Ülevaade tegevustest kohalike omavalitsuste suunal

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Teie: 31.10.2024 nr 13-1/1092

Meie: 03.12.2024 nr 2-1/771-2

Ülevaade tegevustest kohalike omavalitsuste

suunal

Täname huvi tundmast Siseministeeriumi valitsemisala planeeritavatest ja käimasolevatest

tegevustest, mis on otseselt või kaudselt seotud kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ülesannete ja rahastamisega.

Päästeameti kriisivaldkonna ja ennetusvaldkonna tegevusi ja koostööd KOVidega mõjutavad

jõustunud Hädaolukorra seaduse (edaspidi HOS) muudatused, millega võetakse Eesti õigusesse

üle elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise direktiiv ning laiendatakse elutähtsate teenuste

osutajate ringi. Päästeametisse lisanduvad viis ametikohta koostööks KOV-idega, mille eesmärk

on kriisideks valmisoleku tegevuste planeerimine, nõustamine ja korraldamine. Riigipoo lse

lisarahastuse raames luuakse ka KOV-ides 15 kriisivaldkonna ametikohta. Eesmärk on tõsta

KOV-de kriisivalmisolekut. Planeeritud HOS muudatusega tekib avalikule sektorile ja elutähtsa

teenuse osutajale elanikkonnakaitse koolituskohustus iga 2 aasta järel, millele teeb järelevalve t

Päästeametis ennetusvaldkond. Elanikkonnakaitsetegevuskava eesmärk on 2027.aastaks jõuda

selleni, et kõik KOVid on saavutanud kriisivalmisoleku baastaseme, edasijõudnu tasemel on

89% KOVe ja sh 25% eeskujulikul tasemel (KOV indeksi alusel). Päästeamet kavandab

toetusmeetmeid KOV-ide kriisivalmiduse tõstmiseks.

Planeerimisel on ka toetusmeede korteriühistutele kriisivalmiduse suurendamiseks, mis võib

vajada ehitusprojekti, elektripaigaldist ja ehitamist ehitusseadustiku ja seadme ohutuse seaduse

või nende alamaktidest tulenevate õigusaktide tähenduses. Meetme maht aastani 2027 on

planeerimise faasis.

Jätkub programmi ,,Kodud tuleohutuks“ projekt omavalitsustele. Meetme maht 1 miljon eurot

aastas.

Päästeameti ohutusjärelevalve valdkond tegeleb varjumiskohtade ja varjendite

tagamisega asutusüksustes ja KOV-ides, mis mõjutab oluliselt nende eelarvet ja ka regionaa lse t

arengut. HOS muudatuse eelnõus on sees kohustus alates muudatuse kehtimisest suuremates

hoonetes (olemasolevad hooned alates 1200m2 suletud brutopinnaga) teha varjumisplaan ja kui

hoones on olemas sobivad ruumid varjumiseks, siis nende ettevalmistamine. KOV-dele ei ole

tehtud erandeid, seega peavad ka nemad hakkama oma hoonetes reaalselt ruume

varjumiskohtadeks kohandama, mis võib vajada rahalisi vahendeid. HOS muudatuse eelnõusse

2 (7)

on tehtud ettepanek, et KOV-d peaksid oma territooriumil analüüsima ja kaardistama lisa-

teisaldatavate varjumiskohtade vajaduse, olemasolevate avalike varjumiskohtade

lisatähistamise linnaruumis ja vahetu kõrgendatud ohu korral neid meetmeid rakendama. See

võib tähendada, et KOV-del on vajadus kas ette toota või olla valmis valmistama teisaldatava id

avalikke varjumiskohti ja AVK suunaviitasid. Vahendite soetus eeldab kindlasti rahalis i

vahendeid. Lisanduvad veevõtukohtade rajamise korraldamisega seonduvad tegevused. Seda

peaks keskselt koordineerima ja siinkohal saaks KOV juhtrolli võtta.

