Selgitustaotlus

1 | 6

Maksu- ja Tolliamet

Rahandusministeerium

Teadmiseks: Viimsi Vallavalitsus

29.11.2024

Erisoodustuse käsitlus valla hallatavate iseseisvate asutuste töötajatele vallavalitsuse poolt võimaldatud soodustuse korral

Esitan alljärgneva küsimuse, kuivõrd ma kahtlen, kas Viimsi Vallavalitsus tõlgendab tulumaksuseadust õigesti. Pöördun oma küsimusega üheaegselt Maksu- ja Tolliameti ning Rahandusministeeriumi poole, kuivõrd ühest küljest on tegemist konkreetse kaasusega ning seega oleks see kohane esitada maksuhaldurile, kuid teisest küljest võib seda käsitleda teoreetilise küsimusena, kuivõrd mina ei ole käsitletava õigussuhte osapool ega ühegi osapoole otsene esindaja, ja seega oleks õigem see esitada Rahandusministeeriumile. Küsimus tõusis minu jaoks päevakorda seoses sellega, et olen Randvere Kooli õpetajate motivatsioonipaketi eest seisva Randvere Hariduse Sihtasutuse nõukogu liige, ning konkreetselt valla koolide ujulate kasutamise üle diskuteerides jäi silma vallavalitsuse ebaharilik lähenemine erisoodustusele võrreldes minu senise erialase teadmisega.

Riigi ametiasutused saavad seega omavahel otsustada, kumb vastab, ning ma olen kokku hoidnud aja, mis kuluks kirja ametiasutuste vahel edastamisele.

Viimsi Vallavalitsus teavitas mind, et ei ole ise alloleva küsimuse kohta maksuhaldurilt ja Rahandusministeeriumilt selgitust küsinud, ega ole teadlik, kas mõni kohalike omavalitsuste esindusorganisatsioon või mõni muu kohalik omavalitsus on seda teinud.

Asjaolude kirjeldus

Viimsi valla munitsipaalkoolide juurde kuulub mitmesugune sporditaristu, sealhulgas ujulad Viimsi ja Randvere koolides. Koolide hooneid üüritakse osaühingult Viimsi Haldus, ehk Randvere koolihoone ja Viimsi Kooli kompleksi kasutamiseks on sõlmitud üürilepingud Viimsi valla ja OÜ Viimsi Haldus vahel.1 Randvere Kooli ja Viimsi Kooli ujulad kui hoonete osad on OÜ Viimsi Haldus omandis. OÜ Viimsi Haldus on 100% Viimsi Vallavalitsuse omandis olev äriühing.

Koolide juurde kuuluvat sporditaristut, sealhulgas mõlemat ujulat, on koolide õppekava väliselt igaühel võimalik kasutada Viimsi Vallavalitsuse korraldusega kehtestatud üürihindadega2. Seejuures on ujulatesse võimalik osta üksikpileteid ja 10 korra pileteid, ujulaid saavad raja- ja ajapõhiselt üürile võtta spordiklubid, ning on kehtestatud nii piletite täishind kui soodushind ja tasuta pääsme õigust omavate isikute ring.

1 Seejuures Viimsi Kooli kinnistu omanik on OÜ Viimsi Haldus ja hoonestusõiguse omanik AS SEB Ühisliising, ning Randvere Kooli kinnistu omanik on Viimsi vald ja hoonestusõiguse omanik on OÜ Viimsi Haldus. 2 Viimsi Vallavalitsuse 29.12.2023 korraldus nr 424 „Viimsi valla hallatavate haridusasutuste ruumide, teenuste ning sporditaristu hinnakirja kehtestamine“.

Märge asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise kohta:

Kirja autor ei pea omalt poolt vajalikuks määrata käesolevale kirjale piirangut „asutusesiseseks kasutamiseks“.

2 | 6

Ujulaid3 administreerib igapäevaselt vastav kool, mille palgal on ujula administraator, kes tegeleb broneeringutega, piletimüügiga ja üldise järelevalvega. Kogu piletitulu laekub vallavalitsuse arvelduskontole, ning arvete esitamise korral esitab vallavalitsus arve enda nimel.

