaveo, võõrandamise,

pärimise, leidmise ja hävitamise ning relvade parandamise, ümbertegemise, laskekõlbmatuks

muutmise, lammutamise ja laenutamise.

KarS § 419 näeb ette vastutuse ka tulirelva lohaka hoidmise eest ning § 420 tulirelva

helisummuti, laser- ja öösihiku ebaseadusliku käitlemise eest.

KarS § 421 võimaldab kohtul loetletud süütegude vahetuks objektiks olnud eseme

konfiskeerida.

Eesti seisukoha kujundamisel ELi tulirelvadega seotud kuritegude ja nende eest ette nähtud

karistusmäärade ühtlustamise küsimuses tuleb lähtuda järgmistest kaalutlustest: i) riikliku

julgeoleku ja sisejulgeoleku tugevdamine; ii) piiriülese kuritegevuse ja terrorismiohu

vähendamine ning iii) ELi liikmesriikide standarditega ühtlustamine.

Võttes arvesse, et tulirelvadega seotud süüteod on sageli piiriülesed, on üldist turvalisust silmas

pidades kindlasti Eesti huvides, et ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja

laskemoonaga seotud kuritegude vastane võitlus oleks kõikides liikmesriikides tõhus ning

koostööle ei ole õiguslikke takistusi. Praegune olukord, kus ELi liikmesriikide karistused ja

seadusandlus tulirelvakuritegude osas on erinevad, võib tõesti pakkuda kurjategijatele

võimalusi madalama karistusmääraga riikides varju leida või kriminaalvastutuse vältimiseks

seaduselünki ära kasutada. Kuritegude erinevate määratluste tõttu ei ole meile teadaolevalt

Eestil seni teiste ELi liikmesriikidega koostööprobleeme tekkinud. See aga ei tähenda, et

relvadega seotud kuritegusid ja nende eest ette nähtud karistusi ei oleks tarvis ELi tasandil

harmoniseerida. On oluline, et kõik liikmesriigid saaksid omavahel tõrgeteta koostööd teha,

tagaksid tulemusliku kontrolli oma territooriumil olevate tulirelvade üle ning õigusrikkujate

vastutusele võtmise. Seejuures tuleb arvesse võtta ka praegust julgeolekuolukorda, kuna

Ukrainas toimuv sõjategevus suurendab ohtu relvade ebaseaduslikule sisseveole. Vastavate

karistuste harmoniseerimine aitab ELis tervikuna vähendada kuritegevust, terrorismiohtu,

parandada õiguskaitsekoostööd ning suurendada siseturvalisust.

5

Seetõttu toetame komisjoni algatuses väljapakutud võimalustest seadusandlike meetmete

kehtestamist, millega sätestatakse tulirelvadega seotud süütegudele ühised miinimumnõuded.

On oluline, et liikmesriigid oleksid valmis reageerima ka kurjategijate poolt kasutusele võetud

uusimatele tehnoloogiatele, sh relvade 3D printimisele.

Plaanitav direktiiv peab siiski olema piisavalt paindlik, et sobituda liikmesriikide erinevatesse

õigussüsteemidesse. Kehtestama peaks miinimumtaseme sanktsioonide osas, mis tähendab, et

iga liikmesriik peaks rakendama konkreetsete relvadega seotud kuritegude eest karistusi

vähemalt teatud määras, kuid saaks seejuures säilitada kõrgemad karistusmäärad, kui see on

kuritegevuse olukorda ning õigussüsteemi arvestades vajalik.

Seisukohtade koostamisel on lähtutud Eesti õigusaktidest (karistusseadustikust, relvaseadusest)

ning sidusrühma esindajate poolt edastatud arvamustest.

Komisjon näeb tagasisidekorjes ette võimaluse esitada ka täpsustusi seonduvalt tulirelvadega

seotud süütegude ja nende eest määratavate karistustega, võimaldades selleks küsimustiku

lisana laadida üles eraldi dokumendi. Selles soovib Eesti välja tuua alljärgnevad kitsaskohad

ELi tulirelvade regulatsioonis.

