Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

EELNÕU

21.11.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruses nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isik ja väikeettevõtete erikorra rakendaja

käibemaksuseaduse § 191 tähenduses.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:

„§ 161. Ettevõtlustulu maksu andmekogu

(1) Ettevõtlustulu maksu andmekogu ametlik lühend on EVK.

(2) Ettevõtlustulu maksu andmekogusse kantakse:

1) andmed ettevõtluskonto ja selle omaniku kohta – ettevõtluskonto number, selle konto

avamis- ja sulgemiskuupäev, konto omaniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

2) andmed ettevõtluskontole laekunud summade kohta;

3) andmed arvestatud ja laekunud ettevõtlustulu maksu kohta.“;

3) määrust täiendatakse §-ga 361 järgmises sõnastuses:

„§ 361. Mootorsõidukimaksu register

(1) Mootorsõidukimaksu registri ametlik lühend on MORE.

(2) Mootorsõidukimaksu registrisse kantakse:

1) mootorsõiduki omaniku ja vastutava kasutaja andmed – nimi, isiku- või registrikood ja

kontaktandmed;

2) mootorsõiduki liisinguandja andmed – nimi ja registrikood;

3) mootorsõidukit identifitseerivad andmed – mark, mudel, valmistajatehase tähis, sõiduki

riiklik registreerimismärk, staatus liiklusregistris, esmase registreerimise kuupäev, Eestis

registreerimise kuupäev, kere nimetus ning sõiduki kategooria ja alamkategooria;

4) mootorsõiduki tehnilised andmed – mootori töömaht, mootori tüüp, kütuse kombinatsioon,

süsinikdioksiidi liik ja heitemäär, täismass, tühimass, märge välise laadimisvõimaluse või selle

puudumise kohta ning mootori võimsus;

5) mootorsõidukimaksu seaduse §-s 15 sätestatud maksuvabastuse kohaldamise andmed –

sõiduki riiklik registreerimismärk ja maksuvabastuse kohaldamise faktiline alus;

2

6) mootorsõidukimaksu arvutamisega seotud andmed – maksumäär, mootorsõiduki vanusest

sõltuv kordaja ja maksusumma;

7) maksumaksja andmed – nimi, isiku- või registrikood ja kontaktandmed;

8) maksuteate andmed – maksuteate number ja koostamise kuupäev, maksumaksja personaalne

viitenumber, osamaksete summad ja tasumise tähtajad ning teave maksuteate kättetoimetamise

kohta;

9) märge maksuteate väljastamata jätmise kohta maksukorralduse seaduse § 88 lõike 2 alusel.“;

4) määrust täiendatakse §-ga 541 järgmises sõnastuses:

„§ 541. Väikeettevõtete erikorra rakendus

(1) Väikeettevõtete erikorra rakenduse ametlik lühend on VKE.

(2) Väikeettevõtete erikorra rakendusse kantakse andmed, mis on ette nähtud komisjoni

rakendusmääruse (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010

üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021,

lk 27–36), II ja III lisas.“;

5) paragrahvi 58 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „48–531,“ tekstiosaga „541,“;

6) paragrahvi 58 lõiget 4 täiendatakse pärast tekstiosa „35,“ tekstiosaga „361,“;

7) paragrahvi 58 lõiget 6 täiendatakse pärast tekstiosa „341,“ tekstiosaga „361,“;

8) paragrahvi 63 lõike 2 punktis 11 asendatakse tekstiosa „§-s 323 nimetatud alamregistri“

tekstiosaga „§-des 323 ja 541 nimetatud alamregistrite“;

9) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 2 täiendatakse pärast tekstiosa „341“ tekstiosaga „, 361“;

10) paragrahvi 63 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast tekstiosa „91–14,“ tekstiosaga „161,“;

11) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ja 45“ tekstiosaga „, 361, 45 ja 541“;

12) paragrahvi 74 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „14–16,“ tekstiosaga „14–161,“.

§ 2. Määruse rakendamine

Määrust rakendatakse 2025. aasta 1. jaanuarist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel, millise sätte kohaselt

maksukohustuslaste registri (edaspidi MKR) asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi

Valitsus. Sama seaduse § 17 lõike 3 järgi on MKR-i vastutav töötleja Maksu- ja Tolliamet

(edaspidi MTA).

