Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Rae Vallavalitsus

[email protected]

Teie 01.11.2024 nr 6-1/7242

Meie 27.11.2024 nr 9.3-1/24/11001-2

Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu

lähteseisukoha ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise programm

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) planeerimisseaduse § 81 lõikest 1 Rae valla Lagedi

kandi üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

ettepanekute tegemiseks.

Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamine

algatati Rae Vallavolikogu 19. mai 2020 otsusega nr 117. Rae valla Lagedi kandi üldplaneeringu

koostamise eesmärgiks on muuta Rae Vallavolikogu otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla

üldplaneeringut ligikaudu 2500 ha suurusel alal Lagedi alevikus ja selle ümbruses asuvates

külades. Planeeringuga hõlmatud ala põhja- ja läänepiiriks on Rae valla ja Tallinna linna

vaheline administratiivpiir, idapiiriks Rae valla ja Raasiku valla vaheline administratiivpiir ning

lõunapiiriks Tuulevälja küla administratiivpiir, Rae peakraav ja Kalmari tee. Planeeringusse on

haaratud Lagedi alevik ning selle ümbruses asuvad Kopli küla, Kadaka küla, Tuulevälja küla,

Soodevahe küla, Ülejõe küla ja Veneküla nende administratiivpiirides ning osaliselt Karla küla

ja Vaskjala küla. Üldplaneeringu eesmärgiks on Lagedi kandi tasakaalustatud ruumilise arengu

põhimõtete ja suundumuste määratlemine, mis on aluseks omavalitsuse maakasutuse ja

ehitustingimuste seadmisele.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega ja juhib tähelepanu järgnevale:

 KSH programmis (lk 30) on välja toodud: „Üldplaneeringu raames koostatakse eraldi

mürauuring, mis arvestab nii olemasolevate müraallikatega kui ka võimalike

perspektiivsete müraallikatega (nt Rail Baltic raudtee jt).“ Amet juhib tähelepanu, et

mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud tasemetele ning samuti

arvestada keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra

piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“.

 Arvestada olemasolevate ja planeeritavate maanteede ning raudteetrassi koridoridega,

paigutades elamualad neist piisavalt kaugele, tagamaks KeM määruses nr 71 toodud

normtasemetele vastavus.

 Amet ei soovita müra- ja saatetundlike objektide (elamud, mänguväljakud,

lasteasutused, koolid, hooldekodud) planeerimist tiheda liiklussagedusega teede

(maantee, raudtee) lähedusse. Võimaliku raudtee (Rail Baltica) projekteerimisel

arvestada liiklusest tulenevate negatiivsete mõjudega ning sellega, et tagatud oleksid

kehtivad müra-, õhusaaste ja vibratsiooni normid.

 Tervist toetava ja parendava elukeskkonna loomisel soovitab amet lähtuda põhimõttest,

et kaitsevöönditesse (riigimaanteed, kohalikud teed, elektriliinid jne) ei planeeritaks uusi

elamuid ega sotsiaalobjekte.

2(2)

 Kui piirkonnas asuvate veekogude äärde soovitakse asutada supluskohta, tuleks lähtuda

Vabariigi Valitsuse 03.10.2019 määruse nr 63 „Nõuded suplusveele ja supelrannale“

nõuetele.

 Elamutes ning ühiskasutusega hoonetes võib radoon põhjustada olulist riski tervisele.

Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud

ning üldiselt madala radooniriskiga piirkonnas võib esineda kõrge radoonitasemega

alasid. Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-alal teostada

radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb ehitamisel rakendada radoonikaitse

meetmeid (EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“).

 Tootmistegevusega võib kaasneda müra, vibratsioon ja õhusaaste. Enamasti on tekkivat

müra keeruline hinnata. Müra muutlik iseloom võib müraallika lähipiirkonnas elavatele

inimestele põhjustada häiringuid ka siis, kui tööstusmüra vastab KeM määrus nr 71

toodud normtasemetele. Seetõttu soovitab amet uute objektide planeerimisel mainitud

olukordade teket ennetada ning vältida tootmisalade ja müratundlike alade (eeskätt

elamualade) kõrvuti planeerimist. Elamu- ja tööstusala vahele tuleks planeerida piisav

puhverala, mis leevendaks tootmisest põhjustatud negatiivseid mõjusid ning tagaks

elamualal normeeritud müra- ja välisõhu saastatuse tasemed. Õhusaaste puhul peab

arvestama mitmest saasteallikast tuleneva võimaliku koosmõjuga. Puhverala võib olla

kõrghaljastusega haljasala, äri- või muu müra suhtes mittetundlike hoonete ala. Ühtlasi

tuleb arvestada, et ühe- või kaherealine kõrghaljastus ei oma puhveralana müra

vähendamisel praktilist väärtust, vaid on pigem visuaalse leevendusefektiga. Suuremat

tähelepanu tuleks pöörata ka maavarade kaevandamisel tekkivatele häiringutele

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee