Õpetajate ühenduste võrgustiku pöördumine

2-1-840-1_kaaskiri__20241202.pdf

1

SiM info

Teema: Õpetajate ühenduste võrgustiku pöördumine Manused: Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, 29.11.2024.pdf;

Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekud Vabariigi Valitsusele 12.03.2021.pdf; Hariduslepe_allkirjastamiseks.pdf; Õpetajate ühenduste võrgustiku pöördumine (vastused).xlsx

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Lugupeetud peaminister Kristen Michal, lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed Edastan teile Õpetajate ühenduste võrgustiku pöördumise, millele on alla kirjutanud enam kui 560 üldhariduskooli õpetajat. Oleme avatud kohtumiseks, et õpetajate järelkasvu teemat koos arutada. --

Lugupidamisega

Madis Somelar

õppealajuhataja / Deputy Head

Tallinna Reaalkool / Tallinn Secondary School of Science

mob: (+372) 5559 3717

Hariduslepe_allkirjastamiseks.pdf

1

HARIDUSLEPE

Õpetajad, keda esindab Eesti Haridustöötajate Liit, juhatuse liige Reemo Voltri ja Eesti

Ametiühingute Keskliit, volikogu liige Kalle Kalda;

Koolijuhid, keda esindab Eesti Koolijuhtide Ühendus, juhatuse liige Urmo Uiboleht;

Kohalikud omavalitsused;

Eraüldhariduskoolide pidajad;

Riigikoolide pidaja, Haridus- ja Teadusministeerium, keda esindab haridus- ja teadusminister

Kristina Kallas;

Eesti Vabariik, Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu, keda esindab haridus- ja

teadusminister Kristina Kallas.

Haridusleppe osapooled peavad esmatähtsaks, et iga noor Eestis peab saama parima hariduse

olenemata sellest, millises asukohas ja oludes ta kasvab. Sellest eesmärgist tulenevalt ja

hariduse kvaliteedi tagamiseks soovivad leppe osapooled leppida kokku olulistes põhimõtetes

ja tegevustes õpetajatöö väärtustamiseks.

1. Üldsätted

1.1. Haridusleppe sõlmimise eesmärk on anda üldhariduse õpetajatele kogu ametit läbiv

kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes, vältides samas riiklikku

ülereguleerimist ning säilitades võimalikult palju Eesti haridusele seni edu toonud

paindlikkust ning kooli pidajate ja -juhtide autonoomiat.

1.2. Hariduslepe on hea tahte kokkulepe, mille sõlmimisega soovivad osapooled luua

eeldused:

1.2.1. õpetajatöö väärtustamiseks ning õpetaja järelkasvu tagamiseks;

1.2.2. õpetajate töötasu ja töötingimuste parandamiseks;

1.2.3. kvaliteetseks kooli juhtimiseks ja koostöise koolikultuuri ning töötingimuste

loomiseks;

1.2.4. kollektiivlepingute sõlmimiseks;

1.2.5. õigusaktide muutmiseks.

1.3. Leppe osapooled kinnitavad, et haridusleppes kokku lepitud tegevused lähtuvad

kehtivast õpilase pearahapõhisest rahastamise mudelist ja selle mudeli

komponentide määrasid ei vähendata.

2. Õpetaja karjäärimudel

2.1. Üldhariduse õpetaja karjäärimudel on raamistik, mis määratleb õpetajaameti

peamised karjääriastmed ning täpsustab ootused iga karjääriastme tööülesannetele,

kompetentsusnõuded ja palga alammäära koefitsiendid ning tingimused astmele

sisenemiseks ja astmete vahel liikumiseks. Kokku lepitud karjäärimudel on lisatud

haridusleppe lisasse (lisa 1).

2

2.2. Üldhariduskoolides töötavatele kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele

rakendatakse neljaastmelist karjäärimudelit: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste –

õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja.

2.3. Karjäärimudeli astmete nõuded tulenevad erineva taseme õpetaja kutsestandarditest.

Kutse andmise süsteemi uuendamisel järgitakse kooskõla karjäärimudeli

astmetega.

