LÄHTEÜLESANDE VORM
rakendusUuringute ja eksperimentaalarendusprojektide vajaduste korje 2025. aastaks
Uurimisteema pealkiri
Eesti elanikkonna usulist identiteeti ja vaimseid praktikaid ning tõekspidamisi kajastav
uuring “Elust, usust ja usuelust 2025”.
Hetkeolukorra kirjeldus ja ülevaade projekti vajalikkusest
Kui viimase 30 aasta jooksul on Eesti elanike usulised hoiakud ja tõekspidamised püsinud võrdlemisi stabiilsena ning usuga seotud institutsioonides ei ole toimunud suuremaid muutusi, siis viimaste aastate jooksul, eriti pärast covidi pandeemiat ja Venemaa agressiooni Ukrainas, on antud valdkonnas aset leidnud mitmed olulised ja võrdlemisi kiired arengud. Üks enim tähelepanu pälvinud küsimusi on seotud Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku juriidilise staatuse ja liikmeskonna hoiakute ning tõekspidamistega. Varasemad uuringud on näidanud õigeusku tunnistavate elanike arvu suurenemist, kuid puudub selge arusaam nende suhtumisest Vene Õigeusu Kiriku ametlikesse seisukohtadesse ning nende kooskõlast Eesti Vabariigi ametlike seisukohtadega.
Teiseks oluliseks muutuseks on immigratsioonist tingitud erinevate usuliste kogukondade kasv, sealhulgas kristlike ja ka islami organisatsioonide liikmeskonna suurenemine. Ukrainast ja ka mujalt maailmast tulnud sisserändajad on oluliselt mõjutanud Eesti usulist maastikku, kuid sisuline teave nende kogukondade kohta on piiratud.
„Elust, usust ja usuelust“ uuringusari on pakkunud parimat teadmist Eesti ühiskonna usulistest hoiakutest ja väärtustest taasiseseisvumise perioodil. Kuna viimane, kuues uuring viidi läbi 2020. aastal, ei kajasta see hiljutisi muutusi ja seetõttu on jätku-uuringu korraldamine hädavajalik.
Planeeritav uuring toetab Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 eesmärke järgmiselt:
• Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine: Uuring aitab hinnata usulisel identiteedil põhinevate kogukondade integreeritust ühiskonda ning pakkuda soovitusi nende lõimumisprotsesside toetamiseks.
• Kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika toetamine: Uuring annab väärtuslikke andmeid õigeusklike ning kasvavate uusimmigrantide gruppide kohta, võimaldades paremini mõista nende hoiakuid ja tõekspidamisi.
• Sisejulgeoleku tugevdamine: Analüüsides usuliste, kui suurimate kolmandasektori organisatsioonide rolli ja potentsiaali elanikkonnal kriisidega toimetulekul, toetab uuring Eesti sisejulgeoleku tagamist.
Sidusa Eesti arengukava 2021-2030:
• Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti: Fokuseerides uutele usulise identiteediga immigrantide gruppidele, võimaldab uuring kirjeldada võimalikke lõimumist taksitavaid tegureid ning seeläbi leida täiendavaid viise ühiskonna sidususe edendamiseks.
• Kogukondlik Eesti: Uuring võimaldab kaardistada erinevate ühiskonnagruppide kogukondlikku kaasatust ning sotsiaalset usaldust, pakkudes välja võimalikke lahendusi kodanikuühiskonna arengu toetamiseks.
Eesmärk ja tulemused
Uuringu keskseks eesmärgiks on kaardistada Eesti elanike usulist identiteeti ja maailmavaatelisi hoiakuid ning jälgida nendega seotud muutusi ajas. Erilist tähelepanu pööratakse usulistele liikumistele, mille liikmeskonnas on toimunud märkimisväärseid muutusi, sealhulgas Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik, Eesti Islamikogukond ning uusimmigrantide hulgas populaarsed kristlikud usuliikumised.
Uuringu tulemused loovad olulise aluse teaduslikuks analüüsiks nii baasuuringute kui ka rakendusuuringute tasandil. Samuti pakuvad need väärtuslikku sisendit poliitika-kujundamiseks ja kogukondade arendamiseks. Andmed aitavad paremini mõista Eesti usulise ja vaimse maastiku arenguid ning toetavad nende teadlikku kujundamist tulevikus.
Projekti lühikirjeldus: kuidas tulemuseni peaks jõudma?
Uuringu „Elust, usust ja usuelust 2025“ metoodika tugineb senistele kogemustele ja on kohandatud tänaste tingimustega, et tagada võrreldavus varasemate perioodidega ning samas koguda võimalikult kvaliteetset uut teavet sihtrühmade kohta.
Uurimisteemad ja -küsimused
1. Üldised hoiakud ja tõekspidamised: Millised on Eesti elanike usulised tõekspidamised ja väärtushinnangud 2025. aastal? Kuidas need on need muutunud võrreldes varasemate perioodidega?
2. Religioosne kuuluvus ja identiteet: Milline on Eesti erinevate rahvusrühmade religioosne identiteet ja kuidas see suhestub Eesti riigi ja ühiskonna ametlike väärtustega?
3. Religiooni roll integratsioonis ja migratsioonis: Milline on religioossete organisatsioonide roll immigratsiooniprotsessides ja vähemusrahvuste lõimumises?
