Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord

Kantsleri…… käskkirjaga nr .. kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise ja järelevalve kord“

Lisa 1

Taotlusvorm riigieelarvelise toetuse taotlemiseks (ministri otsustuskorras ja konkursi korral)

1.Taotleja nimi ja registrikood

2. Taotleja juriidiline aadress

4. Kontaktandmed (telefon ja e-posti aadress)

5. Arvelduskonto number, viitenumber, pank

6. Taotletav summa

7. Toetuse kasutamise eesmärk

8. Tegevuse elluviimise periood

9. Tegevuste kirjeldus koos ajagraafikuga (kululiigid peavad ühtima punkti 14 finantseelarvega) Kululiik 1 .... Kululiik 2 .... jne

10. Mõõdetav tulemus ja sihtrühm

11. Kas küsitud tegevuse rahastamiseks kasutatakse muud rahastust, sh koostööpartnerid (KOV, omafinantseering jne) või lisatakse omafinantseeringut. Palun loetleda

12. Mis mõju avaldab tegevus organisatsioonile, ühiskonnale

13. Kas nimetatud tegevused jätkuvad peale kirjeldatud elluviimise perioodi (ei pea täitma, kui on asja soetamine)

14. Finantseelarve. Võib Excelis eraldi esitada ja kululiikide kaupa detailsemalt lahti kirjutada. Kululiigid on näitlikud ja neid võib muuta vastavalt tegevuse omapärale.

Kululiigid taotleva summa osas

Kogus Ühiku hind Summa kokku

1. Administreerimiskulu (meeskonna töötasu, asutuse rendi-, side-, valvekulud, raamatupidamine jne)

2. Trükiste avaldamisega seotud kulud

3. Lähetus- ja koolituskulud (lähetusega seotud transpordi, majutuse ja osavõtutasu)

4. Ürituste korraldamine (koosolekute korraldamise kulud, sh ruumi ja tehnika rent, sõidukulu, lektorite tasu, majutus, teavitamine jne)

5. Asjade soetamine ja soetamisega seotud kulud, sh transport (mööbel, arvutid jne)

6. Hindamised, uuringud jne seotud kulud (sh lepingutasud, litsentsid jne)

7. Muud kulud (loetleda nimetusena)

Kulud kokku:

Kinnitus riigieelarvelise toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitan taotlejana, et:

 ei ole saanud sama kulu hüvitamiseks toetust teistelt finantseerijatelt;

 ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;

 ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;

 ei ole ministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;

 meie suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad

maksuvõlad;

 toetuse saamisel eraldatud toetust kasutatakse sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses

sätestatud eesmärkide täitmiseks.

Taotleja esindaja nimi (allkirjastatud digitaalselt)

1

Kantsleri…… käskkirjaga nr ..

kinnitatud „Sotsiaalministeeriumi toetuse andmise ja järelevalve kord“

Lisa 2

Järelevalve kokkuvõte

Kontrolli tegemise aeg: Kontrollist teavitamise aeg:

Kontrolli tegemise koht:

Kontrollitav periood:

Kontrolli tegijad:

Toetuse saaja andmed

Juriidilise isiku nimi

Registreerimisnumber

Kontaktisik (nimi, kontaktandmed)

Toetuse saaja andmed

Lepingu nr

Toetuse eesmärk

Kontrollitoimingud (loetleda tehtud toimingud: nt intervjuud, dokumentide kontroll, ürituse või

koolituse külastamine, muu tegevusega tutvumine)

Küsimused Jah Ei Kommentaar

1. Kas kulutused on tehtud ja

tasutud selleks ettenähtud

ajaperioodil?

2. Kas kulutused jäävad

heakskiidetud eelarve piiridesse?

3. Kas eelarve muudatus(t)est on

teavitatud lepingu kontaktisikut

või sõlmitud lepingu muutmise

kokkulepe?

2

4. Kas saadud toetusega seotud

raamatupidamise kanded on

eristatud muust

raamatupidamisest?

5. Kas toetuse saaja on järginud

riigihanke nõudeid, kui on hankija

riigihangete seadusest lähtuvalt?

6. Kas tehtud kulud on tegevuste

elluviimiseks vajalikud?

7. Kas toetust on kasutatud

sihipäraselt?

8. Kas päevakavad, ettekanded ja

õppematerjalid vastavad sisult

toetuse andmise tegevustele, on

olemas osalejate nimekirjad, fotod

või muu tõendusmaterjal ning

osalejad vastavad taotluses

kirjeldatud sihtrühmale?

9. Kas soetatud esemed on

füüsiliselt olemas, neid

kasutatakse sihtotstarbeliselt ning

need on vajalikud taotluses

kirjeldatud tegevuste

elluviimiseks?

