Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus

Austatud minister

Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks, Riigikogule teadmiseks ja teistele partneritele

arvamuse avaldamiseks käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus puudutab käibedeklaratsiooni lisal KMD INF

arve andmete deklareerimist ja käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete

esitamise kohustuse kehtestamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisa: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Lisaadressaadid:

Riigikogu

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Raamatupidamise Toimkond

Audiitorkogu

Eesti Raamatupidajate Kogu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

Eesti Talupidajate Keskliit

Eesti Kaupmeeste Liit

Sirje Pulk 58851469, [email protected]

Meie 03.12.2024 nr 1.1-26/5393-1

1

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

1. Sissejuhatus

Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on toetada e-arvete laialdasemat

kasutuselevõttu, parendada käibemaksu laekumist ja tõhustada maksuhalduri tööd.

Käibedeklaratsiooni lisal KMD INF (edaspidi KMD INF) deklareerivad nii müüja kui ka ostja

käibemaksuga maksustatavad tehingud, kui maksustamisperioodil ületab arvete kogusumma

tehingupartneri kohta 1 000 eurot. Kuna alla piirmäära olevaid tehinguid KMD INF-l ei

deklareerita, võimaldab see käibedeklaratsioonil alusetult deklareerida sisendkäibemaksuna

summat, mille aluseks arveid tegelikult ei ole. Seetõttu kulutab Maksu- ja Tolliamet (edaspidi

MTA) üsna palju maksuauditi ressurssi, et tuvastada, kas deklareeritud ostutehingute

käibemaksu kogusumma on deklareeritud õigesti või on seda alusetult suurendatud.

Probleemiks on ka, et müüja ja ostja deklareerivad sama tehingu kohta arve andmeid KMD

INF-l erinevalt. Seetõttu kulub suur osa MTA maksuaudiitorite tööajast müüja ja ostja poolt

KMD INF-l deklareeritud arve andmete võrdlemisel tuvastatud vahede kindlaks tegemisele.

MTA määras 2023. aastal KMD INF-l deklareeritud arve andmete võrdlemisel ja vahede

kindlaks tegemisel valeandmete esitamise eest käibemaksu kogusummas 25 mln eurot. Seega

on selline kontroll õigustatud. Samas selgub sageli, et ostja ja müüja poolt erinevalt arve

andmete deklareerimise põhjuseks ei ole käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumine, vaid arve

andmete käsitsi sisestamisel tekkinud deklareerimisvead.

Nende probleemide lahendamiseks pakutakse VTK-s välja kaks meedet:

1) KMD INF-l tuleb esitada arvete andmed sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära

1 000 eurone piirmäär;

2) kehtestada käibemaksukohustuslaste (edaspidi maksukohustuslaste) vahelistele tehingutele

masinloetavate arvete (edaspidi e-arvete) esitamise kohustus.

E-arve on digiarve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite

vahel masinloetavad ja säilitatakse elektroonses keskkonnas. E-arve ei ole pdf fail, sõltumata

sellest, kas see saadetakse e-kirjaga või muul moel või kas see on paberarvest digitaliseeritud.

VTK-s kajastatud probleemid mõjutavad riigi tulusid, MTA ressursi efektiivsemat kasutamist

ja maksukohustuslaste vahelisi konkurentsitingimusi. E-arvete kasutuselevõtt üldjuhul

vähendab maksukohustuslaste halduskoormust.

VTK-s pakutud lahenduste korral suureneks käibemaksu laekumine eeldavalt ligi 16,6 mln

eurot aastas. Sellest KMD INF-l arve andmete deklareerimine sõltumata arve summa suurusest

suurendaks riigi tulusid ligi 7,2 mln eurot ning maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-

arvete esitamise kohustuse kehtestamine ligi 9,4 mln eurot.

KMD INF-l kõikide arvete andmete deklareerimisel tekib MTA-l ühekordne kulu 40 000 eurot

ja iga-aastane kulu 2 000 eurot. E-arvete kohustuslikuks muutmisel MTA-l täiendavaid kulutusi

ei teki.

2

2. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus

2.1. Probleem 1: Käibedeklaratsioonil deklareeritakse sisendkäibemaksu, mille aluseks

arveid ei ole

Kuna KMD INF-l ei ole kohustust deklareerida kõiki käibemaksuga maksustatavaid tehinguid,

ei saa MTA automaatselt tuvastada, kas ostja poolt käibedeklaratsioonil deklareeritud

sisendkäibemaksu kogusumma on deklareeritud õigesti.

Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 27 lõike 12 kohaselt deklareeritakse KMD INF-l

juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- või linnaasutusele väljastatud

ja neilt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 22-

protsendise, 9-protsendise ja 5-protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe. Kuid seda

vaid juhul, kui arvete kogusumma tehingupartneri kohta ilma käibemaksuta ületab kalendrikuus

1 000 eurot. Nimetatud piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. KMD INF-l

ei kajastata KMS §-s 40 sätestatud reisiteenuste erikorra alusel esitatud arvete andmeid. Samuti

ei kajasta selliste tehingute eest väljastatud arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb

kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus, kuid teenuse saaja võib seda vabatahtlikult

deklareerida (KMS § 27 lõige 14). Vabatahtlikult võib deklareerida ka nende arvete andmeid,

millel on märgitud käibemaksuga maksustatav käive, kuid arvete kogusumma jääb alla 1 000-

eurost piirmäära tehingupartneri kohta kuus.

KMD INF-l esitavad arvete andmeid nii müüja kui ka ostja, mis võimaldab tehingupartnerite

andmeid võrrelda. KMD INF-i esitamise kohustus kehtestati 2014. aastal ning selle tulemusena

käibemaksuauk1 vähenes oluliselt, olles 2013. aastal 254 mln eurot ja 2015. aastal 128 mln

eurot. Kuna KMD INF-l ei ole kohustust deklareerida kõiki käibemaksuga maksustatavate

tehingute arvete andmeid, vaid ainult juhul, kui 1 000-eurone piirmäär tehingupartneri kohta

kuus on ületatud (KMS § 27 lõige14), võimaldab see esitada käibedeklaratsioonil valeandmeid,

eelkõige sisendkäibemaksu ehk ostutehingutelt makstava käibemaksu tegelikkusest suuremas

summas deklareerimist.

Näiteks kui ostja on deklareerinud arve, mille summa on 1 500 eurot, siis selle arve andmed

peavad olema deklareeritud ka müüja KMD INF-l. Kui ei, siis maksuhaldur teeb kindlaks, kes

antud juhul deklareerimisel eksis. Kui aga arvete summa tehinguparteri kohta on alla 1 000 euro

käibemaksuta, siis seda KMD INF-l deklareerima ei pea. Seega, kui käibedeklaratsioonil

deklareeritud sisendkäibemaksu summa on suurem kui KMD INF-l soetustelt deklareeritud

sisendkäibemaks, siis MTA-l puudub info selle kohta, kas tegemist on valeandmete esitamisega

või vahe tuleneb sellest, et maksukohustuslane on teinud tehinguid, mis on jäänud

tehingupartnerite lõikes alla 1 000 euro kuus. Selleks, et seda teada saada, peab MTA pöörduma

maksukohustuslase poole ja vajadusel ka tema tehingupartneri poole. See on nii MTA-le kui ka

maksukohustuslastele koormav. Kõiki vahesid ei ole eeskätt tehingute mahu tõttu võimalik

kontrollida. Näiteks oli 2023. aasta detsembrikuu seisuga 90 306 maksukohustuslast

deklareerinud viimase 12 kuu jooksul käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 327 mln

eurot, mida KMD INF-l ei deklareeritud.

1 Käibemaksuauk – maksuauk on potentsiaalsete maksutulude ehk maksude, mida oleks pidanud tasuma, ja

tegeliku maksulaekumise ehk maksude, mis tegelikult tasuti, vahe. (IMF, 2021, p. 8; EC, 2018, p. 11).

3

2.2. Probleem 2: e-arveid ei kasutata piisaval määral ja KMD INF-le arve andmete käsitsi

sisestamisel tekivad vead

Raamatupidamise seaduse § 71 lõike 7 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane esitama e-

arve kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku

omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või

raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju

või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses. 1. juulil 2025. a jõustub

raamatupidamise seaduse muudatus, mille kohaselt kohustuslik e-arve väljastamise nõue

avaliku sektori üksusele asendatakse ostja nõudmisel e-arve esitamise kohustusega. Muudatuse

eesmärk on liikuda samm lähemale e-arvete laiemale kasutamisele. Lisaks võetakse kasutusele

Euroopa standard, et ühtlustada e-arvete struktuuri nii riigisiseselt kui ka Euroopa tasandil.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2024. aasta juuli seisuga äriregistris

registreeritud ligi 346 000 isikut, kellest 5% võtab vastu e-arveid (äriregistris tunnus e-arve

vastuvõtja). Maksukohustuslastest võtab e-arveid vastu 7% ehk 8 777. Ernst & Young poolt

2021. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on ettevõtlussektoris väljastatavate arvete mahust e-

arvete osakaal hinnanguliselt 23% (ei ole arvestatud e-arveid, mis saadetakse internetipanka

ehk maksekorraldusi). Väiksemate ettevõtjate seas on see 5–10%. Uuring toimus 2021. aastal,

seega antud osakaal võib olla mõnevõrra tõusnud.

E-MTA iseteeninduskeskkonna kaudu käsitsi arve andmete sisestamisel KMD INF-i tehakse

rohkesti vigu. Selle tulemusena on MTA jaoks andmete töötlemine, analüüsimine ning

kontrollimine aja- ja ressursikulukas tegevus. Müüja ja ostja poolt deklareeritud arve andmete

erinevuse korral pöördub MTA tehinguosaliste poole kontrollimaks, kes deklareerimisel eksis.

See tekitab MTA-le palju tööd ja ka liigset halduskoormust maksukohustuslastele, sealhulgas

ka neile, kelle andmed olid korrektsed.

Ettevõtjad, kes e-arveid ei kasuta ja sisestavad andmeid käsitsi, teevad sisuliselt topelt tööd.

Müügiarve koostamisel sisestatakse andmed käsitsi raamatupidamistarkvarasse ja saadetakse

arve pdf vormingus e-kirjaga kliendile. Arve saaja prindib arve või säilitab selle digikujul ning

sisestab arve andmed (müüja nimi, arve kuupäev, arve number, maksetähtaeg, kaubakood või

teenuse kirjeldus, kogus, hind käibemaksuta, käibemaks, summa kokku)

raamatupidamistarkvarasse. Arve andmete käsitsi sisestamisel võivad tekkida sisestusvead ja

sellest tulenevalt ka deklareerimisvead KMD INF-l. Kuigi arve muutmisel tuleb esitada

kreeditarve, siis mõningatel juhtudel seda ei tehta ning esitatakse arve uuesti, mis on ka üheks

põhjuseks, miks KMD INF-l müüja ja osta poolt kajastatud arve andmed on erinevad. E-arvete

puhul saadab müüja ostjale XML formaadis (struktureeritud teksti esitamise formaat) või muus

masinloetavas versioonis faili, mis laetakse üles raamatupidamistarkvarasse ning seetõttu on

müüja ja ostja poolt KMD INF-l kajastatud arve andmed ühesugused.

3. Eesmärgid

Eesmärgiks on:

a) vähendada käibemaksuseaduse rikkumisega tekitatud kahju ja parandada

maksukohustuslaste vahelisi konkurentsitingimusi;

b) luua läbipaistvam ettevõtluskeskkond ja vähendada maksukohustuslaste halduskoormust;

c) kasutada tõhusamalt MTA maksuauditi ressurssi ja suurendada riigi tulusid.

4

E-arvete kasutamist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)

„Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“2 (edaspidi RTE3 visioon), mille eesmärgiks on

andmepõhisele aruandlusele üleminek ning e-arvete laialdasem kasutuselevõtt. E-arvete

kasutamist toetab ka Euroopa Liidu Nõukogus 5. novembril 2024. a vastu võetud digiajastu

käibemaksupakett4, millega muudetakse käibemaksudirektiivi. Muudatuse kohaselt võib

liikmesriik kehtestada oma riigis maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve esitamise

kohustuse.

Käibemaksudirektiivi muudatuse kohaselt tuleb alates 1. juulist 2030. a kehtestada

maksukohustuslastele kohustus esitada piiriüleste tehingute korral teise liikmesriigi

maksukohustuslasele e-arve. E-arvete alusel hakatakse liikmesriikide vahelisi ostu- ja

müügitehinguid automaatselt võrdlema ning sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid e-arve

alusel. Samast ajast võib liikmesriik kehtestada sarnase korra ka riigisiseselt.

4.Võimalikud lahendused, mõjutatud isikud

4.1. Probleemide võimalikud regulatiivsed lahendused

4.1.1. Käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD INF-l sõltumata

arve summa suurusest

Et vähendada tehingute, mis jäävad alla 1 000 eurost piirmäära, arve andmete

käibedeklaratsioonil deklareerimisel tekkivaid tahtmatuid ja tahtlikke vigu, on üheks

võimalikuks lahenduseks kehtestada kohustus, et KMD INF-l deklareeritakse kõik

käibemaksuga maksustatavate tehingute (välja arvatud erisused) kohta esitatud arvete andmed

sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära 1 000 eurone piirmäär. Selle meetme

rakendamisel on MTA-l võimalik kõiki maksukohustuslaste vahelisi tehinguid automaatselt

kontrollida. Kui ostja deklareerib KMD INF-l kauba soetamisel või teenuse saamisel makstavat

sisendkäibemaksu, siis selle sama arve andmed peavad olema deklareeritud ka müüja KMD

INF-l. Seega oluliselt väheneb alusetult sisendkäibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonil,

mille kohta maksukohustuslasel arvet ei ole. Meede vähendab ka käibe varjamist, kuna ostjal

tekib kohustus arve andmeid KMD INF-l deklareerida ja seega on neid andmeid võimalik

võrrelda müüja poolt deklareeritud arve andmetega.

KMD INF-l kõigi arvete andmete deklareerimine vähendab ka andmete sisestusvigu

käibedeklaratsioonil koondsummade deklareerimisel. Maksukohustuslased, keda kontrolliti,

põhjendasid enamasti alusetuks osutunud sisendkäibemaksu deklareerimisi sisestusvigadega.

Kui KMD INF-l tuleb deklareerida kõikide arvete andmed, siis sisendkäibemaksu koondsumma

moodustub kõikide tehingute sisendkäibemaksu deklareerimise summast.

VTK raames kavandatav muudatus puudutab vaid kehtiva 1 000 eurose piirmäära kaotamist.

VTK-s ei kavandata muuta kehtivaid erisusi, mille kohaselt KMD INF-l ei kajastata:

1) arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise

kohustus (KMS § 27 lg 12);

2 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Reaalajamajanduse visioon 2020-2027. Kättesaadav:

https://realtimeeconomy.ee/visioon-ja-tooplaan 3 RTE on lühend ingliskeelsest terminist real-time economy ehk reaalajamajandus. 4 Digiajastu käibemaksupakett (VAT in Digital Age) eelnõu. Kättesaadav:eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_15159_2024_INIT

5

2) arveid, mis on väljastatud KMS §-s 40 reisiteenuste käibemaksuga maksustamise

erikorra alusel.

Sarnaselt kehtivale seadusele puudutab muudatus vaid arveid, millel on kajastatud

käibemaksuga maksustatav käive (välja arvatud 0% määraga maksustatav käive) ning ei

puuduta füüsilistele isikutele (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) väljastatavaid arveid.

Mõjutatud isikuteks on kõik maksukohustuslased. Muudatusel on suurem mõju

maksukohustuslastele, kes esitavad käibedeklaratsioone e-MTA iseteeninduskeskkonna kaudu

käsitsi või paberil. Muudatus ei mõjuta oluliselt isikuid, kes esitavad käibedeklaratsioone failina

või masin-masin liidese kaudu.

Riigikogus 13. novembril 2024. a vastu võetud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seaduse5 kohaselt asendatakse 1. jaanuarist 2027. a rahandusministri määrusega

kehtestatud käibedeklaratsiooni vormid andmekoosseisudega. Sellega luuakse

maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhaldurile masin-masin liidesega oma

raamatupidamisest algandmeid, mille alusel arvutatakse välja isiku maksukohustus. Seda

tehakse 2023–2025 aastal arendusprojekti "Uus käibedeklaratsiooni ja andmete edastamine

XBRL GL formaadis“ raames maksukohustuste täitmise lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks.

Kui seni toimub käibedeklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse

tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Muudatus loob paremad

tingimused MTA-le andmete edastamiseks masin-masin liidese kaudu ning seega ka kõigi

KMD INF-l kajastavate arvete andmete edastamiseks. Maksukohustuslasel säilib võimalus

esitada andmed käsitsi või failist laadides e-MTA kliendirakenduses.

Meetmel on ka preventiivne mõju: kuna teatakse, et KMD INF-l deklareeritud müügi ja ostu

arvete andmeid automaatselt võrreldakse, siis tahtlike vigade arv väheneb oluliselt. Meetme

rakendamine võimaldab MTA-l maksuaudiitoreid efektiivsemalt kasutada. Väheneb isikutega

informatsiooni saamise eesmärgil kontakteerumise vajadus, mis on koormav nii maksuhaldurile

kui ka maksukohustuslasele. Meede võimaldab ka maksukohustuslastele kiiremini käibemaksu

tagastada, kuna väheneb kontaktne kontrollivajadus. Paranevad maksukohustuslaste

konkurentsitingimused.

4.1.2. Kehtestada 1 000 eurost väiksem piirmäär, mille korral arve andmeid tuleb KMD

INF-l deklareerida

Väiksema piirmäära kehtestamine, näiteks 300 eurot, aitab osaliselt probleemi lahendada, kuna

käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu summa, mille kohta KMD INF-l arve andmed

puuduvad, väheneb. Sellest tulenevalt jõuab MTA kontrollida rohkem neid maksukohustuslasi,

kelle osas on kahtlus, et sisendkäibemaksu on suuremas summas deklareeritud kui seadus

võimaldab. Piirmäära vähendamine lahendab probleemi vaid osaliselt, kuna võimalus

käibedeklaratsioonil deklareerida alusetult sisendkäibemaksu jääb alles.

5 Riigikogu. Kättesaadav: Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus 462 SE

6

4.1.3. Maksukohustuslaste vahelistele ostu-müügi tehingutele e-arvete esitamise

kohustuse kehtestamine

Käibedeklaratsioonil andmete kvaliteedi tõstmiseks ja käsitsi andmete sisestamisel vigade

vähendamiseks pakutakse VTK-s välja meede kehtestada maksukohustuslaste vaheliste

tehingute korral e-arvete esitamise kohustus.

E-arvete kasutamine kasvab, kuid tihti takerdub selle taha, et tehingupartneril ei ole valmidust

e-arvet saata või vastu võtta. Peamiseks põhjuseks on, et seda ei ole harjutud tegema ja puudub

vastav raamatupidamistarkvara.

E-arvete kasutamisel jõuavad õiged arved raamatupidamisse õigel ajal automaatselt ja KMD

INF-le neid eraldi sisestama ei pea, seega on ka maksukohustuslase jaoks maksuarvestus

lihtsam. Oluliselt vähenevad juhtumid, mil arved jäävad n-ö kingakarpi ja neid raamatupidajale

õigeaegselt ei edastata. RTE visiooni andmepõhise aruandluse6 kontseptsiooni kohaselt on e-

arvetel juba kirjeldatud kõik väljad, mis kanduvad käibedeklaratsioonile ja KMD INF-le

standardiseeritud kujul.

E-arvete kasutuselevõtu korral vähenevad oluliselt deklareerimisvead KMD INF-l. E-arvet üles

laadides jooksevad kõik arve andmed otse ostuarve registrikaardile ja automaatselt täidetakse

ära kõik maksuarvestuseks vajalikud väljad. Ostuarve sisestajal on vaid vaja teha vajadusel

kulude jaotus, konto seadistus kulude jaoks vms detailsem seadistus. E-arve andmete

kajastamisel KMD INF-l on müüja ja ostja andmed ühesugused. Väljastatud e-arvet on

võimalik muuta vaid kreeditarvega (teises vormingus arve puhul esitatakse praktikas

mõningatel juhtudel uus arve). E-arve väljastatakse registrikoodipõhiselt ja saadetakse e-kanali

kaudu isikule, kelle registrikood on arvel. Seega kui tehaksegi viga registrikoodi sisestamisel,

siis see parandatakse, kuna vea leiab arve saaja, kes ei ole arvele märgitud kaupa või teenust

tellinud. Seega vähendab e-arve olukordi, kus KMD INF-l ostja ja müüja poolt kajastatud arve

andmed ei ühti seetõttu, et on eksitud kauba või teenuse saaja nimega.

E-arvete kohustuslikuks muutmine ei mõjuta ainult käibemaksu laekumist, vaid omab laiemat

mõju. Ettevõtjate halduskoormus üldjuhul väheneb, aruandluskohustus lihtsustub ja andmete

kvaliteet paraneb. Maksukohustuslaste jaoks vähendab e-arvete kasutuselevõtt oluliselt

„tühitööd7“.

Sõltumata sellest, et e-arve esitamine on kohustuslik, ei piirata KMD INF-l ka teistes

formaatides esitatud arvete alusel käibe ja sisendkäibemaksu deklareerimist. KMD INF-le tekib

märge selle kohta, kas andmed on edastatud e-arvelt või mitte.

6 Andmepõhine aruandlus on luua riigi toimimiseks olulise väärtusega personali- ja majandusarvestuse andmete

automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsuse ja lihtsuse printsiibist. Selle põhjal esitab

ettevõtja andmeid riigile ainult 1 korra ning nendest andmetest saab esitatud mitut liiki aruandlust riigiga korraga.

Näiteks MTA maksuandmed ja Statistikaameti küsimustikud. 7„Tühitöö“ hulka kuuluvad näiteks riigile esitatavate aruannete koostamine ja edastamine (sh dubleeriv aruandlus);

saatelehtede täitmine; andmete topelt ja käsitsi sisestamine ning sellest tekkivate vigade parandamine; e-maili teel

arve saatmine, teenuse või toote ostmisega kaasnev liigne paberimajandus, kulunud tekstiga paberkviitung

vajamineva garantii tõestamiseks jne. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Reaalajamajanduse visioon

2020-2027, leitav: https://realtimeeconomy.ee/visioon-ja-tooplaan)

7

4.2. Probleemide võimalikud mitteregulatiivsed lahendused

4.2.1. Mitteregulatiivne võimalus käibemaksu laekumise parandamiseks

Käibemaksu laekumist on võimalik parandada suurendades maksuaudiitorite arvu.

Käibemaksukontrollidega tegelevate maksuaudiitorite keskmine määratud käibemaksusumma

ühe auditi kohta 2024. aasta esimesel poolaastal oli 12 881 eurot. Keskmine

käibemaksuarvestuse rikkumistega seotud tööde arv ametniku kohta aastas on 28, seega

keskmine ametnik määrab riigi tuludesse täiendavat käibemaksu 360 668 eurot (28x12 881).

Määratud käibemaksusummadest laekus riigi tuludesse 2023. aasta andmetel keskmiselt 89%

s.o 321 000 eurot. Palgakulu ühe ametniku kohta koos maksudega on 35 000 eurot aastas. Seega

ühe-eurone kulu maksuaudiitorile toob tulu riigi tuludesse 9,2 eurot.

Maksuaudiitorite arvu kasvuga suureneks küll maksude laekumine, kuid see meede ei aitaks

kontrolle automatiseerida. Maksukohustuslaste halduskoormus ei väheneks; ei paraneks ka

maksuauditi ressursi kasutamise tõhusus. Jääb alles rutiinne maksukohustuslaste poole

pöördumine juhtudel, kui tekib kahtlus sisendkäibemaksu alusetus mahaarvamises ja KMD

INF-l deklareerimisvigade põhjuste kindlakstegemiseks. Automaatkontroll, mida võimaldaks

e-arvetel põhinev, kogu käivet kattev KMD-INF, lubaks audiitoritel keskenduda sisulisele

tööle. Automaatkontrollil on ka preventiivne mõju, mis maksuaudiitorite arvu suurendamisel

on oluliselt väiksem.

4.2.2. E-arvete kasutusmugavusest ettevõtjate teadlikkuse suurendamine

E-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks saab suurendada ettevõtjate teadlikust e-arvete

kasutusmugavusest ja nii aja kui raha säästust. Hoolimata sellest, et e-arved on olnud aastaid

kättesaadavad ja e-arvete kasutusmugavusest on maksumaksjaid teavitatud, ei ole e-arvete

kasutuselevõtt oluliselt suurenenud. Vaid 7%-l maksukohuslastest on äriregistris märge, et nad

võtavad vastu e-arveid.

Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt jõustub 1. juulist 2025. a e-arvete esitamise

kohustus ostja nõudmisel, mis võib suurendada e-arvete kasutajate arvu äriühingutevahelistes

tehingutes.

4.3. Eelistatav lahendus

Eelistavateks lahendusteks on käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD

INF-l sõltumata arve summa suurusest (probleemi 1 lahendus) ning maksukohustuslaste

vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamine (probleemi 2 lahendus).

Käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD INF-l sõltumata arve summa

suurusest vähendab oluliselt rohkem alusetut sisendkäibemaksu deklareerimist kui teised

meetmed. Piirmäära vähendamine, mille korral tuleb arve andmeid KMD INF-l deklareerida ei

anna vajalikku tulemust, kuna võimalus käibedeklaratsioonil alusetult deklareerida

sisendkäibemaksu jääb alles. Arve andmete automaatkontrollil sõltumata arve summa suurusest

on ka oluliselt suurem preventiivne mõju. Meede võimaldab MTA audiitoritel keskenduda

sisulisele tööle.

Maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve kohustuse kehtestamine vähendab oluliselt

KMD INF-l arve andmete sisestusvigu, vähendab maksuaudiitorite töökoormust ja üldjuhul

8

maksukohustuslaste halduskoormust. Vabatahtlik süsteem ei motiveeri suurt osa ettevõtjaid

uuendustega kaasa minemast ja e-arveid esitama, mida kinnitab ka madal e-arvete kasutamise

osakaal. See takistab ka nende maksukohustuslaste poolt e-arvete kasutuselevõttu, kes seda

sooviksid. E-arvetel põhinev automaatkontroll võimaldaks maksuaudiitoritel rohkem

keskenduda sisulisele tööle.

Kui raamatupidamise seaduse muudatuse jõustumisel, mille kohaselt e-arve esitatakse ostja

nõudmisel, suureneb oluliselt e-arvete väljastamine, võib kaaluda e-arve kohustuse

rakendamata jätmist.

Kavandatavate muudatustega kaasneb ettevõtlusvabaduse riive, kuid muudatused on

asjakohased ja proportsionaalsed. Põhiseaduse § 31 kohaselt peab riik tagama

ettevõtlusvabaduse, kuid see ei tähenda, et ettevõtluskeskkonda ei või reguleerida asjakohaste

normidega. Sama paragrahvi teine lause lubab seadusega sätestada ettevõtlusvabaduse

kasutamise tingimused ja korra, mis antud juhul kavandatakse KMS-i muudatusega. Riik peab

tagama ka õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate

õigusvastase tegevuse eest ja tagama konkurentsi. Kavandatavad muudatused seavad

maksukohustuslastele täiendavaid nõuded, kuid need on vajalikud riigi tulude suurendamiseks

ja konkurentsitingimuste parandamiseks. Riive ei ole intensiivne, kuna ka käesoleval ajal

deklareeritakse KMD INF-l arve andmeid, kaotatakse vaid 1 000 eurone piirmäär. Piirmäära

kadumine mõjutab eelkõige maksukohustuslasi, kellel puudub raamatupidamistarkvara, kuid

sellistel juhtudel ei ole arvete maht reeglina suur. E-arvete kasutuselevõtmise toetamiseks

kavandatakse mitmeid meetmeid, mis vähendavad riive ulatust.

5. Uuringud ja teiste riikide kogemus

5.1. MTA kliendiuuring

MTA korraldas 2024. aasta mais ja juunis küsitluse ettevõtjate valmisoleku kohta minna üle e-

arvetele ja kasutada masin-masin liidest käibedeklaratsiooni esitamiseks. Küsimustik saadeti

4 037 ettevõtjale ning valimisse valiti nelja erineva käibegrupiga ettevõtjad nende 2023. aasta

käibe põhjal. Kokku vastas küsitlusele 381 ettevõtjat (vt joonis 1).

5.1.2. Ettevõtjate valmisolek kasutada e-arveid

Alla 10 000 eurose aastakäibega ettevõtjad olid pigem seda meelt, et neil puudub valmisolek e-

arvetele üleminekuks (42%). Kommentaarides märgiti põhjuseks, et puudub

raamatupidamistarkvara, millega e-arveid saata ning sellise tarkvara soetamine tooks kaasa

lisakulu. Puuduvad ka oskused raamatupidamistarkvara kasutamiseks. Selle käibegrupi

ettevõtjatest oli e-arvetele üleminekuks valmis 36%. Ülejäänud (22%) ei osanud küsimusele

vastata.

Ettevõtjatest, kelle käive on 10 000–100 000 eurot, olid 46% valmis e-arvetele üleminekuks

ning tõid välja, et e-arvete laialdasem kasutuselevõtmine säästab aega ja on mugav ning vigu

andmete sisestamisel tekib vähem. Need ettevõtjad, kes e-arvetele üleminekuks valmis ei olnud

(36%) märkisid, et palju kauba müüki toimub väljaspoole Eestit, kus e-arveid ei kasutata,

puudub raamatupidamistarkvara, mis toetaks e-arvete väljastamist, ettevõtjale tekib lisakulu

ning puudub oskusteave seda tarkvara kasutada. 18% ei osanud küsimusele vastata.

9

Ettevõtjatest, kelle käive on 100 000–1 000 000 eurot, olid 54% valmis e-arvetele üleminekuks

ning märkisid, et e-arvete kasutuselevõtuga väheneb raamatupidamisele kuluv aeg, arved ei kao

ära ja e-arveldamine on mugav. Need ettevõtjad, kellel hetkel selleks valmidust ei ole (29%)

märkisid, et e-arvete kasutuselevõtuks peaksid nad palkama juurde raamatupidaja või selleks

teenuse sisse ostma, mis tooks kaasa lisakulusid ning paljudel klientidel ei ole käesoleval ajal

e-arvete vastuvõtmise võimekust. 17% ei osanud küsimusele vastata.

Ettevõtjatest, kelle aastakäive oli üle miljoni euro, olid 52% valmis e-arvetele üleminekuks.

Samuti märgiti, et tekib ajasääst raamatupidamises, andmevahetus on kiire ning vigu tekib

vähem. Ettevõtjad, kes veel e-arvetele üleminekuks valmis ei olnud (33%) tõid välja peamisteks

põhjusteks selle, et nende kliendid ei asu Eestis ning tehingupartnerid ei võta vastu e-arveid.

Lisaks märgiti, et kontsernis kasutatakse rahvusvahelist raamatupidamistarkvara, kus ei ole

võimalik e-arveid süsteemselt saata ja vastu võtta ning emaettevõtjal puudub motivatsioon ja

huvi seda muuta. 15% ei osanud küsimusele vastata.

Joonis 1. Valmidus e-arvete kasutamiseks

Allikas: MTA

Kokkuvõtvalt on küsitluse kohaselt keskmiselt 47% ettevõtjatest valmis e-arvetele

üleminekuks, 35% ettevõtjatest ei olnud selleks valmis ning küsimusele ei osanud vastata 18%.

E-arvetele üleminekuks valmisolevate ettevõtjate märksõnad: mugav, paberivaba, automaatne

andmete sisse lugemine programmi, vähendab töökoormust, ei pea tšekke taga otsima ega

duplikaate küsima, aitab kokku hoida aega, kindel, väldib sisestusvigu, töömahu vähenemine,

andmevahetuse kiirus, kõik tehingud on reaalajas jälgitavad, arved laekuvad õigeaegselt

programmi, lihtne haldamine, kindlus, et teine osapool on arve kätte saanud, lihtsustab

raamatupidamist ja deklareerimist, kaasaegne digitaliseerimine.

E-arvetele üleminekuks mittevalmisolevate ettevõtjate märksõnad: teenus on tasuline,

puudulikud arvutiteadmised, töötan vana moodi, ei kasuta raamatupidamistarkvara,

raamatupidamistarkvara ei võimalda saata e-arveid, soovin ise otsustada, kuidas suhtlen

välismaaga, arveldades e-arved ei toimi, kliendid eraisikud, digitaalne kinnitusring on tülikas,

välismaa raamatupidamistarkvara.

10

5.1.3. Ettevõtjate valmisolek kasutada käibedeklaratsiooni esitamiseks masin-masin

liidest

Kuni 10 000 eurose aastakäibega ettevõtjad märkisid peamiselt, et seda ei kasutata, kuna

puudub raamatupidamistarkvara.

10 000–100 000 eurose aastakäibega ettevõtjad põhjendasid, et neil puudub volitus

otseliidestuseks MTA-ga ja ollakse harjunud käibedeklaratsioone täitma käsitsi, olenemata

võimalusest automaatselt andmeid edastada. Lisaks märgiti, et ettevõtjad ei kasuta

raamatupidamistarkvara või nende raamatupidamistarkvaral see võimekus puudub.

100 000–1 000 000 eurose aastakäibega ettevõtjad põhjendasid, et raamatupidamistarkvaras

puudub vastav võimekus või ei soovita seda kasutada. Lisaks toodi välja, et teatud

raamatupidamistarkvarade puhul on selle arenduse maksumus liiga kulukas.

Üle miljoni eurose aastakäibega ettevõtjad põhjendasid masin-masin liidese mittekasutamist

raamatupidamistarkvara puudujääkidega. Märgiti, et tulevikus sooviksid sellist lahendust oma

raamatupidamistarkvarasse. Mittekasutamist põhjendati ka sellega, et kontserni

raamatupidamistarkvarade puhul on selle arenduse tegemine ebamõistlikult kulukas.

5.2. RTE visioon

RTE visiooni koostamisel viidi läbi põhjalik mõjuanalüüs, mille kohaselt säästavad reaalajas

toimivad andmevahetuse lahendused (nagu e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus

riigile, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 000 000 euro aastas. Lisaks on võimalik

aastas kokku hoida ligi 14 000 000 töötundi, mis vastab umbes 7 000 inimese täistööajale. RTE

lahenduste kasutuselevõtmine peaks oluliselt vähendama protsesside viiteaegu, optimeerima

ressursikasutust ning vähendama tehingukulusid. Nendeks lahendusteks muuhulgas on e-arvete

laialdasem kasutuselevõtt, automatiseeritud andmevahetus ja andmepõhise aruandluse

juurutamine. Kokkuvõtvalt on RTE eesmärk luua reaalajas toimiv ärikeskkond, kus finants- ja

haldustoimingud saavad toimuda tänu standardiseeritud ja digitaalsele andmevahetusele

automaatselt ja reaalajas, minimeerides ettevõtjatele tekkivat halduskoormust.

5.3. Raamatupidaja.ee portaali küsitlus

Raamatupidaja.ee portaal intervjueeris 2023. aastal kahteteist raamatupidamisettevõtjat ja

raamatupidamistarkvara pakkujat, et koguda seisukohti e-arvete kohustuslikuks muutmise

kohta. Enamik intervjueeritavatest nõustus, et e-arvete kohustuslikuks muutmine vähendaks

oluliselt nii raamatupidajate kui ka väikeettevõtjate igapäevast töökoormust, eriti nende jaoks,

kes peavad oma raamatupidamisarvestust ise. Nende hinnangul ei ole e-arveldamise teenus

kallis ning see võimaldab tõhusamat andmevahetust ja vähendab vigade riski. Siiski väljendati

muret, et kohustuslikuks muutmisega kaasneks paljude ettevõtjate negatiivne vastureaktsioon.

Peamine murekoht on ettevõtjate mitmekesisus ning vanemate või lihtsamate

raamatupidamistarkvarade kasutamine, mis võib muuta ülemineku e-arvete kasutamisele

keeruliseks. Suurematel ettevõtjatel, kes juba kasutavad keerukaid raamatupidamistarkvarasid

või ostavad teenust sisse, on üleminek e-arvetele lihtsam. Väiksematel ettevõtjatel või neil, kes

kasutavad vanemat raamatupidamistarkvara, võib e-arvete kohustuslikuks muutumine aga

tunduda liiga järsuna. Lisaks toodi esile, et mõned raamatupidajad ei mõista e-arvete

potentsiaali ega oska seda rakendada. Üldiselt pooldati ideed suurendada e-arvete osakaalu,

11

nähes selles võimalust vähendada raamatupidamiskulusid ja varimajanduse osakaalu ning

parandada finantsarvestust. Soovitati kaaluda kohustuslikkuse määramist arvete arvust või

käibe piirist lähtuvalt, jättes mikroettevõtjatele võimaluse vabatahtlikuks osalemiseks 8.

5.4. Ernst & Young Baltics AS läbiviidud uuring

Ernst & Young Baltics AS (edaspidi E&Y) viis Rahandusministeeriumi ja MKM tellimusel

2021. aastal läbi uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja eraettevõtluses“9. Uuringu

küsimuste kokkuvõtvates järeldustes toodi välja järgmine (lk 56–58):

 ettevõtlussektoris väljastatavate arvete mahust on e-arvete osakaal hinnanguliselt 23%

(ei ole arvestatud e-arveid, mis saadetakse internetipanka ehk maksekorraldusi);

 väiksemate ettevõtjate seas on e-arvete osakaal väiksem ja piirdub hinnanguliselt 5–

10%-ga;

Peamised probleemid, miks e-arveid ei saadeta:

 puudub võimekus e-arveid saata (ei ole operaatoriga lepingut);

 erinevate e-arve portaalide kaudu on küll võimalik e-arveid tasuta saata, aga seda ei ole

harjutud tegema;

 äritarkvara seadistamine e-arve saatmiseks nõuab mõnede raamatupidamistarkvarade

puhul kasutajalt liigseid toiminguid;

 e-arve saatjad, kes kasutavad saatmiseks e-arve portaale, koostavad arveid topelt lisaks

e-arve portaalile ka oma äritarkvaras, millel ei ole kas e-arve saatmise võimekust või ei

ole see e-arvete saatmiseks seadistatud.