4. Usuliste institutsioonide roll: Kuidas hindavad inimesed usuliste organisatsioonide mõju ja panust Eesti ühiskonnas ning sisejulgeoleku tagamisel?
Peamine metoodika ja tegevused
• Kvantitatiivne küsitlusuuring: Kavandatav veebiküsitlus hõlmab 1000 osalejat, tagades võrreldavuse varasemate uuringutega. Küsimustik koostatakse koostöös ekspertkomisjoniga, kuhu kuuluvad peamiselt ülikoolide religioonivaldkonna teadlased ja õppejõud. Küsimustik hõlmab religiooni, väärtuste, identiteedi ja usalduse mõõdikuid. Uuringus kasutatakse rahvastikuregistri põhist juhuvalimit, et tagada esinduslikkus. Andmete kogumise korraldab uuringufirma.
• Kvalitatiivsed intervjuud: Kavandatud on 100 struktureeritud intervjuu läbiviimine sihtgruppide esindajatega, sealhulgas erinevate vähemusrahvuste ja usuliste kogukondade liikmetega. Intervjuude eesmärk on täiendada ja kontekstualiseerida kvantitatiivsetest andmetest saadud teavet ning pakkuda põhjalikumat arusaama spetsiifiliste gruppide olukorrast. See lähenemine võimaldab sügavamalt mõista vähemusrühmade kogemusi ja perspektiive Eesti ühiskonnas.
• Ekspertide kaasamine: uuringu metoodika ja küsimustiku väljatöötamisel ning andmete analüüsimisel ja tõlgendamisel osalevad erinevate ülikoolide religiooni- ja sotsiaalteadlastest eksperdid.
Ajakava
• 2025 jaanuar - märts: ekspertgrupi koosolekud, uurimiskava ja küsimustike koostamine.
• 2025 aprill - juuni: küsimustiku testimine ja tehniline ettevalmistus.
• 2025 september - november: andmekogumise periood.
• 2025 detsember: esialgsed tulemused ja nende avalikustamine.
• 2026 esimene pool: andmete detailne analüüs.
• 2026 juuni: uuringu lõpparuande tutvustamine avalikkusele pühendatud konverentsil.
• 2026 sügis: uuringu tulemustele pühendatud teaduskogumiku avaldamine.
Tulemused ja mõju
Uuring annab unikaalse ja põhjaliku ülevaate Eesti usulistest arengutest ja nende seostest ühiskonna laiemate protsessidega. See teave aitab kujundada strateegiaid lõimumise, hariduse ja turvalisuse valdkondades ning annab olulist sisendit otsustajatele, Eestis tegutsevatele kirikutele ja teadlastele.
Projekti tulemuste rakendamine ja jätkusuutlikkus
Elust, usust ja usuelust uuring (EUU) näol on tegemist Eesti pikemaajalisema ning põhjalikuima usuliste hoiakute ning tõekspidamiste uuringuga1, mida on alates 1995. aastast ellu viidud juba kuuel korral. See unikaalne aegrida on erakordne mitte ainult Eesti teadusmaastikul, vaid ka rahvusvahelisel tasandil, pakkudes haruldast võimalust pikemaajaliseks usundiliste muutuste analüüsiks. Uuringu katkestamine oleks akadeemilises kontekstis korvamatu kaotus.
Varasemate uuringute tulemuste rakendamine:
1. Teadustöö ja publikatsioonid: EUU uuringute andmeid on kasutatud rohkem kui 1002 erialases teadusartiklis ja väljaandes, hõlmates uurimusi nii usulise identiteedi, sotsiaalsete normide, moraalsete hoiakute kui ka religiooniga seotud muutuste kohta ühiskonnas.
2. Kogumikud ja aruanded: uuringu tulemuste põhjal on välja antud mitmeid erikogumikke, mis pakuvad põhjalikku ülevaadet Eesti usulistest protsessidest.
3. Praktiline rakendus kirikutes: uuringute andmeid on kasutanud Eesti Kirikute Nõukogu ja selle liikmeskirikud oma töö arendamisel ja planeerimisel, sealhulgas missiooni-, haridus- ja sotsiaaltöö suunamisel.
4. Poliitikakujundus: uuringute tulemused on olnud faktipõhiseks sisendiks riiklike ja kohalike poliitikate kujundamisel, mis on seotud religiooniga ühiskonnas.
EUU jätkab unikaalse traditsioonina Eestis religioossete hoiakute ja praktikate uurimist. Uuringute regulaarne läbiviimine võimaldab kaardistada pikaajalisi trende ja võrrelda andmeid nii Eesti siseselt kui ka rahvusvahelises kontekstis. 2025 uuringu andmete põhjalikumaks analüüsimiseks on kavas algatada koostööprojekt, mis hõlmab erinevaid teoloogilisi kõrgkoole ning valdkondlike eksperte avalikest ülikoolidest.
Projekti eeldatav maksumus
Esialgsete hinnapakkumiste põhjal on uuringu maksumuseks 45000€, millest 25000€ moodustab kvantitatiivse küsitlusuuringu läbiviimine, 12000€ kvalitatiivsete intervjuude teostamine ning 8000€ projekti juhtimine, esmane analüüs ning esmaste tulemuste avaldamine.
Taotleja andmed ((nimi, ametikoht, e-post, telefon):
Laur Lilleoja (PhD), Eesti Kirikute Nõukogu religioonisotsioloogia valdkonna projektijuht, +3725120024,
[email protected]