2.4. Aastatel 2026-2028 rakendatakse õpetaja karjäärimudeli astmete palga alammäära

koefitsiendid järgmiselt: alustav õpetaja 1,0, õpetaja 1,0, vanemõpetaja 1,1,

meisterõpetaja 1,3.

2.5. Karjäärimudeli rakendamiseks kasutavad kooli pidajad diferentseerimiskomponenti

ning riik suurendab diferentseeritavat osa järgmiselt: 2026. aastal 22%ni, 2027.

aastal 23%ni ja 2028. aastal 24%ni.

2.6. Õpetaja ametis töötava kvalifikatsiooninõuetele mittevastava õpetaja

palgakorralduse kehtestab koolijuht.

2.7. Haridus- ja Teadusministeerium valmistab ette põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

muudatuse, mis võimaldab koolijuhil sõlmida tasemeõppes õpetajakoolitust läbiva

õpetajaga kuni kolme aasta pikkuse tähtajalise töölepingu.

2.8. Haridus- ja teadusminister kehtestab neljaastmelise karjäärimudeli määrusega.

Osapooled rakendavad karjäärimudelit alates 1. jaanuarist 2026. a.

3. Õpetaja tööaeg ja töötingimused

3.1. Õpetaja ametit käsitletakse tervikuna ning kõik seadusest tulenevad õppe- ja

kasvatustöö ülesanded ja nende täitmise eest saadav töötasu lepitakse kokku

töölepingus.

3.2. Kõik õpetaja tööülesanded (sh õppetundide andmine ja nende ettevalmistamine,

loov- ja uurimistööde juhendamine, klassijuhatamine jne) peavad täistööajaga

töötava õpetaja puhul mahtuma 35 tunni sisse nädalas. Klassijuhatamine on õpetaja

töö osa ja peab olema õiglaselt tasustatud.

3.3. Võtame eesmärgiks, et täistööajaga (35 tundi nädalas) töötava õpetaja nädalas

antavate õppetundide soovituslikuks mahuks loetakse üldjuhul 21, aga mitte rohkem

kui 24 arvestusliku pikkusega õppetundi (45 minutit).

3.4. Kui õpetaja täistööaja raames annab nädalas vähem kui 21 arvestusliku pikkusega

õppetundi (45 minutit), ei tööta ta automaatselt osalise koormusega. Kui õpetaja

annab täistööaja raames nädalas rohkem kui 21 arvestusliku pikkusega õppetundi (45

minutit), ei tähenda see automaatselt ületunnitööd.

3.5. Õpetaja poolt antava tegeliku õppetundide mahu kokkuleppimisel tuleb võtta arvesse

iga juhtumi asjaolusid eraldi, õpetaja kogemust ja kompetentsust, õpetaja

karjääriastet, tema õpetatavat ainet, klasside ja rühmade suurust.

3.6. Õpetaja tööülesannete hulka kuuluvat suhtlemist õpilaste ja nende vanematega

korraldab kool viisil, mis tagab vajaliku infovahetuse ning mis mahub üldjuhul

õpetaja tööaja sisse.

3.7. Tagamaks õppekava täitmiseks piisavalt ametikohti ja tugispetsialistide teenuse

kättesaadavust on kooli pidaja kohustatud pidama koolijuhiga koolitöötajate

koosseisu läbirääkimisi ja kehtestama koolide õppekava täitmiseks õiglase ja koolide

vajadustega arvestava eelarvestamise mudeli. Haridus- ja Teadusministeerium

avalikustab õpilase pearahapõhise arvestuse koolide lõikes Haridussilmas.

3.8. Kui põhikooli klassis või rühmas on erandkorras rohkem kui 26 õpilast, tagab kool

teise õpetaja või abiõpetaja olemasolu või vähendab õpetaja õppetundide arvu.

3

3.9. Osapooled on kokku leppinud, et täiendavalt on õpetajate tööaeg ja -tingimused

võimalik leppida kokku kollektiivlepingu sõlmimisega.

4. Täiendavad kokkulepped 4.1. Osapooled alustavad läbirääkimisi rahastusmudeli muutmiseks Eesti Linnade ja

Valdade Liidu hariduse ja noorsootöö eelarve läbirääkimiste töörühmas, kuhu

kaasatakse koolijuhtide, erakoolide pidajate ja õpetajate esindajad.

4.2. Kooli pidaja püüdleb selle poole, et suunata jooksvatest üldhariduskuludest

vähemalt 60% õpetajate palgafondi.

4.3. Haridusleppe sõlmimise järel alustavad vastavad osapooled teiste haridustöötajate,

sh kutseõppe õpetajate, tugispetsialistide ja alushariduse õpetajate karjäärimudeli

läbirääkimisi.

5. Haridusleppe kehtivus 5.1. Hariduslepe on sõlmitud kolmeks aastaks. Lepe pikeneb automaatselt järgmiseks

kolmeaastaseks perioodiks, kui osapooled ei ole teavitanud enne perioodi lõppu, et

nad ei soovi leppe pikenemist. 5.2. Kokkulepe allkirjastatakse digitaalselt.

4

LISA 1. Õpetaja karjäärimudel ja selle rakendamise kava

1. Karjäärimudeli astmete nimetused, kirjeldused, kvalifikatsiooninõuded ja kompetentsid ja liikumine astmete vahel

Üldhariduse õpetaja karjäärimudel on neljaastmeline: 1. aste – alustav õpetaja; 2. aste – õpetaja; 3. aste – vanemõpetaja; 4. aste – meisterõpetaja.

Mida kõrgem on õpetaja karjääriaste, seda suurem on tema tegevuse mõjuulatus õpilaste osas ja hariduses tervikuna. Igal astmel on lähtekohaks

arusaamine, et õpetaja peamine ülesanne on toetada õppijate arengut ja õpitulemuste saavutamist ning pädevuste ja hoiakute kujundamist. Astmetel

üles liikumine kinnitab õpetaja professionaalset arengut ja tulemuslikkust töös õppijatega ning õpetaja pädevuste suurenemist ja eeldab

kompetentside tõendamist.

Karjääriastmete sees on välja toodud õpetajatöö olulisemad valdkonnad: töö õppijatega, töö iseendaga, töö kolleegidega, töö organisatsiooni ja/või

ühiskonnaga. Panustamine erinevates valdkondades ja suundades sõltub kooli vajadusest ja õpetaja huvist.

Karjäärimudeli astmete nõuded tulenevad erineva taseme õpetaja kutsestandarditest.

Astmetel rakendatakse erinevaid palgakoefitsiente.

Aste Astme kirjeldus Kvalifikatsiooninõuded ja kompetentsid Liikumine astemete vahel

1. aste

alustav õpetaja

Õpetaja ülesanne on omandada esimesed

kogemused õpetaja töös ja end tööalaselt

arendada.

Õpetajal on tööks iseendaga vähemalt 25%

tööajast ning üldjuhul ei ole ta esimesel

õpetajatöö aastal klassijuhataja (v.a

klassiõpetaja), üldjuhul ei tööta liit- ega

eriklassidega (v.a eripedagoog). Kool toetab

õpetaja arengut võimaldades selleks aega ja

pakkudes mentorlust ja muud tuge.

Õpetajakoolituse magistritaseme õppekava

lõpetanu või magister, kes on omandanud

õpetaja tase 7 kutse läbi kutse taotlemise.

Kehtib tähtajatult.

Õpetaja kompetentside hindamisel lähtutakse

riiklikes kutsestandardites kirjeldatud

kompetentsidest, õpetaja, tase 7.

1. astme kvalifikatsiooni

annab kas ülikool või kutse

andja; kompetentsust

hindab koolijuht.

Astmel töötatakse üks

aasta.

5

Aste Astme kirjeldus Kvalifikatsiooninõuded ja kompetentsid Liikumine astemete vahel

2. aste

õpetaja

Õpetaja on professionaalne õpetaja oma

õpilastele.

Sel astmel algab õpetaja kujunemine õpetamise

eksperdiks, kolleegide arengu toetajaks ja

professiooni eestvedajaks.

Õpetajakoolituse magistritaseme õppekava

lõpetanu või magister, kes on omandanud

õpetaja tase 7 kutse läbi kutse taotlemise.