Kooli eelarvest kaetakse ujula ülalpidamisega seotud kulud, sh haldusteenus, mille eest esitab Viimsi Vallavalitsusele arveid OÜ Viimsi Haldus. Seega Viimsi Vallavalitsus ei maksa OÜ-le Viimsi Haldus piletimüügi ja ujula opereerimise eest, vaid hoone korrashoiu eest. OÜ Viimsi Haldus kohustub üürilepingu alusel tagama kommunaal- ja hooldusteenuste osutamise. Ujula administreerimine (sh piletite müük ja arvete esitamine) ei kuulu OÜ Viimsi Haldus pädevusse.

Viimsi Vallavalitsusele on tehtud ettepanekuid4, et Viimsi koolide töötajatel (ehk valdavalt õpetajatel) võiks olla Viimsi koolide ujulates tasuta pääsme õigus. Viimsi Vallavalitsuse ametnikud on väitnud, et kuivõrd kool ei ole eraldiseisev asutus ega juriidiline isik, vaid Viimsi Vallavalitsuse hallatav kool, siis oleks see käsitletav erisoodustusena, kui vallavalitsus müüks kooli töötajatele soodushinnaga või tasuta ujula pileteid. Erisoodustuselt arvestatavaid makse ei ole aga selle soodustuse jaoks Viimsi valla ja koolide eelarvetesse arvestatud ja sel põhjusel ei võimalda vallavalitsus koolide töötajatele ujulate tasuta või soodushinnaga kasutamist.

Õiguslik käsitlus

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 1 lg 2 kohaselt munitsipaalkool on valla või linna ametiasutuste hallatava asutusena tegutsev kool. Munitsipaalkooli pidajaks on vald või linn.

Viimsi valla põhimääruse § 54 lg 1 kohaselt valla ametiasutus on Viimsi vallavalitsus, ning § 56 lg 1 kohaselt on ametiasutuse hallatav asutus iseseisev asutus, mis ei ole juriidiline isik. Viimsi valla põhimääruse viidatud sätted tuginevad samale mõistete süsteemile, mis avaldub muuhulgas avaliku teenistuse seaduse § 6 lõikes 1 (ja 3) ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõikes 1.

Randvere Kooli põhimääruse § 1 lg 2 kohaselt on Randvere Kool Viimsi Vallavalitsuse haldusalas tegutsev munitsipaalkool.5

Randvere Kooli põhimääruse § 10 lg 3 p 5 kohaselt sõlmib kooli direktor õpetajate ja teiste töötajatega töölepingud.

Tööleping sõlmitakse kooli ja töötaja vahel, mitte vallavalitsuse ja töötaja vahel. Seega on Viimsi valla munitsipaalkoolide õpetajate (ja teiste töötajate) tööandjaks Viimsi Vallavalitsuse hallatav, kuid iseseisev asutus ehk kool.

Äriregistris kajastub munitsipaalkoolide õiguslik vorm: „Kohaliku omavalitsuse hallatav asutus“, ning õigusliku vormi alaliik: „Valla või linna ametiasutuse hallatav asutus“.6 Igal koolil on oma registrikood, mis ei kattu vallavalitsuse registrikoodiga.

Kool on seega iseseisev õigussubjekt.

Tulumaksuseaduse (TuMS) § 48 lg 1 kohaselt tööandja maksab tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt. Sama paragrahvi lõige 3 defineerib töötajana muu hulgas töölepingu alusel töötava isiku. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on erisoodustus igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töösuhtega.

3 Sain vallavalitsuselt selgituse konkreetselt Randvere Kooli kohta, ning olen võtnud vabaduse laiendada seda infot mõlemale ujulaga koolile. 4 Sellekohase ettepaneku on teinud Randvere Hariduse Sihtasutus, aga mulle teadaolevalt ka koolide esindajad. 5 Sarnane säte on ka teiste koolide põhimäärustes (nt Viimsi Kooli põhimääruse § 1 lg 1, Haabneeme Kooli põhimääruse § 1 lg 2, jt). 6 Äriregistri juures peetakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registrit. Valla ametiasutus ja valla ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse selles registris KOKS § 35 lg 2 viimase lause kohaselt.