Eelnõuga luuakse MKR-i kolm uut alamregistrit, sätestades ühtlasi nende alamregistrite

andmeallikad, andmete säilitamise tähtaja ning infosüsteemi turvaklassi:

 ettevõtlustulu maksu andmekogu (MKR-i põhimääruse uus § 161)

 mootorsõidukimaksu register (MKR-i põhimääruse uus § 361)

 väikeettevõtete erikorra rakendus (MKR-i põhimääruse uus § 541)

Ühtegi senist alamregistrit ei kaotata.

Määruse vastu võtmisel kuulub MKR-i koosseisu kokku 63 alamregistrit (tänaselt – 60).

Määrus on kavandatud jõustuma üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist, kuid määrust rakendatakse arvates asjassepuutuvate seaduste jõustumisest, s.o

1.jaanuarist 2025.a.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika

osakonna peaspetsialist Artur Lundalin (e-post [email protected]) ning MTA juriidilise

osakonna õigusloome valdkonna jurist Eero Kosk (e-post [email protected]).

Samuti osalesid eelnõu ja seletuskirja koostamisel MTA tulumaksu osakonna teenusejuhid

Avely Raid-Lelov (e-post [email protected]) ja Riina Randver-Sõer (e-post

[email protected]) ning käibemaksu osakonna teenusejuht Triin Toomeste (e-post

[email protected]).

Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna

õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post [email protected]) ning keeleliselt toimetas

personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-post [email protected]).

2

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 07.märtsi 2019.a määrust nr 21 „Maksukohustuslaste

registri põhimäärus“ 1.novembri 2024. a redaktsioonis (RT I, 29.10.2024, 7).

Ettevõtlustulu maksu andmekogu loomine on seotud Riigikogu menetluses oleva ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadusega (463 SE)1.

Eelnõu teine lugemine toimus Riigikogus 20.novembril 2024.a.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 tehakse MKR-i põhimääruses järgmised muudatused:

I. Paragrahvi 1 punktid 1, 4, 5, 8 ja 11 – MKR-i põhimääruse uus § 541, samuti täiendused

§ 3 lg 1, § 58 lg 3, § 63 lg 2 p 11 ja § 74 lg 2 p 3 puhul

MKR-i uue alamregistrina sätestatakse väikeettevõtete erikorra rakendus (edaspidi VKE).

Sellega seonduvalt täiendatakse MKR-i subjektide loetelu, lisades registri subjektide hulka

käibemaksuseaduse § 19 lõikes 11 nimetatud isiku, samuti käibemaksuseaduse §-s 191

nimetatud väikeettevõtete erikorra rakendaja (vt jrg lõigus viidatud seaduse § 2 p 2). Ühtlasi

nähakse ette VKE andmekoosseis, andmeallikad, andmete säilitamise tähtaeg ja infosüsteemi

turvaklass2.

Vajadus kõnealuse rakenduse järele tuleneb käibemaksuseaduse ja maksukorralduse muutmise

seadusest3, millega kehtestatakse alates 01.jaanuarist 2025 väikeettevõtjate erikord, mis

lihtsustab nende tegutsemist teistes EL liikmesriikides. Kui ettevõtjal tekib teises liikmesriigis

käive, siis ta ei pea ennast enam seal registreerima käibemaksukohustuslasena, juhul kui

täidetud on kaks tingimust. Esiteks ei tohi ettevõtja kalendriaasta käive selles liikmesriigis

ületada seal kehtestatud registreerimise kohustuse tekkimise piirmäära ja teiseks ettevõtte

kogukäive ühenduses ei tohi ületada 100 000 eurot kalendriaastas.

Eelviidatud seaduse järgi4 kohustub maksuhaldur automaatse infovahetuse teel väikeettevõtete

erikorda soovivate Eestis asukohta omavate isikute esitatud eelteated edastama Euroopa

Komisjoni loodava veebiportaali kaudu eelteadetes märgitud teistele liikmesriikidele; ühtlasi –

hindama teiste liikmesriikide edastatud Eestis maksuvabastust soovivate isikute eelteateid.

Andmed edastatakse elektroonilise tüüpvormi abil. Andmeid töödeldakse VKE-s.

II. Paragrahvi 1 punktid 2, 10 ja 12 – MKR-i põhimääruse uus § 161, samuti täiendused

§ 63 lg 2 p 3 ja § 74 lg 2 p 7 puhul

1 Vt 463 SE kohta: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c3ee0669-9047-4511-8f8a-

dac97f661bc8/ettevotlustulu-lihtsustatud-maksustamise-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-

muutmise-seadus/ 2 Infosüsteemi turvaklasse puudutavas lähtutakse nii siin kui teiste andmekogude puhul Vabariigi Valitsuse

09.12.2022.a määrusest nr 121 Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded, § 9 ja § 10. Käesolevas eelnõus

pakutavad IT-turvaklassid on eelnevalt läbi arutatud MTA turvanõukogus. 3 Vastu võetud 13.11.2024.a. Vastuvõetud seadus 4 Siinkohal tasub märkida, et kõnealuse seadusega võetakse üle Euroopa Liidu õigust, vt eelnõu 462 SE seletuskirja

https://www.riigikogu.ee/download/b4df269c-ae01-4a42-83ca-0ca904a950c5 , osa 1, lk 2.

3

MKR-i uue alamregistrina sätestatakse ettevõtlustulu maksu andmekogu (edaspidi EVK).

Samas nähakse ette selle alamregistri andmekoosseis, andmete säilitamise tähtaeg ja

infosüsteemi turvaklass.

Eelöeldud muudatused tulenevad ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seadusest5, mille § 1 punktiga 3 on ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seadusesse (edaspidi ELMS) lisatud uus paragrahv 71 „Ettevõtlustulu

maksu andmekogu“. Viimati nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt on see andmekogu

maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister,

mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.

Kuigi ELMS jõustus 2018.aasta alguses ja EVK on faktiliselt eksisteerinud juba ca seitse aastat,

siis paraku on see andmekogu senini juriidiliselt defineerimata nii seaduse kui MKR-i

põhimääruse tasandil. See puudus nüüd kõrvaldatakse ehk edaspidi on EVK fikseeritud nii

ELMS-s kui MKR-i põhimääruses. Täpsemalt vt teema kohta seaduseelnõu 463 SE

seletuskirja6 osa 3 (SK lk 7), samuti eelnõu II lugemiseks tehtud muudatusettepanekut nr 27.

Eraldi vajab märkimist, et seonduvalt EVK andmeallikatega formaalselt MKR-i põhimäärust ei

täiendata, kuivõrd asjaomast andmeallikat8 käsitleva § 58 lõike 4 täiendamiseks EVK kohta

käiva §-ga 161 vajadus puudub – põhjusel, et uus § 161 on asjakohases sättes juba

redaktsiooniliselt hõlmatud (vt MKR-i põhimääruse § 58 lõikes 4 sisalduvat viidet 14–19).

III. Paragrahvi 1 punktid 3, 6, 7, 9 ja 11 – MKR-i põhimääruse uus § 361, samuti

täiendused § 58 lg 4 ja lg 6, § 63 lg 2 p 2 ning § 74 lg 2 p 3 puhul

MKR-i uue alamregistrina sätestatakse mootorsõidukimaksu register (edaspidi MORE). Samas

nähakse ette selle alamregistri andmekoosseis, andmeallikad, andmete säilitamise tähtaeg ja

infosüsteemi turvaklass.

Eelöeldud muudatused tulenevad mootorsõidukimaksu seadusest9, milles sisaldub § 16

„Mootorsõidukimaksu register“. Nimetatud paragrahvi lg 1 kohaselt on see register

maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud maksukohustuslaste registri alamregister,

mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses.

Täpsemalt vt teema kohta seaduseelnõu 364 SE seletuskirja10 osa 3 (SK lk 18), samuti siinse

seletuskirja p 5.3.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse rakendamise kuupäev, milleks on 01.jaanuar 2025.a.

