Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
Viit | 5-1/24-0023-326-1 |
Registreeritud | 02.12.2024 |
Sünkroonitud | 03.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 5 Konkurentsialane tegevus |
Sari | 5-1 Konkurentsialased haldusmenetluse toimikud |
Toimik | 5-1/24-0023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | TGS Baltic Eesti, TGS Baltic Eesti |
Saabumis/saatmisviis | TGS Baltic Eesti, TGS Baltic Eesti |
Vastutaja | Uljana Ivanova (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Konkurentsi haldusmenetluse valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
Triinu Järviste
TGS Baltic Eesti
Ahtri 6a
10151, Tallinn
Teie: nr
Meie: 02.12.2024 nr 5-1/24-0023-326-1
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Teatis järelevalvemenetluse alustamata jätmisest
1. Faktilised asjaolud
13.04.2022 võeti vastu tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seadus
(edaspidi TOKVS), mis algselt pidi jõustuma 1. juulil 2024. a, kuid teenusepakkujate
vähesuse tõttu lükati seaduse jõustumine edasi 1. novembrini 2024. a. Seadus paneb igale
tegevusloa alusel tegutsevale tervishoiuteenuse osutajale kohustuse sõlmida
vastutuskindlustuse lepingu hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul alates seaduse jõustumisest
(TOKVS § 27 lg 1). Seaduse väljatöötamisel väljendas valmisolekut pakkuda
tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku vastutuskindlustust 3 kindlustusseltsi – AB “Lietuvos
draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi ka PZU või PZU kindlustus), Compensa Vienna Insurance
(Seesam kindlustus) ning AAS BTA Baltic Insurance Company Eesti filiaal (edaspidi ka BTA
või BTA kindlustus). Seaduse jõustumisel selgus, et Seesam ja BTA teenust pakkuma ei
hakka, millest johtuvalt jäi PZU kindlustus ainsaks tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse pakkujaks.
2. Taotluse sisu ja menetluskäik
04.10.2024 laekus Konkurentsiametile kaebus mittetulundusühingu Eesti Hambaarstide Liit
(edaspidi EHL) poolt alustada riikliku järelevalvemenetlus PZU kindlustuse suhtes seoses
ettevõtja tegevusega tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse turul.
Kaebuses esitatud taotlusteks oli lühendatult:
- PZU turgu valitseva seisundi tuvastamine;
- ettekirjutuse tegemine turgu valitseva seisundi lõpetamiseks;
- erimeetmete rakendamine KonkS § 636 lg 1 alusel;
- anda KonkS § 55 lg 2 alusel hinnang konkurentsiolukorra parandamiseks.
Nimelt tõi EHL oma kaebuses välja, et olles ainsana tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku
vastutuskindlustuse pakkujana, omab PZU antud kaubaturul selgelt turgu valitsevat seisundit
KonkS § 13 mõttes. Seoses turgu valitseva seisundi omamisega tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse kaubaturul kehtestas PZU ebaõiglased kindlustusmaksete
hinnad, mis ei vasta ettevõtja poolt tehtavate tegelikele kuludele. Kuna PZU on ainsaks
2 (5)
teenusepakkujaks tervishoiuteenuse kohustusliku vastutuskindlustuse kaubaturul, siis kõik
hambaravi teenuse osutajad on sunnitud sõlmima PZU ebaõiglaselt kõrgete hindadega
lepingud. KonkS § 16 kohaselt on ettevõtjal keelatud oma turgu valitsevat seisundit
kuritarvitada. EHL leiab, et PZU ebaõiglaste hindade kehtestamisega on KonkS §-st 16
tulenevat turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeldu rikkunud.
Konkurentsiamet teostas järgmised menetlustoimingud:
- 11.10.2024 ja 15.10.2024 pöördus Konkurentsiamet TOKVS-i eest vastutava
Sotsiaalministeeriumi poole asjaolude uurimiseks.
- 15.10.2024 toimus Konkurentsiameti ja PZU kindlustuse kohtumine.
- 21.10.2024 pöördus Konkurentsiamet kindlustusseltside poole teabetaotlusega, milles küsis
teavet kohustusliku vastutuskindlustuse turule sisenemise tõrgete ja kindlustusmaksete
arvutamise kohta. 31.10.2024 laekusid Konkurentsiametile kindlustusseltside vastused.