Häirekeskuses 2022. aastal läbiviidud uuringust selgus, et veerandil hädaabinumbrile

helistanutest on sotsiaalprobleem või abivajadus - omakorda pooltel neil juhtudel on tegemist

alkoholi tarvitamisega, teine levinum põhjus on vaimse tervise mured. Sotsiaalne abivajadus

mõjutab tuntavalt Häirekeskuse tööd ja hädaabinumbri 112 koormust.

Operatiivjõudude sekkumine ei ole jätkusuutlik lahendus sotsiaalsetele probleemidele nagu

alkoholisõltuvus või tugevajavad eakad, mistõttu on Häirekeskuse eesmärgiks jagada kohalike

omavalitsuste jt sotsiaalvaldkonna partneritega saadud teadmist, et leida koos jätkusuutlikke

lahendusi. Häirekeskus saab olla abiks sotsiaalsete probleemidega inimeste ülesleidmisel ning

info edastamisel, et koostöös leida abivajajatele sobilikke lahendusi. Tuginedes

Sotsiaalhoolekande seaduse §13-le oleme omavalitsustele edastanud infot võimalike abivajajate

kohta ning kindlasti on sotsiaalse abivajaduse märkamise teema meil fookuses ka järgneva l

aastal. Näeme, et abivajadus, millele ei peaks reageerima operatiivressursid, on tõusvas trendis.

Sellised teavitused võivad tõsta kohalike omavalitsuste sotsiaalosakondade ja sotsiaaltöötaja te

koormust, et abivajajatele tuge pakkuda või vajalikud teenused kohalikus omavalitsuses tagada.

Kodanikuühiskonna poliitikavaldkonnas ei ole hetkel aastani 2027 plaanis ühtegi reformi, mis

konkreetselt mõjutaks KOV ja nende eelarveid. Küll aga oleme jätkamas tegevusi, millel on

mõju regionaalarengule, KOV valitsemisele ning koostööle kohalike kogukondade ja elanikega.

Jätkame kohalikul tasandil kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamist. Kogukonnakeskne

lähenemine on koostöömudel, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile

lahendus koos sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine

tähtsate osalistena, nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu-

ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade

võrgustamisele ja eri osaliste koostööle. Toetame KOV ja kohalikke kogukondi koosloome ja

koostöö tekitamisel ministeeriumi strateegiliste partnerite Eesti Külaliikumine Kodukant ja

Eesti Rahvaülikoolide Liit ning Maakondlike Arenduskeskuse vabaühenduste nõustajate kaudu.

Kogukonnakeskse valitsemisviisi edendamiseks jätkab SiM KÜSKi eestvedamise l

kodanikuühiskonna innovatsioonifondi rakendamisega, et KOV ja kogukondi nügida

koosloomeliste koostööformaatide loomiseks. Fookusteemaks on endiselt elanikkonnakaitse ja

selle võimekuse tõstmine kohalikul tasandil. Fondi eelarve kärbete tõttu mõnevõrra väheneb

võrreldes varasemate aastatega, kuid see ei mõjuta otseselt KOVide eelarvet, sest KOVid ei ole

fondis toetuse taotlejad.

Regionaalarengulist mõõdet omab KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendium, mis on mõeldud

motiveeritud ja kogukonna arendamiseks vajalike oskuste, teadmiste ja võimetega eestvedajale,

3 (7)

kes on kogukonna elujõu kasvataja ja uute arengusammude innustaja, eelduste looja kogukonna

ja kohaliku omavalitsuse partnerluseks.

2025. a on kavas korrastada ja kaasajastada vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali, mis

mõjutab ja on abiks ka KOVidele kohalikul tasandil toetuste jagamisel ja läbipaistvuse

tagamisel.

Rahvastikutoimingute valdkonnas on teada järgmised muudatused, millel on KOV-idele mõju:

1. Perekonnaseisutoimingute seaduse ja rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu

1.1. Selle eelnõuga planeerime alates 1. juunist 2025. aastal viia sünni registreerimised

79-st KOV-ist 16 MK KOV-i.

Kuna sündide registreerimine plaanitakse koondada senise 79 KOV-i asemel 16 MK

KOV-i (KOV või tema õigusjärglane, kuhu kuulub loetelus nimetatud haldusüksus :

Haapsalu linn; Hiiu vald (Kärdla linn); Jõgeva linn; Jõhvi vald (Jõhvi linn); Kuressaare

linn; Narva linn; Paide linn; Põlva vald (Põlva linn); Pärnu linn; Rakvere linn; Rapla

vald (Rapla linn); Tallinn; Tartu linn; Valga linn; Viljandi linn; Võru linn), siis kõik

ülejäänud KOV-id, kus praegu sünde registreerida saab, ei täida edaspidi enam seda

riiklikku ülesannet. Muudatus on läbi räägitud Eesti Linnade ja Valdade Liiduga, kes

seda muudatust toetab.

Muudatus mõjutab kindlasti KOV-e. KOV-ides sündi registreeriva te

perekonnaseisuametnike senine toimimine võib varasemaga võrreldes märkimisväärse lt

muutuda ning eeldab KOV-idelt sihiteadlikku ümberkohanemist.

KOV-id, kes edaspidi enam sünde ei registreeri, peavad leidma selles KOV-is sünde

registreerivale perekonnaseisuametnikule uued ülesanded. Samas teevad KOV-ides

ametnikud perekonnaseisuametniku tööd vaid osakoormusega oma tööst ning täidavad

juba praegu perekonnaseisuametniku töö kõrval ka teisi KOV-i tööülesandeid. Seega ei

pruugi KOV-ide jaoks olla probleemiks anda ametnikule muid ülesandeid. Samas ei saa

välistada, et osa KOV-ide puhul võib see tähendada ametnike koondamist, sest neile ei

ole piisavalt uusi ülesandeid anda.

Kui kõik KOV-id ei registreeri enam sünde, siis ei saa nad ka enam raha selle eest, sest

KOV-i poolt PKTS-i kohaselt perekonnaseisutoimingu tegemise kui riikliku ülesande

täitmise kulud hüvitatakse KOV-ile riigieelarvest, võttes aluseks eelarveaasta le

eelnenud aastal tehtud toimingute arvu ning vastava aasta riigieelarves sätestatud ühe

toimingu keskmise arvutatud kulu.

2023. aastal registreeriti 10721 lapse sünd, neist 16-s MK KOV-is 6407 ja teistes KOV-

ides 4314 sündi. Neist 4314-st omakorda 3872 juhul esitati avaldus e-teenuses. Sünni

registreerimise toimingu hüvitis väikestele KOV-idele oli kokku eelmise aasta eest

23 955 eurot.

4 (7)

1.2. Selle eelnõuga planeerime muudatust, millega esmakordselt Eestis elukohta

registreerivale EL-i kodanikule ei tehta enam eraldi menetlusega isikukoodi, vaid

see tehakse elukoha registreerimise menetluse sees.

See muudatus toob kaasa:

 EL-i kodaniku esmakordse elukoha registreerimise menetlus läheb KOV-i jaoks

kiiremaks, kuna KOV ei pea läbi viima eraldi menetlust isikukoodi andmiseks;

 KOV-il jääb saamata seni eraldi isikukoodi menetluse eest saadud hüvitis.

Kehtiva rahvastikuregistri seaduse kohaselt tuleb KOV-il isikukood moodustada

isikukoodi andmise menetluses, st isikukoodita EL-i kodaniku elukoha registreerimise l

tuleb esitada kaks taotlust – isikukoodi taotlus ja elukohateade – ning ametnik viib läbi

kaks menetlust. Menetluse lihtsustamiseks hakatakse isikukoodi moodustama elukoha

registreerimise menetluse osana sarnaselt näiteks abielu ja sünni registreerimise

menetlusega. Muudatus lihtsustab KOV-i ametnike tööd ja hoiab kokku nende tööaega

keerulisemate menetluste jaoks.

Kui EL-i kodanik saab isikukoodi juba elukohateate esitamisega ja elukoha

registreerimise menetluse käigus, on see vähem bürokraatlik ning EL-i kodaniku jaoks

lihtsam ja kiirem ning lihtsam ja kiirem ka ametniku jaoks, kes antud menetlust läbi

viib.

Menetluse lihtsustamiseks saavad KOV-i ametnikud viia läbi ühe menetluse, kus

annavad EL-i kodanikule nii isikukoodi kui ka registreerivad tema elukoha. Muudatus

lihtsustab KOV-i ametnike tööd ja hoiab kokku nende tööaega keerulisemate menetlus te

jaoks. Mõju sagedus varieerub: osa KOV-i ametnikke puutub sellega kokku rohkem,

osa vähem. Muudatus on KOV-idele positiivne, sest kahe menetluse asemel saavad

KOV-i ametnikud viia läbi ühe.

2023. aastal oli KOV-idel kokku 2572 isikukoodi moodustamise menetlust Euroopa

Liidu muu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi

Konföderatsiooni kodanikule, mille eest maksti kokku 11 368 eurot. 2024. aastal (25.

novembri 2024. aasta seisuga) oli vastavaid menetlusi 2534. 2024. aasta toimingute eest

makstakse KOV-idele järgmise aasta jaanuaris.

Kuna see aasta ei ole veel läbi ning hüvitiste määr iga aasta muutub ja täpsed numbrid

peaks avaldatama riigieelarve seaduses, siis ei saa praegu veel täpseid summasid öelda

2024. aasta eest.

2. Ettevalmistamisel on uus perekonnaseisutoimingute seaduse tervikteksti eelnõu, kuid kuna

hetkel ei ole eelnõu tekst veel lõplikult paigas ning ei ole ka veel kindel, millises tempos

me selle eelnõuga edasi saame liikuda, siis ei saa me siinkohal konkreetseid muudatusi välja

tuua, aga kui eelnõu kavand on juba valmis, siis saame seda eelnõu KOV-idega jagada ning

arutada võimalikke KOV-ide töökoormust ning rahastamist puudutavaid teemasid, mis on

selle eelnõuga seotud.

5 (7)

3. Jätkame nimemuutmise menetlustega 4 MK KOV-is, aga plaanime 2025. aasta lõpuks

muudatust, mille kohaselt tuleb nime muutmisega seoses e-teenus ja automaatotsus. Selle

muudatusega seoses tuleb muuta nimeseadust.

Muudatusest lähtuvalt väheneb eeldatavasti KOV-i ametnike poolt tehtav töömaht. Samuti

tuleb selle muudatusega seoses üle vaadata rahastamise põhimõtted nagu on ka punktis 4

välja toodud teiste menetluste puhul. Hetkel ei oska me veel KOV-ide töökoormuse ja

rahastamise summade muutumise suurusjärku ette öelda.

4. Jätkame KOV-ide rahastamise põhimõtete ülevaatamist seoses lisanduvate e-teenustega.

E-teenuses avalduse esitamine on seni olnud võimalik sünni registreerimisel, abielu

sõlmimisel ja korduvate tõendite tellimisel. Käesoleva aasta 1. detsembrist lisandub ka

abielu lahutamise avalduse esitamise võimalus e-teenuses. Abielu e-teenus on kasutuses

juba pea kaks aastat ja üle poolte avalduste esitatakse e-rahvastikuregistris.

2024. aasta kevadel käivitasime automaatkannete tegemise sünni registreerimisel ja e-

tõendite väljastamisel, mis tähendab seda, et kui on võimalik avalduses esitatud asjaolusid

kontrollida automaatselt andmekogude vahendusel, tehakse kanne automaatselt

perekonnaseisuametniku vahetu sekkumiseta. Sünni registreerimisel suunatakse sellise l

juhul automaatkandega toimik KOV-i töölauale vaid siis, kui soovitakse menetluses

pabertõendit saada.

Lisandunud tehnilised lahendused on muutnud KOV-i ametniku poolt teostatavate

menetluste proportsioone ning üle on vaja vaadata rahastamise üldised põhimõtted.

5. 16. novembri 2023. aasta Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel võeti teadmiseks

siseministri esitatud rahvastikuregistri visioon. Visiooni koostades defineeriti seitse olulist

teemavaldkonda, mis vajavad visiooni elluviimiseks ning rahvastikuregistr i

kaasajastamiseks täiendavat läbitöötamist ja lahendusettepanekuid.

5.1.Eestiga seotud välismaalaste ühtseks tuvastamiseks kõikides infosüsteemides Eesti

isikukoodi kasutuselevõtmine.

Eestiga seotud välismaalaste andmeid hoitakse mitmetes infosüsteemides

registripõhiste identifikaatorite alusel, mis ei võimalda keskset inimeste kokku viimis t

ja andmevahetust.

Eesmärk on kaotada ära erinevate registrite oma unikaalsed isiku tuvastamise koodid.

Isiku andmeid kogutaks ja säilitataks keskselt rahvastikuregistris.

Kuna see muudatus on alles analüüsi etapis, siis ei ole võimalik täpseid mõjusid veel

välja tuua, aga eeldatavasti toob see muudatus kaasa mõju MK KOV-idele taotluse

alusel andmekogusse kandmiseks isikukoodide tegemisele, st:

 MK KOV-ides taotluse alusel isikukoodi tegemine eeldatavasti väheneb/lõpeb;

 MK KOV-il eeldatavasti väheneb/jääb saamata seni isikukoodi menetluse eest

saadud hüvitis.

6 (7)

2023. aastal oli MK KOV-idel kokku 3451 isikukoodi moodustamise menetlus t

andmekogusse kandmiseks, mille eest maksti 25 144 eurot. 2024. aastal (25. novembri

2024. aasta seisuga) oli vastavaid menetlusi 3830. 2024. aasta toimingute eest

makstakse KOV-idele järgmise aasta jaanuaris. Hetkel ei saa veel 2024. aasta kohta

konkreetseid summasid öelda.

5.2. Elukohaandmete tegelikkusele vastavuse suurendamiseks analüüsida mitme

õigusliku tähendusega elukoha registreerimise võimalust.

Ca 20% inimeste registreeritud elukoht ei kajasta tegelikkust. Tänapäeval jagavad

inimesed oma elu reaalselt mitme elukoha vahel, kuid vaid üks neist võimaldab selle

omavalitsuse teenuseid tarbida. Mitme elukoha puhul teenuste kasutamist ja tulude

jagamist on lähtuvalt kehtivast Vabariigi Valitsuse tööplaani punktist 7.1.3. Analüüs ja

ettepanekud tuleviku kohaliku omavalitsuse mudelite alternatiividega kavas Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumil käsitleda ning ülesande tähtaeg on detsember 2024.

Selle muudatuse mõju ei ole veel võimalik praegu välja tuua, sest see tuleneb Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi hetkel läbi viidavast analüüsist, mille tähtaeg on selle

aasta lõpp.

5.3. Kohtulahendite andmete kvaliteedi tagamiseks ja inimressursi kokkuhoiuks

rahvastikuregistrisse lahendite andmete edastamise automaatseks muutmine.

Kohtud ei edasta rahvastikuregistrile kohtulahendite kohta elektroonselt andmeid,

mistõttu kannatab andmete kvaliteet ja registrisse kandumise kiirus ning raisatakse

inimressurssi.

Muudatus toob kaasa ka mõju MK KOV-idele, st:

 MK KOV-ides kohtulahendite andmete rahvastikuregistrisse kandmine tänases

mahus lõpeb;

 MK KOV-il jääb saamata seni kohtulahendite andmete rahvastikuregistr isse

kandmise eest saadud hüvitis.

Keskmiselt kantakse aasta jooksul MK KOV-de poolt rahvastikuregistrisse 3500 – 4500

erinevat kohtulahendi liiki. Pärast seda, kui kohtulahendeid hakatakse

rahvastikuregistrisse edastama kohtute poolt automaatselt, jääb tõenäoliselt siiski mingi

hulk lahendeid, mida tuleb sisestada käsitsi. Eeldatavasti ei jõuta kõiki kohtulahend ite

liikide automaatset edastamist valmis üheaegselt. Seega toimub kohtulahend ite

automaatsele edastamisele üleminek etapiti. Hetkel tegeletakse täisealistele isikute le

eestkostja määramise kohtulahendi automaatse edastamise loomisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

7 (7)

Mairi Tonsiver 6125096 [email protected]