Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.5-1.2/3058-1 |
| Registreeritud | 02.12.2024 |
| Sünkroonitud | 03.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus |
| Sari | 1.5-1.2 Delikaatseid isikuandmeid sisaldavad teabenõuded, märgukirjad ja selgitustaotlused (PJ) |
| Toimik | 1.5-1.2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Andmekaitse Inspektsioon |
| Saabumis/saatmisviis | Andmekaitse Inspektsioon |
| Vastutaja | Ebe Sarapuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiukorralduse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) viib Haridus- ja Teadusministeeriumi nimel (st hankijaks on RKAS, tellijaks/lepingupartneriks HTM) läbi heakorrateenuse hankeid, hangitakse sise- ja välikoristust riigigümnaasiumides. Hangetes on nõutav, et koolis teenust osutavatel puhastusteenindajatel peab olema kehtiv tervisetõend. Töövõtja (koristusettevõte) on viidanud, et neil pole õiguslikku alust oma töötaja tõendit lepingupartnerile edastada:
Perearst.ee kodukal on kirjas, et tervisetõend on dokument, millega tõendatakse tervisetõendi taotleja tervislik seisund (https://www.perearst.ee/wp-content/uploads/2017/08/Tervisetoendi-koostamise-juhend-taotlejale-.pdf), seega on tervisetõendis sisalduvad andmed terviseandmed. Terviseandmete puhul on tegemist eriliiki isikuandmetega, millele kehtivad rangemad reeglid. Eriliiki isikuandmeid võib töödelda ainult siis, kui esineb mõni isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 9 lõikes 2 nimetatud õiguslik alus - siin on kokkuvõtlikult öeldud, millal võib eriliigisi andmeid töödelda (st mh edastada teisele isikule): https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/tootlemise-oiguslikud-alused. XXX OÜ võib töödelda, kuna meil on selleks õiguslik alus (NETS § 13 tulenevalt, kus mh öeldud, et tööandjale esitatakse tervisetõend), kuid AKI lehel esile toodud alustest ei kohaldu mu meelest praegu ükski, mis võimaldaks andmete edastamist lepingupartneritele.
Sisuliselt on mul võimalik teile kinnitada, et need on lasteasutustes töötavate isikute puhul olemas, kuivõrd seadus seda nõuab, kuid nende eraldiseisev edastamine ei ole võimalik, kuna puudub õiguslik alus.
Koolipidajal on kohustus põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevalt tagada õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse (PGS § 44 lg 1). Siia alla võiks panna ka kohustuse võtta tarvitusele meetmed viiruste leviku piiramiseks, st veendumise, et koolis mistahes alusel tegutsevad isikud ei oleks nakkusohtlikud. Kooli kohustused PGSi alusel on käinud läbi ka riigikohtu praktikast:
PGS § 4 lg 2 ja § 7 lg 1 kohustavad põhikoolipidajat ja põhikooli looma mh turvalise õppekeskkonna. PGS § 44 lg 1 sätestab, et kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse. Turvalisuse tagamise eesmärk on ennetada ohustavaid olukordi (05.12.2017, 3-14-52324/185, p 15). Kui õpilase vaimset või füüsilist turvalisust või tervist on koolis viibimise ajal kahjustatud, eeldatakse, et kool või koolipidaja on rikkunud PGS § 44 lg 1. Tõendamiskoormus koolis toimunu suhtes võib minna üle vastustajale (koolile), kui on tõendatud, et kahju tekkis lapse koolis viibimise ajal (p 18.1).
Järeldame, et ei peaks olema otsest takistust, kui koolipidaja kontrollib PGSist tulenevalt lastega vahetult kokku puutuvate puhastustöötajate tervisetõendi olemasolu.
Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) § 13 lg 1 ütleb:
(1) Tööandja on kohustatud tegevusaladel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut, nõudma tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta. Tervisetõend nakkushaiguste suhtes tervisekontrolli läbimise kohta on nõutav järgmistelt töötajatelt:
3) õpetajad ja lasteasutuse töötajad ning teised töökohustuste tõttu laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuvad töötajad;
NETS §-s 13 on märksõnaks „tööandja“ (tööandja on kohustatut nõudma tõendit). Tööandjat saaks siinkohal tõlgendada laiendavalt, lugedes selle alla kas hankija (RKAS) või siis koolipidaja (teenuse tellija). Ei tohiks olla vahet, millises juriidilises vormis koristusteenust tellitud on. Kui koristaja oleks otse kooli palgal, siis oleks igal juhul koolipidaja õigustatud tõendit küsima. Miks peaks riigihanke läbi tellitud teenuse puhul asi teisiti olema. Tööd annab koristajale RKAS/koolipidaja ning PGSi järgsete kohustuste delegeerimine koristusteenuse firmale tundub veidi kaheldav. Kui koolipidaja on oma kohustusi rikkunud, on tegemist riigivastutuse küsimusega (Kohtuasjas, kus kaebaja nõuab kahju hüvitamist koolipidaja ja/või kooli hoolsuskohustuse rikkumise tõttu, tuleb tuvastada tavapärased riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud kahju hüvitamise eeldused, sh mittevaralise kahju korral vastustaja süü, Riigikohtu 05.12.2017 otsus 3-14-52324/185, p 18).
Eeltoodust tulenevalt palume seisukohta, kas RKASil ja/või koolipidajal (HTMil või konkreetsel koolil) on õigus üle kontrollida/veenduda, kas teenust osutaval koristajal, kes puutub vahetult lastega/noorukitega kokku, on olemas selleks vajalik kehtiv tervisetõend, või peab piirduma üksnes töövõtja (koristusettevõtte) sellekohase kinnitusega.
|
Agur Maandi
Tartu mnt 85, 10115 Tallinn |
|
|
|
*** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) võib sisaldada ärisaladust ning seda võivad kasutada vaid e-kirja
adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage
e-kiri oma arvutist.
Saatja: Irina Meldjuk <[email protected]>
Saadetud: 02.12.2024 14:39
Adressaat: <[email protected]>
Teema: RKAS pöördumise edastamine (NETS § 13 kohaldamise osas)
Tere!
Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) poole pöördus Riigi Kinnisvara AS (RKAS)
küsimusega, kas hankijal ja/või koolipidajal (Haridus- ja
Teadusministeeriumil (HTM) või konkreetsel koolil) on õigus üle
kontrollida/veenduda, kas riigihanke raames teenust osutaval koristajal,
kes puutub vahetult lastega/noorukitega kokku, on olemas selleks vajalik
kehtiv tervisetõend, või peab piirduma üksnes töövõtja
(koristusettevõtte) sellekohase kinnitusega. AKI leidis, et tervisetõendi
puhul on tegemist eriliigiliste isikuandmetega IKÜM art 9 lg 1 mõttes,
mille töötlemiseks peab olema seadusest tulenev alus.
PGS ei anna koristaja terviseandmete töötlemiseks. Kool saaks küsida
tervisetõendi ainult oma töötajalt ehk olles tööandja NETS § 13 lg 1
alusel. AKI leiab, et NETS § 13 lg-t 1 ei saa tõlgendada laiemalt ning
käsitleda kooli ja/või RKAS/HTM hankelepingu alusel tellitud teenuse
kontekstis tööandjana. Ehk praegune seaduse sõnastus ei anna AKI
hinnangul lasteasutusele seaduslikku alust kontrollida isiku
tervisetõendi juhul, kui lasteasutusel ei ole selle isikuga töösuhet.
Küll aga nõustub AKI RKAS seisukohaga, et see, millises juriidilises
vormis on koristusteenust tellitud, ei tohiks mõjutada lasteasutuse
võimalust kontrollida lasteasutuses töötava ning laste ja noorukitega
vahetult kokkupuutuva isiku tervisetõendi.
MSVS § 3 kohaselt annab riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus
tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide, nende eelnõude ja
asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja
õigusloome tegevuse kohta. Kuivõrd NETS-i väljatöötaja on
Sotsiaalministeerium, siis puudub AKI-l pädevus anda õigusalaseid
selgitusi NETS-i kohta. Seetõttu suuname RKAS pöördumise selles osas
vastamiseks edasi teile. Eelnõu ettevalmistajana oskate paremini
selgitada seadusandja tegelikku tahet ning seaduse rakendamise võimalusi,
sh vajadusel algatada vastava seaduse muudatuse.
Palume edastada oma seisukoha ka AKI-le teadmiseks, et me oskaksime
edaspidiselt oma töös sellega arvestada.
Kirjale on lisatud RKAS pöördumine ja AKI vastus.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
Jurist
+372 6274108
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
I
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
Lp Agur Maandi
Riigi Kinnisvara AS
Teie 30.10.2024 Meie 29.11.2024 nr 2.3-8/24/2759-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI seisukohta seoses
küsimusega, kas Riigi Kinnisvara AS-il (RKAS) ja/või koolipidajal (Haridus- ja
Teadusministeeriumil (HTM) või konkreetsel koolil) on õigus üle kontrollida/veenduda, kas
riigihanke raames teenust osutaval koristajal, kes puutub vahetult lastega/noorukitega kokku, on
olemas selleks vajalik kehtiv tervisetõend, või peab piirduma üksnes töövõtja (koristusettevõtte)
sellekohase kinnitusega.