Õpetaja kompetentside hindamisel lähtutakse

riiklikes kutsestandardites kirjeldatud

kompetentsidest, õpetaja, tase 7.

2. astme kvalifikatsiooni

annab kas ülikool või kutse

andja (tase 7);

kompetentsust hindab

koolijuht.

Kehtib tähtajatult.

3. aste

vanemõpetaja

Õpetaja on silmapaistvalt hea ja tõhus

õpetaja, kes toetab kvaliteetset õpetamist

laiemalt.

Õpetaja võib spetsialiseeruda kolme suunda:

õpetamise ekspert; kolleegide arengu toetaja;

kolleegide eestvedaja. Õpetaja tegutseb ka kooli,

kogukonna ja KOV tasandil; võib alata töö

õpetaja-uurijana.

Õpetajakoolituse magistriõppe lõpetanu või

magister, kes on omandanud õpetaja kutse

tase 7 läbi kutse taotlemise.

Õpetaja on mitme aasta jooksul näidanud

silmapaistvat asjatundlikkust ja

tulemuslikkust õpetajana või juhendanud

kolleege või täitnud juhtimisülesandeid.

Õpetaja kompetentside hindamisel lähtutakse

riiklikes kutsestandardites kirjeldatud

kompetentsidest, vanemõpetaja, tase 7.

3. astme omistamise korra

sõnastab koolipidaja

karjäärimudeli rakendamise

korras.

Kehtib viis aastat.

4. aste

meisterõpetaja

Õpetaja ülesanne on meisterlik õpetamine,

kolleegide toetamine ja haridusinnovatsiooni

loomine.

Meisterlikkus väljendub silmapaistvalt

tulemuslikus tegevuses ühes või mitmes suunas:

õpetamise ekspert (näiteks metoodika,

sihtrühmapõhise lähenemise arendaja ja uuriva

rakendajana; õpivara ja tarkvaraprogrammide

Õpetaja on õpetajakoolituse magistriõppe

lõpetanu või magister, kes on omandanud

õpetaja kutse tase 8 läbi kutse taotlemise.

Õpetaja on mitme aasta jooksul näidanud

silmapaistvat asjatundlikkust ja

tulemuslikkust õpetajana ning

haridusuuendajana ja -uurijana, kolleegide

5. astme kompetentsust

hindab kutse andja poolt

moodustatud

kutsekomisjon.

Kehtib viis aastat.

6

Aste Astme kirjeldus Kvalifikatsiooninõuded ja kompetentsid Liikumine astemete vahel

väljatöötaja ja uuriva katsetajana); kolleegide

arengu toetaja (nt teiste koolide õpetajate

mentori või koolitajana); kolleegide eestvedaja

(näit üle-eestilise võrgustiku juht). Õpetaja töö

mõju on ka üle-eestiline ja võib olla

rahvusvaheline ning ta teeb uurimistööd oma

valdkonnas.

arengu toetajana või juhtimisülesandeid

täites.

Õpetaja kompetentside hindamisel lähtutakse

riiklikes kutsestandardites kirjeldatud

kompetentsidest, meisterõpetaja, tase 8.

7

2. Osapoolte roll ja vastutus

Riik Kooli pidaja Koolijuht Õpetaja

Kehtestab riikliku

karjäärimudeli ministri

määrusega. Vastav volitusnorm

tuleneb PGSist.

Kutsestandardite uuendamise

töörühm arvestab oma töös

karjäärimudeliga.

Kutse taotlemise ja hindamise

süsteemi uuendamisel järgitakse

kooskõla karjäärimudeli

astmetega.

Riik suurendab

diferentseeritavat osa järgmiselt:

2026. aastal 22%ni, 2027. aastal

23%ni ja 2028. aastal 24%ni.

Haridus- ja Teadusministeerium

kaasab meisterõpetajaid

õppekava arendustöösse ja

õpetajakoolitusse, õpetajate

järelkasvu tagamiseks oluliste

teemade uurimistöösse.

Kooli pidaja kehtestab

karjäärimudeli rakendamise korra

oma koolides.

Omistab lähtuvalt kehtestatud

riiklikust mudelist, kutsestandardi

kirjeldusest ja enda kehtestatud

rakendamise korrast aste 3

vanemõpetaja karjääriastet. Võib

selle ülesande delegeerida ka

koolile.

Teeb karjäärimudeli rakendamisel

koostööd kooli pidajaga.

Kehtestab koostöös kooli pidajaga

õpetaja ametis töötava

kvalifikatsioonita õpetaja

palgakorralduse.

Vanem- ja meisterõpetajale

makstakse vastava karjääriastme

töötasu. Eeldus on see, et

koolijuht annab vanem- ja

meisterõpetajale karjääriastmele

vastavad tööülesanded.

Õpetaja kavandab oma karjääri

ning teeb koostööd koolijuhi ja

teiste osapooltega

karjäärieesmärkide

saavutamiseks.

Täidab karjääriastmele vastavate

kompetentside toel tööülesandeid

kokkuleppel koolijuhiga.

Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed, 29.11.2024.pdf

Lugupeetud Eesti Vabariigi Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse liikmed

2020. aasta sügisistungjärgul viis Riigikogu kultuurikomisjon läbi väga põhjaliku arutelu

õpetajate järelkasvu teemal. Selle raames kohtuti haridus- ja teadusministri ning

ministeeriumi ametnikega, erinevate huvirühmade (sh ülikoolid, üliõpilased, kolmanda sektori

ühendused) esindajatega ning küsiti ettepanekuid kõikidelt Riigikogu fraktsioonidelt.

Sellele järgnes kultuurikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu

19. novembril 2020 Riigikogu istungil teemal „Õpetajate järelkasv ja õpetajameti

väärtustamine kui Eesti riigi jätkusuutlikkuse alustala“ .

12. märtsil 2021. aastal saatis Riigikogu kultuurikomisjon Vabariigi Valitsusele

ettepanekud õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise tagamiseks. Kuna

Riigikogu kultuurikomisjon tegi ära väga põhjaliku ja sisulise töö, siis valmisid ka ettepanekud,

mille rakendamine oleks reaalselt aidanud kaasa õpetajaameti väärtustamisele ja vajamineva

õpetajate järelkasvu kujundamisele.

Väljavõte Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekutest Vabariigi Valitsusele 12. märtsil

2021.

Õpetaja töökoormuse (35 tundi nädalas) sisse peavad mahtuma kõik õpetaja korralised

tööülesanded (sh tundide ettevalmistamine ja läbiviimine, tagasisidestamine). Täiendavate

tööülesannete eest (sh olümpiaadideks ettevalmistamine, uuele töötajale mentoriks olemine,

teise õpetaja asendamine jms) tuleb maksta lisatasu. Klassijuhataja tasu tuleb oluliselt

suurendada. Töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu vähendamine (15–16

tunnile), tööülesannete jaotus, tehniliste ning õppetööga mitteseotud ülesannete vähendamine,

digilahenduste arendamine. Kaasava hariduse nõuetega toimetulemiseks tuleb õpetajale

tagada tugispetsialisti või abiõpetaja tugi. Läbi on vaja viia senise kaasava hariduskorralduse

põhjalik kriitiline analüüs. Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema

konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega spetsialistidega. Õpetajate töötasu tuleb siduda

Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena kuni 1,4 kordseks.

2024. aasta detsembrisse on kavandatud haridusleppe allkirjastamine, mis on oma olemuselt

hea tahte dokument. Hariduslepe hõlmab perioodi 2026–2028. Tunnustame haridus- ja

teadusministrit pingutuse eest õpetajaametit väärtustada ning õpetajate järelkasvu tagada.

Tõdeme, et õpetajate järelkasvu tagamine on erinevate osapoolte ühine pingutus.

Juba haridusleppe kõneluste eel ja paralleelselt haridusleppe aruteluga töötas Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja valdkonna ministri initsiatiivil kolm töörühma: õpetajate

karjäärimudeli töörühm, õpetajate tööaja ja -sisu kaardistamise töörühm ning rahastamismudeli

töörühm. Tänaseks on laiem avalikkus saanud tutvuda üksnes õpetajate karjäärimudeli

töörühma tulemustega ning töörühma töö tulemuslikkus peegeldub osaliselt ka haridusleppes.

2023. aasta sügisel kaardistas Õpetajate ühenduste võrgustik õpetajate erinevad tööülesanded.

Tulemusi tutvustati 13. detsembril 2023. aastal valdkonna ministrile ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi ametnikele. Õpetajate ühenduste võrgustiku kaardistuse pinnalt valmis

2024. aasta suve hakul Eesti Haridustöötajate Liidu töögrupi nägemus ideaalsest õpetajatöö

koormusest. Hariduslepe õpetajatöö sisu kahjuks praktiliselt ei määratle. Lisaks on

seiskunud rahastusmudeli töörühma tegevus. Mõistame, et haridusmaastikul kujunenud

olukord nõuabki täiendavaid ressursse, kuid töörühmade läbipaistev ja reaalsete tulemusteni

viiv töö oleks siiski vundament õpetajate järelkasvu tagamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjoni ja haridusleppe vahel on mitmed väga põhimõttelised

ebakõlad.

Kõige olulisem haridusleppe puudujääk on kokkuleppe puudumine, mis on õpetaja

põhitöö, mis kokkuleppeline lisatöö ning adekvaatne kokkulepe kontakttundide mahu

osas.

Kavandatava haridusleppe järgi võetakse eesmärgiks, et täistööajaga (35 tundi nädalas) töötava

õpetaja nädalas antavate õppetundide soovituslikuks mahuks loetakse üldjuhul 21, kuid mitte

enam kui 24 arvestusliku pikkusega õppetundi (45 minutit). See on 5–9 ainetundi rohkem kui

Riigikogu kultuurikomisjoni 2021. aasta ettepanekus kirjas oli.

Haridusleppe järgi on klassijuhatajatöö õpetajatöö osa ja peab olema õiglaselt tasustatud.

Õpetajate jaoks on töö klassijuhatajana lisatöö, mille täitmisel kaasnevad konkreetsed

ülesanded, ning see ei ole kõigi õpetajate töö osaks. Kuigi Riigikogu kultuurikomisjon tõi

eraldi välja, et klassijuhataja töötasu tuleb oluliselt suurendada, puudub Eesti Vabariigis

ühte arusaamine, kas ja kui palju selle töö eest tuleb tasuda ning kes (keskvõim või kohalik

omavalitsus) peaks seda tegema. Haridusleppes puudub kokkulepe klassijuhatajatöö eest

saadava miinimumtasu kohta.

Haridusleppe punktis 3.6. tõdetakse, et õpetajatöö ülesannete hulka kuuluvat suhtlemist õpilaste

ja nende vanematega korraldab kool viisil, mis tagab vajaliku infovahetuse ning mis mahub

üldjuhul õpetaja tööaja sisse. Kui juba leppe autorid tõdevad, et õpetajate tööaja sisse ei mahu

suhtlemine õpilaste ja õpetajatega, siis ei mahu klassijuhatajatöö kindlasti õpetaja tööaja sisse.

Haridusleppest kõneledes on rõhutatud, et selle suurimaks võiduks on õpetajate neljaastmeline

karjäärimudel. Kui alustav õpetaja saab 1,0 ja õpetaja saab 1,0, siis aste puudub. Kui soov

on muuta õpetajatööd petlikult atraktiivsemaks, siis võib ju erineva nimega ametikohtasid, kus

töötasu koefitsient on 1,0, luua iga tööaasta kohta. Kui vanemõpetaja töötasu koefitsient on 1,1,

kuid ta peab andma 21 ainetunni asemel 24 ainetundi nädalas, siis tema töötasu on väiksem, kui

ta annab õpetajana 21 tundi. Selline karjäärimudel ei taga piisavat õpetajate järelkasvu.

Kui parlamentaarse riigi parlamendi kultuurikomisjon, olles kohtunud haridus- ja

teadusministri, ministeeriumi ametnike ja erinevate huvirühmade esindajatega ning

saanud sisendi kõigilt Riigikogu fraktsioonidelt ning jõudnud oma analüüsis tulemuseni,

et õpetajate töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu vähendamine 15–16

tunnile, siis ei peaks seda seisukohta eirama.

Palume, et erinevad osapooled võtaksid oma tegevustes aluseks Riigikogu kultuurikomisjoni

ettepanekud õpetajate järelkasvu tagamiseks, mis saadeti Vabariigi Valitsusele 12. märtsil 2021.

aastal.

Madis Somelar

Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator, Tallinna Reaalkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse

õpetaja, õppealajuhataja ja klassijuhataja

Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekud Vabariigi Valitsusele 12.03.2021.pdf

Kaja Kallas

Vabariigi Valitsus

.03.2021 nr 2-7/21-62/1

Ettepanekud Vabariigi Valitsusele

Austatud proua peaminister

XIV Riigikogu koosseisu 2020. aasta sügisistungjärgul käsitleti Riigikogu kultuurikomisjonis

ühe esmatähtsa teemana õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti väärtustamise küsimusi. Selle

raames kohtuti haridus- ja teadusministri ning ministeeriumi ametnikega, erinevate

huvirühmade (sh ülikoolid, üliõpilased, kolmanda sektori ühendused) esindajatega ning küsiti

ettepanekuid kõikidelt Riigikogu fraktsioonidelt. Kultuurikomisjoni ettepanekul arutati

eelmise aasta novembris Riigikogu täiskogus õpetajaameti väärtustamist olulise tähtsusega

riikliku küsimusena.

Õpetajakutse väärtustamine ning õpetajate järelkasvu tagamine vajab kõigi tasandite

institutsioonide süsteemset koostööd. Valitsuse pädevuses on töötada välja tegevusplaan ning

koordineerida selle elluviimist. Koolipidaja peab toetama koolijuhti ning viimase ülesandeks

on vahetu motiveeriva ja õpetajat arvestava töökeskkonna loomine. Õpetajate järelkasvu

tagamine sõltub koostööst koolikogukonna ja lapsevanematega, mistõttu tuleb tähelepanu

pöörata ka laiemale ühiskondlikule foonile. Tegemist on kompleksse küsimusega, mille

lahendamiseks tuleb kombineerida erinevaid meetmeid (töökoormus, töötasu, kooli juhtimine,

õpetajaharidus jne).

Allpool on toodud Kultuurikomisjoni ettepanekud Vabariigi Valitsusele õpetajate järelkasvu

ja õpetajaameti väärtustamise tagamiseks. Palume Vabariigi Valitsuselt 3. juuniks tagasisidet,

missuguses osas olete meie ettepanekuid juba arvestanud ning mida kavatsete arvestada

edaspidi oma tegevuste planeerimisel.

1. Koostada süsteemne tegevuskava õpetajate järelkasvu tagamiseks ja õpetajakutse

populariseerimiseks

Õpetajate järelkasv peab olema seatud riiklikuks prioriteediks. Seejuures vajame esinduslikke

uuringuid ühiskonna ootustest õpetajaametile. Haridus- ja Teadusministeerium peab oma

poliitika kujundamisse kaasama õpetajaskonna esindajaid, sealhulgas eriti vastavate

aineühenduste poolt volitatud pedagooge. Õpetajakoolitus vajab ühtset juhtimist ja

koordineerimist, misjuures on oluline ka kohalike omavalitsuste kaasamine õpetajate

järelkasvu kindlustamiseks. Kuigi paindlike õpiteede loomine ja võimaldamine õpetajaks

saamisel on oluline, tuleb selgelt sõnastada põhimõte, et koolis töötavad selleks tasemeõppes

erialase ja pedagoogilise hariduse saanud õpetajad.

2

2. Töötada välja õpetajate ja tugispetsialistide karjäärirada, tagada neile

(sh alushariduses) motiveeriv töökeskkond ning konkurentsivõimeline töötasu.

Õpetaja töökeskkonna ja karjääriraja kujundamine on esmalt kooli kvaliteetse juhtimise ja

sisemise koostöö korraldamise küsimus. Selleks on vaja järjepidevalt tegeleda koolijuhtide

kompetentside arendamise ja koolijuhtide sõltumatu akrediteerimisega. Õpetajate karjäär peab

motiveerima arengut ja võimaldama nii vertikaalset kui horisontaalset edenemist. Õpetajate

karjäärimudel ja täiendkoolitussüsteem peab toetama erialast arengut ning võimaldama

enesetäiendust tööajast (sh mikrokraadide omandamine, õppesõidud, tasustatud vaba semester

kindla aja järel). Õpetajat tuleb toetada heade koostöösuhete loomisel õpilaste ja

lapsevanematega ning kooli kehtestatud reeglite ning kokku lepitud väärtuste eest seismisel.

