Käskkiri

KÄSKKIRI

02.12.2024 nr 84

Majandus- ja tööstusministri 1. novembri 2024

käskkirja nr 79 „Jõhvi Äripargi teise etapi taristu

rajamine“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel muudan majandus- ja tööstusministri 1. novembri 2024. a

käskkirja nr 79 „Jõhvi Äripargi teise etapi taristu rajamine“ järgmiselt:

1) sõnastan punkti 8 teksti järgmiselt:

„Punktis 2.1. nimetatud inkubaatorite teenuste kasutajad ja Eestis registreeritud juriidilised isikud,

kes kasutavad Jõhvi Äripargi territooriumil asuvaid kinnistuid.“;

2) sõnastan punkti 13.1. järgmiselt:

„13.1. Toetust makstakse elluviijale ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 või 2 alusel lähtuvalt

elluviija esitatud maksetaotlusest.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

25.11.2024

Majandus- ja tööstusministri 1. novembri 2024. a käskkirja nr 79 „Jõhvi Äripargi teise

etapi taristu rajamine“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Käskkirjaga muudatusega laiendatakse toetatavate tegevuste sihtgruppi, mis hõlmab Eestis

registreeritud juriidilisi isikuid ning nähakse ette toetuse maksmine ka viisil, mis võimaldab

makse teha ka otse tarnijatele või töövõtjatele.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) ettevõtluse osakonna tööstusvaldkonna nõunik Kaarel Lehtsalu (e-post:

[email protected], telefon 715 3414) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

(edaspidi EIS) toetuste keskuse ettevõtluskonsultant Kadrin Randpuu (e-post:

[email protected], telefon 627 9704). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostasid MKM-i

õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652)

ning EIS-i jurist Age Rebane (e-post: [email protected], telefon 627 9401). Õiguslikke

ettepanekuid tegi MKM-i strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa

(e-post: [email protected], telefon 631 3609).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Käskkirja punktiga 1 laiendatakse Õiglase Ülemineku Fondi erieesmärke silmas pidades

toetatavate tegevuste tulemusena sellest osa saavate isikute ringi kõigi Eestis registreeritud

juriidiliste isikuteni, kes kasutavad äripargi territooriumil asuvaid kinnistuid ning Jõhvi digi- ja

multimeedia inkubaatori ja Jõhvi Loometööstuse inkubaatori teenuseid. Äripargi tehnilise

taristu rajamisega luuakse juurdepääs sinna kavandatud kolmeteistkümnele krundile, sealhulgas

kolmele krundile rajatavale kahele inkubaatorile. Selle tulemusena on võimalik luua enam

võimalusi uute majanduskeskkonda rikastavate tegevuste algatamiseks ja äriühingute,

sihtasutuste ja mittetulundusühingute asutamiseks.

Käskkirja punktiga 2 täiendatakse toetuse maksmise aluseid, nähes ette, et toetust võib maksta

ka vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 27 lõike 1 punktile 2.

Rakendusüksus võib elluviija soovil teha nüüd makse otse tarnijale või töövõtjale vastavalt

ühendmääruse § 27 lõikele 2.

Kuigi toetuse osakaal on 100% ja omafinantseering puudub, kohaldatakse § 27 lõike 1 punkti

2 põhjusel, et elluviija ei pea enne toetuse saamist kulusid omavahenditest tasuma.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060 millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

4. Käskkirja rakendamisega seotud mõjud

Käskkirja rakendamisega ei kaasne rakendusasutusele ega rakendusüksusele lisakulusid. Ainus

mõju seisneb selles, et kui seni maksis rakendusüksus toetust elluviijale, siis elluviija soovil

tuleb seda nüüdsest maksta tarnijale või töövõtjale. Makse eeldusena peab olema täidetud kaks

asjaolu: rakendusüksusel on võimalik makse teha arvel märgitud maksetähtajaks ja arve

väljastaja peab olema teadlik ja andnud kinnituse, et talle teeb makse rakendusüksus. Seega ei

pea elluviija abikõlblikke kulusid eelnevalt omavahenditest tasuma.

Rakendusüksusele sellega märkimisväärset halduskoormust ei kaasne.

5. Käskkirja jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisest.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Muudatustega kavandatud lähenemised on kooskõlastatud muudetava käskkirja ametliku

kooskõlastamise käigus, kui eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Õiglase ülemineku juhtkomisjonile, perioodi 2021–2027

seirekomisjonile, Euroopa Komisjonile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse

avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga ametlikku kooskõlastusringi ei korrata.