Kiri

Kultuuriministeerium

CC: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

Kalle Karron

Tagasiside küsitlusele muinsuskaitseseaduse järelhindamisele.

Ehitusnorm OÜ juhataja Jaan-Eerik Puurand omab ehitiste restaureerimiskogemust aastast 1990.

Ehitusnorm OÜ on Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liige aastast 2020.

Nende aastate jooksul on töö mind viinud kokku suurepäraste ning meie (eestimaalaste) kultuuripärandist hoolivate

inimestega.

Muinsuskaitseseadus on selge ning väga loogiline ja seda järgides on kindlasti tagatud meie kultuuripärandi

säilimine.

Kuna soovitakse tagasisidet/arvamust peatükk 5 toimimise kohta, mis käsitleb isikute kohustusi

(majandustegevusteade ja pädevustunnistus) muinsuskaitse valdkonnas tegutsemisel, siis on aastate jooksul jäänud

üks asi nagu kergelt häirima.

Ja see on nimelt just eelpool mainutud suurepäraste inimestega kohtumistel selgunud tõsiasi, et vaatamata sellele,

et neil on olemas küll aastakümneid pikk kogemus ja oskusteave aga neil puudub valdkonnas tegutsemiseks nõutav

pädevustunnistus. Isikud on töötanud valdkonnas juba enne Eesti taasiseseisvumist aastal 1991 ning tõestanud oma

oskusteavet rohkem kui küll, aga pädevustunnistust saada neil võimalik pole, kuna ei vasta Muinsuskaitse seaduse §

71 lg 1 esimesele tingimusele. Kahjuks oli taasiseseisvumisele eelnev aeg selline, kus haridus (kõrgharidus) ei olnud

kõigile kättesaadav (st. oluline) ning peale põhihariduse omandamist asuti koheselt tööle. Ja sinna kõrvale tekkis

perekond ning kahjuks võimaliku kõrghariduse omandamise võimalus ainult kaugenes. Tean oma kogemusest, et

neid inimesi on kümneid, kes tänaseks on juba keskmises või kõrgemas keskeas, omavad hindamatut oskusteavet

ning saamas loonud toimivad ettevõtted, kuid meelepärast tööd teha (õigemini hangetel osaleda) ei saa just

pädevustunnistuse puudumise tõttu. Või siis teevad allhankeid pädevust omavatele ettevõtetele. Samas nad

soovivad veel aastaid panustada oma tööle, kuid tunnevad ennast kergelt kõrvaletõrjutuna.

Ning seega oleks küsimus, et kas ei oleks võimalik Muinsuskaitseseaduse § 71 kirjutada sisse selline võimalus kui

„erijuhus“. Nt tööstaaži rohkem kui 10-20 aastat. Selline võimalus on olemas nt. ehitusinseneri kutse omandamisel.

Et isik tõendab oma oskusteavet läbi tehtud tööde ja kogemuste valdkonnas. Olgu selleks kivikonstruktsioonid,

krohvitööd, stukkdekoori taastamine, katusetööd vms. Et kuidagi võiks olla pädevustunnistuse taotlemise võimalus

olla ka lihtsalt heal ning asjatundjal spetsialistil või meistril.

Järgmine teisest valdkonnast küsimus:

Ühe Muinsuskaitseseaduse rakendusakti ehk 15.05.2019 määruse nr 25 „ Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega

seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatamise esitamise kord“ § 7 lg 2 selgitab, et mis

kõik peab „ehitise tarindite uuringuga“ välja selgitama. Olen oma töös kohanud olukordi, kus vastavalt pädeva

asutuse nõudele/soovitusele, on ajalooliste hoonete omanikud pidanud otsima endale koostööpartneri, kes teostaks

„ehitise tarindite uuringu“. Ja punkt. Antud §7 lg 2 määrab väga konkreetselt ära, et missugused üheksa toimingut

peab sellisel juhul teostatud olema aga samas nende toimingute teostamise nõue tähendab väga mitme eriala

inimese mahukat tööd ning üldjuhul on teenus kokkuvõttes Tellijale lihtsalt liiga kallis. Ja asi jääbki teostamata.

Oleme seda teemat erialainimestega arutanud ja enamus on samuti aru saanud, et need kõik üheksa toimingut

peavad sellisel juhul olema tehtud. Ja olenemata sellest, et missuguse tarindiga on uuringu vajadus tekkinud. Isegi

katusekonstruktsiooni amortiseerumisega peaks nagu selgitama välja pinnase omadused.

Kas oleks võimalik mõelda sellisele variandile, et kui kehtiv määrus näeb ette, et

….„selgitatakse välja tarinduse kahjustuse või deformatsiooni tekkepõhjused“, siis selle sees oleks sõna „vajadusel“.

Ja nii kõigi 9 alapunkti osas.

Nt ….„ vajadusel selgitatakse välja tarinduse kahjustuse ja deformatsiooni tekkepõhjused“.

Ehk siis teostatakse ainult konkreetse võimaliku tarindiga kahjustusega seotud toimingud, mitte ei peaks arvestama,

et kõik üheksas alapunktis kirjeldatud tegevused peavad olema teostatud, kui ette on nähtud tarindite uuring.

Antud nõue on kuidagi koormav ka tarindite uuringu teenuse osutajatele, kuna määrus ei jäta võimalust ka teisiti

asjast aru saada. Ning lihtsam on sellise nõude puhul üldse mitte hankel osaleda. Aga seetõttu kannatavad meie

pärandid, kui nende parendamiseks midagi ette ei võeta.

Austusega

Jaan-Eerik Puurand

5159467

[email protected]

Kultuuriministeerium

CC: Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

Kalle Karron

Tagasiside küsitlusele muinsuskaitseseaduse järelhindamisele.

Ehitusnorm OÜ juhataja Jaan-Eerik Puurand omab ehitiste restaureerimiskogemust aastast 1990.

Ehitusnorm OÜ on Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu liige aastast 2020.

Nende aastate jooksul on töö mind viinud kokku suurepäraste ning meie (eestimaalaste) kultuuripärandist hoolivate

inimestega.

Muinsuskaitseseadus on selge ning väga loogiline ja seda järgides on kindlasti tagatud meie kultuuripärandi

säilimine.

Kuna soovitakse tagasisidet/arvamust peatükk 5 toimimise kohta, mis käsitleb isikute kohustusi

(majandustegevusteade ja pädevustunnistus) muinsuskaitse valdkonnas tegutsemisel, siis on aastate jooksul jäänud

üks asi nagu kergelt häirima.

Ja see on nimelt just eelpool mainutud suurepäraste inimestega kohtumistel selgunud tõsiasi, et vaatamata sellele,

et neil on olemas küll aastakümneid pikk kogemus ja oskusteave aga neil puudub valdkonnas tegutsemiseks nõutav

pädevustunnistus. Isikud on töötanud valdkonnas juba enne Eesti taasiseseisvumist aastal 1991 ning tõestanud oma

oskusteavet rohkem kui küll, aga pädevustunnistust saada neil võimalik pole, kuna ei vasta Muinsuskaitse seaduse §

71 lg 1 esimesele tingimusele. Kahjuks oli taasiseseisvumisele eelnev aeg selline, kus haridus (kõrgharidus) ei olnud

kõigile kättesaadav (st. oluline) ning peale põhihariduse omandamist asuti koheselt tööle. Ja sinna kõrvale tekkis

perekond ning kahjuks võimaliku kõrghariduse omandamise võimalus ainult kaugenes. Tean oma kogemusest, et

neid inimesi on kümneid, kes tänaseks on juba keskmises või kõrgemas keskeas, omavad hindamatut oskusteavet

ning saamas loonud toimivad ettevõtted, kuid meelepärast tööd teha (õigemini hangetel osaleda) ei saa just

pädevustunnistuse puudumise tõttu. Või siis teevad allhankeid pädevust omavatele ettevõtetele. Samas nad

soovivad veel aastaid panustada oma tööle, kuid tunnevad ennast kergelt kõrvaletõrjutuna.

Ning seega oleks küsimus, et kas ei oleks võimalik Muinsuskaitseseaduse § 71 kirjutada sisse selline võimalus kui

„erijuhus“. Nt tööstaaži rohkem kui 10-20 aastat. Selline võimalus on olemas nt. ehitusinseneri kutse omandamisel.

Et isik tõendab oma oskusteavet läbi tehtud tööde ja kogemuste valdkonnas. Olgu selleks kivikonstruktsioonid,

krohvitööd, stukkdekoori taastamine, katusetööd vms. Et kuidagi võiks olla pädevustunnistuse taotlemise võimalus

olla ka lihtsalt heal ning asjatundjal spetsialistil või meistril.

Järgmine teisest valdkonnast küsimus:

Ühe Muinsuskaitseseaduse rakendusakti ehk 15.05.2019 määruse nr 25 „ Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega

seotud kulu hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatamise esitamise kord“ § 7 lg 2 selgitab, et mis

kõik peab „ehitise tarindite uuringuga“ välja selgitama. Olen oma töös kohanud olukordi, kus vastavalt pädeva

asutuse nõudele/soovitusele, on ajalooliste hoonete omanikud pidanud otsima endale koostööpartneri, kes teostaks

„ehitise tarindite uuringu“. Ja punkt. Antud §7 lg 2 määrab väga konkreetselt ära, et missugused üheksa toimingut

peab sellisel juhul teostatud olema aga samas nende toimingute teostamise nõue tähendab väga mitme eriala

inimese mahukat tööd ning üldjuhul on teenus kokkuvõttes Tellijale lihtsalt liiga kallis. Ja asi jääbki teostamata.

Oleme seda teemat erialainimestega arutanud ja enamus on samuti aru saanud, et need kõik üheksa toimingut

peavad sellisel juhul olema tehtud. Ja olenemata sellest, et missuguse tarindiga on uuringu vajadus tekkinud. Isegi

katusekonstruktsiooni amortiseerumisega peaks nagu selgitama välja pinnase omadused.

Kas oleks võimalik mõelda sellisele variandile, et kui kehtiv määrus näeb ette, et

….„selgitatakse välja tarinduse kahjustuse või deformatsiooni tekkepõhjused“, siis selle sees oleks sõna „vajadusel“.

Ja nii kõigi 9 alapunkti osas.

Nt ….„ vajadusel selgitatakse välja tarinduse kahjustuse ja deformatsiooni tekkepõhjused“.

Ehk siis teostatakse ainult konkreetse võimaliku tarindiga kahjustusega seotud toimingud, mitte ei peaks arvestama,

et kõik üheksas alapunktis kirjeldatud tegevused peavad olema teostatud, kui ette on nähtud tarindite uuring.

Antud nõue on kuidagi koormav ka tarindite uuringu teenuse osutajatele, kuna määrus ei jäta võimalust ka teisiti

asjast aru saada. Ning lihtsam on sellise nõude puhul üldse mitte hankel osaleda. Aga seetõttu kannatavad meie

pärandid, kui nende parendamiseks midagi ette ei võeta.

Austusega

Jaan-Eerik Puurand

5159467

[email protected]