Selgitasite, et hangetes on nõutav, et koolis teenust osutavatel puhastusteenindajatel peab olema
kehtiv tervisetõend. Töövõtja (koristusettevõte) keeldub koolile oma töötaja tervisetõendit
väljastama põhjusel, et puudub õiguslik alus oma töötaja tõendit lepingupartnerile edastamiseks,
kuna tervisetõendis sisalduvad terviseandmed (ehk eriliiki isikuandmed). Leiate, et põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevalt on koolil kohustus ennetada ohustavaid olukordi, mille
alla võiks panna ka kohustuse võtta tarvitusele meetmed viiruste leviku piiramiseks, st
veendumise, et koolis mistahes alusel tegutsevad isikud ei oleks nakkusohtlikud. Lisaks leiate,
et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 13 lg-t 1 saaks tõlgendada laiendavalt,
lugedes sättes viidatud „tööandja“ alla kas hankija (RKAS) või siis koolipidaja (teenuse tellija).
Ülaltoodust järeldate, et ei peaks olema otsest takistust, kui koolipidaja kontrollib lastega vahetult
kokku puutuvate puhastustöötajate tervisetõendi olemasolu. AKI ei saa Teie järeldusega
nõustuda ja seda alljärgnevatel põhjustel.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks
olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Eriliiki isikuandmed, sh terviseseisundit puudutavad
andmed on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud ning väärivad
seetõttu erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral
ohustada. Seetõttu on eriliiki isikuandmete töötlemine reeglina keelatud, välja arvatud IKÜM
artikli 9 lõikes 2 ammendavalt loetletud alustel.
Antud juhul ei tule ilmselgelt kõne alla koristaja eriliigiliste isikuandmete töötlemine nõusoleku
alusel, seega peab isikuandmete töötlemise alus tulenema seadusest, mida antud juhul ei esine.
PGS ei sätesta kooli õigust töödelda koristaja isikuandmeid (seda enam eriliigilisi isikuandmeid).
AKI hinnangul ei luba viidatud tervise kaitse tagamise kohustus konkreetse isiku terviseandmete
töötlemist, kuna selline õigus peab selgesõnaliselt tulenema volitusnormi sõnastusest, mitte selle
võimalikust tõlgendusest. Ebaselge ning laiaulatuslikku tõlgendamist võimaldava volitusnormi
sõnastus ei taga piisavat isikuandmete kaitset. Volitusnormist, mis annab loa isikuandmeid
2 (2)
töödelda, peab selgelt ja arusaadavalt sätestama töödeldavate isikuandmete liiki, ulatust,
töötlemise eesmärke ja tingimusi.
Kool saaks küsida tervisetõendi ainult oma töötajalt ehk olles tööandja NETS § 13 lg 1 alusel,
mitte PGS-st tulenevalt. AKI leiab, et NETS § 13 lg-t 1 ei saa tõlgendada laiemalt ning käsitleda
kooli ja/või RKAS/HTM hankelepingu alusel tellitud teenuse kontekstis tööandjana. Ehk
praegune seaduse sõnastus ei anna AKI hinnangul lasteasutusele seaduslikku alust kontrollida
isiku tervisetõendi juhul, kui lasteasutusel ei ole selle isikuga töösuhet.
Küll aga nõustub AKI Teie seisukohaga, et see, millises juriidilises vormis on koristusteenust
tellitud, ei tohiks ideaalis mõjutada lasteasutuse võimalust kontrollida lasteasutuses töötava ning
laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuva isiku tervisetõendi. MSVS § 3 kohaselt annab riigi-
ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide,
nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja
õigusloome tegevuse kohta. Kuivõrd NETS-i väljatöötaja on Sotsiaalministeerium, siis puudub
AKI-l pädevus anda õigusalaseid selgitusi NETS-i kohta. Seetõttu suuname Teie pöördumise
selles osas vastamiseks edasi Sotsiaalministeeriumile, kes eelnõu ettevalmistajana oskab
paremini selgitada seadusandja tegelikku tahet ning seaduse rakendamise võimalusi, sh saab ta
vajadusel algatada vastava seaduse muudatuse.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel