Järelevalve akt

Antsla Tervisekeskus MTÜ [email protected] Kooli tee 12 66403, Antsla

JÄRELEVALVE AKT

02.12.2024 nr 5.1-3/33568-4

ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seadus § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti Antsla Tervisekeskuses (registrikood 80125052) väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse (ÜHteenus) osutamise vastavust sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 "Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele" (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2. 1.3. Järelevalve teostamise tegevuskoht: Kooli tee 12, Antsla linn, Antsla vald, Võru maakond, 66403. 1.4. Paikvaatluse aeg: 12.11.2024. 1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Ülle Sihver, Aime Koger ja Kadri Plato (järelevalvemeeskonna juht). 1.6. Järelevalvetoimingute juures osales Antsla Tervisekeskuse juhatuse liige Katrin Urbanik (juhataja). 1.7. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide analüüs, e- kirjavahetus, vestlused töötajatega, teenusesaajate ja nende lähedastega, päringud majandustegevuse (MTR)- ja töötamise registris (TÖR) ning sotsiaalteenuste- ja -toetuste andmeregistris (STAR). II. JÄRELEVALVE TULEMUSED SKA tuvastas, et: 2.1. Antsla Tervisekeskus (Hooldekodu) ei olnud täitnud SHS § 22 lõikes 3 sätestatud nõuet, mille kohaselt tuleb hooldustöötajal juhendada abihooldustöötaja tööd. Hooldekodu 2024. aasta septembri ja oktoobri tööajatabelitest nähtus, et abihooldustöötajad töötasid 24 tundi ilma hooldustöötaja juhendamiseta neljal korral (06.09.24, 30.09.24, 19.10.24,

