Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/1210

Toetusfondi määruse muutmise eelnõu

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a

määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi

vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu. Palume kooskõlastust

viie tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad: 1. VV määruse eelnõu

2. VV määruse eelnõu seletuskiri

Andrus Jõgi

58851311 [email protected]

EELNÕU

25.11.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määruse nr 16

„Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse muutmine

Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a määrust nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku

omavalitsuse üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja

kord” täiendatakse §-ga 33 järgmises sõnastuses:

㤠33. Vaimse tervise teenuse toetus

(1) Vaimse tervise teenuse toetuse jaotamisel kohaliku omavalitsuse üksuste vahel lähtutakse

sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõikest 39. Toetuse jaotamisel võetakse arvesse kohaliku

omavalitsuse üksuste elanike arv vastava aasta 1. jaanuari seisuga rahvastikuregistri andmetel.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus peab toetuse kasutamisel lähtuma sotsiaalhoolekande seaduse

§ 156 lõikes 39 ja 310 sätestatud tingimustest.“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määruse jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kristen Michal

Peaminister

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 6. veebruari 2015. a

määruse nr 16 „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse üksustele

määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise

tingimused ja kord” muutmine” eelnõu seletuskiri

I. Sissejuhatus

1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga täiendatakse toetusfondi määrust uue meetmega - vaimse tervise teenuse toetusega.

Toetuse eesmärk on parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (koos ka vaimse

tervise teenus) kättesaadavust kohalikul tasandil.

2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ReM) kohaliku

omavalitsuse finantsjuhtimise osakonna nõunik Andrus Jõgi (telefon 5885 1311, e-mail

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi tegi eelnõule REM kohalike omavalitsuste

poliitika osakonna KOV õigusvaldkonna juht Martin Kulp (telefon 5885 1442, e-mail

[email protected]).

3. Märkused

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste valdkonda reguleerivate

õigusaktidega. Eelnõu ettevalmistamisel ei ole aluseks võetud teiste riikide õigusakte.

II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Riigikogus vastu võetud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu (500 SE) kohaselt lisandub sotsiaalhoolekande seadusesse (edaspidi SHS) uus

toetusmeede kohalikele omavalitsustele – vaimse tervise teenuse toetus.

Toetuse eesmärk on parandada psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavust

kohalikul tasandil. Kui seni on kohalikel omavalitsustel tulnud vaimse tervise teenuste

pakkumiseks raha riigilt taotleda, siis edaspidi on see igal aastal arvestatud toetusfondi.

Vahendid jaotatakse kohalike omavalitsuste vahel proportsionaalselt elanike arvuga,

arvestades et minimaalne toetus kohaliku omavalitsuse kohta on vähemalt 1/250 ja

maksimaalne kuni 1/16 kogu toetuse mahust. See võimaldab ka väiksematel omavalitsustel

pakkuda vajalikke vaimse tervise teenuseid. Püsivam rahastusmehhanism annab valdadele ja

linnadele suurema autonoomia sobivate teenuste pakkumisel. Näiteks toetuse 2025. aasta

eelarve on planeeritud selliselt, et toetuse summa jääb kohaliku omavalitsuse kohta vahemikku

6000 – 96 000 eurot. Eelarveaasta jooksul kasutamata jäetud summa kannab kohalik

omavalitsus üle järgmisesse eelarveaastasse samal otstarbel kasutamiseks (riigieelarve seaduse

§ 52).

Vahendid on mõeldud vaimse tervise teenuse korraldamise rahastamiseks, et aidata parandada

teenuste kättesaadavust. Kohalik omavalitsus võib toetust kasutada vaimse tervise teenuse, s.o

psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi kättesaadavuse edendamiseks. Sellega on muu hulgas

hõlmatud ka näiteks üldhooldusteenust saavad inimesed. Kuivõrd toetusfondist rahastamisel

on tegemist omavalitsuse korraldatava abiga, hindab vald ja linn ise teenuste üldist vajadust ja

2

oma võimalusi (eelarve, teenusepakkujad piirkonnas) ning sõlmib koostööleppe

teenusepakkujaga, kes osutab elanikele vaimse tervise teenuseid ette antud mahus.