10. Füüsilise väljundiga tegevuste

puhul, kas objekt on valminud või

arenduses, vastab tüübilt või

üldistelt omadustelt lepingus

ettenähtule, täidab lepingus

seatud eesmärke?

Tuvastatud puudused/rikkumised (juhul, kui tuvastatakse):

KANTSLERI KÄSKKIRI

21.12.2020 nr 15

Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord

Vabariigi Valitsuse seaduse § 54 lõike 1 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 17: 1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve korra koos lisadega (lisatud). 2. Käskkirja ajakohastamise tagab Sotsiaalministeeriumi finantsosakond. 3. Tunnistan kehtetuks kantsleri 27. veebruari 2018. a käskkirja nr 5 „Sotsiaalministeeriumi riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste andmise tingimused ja kord“ ja kantsleri 7. novembri 2014. a käskkirja nr 54 „Sotsiaalministeeriumi antud toetuste üle järelevalve korraldamise tingimuste ja korra kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Priske

2

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sotsiaalministeeriumi (edaspidi ministeerium) toetuste andmise ja järelevalve kord

(edaspidi kord) reguleerib avalikes huvides tegutsevatele isikutele (edaspidi taotleja) riigieelarvelistest vahenditest antava toetuse taotlemist, taotluste menetlemist, väljamaksmist ja aruandlust ning toetuse kasutamise üle järelevalve tegemist.

1.2. Toetus on kindlaks sihtotstarbeks antav rahaline väljamakse, mis kantakse ministeeriumi

rahastamisotsuse alusel toetuse saaja arvelduskontole ühekordse maksena lepingus sätestatud maksegraafiku, aruande vms alusel.

1.3. Ministeeriumi antavad riigieelarvelised toetused on eelarveprotsessi käigus otsustatud

toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja reservi toetused.

1.4. Eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused hõlmavad:

 õigusaktist, arengukavast või programmist tulenevaid toetusi;

 hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi;

 riigieelarve eelnõu koostamise käigus Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetusi;

 täiendavaid toetusi (nn fraktsioonitoetused). 1.5. Ministri otsustuskorras antavad toetused on eelarveaasta jooksul valitsemisala vabade

vahendite olemasolul eraldatud vajaduspõhised toetused. Ministri otsustuskorras toetuse andmise üldine eeldus on panustamine ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade arengusse ning valdkonna arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seatud eesmärkide täitmisse.

1.6. Reservi toetused on jooksval aastal Sotsiaalministeeriumi poolt Rahandusministeeriumile esitatud taotluse alusel Vabariigi Valitsuse reservist finantseeritavad ja Vabariigi Valitsuses otsustatud toetused ning neid käsitletakse üldjuhul nagu ministri otsustuskorras antavaid toetusi.

1.7. Hasartmängumaksu laekumisest antava toetuse andmist reguleerib ministri käskkirjaga

kinnitatud hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise kord.

1.8. Punktis 1.4 nimetatud eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja reservi toetused jagunevad tegevus-, investeeringu- ja projektitoetuseks. Hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused jagunevad tegevus- ja projektitoetusteks.

1.9. Tegevustoetus on rahastamisliik, millega ministeerium toetab taotleja põhitegevust ja arengut, lähtudes taotleja põhikirjalistest või põhimäärusest tulenevatest ülesannetest ja taotleja arengudokumentides määratud eesmärkidest.

1.10. Investeeringutoetus on rahastamisliik, millega ministeerium toetab osaliselt või täielikult

juriidilise isiku põhivara investeeringu kulude katmist põhivarasse investeerimisel.

1.11. Projektitoetus on rahastamisliik, millega toetatakse kindla eesmärgi saavutamisele suunatud, ajas ja ruumis piiritletud, kindla tulemiga, üks kord elluviidavat tegevust või tegevuste kogumit.

1.12. Kui toetuse käskkirjas on antava toetuse summa juures toetuse saaja määramata,

leitakse see avatud taotlusvooru või avaliku konkursiga (edaspidi ühiselt avatud taotlusvoor) või hankega.

3

1.13. Toetuste menetlemisel osalev teenistuja kohustub täitma korruptsioonivastasest

seadusest tulenevaid nõudeid, sealhulgas pidama kinni tegevus- ja toimingupiirangutest.

1.13.1. Kui toetuste menetlemisel osalev teenistuja on toetust taotleva organisatsiooni töötaja, selle juht- või kontrollorgani liige või korruptsioonivastase seaduse §-s 7 nimetatud seotud isik, taandab ta ennast viivitamata otsustus- ja kontrolliprotsessist. Teenistuja, kelle tegevuses esineb huvide konflikt või kelle puhul tekib kahtlus tema erapooletuses, peab lisaks enda viivitamatule taandamisele otsustus- ja kontrolliprotsessist teavitama kirjeldatud asjaoludest enda vahetut juhti, kes määrab ülesannete täitmiseks teise teenistuja.