Lisaks tulirelvadega seonduvate karistusmäärade teemale peame oluliseks tõstatada ELi

tasandil relvadega seonduva regulatsiooni küsimused laiemalt. Hetkel on ELi relvapoliitika

puhul suurim mure relvalaadsed tooted ehk seadmed, mida on võimalik hõlpsasti käepäraste

vahenditega tulirelvaks muuta (nt hoiatus- ja signaalrelvad, pneumorelvad). Viimastel aastatel

on hoiatus- ja signaalrelvad muutunud kurjategijate seas ülipopulaarseks ning neil on

tulirelvade salakaubaveojuhtumites märkimisväärne osakaal. See on tingitud asjaolust, et neid

saab lihtsalt muuta surmavateks relvadeks ja neid on odavam hankida. Vältimaks hoiatus- ja

signaalrelvade tulirelvadeks ümbertegemist, peaksid liikmesriigid tagama, et ELis toodetud või

ELi imporditud relvi kontrollitakse ja tehakse kindlaks nende vastavus direktiivis 2018/69

sätestatud tehnilistele kirjeldustele. Kontrollid võivad hõlmata näiteks erinevate mudelite või

seadmetüüpide või üksikute seadmete või mõlema kontrollimist.

Lisaks tuleks üle vaadata hoiatus- ja signaalrelva mõiste Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis (EL) 2021/555 ning tagada, et hoiatus- ja signaalrelvad oleksid ühtselt määratletud.

Direktiivis (EL) 2021/555 ei ole piisavalt selgelt reguleeritud lõpuni töötlemata tulirelvade,

lõpuni töötlemata tulirelva oluliste osade ning tulirelva lisaseadmete (helisummuti, lasersihik,

öösihik) käitlemine. Direktiivis (EL) 2021/555 tuleks täpsustada tulirelva osade ja oluliste

osade definitsioone (hõlmates sealhulgas A-klassi relvad, nende olulised osad ja lisaseadmed,

mida toodavad tsiviilettevõtted). Direktiivis (EL) 2021/555 tuleks ka sätestada, millised on

lõpuni töötlemata tulirelvad ja lõpuni töötlemata tulirelva olulised osad ning millised tulirelva

lisaseadmed kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse.

Mittesurmava laskemoona ümberehitamine surmavaks laskemoonaks on probleem, millele

tuleks senisest enam tähelepanu pöörata. Võimaliku lahendusena näeme mittesurmava

laskemoona surmavaks laskemoonaks ümberehitamise ELi tasandil kriminaaliseerimist ja

vastavate karistusmäärade ühtlustamist.

Ühtlasi leiame, et relvade ja laskemoona eksport ja import ning ELi sisene vedu ei ole piisavalt

tõhusalt reguleeritud. Siseriiklikult on sellistele vedudele seatud kindlad kriteeriumid (nt

relvaseaduse § 57 lg 5 sätestab, et kuni 20 tulirelva või 10 000 padruni veol peab olema

6

vähemalt üks relvastatud saatja, üle 20 tulirelva või üle 10 000 padruni veol aga vähemalt kaks

relvastatud saatjat. Relvastatud saatjad võivad asuda relvi vedava veoauto kabiinis või relvi

vedavat autot saatvas autos), kuid piiriüleselt tuginetakse vaid ohtlike veoste rahvusvahelise

autoveo Euroopa kokkuleppele (ADR), mis relvaveole erinõudeid ette ei näe. Selleks, et

tõhustada relvade ja laskemoona liikumise jälgitavust, vajaks ülevaatamist ka relvade ja

laskemoona ELis edasitoimetamise kord ning rahvusvahelise veo eeskirjad. ELi relvade ja

laskemoona ekspordi-impordi määruse muudatustega võetakse ekspordi-impordi (st

kolmandatest riikidest sissevedu või sinna väljavedu) puhul kasutusele elektrooniline

loamenetlussüsteem, mis aitab tagada kauba liikumise jälgitavust. Kaaluda võiks sarnaselt ka

ELi siseselt liikuvate relva- ja laskemoonaveoste jälgitavuse tagamist.