Nimetatud kuupäev tuleneb andmekogude EVK, MORE ja VKE kasutamise aluseks olevate

seaduste jõustumise kuupäevadest. Kuna määruse vastu võtmine ja sealt edasi – avaldamine

Riigi Teatajas on protseduuriliselt võimatu tagamaks määruse jõustumist 01.jaanuaril 2025.a,

siis kõrvuti määruse jõustamisega üldises korras on peetud silmas määruse tagasiulatuvat

5 Hetkel eelnõu staadiumis (463 SE) https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/c3ee0669-9047-4511-8f8a-

dac97f661bc8/ettevotlustulu-lihtsustatud-maksustamise-seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-

muutmise-seadus/ 6 https://www.riigikogu.ee/download/01f46176-7545-495e-9ef1-0bafaa6edfaa 7 463 SE Muudatusettepanekute loetelu 8 EVK andmeallikaks on krediidiasutused (tänase seisuga üks – LHV Pank; eeldatavalt neid edaspidi lisandub).

Krediidiasutustelt andmete saamine ELMS raames on kvalifitseeritav MKR-i põhimääruse § 58 lg 4 järgi

(Kolmandatelt isikutelt ja asutustelt õigusaktis sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui kolmandad isikud ja asutused

esitavad andmeid vabatahtlikult või registri subjekti nõusolekul, saavad andmeid /…/). 9 Mootorsõidukimaksu seadus. RT I, 17.08.2024, 1. 10 https://www.riigikogu.ee/download/8ab9ee82-6762-4b53-a43a-400f37385987

4

rakendamist asjaomaste seaduste jõustumise kuupäevast arvates. Kuivõrd määrus reguleerib

kitsalt MTA andmehaldust ja määrus ei too haldusevälistele isikutele kaasa negatiivseid

tagajärgi (isikute õiguste kitsenemist, vabaduste vähenemist ega kohustuste või vastutuse

suurenemist), siis on muutmiskäsk määruse tagasiulatuva rakendamise kohta kohane

õiguspraktiline meede õigusselguse tagamiseks.

3. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

5. Määruse mõjud

Eelnõuga luuakse kolm uut alamregistrit. Ühtegi senist alamregistrit ei kaotata.

Alamregistritega seotud muudatused toetavad MTA arengukava11 eesmärki tagada

õiguskuulekale maksukohustuslasele lihtne, kiire ja mugav maksu- ja tollikohustuste täitmise

võimalus. Kui maksude maksmine on lihtsam kui nendest hoidumine, suureneb inimeste tahe

oma maksu- ja tollikohustused õigeaegselt ja korrektselt täita ning seeläbi – maksukuulekus.

Täpsemalt võib avalduvate mõjude osas tuua välja alljärgnevat:

5.1. Väikeettevõtete erikorra rakendus

Sihtrühmad: EL-s piiriüleselt tegutsevad väikeettevõtjad, vähesel määral MTA

Mõju kirjeldus: VKE teenib eesmärki vähendada EL-s asuvate väikeettevõtjate

halduskoormust selles, mis puudutab eri liikmesriikides tegutsemisel käibemaksukohustuse

tekkimist ja täitmist.

Kehtiva korra kohaselt on liikmesriikides kehtestatud käibe piirmäär, mille ületamiseni ei ole

isikul kohustust ennast registreerida käibemaksukohustuslasena (edaspidi maksukohustuslane).

See piirmäär kehtib üksnes liikmesriigis asukohta omavatele isikutele. Eestis on selleks

piirmääraks 40 000 eurot. Ettevõtlusega tegeleval välisriigi isikul tuleb registreerida ennast

maksukohustuslasena maksustatava käibe tekkimise päevast, st võrreldes asukohta omava

ettevõtlusega tegeleva isikuga puudub tal õigus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata

kuni asjaomases riigis kehtiva käibe piirmäära ületamiseni. Selleks, et võrdselt kohelda nii

liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui mitteresidente, kes omavad asukohta teistes

liikmesriikides, saab olema regulatsioon, mille järgi ettevõtja saab teises liikmesriigis

tegutsedes ennast registreerida seal maksukohustuslasena samadel tingimustel, mis kehtivad

selles teises liikmesriigis asukohta või püsivat tegevuskohta omavatele ettevõtjatele. Ühe

abinõuna eelnimetatud regulatsiooni tagamiseks läheb tarvis eraldi rakendust maksuhalduri

süsteemides.