Peamised probleemid, miks e-arveid vastu ei võeta:

 arve saatjal ei ole e-arvete saatmise võimekust;

 raamatupidamisteenuse pakkujate puhul on probleemiks, et nende kliendid ehk

ettevõtjad ei soovi alati kasutada e-arveid või on see takistatud tehnoloogiliste või

äriprotsessiliste piirangute tõttu;

 kui enamik levinumaid raamatupidamistarkvara pakkujaid toetavad e-arvete laiemat

kasutuselevõttu, siis ettevõtjad seda võimekust ei ole pigem harjunud kasutama.

E-arvete laialdasema leviku takistustena märgiti (lk 30, 31):

 ettevõtja IT süsteemid (ladu, müük, tootmine) ei pruugi omavahel ühilduda, mille

tulemusena on e-arve kasutamine tülikas ja ei pruugi anda oodatud kulude kokkuhoidu;

 ettevõtjate seas on teadlikkus nii e-arvete olemusest kui ka nende kasutamisega

seonduvast võimalikust kasust madal;

 arvatakse, et e-arvete saatmine ja vastuvõtmine on keeruline;

 mikro- ja väikeettevõtjatele ei pruugi e-arvete saatmine olla majanduslikult kasulik, kui

neil puudub suurem ostuarvete maht;

 suurematel ettevõtjatel või mitut erinevat majandustarkvara kasutavatel ettevõtjatel võib

süsteemide ühildamine maksta ebaproportsionaalselt suure summa.

8 Raamatupidaja.ee. Kui e-arvete kohustus toorelt läbi surutakse oma alaeksperte kaasamata, on see pigem risk

varimajanduse tekkeks. 24.10.2023. Kättesaadav: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/23/suur-lugu-

kui-e-arvete-kohustus-toorelt-labi-surutakse-oma-ala-eksperte-kaasamata-on-see-pigem-risk-varimajanduse-

tekkeks 9 Ernst&Young. E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses. Majandus-ja

Kommunikatsiooniministeerium. 2021

12

5.5. Teiste riikide kogemus

Nagu märgitud VTK peatükis „Eesmärgid“, on käibemaksudirektiivi äsja heaks kiidetud

muudatuste kohaselt alates 1. juulist 2030. a Euroopa Liidus kohutuslik e-arvete esitamine

piiriüleste tehingute korral. Direktiivi läbirääkimistel osundasid mitmed liikmesriigid, et

peavad oluliseks varasemat e-arvetele üleminekut ja kaaluvad e-arvete kohustuse kehtestamist

ka riigisisestele tehingutele. Järgnevalt kirjeldame mõne konkreetse liikmesriigi kehtivat korda

ja plaanitud tegevusi.

Ettevõtlussektoris on e-arved juba kohustuslikud Itaalias. Sellist kohustust planeerivad

kehtestada ka Poola, Läti, Prantsusmaa ja Belgia. Itaalias on kasutusel tsentraliseeritud

lahendus, mille kohaselt liiguvad e-arved läbi riikliku platvormi ning e-arvete lahenduse

pakkujaks on riik. Sellist lahendust kavandab ka Poola10. Detsentraliseeritud lahendust

kavandavad Läti, Belgia ja Prantsusmaa. Sellisel juhul toimub maksuarvestus

raamatupidamistarkvara kaudu saadud andemete alusel.

Läti

Lätis on alates 1. jaanuarist 2025. a e-arvete esitamine kohustuslik valitsusasutustele ning alates

1. jaanuarist 2026. a on plaanitud e-arved kohustuslikuks muuta ka kõikidele äriühingutele

olenemata sellest, kas äriühing on maksukohustuslane või mitte. Erandina lubatakse e-arveid

mitte väljastada näiteks haigekassa süsteemist väljastatavate arvete ja e-kviitungite (näiteks

sularahakviitungid, riigi maksuametis registreeritud kviitungid) korral.

Kasutusele võetakse detsentraliseeritud e-arvete lahendus, kasutades kolme elektroonilist

edastusviisi (kanalit), et tagada riigisiseste e-arvete kohustuslik vastuvõtmine:

 tasuta riigisisene tarnelahendus (e-aadress), mis on sarnane meie e-arveldajale;

 Peppol’i11 teenusepakkujad (e-arve operaatorid);

 individuaalne e-arvete vahendus (raamatupidamistarkvarade sisene e-arvete vahetus).

Hetkel tegeletakse e-arvete analüüsiga, mille käigus selgitatakse, milliseid andmeid soovitakse

arvetelt koguda. Vastavalt riigisiseste e-arvete rakendamise kontseptsioonile on plaanis, et e-

arved sisaldavad vähemalt järgmisi maksuhaldurile kättesaadavaid andmeid: arve kuupäev ja

number, arve väljastaja nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number, arve saaja nimi

ja maksukohustuslasena registreerimise number, kaupade ja teenuste nimetus, tehingu summa,

valuuta, käibemaksumäär, käibemaksu summa, erirežiimid, arve tüüp, arve väljastaja

pangakonto number, viide muudele dokumentidele (vajadusel), e-arve operaatori ID

(vajadusel).

Määrusega kehtestatakse e-arvete ringluse kord, sealhulgas andmevahetuse tehnilised

vahendid, kättetoimetamise ja vastuvõtmise viisid ja kanalid, liideste kasutamine ja muud e-

arvete ringluse tehnilised aspektid. Struktureeritud e-arvete andmestruktuur järgib ainult

Euroopa Liidu ühtset standardit.

10 Euroopa Komisjon. E-arvete kasutamine. Kättesaadav: eInvoicing Country Factsheets for each Member State

and other countries (europa.eu) 11 Peppol – Peppol keskkond (Pan-European Public Procurement On-Line) on loodud elektrooniliste dokumentide

rahvusvaheliseks vahetamiseks. Selle üks olulisimaid funktsioone on rahvusvahelise e-arvelduse toetamine ja

lihtsustamine. Sisuliselt tõlgib Peppol keskkond kohalikus formaadis e-arve EL’i e-arve standardile vastavaks

dokumendiks. Selle lahenduse abil e-arve välismaale saatmiseks peab ettevõtte poolt kasutataval e-arve operaatoril

olema Peppol liides.

13

E-arvete väljastamise kohustus sätestatakse raamatupidamise seaduses. Raamatupidamise

seaduses toodud eeskirjade rikkumisel kohaldatakse haldusvastutust haldusõigusrikkumiste

menetluse seaduse alusel.

Belgia Belgias kehtib kohustus saata e-arveid valitsusasutustele. 1. jaanuarist 2026. a muutub e-arvete

kasutamine ettevõtlussektoris kohustuslikuks.

E-arveid ei pea esitama:

 maksukohustuslased, kelle tehingud on käibemaksudirektiivi artiklite 132 ja 135 alusel

käibemaksust vabastatud;

 pankrotimenetluses olevad maksukohustuslased, kelle tegevus on piiratud ja toimub

pankrotihalduri järelevalve all.

Belgia plaanib ülemineku e-arvetele läbi viia kahes etapis:

 esimeses etapis jõustub e-arvete esitamise kohustus alates 1. jaanuarist 2026. a;

 teises etapis jõustub digitaalne raporteerimiskohustus (DDR), mis põhineb e-arvete

esitamise kohustusel. Selle etapi üksikasju arutatakse.

Uue süsteemi kasutuselevõtuks on Belgia loonud mitmeid meetmeid, sealhulgas:

 väikeettevõtjatele antavad maksusoodustused süsteemi käivitamiskulude katmiseks;

 koostööplatvormid, et toetada e-arvetele üleminekut;

 spetsiaalsed veebilehed ja üleriigiline reklaamikampaania, et suurendada teadlikkust ja

pakkuda tuge;

 avalik platvorm HERMES, mis on ajutiselt saadaval neile, kes ei suuda algselt e-arveid

vastu võtta.

E-arvete kohustuse täitmise tagamiseks kaalutakse haldustrahvide kehtestamist mõistliku

üleminekuperioodi lõppemisel.

Eestis on kõige optimaalsem kasutusele võtta detsentraliseeritud lahendus, sest selle jaoks on

juba olemas toimiv süsteem nii operaatorite kui ka e-MTA näol. Tsentraliseeritud süsteemile

üleminek oleks nii riigile kui ka raamatupidamistarkvara pakkujatele kulukas, mis omakorda

tõstaks teenuse hinda lõpptarbijale. Lisaks on ettevõtjad juba harjunud detsentraliseeritud

lahenduse kasutamisega.

5.6 Kokkuvõte

MTA küsitluse kohaselt on 47% ettevõtjatest valmis üle minema e-arvete kasutamisele. Eestil

ja Eesti e-arvete teenusepakkujatel on olemas vajalikud lahendused e-arvete kasutamiseks. E-

arved on mugavad, kiired ja täpsed lahendused, mis aitavad säästa aega ning muuta

andmevahetuse ettevõtjate ja riigi vahel kiiremaks. E-arvete madal kasutus jääb pigem

harjumuste, motivatsiooni ja võimekuse puudumise taha. Osa ettevõtjatest soovib hakata

kasutama e-arveid, kuid pole seda senini teinud, kuna tehingupartneril puudub e-arve võimekus.

Raamatupidajad näevad e-arvete kasutamises võimalust vabaneda "tühitööst" ning keskenduda

sisulisele tööle. RTE visiooni andmepõhise aruandluse kontseptsioon loob võimalused andmete

ühekordseks sisestamiseks, mis vähendab oluliselt riigiga andmete vahetusele kuluvat aega.

MKM ning MTA on töötanud välja meetmed e-arvetele üleminekul ettevõtjatele negatiivse

mõju vähendamiseks (detailsemalt punktis 6.2.).

14

6. Mõjuanalüüs

6.1. Käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD INF-l sõltumata arve

summa suurusest

Kavandataval meetmel on mõju majandusele ja riigiasutuse töökorraldusele.

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased ja raamatupidamisteenust osutavad ettevõtjad

Mõju kirjeldus. Muudatusel on mõju sihtgrupi halduskoormusele. Kehtiva korra kohaselt tuleb

KMD INF-l deklareerida juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele väljastatud

arvete andmed, kui arvete kogusumma, millel on kajastatud käibemaksuga maksustatav käive

(välja arvatud 0% määraga maksustatav käive), ületab 1 000 eurot kuus. Muudatuse tulemusena

tuleb kajastada kõigi arvete andmed, millel on kajastatud käibemaksuga maksustatav käive

(välja arvatud 0% määraga maksustatav käive), sealhulgas ka nende arvete andmed, mille

summa jääb alla nimetatud piirmäära. KMD INF-l andmete deklareerimise kohustus ei puuduta

füüsilistele isikutele väljastatavaid arveid (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad) ning ei

laiene tehingute andmetele, millele seaduse alusel laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise

kohustus ja reisiteenuste erikorra rakendamise korral.

Meede suurendab maksukohustuslaste ja raamatupidamisteenust osutavate ettevõtjate

halduskoormust juhul, kui andmeid sisestatakse KMD INF-le käsitsi. Samas vähendab see

maksukohustuslaste halduskoormust MTA pöördumiste vähenemise tõttu ning parandab

konkurentsitingimusi.

Mõjutatud sihtrühma suurus on suur. Meede puudutab kõiki maksukohustuslasi, keda 1. juuni

2024. a seisuga oli 120 047, ja raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtjaid. Tegevusalaga

„raamatupidamine ja maksualane nõustamine“ (EMTAK kood 69 202) on äriregistrisse kantud

7 901 ettevõtjat, sealhulgas maksukohustuslasi 2 468 ja ettevõtjaid, kes ei ole

maksukohustuslased, 5 403.

Mõju ulatus on keskmine. Meede puudutab eelkõige neid maksukohustuslasi, kellel on

käibemaksuga maksustatavaid tehinguid kalendrikuus alla 1 000 eurose piirmäära, ning kes

esitavad käibedeklaratsiooni e-MTA iseteeninduskeskkonnas käsitsi andmete sisestamisega või

paberil.

MTA andmetel on vähemalt 45% maksukohustuslasi, kes kehtiva korra kohaselt KMD INF-i

esitama ei pea, kuid meetme tulemusena see kohustus tekiks. Iseteeninduskeskkonnas

täidetakse 45% käibedeklaratsioonidest käsitsi (vt joonis 2).

Kui jätta arvestamata käibedeklaratsioonid, kus summasid ei deklareeritud, vaid deklaratsioon

esitati nullidega, siis käsitsi sisestamisega või paberil esitati 32% käibedeklaratsioonidest.

Muudatus ei mõjuta oluliselt isikuid, kes esitavad käibedeklaratsioone MTA-le failina või läbi

masin-masin liidese (X-tee), kuna nad saavad edastada arvete andmed automaatselt. Seega

nende halduskoormus ei suurene.

15

Joonis 2. Käibedeklaratsioonide esitamise viisid

Allikas: MTA

Käesoleval ajal on KMD INF-l võimalik deklareerida ka kõikide arvete andmed, millel on

käibemaksuga maksustatav käive, mitte ainult käivet ja soetust, mis ületab 1 000 eurost

piirmäära. Seda võimalust kasutab ligi 4 000 maksukohustuslast. Võimalust on kasutatud vähe

põhjusel, et raamatupidamisprogrammides on 1 000 eurone piirmäär seadistatud. Kui

kehtestatakse arvete andmete deklareerimise kohustus ilma piirmäärata, siis tarkvarateenuse

pakkuja seadistab raamatupidamistarkvara ümber, mis ei ole keeruline.

Muudatus mõjutab olulisemalt maksukohustuslasi, kellel on ostetud spetsiaalne tarkvara või

kes kasutavad vanemat raamatupidamistarkvara, millel puudub võimalus genereerida

käibemaksudeklaratsiooni ja selle lisasid, mistõttu nad on täna andmeid sisestanud

käibedeklaratsioonidele käsitsi. Sõltuvalt raamatupidamistarkvara keerukusest ja võimalustest

võib arenduste tegemine või uue raamatupidamistarkvara kasutusele võtmine olla selliste

ettevõtjate jaoks kulukas.

MTA andmetel deklareerisid maksukohustuslased, kes e-MTA kaudu käsitsi sisestasid andmed

käibedeklaratsiooni, keskmiselt 195 eurot sisendkäibemaksu, mida KMD INF-l ei kajastatud.

Seega ei ole sisestamist vajavate arvete andmete hulk tõenäoliselt üldjuhul väga suur. KMD

INF-i esitamise kohustus on kehtinud 10 aastat. Võib eeldada, et maksukohustuslastel, kelle

arvete maht on suur, on tõenäoliselt KMD INF-i automatiseeritud esitamise võimekus olemas.

Samuti on infotehnoloogilised võimalused alates 2014. aastast, mil kehtestati 1 000-eurone

piirmäär, oluliselt edasi arenenud.

VTK-s toodud teise meetme rakendamisel – maksukohustuslastele e-arvete esitamise kohustuse

kehtestamisel väheneb oluliselt käsitsi andmete sisestamine käibedeklaratsiooni.

Käibedeklaratsiooni failina või läbi X-tee esitamisel ei ole andmete mahul tähtsust.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatusega kokkupuude on kord kuus

käibedeklaratsiooni esitamisel.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Teatud osale maksukohustuslastest, kellel

puudub raamatupidamistarkvara, võib muudatus olla mõnevõrra koormav. Kuna üldjuhul

16

raamatupidamistarkvara puudub väikeettevõtjatel, kellel ei ole palju tehinguid, ei ole lisanduv

halduskoormus suur.

Et viia ettevõtjateni info deklareerimise automatiseeritud võimaluste kohta, kavandab MTA

mitmesuguseid selgitavaid tegevusi. Informatsioon masin-masin liidese kasutamise kohta on

saadaval ka MTA kodulehel.12

Meetme mõju on keskmine. Muudatus puudutab kõiki maksukohustuslasi, kuid selle mõju

üldjuhul ei ole suur.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste töökorraldusele

Mõju sihtrühm: MTA

Kehtestades kõigi käibemaksuga maksustatavate tehingute puhul arve andmete deklareerimise

kohustuse KMD INF-l, peab käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summa

vastama KMD INF-l deklareeritule. Sellisel juhul ei ole maksukohustuslastel enam võimalik

käibedeklaratsioonil deklareerida sisendkäibemaksu, millel puuduvad KMD INF-l

deklareeritavad arve andmed. Käesoleval ajal deklareeritakse keskmiselt 372 000 000 eurot

aastas sisendkäibemaksu, mille aluseks olevate arvete andmeid ei ole KMD INF deklareeritud.

Arve andmete õigsuse kontroll toimuks kõikide tehingute puhul automaatselt ning

maksukohustuslaste poole pöördutakse vaid tõsiste kahtlustuste korral.

Meetme tulemusena väheneks riigile tekkiv maksukahju. Kontrolli automatiseerimise tõttu

vabanevat maksuauditi ressurssi saab suunata muudele maksukontrolli objektidele.

MTA 2023. aasta riskianalüüsi kohaselt kahtlustati alusetut sisendkäibemaksu mahaarvamist

2 149 juhul, kuna alla 1 000 euroste arvete alusel käibedeklaratsioonil deklareeritud

sisendkäibemaksu koondsumma oli ebatavaliselt suur. Nendest juhtumitest jõuti kontrollida

889. Neist 323 juhul (36%) tuvastati sisendkäibemaksu mahaarvamise rikkumisi, mille

tulemusena parandati käibedeklaratsioone kokku 3 800 000 euro ulatuses.

Maksukohustuslasi, keda ei jõutud kontrollida, oli 1 260. Neile omistatud kahtlustatav

maksukahju oli 11 400 000 eurot. Lähtudes ülaltoodust, et riskiga maksukohustuslaste puhul

tuvastati rikkumisi 36%-l juhtudest, siis tõenäoliselt on nende maksukohustuslaste poolt

tekitatud tegelik maksukahju 4 100 000 mln eurot (36% 11 400 000 eurost).

MTA kavandab vabanevat ressurssi kasutada täiendavatele kontrollidele. Alates 2024. aastast

saab MTA andmeid platvormihalduritelt platvormidel tegutsevate ettevõtjate kohta (DAC713)

ja makseteenuste pakkujatelt ettevõtjate piiriüleste tehingute kohta (CESOP14). Kuna need

kontrollid on mahukamad, siis suudab MTA hinnanguliselt läbi viia 622 täiendavat kontrolli,

12 MTA. Masin-masin liidese kasutamine. Kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-

tasumine/kaibemaks/kaibedeklaratsiooni-ja-aruannete-esitamine/x-tee-kaudu-raamatupidamistarkvarast 13 DAC7 – Platvormialase teabe automaatne vahetus. Platvormihalduritel on kohustus koguda ja esitada Maksu-

ja Tolliametile üks kord aastas andmed nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt

teenitud tulu kohta 14 CESOP – Alates 1.01.2024 on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud koguma makseteenuse pakkujatelt infot

piiriüleste maksete kohta ning edastama selle Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi

CESOP. Infot makseteenuse pakkujatelt hakkavad koguma liikmesriikide maksuhaldurid. Süsteemi CESOP

eesmärk on anda liikmesriikide maksuhalduritele vahendid võimalike käibemaksupettuste tuvastamiseks e-

kaubanduses, mille on toime pannud müüjad, kelle asukoht on teises liikmesriigis või kolmandas riigis.

17

ehk 70% 2023. aastal sisendkäibemaksu tõendamiseks tehtud 889 kontrollist. Arvestades, et

MTA keskmine riskimudelite tabavus on 50%, võib eeldada, et tegelikku maksudest

kõrvalehoidumist tuvastatakse 311 juhul. Lähtudes MTA kontrollide käigus tuvastatud

rikkumistest keskmist käibemaksu määramise summat (12 881 eurot), määrataks

kontrolliressursside vabanemisest ja ümbersuunamisest tulenevalt riigi tuludesse ligi 4 000 000

eurot aastas.

Eeldatavad riigi tulud ja kulud

Lähtudes eeldatavast maksukahjust (4 100 000 eurot) ja meetme tulemusena vabaneva

maksuauditi ressursi kasutamise tulemusena muudel kontrolliobjektidel määratud summadest

(4 000 000 eurot) ning arvestades, et määratud summadest laekub keskmiselt 89% (2023. aasta

andmed) on riigi tuludele positiivne mõju 7 200 000 eurot aastas.

MTA kulud. Täiendavad kulud MTA-le on minimaalsed: riskide hindamise süsteemis tuleb

teha muudatus, millega kaasneb ühekordne kulu 2025. aastal 40 000 eurot. Edaspidi kaasneb

iga-aastane kulu 2 000 eurot seoses serveri mahtude suurenemisega.

6.2. Maksukohustuslaste vahelistele ostu-müügi tehingutele e-arvete esitamise kohustuse

kehtestamine

Kavandataval meetmel on mõju majandusele, riigiasutuste tööle ja keskkonnale.

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased, raamatupidamisteenust osutavad ettevõtjad,

raamatupidamistarkvara teenust osutavad isikud.

Pakutava lahenduse kohaselt peavad maksukohustuslased omavaheliste tehingute kohta

hakkama esitama e-arveid. Seega peab neil tekkima võimekus nii e-arvete väljastamiseks kui

vastuvõtuks. E-arvete alusel lihtsustub käibedeklaratsiooni, sealhulgas KMD INF-i

deklareerimine. E-arvete alusel deklareerimisvigade arv väheneb ja seega väheneb ka MTA

poolt maksukohustuslaste poole pöördumine KMD INF-l deklareeritud andmete

täpsustamiseks.

Kui arved saadetakse e-arvetena, siis kaasneb kokkuhoid paberi ja printimise arvelt ning

väheneb arve saaja töömaht arve info töötlemisel. E-arvete kasutusele võtmine võimaldab

ettevõtjal saada vajadusel ülevaadet finantsseisust reaalajas.

Meetme tulemusena muutub ka maksuaudiitorite töö tõhusamaks ja seega kaasneb positiivne

mõju maksukohustuslaste konkurentsitingimustele.

Mõjutatud sihtrühm on suur. Meede puudutab kõiki maksukohustuslasi, keda 1. juuni 2024. a

seisuga oli 120 047. Eelkõige on mõjutatud maksukohustuslased, kellel puudub võimekus e-

arveid vastu võtta. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2024. aasta juuli seisuga

võimekus olemas 7%-l maksukohustuslastest. Seega enamikul see võimekus käesoleval ajal

puudub.

Lisaks maksukohustuslastele puudutab pakutav lahendus raamatupidamisteenust osutavaid

ettevõtjaid, kes pakuvad raamatupidamisteenust maksukohustuslastele, ja

18

raamatupidamistarkvara programmide pakkujaid, kellel e-arve võimekus puudub.

Tegevusalaga „raamatupidamine ja maksualane nõustamine“ (EMTAK kood 69 202) on

ettevõtjaid äriregistris 7 901 isikut, sealhulgas maksukohustuslasi 2 468 ja ettevõtjaid, kes ei

ole maksukohustuslased, 5 403.

Mõju sagedus ja ulatus on keskmine. Meetme tulemusena tuleb e-arveid esitada regulaarselt,

kuid e-arvetele väljastamisele üleminekuks vajalikud toimingud on ühekordne tegevus.

E-arvete kasutamine muudab ettevõttes raamatupidamise efektiivsemaks, arvete sisestamisaeg

ja sisestamisvigade arv väheneb oluliselt.

Meetme rakendamisel peaksid maksukohustuslased, kes käesoleval ajal ei kasuta

raamatupidamistarkvara, selle kasutusele võtma. E-arvete võimekust sisaldavat tarkvara

pakuvad mitmed ettevõtjad, kusjuures tihti sisaldub paketis teatud arvete mahus tasuta teenus.

Näiteks pakub Merit Tarkvara tasuta paketti mikroettevõtjatele, kus saab 6 kuu jooksul tasuta

sisestada 100 müügiarvet, 100 ostuarvet ja teha 100 pearaamatu kannet. E-arvete saatmine

Merit Tarkvara sees on tasuta. SmartAccounts pakub nii kuupõhist piiramata kannete arvuga

teenust hinnaga 25 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kui ka kuni 25 kandega kuus teenust

hinnaga 6,5 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Kui soovitakse vastu võtta ja välja saata e-

arveid, lisandub operaatori tasu. Finbite e-arvete operaator pakub teenust, mis sisaldab kuni 5

ostu- ja 5 müügiarvet kuus tasuta ning sellest suurem maht maksab 8 eurot kuus, millele

lisandub käibemaks. Samuti pakub riik raamatupidamisprogrammi E-arveldaja.

Mikroettevõtjate puhul on kuni 10 kannet kuus tasuta ning üle 51 kande kuus maksab 9 eurot

kuus, millele lisandub käibemaks. E-arvete saatmine ja vastuvõtmine on tasuta. Seega

mikroettevõtjatel, kellel on vähe arveid, ei tekita e-arvete saatmine olulist kulu.

Meede mõjutab ka neid maksukohustuslasi ja raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtjaid, kes

küll omavad raamatupidamistarkvara, kuid see ei toeta e-arvete vastuvõtmist ja saatmist.

Eelkõige see mõjutab ettevõtjaid, kes kasutavad spetsiaalset tarkvara, näiteks rahvusvahelisi

ettevõtteid, kes kasutavad kontserni ühtset spetsiifilist programmi. E-arve arenduste tegemine

võib sellised juhul olla kulukas.

Pakutav lahendus mõjutab ka raamatupidamistarkvara teenuse pakkujaid, kellel täna puuduvad

lahendused e-arvete väljastamiseks ja vastu võtmiseks. Neil tekib stiimul lisada

programmidesse e-arve võimekus. Arenduste vajadus võib muuta teenuse lõppkliendile

kallimaks.

Meede puudutab tänaseid lepingulisi suhteid maksukohustuslaste vahel. Kui täna lepivad nad

kokku, millise standardi ja millisel viisil toimub lepingujärgne arveldamine, siis meetme

rakendamisel selleks enam vajadust ei ole. Maksukohustuslastele reguleerib arvelduskorra riik.

Pakutav lahendus puudutab inimeste harjumusi ja võimekust kaasa minna uute digitaalsete

lahendustega. Väikeettevõtjad, kes on seni teinud raamatupidamist Exceli tabelis või paberil,

peavad hakkama kasutama raamatupidamistarkvara, mis võib esialgu osutuda keeruliseks, kuid

pikemas perspektiivis vähendab halduskoormust.

Meede on positiivse mõjuga nendele maksukohustuslastele, kes soovivad e-arveid laialdaselt

kasutada, kuid seda on takistanud tehingu teise osapoole võimetus e-arveid kasutada. Meetme

tulemusena paraneb raamatupidamises andmete kvaliteet ning üldjuhul väheneb

19

raamatupidamiseks kuluv ressurss. Samuti on e-arvete säilitamine raamatupidamistarkvaras

odavam, kui nende säilitamine pabervormil.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine:

Maksukohustuslased, kes kasutavad raamatupidamistarkvara, mis ei toeta e-arveid, peavad

tegema arendusi või vahetama raamatupidamistarkvara. Sellega kaasnevad lisakulud, mis

sõltuvalt maksukohustuslase spetsiifikast võivad olla tema jaoks olulised. Teatud juhtudel,

näiteks rahvusvaheliste ettevõtjate puhul, kes kasutavad kontserni raamatupidamistarkvara,

millel puudub e-arve esitamise võimekus, võib e-arve arendus olla kulukas. Samas oleks

koormav pidada raamatupidamist üheaegselt nii kontserni raamatupidamistarkvaras kui Eesti

raamatupidamistarkvaras.

Meetme kohaselt kehtestatakse maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve esitamise

kohustus, kuid sanktsiooni puudumisel võidakse seda reeglit eirata. KMD INF-le märke

tegemine e-arve andmete esitamise kohta peaks maksukohustuslast motiveerima esitada e-

arvete andmeid. Sellisel juhul on andmed usaldusväärsemad ja MTA pöördumine arve andmete

selgitamiseks on väiksem.

Ebasoovitavate mõjude riski aitavad vähendada MKM ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutus (EIS) koostööprojektid.

EIS maksis 2023. aastal ettevõtjatele seitsme erineva projekti raames toetusi summas 308 000

eurot. 2024. aasta juuli seisuga oli 2023. aastaks eraldatud raha veel kasutamata 820 250 euro

eest.

MKM on eraldanud 2024. aastal EIS-le reaalajamajanduse lahenduste piloteerimiseks

riigieelarve ja teadusarenduse vahenditest summas 2 100 000 eurot, millest 2024. aasta juuli

lõpu seisuga oli vabade vahendite jääk 2 000 000 eurot.

EIS-i kaudu on 2024. aastaks planeeritud järgnevad toetusmeetmed15:

 uudne äritarkvara lahenduse arendus (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid

riigieelarvest);

 andmepõhise aruandluse prototüüp (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid

riigieelarvest);

 e- kviitungi prototüüp (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid riigieelarvest);

 kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja

töötlemise prototüüp (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid riigieelarvest);

 reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendus (meede avatakse 2024 aasta sügisel,

vahendid riigieelarvest);

 ettevõtte digipöörde toetus (avatud kuni 2025. aasta lõpuni, taotlusi võetakse vastu 2025.

aasta esimese poolaasta lõpuni; vahendid RRF-st16);

 ettevõtte digitaalse teekaardi toetus (avatud kuni 2027, vahendid ESF-st17).

MKM toetab ka reaalajamajanduse projekti raames MTÜ Maakondlike Arenduskeskuste

Võrgustikku, kes teeb veebikoolitusi ettevõtjatele, raamatupidajatele ning tarkvaraarendajatele

15 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5.04.2023 määrus nr 23 „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise

toetusmeede“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023005 16 RRF – Taaste- ja vastupidavusrahastu. Kättesaadav: https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taaste-ja-

vastupidavusrahastu-rrf 17 ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Kättesaadav: https://rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/toetusfondid-ja-

programmid/uhtekuuluvus-ja-siseturvalisuspoliitika-fondid

20

kaasaegsete tehnoloogiate kohta nagu e-arved, andmepõhine aruandlus, e-kviitungid ja e-

veoselehed18. Reaalmajanduse teemaliste koolitustega planeeritakse jätkata ka 2025. aastal.

MKM on planeerinud 2025. aastal kasutada toetusteks Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF)

vahendeid, kuid täpsemad summad ning meetmete planeerimine on hetkel arutlusel. Meetmete

planeerimisel arvestatakse ka käesoleva VTK mõjudega ning püütakse suunata toetusmeetmeid

sihitumalt. Lisaks planeeritakse jätkata projektiga digitaliseerimise meistriklass, mille raames

tuvastab ettevõtte protsessid ja tarneahelad, mille optimeerimine avaldab enim mõju ettevõtte

konkurentsivõimele. Personaalse mentori ja tippkoolitajate toel valmib organisatsiooni

strateegilise arendamise plaan.19

MKM korraldab igal aastal Reaalajamajanduse konverentsi20, kuhu on kaasatud valdkonna

eksperdid nii avalikust- kui erasektorist. 2024. aasta konverentsil on avatud debatid ja arutelud

e-arvete teemadel ning ettekanne digiajastu käibemaksupaketi kohta.

Samuti MTA kavandab teha ettevõtjatele selgitustööd e-arvete kasulikkusest.

Mõju on keskmine. Muudatus puudutab kõiki maksukohustuslasi. Muudatusel on

maksukohustuslastele nii positiivne kui negatiivne mõju. Negatiivsete mõjude vähendamiseks

on planeeritud erinevaid meetmeid.

Mõju valdkond 2: mõju keskkonnale on väike

Ettevõtjad kasutavad ulatuslikult pdf-formaadis arveid, mida prinditakse, märgistatakse ja

pannakse kaustadesse ning säilitatakse seaduses ette nähtud korras. Kui maksukohustuslaste

vaheliste ostu-müügi tehingute korral tuleb esitada e-arve, siis väheneb printimise vajadus, mis

omakorda vähendab paberi ja tindi kulu ning säästab loodust. Arved säilitab

raamatupidamistarkvara.

Mõju olulisus, ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.

Mõju valdkond 3: mõju riigiasutuse korraldusele

Mõju sihtrühm: MTA

Mõju kirjeldus: Mõju on MTA töökorraldusele ja töökoormusele. Maksukohustuslaste

vahelistele tehingutele e-arve kehtestamise kohustus parendab KMD INF-l deklareeritavate

andmete kvaliteeti ja seega vähendab MTA maksuaudiitorite tööd kauba või teenuse müüja ja

ostja poolt deklareeritud andmete kontrolli mahtu. Selle tulemusena vabanevat maksuauditi

ressurssi saab suunata muudele kontrolliobjektidele.

MTA 2023. aasta riskianalüüsi kohaselt kahtlustati käibemaksu arvestuse rikkumist 3 839 juhul,

kus müüja ja ostja poolt KMD INF-l deklareeritud arvete andmed erinesid. Nendest jõuti

kontrollida 2 639 käibedeklaratsiooni. Valeandmete esitamisega oli tegemist 962 juhul ehk 36%

juhtudest kogusummas 25 100 000 eurot. Kauba või teenuse müüja oli käibe jätnud

18 MTÜ Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku. Kättesaadav: www.arenduskeskused.ee/koolitused/ 19 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Kättesaadav: Digitaliseerimise meistriklass - EASi ja KredExi

ühendasutus 20 Reaalajamajanduse konverents. Kättesaadav: Konverents 2024 | Reaalajamajandus

21

deklareerimata 767 juhul ehk 80% juhtudest summas 14 900 000 eurot. Ostja oli

sisendkäibemaksu valesti maha arvanud 195 juhul ehk 20% juhtudest summas 10 200 000 eurot.

Sisendkäibemaksu suuremana deklareerimisel oli tegemist ostuarvete puudumisega või nende

võltsimisega ja mittetoimunud tehingute kohta väljastatud ettemaksuarvetega, millele tasumist

ei järgnenud.

Teisi deklareerimise eksimusi, mis maksukahju riigile ei tekitanud, oli 64%. Need eksimused

tõid kaasa põhjendamatu halduskoormuse maksukohustuslastele maksuhalduri pöördumiste

näol, et deklareerimiste erinevuste põhjuseid selgitada. Peamiselt esinesid juhtumid, kus ostja

ja müüja deklareerisid tehinguid erinevates perioodides või oli eksitud arve andmete

sisestamisel KMD INF-le, märkides kas vale tehingupartneri nime, arve numbri või muud

olulised andmed. Oli ka juhtumeid, kus kontrolli alustati seoses ostja poolt esitatud

tagastusnõudega, mille käivet kontrolli alguses müüja ei olnud deklareeritud, kuid müüja

deklareeris seda pärast kontrolli alustamist hilinemisega.

Lisaks eelnimetatud kontrollitud maksukohustuslastele oli 2024. aasta alguse seisuga veel

kontrollimata 1 200 sellist maksukohustuslast, keda MTA 2023. aastal kontrollida ei jõudnud,

kuid kelle poolt kahtlustatav maksukahju on 6 300 000 eurot. Lähtudes ülaltoodust, et riskiga

isikute puhul tuvastati rikkumisi 36%-l juhtudest, siis tõenäoliselt maksukohustuslased, keda ei

jõutud kontrollida, tekitasid maksukahju 2 300 000 eurot (36% 6 300 000 mln eurost).

Eelpool nimetatud 2 639 kontrollile aastas kuluva ressursist saaks maksuhaldur 70% suunata

teistele kontrollidele (1847 (2 639x0,7)) ja 30% ressursist kasutataks edasi KMD INF-l olevate

andmete kontrollimiseks. Arvestades, et teised kontrollid on mahukamad, tehakse mõnevõrra

vähem kontrolle ehk 1 293 kontrolli (1847x0,7). Võttes arvesse MTA keskmist riskimudeli

tabavust 50% võib eeldada, et 647 juhul tuvastatakse maksuarvestuses rikkumine. Lähtudes

MTA senisest kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste puhul keskmist käibemaksu määramise

summat 12 881 eurot, kasvaksid MTA poolt määratud summad 8 300 000 eurot.

E-arvete esitamisel paraneb oluliselt KMD INF-l deklareeritud andmete õigsus, kuna arve

andmed liiguvad ostja ja müüja raamatupidamisarvestusse ja sealt oste käibedeklaratsioonile.

Vähenevad juhtumid, millal arve ei ole jõudnud õigeaegselt raamatupidamisarvestusse ja seega

suureneb müüja ja ostja poolt sama tehingu ühes maksustamisperioodis deklareerimine. E-

arvete kasutuselevõtt ei lahenda olukorda, kui e-arve erinevates perioodides deklareerimise

põhjuseks on erinevalt määratletud käibe toimumise aeg.

Eeldatavad riigi tulud ja kulud

Lähtudes eeldatavast maksukahjust (2 300 000 eurot) ja meetme tulemusena vabaneva

maksuauditi ressursi kasutamise tulemusena muudel kontrolliobjektidel määratud summadest

(8 300 000 eurot) ning arvestades, et määratud summadest laekub keskmiselt 89%, on riigi

tuludele positiivne mõju 9 400 000 eurot.

Meetmega ei kaasne MTA-le täiendavaid kulutusi.

7. Muudetavad õigusaktid ning edasine kaasamise plaan

Meetmete rakendamiseks on vaja muuta käibemaksuseadust ja rahandusministri määrust,

millega on kehtestatud käibedeklaratsiooni vorm.

VTK saadetakse teadmiseks Riigikogule, kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja tagasiside

saamiseks järgmistele organisatsioonidele:

22

Maksu- ja Tolliamet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, Raamatupidamise Toimkond, Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate

Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,

Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit.

Eeldatav eelnõu avaliku

konsultatsiooni ja kooskõlastamise

aeg

2025 I. kvartal

Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2027. aasta 1. jaanuar

Vastutavate ametnike nimed ja

kontaktandmed

Sirje Pulk, peaspetsialist

Rahandusministeerium, maksu-ja tollipoliitika osakond,

[email protected], +372 58851469

Kaja Kadak, peaspetsialist

Rahandusministeerium, maksu-ja tollipoliitika osakond,

[email protected], +372 58845549