2

29.10.24). Hooldekodu 2024.aasta novembri ja detsembri tööajatabelid vastavad nõuetele, igal ööpäeval juhendab vähemalt üks hooldustöötaja abihooldustöötajate tööd (vt punkti 3.4). SKA seisukoht: Hooldekodu on rikkumise kõrvaldanud ja SKA lõpetab järelevalvemenetluse. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE SKA algatas 11.11.2024 järelevalvemenetluse SHSis ja määruses sätestatud nõuete täitmise kontrollimiseks. Järelevalvemenetluses oli seatud fookus üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtete (SHS § 3 lõige 2) järgimisest isikukesksusele, isiku õiguste kaitsele (turvalisus) ja kaasamisele. 3.1. SHS § 20 lõiked 1-3 kohustavad teenuseosutajat tagama teenusesaajatele turvalise keskkonna ja toimetuleku, teenusesaajate majutamise ja toitlustamise ning abivajadusest lähtuvad hooldustoimingud ja muud toimetulekut toetavad toimingud, mis on määratud hooldusplaanis. MTRi andmetel osutab Antsla Tervisekeskus ööpäevaringset ÜHteenust ja erihoolekandeteenuseid (igapäevaelu toetamise teenus ja toetatud elamise teenus). Hooldekodule on ÜHteenuse osutamiseks välja antud tegevusluba nr SÜH000045 ning maksimaalselt on lubatud ÜHteenust osutada 46le isikule. Päästeameti ja Terviseameti 18.09.2024 hinnangute kohaselt vastab tegevuskoht tervisekaitse ja tuleohutusalastele nõuetele. Paikvaatlusel nähtus, et Hooldekodu osutab ÜHteenust kolmekorruselises hoones (endine haigla hoone), kus teenusesaajatele on tagatud turvaline keskkond ja toimetulek. Hoones on lift ja platvormtõstuk (siseõue minekuks), teenusesaajate ruumid on kohandatud abivajadustele vastavaks (nt kaldtee koridoris, käsipuud üldkasutavates ruumides), soetatud on erinevad abivahendid hooldustööks (tõstuk) ja liikumiseks (ratastoolid, käimisraamid). Tunnustust väärib, et Hooldekodu on loonud teenusesaajatele hubase ja koduse keskkonna (kardinad, fotod, pildid, kell, lilled jms) nii üldaladel (puhketoad, koridorid) kui ka teenusesaajate tubades. Teenusesaajaid majutatakse peamiselt ühe- ja kahekohalistes tubades, vaid üks tuba on kolmekohaline. Hooldekodus on oma köök, kus valmib toit kolmeks toidukorraks, nädalamenüüd on leitavad infotahvlitel. Teenusesaajatel on võimalik tunda end turvaliselt, sest Hooldekodus on kasutusel kutsungisüsteem. Veebis on võimalik Hooldekodu kohta teavet saada Antsla vallavalitsuse kodulehelt, kus on lühikirjeldus teenuse osutamise kohast, osutatavast teenusest, kontaktidest ja ÜHteenuse maksumusest. Kodulehelt leiab Antsla Tervisekeskuse asjaajamise korra ja põhikirja. Hooldekodul on koostatud töökorralduse reeglid (tööandja ja töötaja kohustused, töötervishoid, töö- ja tuleohutus), päevaplaan teenusesaajatele ning erakorraliste sündmuste ja ohuolukordades tegutsemise juhend. Paikvaatluse päeval oli tööl kokku kuus hooldustöötajat. Igal korrusel on üks hooldustöötaja või abihooldustöötaja, teenusesaajate pesemisega tegelevad kaks abihooldustöötajat. Teenuse saajate vaba aega aitab sisustada tegevusjuhendaja/abihooldustöötaja. STAR 11.11.2024 väljavõtte kohaselt oli ÜHteenuse saajaid kokku 43 (ühel korrusel ligikaudu 14 teenusesaajat). SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud ÜHteenuse osutamisel SHS § 20 lõigetest 1-3 ning teenuse osutamisel on järgitud isikukesksuse ja turvalisuse kvaliteedipõhimõtteid. 3.2. SHS § 20 lõike 4 alusel on sotsiaalkaitseminister kehtestanud täpsustatud nõuded väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele. Määruse § 2 sätestab nõuded teenuse sisule, kus määratletud on hooldustoimingud (isikuhooldustoimingud, terviseseisundiga seotud toimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega seotud toimingud), mida tuleb lähtudes teenusesaaja abivajadusest talle osutada. Hooldustoimingute teostamisel tuleb arvestada teenusesaajate privaatsuse, tahte ja võimekusega. Hooldekodul on hooldustoimingute tegemisel selgitamiskohustus ja teenusesaajate lähedaste viivitamata teavitamiskohustus. Hooldekodul tuleb võimaldada lähedastel tutvumist teenusesaaja hooldusplaaniga.