Mõju olulisus: oluline

11 Kättesaadav MTA veebilehel: Arengukava 2023 | 439.02 KB | pdf

5

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Täpsemalt vt mõjude kohta seaduseelnõu 462 SE seletuskirja12 p 6.1 (SK lk 17–19).

5.2. Ettevõtlustulu maksu andmekogu

Sihtrühm: ettevõtluskontode omanikud, vähesel määral krediidiasutused ja MTA

Mõju kirjeldus: antud juhul on eesmärk rakendada avaliku teabe seaduses sätestatud nõue,

mille kohaselt peab riigi andmekogu olema asutatud kas seaduse või selle alusel antud

õigusaktiga, samuti suurendada üleüldist õigusselgust ja tagada ettevõtlustulu maksu

andmekogus olevate andmete läbipaistvam töötlemine andmekaitse perspektiivist. Vaatamata

sellele – siinne muudatus üksnes kodifitseerib praegust olukorda, misläbi ei kaasne

muudatusega mingit tuntavat mõju, mh see ei loo kellelegi lisakohustusi ega tekita muid

koormisi.

Mõju olulisus: väheoluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.3. Mootorsõidukimaksu register

Sihtrühm: mootorsõidukite omanikud ja vastutavad kasutajad, vähesel määral MTA ja

Transpordiamet

Mõju kirjeldus: lisaks sellele, et MORE abil on võimalik töödelda mootorsõidukimaksu

haldamiseks vajalikku teavet (vt mootorsõidukimaksu seaduse § 16 lg 2), mis teeb maksu

kohaldamise praktikas üldse võimalikuks, on mõju andmekaitselist laadi. Seejuures on oluline,

et MORE-s hakatakse töötlema riigi poolt juba kogutavaid andmeid. Transpordiameti poolt

peetava liiklusregistri andmete kasutamine mootorsõidukimaksu määramiseks on

proportsionaalne eesmärgiga, milleks on mootorsõidukite maksustamine. Ühelt poolt

ökonoomsus – liiklusregistris on vajalikud alusandmed juba olemas; teisalt – isikul võib olla

ootus, et kui ta on liiklusregistrisse oma kontaktid andnud, siis riik saab temaga suheldud.

Andmeid edastatakse üks kord iga aasta alguses; aasta vältel – uue sõiduki lisandumisel

liiklusregistrisse kohe pärast vastava toimingu tegemist (konkreetse sõiduki ja temaga seotud

isiku kohta).

Ametlikul kooskõlastusringil Andmekaitse Inspektsioonilt laekunud arvamuses13 sedastati, et

jääb aga selgusetuks, kas kontaktandmete edastajaks mootorsõidukimaksu registrisse on

Transpordiamet ja kui on, siis millisel eesmärgil toimub liiklusregistrist mootorsõidukimaksu

registrisse sõiduki omaniku või kasutaja kontaktandmete edastamine.

Selgitame, et Transpordiamet edastab MORE-sse ka isikute kontaktandmeid, kuid a) ainult

nende isikute kohta, kellele kuulub mootorsõidukimaksu kohustuse alla kuuluv sõiduk; b)

kontaktandmete edastamine toimub rangelt seaduse alusel, vt ühelt poolt andmeelemente

mootorsõidukimaksu seaduse § 16 lg 3 p 1 (edastatakse mootorsõiduki omaniku ja vastutava

kasutaja üldandmeid14) ja teisalt, eesmärgipärasuse (andmete saajal esineva õigustatud

vajaduse) kontekstis, maksukorralduse seaduse § 10 lg-s 2 sätestatud maksuhalduri ülesandeid:

12 https://www.riigikogu.ee/download/b4df269c-ae01-4a42-83ca-0ca904a950c5 13 Andmekaitse Inspektsiooni 05.11.2024.a kiri nr 2.3-5/24/2639-2. 14 Vt isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019002, RT I,

13.03.2019, 2, kus seaduseandja on haigekassa andmekogu, tuberkuloosiregistri, vähi sõeluuringute registri ja

tervise infosüsteemi puhul käsitlenud kontaktandmeid kui „üldandmeid“.

6

1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja

maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras;

2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja

intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad;

3) nõuda sisse maksuvõlad;

4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi;

/…/

Eeltoodu pinnalt võib teha järelduse, et a) Transpordiameti poolt MTA jaoks isikute

kontaktandmete kättesaadavaks tegemine on vastavuses seadusega15; b) MTA saab ja kasutab

isikute kontaktandmeid temale seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

Kokkuvõtlikult: MTA poolt moodustatud maksuteade tuleb maksukohustuslasele kätte

toimetada – võimalik, et viiakse ka läbi maksumenetlusi ja maksuvõla sissenõudmisi – ning

kõigeks selleks läheb vaja maksukohustuslase kontaktandmeid. Seda mitte kitsalt maksuhalduri

ametkondlike vajaduste tarbeks, vaid ka selleks, et maksukohustuslase õigused oleksid tagatud.

Mõju olulisus: oluline

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud

5.4. Üldisemalt

Muudatustega ei kaasne olulist majanduslikku ja sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

Maksu- ja tolliklientide halduskoormus kavandatavate muudatuste kaudu ei kasva (pigem on

muudatused nende vaates positiivse mõjuga).

Kõige eelloetletu puhul ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6. Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

tulud ja kulud

6.1. Seoses VKE-ga

VKE arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid. Arenduse orienteeruv

maksumus ilma käibemaksuta on 1 133 984 eurot (sh turvatestid). Arendajaks on Helmes AS.

Tegevused on planeeritud lõpule viia 1.jaanuariks 2025.a.

6.2. Seoses EVK-ga

EVK sätestamine MKR-i eraldi alamregistrina ei eelda ega tingi eraldi arendust. Seega

eeltoodult kulu puudub.

6.3. Seoses MORE-ga

MORE arenduse rahastamiseks on kasutatud riigieelarvelisi vahendeid.

15 Vt samuti Liiklusseadus § 184 lg 5 liiklusregistri kohta, millise sätte kohaselt riigi- ja kohaliku omavalitsuse

asutusel /…/ on õigus juurde pääseda seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele.

7

Arenduse maksumus MTA jaoks ilma käibemaksuta on kokku 1 257 888 eurot (sh turvatestid).

Teenuse arendaja on Wisercat Estonia OÜ; turvatestide teostaja on Clarified Security OÜ

(seisuga 20.11.2024.a – leping sõlmimisel). Tegevused on planeeritud lõpule viia 1.jaanuariks

2025.a.

Arenduskulud (seoses andmete edastamisega MTA-le) on ka Transpordiametil. Seisuga

31.oktoober 2024.a on sellekohane kulu 31 877 eurot.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kuid

määrust rakendatakse arvates asjaomaste seaduste jõustumisest, s.o 1.jaanuarist 2025.a.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude kooskõlastamissüsteemi EIS kaudu ametlikuks kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Ühtlasi esitati

eelnõu arvamuse saamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, samuti – seonduvalt MORE-ga –

Transpordiametile. Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.

Tagasiside laekus Justiitsministeeriumilt ja Andmekaitse Inspektsioonilt, kelle poolt tehtud

märkused ja märge nendega arvestamise kohta on kajastatud kooskõlastustabelis. Nimetatud

tabel on lisatud eelnõu seletuskirjale.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019.

a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri

põhimäärus“ muutmine

Esitan Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. MKR PM 2024 MORE, EVK ja VKE_EN;

2. MKR PM 2024 MORE, EVK ja VKE_SK;

3. kooskolastustabel_lisa1

Artur Lundalin 5885 1321

[email protected]

Meie 29.11.2024 nr 1.1-10.1/5364-1

1

lisa 1

Kooskõlastusringidel esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel

Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmise määrusele esitatud arvamused ja

ettepanekud ning nendega arvestamise või arvestamata jätmise põhjendused on kajastatud järgnevas tabelis.