1.13.2. Ministeeriumi nõudmisel esitab toetuste menetlemisel osalev teenistuja allkirjastatud

kinnituse huvide konflikti puudumise kohta.

1.14. Käesolevas korras ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust käesolevas korras sätestatud erisustega.

2. NÕUDED TOETUSE SAAJALE JA TAOTLEMINE

2.1. Toetuse saajaks, sealhulgas toetuse taotlejaks, saab olla mittetulundusühing, sihtasutus

ja muu isik, keda loetakse seoses varasema koostööga ministeeriumi strateegiliseks partneriks või kelle põhikirjaline tegevus või kavandatud ühekordne projekt toetab ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkondade eesmärke.

2.2. Toetuse saaja võib tegevuste elluviimisse kaasata partneri avalikust, era- või

mittetulundussektorist.

2.3. Taotluse esitamise kohustus on ministri otsustuskorras ja avatud vooru ning üldjuhul Vabariigi Valitsuse reservist rahastatavatel toetuse saajatel.

2.4. Taotleja tegevus peab olema avalik, tal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebileht, sotsiaalmeedia väljund või alamleht, kas katus- või partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebilehel, kus on leitavad vähemalt tema põhikiri, juhtorganite koosseisud ning viide eetilise tegutsemise põhimõtetele ja/või väärtustele, millest oma tegevuses lähtutakse.

2.5. Toetuse taotlemisel ei tohi: 2.5.1 taotlejal olla võlgnevusi ministeeriumi ees, sealhulgas peab taotleja olema tagastanud

eelnevalt saadud toetuse kasutamata jäägi ja tasunud tähtajaks tagasinõuded;

2.5.2 taotlejal olla toetuse kasutamise lepingu sõlmimise või toetuse määramise käskkirja

vormistamise hetkel riiklike maksude võlga ega muud maksevõlga koos intressiga

suuremas summas kui 100 eurot ja mis on ajatamata;

2.5.3 taotleja juhtorgani liige olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase,

varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja kelle karistusandmed ei ole

karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud;

2.5.4 taotleja tegevus olla vastuolus avalike huvidega, ministeeriumi valitsemisala

tulemusvaldkondade arengueesmärkidega ning valdkonna arengukavades,

programmides või tööplaanis seatud eesmärkidega;

2.5.5 olla saadud sama asja või tegevuse jaoks toetust;

2.5.6 olla taotleja suhtes algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust.

2.6. Toetuse taotlemisel esitab toetuse taotleja taotluse, mis sisaldab kõiki taotluses nõutud

andmeid, sealhulgas eelarvet (lisa 1).

4

2.7. Ministeeriumiga eelnevalt kooskõlastatult võib vajaduse korral esitada taotluse muul

vormil, kuid see peab hõlmama kogu ministeeriumi taotluse vormil nõutud informatsiooni.

2.8. Taotlus esitatakse elektrooniliselt ministeeriumi meiliaadressil [email protected] või postiaadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.

3. TAOTLUSE ESITAMISE KOHUSTUSE ERISUS 3.1. Õigusaktist, arengukavast, programmist tuleneva ja riigieelarve eelnõu koostamise käigus

Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuse saajatel taotluse esitamise kohustus puudub. Eeltoodud alustel toetuse andmine sätestatakse valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga. Ministeerium sõlmib toetuse saajaga lepingu pärast Vabariigi Valitsuse vastavasisulise otsustuse alusel ministri käskkirja vormistamist esimesel võimalusel.

3.2. Täiendavate toetuste (fraktsioonitoetuste) andmine toimub ministri käskkirja alusel. 4. TAOTLUSTE MENETLEMINE JA OTSUSTAMINE

4.1. Riigieelarve eelnõu koostamise käigus Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuste ja

jooksval eelarveaastal Vabariigi Valitsuse reservist rahastatavate toetuste saajad võib teatud juhtudel otsustada Vabariigi Valitsus. Üldjuhul Vabariigi Valitsus eraldab lisavahendid tegevuste elluviimiseks ja Sotsiaalministeerium otsustab ning kinnitab ministri üldkäskkirjaga toetuse saajad, kes Vabariigi Valitsuses otsustatud tegevused ellu viivad. Täiendavate toetuste (nn fraktsioonitoetused) saajad määrab Riigikogu riigieelarve seaduse kolmandal lugemisel.

4.1.1. Toetuse kasutamise lepingu sõlmimise, sealhulgas toetuse kasutamise kirjelduse

koostamise koostöös toetuse saajaga korraldab ministeeriumi sisuosakond või kantslerile alluvad teenistujad (edaspidi osakond).

4.1.2. Toetuste väljamaksmise (v.a hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused) ja raamatupidamisega seotud toimingud korraldab ministeeriumi finantsosakond (edaspidi FO).

4.2. Ministri otsustuskorras antavate toetuste andmise ja Sotsiaalministeeriumi poolt

Rahandusministeeriumile esitatud Vabariigi Valitsuse reservi taotluse otsustamise eelduseks on üldjuhul käesoleva korra punktis 2.6 nimetatud taotlus.

4.2.1. FO korraldab käesoleva korra punktis 2.6 nimetatud taotluste: 4.2.1.1 esmase läbivaatamise; 4.2.1.2 toetuse väljamaksmise; 4.2.1.3 raamatupidamisega seotud toimingud.

4.2.2 Osakond: 4.2.2.1 hindab taotluse sisu; 4.2.2.2 korraldab koos õigusosakonnaga riigiabi või vähese tähtsusega abi hindamise ning

viimati nimetatu puhul riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist taotlejale eelnevalt eraldatud vähese tähtsusega abi kontrollimise;

4.2.2.3 esitab taotluse otsustamiseks juhtkonnale (kantsler, asekantslerid), finantsosakonna juhatajale ja õigusosakonna esindajale;

4.2.2.4 korraldab pärast juhtkonna otsust või Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamist lepingu sõlmimise;

4.2.2.5 teeb vajaduse korral tegevuste elluviimise ajal seiret; 4.2.2.6 kontrollib aruannetes esitatud tegevuste vastavust taotlusele.

5

4.3. FO kontrollib punktis 2.5 nimetatud asjaolude esinemist ja taotluste nõuetekohasust. Vajaduse korral küsib FO teenistuja taotlejalt täpsustavaid küsimusi vormistuse ja finantsarvestuse kohta. Nõuetekohase taotluse edastab FO teenistuja osakonda.

4.4. Osakond hindab taotluse sisu, kavandatavaid tegevusi, ajakava, toetuse eelarve

realistlikkust jm ning koostab juhtkonnale, finantsosakonna juhatajale ja õigusosakonna esindajale otsustamiseks memo. Osakond hindab taotluse sisu, analüüsides planeeritava tegevuse:

4.4.1 vajalikkust; 4.4.2 mõju ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade arengule ning valdkonna

arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seatud eesmärkide täitmisele; 4.4.3 põhjendatust; 4.4.4 ajakava ja toetuse eelarve realistlikkust; 4.4.5 taotleja ja partnerite suutlikkust projekti ellu viia; 4.4.6 projekti jätkusuutlikkust.

4.5. Osakond küsib vajaduse korral taotlejalt täpsustavaid küsimusi või peab läbirääkimisi

taotluses kirjeldatud tegevuste üle.

4.6. Taotlust ja sellega seotud dokumente säilitatakse ministeeriumi dokumendihaldussüsteemis seotuna toetuse andmise käskkirja ja lepinguga või toetuse andmisest keeldumise teatega.

5. AVATUD TAOTLUSVOORU KORRALDAMINE

5.1. Avatud taotlusvooru kuulutab välja vooru teema eest vastutav osakond ministri

käskkirjaga. Ministri käskkirjaga kinnitatakse taotlusvooru avamise teade (edaspidi teade) koos toetuse andmise tingimuste ja korraga ning taotlusvormi(de)ga, samuti moodustatakse taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon ja määratakse selle juht.

5.2. Avatud taotlusvooruna on käsitatav muu hulgas hasartmängumaksu laekumisest toetuste andmine.

5.3. Avatud vooru tingimustes võib määrata kitsendusi ning sätestada teisiti kui käesoleva korra punktis 2. Sel juhul tuleb lähtuda avatud vooru tingimustes sätestatust.

5.4. Osakond avaldab teate koos kehtestatud vormidega vähemalt ministeeriumi välisveebis.

5.5. Taotleja esitab taotluse hiljemalt teates sätestatud tähtajaks digitaalselt allkirjastatuna teates kehtestatud taotlusvormidel ministeeriumi meiliaadressil [email protected] või teates esitatud e-posti aadressil viitega taotlusvoorule.

5.6. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumise korral võib taotluse esitada teates sätestatud tähtajaks paberil aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.

5.7. Hindamiskomisjon hindab esitatud taotlusi teates sätestatud tingimustel, teeb vajaduse korral taotlejatele ettepaneku taotluse sisu, eelarve, tegevusmahu või muu täpsustamiseks või selgitamiseks.

5.8. Peale taotluste vastavuse ja sisu hindamist koostab osakond taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohta protokolli, mille kooskõlastavad hindamiskomisjoni liikmed ning allkirjastab hindamiskomisjoni juht.

6

5.9. Osakond: 5.9.1 koostab hindamiskomisjoni protokollilise otsuse alusel taotluste rahuldamise (sh

osalise rahuldamise) või rahuldamata jätmise kohta ministri käskkirja ning edastab selle tervikuna või põhjendatud juhul väljavõtetena taotlejatele;

5.9.2 koostab vajadusel toetuse kasutamise lepingu.

5.10. Avatud taotlusvooru korraldamisel vormistatavad dokumendid kooskõlastatakse ministeeriumi õigusosakonnaga.

6. LEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE

6.1. Vastavalt Sotsiaalministeeriumi riigihangete korraldamise ja lepingute sõlmimise korrale

sõlmitakse toetuse kasutamise leping: 6.1.1 õigusaktist, arengukavast või programmist tuleneva toetuse ning Vabariigi Valitsuse

istungil otsustatud toetuse saajatega, v.a käesoleva korra punktis 6.2 sätestatud juhul;

6.1.2 ministri otsustuskorras ja reservi toetuse andmisel;

6.1.3 avatud taotlusvooru ja hanke korral toetuse andmisel.

6.2. Toetuse kasutamise lepingut ei sõlmita: 6.2.1 kui toetuse saajaks on halduse sisene isik ja toetuse suuruse määramiseks vajalikud

andmed on olemas haldusaktis. Sellisel juhul võib toetuse väljamaksmise ja

raamatupidamisega seotud toimingud korraldada ministri käskkirja alusel;

6.2.2 täiendava toetuse (fraktsioonitoetuse) andmisel. Samuti puudub aruande esitamise

kohustus.

6.3. Ministeeriumi nimel allkirjastab lepingu kantsler, toetuse saaja nimel allkirjastab lepingu

esindusõiguslik isik.

6.4. Lepingus sätestatakse muu hulgas toetuse kasutamise eesmärk, tegevuste elluviimise periood ja aruandlus.

6.5. Lepingus määratakse lähtuvalt taotluse sisust, millise aruande (tegevus- või finantsaruanne või mõlemad) esitamise kohustus toetuse saajal on ning millise sagedusega neid esitatakse. Vahearuanne soovitatakse esitada lepingute puhul, mille kestus on pikem kui kuus kuud.

6.6. Aruande esitamise kohustuse seadmisest võib loobuda ainult juhul, kui tegevuste elluviimise kohta on võimalik saada infot muudest allikatest.

6.7. Lepingu lisana vormistatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustusele toetuse eesmärgi puhul toetuse kasutamise kirjeldus (ministeeriumi toetuse kasutamise lepingu lisa 1), kui toetuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust.

6.8. Sõlmitud lepingud avalikustatakse ministeeriumi dokumendiregistri kaudu.

6.9. Toetuse saajal on õigus esitada lepingu kontaktisikule ettepanek lepingutingimuste muutmiseks elektrooniliselt tema e-posti aadressil või ministeeriumi meiliaadressil [email protected] või posti teel aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti.

6.10. Lepingutingimuste muutmise vajaduse, kaasa arvatud korra punktis 6.9 sätestatud juhul, otsustab osakond, konsulteerides muudatuse võimalikkuse suhtes FO ja õigusosakonnaga.

7

6.11. Lepingu muudatust ei sõlmita: 6.11.1 toetuse kasutamise tähtaja pikendamisel kuni kolm kuud, v.a juhul, kui muutub toetuse

kasutamise eelarve aasta; 6.11.2 kui eelarvemuudatused eelarveridade vahel on kuni 15%, kuid kõige rohkem 15 000

eurot;

6.12. Toetuse saaja esitatud lepingu muutmise taotlust ja seotud kirjavahetust säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis toetuste andmise lepinguga seotult.

7. ARUANDLUSE ESITAMINE JA KONTROLL 7.1. Toetuse saaja esitab ministeeriumi meiliaadressil [email protected] toetuse kasutamise

lepingus sätestatud juhul ja tähtajal lepingu täitmise tegevus- või finantsaruande (edaspidi aruanne) (toetuse kasutamise lepingu lisa 2).

7.2. Osakond kontrollib aruande sisulist ja finantsilist vastavust toetuse kasutamise kirjeldusele või taotlusele.

7.3. Osakond küsib aruandes esinevate puuduste korral toetuse saajalt lisainfot või täiendavaid dokumente. Osakond edastab aktsepteeritud ja heaks kiidetud aruande FO- le.

7.4. FO edastab osakonna poolt heaks kiidetud aruande raamatupidamiskannete või makse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

7.5. Aruandlusega seotud kirjavahetust säilitatakse dokumendihaldussüsteemis aruande juures.

7.6. Aruanded avalikustatakse ministeeriumi dokumendiregistri kaudu.

7.7. Kui aruande menetlemise käigus jääb ministeerium toetuse saajaga tegevuste elluviimise või kulude maksumuse suhtes eriarvamusele, teavitatakse sellest valdkonna asekantslerit, kes otsustab, kas ja millises mahus algatatakse järelevalvemenetlus.

8. JÄRELEVALVE 8.1. Ministeeriumil on õigus algatada järelevalvemenetlus igal ajal kõikide toetuste puhul.

8.2. Kui ministeerium on otsustanud algatada järelevalvemenetluse, on ministeeriumil õigus

kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete vastavust järelevalvemenetluses tuvastatud asjaoludele ja toetuse lepingus nimetatud eesmärgil kasutamise sihipärasust vastavalt korrakaitseseadusele, sealhulgas:

8.2.1 saada toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke selgitusi ning viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuste elluviimisega;

8.2.2 kontrollida jooksvalt lepingu täitmise käiku ja eesmärkide saavutamist, sealhulgas teha kohapealset kontrolli;

8.2.3 viibida korraldatavatel koolitustel, üritustel, konverentsidel, ümarlaudadel jms; 8.2.4 nõuda kuludokumentide, sealhulgas lepingute ja muude tegevuste toimumist

tõendavate dokumentide esitamist; 8.2.5 veenduda toetuse kasutamisega seotud väljundite (fotod, veebilehekülg, artiklid,

soetatud asjad jms) olemasolus ning saada infot nende levitamise kohta. 8.3. Osakond määrab toetuse kasutamise kontrollimisel selle ulatuse ja koostab ajakava.

8

8.4. Osakond informeerib toetuse saajat e-posti teel järelevalve algatamisest. Teade peab

sisaldama kontrolli ulatust, kavandatavaid toiminguid, menetlejat ja eeldatavat ajakava.

8.5. Kontrollitoimingute käigus veendutakse muu hulgas järgmistes asjaoludes: 8.5.1. Füüsilise väljundiga tegevuste puhul, kas objekt:

 on valminud või arenduses;

 vastab tüübilt või üldistelt omadustelt lepingus ettenähtule;

 täidab lepingus seatud eesmärke. 8.5.2. Esemete soetamise puhul, kas soetatud esemed on:

 füüsiliselt olemas ning neid kasutatakse sihtotstarbeliselt;

 vajalikud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. 8.5.3. Ürituste, koolituste, seminaride jne puhul, kas:

 päevakavad, ettekanded ja õppematerjalid vastavad sisult toetuse andmise tegevustele;

 on olemas osalejate nimekirjad, fotod või muu tõendusmaterjal;

 osalejad vastavad taotluses kirjeldatud sihtrühmale. 8.5.4. Üldised kontrollitegevused, sealhulgas kas:

 toetust on kasutatud sihipäraselt;

 tehtud kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud;

 kulutused on tehtud ja tasutud selleks ettenähtud ajaperioodil;

 kulutused jäävad heakskiidetud eelarve ridade piiridesse;

 eelarve muudatusest on teavitatud lepingu kontaktisikut või sõlmitud lepingu muutmise kokkulepe;

 saadud toetusega seotud raamatupidamise kanded on eristatud ülejäänud raamatupidamisest;

 toetuse saaja on järginud riigihangete nõudeid, kui on hankija riigihangete seadusest lähtuvalt.

8.6. Osakond koostab toetuse kasutamise kontrolli tulemuste kohta kokkuvõtte ning saadab

toetuse saajale kommenteerimiseks ja faktivigade kontrolliks üldjuhul toetuse taotlemisel või saamisel avaldatud e-posti teel, selle puudumise korral tähitud postiga.

8.7. Toetuse saaja saadab kommenteerimiseks ja faktivigade kontrolliks edastatud kokkuvõtte

tagasi viie tööpäeva jooksul. 8.8. Kui selgituste ja edastatud dokumentide põhjal järeldub kulude mittesihipärane

kasutamine, vormistab osakond kooskõlas lepingu üldtingimustega ja kooskõlastatult õigusosakonna teenistujaga ettekirjutuse.

8.9. Ettekirjutuse allkirjastab valdkonna asekantsler. 8.10. Kõiki järelevalvemenetlusega seotud dokumente ja vormistatud töölehti säilitatakse

dokumendihaldussüsteemis.

1

Kantsleri käskkirja „Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte

Kantsleri käskkiri „Sotsiaalministeeriumi toetuste andmise ja järelevalve kord“ (edaspidi kord) on kehtestatud Vabariigi Valitsuse seaduse § 54 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 20. märtsi 2014. a määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ § 9 punktiga 17. Käesolev kord asendab kantsleri 27. veebruari 2018. a käskkirja nr 5 „Sotsiaalministeeriumi riigieelarveliste tegevus- ja projektitoetuste andmise tingimused ja kord“ ja kantsleri 7. novembri 2014. a käskkirja nr 54 „Sotsiaalministeeriumi antud toetuste üle järelevalve korraldamise tingimuste ja korra kinnitamine“. 1.2. Ettevalmistaja Korra ja seletuskirja on koostanud finantsosakonna finantsarvestuse juht Ester Timmas (tel 626 9280, [email protected]) ja finantsnõunik Pille Erm (tel 626 9166, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Lily Mals (tel 626 9333, [email protected]). 1.3. Märkused Kord ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Korras on võrreldes varasema korraga:

 koondatud toetuste menetlemine ja järelevalve ühte korda,

 välja toodud, milliste toetuste puhul on vaja taotlus esitada, milliste puhul mitte,

 täpsustatud, et ministri otsustuskorras toetuse otsustamine enne taotluse esitamist ei ole enam võimalik,

 reguleeritud menetluslikud etapid taotluste hindamisel ja toetuse rahuldamise otsustamisel,

 täpsustatud järelevalvemenetluse õigust ja korraldust. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. peatükk „Üldsätted“ Esimeses peatükis selgitatakse korras kasutatud termineid.

2

Joonis 1. Toetuste liigid ja jagunemine.

Riigieelarvelistest vahenditest antakse avalikes huvides tegutsevatele isikutele kindlaks sihtotstarbeks rahalist toetust. Ministeeriumi antavad riigieelarvelised toetused on eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja jooksval eelarveaastal Vabariigi Valitsuse reservist finantseeritavad toetused. Eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused hõlmavad õigusaktist, arengukavast või programmist tulenevaid toetusi, hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi, Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetusi ja täiendavaid ehk nn fraktsioonitoetusi. Hasartmängumaksu laekumisest antava toetuse andmist reguleerib hasartmängumaksu laekumisest toetuse andmise kord. Ministri otsustuskorras antavad toetused on eelarveaasta jooksul valitsemisala vabade vahendite olemasolul eraldatud vajaduspõhised toetused. Ministri otsustuskorras toetuse andmise üldine eeldus on panustamine ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade arengusse ning valdkonna arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seatud eesmärkide täitmisse Reservi toetused on jooksval aastal Vabariigi Valitsuse reservist finantseeritavad ja Vabariigi Valitsuses otsustatud toetused ning neid käsitletakse üldjuhul nagu ministri otsustuskorras antavaid toetusi. Reservi toetusi võidakse finantseerida nii Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisest reservist rahandusministri käskkirjaga või Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reservist Vabariigi Valitsuse korraldusega. Mõlemal korral on vaja esitada Sotsiaalministeeriumil taotluste dokumendid Rahandusministeeriumile ning finantseerimisotsus peab olema tehtud Vabariigi Valitsuse istungil. Peale riigieelarve seaduse kinnitamist koostab finantsosakond (edaspidi FO) toetuse andmise käskkirja. Loetelu koosneb eelarveprotsessi käigus otsustatud toetuse saajatest. Eelarveprotsessi käigus otsustatud toetused, ministri otsustuskorras antavad toetused ja reservi toetused jagunevad investeeringu-, tegevus- ja projektitoetusteks. Hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused jagunevad tegevus- ja projektitoetusteks.

RIIGIEELARVELISED TOETUSED

(p 1.3)

EELARVEPROTSESSI KÄIGUS OTSUSTATUD TOETUSED, mis hõlmavad (p 1.4):

- õigusaktist, arengukavast või programmist tulenevaid toetusi, - hasartmängumaksu laekumisest antavaid toetusi, - riigieelarve eelnõu koostamise käigus Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetusi, - täiendavaid toetusi (nn fraktsioonitoetused).

MINISTRI OTSUSTUSKORRAS ANTAVAD TOETUSED (p 1.5)

VABARIIGI VALITSUSE RESERVIST ANTAVAD TOETUSED (p. 1.6)

