Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Meie: 02.12.2024 nr 1.4-3/1223

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja

loomapõhiste toetustega“ eelnõu. Palume kooskõlastust hiljemalt viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, EN_OT_muutmine_EIS.pdf; 2. Seletuskiri, SK_OT_muutmine_EIS.pdf; 3. Lisa, LISA_nimekiri_EIS.pdf.

Ragni Koitmaa

625 6167 [email protected]

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Maaeluministri määruste muutmine seoses pindala- ja loomapõhiste toetustega

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike 2, § 7 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning artikli 34 lõike 2 alusel. § 1. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ muutmine Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruses nr 81 „Perioodi 2023–2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktist 1 ja lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „, kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa“; 2) paragrahvi 3 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 100 kuni 150 eurot kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral;“;

3) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) 110 kuni 165 eurot kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa korral;“; 4) paragrahvi 5 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt tekstiosa „1, 4 ja 5“ tekstiosaga „1, 11, 4 ja 5“; 5) paragrahvi 7 lõiget 5 täiendatakse punktiga 15 järgmises sõnastuses: „15) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.“.

EELNÕU 02.12.2024

2

§ 2. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjas asendatakse sõna „ute“ sõnaga „lamba“;

2) määruse tekstis asendatakse sõnad „ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“ sõnadega „lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ vastavas käändes; 3) paragrahvi 2 lõikes 4, § 3 lõikes 5 ja § 4 lõikes 4 asendatakse sõnad „utt või emakits“ sõnadega „emane lammas või emane kits“ vastavas käändes; 4) paragrahvi 3 lõikes 1 ja § 5 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõnad „utt ja emakits“ sõnadega „emane lammas ja emane kits“; 5) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „või džörsi (JER)“ tekstiosaga „, džörsi (JER) või läti sinise (LVZ)“; 6) paragrahvi 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „šorthorni (Sh)“ tekstiosaga „valge šorthorni (Ws)“; 7) paragrahvi 3 lõikes 5 asendatakse sõnad „ühe aasta“ sõnadega „kümne kuu“; 8) paragrahvi 7 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja seda täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 6 sätestatut“ tekstiosaga „, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi eelnimetatud määruse § 6 lõigete 2 ja 3 kohta; 9) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle ajavahemikul 2. märtsist kuni 15. aprillini, võtab üleandja toetuse taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue taotluse. (3) Kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle pärast 15. aprilli, kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembriks, antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad kõigile toetuse saamise nõuetele.“. § 3. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ muutmine Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruses nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiget 5 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses: „13) lepalehine toompihlakas – 1400 istikut hektari kohta.“; 2) määruse lisa kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

3

(allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisa. Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

1

Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride

kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid

Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud põllumajanduskultuurid on:

1) kaer (Avena L.);

2) mais (Zea L.);

3) rukis (Secale L.);

4) sorgo (Sorgum Moench);

5) speltanisu (Triticum spelta L.);

6) suvinisu (Triticum L.);

7) suvioder (Hordeum L.);

8) suvitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus);

9) talinisu (Triticum L.);

10) talioder (Hordeum L.);

11) talitritikale (Triticosecale Wittm. ex A. Camus);

12) tatar (Fagopyrum Mill.);

13) teraviljade segu;

14) kikerhernes (Cicer L.);

15) lääts (Lens Mill., nom. cons.);

16) maguslupiin (Lupinus L.);

17) põldhernes (Pisum sativum subsp. sativum var. sativum);

18) põld-hiirehernes (Vicia villosa Roth);

19) põlduba (Vicia faba L.);

20) suvivikk (Vicia sativa L.);

21) segavili/segatis;

22) kaunviljade segu.

Maaeluministri 21.12.2022 määrus nr 72

„Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise

otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus”

Lisa

(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x

määruse nr xx sõnastuses)

(

m

a

a

e

l

u

m

i

n

i

s

t

r

i

2

3

.

0

2

.