Õpetaja töökoormuse (35 tundi nädalas) sisse peavad mahtuma kõik õpetaja korralised

tööülesanded (sh tundide ettevalmistamine ja läbiviimine, tagasisidestamine). Täiendavate

tööülesannete eest (sh olümpiaadideks ettevalmistamine, uuele töötajale mentoriks olemine,

teise õpetaja asendamine jms) tuleb maksta lisatasu. Klassijuhataja tasu tuleb oluliselt

suurendada. Töökoormust aitaks leevendada kontakttundide arvu vähendamine

(15–16 tunnile), tööülesannete jaotus, tehniliste ning õppetööga mitteseotud ülesannete

vähendamine, digilahenduste arendamine. Kaasava hariduse nõuetega toimetulemiseks tuleb

õpetajale tagada tugispetsialisti või abiõpetaja tugi. Läbi on vaja viia senise kaasava

hariduskorralduse põhjalik kriitiline analüüs.

Õpetaja ja tugispetsialistide töötasu peab olema konkurentsivõimeline teiste kõrgharidusega

spetsialistidega. Õpetajate töötasu tuleb siduda Eesti keskmise palgaga ja tõsta keskmisena

kuni 1,4 kordseks. Samuti tuleb kaaluda õpetajate karjäärimudeli sidumist töötasuga.

Õpetajate töötasu kontekstis peab muuhulgas pöörama tähelepanu muudele

motivatsioonimehhanismidele (sh ameti eripärasid arvestav tervisekontroll, kultuuripakett,

vajadusel KOV tugi eluaseme leidmiseks).

3. Luua täiendavad meetmed alustava õpetaja toetamiseks

Alustava õpetaja toetamine on oluline osa õpetajate järelkasvu ja õpetajate kooli jäämise

tagamisel. Seetõttu on oluline, et alustavale õpetajale tagatakse jõukohased ülesanded,

väiksem töökoormus (töötasu vähendamata), tasustatud kvalifitseeritud ja kogenud mentor,

metoodika-alane tugi (sh alustava õpetaja tugiprogramm) ning arvestuslik vaba aeg tööaja

sees (nt üks päev nädalas) õppimiseks, metoodiliste materjalide koostamiseks, tundide

ettevalmistamiseks jne. Tuleb töötada välja alustava õpetaja pakett, mis motiveeriks ja

lihtsustaks tööle asumist ning tööle jäämist (sh eluaset, õppelaenu, õppevahendeid puudutavad

soodustused, kohaliku omavalitsuse ja riigi stipendiumid).

4. Suurendada praktika ja pedagoogikaalaste ainete rolli õpetajakoolituses

Õpetajakoolituse õppekavad peavad sisaldama pedagoogikaalaseid aineid juba

bakalaureusetasemel, et suurendada üliõpilaste huvi õpetajakutse vastu ning sisseelamist

tulevasse õpetajaametisse. Koolipraktika roll bakalaureuseastmel vajab süsteemselt

suurendamist koos sellega kaasneva praktikajuhendajate täiendava finantseerimisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aadu Must

Esimees

3

Koopia: haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Urvo Klopets

631 6482 [email protected]

Õpetajate ühenduste võrgustiku pöördumine (vastused).xlsx

Dokumendiregister	Siseministeerium
Viit	2-1/840-1
Registreeritud	02.12.2024
Sünkroonitud	03.12.2024
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	2 Infohaldus. Õigusteenindus
Sari	2-1 Kirjavahetus asutustega
Toimik	2-1/2024
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar
Saabumis/saatmisviis	Õpetajate ühenduste võrgustiku koordinaator Madis Somelar
Vastutaja	Lauri Läänemets
Originaal	Ava uues aknas

Õpetajate ühenduste võrgustiku pöördumine

Failid