Võttes arvesse Ukrainas toimuva sõjategevusest tuleneva ohtu relvade ebaseaduslikule

sisseveole ELi peame oluliseks jätkuvalt toetada Ukraina ametivõime nende pingutustes luua

hästi toimiv relvalubade süsteem, sh relvaregister ja tulirelvade alane kontaktpunkt (NFFP –

National Firearms Focal Point).

3. EL algatuse vastavus pädevuse andmise, subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse

põhimõttele

EL toimimise lepingu artikli 83 lõike 1 alusel võivad Euroopa Parlament ja nõukogu kehtestada

miinimumnormid kuritegude ja karistuste määratlemiseks eriti raskete piiriüleste mõõtmetega

kuriteoliikide puhul tulenevalt nende kuritegude olemusest või erivajadust võidelda nende vastu

ühistel alustel. Aluslepingus on relvakaubandus kuriteona märgitud. Lisaks on ELil kohustus

tagada ÜRO tulirelvade protokolli artiklis 5 sätestatud tulirelvadega seotud süütegusid käsitleva

siseriikliku kriminaalõiguse ühtlustamine. Eesti hinnangul on tegemist kavandatavale

direktiivile kohase õigusliku alusega.

Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt tuleks ELi

tasandil võtta meetmeid üksnes juhul, kui liikmesriigid üksi ei suuda kavandatud eesmärke

piisaval määral saavutada ning seetõttu on neid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu

parem saavutada ELi tasandil. Lisaks peavad konkreetse meetme laad ja tugevus olema

vastavuses tuvastatud probleemiga.

Eesti hinnangul vastab kavandatav karistusõiguse ühtlustamise algatus subsidiaarsuse

põhimõttele. Kuna ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga seotud

kuriteod on sageli piiriülesed, on tõhusaks võitluseks taoliste süütegudega vaja kehtestada ELi

liikmesriikides ühtsed miinimumnõuded. See on vajalik, välistamaks kurjategijate poolt

õigussüsteemide erinevuste ära kasutamist. Samuti on kuritegudele kehtestatud

miinimumnõuded olulised, et võimaldada sujuvat ja takistusteta koostööd relvadega seotud

raskete kuritegude menetlemisel. Killustatud ja lünklikus ELi õigusruumis ei ole võimalik

tulirelvadega seonduvalt tagada siseturvalisust samaväärselt, kui ühiselt ning ühtlustatud

reeglite alusel tegutsedes.

Algatuse kooskõla subsidiaarsuse põhimõttega kinnitab ka see, et EL on juba varasemalt võtnud

vastu õigusakte tulirelvadega seonduva reguleerimiseks ning miinimumnõuete kehtestamiseks.

Avaliku konsultatsiooni eesmärk on töötada välja uus relvakuritegusid puudutav õigusakt.

7

Oluline on, et esitatav algatus oleks kooskõlas ka proportsionaalsuse põhimõttega, sh mõju

riigieelarvele ja kaasnev halduskoormus.

4. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte

Sotsiaalsed mõjud

Tulirelvadega seonduvate kuritegude määratluste ja karistuste ühtlustamine suurendab üldist

siseturvalisust ELis, tagades elanike parema kaitse mistahes liikmesriigis viibides. Kuritegude

raskusele vastavad karistused omavad nii üld- kui eripreventiivset mõju ning vähendavad

kurjategijate võimalusi kasutada oma tegevuses ära õigussüsteeme, kus karistuspoliitika on

teiste riikidega võrreldes märkimisväärselt leebem või esinevad õiguslüngad teatud tegude

kriminaliseerimises.

Mõju majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale

Otsesed mõjud majandusele ning elu- ja looduskeskkonnale puuduvad.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele ja riigieelarvele

Tulirelvadega seotud kuritegude ja karistuste määratlemisele miinimumnõuete kehtestamine

tagab sujuva ja takistusteta koostöö liikmesriikide menetlusasutuste ja õiguskaitseorganite

vahel. Nii ei teki olukorda, kus õiguslünkade või karistuste leebuse tõttu ei ole võimalik

liikmesriikides teatud tõendeid koguda (nt jälitustoimingutega) või muid menetluslikke

meetmeid rakendada. Samuti aitab see piiriüleste kuritegude puhul vältida võimalikke

jurisdiktsiooniküsimusi või kohtuotsuste tunnustamise küsimusi tulenevalt sellest, et

liikmesriikide seadustes ette nähtud karistusmäärad on väga erinevad.

Riigieelarvele algatus otsest mõju ei oma, kuid mõju riigieelarvele ja kaasnevat halduskoormust

tuleb algatuse esitamisel eraldiseisvalt hinnata.

5. Kooskõlastamine

Komisjoni algatus koos küsimustikuga esitati arvamuse avaldamiseks Riigikohtule,

Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule,

Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikooli

Ühiskonnateaduste Instituudile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse

Instituudile, Maksu- ja Tolliametile (MTA), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ning

Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI). Samuti küsiti arvamust ligi 200st liikmest

koosnevalt huvirühmalt, kuhu kuuluvad relvadega seotud valdkondades tegutsevad ettevõtjad,

mittetulundusühingud, eraisikud jt.

Sisuline vastus laekus MTAlt ning EKEIlt.

EKEI vastuses märgitakse, et tulirelva valdkonna eksperdid ei saa kompetentsi ületamise tõttu

võtta juriidilist seisukohta seoses küsitlusega ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja

laskemoonaga seotud kuritegude ja karistuste määratlemise kohta, kuid tuuakse välja mõned

8

potentsiaalsed probleemkohad seonduvalt 3D prinditud relvade jooniste omamise ja

jagamisega.

EKEI märgib, et ehkki relvade valmistamine on seadusega reguleeritud, võib esineda olukordi,

kus nende relvadega seonduvad tegevused ei ole selgelt määratletud. Erilist tähelepanu tuleks

pöörata selliste 3D prinditud relvade ja relvaosade jooniste valmistamisele, hankimisele või

omamisele, mis võib viia tulirelva valmistamiseni ilma seaduslike nõuete täitmiseta. 3D

printimise tehnoloogia on toonud relvatootmise võimekuse täiesti uuele grupile – inimestele,

kellel võib puududa traditsiooniline kuritegelik taust ja kes on pigem huvitatud tehnoloogiast,

käsitööst või omaenda relvade valmistamisest kodustes tingimustes. 3D printimine võimaldab

vältida ametlikke relvamüügisüsteeme, raskendades ametivõimude tööd nende jälgimisel ja

kontrollimisel.

EKEI andmetel on riikides, kus on toimunud ulatuslikud 3D relvade valmistamise ja levitamise

juhtumid, on avastatud nn „prindifarmid“, kus relvaosade valmistamine toimub sageli

kaugtööna, ilma isikute füüsilise kohalolekuta ning raske on vastutavat isikut välja selgitada.

Lisaks on probleemiks, et 3D prinditud relvad ei pruugi alati olla teada-tuntud relvadega

sarnased, vaid need võivad olla täiesti uued relvamudelid. Lisaks ei pruugi jooniste järgi olla

võimalik tuvastada, kas joonistel on üldse tulirelv või selle osa või kas tegemist on nt valanguga

laskmist võimaldava relva osaga, mis omakorda muudab relvade liigitamise keeruliseks.

Prinditud relvaosade tuvastamise muudab omakorda komplitseerituks ka 3D printerite ja

plastikmaterjalide mitmekesine valik ja kättesaadavus.

EKEI seisukoha järgi tuleb arvestada, et kuna Eestis puudub seni kogemus ja praktika seoses

3D prinditud relvadega, on keeruline hinnata nende mõju ekspertiisiasutustele. Küll aga on

selge, et vajadus ajaga kaasas käia on vältimatu, mistõttu tuleb arendada ka tulirelvaekspertiisi

metoodikaid, et kohandada need uute tehnoloogiatega nagu 3D printimine. See aga eeldab

ekspertiisiasutusele suurt mõju ja panustamist aega, ressurssi ja spetsialiseeritud teadmiste

arendamisse.

MTA on edastanud vastuseks täidetud küsimustiku, mis kajastab hinnanguid tulirelvadega

seotud ohtudele, vajadusele käsitleda tulirelvade ebaseadusliku käitlemise ning nende

kriminaliseerimisega seotud küsimusi ELi tasandil ning kehtestada tulirelvadega seotud

süütegude ja nende eest määratavate karistuste kohta kogu ELi hõlmavad miinimumnormid.

Üldiselt leiab MTA, et tulirelvadega seotud süütegudega kaasneb väga suur risk julgeolekule

ning erinevad probleemid nende kriminaliseerimisega takistavad väga suurel määral

tulirelvadega seotud ohtude tulemuslikku käsitlemist EL tasandil. MTA peab oluliseks või väga

oluliseks tulirelvadega seotud erinevate süütegude ja nende eest määratavate karistuste kogu

ELi hõlmavate miinimumnormide kehtestamist.

Siseministeerium leiab oma vastuses samuti, et erinevused ELi liikmesriikide

tulirelvakuritegusid puudutavas seadusandluses võivad pakkuda kurjategijatele võimalusi

madalama karistusmääraga riikides varju leida või seaduselünki ära kasutada. Samuti tõstatas

Siseministeerium täiendavalt mitmeid küsimusi seoses tulirelvadega seonduva regulatsiooniga

ELi tasandil.

Eesti seisukohtade koostamisel on eelnimetatud seisukohtadega arvestatud.

9

6. Eesti seisukohad ja nende põhjendused

6.1. Eesti toetab ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seonduvate

kuriteokoosseisude ühtlustamist, kuna see aitab kaasa siseturvalisuse tagamisele kogu

ELi territooriumil ning võimaldab õiguslike takistusteta koostööd tulirelvadega

seotud piiriüleste süütegude menetlemisel.

Olukord, kus kõikides liikmesriikides ei ole tulirelvadega seotud kuriteod (sh tulirelvade,

nende oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslik valdamine, valmistamine, 3D printimine,

ümbertegemine, nende märgistuse muutmine, nendega kauplemine jms) sarnaselt

kriminaliseeritud, võimaldab kurjategijatel kriminaalvastutuse vältimiseks taolisi

seaduselünki ära kasutada ning tegutseda riikides, kus ei kohaldata piisavalt tõhusaid

meetmeid ebaseaduslike tulirelvade käitlemisega võitlemiseks. Märkimisväärsed

erinevused tulirelvadega seotud süütegude kriminaliseerimisel võivad olla ka õiguslikuks

takistuseks piiriülesele koostööle ning teisest liikmesriigist tõendite kogumisele.

6.2. Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette

nähtud karistustele miinimummäärade kehtestamist, kuna need omavad üld- ja

eripreventiivset mõju ning aitavad tõhustada kuritegude ennetamist ja tõkestamist.

ELi tasandil kehtestatud miinimummäärad tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud

süütegude eest on samuti olulised ühtse õigusruumi kujundamisel ja turvalisuse tagamisel.

See vähendab võimalusi, et kurjategijad varjavad oma tegevust riikides, kus relvadega

seotud süütegude eest ette nähtud karistused on ebaproportsionaalselt madalad ega vasta

teiste liikmesriikide õiguslikele standarditele. Samuti loovad ühtsed karistuste

miinimummäärad vajalikud eeldused tõhusaks piiriüleseks koostööks.