- 14.11.2024 pöördus amet uute turule sisenevate kindlustuspakkujate poole.
Konkurentsiamet analüüsis kõikide osapoolte esitatud andmeid, üldist konkurentsiolukorda
turul ning kogutud teabe põhjal kujundas järgmise seisukoha.
3. Konkurentsiameti seisukoht ja õiguslik hinnang
3.1. Taotluse lahendamine
KonkS § 631 lg 1 kohaselt saab Konkurentsiametile esitada taotluse haldusmenetluse
alustamiseks. Konkurentsiameti pädevuses on riikliku järelevalvemenetluse teostamine
(KonkS § 54 lg 1). Seega käsitleb Konkurentsiamet esitatud kaebust taotlusena riikliku
järelevalvemenetluse algatamiseks ning esimeses etapis lahendab taotluse riikliku
järelevalvemenetluse algatamiseks või algatamata jätmiseks.
Riikliku järelevalvemenetluse algatamiseks peab esinema vähemalt ohukahtlus
(korrakaitseseaduse § 5 lg 6). KonkS § 16 p 1 kohaselt turgu valitseva seisundi
kuritarvitamise kindlaksmääramisel tuleb tuvastada kumulatiivselt järgmised asjaolud:
ettevõtja on asjaomasel kaubaturul turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja (KonkS §
13);
ettevõtja on kohaldanud otseselt või kaudselt ebaõiglasi tingimusi;
ettevõtja kui kaubaturul turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevus võis
kahjustada konkurentsi.
Seega riikliku järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel annab Konkurentsiamet
esmalt hinnangu turgu valitsevale seisundile ning seejärel võimalikule korrarikkumise ohu
kahtlusele.
Konkurentsiamet lähtub enda tegevuses KonkS § 1 lõikes 1 ja § 55 lõikes 2 toodud
pädevustest. Konkurentsiamet ei pea põhjendatuks hetkel teha konkurentsiolukorra analüüsi,
mille põhjal oleks võimalik anda soovitusi. Õigusaktide väljatöötamine, sellega kaasnevate
riskide väljaselgitamine ja maandamine, statistiliste andmete kogumine, pädevate asutustega
konsulteerimine ja muud seadusloome ning ettevalmistusega seotud ülesanded kuuluvad
TOKVS-i eest vastutava ministeeriumi pädevusse.
3.2. Kaubaturg ja turgu valitsev seisund
KonkS § 13 lg 1 kohaselt omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja, kelle positsioon
3 (5)
võimaldab tal sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest,
varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või
mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti
käibest.
TOKVS jõustumisel selgus, et senisest kolmest potentsiaalsest kindlustuse pakkujast asus
ainult üks teenust pakkuma. Selle tagajärjel sai PZU kindlustus ainsaks teenusepakkujaks
tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse kaubaturul. Seoses PZU
kindlustuse väidetava turgu valitseva seisundi omamisega selgitab Konkurentsiamet järgmist.
Turgu valitseva seisundi hindamisel võetakse arvesse järgmised tegurid: 1) turgu valitseva
ettevõtja ja tema konkurentide turuseisund; 2) konkurentide laienemine ja võimalike
konkurentide turule tulek ning 3) tasakaalustatava ostujõu olemasolu.1 Peale neid kriteeriume
toob komisjon oma suunistes ka välja, et turgu valitseva seisundi puhul on määrav
ajavahemik, mille jooksul see oluline turuvõim hoitakse. Asjaomasel ettevõtjal peaks olema
oluline turuvõim teatava aja jooksul.2 Mida suurem on turuosa ja mida pikema aja vältel seda
hoitakse, seda tõenäolisem on turgu valitseva seisundi olemasolu.3
TOKVS jõustus alates 01.11.2024 ning tervishoiuteenuse osutajatel on kohustus lepinguid
sõlmida 1. detsembriks. Enne TOKVS-i vastuvõtmist tervishoiuteenuse osutaja kohustuslikku
vastutuskindlustust Eestis ei kohaldatud. Seega on tegemist alles kujuneva turuga Eesti
kindlustuse kaubaturul. Uue ja alles väljakujuneva turu puhul on loomulik, et ka konkurents
alles kujuneb ning see on ettevõtjate vähesuse tõttu alguses nõrgem. Uuel kaubaturul on
suuremad riskid ja keerulisem ette arvata turu toimimist ning klientide käitumist. Turgu
valitseva seisundi tekkimiseks või olemasoluks peab selline turupositsioon olema piisavalt
stabiilne ja mitte ajutine. Vastasel juhul võib esineda olukord, et ettevõtjad ei julge uuele
turule siseneda koheselt tekkiva turgu valitseva seisundi ja sellega ka kõrgendatud vastutuse
tõttu. Kohustusliku tervishoiuteenuse vastutuskindlustuse turu puhul on olukord veelgi
ebastabiilsem, näiteks on kindlustuse kaubaturu osalised tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse turule sisenemise takistusena välja toonud muuhulgas
statistiliste andmete vähesust kõnealuse toote riskide hindamiseks. Samuti on kohustusliku
tervishoiuteenuse vastutuskindlustuse puhul tegemist riskantsema kindlustusliigiga, mille
potentsiaalne kasu ei pruugi katta kõiki võimalikke riske ja kulusid. Rõhutatud on ka asjaolu,
et kohustusliku tervishoiuteenuse vastutuskindlustuse puhul on tegemist kindlustusliigiga, kus
kahjujuhtumi tagajärg võib ilmneda aastaid hiljem. See teeb veelgi keerulisemaks
kahjujuhtumite arvu ennetamist. See piirab ettevõtjate valmisolekut turule siseneda.
Konkurentsiametile teadaolevalt ei eksisteeri takistusi teistele kindlustusseltsidele turule
sisenemiseks, ühtlasi ei välista teised kindlustusseltsid võimalust tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse turule sisenemiseks, kui tekib piisav praktika ja rohkem
statistilisi andmeid. Antud asjaolu kinnitab veelgi, et kohustusliku tervishoiuteenuse
vastutuskindlustuse turg on alles kujunemas ning on võimalik ka tulevikus uute turuosaliste
turule sisenemine.
1 Komisjoni teatis — Suunised komisjoni täitetegevuse prioriteetide kohta EÜ asutamislepingu artikli 82
kohaldamisel turgu valitsevate ettevõtjate kuritahtliku konkurente tõrjuva tegevuse suhtes, p 12. Kättesaadav:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52009XC0224(01). 2 Komisjoni teatise p 10. 3 Komisjoni teatise p 15.
4 (5)
Eeltoodust lähtudes, eelkõige arvestades seda kuidas PZU turupositsioon tekkis nagu ka seda,
et selline olukord on kestnud vähest aega, siis oleks Konkurentsiameti hinnangul liiga
ennatlik jaatada PZU kindlustuse turgu valitseva seisundi olemasolu tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse kaubaturul. Eelnev ei välista, et selline turupositsioon tekib
tulevikus.
Turgu valitseva seisundi kuritarvitamise kahtluse korral üldjuhul alustatakse analüüsi
kaubaturu piiritlemisest. Konkurentsiamet selgitab, et praegusel juhul on kohustusliku
tervishoiuteenuse vastutuskindlustuse kaubaturg alles kujunemas ning kaubaturu
määratlemine olemasolevate andmete põhjal ei pruugi olla piisavalt selge. Samas,
järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel ei esine ilmtingimata vajadust defineerida
kaubaturgu. Turgu valitseva seisundi kuritarvitustel on ka muid eeldusi, mis peavad olema
täidetud lisaks turu määratlemisele. Kui muud asjaolud kõrvaldavad järelevalvemenetluse
alustamise vajaduse piisava kindlusega, ei ole tingimata vaja turu piiritlemisega tegeleda.4
Seega jätab Konkurentsiamet antud otsuse tegemise raames kaubaturu piiritlemise küsimuse
lahtiseks.
3.3. Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ebaõiglaste hindade kehtestamisega
KonkS § 16 kohaselt on turgu valitseval ettevõtjal keelatud oma seisundi otsene või kaudne
kuritarvitamine kaubaturul. KonkS § 16 p 1 keelab ebaõiglaste ostu- või müügihindade või
muude ebaõiglaste äritingimuste kehtestamise või rakendamise. Konkurentsiamet on eelnevalt
leidnud, et hetkel ei saa jaatada PZU turgu valitseva seisundit, kuid peab vajalikuks käsitleda
ka PZU kindlustuse poolt kehtestatud kindlustusmaksete hindasid.
Hind on KonkS § 16 p 1 mõttes ebaõiglane, kui see ei ole mõistlikus vahekorras osutatud
teenuse või müüdud kauba majandusliku väärtusega.5 Kauba majanduslik väärtus koosneb
reeglina selle tootmis- või soetamiskuludest ja mõistlikust ärikasumist.6
EHL tõi oma kaebuses välja, et PZU poolt pakutud kohustusliku tervishoiuteenuse
vastutuskindlustuse aastased kindlustusmaksed on eelduslike kulusid ja mõistlikku kasumit
arvestades ebaõiglaselt kõrged. PZU pakutud kohustusliku tervishoiuteenuse
vastutuskindlustuse aastased kindlustusmaksed on kordades suuremad, kui senise vabatahtliku
vastutuskindlustuse puhul.
Hinna põhjendatuse üle otsustamiseks pöördus Konkurentsiamet kindlustusseltside,
sealhulgas PZU kindlustuse poole. Konkurentsiamet küsis kindlustusseltsidelt põhjendusi,
millest koosneb kindlustuse makse ja millised kulutused kaasnevad vastutuskindlustuse
teenuse osutamisega. Kindlustusmaksete põhjenduseks tõid kindlustusseltsid välja rida
kululiike, mida peab kindlustusselts arvestama uue kindlustustoote turule toomisel.
Kohustusliku tervishoiuteenuse vastutuskindlustuse puhul tuleb muuhulgas arvestada tõsiasja,
et nõuete ja hüvitiste arv võrreldes vabatahtliku kindlustusega kasvab mitmekordselt. PZU
vastusest tulenes, et seda kinnitasid ka Soomest saadud andmed, kus on antud
kindlustusmudel juba aastaid toiminud. Suurenenud kahjunõuete arv tähendab ka tööjõu kulu,
selleks, et kõik esitatud kahjunõuded oleks töödeldud ja nende põhjendatus kontrollitud.
Seega kahjunõuete arvu ja ettevõtja tehtud kulutuste poolest ei ole tervishoiuteenuse osutaja
4 Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-509, p 15. 5 Vt ka lahend 27/76 United Brands Company [1978] ECR 207, p 250 jj. 6 Tallinna Halduskohtu otsus nr 3-15-2945, p 35.
5 (5)
vabatahtliku ja kohustusliku vastutuskindlustuse maksed omavahel võrreldavad. Andmete ja
prognooside vähesuse tõttu on tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuse kindlustuse
puhul tegemist riskantsema turuga. Sellisele turule sisenemiseks võtab kindlustusandja enda
peale riski, mida peab kindlustusmaksete arvelt katma, et ettevõtja ise kahjumisse ei jääks.
Analüüsides kindlustusseltsidelt saadud selgitusi ja arvutusi leiab Konkurentsiamet, et hetkel
ei esine alust arvata, et PZU kindlustuse poolt kehtestatud tervishoiuteenuse osutaja
kohustusliku vastutuskindlustuse maksed poleks majanduslikult põhjendatud.
Korrakaitseseaduse (KorS) § 2 lg 4 järgi on riikliku järelevalve eesmärgiks ennetada ohtu,
selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Ohu mõistet sisustab KorS § 5 lg
2, mille kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal
võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine.
Järelevalvemenetluse algatamiseks peaks esinema oht, mida on korrakaitseorgan kohustatud
järelevalvemenetluse raames ennetama või tõrjuma. Praegusel juhul ei ole Konkurentsiamet
ülaltoodud põhjendustest lähtuvalt tuvastanud, et PZU kindlustuse tegevus kujutab endast
ohtu ja ettevõtja tegevuse tagajärjel võib lähitulevikus aset leida korrarikkumine.
Seega kujundas Konkurentsiamet seisukoha, et antud asjaoludel ei ole alust riikliku
järelevalvemenetluse algatamiseks, mistõttu tuleb Teie 04.10.2024 taotluse alusel alanud
haldusmenetlus HMS § 43 lg 4 p 2 alusel lõpetada. Konkurentsiamet jääb tervishoiuteenuse
osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse turgu jälgima.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelin Pärn-Lee
peadirektor
Uljana Ivanova
6672480