3

3.2.1. Määruse § 2 lõigete 1 – 4 nõuded Kontrollitud kuues hooldusplaanis on kirjeldatud teenuse saaja toimetulek ja abivajadus erinevates igapäevategevuste valdkondades (nt suhtlemine, kognitiivsed võimed, liikumine, söömine ja joomine jms). Hooldusplaanides on kajastatud isikuhooldustoimingud ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsusega toimingud. Lisalehel on terviseseisundiga seotud toimingud. Hooldekodus on hooldustoimingute tegemisel privaatsus tagatud. Kahekohalistes tubades ja ühes kolmekohalises toas on kasutusel kardinad (laesiinid) või sirmid. Hooldekodu juhataja ja töötajate sõnul selgitatakse teenuse saajale hooldustoimingu teostamist ning arvestatakse teenuse saaja tahte ja võimekusega. Kui teenuse saaja seisundis (tervise- või muu olukord) on ilmnenud oluline muutus, siis hooldustöötaja teavitab sellest juhatajat, kes võtab ühendust teenuse saaja lähedasega samal päeval või hiljemalt järgmisel päeval. Teenuse saajate lähedased (vestlus kahe lähedasega) kinnitavad, et teave teenuse saaja olukorra või vajaduste kohta on neil olemas (nt gripi vastu vaktsineerimine või muu olukorra muutus teenuse saaja seisundis). Teenuse saajate lähedased on teadlikud hooldusplaani koostamisest, kuid dokumendiga tutvunud ei ole. 3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud Hooldekodu tagab teenuse saajatele abi ja juhendamise söömisel ja joomisel. Vajadusel valmistatakse eritoitu, püreestatud toitu ja arvestatakse teenuse saaja toidu eelistustega. Enamik teenuse saajatest söövad toitu oma toas, vaid üksikud (korruselt 3-4) käivad puhketoas söömas. Söötmist vajas 11.11. 24 seisuga kuus teenuse saajat. Teenusesaajatel olid olemas veega täidetud joogitopsid või laual joogipudelid. Hooldustöötajad tuletavad teenusesaajatele vedeliku tarbimist meelde ja pakuvad voodikesksetele teenusesaajatele juua vähemalt kahe tunni järel. Hooldekodu on korraldanud teenusesaajatele abi riietumisel, riiete pesemisel ja jalanõude korrashoiul. Teenusesaajad saavad kanda ka isiklikke riideid ja jalanõusid. Hooldustöötajad abistavad teenuse saajaid liikumisel ja asendivahetustel (nt istuvasse asendisse tõusmisel) ning abivahendite kasutamisel (olemas liikumisabivahendid, tõstuk ja hooldustööks vajalikud abivahendid). Hooldustöötajad tuletavad meelde ja juhendavad teenusesaajaid suuhügieenitoimingute tegemisel, vajadusel teostavad teenuse saajatel proteeside puhastamist. Mähkmeid vahetatakse kolm korda päevas ning vajadusel ka sagedamini. Üle keha pesemine toimub vähemalt üks kord nädalas ja siis vahetatakse ka teenuse saaja riided ja voodipesu (vajadusel sagedamini) ning korrastatakse küüned ning meestel teostatakse habemehooldus. Juuksuriteenus on Hooldekodus kättesaadav. Hooldekodu töötajad omavad teavet, kuidas nõustada ja toetada teenusesaajaid ja/või tema lähedasi erinevates elusituatsioonides (terviseseisundi muutumine, teenusesaaja elulõpu faas, surmaga toimetulek), hingelist tuge pakub vajadusel kirikuõpetaja. Hooldustöötajad dokumenteerivad iga teenuse saaja kohta hooldustoimingute töölehte, mis kajastab isikuhooldustoimingute teostamist. Lisaks täidavad hooldustöötajad pesemistabelit, logiraamatusse kirjutatakse päevasündmused ning eraldi on töölehed käsimüügiravimite andmise kohta. 3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Hooldekodus osutab õendusabiteenust kaks meditsiiniõde. Terviseseisundiga seotud toimingutest teostavad meditsiiniõed õendusprotseduure (sidumised, kateetri vahetus vms), jälgivad teenuse saajate üldseisundit, teevad koostööd teenuse saaja perearstiga, järgivad raviskeeme, jaotavad ravimid karpidesse. Meditsiiniõde jagab hooldustöötajatele teavet vajaminevatest toimingutest kas suuliselt või kirjalikult (markertahvel hooldajate toas). Vajadusel mõõdavad hooldustöötajad teenuse saajate vererõhku, kehatemperatuuri ja veresuhkrut. Lamatiste ennetamiseks rakendatakse teenuse saajate aktiviseerimist, naha hooldust, vajadusel asendivahetust ja lamatiste vastast madratsit. Meditsiiniõe sõnul lamatistega teenuse saajaid hetkel Hooldekodus pole. Hooldustöötajad oskavad anda esmast abi teenuse saajale, vajadusel saavad tervisealast nõu küsida meditsiiniõelt ka töövälisel ajal ning erakorralistel juhtudel kutsuvad kiirabi. 3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud Hooldekodus töötab osalise ajaga tegevusjuhendaja-abihooldustöötaja, kes pakub teenuse saajatele (sh voodikesksetele) päevategevusi, nt ette lugemine, vestlusringid, käelised tegevused, lauamängude mängimine, värskes õhus viibimise korraldamine. Ühisüritustel käivad