3 | 6

Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tööandjaks on muu hulgas kohaliku omavalitsuse asutus, ning TuMS § 2 lg 2 sätestab samuti, et erisoodustuselt arvestatud tulumaksu maksja on muu hulgas Eesti kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kes teeb maksustatavaid erisoodustusi.

Tööandjana käsitletav asutus

Arvestades Eesti õigussüsteemi tervikuna tuleb asuda seisukohale, et TuMS mõiste „kohaliku omavalitsuse asutus“ eesmärk ei ole käsitleda kohaliku omavalitsuse asutust ja selle hallatavat asutust ühe asutusena, kui õigussüsteemi ülejäänud osa vaates on need asutused iseseisvad ehk üksteisest eraldisesisvad. Selle seisukoha põhialuseks on teatud kontekstis eristavate mõistete kasutamine – põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja Viimsi valla põhimäärus kasutavad eristavaid mõisteid „valla ametiasutus“ ning „valla ametiasutuse hallatav asutus“, samas kui tulumaksuseadus kasutab üldistavat mõistet „kohaliku omavalitsuse asutus“ (ehk „valla asutus“).

Selline lahknevus annab alust järeldada, et seadusandja on tulumaksuseaduses küll tahtlikult kasutusele võtnud üldmõiste, mis tooks tööandjatena seaduse kohaldamisalasse võrdväärselt nii „valla ametiasutuse“ ja „valla ametiasutuse hallatava asutuse“, kuid samas puudub ambitsioon neid asutusi käsitleda ühe asutusena. Maksuseadustes on selline üldistus ja laia hõlmavusega definitsioonid levinud. Käesoleval juhul kasutatakse sellist üldistust, et ei oleks välistatud, et ka valla hallatav asutus kui iseseisev õigussubjekt on tööandjana käsitletav, ja seetõttu ei tekiks erisoodustuse regulatsioonis lünka.

Ühtlasi tuleb tähele panna, et riigiasutuste tasandil kasutab TuMS samades sätetes samuti vaid ühte mõistet („riigiasutus“), ning selle põhjal pole samuti alust järeldada, et näiteks riigikantseleid ja ministeeriume või ministeeriumi ja selle haldusala asutusi tuleks lugeda üheks ja samaks tööandjaks.

Ka mõiste „juriidilise isik“ puhul ei tooda samal, üldistaval põhjusel eelviidatud sätetes eraldi välja „eraõiguslikku juriidilist isikut“ ja „avalik-õiguslikku juriidilist isikut“, ning „mitteresident“ hõlmab nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid. Omaette tasub peatuda sellel, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 kohaselt käsitletakse valda ja linna avalik-õigusliku juriidilise isikuna, kuid kuna TuMS kasutab eraldi mõistet „kohaliku omavalitsusüksuse asutus“, siis tuleb järeldada, et tööandja määratlemine juriidilise isikuna ei ole TuMS vaates otsustav. Seega eristus avalik-õigusliku juriidilise isiku ja eraõigusliku juriidilise isiku ning asutuse ja hallatava asutuse vahel võib olla oluline muudes õigussuhetes, aga mitte tulumaksuseaduse siinkäsitletavate sätete kontekstis. Kool on seega iseseisva õigussubjektina tööandja.

Erisoodustuse andja

TuMS § 48 lõiked 1 ja 4 kasutavad küll umbisikulist kõneviisi („töötajale tehtud“ ja „antakse töötajale“), kuid seda tuleb mõista, et tegevuse täideviijaks on tööandja – ehk normiökonoomika eesmärgil on lühendatud väljendeid „tööandja poolt töötajale tehtud“ ja „mille tööandja annab töötajale (seoses töösuhtega)“. Ühtlasi viitab lõike 4 loetelu sellistele soodustustele, mida üldjuhul olemuslikult saabki ainult tööandja anda. Vastasel juhul võiks väidelda, et kui mõni kauplus müüb õpetajale mõne asja või teenuse turuhinnast madalama hinnaga7 sel põhjusel, et ta on õpetaja (ehk kuna tal on töösuhe mõne kooliga), peaks vastav linna- või vallavalitsus või kool maksma tulumaksu sellelt soodustuselt. Seejuures saaks justkui põhjenduseks tuua, et umbisikuliselt on soodustus antud (kuigi mitte tööandja poolt) ehk kaup turuhinnast madalamalt müüdud seoses saaja töösuhtega, ning tööandja on kohustatud seega erisoodustuselt tulumaksu maksma, kuigi tööandja ei olnud soodustuse andjaks ja tööandjal puudus igasugune kontroll soodustuse andmise üle. Selline tõlgendus aga kaugeneks seaduse mõttest, võtaks tööandjatelt kontrolli kulude üle ja ilmselgelt ei saa sellist tõlgendust õigeks pidada.

7 TuMS § 48 lg 4 p 7

4 | 6

Seega tuleb asuda seisukohale, et Viimsi Vallavalitsuse poolt renditud pindade tasuta kasutada andmine kooli töötajatele ei oleks erisoodustuse tegemine, kuivõrd selles õigussuhtes on tööandjaks kool, aga sooduskohtlemist ei võimaldaks kool vaid vallavalitsus.

Asjaolud, mis võivad eksitada, kuid mis ei peaks muutma õiguslikku käsitlust

Viimsi valla hallatavad asutused (sh koolid) on eelarvelised asutused, mille tegevuseks eraldatakse raha valla eelarvest, seejuures nähakse eelarves ette omaette eraldised erinevateks tegevuskuludeks, sh töötajate palgafondiks.

Viimsi valla koolidel ei ole pankades arvelduskontosid – kõik arveldused kooli nimel tehakse Viimsi valla arvelduskontodelt. Samuti ei ole koolidel oma raamatupidajaid, vaid raamatupidamine on tsentraliseeritud vallavalitsusse, ning seega teevad makseid koolide eest ja peavad raamatupidamisarvestust vallavalitsuses töötavad raamatupidajad. Sealhulgas makstakse õpetajate palgad vallavalitsuse arvelduskontolt, ning palgaarvestusega tegelevad vallavalitsuses töötavad raamatupidajad.

Sain vallavalitsuselt selgituse, milles nad põhjendavad eelnevat korraldust sellega, et kool ei ole juriidiline isik. Valla raamatupidamises on vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendile kulude ja tulude kohta arvestus eraldi tegevusalade lõikes, igal koolil on oma tegevusala.

Ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni esitab vallavalitsus kõigile vallavalitsuses ja vallavalitsuse hallatavates asutustes töötavatele isikutele tehtud töötasu ja muude väljamaksete kohta ühiselt, ning deklaratsioonis arvestatud maksukohustuse täidab vallavalitsus kõigi asutuste eest ühiselt, eristamata koole ja muid hallatavaid asutusi.

Vallavalitsus kehtestab koolide sporditaristute üürihinnad. Arved taristu kasutamise eest (sealhulgas üksik- ja mitmekorrapiletite eest) väljastab vallavalitsus. Ujulate opereerimise eest saadav tasu on vallavalitsuse tulu.

Seega, kuigi eelnevalt toodud õigusliku käsitluse kohaselt peaks olema üheselt selge, et õpetajate tööandja on munitsipaalkool, mis on iseseisev asutus ehk iseseisev õigussubjekt ja seega ainult kooli tehtavad soodustused võiksid olla käsitletavad erisoodustusena, võib maksete ja arvepidamisega seotud korraldus hägustada seda arusaama. Samal ajal tuleb meeles pidada, et koolide juures asuvad sporditaristud on OÜ Viimsi Haldus omandis, üürileping on sõlmitud vallavalitsuse ja OÜ Viimsi Haldus vahel, ning koolidel puudub kontroll sporditaristu hinnakirja üle, sest hinnakirja kehtestab vallavalitsus.

Vallavalitsus aga ei ole munitsipaalkoolide töötajate tööandja vaatamata sellele, et palgaarvestust peab vallavalitsus, töötasu väljamaksed tehakse vallavalitsuse arvelduskontolt, maksudeklaratsioonid koolide töötajatele tehtud väljamaksete kohta esitab vallavalitsus ja asjakohased maksud tasutakse vallavalitsuse arvelduskontolt. Tõesti ka kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise põhimõtete kohaselt sisaldub hallatavate asutuste eelarve valla eelarves, aga hallatavad asutused on eelarves eristatavad. Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt võib hallataval asutusel olla oma arvelduskonto8 (omaette küsimus on, kas tegelikkuses pangad neid avavad). Avaliku sektori asutuste eelarve koostamise, juhtimise ja järelevalve korraldus ei tühista hallatavate asutuste staatust iseseisva õigussubjektina.

Põhimõtteliselt on vallavalitsus halduslepinguga üle võtnud mitmed kooli ülesanded, aga õpetajate tööandjaks jääb jätkuvalt kool. Kool täidab kõiges muus seda rolli, mis töölepingu seaduse kohaselt ühel tööandjal on, ning töösuhe on ainult õpetaja kui töötaja ja kooli kui tööandja vahel.

8 Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lg 12 kohaselt nii kohaliku omavalitsuse üksus kui temast sõltuv üksus võivad igapäevaseks arveldamiseks omada krediidiasutuses hoiust.

5 | 6

Rahandusministeeriumi ei käsitata kõigi riigi ametiasutuste töötajate tööandjana vaatamata sellele, et neile töötajatele laekub töötasu Rahandusministeeriumi arvelduskontolt.

Minu teabenõudele ja selgitustaotlusele vallavalitsuselt saadud vastusest jääb mulje, et vallavalitsus on pidanud oluliseks, et kool ei ole juriidiline isik. See aga ei tohiks olla määrav. See on tõsi, et kool ei ole juriidiline isik, aga samas on kool valla ametiasutuse hallatav iseseisev asutus ehk iseseisev õigussubjekt. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 10 kohaselt vald seevastu on avalik-õiguslik juriidiline isik, kuid tulumaksuseaduse vaates ei oma see tähtsust, sest valla asutused ja valla hallatavad asutused on tööandjana defineeritud läbi mõiste „kohaliku omavalitsuse asutus“. Ehk seadusandja on pidanud vajalikuks käsitleda neid asutusi eraldiseisva kategooriana, mis ei ole piiritletud üksnes selle kaudu, kas tegemist on juriidilise isikuga. Pigem ongi riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused eraldi välja toodud eelkõige selle eesmärgiga, et „juriidilise isiku“ mõiste neid muidu täielikult ei kataks.

Avaliku sektori asutuste puhul ei kasutata maksuõiguses ka seotud isikute või maksuõiguse mõttes läbipaistvate õigussuhete käsitlusi. Tulumaksuseaduses puuduvad sätted, mille alusel saaks valla ametiasutust ja valla hallatavat asutust käsitleda seotud isikutena. Tõepoolest, valla käes on põhilised eelarvest ja valla finantsjuhtimise põhimõtetest tulenevad juhthoovad, kuid eelarve piires on hallatavad asutused siiski autonoomsed. Ei ole põhjust valda käsitleda hallatavate asutuste töötajate tööandjana ei tööõiguse ega TuMS tähenduses. Seega tuleb jõuda järeldusele, et hallatavad asutused on TuMS tähenduses iseseisvad ja eraldiseisvad tööandjad.

Käsitlus erinevates kohalikes omavalitsustes

Oma küsimust ette valmistades kontrollisin Eesti erinevate koolide andmeid pisteliselt teatmik.ee veebirakenduse kaudu, ning sellise pistelise kontrolli tulemusel näib, et kõigi munitsipaalkoolide puhul esitab koolide töötajatele tehtud väljamaksete kohta maksudeklaratsioone vastav kohalik omavalitsus, välja arvatud Tallinn. Tallinna munitsipaalkoolide puhul näib, et deklaratsiooni esitab kool ise või vähemalt deklareeritakse kooli personalile tehtud väljamakseid selgelt vastava kooli väljamaksetena.

Kui palusin Viimsi Vallavalitsuselt selgitust, kuidas ja millistel õiguslikel alustel just nemad nii toimivad, siis vallavalitsus väitis minu selgitustaotlusele vastates, et selline korraldus on reguleeritud kohalikule omavalitsusele kehtestatud seadustega – kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusega. Omalt poolt nimetatud seaduseid üle lugedes ei leidnud ma tööjõumaksude deklareerimise kohta nendes siiski ühtegi viidet.

Saamata vallavalitsuselt õiguslikult põhjendatud vastust, jään jätkuvalt kahtlevale seisukohale ka selles, kas kõik kohalikud omavalitsused tõlgendavad nii munitsipaalkoolide tööjõumaksude deklareerimist, kui erisoodustuse vaates tööandja mõistet ühtemoodi. Siinkohal on Maksu- ja Tolliametil kindlasti olemas selge ja ühtne ülevaade.

Käesolevat teemat analüüsides ja Viimsi Vallavalitsusega suheldes jäid mõned küsimused siiski lahtiseks, millele loodetavasti maksuhaldur või Rahandusministeerium siiski vastata saavad. Lahtised küsimused on järgnevad: Kui teisteski kohalikes omavalitsustes on levinud sama tõlgendus kui Viimsis, siis mis on selle aluseks? Kas siiski on olemas sellekohane riikliku tasandi õigusakt või juhend, millele Viimsi Vallavalitsus mulle vastates mingil põhjusel ei viidanud? Samas, mille poolest erineb Tallinn, et avaandmete põhjal jääb mulje, et vähemalt koolide tööjõumaksude deklaratsioonid esitatakse konkreetsete koolide eest? Tunnistan, et on ohtlik ainuüksi sellest järeldada, et sarnast olukorda ei peetaks Tallinnas erisoodustuseks, aga ma eeldan, et Viimsi puhul võib olla tegemist eksliku arusaamaga, mis lähtub eelkõige sellest, millise asutuse arvelduskontolt raha välja liigub.

6 | 6

Küsimus kokkuvõtvalt

Kõike eelnevat kokku võttes palun, et selgitaksite maksuhaldurile või Rahandusministeeriumile teada olevate andmete ja oma valdkonnapädevuse piires kohalike omavalitsuste praktikat (erinevusi või sarnasust ja praktika õiguslikke aluseid; vt eelmine lõik), ning kinnitaksite või lükkaksite ümber minu järgmise tõlgenduse:

Vaatamata sellele, et vallavalitsus täidab de facto või de jure halduslepingu või muul õiguslikul alusel mitmeid munitsipaalkoolide ülesandeid (nagu maksete tegemine kooli eest, või valla nimel esitatud maksudeklaratsioonides koolide töötajatele tehtud väljamaksete kajastamine), ei muuda see vallavalitsust munitsipaalkoolide töötajate tööandjaks tulumaksuseaduse tähenduses, kuivõrd muude õigusaktide kohaselt on munitsipaalkoolid iseseisvad asutused ehk iseseisvad õigussubjektid ning ka töölepingud on sõlmitud munitsipaalkoolide ja töötajate vahel. Ühtlasi ei ole vallavalitsuse määratud soodushind vallavalitsuse omandis olevale äriühingule kuuluva ning vallavalitsusele rendile antud sporditaristu kasutamise eest käsitletav tööandja antud erisoodustusena, sest vallavalitsus kehtestab sporditaristu hinnad ning tulu laekub vallavalitsusele. Koolil kui tegelikul tööandjal puudub otsustuspädevus nimetatud sporditaristute hinnakirja üle, tulu ei laeku koolile ning need sporditaristud ei ole kooli omandis. Kool kasutab nii kooli ruume kui juurdekuuluvaid sporditaristuid oma igapäevaseks tegevuseks samuti üürilepingu alusel, mille osapoolteks on aga vallavalitsus üürilevõtjana ja vallale kuuluv äriühing üürileandjana. Kooli õppekava ja tööaja väliselt on koolide teatud ruumid ja sporditaristu avatud kasutamiseks kõigile ning vallavalitsus võtab kasutamise eest tasu või võimaldab teatud gruppidel kooli ruume ja sporditaristuid tasuta kasutada – ka siin on kontroll vallavalitsuse käes ja koolil puudub otsustuspädevus kasutamise hindade üle. Seega on koolide töötajad vallavalituse ja erisoodustuse regulatsiooni seisukohalt vaadeldavad samaväärselt kõigi teiste huvigruppidega, kellele hinnakirjas on soodustusi ette nähtud, ning valla koolide töötajatele soodustuse võimaldamisest ei teki erisoodustust.

Lugupidamisega

Kristo Madrus

e-posti aadress: [email protected]