Nr Märkuse esitaja Kooskõlastamise tulemus, märkused ja ettepanekud Märkuste ja ettepanekute arvestamine ja arvestamata

jätmise põhjendus

1 Justiitsministeeriu

m

„Palume maksukohustuslaste registri kogu regulatsioon koondada

maksukorralduse seadusesse. Juhul kui see ei ole hetkel koheselt

võimalik, siis palume seda teha tuleviku muudatuste raames ning

hetkel palume eelnevalt nimetatud alaregistreid reguleerivate seaduste

muutmisel sõnastada alamregistrite volitusnormid kujul: „….

andmekogu on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“. Sellisest

sõnastusest tulenevalt saab alamregistrid reguleerida küll

maksukohustuslaste registri põhimääruses, kuid viimase preambulit

tuleb täiendada viitega eriseaduses asuvale volitusnormile. Preambuli

täiendamine tagab, et põhimääruse põhjal on võimalik tuvastada

alamregistrite seaduse tasandi regulatsioon.“

TEADMISEKS VÕETUD

Mööname probleemi olemasolu. Võtame ettepaneku töösse ning

analüüsime võimalusi, kuidas konsolideerida maksukohustuslaste

registri regulatsioon maksukorralduse seadusesse. Peame siiski

tõdema, et kuivõrd ettepaneku arvestamine eeldab erinevate seaduste

muutmist, siis pole meil võimalik koheselt seda ettepanekut ellu viia.

Võtame teadmiseks ka Justiitsministeeriumi pakutud ajutise

lahenduse, kuid paraku pole Rahandusministeeriumil võimalik ka

seda koheselt ellu viia, kuivõrd see samuti eeldab seadusandlikke

muudatusi. Niisamuti, kuna eriseadustes on tegemist viitenormidega

maksukorralduse seaduse § 17 lõikele 1, mitte omaette

volitusnormidega, siis pole ajutise lahendusena võimalik neid

viitenorme kajastada ka maksukohustuslaste registri põhimääruse

preambulis – vähemalt mitte viisil, mis ei rikuks hea õigusloome ja

normitehnika eeskirja § 58 lõiget 1.

Kokkuvõtlikult, Rahandusministeerium otsib Justiitsministeeriumi

poolt tõstatatud probleemile lahendust, kuid võttes arvesse selle

skoopi, ei ole selle ammendav lahendamine hetkel koheselt võimalik.

„Palume eelnevast tulenevalt sisustada seaduses andmekogu pidamise

eesmärk läbi täidetavate ülesannete ning täpsustada ettevõtlustulu

lihtsustatud maksustamise seaduse § 71 lõike 3 punktis 1, et omaniku

puhul töödeldakse üksnes tema üldandmeid.“

ARVESTATUD

Rahanduskomisjonile tehti muudatusettepanek sätestada

ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse uue § 71 lõikesse 2

andmekogu pidamise eesmärgina ettevõtlustulu maksu haldamine.

Ühtlasi tehti rahanduskomisjonile ettepanek täpsustada uue § 71 lõike

3 punktis 1 sätestatud andmekategooriaid. Kõnealuste

2

muudatusettepanekutega arvestati ning need viidi eelnõu

dokumentidesse sisse. Vaata selle kohta:

 Eelnõu

 Muudatusettepanekute loetelu

 Seletuskiri

„Eelnevast tulenevalt palume täiendada mootorsõidukimaksu seadust

täpsustades § 16 lõikes 1 toodud andmekogu pidamise eesmärki ning

täiendades § 16 regulatsiooni andmete säilitamise maksimaalse

tähtajaga, mida on võimalik andmekogu põhimääruses täpsustada.“

TEADMISEKS VÕETUD

Mööname probleemi olemasolu. Analüüsime viise, kuidas seda

küsimust optimaalsel viisil lahendada, kuid kuna ettepaneku

arvestamine eeldaks seaduse muutmist, ei ole selle arvestamine

paraku hetkel koheselt võimalik.

2 Andmekaitse

Inspektsioon

„Inspektsioonile arvamuse andmiseks saadetud eelnõus jääb aga

selgusetuks, kas kontaktandmete edastajaks mootorsõidukimaksu

registrisse on Transpordiamet ja kui on, siis millisel eesmärgil toimub

liiklusregistrist mootorsõidukimaksu registrisse sõiduki omaniku või

kasutaja kontaktandmete edastamine. Palume kontaktandmete

edastamist puudutavas osas seletuskirja täiendada.“

ARVESTATUD

Seletuskirja on täiendatud (vt lk 5-6).