4

esinemas kohaliku kooli ja lasteaia lapsed, et toetada kogukonna sidusust. Teenuse saajate päevakava sisaldab perioode vaba aja tegevusteks ning teenuse saajate hooldusplaanid sisaldavad isikukeskseid vabaaja tegevusi. Teenuse saajate meeleolu aitavad hoida kaks robotkassi ja -koer. Hooldekodu võimaldab teenuse saajate lähedastel paindlikku külastamisvõimalust, kuid arvestada tuleb teenuse saajate päevakava ja hooldustoimingute teostamisega. Teenuse saajate ja nende lähedastega vestlustest selgus rahulolu teenuse osutamise kohaga ja hooldusteenuse osutamisega (hooldustöötajate töö). SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud määruse § 2 lõigetes 1–7 sätestatud nõuded ja järgib teenuse osutamisel kvaliteedipõhimõtteid. 3.3. SHS § 21 sätestab hooldusplaani koostamise kohustuse ja hooldusplaani sisu. SHS § 21 lõike 1 kohaselt peab KOV üksus inimese ÜHteenusele suunamise haldusaktis (nt korraldus) või halduslepingus koos teenust saava inimese ja teenuse osutajaga määrama kindlaks toimingud, mis tagavad inimesele turvalise keskkonna ja toimetuleku (sh põhivajaduste katmise). Vestlustest (Antsla ja Võru vallavalitsuse sotsiaaltöötaja, Hooldekodu juht) selgus, et KOV üksus hooldusteenusele suunamisel koostab haldusakti, mis sisaldab vaid teenuse rahastamist. Teenusesaaja abivajadusest tulenevaid toiminguid/tegevusi KOV haldusakt ei kajasta. Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt, kui teenuse saaja saabub ÜHteenusele, siis hooldustöötajad teostavad põhjaliku hooldusvajaduse hindamise (jälgimine 1-2 nädala jooksul) ja võimalusel koguvad teavet teenuse saaja lähedastelt. Lõike 2 kohaselt tuleb teenuseosutajal koostöös teenuse saajaga või kui teenuse saaja pole kontaktne, siis teenuse rahastajaga, 30 päeva jooksul teenuse alustamisest arvates isikule hooldusplaani. Järelevalvemenetluses SKA kontrollis kuue hooldusplaani vastavust SHS § 21 lõigetes 2-5 sätestatud nõuetele. Hooldekodu koostab teenuse saajatele hooldusplaanid tähtaegselt, mis selgus Hooldekodu poolt esitatud täiendavast dokumendist (kuupäevaliselt kirjas, millal teenuse saaja ÜHteenusel saabus ja millal hooldusplaan koostati). Hooldusplaanides puudub kuupäev, millal on hooldusplaan koostatud. Hooldusplaanide analüüsimisel selgus, et ühe hooldusplaani koostamisse ei olnud kaasatud teenuse rahastajat (KOV, lähedane). Nimetatud hooldusplaan sisaldas märget, et teenuse saaja ei olnud suuteline suhtlema. Hooldekodu juhatajaga vestlusest selgus, et teave saadi teenuse saaja lähedaselt, kuid hooldusplaani jäi see märkimata. Hooldusplaani koostamisel osalevad hooldustöötaja ja teenuse saaja. Meditsiiniõde koostab eraldi töölehe, milles sisalduvad teenuse saaja terviseandmed (eriliigilised andmed) ja vajaminevad tegevused teenuse saaja terviseseisundi jälgimiseks (nt vererõhu, kehatemperatuuri, pulsi sageduse mõõtmised, valuravi). Hooldekodu juhataja selgitas, et tervishoiutöötaja teeb koostööd hooldustöötajatega hooldusplaanide koostamisel, kuid hooldusplaani pole seda märgitud. Hooldekodu on hooldusvajaduse hindamise kõrval selgitanud välja tervishoiuteenuste vajaduse. SKA juhib Hooldekodu tähelepanu, et hooldusplaani koostamine on meeskonnatöö, kuhu tuleb kaasata teenuse saajale olulised inimesed (lähedased, hoolduspersonal, tervishoiutöötaja)1. Kontrollitud hooldusplaanidest saab järeldada, et need sisaldavad teenuse osutamise eesmärki tegevusi ja nende sagedust ning hinnangut tegevuste elluviimise kohta (lõige 4). Hooldekodul on koostatud põhjalik hooldusplaan, kus on hinnatud teenuse saaja toimetulekut ja selgitatud välja hooldusvajadus. Lisainfo lahtris on kirjeldatud teenuse saaja eesmärk. Tegevused on sõnastatud isikukeskselt ja lühieesmärgina. Tegevuste sagedus on enamasti iga päevane ja osaliselt on täidetud teenuse tulemuslikkus (vt soovitust punktis 4.1.). Hooldekodu koostab iga kuue kuu järel teenuse saajale uue hooldusplaani ehk teenuse saaja seisund on vähemalt üks kord poolaastas ülevaadatud. SKA seisukoht: Hooldekodu on lähtunud SHS § 21 sätestatud nõuetest, kuid enam tuleks hooldusplaanide koostamisel rakendada kaasamise kvaliteedipõhimõtet.

1 Sotsiaalkaitseministri määruse „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ seletuskiri

5

3.4. SHS § 22 sätestab nõuded üldhooldusteenuse osutajale. Hooldekodus töötab kokku 18 hooldustöötajat, kellest kümme on abihooldustöötajad. Hooldustöötajad töötavad 24-tunnistes, 10-tunnistes (8.00–18.00) ja 8-tunnistes (8.00-16.00) töövahetustes. Alates novembrist, mil ÜHteenusel on 46 teenusesaajat töötab 24 tundi kokku kolm hooldustöötajat, kellest kaks on abihooldustöötajad (varem 40 teenuse saajat ja kaks hooldustöötajat 24 tunnistes vahetustes). Päevasel ajal on majas kaks abihooldajat-pesijat, tegevusjuhendaja-abihooldustöötaja ja puhastusteenindaja. Tunnustust väärib, et alates novembrist töötab ühel ööpäeval kolm hooldustöötajat ööpäevaringselt ja kolm abihooldustöötajat päevasel ajal. Hooldekodul on täidetud määruse § 3 nõue (rakendub 01.07.2026) teenuse saajate ja hooldustöötajate suhtarvule, kuid alates 01.07.2026 tuleb Hooldekodul tagada päevasel ajal 12 järjestikuse tunni jooksul 12 teenusesaaja kohta hooldustöötajate või abihooldustöötajate kohalolek. Hooldekodu septembri ja oktoobri tööajatabelite kontrollimisel selgus, et abihooldustöötajad on töötanud iseseisvalt ilma hooldustöötaja juhendamiseta järgmistel kuupäevadel: 06.09.24, 30.09.24, 19.10.24, 29.10.24. Hooldekodu juhataja selgituste kohaselt esines ootamatuid olukordi (hooldustöötaja haigestumine, isiklikud põhjused), mil puudus võimalus leida tööle kvalifitseeritud hooldustöötajat. Lähiajal on lisandumas tööle veel üks koolitatud hooldustöötaja, mis edaspidi sellised olukorrad välistab. 2024.aasta novembri ja detsembri tööajatabelis on igal ööpäeval tagatud vähemalt ühe kvalifitseeritud hooldustöötaja olemasolu (vt punkti 2.1). Juhime tähelepanu, et Hooldekodul tuleb tagada piisavalt koolitatud hooldustöötajaid, et lahendada ka võimalikud erandolukorrad (hooldustöötajate haigestumine või muu puudumise põhjus). Hooldustöötaja on erialase ettevalmistusega töötaja, kes on omandanud tööks vajalikud teadmised ja oskused abivajaja hooldamiseks, juhendamiseks hooldusplaani alusel. Hooldustöötaja haridusele kehtestatud nõuete eesmärk on tagada, et hooldusteenust vahetult osutav töötaja on kompetentne vastu võtma teenuse saaja heaolu puudutavaid otsuseid ning osutama talle asjakohast abi. Abihooldustöötaja ei oma mitmekülgseid teadmisi ja praktilisi oskusi, mida hooldustöötaja on omandanud hooldustöötaja kutse saamisel või koolituse läbimisel. Seega tuleb hooldustöötajatel alati juhendada abihooldustöötajate tööd. Hooldekodu juhatuse liige kontrollib hooldustöötajate karistatuse puudumist hooldustöötaja tööle asumisel (SHS § 22 lõige 5) ja teostab päringu kord aastas. SKA seisukoht: Hooldekodu ei lähtunud SHS § 22 lõike 3 nõudest 2024. aasta septembris ja oktoobris, kuid rikkumine on kõrvaldatud alates 01.11.2024. 3.5. SHS § 221 lõike 6 kohaselt tuleb ÜHteenuse osutajal avalikustada teenuskoha maksumus ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude maksumus ühe teenusesaaja kohta. Hooldekodu 01.11.2024 hinnakirja alusel on ÜHteenuse maksumus keskmise hooldusvajaduse korral 1220 eurot ja suure kõrvalabi vajaduse korral 1300 eurot. Hoolduskulu on mõlema hooldusvajadusega teenusesaajale 648 eurot kuus. Hooldekodu juhataja sõnul on hoolduskulude arvestamisel võetud aluseks hooldustöötajate tööjõukulud, tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud, tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud ning koolituste kulud. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024. a) peaks 11.11.2024 andmetel (18 hooldustöötajat) olema Hooldekodus hoolduskulu ühe teenusesaaja kohta 803 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud. SKA seisukoht: Hooldekodu lähtub ÜHteenuse osutamisel SHS § 221 lõikest 6. 3.6. Majandustegevusnõuete täitmine MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) tegevusloa kontrolliesemega seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. See tähendab, et teenuseosutaja

6

peab teavitama SKAd muudatustest vahetu ÜHteenuse osutajate hulgas (hooldustöötaja või abihooldustöötaja töölt lahkumisest või tööle vormistamisest). SKA-l peab olema võimalus kontrollida vahetu ÜHteenuse osutaja vastavust nõuetele ning teenuseosutajal peab olema kindlus, et ÜHteenust osutavad nõuetele vastavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad, kes kõik on kajastatud tegevusloal.

Hooldekodu lähtub MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustusest ning MSÜS § 30 lõike 2 nõuded on täidetud. MTRi, töötajate nimekirja ja tööajatabelite (september-november 2024 a) kontrollimisel selgus, et Hooldekodus töötab kokku 18 vahetult teenust osutavat töötajat, kes vastavad SHS § 22 lõike 4 nõuetele. SKA seisukoht: Hooldekodu on täitnud MSÜS § 30 lõikes 2 sätestatud nõuded. IV. ETTEPANEKUD/SOOVITUSED 4.1. Soovitame Hooldekodul lisada teenusesaaja hooldusplaani selle koostamise kuupäev, hooldusteenuse eesmärk/eesmärgid, lisada eesmärgist lähtuvad tegevused ja sagedus (kordade arv lähtudes toimingust), tegevuse/hooldustoimingu teostaja/abistaja ning teenuseosutaja hinnang tegevuste elluviimise kohta. 4.2. Soovitame Hooldekodul teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega (ekspertnõustamine asutustele). 4.3. Leida võimalused koolitatud hooldustöötajate arvu suurendamiseks (kutseõpe, täiendkoolitus).

(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Plato järelevalve peaspetsialist