Juhtrühma/töörühma/komisjoni koosoleku protokoll

Hädaolukorra seaduse

muudatused

Tallinn, 12.11.2024

Siseministeerium, elanikkonnakaitse nõunik

Priit Laaniste

HOS muudatuste taustainfo

• Eelnõu eesmärk on elanikkonnakaitse edendamine ja ühiskonna kriisivalmiduse tõstmine

• Eelnõu saadetud kooskõlastusele 5.11.2024 – Tagasiside andmise tähtaeg 26.11.2025

– Infopäev 7.nov (MS Teams kaudu) – https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/81ef7ad8-14e2-4d3d-9c4e-83a841c1b8b4

• Eelnõu reguleerib kolme teemat: – Ohuteavitus

– Varjumine

– Elanikkonnakaitse koolitus

• Õiguslik alus sireenide kasutamiseks

• Olemasolevad ja arendatavad ohuteavitused ühendatakse, riiklik ohuteavituse süsteem EE- ALARM – meediateenused, elektroonilise

side teenused ja sireeniseadmed

• Päästeamet kui ohuteavituse valdkonna koordineerija

Foto: Siseministeerium

Viivitamatu ohuteade

Varjumine • Õiguslik alus varjendite ehitamiseks ja

varjumiskohtade kasutamiseks

• Mitteavalik varjend ja varjumiskoht: – Üle 1200 m2 kortermajad, lasteaiad, koolid,

büroohooned jms

– Üle 1500 m2 tööstushooned

• Avalik varjend – Üle 10 000 m2 hoone, mis on avatud

külastamiseks rahvahulkadele (kaubanduskeskus, spordihall, muuseum jne)

• Varjendi nõue jõustub 1.sept 2025

• Päästeamet kui varjendite valdkonnas järelevalve teostaja

Elanikkonnakaitse koolitus • Elanikkonnakaitse koolituse läbimise

kohustus avalikule sektorile (sh KOV) ja

elutähtsat teenust osutavad ettevõtted

• Eesmärk on suurendada inimese

valmisolekut kriisis iseseisvalt toime tulla

– kodune valmisolek on tööalase kriisirolli

täitmise eeldus

• Elanikkonnakaitse veebikoolitus on

kättesaadav

– 80% odavam vs füüsilised koolitused

– paindlik, võimaldab suurt koolitatavate mahtu

– teadmised evakuatsioonist esmaabini Foto: Siseministeerium

Aitäh!

Küsimused?

Priit Laaniste

[email protected]

Riigikaitseliste ametikohtade vajadus Tartu vaates

Jüri Mölder, Tartu linnasekretär Evelin Uibokand, Tartu LV kriisikoordinaator

Siseministeerium, 12. november 2024

Kehtiv õigusruum ja laiapindne riigikaitse

• KOKS § 6 lõige 1 ja 2 – KOV põhiülesanded • (21) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni

ajal korraldab omavalitsusüksus lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud (toim. KOV tavapärased ülesanded) ülesannetele sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.

• Laiapindse riigikaitse arengukava ütleb, et „Riigi toimepidevus ja tsiviilsektori toetus sõjalisele riigikaitsele on riigikaitse laia käsituse üks keskseid alustalasid. /---/ (lk 17)

• Kuivõrd kõik KOV-le seadusega pandud ülesanded laia riigikaitsekäsitluse mõttes on riigikaitset toetavad, et elu Eestis saaks jätkuda, siis on kõik KOV ülesanded riigikaitselise iseloomuga.

• Tagamaks riigikaitse laiapindset elluviimist peab KOV täitma võimalikult suurt osa KOKS §-st 6 tulenevaid ülesannetest edasi ka mistahes kriisi korral, sh kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal.

Vaade tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõule

• Paneb KOV-le 12 püsivat kriisiülesannet. • Riigikantselei on kaardistanud tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse juurde kehtiva

õigusruumi puudused (lk 2), kus on toodud, et KOVid peavad kriiside ajal täitma kõiki oma ülesandeid, kuid puudub prioritseerimise võimalus.

• Eelnõu fookus on teenuste nimetamisel ja teenuseid osutavatel asutustel, aga mitte teenuste osutamiseks vajalike inimeste tagamisel.

• Oluline, et riik määraks teenustasemed püsivatele kriisiülesannetele (riigikaitselise kriisi korral). Eriti puudutab see sotsiaal- ja haridusteenuste kättesaadavuse tagamist.

• Vaja on kokkulepet minimaalses vajalikus teenustasemes mistahes kriisiolukorras.

• Kuna kohustuslikud teenused tulenevad seadustest, siis peab kriisiolukorrale vastava teenustaseme sõnastama riik seadusega.

ETOde riigikaitselised ametikohad

• KOV korraldab kolme elutähtsa teenuse osutamist, st on lõppvastutaja teenuse toimepidevuse tagamisel ning see kehtib ka enne ulatuslikku evakuatsiooni riigikaitselise kriisi korral.

• Elutähtsa teenuse osutajal on võimalik määrata riigikaitselised ametikohad vastavalt VV määrusele 09.08.2018 nr 73 „Elutähtsa teenuse osutaja juures täiendavate riigikaitselise töökohustusega töökohtade määramise tingimused ja arvestuse pidamise kord“.

• ETO kaardistab oma teenuse osutamiseks kriitilised teenused ja ressursid ning määrab nende osutamiseks vältimatult vajalikud ametikohad, mis on riigikaitselised ametikohad.

• Riigikaitseliste ametikohtade määr Tartu ETOdel ulatub 60-100%.

Riigi ametiasutuste ja hallatavate asutuste riigikaitseliste ametikohtade määra mõned näited

• Siseministeerium: kuni 70% • Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskus: kuni 75%

• Terviseamet: kuni 46% • Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus: kuni 30%

• Sotsiaalkindlustusamet: kuni 30%

• Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus: kuni 55%

• Kohaliku omavalitsuse üksus: 1 ametikoht

KOV riigikaitseliste ametikohtade vajadus (1)

• Riigikaitseliste ametikohtade vajadus on ilmnenud mitmetel kriisiõppustel.

• KOV riigikaitseliste ametikohtade määramise vajaduse tõid välja Tartu linna õppuse Ateena 2024 vaatlejad Riigikogust, Siseministeeriumist, Kaitseväe peastaabist, Päästeametist, PPA-st ja KL Lõuna MKR-st.

• Õppustel kaardistatud riigikaitseliste ametikohtade vajadus Tartu linnas on kuni 60% teenistuskohtadest, selleks et säilitada võimekus teenuseid mistahes kriisiolukorras osutada.

KOV riigikaitseliste ametikohtade vajadus (2)

• Et kohaliku omavalitsuse üksustel säiliks tegevusvõimekus ühiskonna toimepidevuse tagamisel riigikaitselise kriisi korral.

• Nii elutähtsate teenuste korraldamiseks kui seadusega pandud ülesannete täitmiseks ülesannete jäävuse põhimõttel.

• KOV ülesannete täitmine toetab otseselt kaitseväe tegevust. • Et vältimatult vajalikel töökohtadel olevaid töötajaid ei võeta riigikaitselise kriisi korral

esmajoones kaitseväe kohuslaste hulka. • Selleks on vaja:

• Riigi poolt määrata püsivate kriisiülesannete / riigikaitseülesannete teenustasemed. • Määrata mõistlik ja piisav määr (%) KOV teenistuskohtadest riigikaitselisteks

ametikohtadeks. • KOV-l kaardistada püsivate kriisiülesannete / riigikaitseülesannete tagamiseks

vältimatult vajalikud töökohad ette nähtud määra raames. • Luua riskianalüüsi koostamise keskkonnas SITIKAS võimalus analüüsida teenuste

mahtu ning määrata kriitiliselt oluliste teenuste osutamiseks vältimatult vajalikud ametikohad sõjalises kriisis.

• Riikaitse Arengukava 2022-2031 (lk 18): Ajakohastame riigikaitseliste ameti- ja töökohtade raamistikku

Täname tähelepanu eest!

Materiaalse valmisoleku uuring 2024 Viola Murd Jako Reinaste

AS Eesti Varude Keskus (EVK) on loodud Hädaolukorraseaduse alusel juulis 2021

EVK moodustab ja haldab riigi tegevusvarusid ja korraldab nende kasutuselevõtmist

Visioon Oleme ühiskonna varustuskindluse viimane kaitseliin ja toimepidevuse eestvedaja

Missioon Korraldame nutikalt koos partneritega riigi varustuskindlust

Eesti Varude Keskus

Kütusevaru

Vedelkütusevaru

Maagaasivaru

Toiduvaru Toiduvarud

Toidu toorainevaru

Toidu kättesaadavuse korraldamine

Tervishoiuvaru

Isikukaitse- vahendite varu

Ravimite ning meditsiini- tarvikute varu

Veterinaarravimit e varu

Toimepidevus ja logistika

Elutähtsa taristu toimepidevus

Kriitiliste teenuste varustustugi

LNG vastuvõtu- taristu

Eesti Varude Keskuse tegevussuunad

Uuringu eesmärk on saada ülevaade, millised on kriitilised materiaalsed komponendid, millest sõltub sihtrühma teenuste osutamine või ülesannete täitmine, ning sellest tulenevalt, milliseid materiaalseid komponente on otstarbekas keskselt riigi tegevusvaruna varuda, et tagada riigi ja ühiskonna jaoks oluliste teenuste toimimine kriisi ajal.

Uuringuküsimused on: 1. Millised on riigi ja ühiskonna toimimiseks oluliste teenuste materiaalsed sõltuvused:

materiaalsed komponendid ilma milleta teenus katkeb või kriitiline ülesanne jääb täitmata?

2. Milliseid materiaalseid komponente, lisaks olemasolevale riigitegevusvarule, oleks otstarbekas varuda keskselt?

3. Kuidas võiks materiaalne varustatus olla tagatud mitmetasandiliselt (ettevõtja, KOV, riigi tegevusvaru)?

Varude uuringu tutvustus

Sihtrühmad on allpool toodud teenuste osutajatena ettevõtted ja kohalikud omavalitsused: 1. Ettevõtted: ETOd - elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega varustamine,

teede sõidetavus tagamine, mobiil- tavatelefon ja andmesideteenus, kanalisatsioon. Lisaks tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse eelnõu (TSIRK) kohaselt lisanduvad ETOd: toiduga varustamine, ravimite kättesaadavus, raudtee, sadamate, lennuväljade ja kütuseterminalide toimimine jms.

2. Kohalikud omavalitsused: ETOd - kaugküte, vesi ja kanalisatsioon, teede sõidetavus. Lisaks TSIRK eelnõu kohaselt KOV püsivad kriisiülesanded: koduteenus, väljaspool kodu üldhooldusteenus, asendushooldusteenus, turvakoduteenus, vältimatu sotsiaalabi (VÄSA), abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine, lastehoiuteenus, alus- põhi- ja keskhariduse tagamine, oma territooriumil viibivate isikute teavitamise kriisiolukorras.

Varude uuringu tutvustus

Millistele olukordadele keskendume

Olenemata konkreetsest ohustsenaariumist, püüame leida teenuste sõltuvust materiaalsetest komponentidest nö „saartalituse“ tingimustes.

Näiteks olukorrad, kus kaubavahetus üle piiri on seiskunud, esinevad teenuste kontrollimatud katketused, siseriiklik kaubandus veel toimib, kuid kõiki kaupu pole enam saada jne.

Otsime materiaalseid komponente, milleta teenus katkeb või mõjutab oluliselt teiste teenuste osutamist.

Varude uuringu tutvustus

Foto Rainer Sosi, Ringsu sadam

Uuringu metoodika: kvalitatiivne uuring, kus andmeid kogusime struktureeritud intervjuude kaudu ja töötleme kategooriate alusel, mis võimaldavad teha järeldusi varude otstarbeka ja eesmärgipärase korralduse osas.

Valimi puhul võtsime arvesse, et esindatud oleksid elutähtsa teenuse (sh ka TSIRK eelnõu kohaselt tulevased) esindajad ja suuremad ettevõtjad oma valdkonnast. Kohalike omavalitsuste puhul erinevast piirkonnast, erineva suuruse ja elanike arvuga omavalitsused. Kaasasime võimalikult mitmekülgsete kriisikogemustega omavalitsusi, jälgides, et esindatud oleksid nii elutähtsa teenuse korraldajad kui ka need omavalitsused, kes täna seda ei ole. Uuringu põhitulemustest teavitame uuringus osalejaid enne tulemuste lõplikku vormistamist.

Uuringu järelduste põhjal tehakse ettepanekuid ja soovitusi kriisiaegsete varude edasiseks planeerimiseks ja korraldamiseks EVK juhtkonnale, asjaomastele ministeeriumitele ja ametitele, Riigikantseleile.

Varude uuringu tutvustus

Viisime läbi 39 intervjuud ajavahemikul juuli-september 2024.

Intervjueerisime: 12 kohalikku omavalitsust - Tartu linn, Rakvere vald, Tallinna linn, Raasiku vald, Otepää vald, Narva linn, Ruhnu vald, Saaremaa vald, Pärnu linn, Võru linn, Setomaa vald, Anija vald.

24 ettevõtet - AS Elektrilevi, Elering AS, AS Gaasivõrgud, Utilitas AS, Terminal Oil AS, Sunly AS, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Magnum AS, Elisa AS, Telia AS, Eesti Pagar AS, Sadala Agro OÜ, Nordic Milk OÜ, Tartu Mill AS, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna Linnatransport, AS Eesti Raudtee AS, Trev2 Grupp AS, Verston OÜ, AS Tallinna Sadam, AS Emajõe Veevärk, AS Tallinna Vesi, Coop Eesti KÜ, AS Südamekodu.

3 riigiasutust - RIKS, RIA, Transpordiamet

Varude uuringu tutvustus

- Nimekiri materiaalsetest komponentidest - Intervjuude lühikokkuvõtted

- Uuringu lõppraport - Kohalikud omavalitsused - Ettevõtted

Varude uuringu tutvustus

1. Sätestada õiguslikult KOVidele üldine nõue kriisivarude korralduseks. 2. Luua selgus nii KOV kriisivalmiduse kui ka kriisi lahendamise kulude katmisest 3. Määrata keskselt riskide hindamise ja valmisoleku planeerimise metoodika, mis hõlmab

materiaalsete haavatavuste ja sõltuvuste kaardistamist ning nendest tulenevate riskide maandamist. 4. Sisustada KOV vastutus ja tegevused ulatusliku evakuatsiooni korral ja vältimatu sotsiaalabi

tagamisel, mis hõlmavad ka vajalike vahendite korraldamist, ning anda KOVidele teada soovituslikud minimaalsed teenuste mahud, mis on kooskõlas riikliku strateegilise plaaniga, üleriigilisest riskipildiga ja teiste kesksete plaanidega.

5. Reguleerida püsivate kriisiülesannetena määratletud teenuste puhul standardite ja nõuete muutmine kriisi tingimustes ning teha protsess igas valdkonnas kõigile osapooltele üheselt arusaadavaks selge juhendmaterjalina.

6. Tagada iga KOVi jaoks kriisivalmidusega praktiliselt tegelev inimene, kes planeerib KOV püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajalikud vahendid ja varustuse koostöös teiste KOVidega, ettevõtjatega ja riigiasutustega.

7. KOV kriisivalmiduse hindamisel, hinnata edaspidi ka püsivate kriisiülesannete täitmiseks vajalike materiaalsete vahendite korraldust.

8. Parandada infovahetust riigi tegevusvarude korraldusest ja varustuskindluse kesksetest lahendustest.

Soovitused KOV varustuskindlust mõjutavate tegurite osas

• TSIRK eelnõu § 10 lg 6 Püsiva kriisiülesandega asutus ja isik peavad valmistuma talle määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud korras riskianalüüsi ja §-s 15 sätestatud korras kriisiplaani ning tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud.

• TSIRK eelnõu § 84 lõike 1 punktides 2−7 ja 9−11 sätestatud ülesande täitmise kulud kaetakse riigieelarvest osas, milles need ületavad ülesande täitmise laadi, mahtu ja täitmisega seotud kulusid olulisel määral, või kui tegemist ei ole oma elanikele teenuse osutamise kuluga. Kriisi lahendamiseks tehtud kulud kaetakse, kui KOVil tuleb osutada abi mitte oma elanikele. (vt TSIRK eelnõu § 85 lg 3) (Anija vald – reservi teema - ettepanekud riigile p 9)

Õiguslikult eelnõu tasandil

Püsivad kriisiülesanded ja elutähtsad teenused, mille puhul on nõuded kehtestatud seaduse tasandil, tuleb reguleerida ka nõuete muutmine kriisiolukorras. See aitab kasutada niigi nappe ressursse mõistlikumalt ja tagada kõige kriitilisemad materiaalsed komponendid. • Sotsiaalhoolekanne. Kehtiv seadus hetkel tõesti ei anna võimalust KOVil teenuste

standardeid ja nõudeid kriisiolukorras muuta. Vajalik luua võimalus selleks. SOM plaanib 2025 aasta lõpuks luua võimalused kriisiolukorras sotsiaalhoolekande teenuste nõuete/standardite muutmiseks.

• Vee- ja kanalisatsiooni osas on ebaselge, mis hetkel ja kelle poolt toimub joogivee nõuete alandamine ja reovee loodusesse laskmise lubamine. Kuna on palju vastutajaid – KOV, TeA, PTA, REM, SOM, KLIM siis on vaja eelnevalt luua selgus nõuete muutmise korras ja see ka vastavatesse plaanidesse kirjutada.

• Haridus. KOVi jaoks oluline, nõuete alandamine kriisiolukorras nii üldhariduskoolidele kui ka lasteaedadele. HTMilt lahendus 2025/26 aastal.

• Toit. Nõuded toidu ohutusele - käitlemisele, pakendamisele jne vt eelmine punkt. • Teehooldus. Protsess on selge, kuid segadust tekitab võimalus, et sama olukorda

tõlgendavad erinevad teenuse saajaderinevalt. Mõjutab materiaalsete ressursside kasutamist kriisiolukorras.

Teenusstandardite ja nõuete muutmine

Kõik intervjueeritud KOVid arvasid, et isikukaitsevahendeid ei ole mõistlik KOVidel varuna hoida, kuna

rotatsiooni ei ole ja tegemist on suhteliselt kiiresti aeguva varuga. Isikukaitsevahendid peaksid olema KOVide

ettepanekul ainult keskselt korraldatud, arvestades ka KOVide teenuste vajadusi.

EVK on omalt poolt valmis tulevikus tagama varu eelkõige elanikkonnale (sh ka KOVidele). See eeldab, et

Sotsiaalministeerium vaatab üle isikukaitsevahendite nomenklatuuri ja kogused, et EVK võiks edaspidi hoida

varu elanikkonnale, mitte tervishoiuasutustele.

Soovitus: Vaadata üle IKV vahendite nomenklatuuri ja kogused, et EVK võiks tagada varu eelkõige

elanikkonnale (sh ka KOVidele), mitte tervishoiuasutustele.

Riigi tegevusvaru - IKV

Riigi ravimivarus on üldapteekides enammüüdavate ligi 200 käsimüügi- ja retseptiravimite ühe kuu varu.

Inimese enda varu - Ravimiameti soovitus, et käsimüügiravimeid oma leibkonna liikmete, sh lemmikloomade

vajadusi arvestades oleks inimestel üheks nädalaks vajalikus koguses ja iga retseptiravimit vähemalt üheks

kuuks vajalikus koguses.

Soovitused:

1. Ravimite varustuskindluse tõstmiseks arvestatakse kriisipoodide võrgustiku loomisel, et hoones asuks ka

apteek ja ATM ning EVK poolt hangitav generaator teenindab ka neid, seda infot tuleks jagada ka

kohalikul tasandil ja hankeid tehes.

2. Kaaluda hoolekandeasutustele toimepidevusnõuete kehtestamist, mis sisaldaks ka üldkasutatavate ravimite

varu hoidmise nõuet (näiteks 2 nädalavaru).

3. EVK poolt jätkata info jagamist ravimivaru korraldusest ja kasutuselevõtust. Apteegiravimid | Eesti Varude

Keskus

Riigi tegevusvaru – ravimid ja meditsiinitarvikud

Riik tegevusvarus on vedelkütusevaru 90 tavatarbimise päeva mahus, 85% sellest hoiustatakse Eestis. Lisaks

riigile kuuluvale varule on märkimisväärseid kommertsvarud ka Eestis tegutsevatel kütusefirmadel.

KOVidel puudus teadmine sellest, millistest tanklatest ja millistel tingimustel KOV kütust saab. Küsimusi

tekitas, kas KOVil peaks olema oma kütusevaru või mitte.

Soovitused:

- KOVide kriisiplaanides kajastada edaspidi maksimaalset päevast kütusevajadust ja logistikaplaani (sh ka

kuidas tagada kütusevedu generaatoritesse).

- KOVidel planeerida kütuse tarnimise korraldus - kas ise vahendeid soetades või leppida kokku kütusemüüja

või mõne teise kohaliku ettevõtjaga.

- Koostöös kohalike ettevõtjatega, kellel on võimalik varu hoida ja kes suudavad varu roteerida, saavad

KOVid ka osaliselt oma toimepidevuse tagamiseks kütusevaru hoida.

- Kriisitanklate osas on vajalik lähiajal luua selgus ka KOVide ja ETOde jaoks ning infot jagada, et KOVidel

oleks võimalik planeerida kütuse logistika.

Riigi tegevusvaru - kütus

Kommertsvaru hinnanguliselt 30-40 keskmise tarbimispäeva mahus valmistoodangut.

Riigi toiduvaru on moodustatud 10 protsendi Eesti elanikkonna toitlustamiseks ühe kuu jooksul (1800 kcal

inimese kohta ööpäevas).

Varustuskindluseks kriisipoodide võrgustik - 110 poodi

Soovitused:

1. KOVis toitlustust pakkuvate asutuste puhul planeerida võimalusel esmane varu, arvestades asutuste

roteerimis- ja ladustamisvõimekusi. (koolide, lasteaedade jt KOV asutuste toitlustajad jne)

2. KOVi asutuste toitlustamise hanketingimustes ja lepingutes tuleks edaspidi arvesse võtta, et vajadusel saab

samu teenusepakkujaid kasutada ka kriisis erinevate abivajajate toitlustamiseks sh ka evakuatsiooni ja

vältimatu sotsiaalabi kriisiaja vajadusi arvestades.

3. Kohalike ettevõtjatega (sh ka kriisipoodidega) on KOVidel võimalus vastavalt oma vajadustele kokku

leppida, kas varude hoidmises, tarne korralduses või muudes eritingimustes lähtuvalt KOVi vajadustest ja

ettevõtja võimalustest. Need kokkulepped võiksid tulevikus olla kajastatud ka KOV kriisiplaanides.

4. Anda ulatuslikuks evakuatsiooniks ja ulatuslikuks vältimatuks sotsiaalabiks soovituslikud mahud

valmistumisel.

Riigi tegevusvaru - toit

Generaatorid ja akupangad

- peaksid olema KOVidel. Äärmise vajaduse korral saab kasutada EVK generaatoreid ka hädaolukorra

lahendamiseks, koordinatsioon läbi RKK ja PÄA.

- Hoonete ehitusstandardid peaksid ette nägema generaatorite ühendamise nõude.

Alternatiivsete sideseadmed

- Vajalik koordinatsioon, mis hõlmab ka ETO-sid ja KOVe.

Magamisvarustus;

- Ulatusliku EVAki ja vältimatu sotsiaalabi varu eelkõige.

Kütuse tarnimise korraldust kriisi ajal

- Kohalik partner vajalik leida.

- Võimalust osaleda riigi poolt läbi viidavates hangetes

- On võimalik

Ettepanekud keskseteks lahendusteks

- KOVil oma territooriumil viibivate inimeste abistamiseks mistahes olukorras valmis olla.

- Oma asutuste ja tegevuste roteerimisvõimekuse piires (sööklate ladudes toiduvaru ja genekates-autodes paagid täis jne) võiks varu olla. Veel olulisem, et oleksid kokkulepped kellelt ja mida saab - kohalikud ettevõtjad, vabatahtlikud organisatsioonid, koostöö naaberKOVidega.

- Riigi tegevusvaru peab tagama hakkamasaamise ka pikale veniva kriisi korral. Kui kaua üks või teine kriis kestab, seda ei saa ette ennustada. Mida paremad varud ja varustuskindlus on igal inimesel ja asutusel, seda kauem peame riigina vastu..

Kokkuvõtteks

- Uuringu ettevalmistav osa - juuli - intervjuud KOVdega - august, september - andmete analüüs - oktoober - Arutelu KOVidega 17.10. - Arutelud ametite ja ministeeriumitega

november - Uuringu tulemuste esitlemine ELVL-SIM

töörühmale 12.11 - Tagasiside uuringus osalenutelt 18.11 - Täpsustused osapooltega 22.11 - Uuringu vormistamine 25-28.11 - Lõppraporti esitamine 29.11

Uuringu ajakava

Aitäh!

1

MEMO: Hädaolukorra seaduse muudatused Kellele: SiM- ELVL töörühm

Kellelt: Priit Laaniste

Koostatud: 29.10.2024

Taust

Siseministeerium saadab kooskõlastusele hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on elanikkonnakaitse edendamine ja ühiskonna

kriisivalmiduse tõstmine. Eelnõuga:

• reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamine, riikliku ohuteavituse süsteem EE-

ALARM, sellega liituma kohustatud isikud ning Päästeameti ja Häirekeskuse rollid

selles;

• kehtestatakse varjendi ja varjumiskoha rajamise, samuti varjumisplaani koostamise

nõuded ning Päästeameti roll varjumise korraldamises;

• sätestatakse avaliku sektori asutuse ja elutähtsa teenuse osutaja töötajale kohustus

läbida elanikkonnakaitse koolitus ning Päästeameti järelevalve roll selles.

• Eelnõu eesmärkide elluviimiseks muudetakse Hädaolukorra seadust ja veel 5

seadust (asjaõigusseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, ehitusseadustik,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus ja elektroonilise side

seadus).

1. Viivitamatu ohuteate edastamine

Eelnõuga luuakse õiguslik aluse, et võtta kasutusele sireenid ning ühendada juba olemasolevad

ja arendatavad ohuteate edastamise viisid ühte süsteemi ehk EE-ALARM-i selleks, et saaksime

kriisiolukorrast ohustatud inimestele edastada käitumisjuhised võimalikult kiirelt.

Päästeametile antakse ohuteavituse valdkonna koordineeriva asutuse roll.

Seadusega pannakse paika viivitamatu ohuteate edastamise korraldus ning kirjeldatakse ära

Päästeameti, Häirekeskuse ja ohuteate edastamist vajavate asutuste ning edastamiskohustusega

isikute rollid. Päästeamet saab õiguse kohustada meediateenuse osutajat, elektroonilise side

ettevõtjat (sh multipleksimisteenuse osutajat), avalikus ruumis paikneva elektroonilise

teadetetahvli ning riikliku mobiilirakenduse valdajat ja nende lepingupartnerit liituma riiklikku

ohuteavituse süsteemi EE-ALARM-iga.

Päästeametil on ohuteate edastamiseks valmistumisel koordineeriv roll ja Häirekeskuse

ülesanne on vahendada viivitamatu ohuteade EE-ALARM-i kaudu asutustele (vt eelmine

punkt), kellel on edaspidi kohustus seda kuvada.

Pannakse paika isikute ring, kellel on õigus viivitamatu ohuteate edastamiseks kasutada EE-

ALARM-i (Päästeamet, Kaitsevägi, Kaitsepolitseiamet, Politsei- ja Piirivalveamet,

Keskkonnaamet, eriolukorra juht, eriolukorra tööde juht ning kõrgendatud kaitsevalmiduse,

erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal peaminister).

Eelnõuga luuakse seaduslik alus riiklikule sireenivõrgustikule. Kehtestatakse määrus, mis

sätestab viivitamatu ohuteate edastamise tingimused ja korra, samuti sireeniseadmele esitatavad

nõuded, nendega kaetavad alad ning haldamise ja testimise tingimused ja korra.

2. Varjumine

Eelnõuga kehtestatakse varjendi rajamise, varjumiskoha kohandamise ja varjumisplaani

koostamise nõue. Seadusega pannakse paika varjumise korraldus ja Päästeameti rolli selles.

2

Varjumine on kõrgendatud vahetu ohu korral ohustatud alal viibiva isiku ajutine

ümberpaiknemine sobivasse ruumi või ehitisse või seal püsimine isiku elu ja tervise kaitseks.

Varjend on ehitis või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon vastab

kehtestatud nõuetele ja mis kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine,

laialipaiskuva eseme ning saastunud välisõhu eest.

Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ning mille konstruktsioon

kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest.

Varjendid ja varjumiskohad jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks. Avalik varjend ja avalik

varjumiskoht on avalikus kohas igaühele ette nähtud koht varjumiseks. Mitteavalik varjend ja

mitteavalik varjumiskoht on ette nähtud eelkõige konkreetse ehitise kasutajale.

Varjendi rajab hoone omanik hoonesse või selle vahetus läheduses ehitisse. Mitme lähestikku

asuva hoone kohta võib rajada ühe varjendi, mis peab olema valmis esimese hoone kasutusel

võtmise ajaks.

Varjumiskoha loomise eelduseks on varjumiskoha rajamise võimaluse hindamine ning vastava

võimaluse olemasolul tuleb kohandada hoonesse miinimumnõuetele vastav varjumiskoht.

Varjumiskoha kohandamise korraldab ehitise valdaja. Kui ehitist kasutab mitu valdajat,

korraldab varjumiskoha kohandamise ehitise omanik.

Mitteavalik varjend ja varjumiskoht tehakse:

– Üle 1200 m2 kortermajad, lasteaiad, koolid, büroohooned jms

– Üle 1500 m2 tööstushooned

• Avalik varjend

– Üle 10 000 m2 hoone, mis on avatud külastamiseks rahvahulkadele

(kaubanduskeskus, spordihall, muuseum jne)

Varjendi nõue jõustub 1.sept 2025.a.

Päästeamet saab eelnõu kohaselt ülesande teostada järelevalvet varjendi ja varjumiskohtade

osas.

3. Elanikkonnakaitse koolitus

Elanikkonnakaitse koolituse eesmärk on suurendada inimese valmisolekut kriisis iseseisvalt

toime tulla. Inimese kriisis iseseisev hakkamasaamine ja kodune valmisolek on eelduseks, et

teenistuja saab asuma täita oma tööalast kriisirolli.

Elanikkonnakaitse koolituse läbimise kohustus pannakse avalikule sektorile (sh KOV) ja

elutähtsat teenust osutavatele ettevõttetele.

Avaliku sektori asutus korraldab oma teenistujatele elanikkonnakaitse koolituse läbimise kord

kahe aasta jooksul.

Elanikkonnakaitse koolituse saab läbida veebikoolitusena, vastav koolitus on Digiriigi

Akadeemia kaudu juba kättesaadav.

MEMO

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu alaline elanikkonnakaitse, kriisideks

valmisoleku ja siseturvalisuse töörühm.

Kellele: SIM ja ELVL alalise elanikkonnakaitse, kriisiks valmisoleku ja siseturvalisuse

töörühmale

Kellelt: AS Eesti Varude Keskuselt

Koostamise kuupäev: 25.10.2024

Teema: Ettepanekud materiaalse varustuskindluse osas omavalitsuste valmisoleku

tagamisel.

1. TEEMA/PROBLEEMI LÜHIKIRJELDUS

AS Eesti Varude Keskus koostöös Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga viib läbi

materiaalse varustuskindluse uuringu. Uuringu eesmärk on saada ülevaade, millised on kriitilised

materiaalsed komponendid millest sõltub teenuste osutamine või püsivate kriisiülesannete täitmine, ning

sellest tulenevalt milliseid materiaalseid komponente on otstarbekas keskselt riigi tegevusvaruna varuda,

et tagada riigi ja ühiskonna jaoks oluliste teenuste toimimine kriisi ajal.

Uuringuküsimused on:

- Millised on riigi ja ühiskonna toimimiseks oluliste teenuste materiaalsed sõltuvused:

materiaalsed komponendid ilma milleta teenus katkeb või kriitiline ülesanne jääb täitmata?

- Milliseid materiaalseid komponente, lisaks riigi olemasolevale tegevusvarule, oleks otstarbekas

varuda riigis keskselt?

- Kuidas võiks materiaalne varustatus olla tagatud mitmetasandiliselt (ettevõtja, KOV, riigi

tegevusvaru)?

Uuringu järelduste põhjal tehakse ettepanekud ja soovitused Riigikantseleile ja teistele osapooltele

varustuskindluse edasiseks planeerimiseks ja korraldamiseks ning selleks vajalike õiguslike

regulatsioonide osas.

2. ETTEPANEKUD TÖÖRÜHMA OTSUSTEKS

1. Võtta teadmiseks uuringu läbiviimise eesmärk, metoodika ja edasine väljund.

2. Anda töörühma seisukoht memorandumi punkt 4 toodud uuringu soovituste ja ettepanekute

osas.

3. ÜLEVAADE MATERIAALSE VARUSTUSKINDLUSE UURINGU EESMÄRGIST

METOODIKAST JA VÄLJUNDIST

Uuringu fookuses olid järgmised andmed:

- Mis on vältimatult vajalikud materiaalsed komponendid teenuse osutamiseks või ülesande

täitmiseks.

- Mida on võimalik varuda ja hoiustada riigi tegevusvarudena keskselt (nt varuosad, seadmed,

kemikaalid, elektroonika komponendid, hooldustarvikud, toit, riided, esmatarbekaubad jne).

- Milliseid vältimatult vajalikke komponente ei varuta ning miks.

Uuringus ei käsitletud vajalikku tööjõudu.

2

keskenduti olukorrale, kus kaubavahetus üle piiri on seiskunud, esinevad teenuste kontrollimatud

katketused, siseriiklik kaubandus veel toimib, kuid kõiki kaupu pole enam saada. (Ei mängi läbi mahukat

elektri-, side või kütuse kättesaadavuse probleeme).

Uuringu sihtrühmaks olid:

- Elutähtsa teenuse osutajad (ETOd): elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega

varustamine, teede sõidetavus tagamine, mobiil- tavatelefon ja andmesideteenus,

kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine, makseteenus ja

sularaharinglus. Lisaks tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse eelnõu (TSIRK) kohaselt lisanduvad

ETOd: toiduga varustamine, ravimite kättesaadavus, turvateenus, raudtee, sadamate,

lennuväljade ja kütuseterminalide toimimine jms;

- Kohalikud omavalitsused (KOVid): KOV ETOd: kaugkütte ja veega varustamine, teede

sõidetavus tagamine); KOV kriitilised teenused: koduteenuse korraldamine, väljaspool kodu

üldhooldusteenuse korraldamine, asendushooldusteenuse korraldamine, turvakoduteenuse

korraldamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine, abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas

perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu perekonnast lahutatud laste abistamine,

toimetulekutoetuse maksmine, lastehoiuteenus, alus- põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse

tagamine, oma territooriumil viibivate isikute teavitamise tagamine kriisiolukorras.

UURINGU METOODIKA JA VALIM

Tegemist on kvalitatiivse uuringuga, mis viidi läbi struktureeritud intervjuudena. Andmeid töödeldi

kindlaksmääratud kategooriate alusel, mis võimaldasid teha järeldusi varustuskindluse otstarbeka ja

eesmärgipärase korralduse osas. Uuringusse kutsuti osalema valim omavalitsusi. Valimi puhul võeti

arvesse, et esindatud oleksid erinevast piirkonnast, erineva suuruse ja elanike arvuga omavalitsused.

Kaasatud olid võimalikult mitmekülgsete kriisikogemustega omavalitsused ja esindatud olid nii

elutähtsa teenuse korraldajad kui ka need omavalitsused, kes kehtiva õiguse mõistes seda ei ole.

Kokku viidi läbi 39 intervjuud, neist 12 kohalik omavalitsustega. Allpool on ülevaade uuringu kohalike

omavalitssute osast.

KOHALIKE OMAVALITSUSTE OSA UURINGUS

Uuringus osales 12 kohaliku omavalitsust, keda esindasid vahel mitu inimest (kuni viis), vahel ka üks

esindaja. Intervjueeritavad olid kas omavalitsusjuhid või kriisieksperdid, kaasates sotsiaalvaldkonna

juhte ja eksperte, taristu valdkonna eksperte ja ka eelarvega tegelevaid inimesi.

Kohalike omavalitsuste valimisse kuulusid: Tartu linn, Rakvere vald, Tallinna linn, Raasiku vald,

Otepää vald, Narva linn, Ruhnu vald, Saaremaa vald, Pärnu linn, Võru linn, Setomaa vald, Anija vald.

Materiaalse varustuskindluse seisu, vajadusi ja võimalikke lahendusi vaadeldi KOV elutähtsate teenuste

ja püsivate kriisiülesannete lõikes. KOVi korraldatavad elutähtsad teenused on kaugküte, vesi- ja

kanalisatsioon ning teehooldus. (PS. kuni 21.10.2024 ainult üle 10 000 elanikuga omavalitsusüksustes).

KOV püsivad kriisiülesanded saavad Tsiviilkriiside ja riigikaitseseaduse (TSIRK) eelnõu kohaselt

olema koduteenuse korraldamine, väljaspool kodu üldhooldusteenuse korraldamine,

asendushooldusteenuse korraldamine, turvakoduteenuse korraldamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine,

abivajavate ja hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu

perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine, lastehoiuteenus, alus- põhi- ja

keskhariduse kättesaadavuse tagamine, oma territooriumil viibivate isikute teavitamise tagamine

kriisiolukorras.

3

Lisaks toodi KOVide poolt materiaalse varustuskindluse kontekstis välja sõltuvust

ühistranspordi teenusest ja mainiti ka prügivedu. Ühistranspordist sõltub otseselt paljudes

KOVides koduhoolduse teenus. Samuti muutub kriisiolukorras elanike jaoks oluliseks

ühistransport nii koolihariduse, lastehoiu aga ka muude ühiskonna toimimise seisukohalt

oluliste tegevuste toimimiseks. Prügivedu muutub oluliseks pikaajalises kriisis ja pigem

linnakeskkonnas.

4. UURINGU PEAMISED ETTEPANEKUD JA SOOVITUSED

Üldised korralduslikud ettepanekud KOV kriisiülesannete varustuskindluse osas

1. Sätestada õiguslikult KOVidele üldine nõue kriisivarude korralduseks. (Hetkel eelnõu tasandil

TSIRK eelnõu § 10 lg 6.)

2. Määrata keskselt riskide hindamise ja valmisoleku planeerimise metoodika, mis hõlmab

materiaalsete haavatavuste ja sõltuvuste kaardistamist ning nendest tulenevate riskide

maandamist.

3. KOV kriisivalmiduse hindamisel (minuomavalitsus.ee), arvestada edaspidi ka püsivate

kriisiülesannete täitmiseks vajalike vahendite korraldust.

4. Luua selgus KOV kriisi haldamise kulude katmisest ning sätestada kulude katmise kord ka

õiguslikult.

- Kriisi lahendamise kulud on TSIRK eelnõu § 85 lg 3 ja täpsem arvestusmetoodika

sätestatakse rakendusaktis (VV määrus), mis on REMi poolt koostamisel.

- Valmisoleku tagamiseks on mõistlik jätkata riigi toetusmeetmetega, sihipärase

kasutamise eesmärgil arvestada tulevikus KOV riskianalüüsides ja kriisiplaanides välja

toodud võimelünkadega ja riigi strateegilistest eesmärkidest tuleneva vajadusega.

5. Sisustada KOV vastutus ja tegevused ulatusliku evakuatsiooni korral ja vältimatu sotsiaalabi

tagamisel ning anda KOVidele soovituslikud minimaalsed teenuste mahud, mis tulenevad

riiklikust strateegilisest plaanist ja üleriigilisest riskianalüüsist (näiteks % elanikkonnast või

EVAK kohtade mahutavus).

6. Reguleerida püsivate kriisiülesannetena määratletud teenuste puhul, mille standardid ja nõuded

on seatud õigusaktidega, muutmise korrad kriisi tingimustes.

7. Tagada, et igas KOVis oleks kriisivalmiduse eest vastutav inimene, kes planeerib KOV püsivate

kriisiülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid ja varustust koostöös teiste KOVidega,

ettevõtjatega ja riigiasutustega.

8. Parandada infovahetust keskselt korraldatud varustuskindluse lahendustest ja riigi

tegevusvarude korraldusest.

Ettepanekud ja soovitused riigi tegevusvarude korralduse ja kesksete lahenduste osas

1. Isikukaitsevahendeid võiks varuda keskselt, arvestades ka KOVide vajadusi.

- EVK on omalt poolt valmis tulevikus tagama varu eelkõige elanikkonnale (sh ka KOVidele).

See eeldab, et Sotsiaalministeerium vaatab üle IKV vahendite nomenklatuuri ja kogused, et

EVK võiks tagada varu eelkõige elanikkonnale (sh ka KOVidele), mitte tervishoiuasutustele.

2. Ravimite puhul pole teada, kuidas on tagatud kättesaadavus kriis ajal ja

hoolekandeasutuste varustuskindlus üldkasutatavad ravimite osas.

4

- Ravimite varustuskindluse tõstmiseks arvestatakse kriisipoodide võrgustiku loomisel, et samas

hoones asuks ka apteek ja ATM. EVK poolt hangitavad generaatorid saavad teenindada ka

apteeke ja ATMi.

- Kaaluda hoolekandeasutustele toimepidevusnõuete kehtestamist, mis sisaldaksid muu hulgas ka

üldkasutatavate ravimite varu hoidmise nõuet.

- Jätkata EVK, SOMi ja REMi poolt info jagamist ravimivaru korraldusest, kasutuselevõtust ja

kesksetest lahendustest, nö kriisipoodide juures asuvad apteegid jne.

3. Elektrikatkestuse korral sõltuvad kütusest paljud KOV kriisiülesanded. KOVidel on

vähene teadlikkus sellest, kuidas nad saavad arvestada riigi tegevusvaru ja kesksete

lahendustega ning mida peavad ise tagama.

- KOVidel tuleks eelkõige keskenduda kütuse tarnimise korraldamisele, kuna autonoomselt

toimivate tanklate võrgustik on loodud ja kütusevaru EVK poolt moodustatud. Kui on vajadus

varu hoida, siis koostöös kohalike ettevõtjatega, kellel on võimalik varu hoida ja kes suudavad

varu roteerida, saavad KOVid kütusevaru hoida.

- KOVide kriisiplaanides kajastada edaspidi maksimaalset päevast kütusevajadust ja

logistikaplaani (sh ka kuidas tagada kütusevedu generaatoritesse).

- Kütuse tarnimiseks tuleks KOVil leida lahendused kas ise vahendeid soetades või leppida kokku

kütusemüüja või mõne teise kohaliku ettevõtjaga.

- Kriisitanklate osas on vajalik lähiajal luua selgus ka KOVide ja ETOde jaoks ning infot jagada.

4. Toidust ja toitlustamisest sõltuvad mitmed KOV teenused, toidu tagamisel

- Riigi poolt keskendutakse eelkõige toidu varustuskindluse tagamisele ja KOV saab oma

teenustes lähitulevikus arvestada kriisipoodide võrgustikuga ning planeerida toidu soetamiseks

ja logistikaks vajalikud vahendid ja tegevused.

- KOVis toitlustust pakkuvate asutuste puhul on esmast varu võimalik hoida koha peal, arvestades

nende roteerimis- ja ladustamisvõimekusi. (koolide, lasteaedade jt KOV asutuste toitlustajad

jne)

- KOV asutuste toitlustamise hanketingimustes ja lepingutes võiks edaspidi arvestada, et

vajadusel saaks samu teenusepakkujaid kasutada ka kriisis erinevate abivajajate toitlustamiseks

sh ka evakuatsiooni ja vältimatu sotsiaalabi kriisiaja vajadusi arvestades.

- Kohalike ettevõtjate (sh ka kriisipoodidega) on KOVidel võimalus vastavalt oma vajadustele

kokku leppida, kas esmaste varude hoidmises, tarne korralduses vm vajalikku. Need

kokkulepped võiksid tulevikus olla kajastatud ka KOV kriisiplaanides.

- Massiliseks toitlustamiseks ulatusliku evakuatsiooni ja vältimatu sotsiaalabi korral soovitasid

Päästeamet ja Sotsiaalministeerium võtta aluseks KOVi territooriumile loodud

evakuatsioonikohtade mahutavuse, arvestades sellega, et kaubandus toimib ja inimesed saavad

osalt ka ise toitu osta.

5. KOVide ettepanekud keskseks korralduseks materiaalse varustuskindluse tagamisel ja

EVK seiuskohad

Generaatorite hoidmine keskelt KOVide jaoks.

Generaatorid on erineva võimsuse ja kasutusotstarbega. EVK-l on varus piiratud hulk generaatoreid.

Need on soetatud eelkõige varude kasutusele võtmise eesmärgil. Vajaduse korral saab kasutada ka

hädaolukorra lahendamiseks, koordinatsioon käib läbi RKK ja PÄA. Pigem peavad KOVid ise

lahenduse looma. Hoonete ehitusstandardid peaksid ette nägema generaatorite ühendamise nõude.

5

Alternatiivsete sideseadmete korraldamine ja hoidmine keskselt KOVide jaoks.

Enne varumist on vajalik alternatiivsete sidelahenduste osas seisukohad kujundada, et luua selgus

milliseid seadmeid ja ühendusi on mõistlik kriisi kasutada ja milliseid seadmeid vajatakse. Sel juhul

saavad neid soetada ja uuendada nii kasutajad ise kui saab ka mõelda, kes võiks varu hallata.

Magamisvarustuse haldamine keskselt.

Kuna magamisvarustus on vajalik ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks või vältimatu

sotsiaalabi korraldamiseks, siis nende varude osas otsustamine, planeerimine ja korraldus

on Päästeameti ja Sotsiaalkindlustusameti pädevuses ja peaks olema kajastatud ulatusliku

evakuatsiooni plaanis ja vältimatu sotsiaalabi plaanis.

Kütuse tarnimise teenus KOVidele.

EVK moodustab ja haldab riigi kütusevaru, mis võetakse kasutusele läbi tavapäraste kütuse

tarnemehhanismide. Iga generaatori omanik peab tagama generaatorile ka kütuse. Lihtsaim

viis selleks on tarneleping kütusemüüja või mõne teise kohaliku ettevõtjaga.

Ühishanked ja raamhanked, kuhu kaasatakse ka KOVe.

Takistuseks ei ole hanke läbiviimine, mida saab keskselt korraldada. Võimalikud asutused

oleksid Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Varude

Keskus, Päästeamet jne. Oluline on, mida hankida ja kui kiiresti info hanke korraldajani

jõuab. Ette teada olevate materiaalsete komponentide puhul tuleb need igal asutusel/KOVil

varem endal tagada. Uutesse EVK hangetesse saavad KOVid juurde tulla.

Siseministeeriumi ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu elanikkonnakaitse, kriisideks valmisoleku

ja siseturvalisuse töörühma 12.11.2024. a. istungi protokoll.

PROTOKOLL nr 4

[koosoleku toimumise kpv] DELTA 29.11.2024 nr 9-4/65-1

Istungi aeg ja

koht: 12.11.2024 kell 10:00-12:00 Siseministeeriumis.

Juhatas: esimees Tuuli Räim (Siseministeerium).

Protokollis: Jaanus Rankla (Siseministeerium).

Osalesid kohapeal: Tuuli Räim, Annes Kalle (Siseministeerium);

Gert Kaju (Kaitseministeerium);

Tea Varrak (Sotsiaalministeerium);

Uno Paas, Riho Johanson, Mailiis Kaljula, Evelin Uibokand (Eesti

Linnade ja Valdade Liit).

Osalesid

sidevahendite kaudu: Gerli Aavik-Märtmaa (Riigikantselei);

Hedi Arukase (Siseministeerium);

Mikk Lõhmus (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium);

Martin Kadai (Kliimaministeerium);

Jaak Luksepp (Politsei- ja Piirivalveamet);

Maido Nõlvak (aseesimees), Rivo Noor, Karmo Näkk, Triin Varek, Gert

Villard, Külliki Kiiver, Kairi Hõbemeri, Raivo Lumiste, Eve East (Eesti

Linnade ja Valdade Liit).

Kutsutud: Priit Laaniste, Anneli Liblik, Kristina Kukk (Siseministeerium);

Jüri Mölder (Tartu Linnavalitsus);

Viola Murd (AS Eesti Varude Keskus);

Jako Reinaste (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).

Ettekande tegijad: Priit Laaniste, Viola Murd, Jüri Mölder, Hedi Arukase.

Istungi rakendamine: Tuuli Räim andis teada, et tegemist on töörühma kaheksanda ja käesoleva

aasta neljanda istungiga, eelmise istungi protokoll on kinnitatud ja välja saadetud. Tuuli Räim

2(6)

tegi ettepaneku kinnitada päevakord 5-punktilisena, millele lisanduvad muud ettetulevad asjad.

Riigikaitseliste ametikohtade teema on RK ja KAM palvel edasi lükatud, ka ELVL ei ole huvi

üles näidanud, varude teema oli kavandatud septembri istungile, on päevakorras täna, ettekande

teevad EVK ja MKM, sündmuse ohutuse käsiraamatu koostamise (avalik kord, KOV) ja EKK

reservi teemad lükkuvad edasi, kuna võtavad plaanitust kauem aega, täiendavalt olema palunud

Tartu Linnavalitsust anda täna ülevaade, kuidas on neil korraldatud riigikaitseliste

ametikohtadega seonduv. SIM annab ülevaate KOV kriisispetsialistide võimalikust

rahastamisest alates 2025. a.

OTSUSTATI:

Kinnitada päevakord:

1. 2025. aasta tööplaani kinnitamine.

2. HOS muudatustest (varjumine jm).

3. Varud ja varustuskindlustus KOV toimpidevuse ja ülesannete täitmise

tagamiseks.

4. Riigikaitseliste ametikohtade vajadus Tartu vaates.

5. KOV kriisispetsialistide ametikohtade võimalikust rahastamisest 2025. aastal.

1. 2025. aasta tööplaani kinnitamine.

Priit Laaniste ja Maido Nõlvak tutvustasid laekunud ettepanekuid. Ettepanekuid on tulnud

SIM valitsemisalast, SOM soovib anda ülevaadet VÄSA arengutest, ELVL on esitanud

ettepanekud. Ettepanek on teha istungid väljakujunenud tava kohaselt igas kvartalis. Kuna

teemasid on veel mõõdukalt siis on ettepanek kinnitada tööplaan järgmisel istungil.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks. Arutada tööplaani uuesti järgmisel istungil.

Esimehel ja aseesimehel leppida kokku 2025. a I istungi päevakord.

2. HOS muudatustest (varjumine jm).

Priit Laaniste andis ülevaate kooskõlastusringile esitatud HOS muudatusettepanekutest.

Eelnõu eesmärk on elanikkonnakaitse edendamine ja ühiskonna kriisivalmiduse tõstmine.

Eelnõuga:

• reguleeritakse viivitamatu ohuteate edastamine, riikliku ohuteavituse süsteem EE-

ALARM, sellega liituma kohustatud isikud ning Päästeameti ja Häirekeskuse rollid

selles;

• kehtestatakse varjendi ja varjumiskoha rajamise, samuti varjumisplaani koostamise

nõuded ning Päästeameti roll varjumise korraldamises. Varjendi nõue jõustub 1.sept

2025.a;

• sätestatakse avaliku sektori asutuse ja elutähtsa teenuse osutaja töötajale kohustus läbida

elanikkonnakaitse koolitus ning Päästeameti järelevalve roll selles.

3(6)

• Eelnõu eesmärkide elluviimiseks muudetakse Hädaolukorra seadust ja veel 5 seadust

(asjaõigusseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus, ehitusseadustik, ehitusseadustiku ja

planeerimisseaduse rakendamise seadus ja elektroonilise side seadus).

• Järgmisel nädala tutvustab Priit eelnõud eraldi ELVLile.

Küsimused ja kommentaarid:

Tea Varrak: kas hoolekandeasutused on ka varjendi loomise kohustusega? Kas TRS/VOS

jõustumisel lisanduvad ka ühekordse riigikaitseülesande saanud asutused?

Priit Laaniste: hoolekandeasutused on hõlmatud, kui nende pindala on üle 1200 m2. Täpsem

hoonete kasutusotstarvete loetelu, millistes tuleb varjend luua, kehtestatakse siseministri

määrusega. Ühekordse riigikaitseülesande saanud asutused on võimalik hõlmata.

Mailiis Kaljula: elanikkonnakaitse koolituse läbimiste määr peaks olema ka KOV

kriisvalmiduse indeksi üks mõõdik.

Evelin Uibokand: kas KOV näeb koolituste lehelt kui palju tema teenistujaid on selle

läbinud?

Jüri Mölder: kui on kohustuslik koolitus siis peab asutusel olema ka ülevaade täitmisest.

Hedi Arukase: Me teeme koostööd keskkonda haldava Digiriigi Akadeemiaga. Eesmärk on,

et keskkond olek kõrgkäideldav ehk seda saaks korraga kasutada palju inimesi. Teoorias

peaks tekkima võimalus, et iga asutus saab keskkonnast ülevaate nii isikute kaupa kui

tervikuna oma asutuse lõikes.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

3. Varud ja varustuskindlustus KOV toimpidevuse ja ülesannete täitmise

tagamiseks.

Viola Murd tutvustas uuringut. Uuringu viisid Riigikantselei tellimusel läbi AS Eesti

Varude Keskus ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Uurigu tulemused

edastatakse otsustamiseks Riigikantseleile.

Uuringu fookuses olid järgmised andmed:

- Mis on vältimatult vajalikud materiaalsed komponendid teenuse osutamiseks või

ülesande täitmiseks.

- Mida on võimalik varuda ja hoiustada riigi tegevusvarudena keskselt (nt varuosad,

seadmed, kemikaalid, elektroonika komponendid, hooldustarvikud, toit, riided,

esmatarbekaubad jne).

- Milliseid vältimatult vajalikke komponente ei varuta ning miks.

• Uuringus ei käsitletud vajalikku tööjõudu.

• keskenduti olukorrale, kus kaubavahetus üle piiri on seiskunud, esinevad teenuste

kontrollimatud katketused, siseriiklik kaubandus veel toimib, kuid kõiki kaupu pole

enam saada. (Ei mängi läbi mahukat elektri-, side või kütuse kättesaadavuse

probleeme).

Uuringu sihtrühmaks olid:

4(6)

- Elutähtsa teenuse osutajad (ETOd): elektri, maagaasi, vedelkütuse, kaugkütte ja veega

varustamine, teede sõidetavus tagamine, mobiil- tavatelefon ja andmesideteenus,

kanalisatsioon, elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine,

makseteenus ja sularaharinglus. Lisaks tsiviilkriiside ja riigikaitse seaduse eelnõu

(TSIRK) kohaselt lisanduvad ETOd: toiduga varustamine, ravimite kättesaadavus,

turvateenus, raudtee, sadamate, lennuväljade ja kütuseterminalide toimimine jms;

- Kohalikud omavalitsused (KOVid): KOV ETOd: kaugkütte ja veega varustamine, teede

sõidetavus tagamine); KOV kriitilised teenused: koduteenuse korraldamine, väljaspool

kodu üldhooldusteenuse korraldamine, asendushooldusteenuse korraldamine,

turvakoduteenuse korraldamine, vältimatu sotsiaalabi tagamine, abivajavate ja

hädaohus olevate laste, sealhulgas perekonnast eraldatud või kriisiolukorra tõttu

perekonnast lahutatud laste abistamine, toimetulekutoetuse maksmine, lastehoiuteenus,

alus- põhi- ja keskhariduse kättesaadavuse tagamine, oma territooriumil viibivate

isikute teavitamise tagamine kriisiolukorras.

Küsimused ja kommentaarid:

Tea Varrak: palun planeerimisel arvestada kriisikauplustega, nende varude ja

nomenklatuuriga.

Riho Johanson: millise kütuse tarneahelaga peaks KOV arvestama – kas terminal/tankla või

EVK varud?

Viola Murd: Tarbija otse EVK-lt kütust ei saa. Kui VV otsustab riigi kütusevaru kasutusele

võtta, siis teeb EVK bensiini ja diislikütuse müügipakkumised ettevõtetele, kellel on

majandustegevuse registris registreering kütuse müügiks ja tarbimisse lubamiseks. Riigi

varust ostetud kütusega varustavad kütusemüüjad tanklakette, et kõik tarbijad saaksid

jätkuvalt bensiini ja diislikütust.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

4. Riigikaitseliste ametikohtade vajadus Tartu vaates.

Jüri Mölder andis ülevaate kuidas on Tartu Linnavalitsuses korraldatud riigikaitseliste

ametikohtadega seonduv. Viimati arutati KOV riigikaitselisi ametikohti 2016. a, midagi ei

ole peale seda muutunud. TRS/VOS eelnõu kavandab KOVile 12 püsivat kriisiülesannet,

lisaks nõuab KOKS kõigi ülesannete täitmise jätkamist. Riigi tasandil on vaja sõnastada ja

selgelt õigusesse lisada KOV teenustasemete alandamine või ülesannete täitmise peatamine

kriisi ajal. Samuti tuleb KOVidele määrata mõistlik ja piisav teenistuskohtade määr

riigikaitselisteks ametikohtadeks, sh KOV hallatavad asutused ja KOV ametiasutused. Täna

seaduses olev üks ametikoht (linnapea või vallavanem) KOV kohta on selgelt ebapiisav.

Optimaalne määr oleks kuni 60% teenistuskohtadest, sh KOV hallatavad asutused ja KOV

ametiasutused. ETOd saavad ise oma riskianalüüsi kaudu oma riigikaitseliste ametikohade

vajaduse määrata ja taotleda need elutähtsat teenust korraldava asutuse (ETKA) kaudu

KRA-lt. KOVid on suunatud oma riskianalüüsi tegema RK SITIKAS kohustusliku

keskkonda, kuid selles pole võimalik lisada riski „inimressursi puudus“.

5(6)

Küsimused ja kommentaarid:

Gert Kaju: KaM jaoks on oluline, et sõjaaja struktuur (44 000 inimest) on kaitseväe juhatajal

iga ajahetkel kasutada, kui selleks vajadus tekib. St, et sõjaaja struktuur, mis koosneb

väljaõpetatud ja kokku harjutatud üksustest, ei saa olla ainulahend, mille arvelt

tsiviilstruktuurid püüavad oma riigikaitselisi vajadusi täita. Alati on võimalikud

üksiklahendid ja kokkulepped, kuid riigiüleselt puudub täna põhimõtteline kokkulepe,

kuidas seda olukorda lahendada.

Jüri Mölder: Seadusega (HOS-CER, TSR/VOS eelnõu) KOVile pandud ülesanded ja

teenuste tasemed ei ole realistlikud.

Tuuli Räim: sõja ajal kõiki teenuseid ei osutata.

Jüri Mölder: optimeerimise loogika peab olema fikseeritud seaduse tasemel (antud

võimalus).

Tea Varrak: SHS muudatuse eelnõus me oma valdkonna teenustega tegeleme.

Jüri Mölder: KOVil puudub õigus infole, kes on sõjaaja struktuuri määratud. HTM

valitsemisalas ei ole teenustasemete alandamisest midagi kuulda.

Gerli Aavik Märtmaa: TSR/VOS eelnõu püüab leida tasakaalu, peaks jääma 12 ülesannet ja

muud võib alandada. Seletuskirjas on seda selgitatud. HTM hakkab ka tegutsema oma

teenuste osas. Mis puutub KOV riskianalüüsi keskkonnas SITIKAS siis Riigikantselei

arvates ei peaks riigikaitselased ametikohad kajastuma riskianalüüsis vaid kriisplaanis.

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks. Riigikaitseliste ametikohtadele tuleb leida selge õiguslik

lahendus ja vastutav asutus. Seaduses tuleb reguleerida KOV õigus peatada ülesannete

täitmine ja alandada teenustasemeid ning vastav loogika. Samuti peab KOV saama juurde

riigikaitselisi ametikohti, seaduses olev 1 ametikoht/KOV on ebarealistlik.

5. KOV kriisispetsialistide ametikohtade võimalikust rahastamisest 2025. aastal.

Hedi Arukase andis teada: alates 2025. a on riigieelarves kolmeks aastaks planeeritud u

750 000 EUR/aastas KOV kriisispetsialistide ametikohtade rahastamiseks, tegemist on

sihtotstarbeliste vahenditega. Kui lõplik lahendus on esitlemiseks valmis jagame seda

KOVidega. Kriisispetsialistide tööprioriteedid peaksid olema väga üldistatuna

riskianalüüsid, kriisplaanid ja õppused.

Küsimused ja kommentaarid:

Riho Johanson: kas enne on värbamine või koolitus?

Hedi Arukase: enne on värbamine KOV poolt.

Tea Varrak: kas ministeeriumid on saanud oma ootused saata?

Hedi Arukase: SOM on saatnud, kõik võivad juurde saata.

Evelin Uibokand: kas iga KOV palkab ise või saab palgata mitme KOV peale?

6(6)

Hedi Arukase: lõplikke nõudeid veel ei ole, kui valmis siis jagame – pigem on eesmärk

säilitada võimalikult palju paindlikkust, nt võib võtta mitme KOV peale või läbi

maakondliku arendusorganisatsiooni.

Tuuli Räim: suuremad KOVid, kus kriisispetsialistid juba ametis on, ilmselt toetust ei saa.

Eve East: väikestele KOVidele on see suur probleem, neile peab rohkem raha suunama.

Riho Johanson: see on samm edasi!

OTSUSTATI:

Võtta informatsioon teadmiseks.

6. Muud ettetulevad asjad

Tuuli Räim: Töörühma järgmisel istungil on päevakorras ka 2025. a tööplaani kinnitamine!

Palun saata oma ettepanekud selle osas juba Priidule (Priit Laaniste, 509 7158,

[email protected]) esimesel võimalusel. Järgmine istung toimub

veebruaris 2025.

Tuuli Räim

/allkirjastatud digitaalselt/

Esimees

Lisad:

1. Memo HOS muudatused.

2. Memo KOV varustuskindlus.

3. Esitlus SIM Laaniste.

4. Esitlus Tartu LV Mölder.

5. Esitlus AS EVK Murd.