2

0

2

3

m

ä

ä

r

u

s

e

n

r

1

0

s

õ

n

a

s

t

u

s

e

s

)

2

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud

põllumajanduskultuurid

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslikud

põllumajanduskultuurid on:

1) aedhernes (Pisum sativum subsp. sativum);

2) aeduba (Phaseolus L.);

3) aroonia (Aronia Medik.);

4) astelpaju (Hippophae L.);

5) brüsseli kapsas (rooskapsas) (Brassica oleracea var. gemmifera);

6) ebaküdoonia (Chaenomeles Lindl.);

7) haraline ploomipuu (alõtša) (Prunus cerasifera Ehrh.);

8) hiina kapsas (hiina lehtnaeris) (Brassica rapa subsp. chinensis);

9) jõhvikas (Oxycoccus);

10) jääsalat (Lactuca sativa var. capitata)

11) kaalikas (Brassica napus L.);

12) karusmari (Ribes grossularia L.);

13) kirsipuu (Prunus cerasus L.);

14) kreegipuu (Prunus insititia);

15) kurk (Cucumis sativus L.);

16) kõrvits (Cucurbita pepo L.);

17) küüslauk (Allium sativum L.);

18) lehtkapsas (Brassica oleracea var. acephala);

19) lepalehine toompihlakas (Amelanchier alnifolia);

20) lillkapsas (Brassica oleracea var. botrytis);

21) maasikas (Fragaria L.);

22) murelipuu (Prunus cerasus L. var. austera L.);

23) must sõstar (Ribes nigrum);

24) mustikas (Vaccinium);

25) naeris (Brassica rapa subsp. rapa);

26) nuikapsas (Brassica oleracea var. gongylodes);

27) pastinaak (Pastinaca sativa L.);

28) pirnipuu (Pyrus communis L.);

29) ploomipuu (Prunus domestica L.);

30) porgand (Daucus carota L. subsp. sativus (Hoffm.) Hayk.);

31) porrulauk (Allium ampeloprasum var. porrum (L.) J.Gay);

32) punane peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. rubra (L.) Thell.);

33) punane sõstar (Ribes rubrum);

34) rabarber (Rheum rhaponticum L.);

35) redis (Raphanus sativus L. var. sativus);

36) sibul (Allium cepa);

37) spargelkapsas (ehk brokoli) (Brassica oleracea var. italica);

38) söödav kuslapuu (Lonicera caerulea L. var. edulis Turcz. ex Herder);

39) söögipeet (Beta vulgaris L. var. conditiva Alef.);

40) vaarikas (Rubus idaeus L.);

41) valge peakapsas (Brassica oleracea var. capitata f. alba);

42) valge sõstar (Ribes rubrum f. leucocarpum hort.);

43) viinapuu (Vitis vinifera L.);

44) õunapuu (Malus pumila Mill.).

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri määruste muutmine seoses

pindala- ja loomapõhiste toetustega“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2 lõike

2, § 7 lõike 2, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38

lõike 3 alusel ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1 ja 5 ning artikli 34 lõike 2 alusel.

Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri määrusi:

1) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 81 „Perioodi 2023–2027

mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetus“ (edaspidi ka määrus nr 81);

2) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse

kasvatamise otsetoetus“ (edaspidi ka määrus nr 73);

3) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 72 „Tera- ja kaunvilja kasvatamise otsetoetus,

puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus ning seemnekartuli kasvatamise

otsetoetus“ (edaspidi ka määrus nr 72).

Eespool loetletud määrustes tehtavad muudatused tulenevad peamiselt Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakavas aastateks 2023–2027 (edaspidi strateegiakava)

tehtud muudatustest.

Määruses nr 81 tehtavad muudatused on seotud kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa

ühikumäära muutmisega ning lepalehise toompihlaka minimaalse istutustiheduse sätestamisega.

Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäära vähendatakse, kuna toetusperioodi

kahel esimesel aastal on taotletud toetuse summa ületanud toetuse maksmiseks ettenähtud

eelarve. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa pind on viimastel aastatel suurenenud

ning sellele tehtavad kulutused on väiksemad, kui põllukultuuride kasvatamiseks tehtavad

kulutused, mistõttu kehtestatakse selle kohta uus, senisest madalam ühikumäär.

Määruses nr 73 tehtavad muudatused puudutavad emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse

nõude muutmist ühelt aastalt 10 kuu peale. Edaspidi saavad toetust vähemalt 10 kuu vanused

emased lambad ja emased kitsed. Tegemist on olulise muudatusega lambakasvatusesektori jaoks,

kuna nõude muutmisega saab toetusega kaasatud oluline osa sektorist. Tingituna vanuse nõude

muudatustest muudetakse ka toetuse nime ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus hakkab

edaspidi kanda nimetust lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus.

Määruse nr 72 lisas täiendatakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse

toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetelu (lisa) uue toetusõigusliku

põllumajanduskultuuriga, milleks on lepalehine toompihlakas ning seoses sellega kehtestatakse

ka lepalehise toompihlaka istutustiheduse nõue.

KAVAND

02.12.2024

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna otsetoetuste valdkonna peaspetsialist Ragni Koitmaa

(625 6253, [email protected]) ja taimetervise osakonna mahepõllumajanduse valdkonna

juht Marika Ruberg (625 6537, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule

on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kivipõld

(625 6283, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523,

[email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrust nr 81„Perioodi 2023–

2027 mahepõllumajandusliku taimekasvatuse toetus ja mahepõllumajandusliku loomakasvatuse

toetus“.

Eelnõu § 1 punktiga 1 jäetakse § 3 lõigete 1 ja 2 punktist 1 välja tekstiosa „, kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaa“. Paragrahvis 3 on sätestatud mahepõllumajandusliku taimekasvatuse

toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär. Kuni kolmeaastane külvikorras olev rohumaa

jäetakse välja põllukultuuride ja põldtunnustatud heinaseemne ühikumäära grupist, mille

minimaalne ja maksimaalne ühikumäär mahepõllumajandusega jätkamise korral on 132 kuni 182

eurot ning mahepõllumajandusele ülemineku korral 146 kuni 182 eurot.

Kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa kohta määratakse uus ühikumäär, mis on

kehtivaga võrreldes väiksem, kuna toetusperioodi kahel esimesel aastal on taotletud toetuse

summa ületanud toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve. Kuni kolmeaastase külvikorras oleva

rohumaa pind on viimastel aastatel suurenenud ning sellele tehtavad kulutused on väiksemad, kui

põllukultuuride kasvatamiseks tehtavad kulutused. Seetõttu on põhjendatud kuni kolmeaastase

rohumaa ühikumäära vähendamine.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse § 3 lõiget 1 punktiga 1¹, mille kohaselt on

mahepõllumajandusega jätkamise korral kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa

minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 100 kuni 150 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse § 3 lõiget 2 punktiga 1¹, mille kohaselt on

mahepõllumajandusele ülemineku korral kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa

minimaalne ja maksimaalne ühikumäär 110 kuni 165 eurot.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täiendatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse arvutamisel

arvesse võetavate ühikumäära gruppide loetelu kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaaga,

mille kohta kehtestatakse uus minimaalne ja uus maksimaalne ühikumäär. Tegemist ei ole sisulise

muudatusega, sest eelnimetatud rohumaad, mis oli põllukultuuride ja põldtunnustatud

heinaseemne ühikumääragrupis, võeti ka varem mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse

arvutamisel arvesse.

Eelnõu § 1 punktiga 5 sätestatakse lepalehise toompihlaka minimaalne istutustihedus, milleks

on 1400 istikut hektari kohta.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 73 „Piimalehma,

ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetus“.

Eelnõu § 2 punktidega 1 ja 2 muudetakse toetuse nime, milleks on edaspidi lamba ja kitse

kasvatamise otsetoetus. Muudatus on tingitud asjaolust, et edaspidi antakse toetust vähemalt 10

kuu vanuste emaste lammaste ja emaste kitsede kohta, kes sellises vanuses ei ole enamasti veel

poeginud, ehk nende puhul ei ole tegemist uttede ega emakitsedega. Seega on asjakohane muuta

ka toetuse nime, kuna edaspidi ei anta toetust mitte ainult uttede ja emakitsede, vaid ka emaste

lammaste ja emaste kitsede kohta, kes ei pea olema poeginud.

Eelnõu § 2 punktidega 3 ja 4 tehakse määruse § 2 lõikes 4, § 3 lõikes 1, § 3 lõikes 5, § 4 lõikes

4 ja § 5 lõikes 2 punktis 4 sõnastuslikud muudatused, mis on tingitud eelnõu § 2 punktidega 1 ja

2 kavandatud muudatustest. Tegemist on muudatustega, mis tulenevad emaste lammaste ja

emaste kitsede vanuse nõude muutmisest. Vähemalt 10 kuu vanused emased lambad ja emased

kitsed ei ole selles vanuses üldjuhul veel poeginud, ehk nende puhul ei ole tegemist uttede ega

emakitsedega. Seetõttu tehakse määruses läbivalt asjaomased sõnastuslikud muudatused.

Eelnõu § 2 punktiga 5 täiendatakse § 3 lõiget 2 uue piimatõuga, milleks on läti sinine (LVZ).

Nimetud tõugu loomade kohta on alates 2025. aastast võimalik taotleda piimalehma kasvatamise

otsetoetust. Uue tõu lisamisega ei kaasne muudatusi toetuse sisus.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täpsustakse § 3 lõikes 4 lihaveise tõu šorthorn (Sh) nime, mis edaspidi on

valge šorthorn (Ws). Kuna tõu nimi on ajas muutunud, siis korrektsuse huvides tehakse vastav

täpsustus ka määruses. Tegemist ei ole uue toetusõigusliku veisetõu lisamisega, vaid olemasoleva

tõu nime täpsustamisega.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse § 3 lõikes 5 emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse nõue

ühelt aastalt kümnele kuule. Tegemist on olulise sisulise muudatusega, kuna alates 2025. aastast

on toetusega hõlmatud oluline osa lambakasvatuse sektorist, kus kasvatatakse peamiselt vähemalt

kümne kuu vanuseid emaseid lambaid ja emaseid kitsi. Kümne kuu vanused emased lambad ja

emased kitsed loetakse põhikarja osaks ning sellises vanuses loomad on juba karja osaks välja

valitud loomad. Üldjuhul valitakse karja täienduseks loomad juba 6–8 kuuselt. Need loomad, kes

ei jää karja täienduseks, viiakse juba enne kümnekuuseks saamist karjast välja (müüakse lihaks).

Kümnekuused loomad, kes jäetakse karja alles, on enamasti plaanis paaritada kas samal või

järgmisel aastal. Noori loomi jäetakse karjatäienduseks umbes 20% põhikarjast ning nendele

loomadele planeeritakse söödavaru ja kõik muu ülalpidamisega seonduv. Just seetõttu on oluline,

et toetusega oleks hõlmatud ka vähemalt kümnekuused emased lambad ja emased kitsed.

Eelnõu § 2 punktidega 8 ja 9 muudetakse § 7 ja täiendatakse seda lõigetega 2 ja 3.

Paragrahvi 7 lõike 1 kohaselt kohaldatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral

endiselt maaeluministri 20. detsembri 2022. a määruse nr 67 „Põllumassiivi kaardi koostamise,

põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete

esitamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 67) §-s 6 sätestatut, kuid määruse nr 67 § 6

lõigete 2 ja 3 kohaldamisel arvestatakse neid erandeid, mis on sätestatud käesoleva määruse, ehk

piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse määruse § 7 lõigetes 2 ja 3.

Piimalehma, ammlehma ning ute ja kitse kasvatamise otsetoetuse määruse §-s 7 kehtestatakse

erandid ainult nende määruse nr 67 § 6 sätete (lõigete 2 ja 3) kohta, mis puudutavad

toetusetaotluste esitamise ajavahemikku, sest loomapõhiste otsetoetuste taotlusperiood erineb

pindalapõhiste otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste taotlusperioodist. Ülejäänud osas

kohaldatakse määruse nr 67 § 6 lõiget 1 ning lõikeid 4–8 määruses nr 67 sätestatud kujul. Kuna

loomapõhiste otsetoetuste taotlemisperiood kestab 2. märtsist kuni 15. aprillini, on põhjendatud

siduda ka põllumajandusliku majapidamise üleandmisest sõltuvad toetuse taotlemist ja selle

andmist mõjutavad tagajärjed just nimetatud tähtpäevadega.

Sellest tulenevalt sätestatakse § 7 lõikes 2, et kui põllumajanduslik majapidamine antakse üle

loomapõhiste otsetoetuste taotlemisperioodil 2. märtsist kuni 15. aprillini, siis võtab üleandja

taotluse tagasi ja ülevõtja esitab uue taotluse. Lõikes 3 sätestatakse, et kui põllumajanduslik

majapidamine antakse üle pärast 15. aprilli, ehk pärast loomapõhiste otsetoetuste

taotlemisperioodi lõppu, kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaasta 1. septembriks, siis

antakse toetus ülevõtjale, kui ülevõetud põllumajanduslik majapidamine ja selle ülevõtja vastavad

kõigile toetuse saamise nõuetele.

Nende sätete eesmärk ei ole reguleerida majapidamise üleandmise lubatavust või tingimusi, vaid

nendega reguleeritakse endiselt ainult majapidamise üleandmise kui elulise faktilise asjaolu

tagajärgi toetuste saamise kontekstis ning sellest tulenevalt täpsustatakse ajavahemikke ja

tähtpäevi, millest sõltub toetuse taotlemisega seotud õiguste ja kohustuste üleminek.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrust nr 72 „Tera- ja

kaunvilja kasvatamise otsetoetus, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetus

ning seemnekartuli kasvatamise otsetoetus“.

Eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse § 3 lõiget 5 punktiga 13, milles sätestatakse uue

toetusõigusliku põllumajanduskultuuri lepalehise toompihlaka istutustihedus, milleks on 1400

istikut hektari kohta.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse määruse lisa uue toetusõigusliku põllumajanduskultuuriga,

milleks on lepalehine toompihlakas (Amelanchier alnifolia). Viljade saamise eesmärgil

kasvatatakse ainult lepalehise toompihlaka sorti taimi ning just seetõttu lisatakse puu- ja

köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse toetusõiguslike

põllumajanduskultuuride hulka ka lepalehine toompihlakas. Kuna Eestis on köögivilja-, puuvilja-

ja marjakultuuridega isevarustatuse tase madal ning kasvupinnad on langeva suundumusega, siis

on võimalikult paljude puu- ja köögiviljade ning marjakultuuride kasvatamise toetamine abiks

raskuses olevale põllumajandussektorile.

Alates 2020. aastast on toompihlaka kasvatamine olnud tõusutrendis. PRIAle esitatud taotluste

andmetel on toompihlaka kasvatamiseks 2022. aastal taotletud toetust 10,86 hektarile ning 2023.

aastal 10,26 hektarile (vt alltoodud tabel). Seoses lepalehise toompihlaka lisamisega

toetusõiguslike põllumajanduskultuuride hulka tehakse sellekohane täiendus määruse lisas

kehtestatud loetelus.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, 2. detsember 2021, millega

kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise

põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 1–186);

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, 2. detsember 2021, mis käsitleb ühise

põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises

põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja

arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22);

4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse

haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34);

5) Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille

liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette

nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja

keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.1.2022, lk 52–

94).

4. Määruse mõjud

Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale,

julgeolekule, regionaalarengule ja riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

Määruse nr 81 muudatusel (kuni kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa ühikumäära

vähendamine) on positiivne mõju toetusmeetme eelarve seisukohast. Kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaa pind on viimastel aastatel suurenenud ning toetusperioodi kahel

esimesel aastal on taotletud toetuse summa ületanud toetuse maksmiseks ettenähtud eelarve. Kuni

kolmeaastase külvikorras oleva rohumaa madalama ühikumäära korral on suurem võimalus jääda

sekkumise eelarve piiresse.

Muudatus ei tohiks oluliselt mõjutada uute kohustuste võtmist, sest kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaa ühikumäär on ette nähtud peamiselt põllukultuuride (tera- ja kaunvili

jms) kasvatajatele, kes peavad oma külvikorras liblikõielisi kasvatama. Kuni kolmeaastase

külvikorras oleva rohumaa ühikumäära vähendamise korral hoitakse tõenäoliselt põllumaad

kolme aasta asemel näiteks kaks aastat rohumaa all ning neid põllumajanduskultuure, mis

annavad mahetoodangut, kasvatatakse enam. Seega on muudatusel positiivne mõju mahesektori

konkurentsivõimele ja mahetooteid jõuab rohkem turule.

Määruse 73 muudatused on seotud peamiselt lamba ja kitse kasvatamise otsetoetusega, kus

emaste lammaste ja emaste kitsede vanuse nõue muudetakse ühelt aastalt 10 kuu peale. Muudatus

puudutab olulist osa lambakasvatuse sektorist ning PRIA põllumajandusloomade registri

andmetel on 2024. aastal 827 lamba- ja kitsepidajat, kellel on 40 192 vähemalt 10 kuu vanust

emast lammast ja emast kitse. Seega on taotlejate jaoks tegemist positiivse muudatusega, kuna

toetust on võimalik taotleda suuremale osale karjast.

Emaste lammaste ja kitsede, kes on sama

aasta 02.03 kuupäevaks 10 kuu vanad,

loomapidajate arv

Emased lambad ja kitsed, kes on sama aasta

02.03 kuupäevaks 10 kuu vanused

2021 1 016 49 780

2022 980 48 685

2023 904 46 210

2024 827 40 192

Määruse 72 muudatused on seotud puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise

otsetoetusega, mille toetusõiguslike põllumajanduskultuuride loetellu lisatakse toompihlakas

ning kehtestatakse ka selle istutustiheduse nõue. PRIAle esitatud taotluste andmetel on Eestis

umbes 10 taotlejat, kes kasvatavad toompihlakat 10 hektaril. Muus osas jääb toetusskeemi

ülesehitus samaks.

Aasta Taotlejate arv Hektarid

2018 0 0

2019 0 0

2020 1 2,38

2021 10 11,02

2022 10 10,86

2023 10 10,26

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne kulutusi ega tulusid riigieelarvest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks PRIAle.