Teenuse korraldamisel on kohalik omavalitsus seotud nõudega, et teenust saab pakkuda üksnes

asjakohase ettevalmistusega isik. Psühholoogiline abi on vastava väljaõppega (psühholoogia

bakalaureuse- või magistrikraadiga, kutsetunnistusega spetsialist) psühholoogi rakendatav

inimesele või inimrühmale suunatud professionaalne tegevus. Psühhosotsiaalne abi on

inimeste psühhosotsiaalset heaolu parandavad tegevused, mida pakuvad oma pädevuse piires

selleks asjakohase ettevalmistuse saanud isikud. Asjakohaseks ettevalmistuseks loetakse

piisavat hariduslikku ja kutsealast ettevalmistust, kui see loob eeldused professionaalseks ja

kvaliteetseks teenuseosutamiseks. Teenust vahetult osutav isik on saanud ettevalmistuse (sh

tasemeharidus, täiendkoolitus, praktika ehk töökogemus), mida saab eeldada vastava teenuse

osutamise korral. Selle näiteks võib olla ka teenusepakkuja kehtiv kutsetunnistus seotud

kutsealal. Töökogemuse hindamisel loetakse piisavaks töökogemus, mis loob eeldused vaimse

tervise teenuse pakkumiseks iseseisvalt ja tulemuslikult, arvestades sihtrühma vajadusi ning

tunda seejuures ära kutsealased piirid abi osutamisel.

Teenusepakkujad ei pea siiski olema tingimata kutsega või magistrikraadiga psühholoogid,

vaid tegemist võib olla ka teiste toetavate teenuste (nt hingehoid, teraapiad, tugigrupid,

kogemusnõustamine jm) pakkujatega, kellel on vastav ettevalmistus nende teenuste

pakkumiseks. Täpsemalt kirjeldatakse soovituslikke nõudeid Sotsiaalministeeriumis 2024.

aastal valmivas toetuse andmise juhendis, mis aitab muudatust tulemuslikumalt rakendada.

Juhend on mõeldud kohalike omavalitsuste toetamiseks teenuste planeerimise protsessis.

Seniste taotlusvoorude raames on kohalikud omavalitsused pakkunud mitmesuguseid

teenuseid, sealhulgas psühholoogilist nõustamist, pereteraapiat, perenõustamist,

loovteraapiaid (nt muusika-, kunsti-, liikumisteraapia), mänguteraapiat, kriisinõustamist ja

hingehoidlikku nõustamist.

Kohalik omavalitsus peab teenuse osutamise alustamisel teavitama oma elanikke teenusest ja

selle osutamise korraldusest kooskõlas SHS § 14 lõikega 2, kehtestades teenuse pakkumise

tingimused ja korra. Eelnõuga ei nähta ette kohustust hinnata inimese individuaalset

abivajadust ega teenust saama suunamist. Kohalik omavalitsus määrab peamised abivajavad

sihtrühmad ja neile sobivad teenused ning planeerib need vastavalt, arvestades olemasolevaid

ressursse (sihtrühmade suurus ja proportsioon, rahalised vahendid, teenusepakkujad

piirkonnas jm). Kohalikul omavalitsusel on võimalik ise otsustada, millistel tingimustel

hakkab inimene teenust saama – kas pöördub teenuse saamiseks otse teenusepakkuja poole või

suunab teenust saama kohalik omavalitsus. Kui vald või linn ei ole isikut ise teenust saama

suunanud, edastab teenuseosutaja vastavalt teenuse pakkumise lepingule kohalikule

omavalitsusele info selle kohta, kellele on teenust pakutud.

SHS § 156 lõige 310 piirab õigust kasutada toetusfondist vaimse tervise teenuse osutamiseks

ette nähtud vahendeid sellisteks kuludeks, mida kohalik omavalitsus juba katab oma eelarvest.

SHS § 156 lõikes 39 sätestatud toetusfondi rahastus ei ole mõeldud näiteks vaimse tervise

teenuse või psühholoogilise abi osutamiseks üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses või

koolieelses lasteasutuses tugispetsialisti tegevusena.

III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega.

3

IV. Määruse mõjud

Eelnõuga luuakse kohalikele omavalitsustele võimalus pakkuda oma elanikele vaimse tervise

teenuseid ehk psühhosotsiaalset ja psühholoogilist abi. Muudatuse toel luuakse vaimse tervise

kogukonnateenuste tasandil kas peamine või täiendav võimalus inimestele abi saamiseks.

V. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määrusega kinnitatakse eelarvega toetusfondi määratud toetuste jaotuspõhimõtted ning see

riigieelarvele seal selleks planeeritud vahenditega võrreldes täiendavaid kulusid kaasa ei too.

2025. aasta riigieelarve eelnõus on kavandatud vaimse tervise teenuse korraldamise toetuseks

1 542 000 eurot.

VI. Jõustumine

Eelnõu jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Kuna tegemist on kohaliku omavalitsuse võimalusega

rakendada iseseisvalt vaimse tervise teenuse pakkumist, on neil võimalik teenuse pakkumisega

alustada ka hiljem ning sellest ei sõltu toetusfondist vahendite jaotamine.

VII. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning

Sotsiaalministeeriumile.

25.11.2024