6.3. Toetame ELis tulirelvade ebaseadusliku käitlemisega seotud süütegude eest ette

nähtud karistustele kergendavate ning raskendavate asjaolude kehtestamist. Peame

aga oluliseks, et taoline loetelu on piisavalt paindlik selleks, et sobituda liikmesriikide

erinevate õigussüsteemidega ja vältida tuleb ülereguleerimist.

Karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude kehtestamine võimaldab mõista

konkreetse süüteo raskusele vastavaid karistusi, mis teenivad kõige sobivamal viisil

kriminaalmenetluse eesmärke. Seejuures on aga oluline, et kehtestatav kergendavate ja

raskendavate asjaolude loetelu võimaldaks liikmesriikide sobitada need enda õigussüsteemi

ning oleksid ühildatavad ka Eesti karistusseadustiku üldosa §-des 57 ja 58 kehtestatud

loeteluga.

6.4. Peame vajalikuks ELi tasandil kriminaliseerida mittesurmava laskemoona

surmavaks laskemoonaks ümberehitamine ja kehtestada selle eest ette nähtud

karistuste miinimummäärad.

Mittesurmava laskemoona surmavaks laskemoonaks ümberehitamise kriminaliseerimine

ning vastavate karistuse miinimumnõuete kehtestamine parandab kontrolli ebaseadusliku

laskemoona üle, vähendab selle kättesaadavust kurjategijatele ning võimaldab

ebaseadusliku laskemoona käitlejad vastutusele võtta.

10

6.5. Peame lisaks karistusõiguse ühtlustamisele vajalikuks tõhustada veelgi relvadega

seonduvat ELi ülest regulatsiooni. Eelkõige on vajalikud ühtsemad nõuded ja

järelevalve seadmete ja relvade üle, mida on võimalik hõlpsasti käepäraste

vahenditega tulirelvaks muuta (nt hoiatus- ja signaalrelvad, pneumorelvad), ning

lõpuni töötlemata tulirelvade, nende lõpuni töötlemata oluliste osade ja lisaseadmete

üle. Kaaluda võiks sellistele relvadele ELi üleselt registreerimis- või loakohustuse

sätestamist. Samuti peame vajalikuks tõhustada kontrolli relvade ja laskemoona ELi

sisese veo üle. Peame vajalikuks ELi tasandil mõjuanalüüside algatamist vastavate

lahenduste kohta.

Kurjategijate seas on üha sagedasemaks muutumas erinevate seadmete (nt hoiatus- ja

signaalrelvad, pneumorelvad) käepäraste vahenditega tulirelvadeks muutmine. Taoliseid

seadmeid on odavam hankida ning lihtne tulirelvadeks ümber teha. Nende laialdase käibe

takistamiseks tuleks tagada, et kõik liikmesriigid kehtestaksid ühesugused hoiatus- ja

signaalrelvade määratlused. Kaaluda võiks sellistele relvadele ELi üleselt registreerimis-

või loakohustuse sätestamist. Täpsustada tuleks tulirelva osade ja oluliste osade

definitsioone, samuti, millised on lõpuni töötlemata tulirelvad ja lõpuni töötlemata tulirelva

olulised osad ning millised tulirelva lisaseadmed kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse.

Tõhustada tuleks kontrolli relvade ja laskemoona ELis edasitoimetamise üle ning võtta

kaupade jälgitavuse tagamiseks kasutusele elektrooniline loamenetlussüsteem.

Seisukohad on kooskõlastatud Siseministeeriumiga.

Seletuskirjale on lisatud avaliku konsultatsiooniküsimustiku vormil olevad vastused.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Vabariigi Valitsuse seisukohad Euroopa Liidu ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga seotud kuritegude ja karistuste määratlemise direktiivi puudutava avaliku konsultatsiooni kohta Esitame Vabariigi Valitsuse 05.12.2024.a istungile heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu ebaseaduslike tulirelvade, nende oluliste osade ja laskemoonaga seotud kuritegude ja karistuste määratlemise direktiivi puudutava avaliku konsultatsiooni kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Laura Vaik 58654947 [email protected]

Meie 02.12.2024 nr 7-1/8434