3

Korras on kehtestatud toetuste menetlemisel osalevate teenistujate kohustus täita korruptsioonivastasest seadusest tulenevaid nõudeid, sh järgida tegevus- ja toimingupiiranguid. Toetuste menetlemine peab olema aus ja läbipaistev. Muu hulgas on toetuste menetlemisel oluline ennetada ja vältida huvide konflikti. Huvide konflikt on üks riskifaktor, millega tuleb tegeleda, et muu hulgas piirata võimalikku korruptsiooni. Huvide konflikti mõiste ei ole õigusaktides defineeritud, kuid peamiselt tuleb huvide konflikti all mõista ametihuvide ja isiklike huvide ristumist. Kuigi iga huvide konflikt ei ole korruptsioon, on tegemist olukorraga, mis võib viia korruptsioonini. Huvide konflikti või selle riski vähendamiseks või maandamiseks kasutatakse konflikti vältimist tegevus- ja toimingupiirangutega, enesetaandamise kohustust, huvide avaldamist, eetikakoodekseid, sõltumatuid komisjone jne. Ametiisikul on üldjuhul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mis tahes muu tegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ning peetakse kinni toimingupiirangutest. See tähendab, et toetuste menetlejatel kui ametiisikutel (korruptsioonivastase seaduse tähenduses on ametiisikuks ka toetuste menetlemises osalevad teenistujad) on muu hulgas õigus kuuluda erinevatesse ühendustesse ning nende juhtimis- ja kontrollorganitesse. See tähendab, et toetuste menetlemise (sh kontrollimise) protsessis tuleb ametiisikul olla eriti tähelepanelik, et ta ei rikuks toimingupiiranguid. Toimingupiirang tähendab, et ametiisikul on keelatud toimingut või otsust teha, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist,

mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Kui esineb kas või üks eelnimetatud asjaoludest, tuleb sellest viivitamata teavitada oma vahetut juhti või ametisse nimetamise õigust omavat isikut (kantsler või minister), kes võib otsuse või toimingu teha ise või anda ülesande teisele ametiisikule. Kui toetuste menetlemises osaleval ametnikul on huvide konflikt, ei tohi ta anda oma alluvale ülesannet teha toiming või otsus enda asemel. Kui vajalikku toimingut ei saa teha vahetu juht või ametisse nimetamise õigust omav isik või ei ole ametiisiku asendamine võimalik, peab ametiisik ennast toetuse menetlusest taandama. Toetuste korra punkti 1.13.1 kohaselt peab toetuste menetlemisel osalev teenistuja ennast viivitamata otsustus- ja kontrolliprotsessist taandama, kui ta on: a) toetust taotleva organisatsiooni töötaja, selle juht- või kontrollorgani liige (st juhatuse,

nõukogu, nõukoja vms või revisjonikomisjoni liige); b) korruptsioonivastase seaduse §-s 7 nimetatud seotud isik (st kui toetuse taotlejaks on

ametiisiku abikaasa, vanavanem, ametiisiku või tema abikaasa vanem (sh on vanemaks lapsendaja, vanema abikaasa ja kasuvanem) ning ametiisiku vanema alaneja sugulane (sh on alanejaks sugulakseks lapsendatu ja abikaasa laps), sealhulgas ametiisiku laps ja lapselaps. Seotud isik on ka isik, kellel on ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel).

4

Taandamisega välditakse kõige otsesemalt olukordi, kus ametiisikuna (toetuste menetlejana) ollakse samal ajal nii otsuse tegija kui ka otsusest mõjutatud isik (potentsiaalne toetuse saaja). Oluline on meeles pidada, et taandamise vajadus ei tulene ainult majanduslikust huvist, vaid igasugusest kahtlusest sõltumatuse suhtes. Taandamata jätmine võib vähendada usaldust kogu toetuste menetlemise protsessi suhtes ning tuua kaasa mainekahju ministeeriumile. 2. peatükk „Nõuded toetuse saajale ja taotlemine“ Toetuste korra 2. peatükis on määratud, kes võivad toetust taotleda, sh nõuded taotlejatele, ja nõuded taotlemisele. Toetuse saajateks võivad olla kõik organisatsioonid, kelle põhikirjaline tegevus toetab ministeeriumi valitsemisala eesmärkide täitmist. Toetuse saamisel on taotluse esitamise kohustus ministri otsustuskorras ja avatud vooru ning üldjuhul Vabariigi Valitsuse reservist rahastatavatel toetuse saajatel. Taotleja võib tegevuste elluviimisel kaasata partnerina teisi organisatsioone. Taotleja võib panustada rahaliselt või mitterahaliselt, nt vabatahtlik töö. Taotlejal ei tohi olla võlgnevusi ministeeriumi ega Maksu- ja Tolliameti ees. Taotleja juhtorgani liige ei tohi olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest. Taotleja ei saa olla juba saanud sama asja või tegevuse jaoks toetust. Samuti ei tohi taotleja suhtes olla algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust. Taotluse võib esitada ministeeriumi vormil või muul vormil (mille kasutamine peab olema eelnevalt ministeeriumiga kooskõlastatud), aga kogu nõutud info peab olema kajastatud. Taotluse võib esitada elektrooniliselt või posti teel. Alljärgnevas tabelis on välja toodud tegevused ja nõuded toetuste liikide järgi, nende täpsem sisu on avatud seletuskirja järgnevates punktides.

toetuste liigid taotluse esitamine

otsustamine või taotluse menetlemine

toetuse andmise alus

lepingu sõlmimine

lepingu valmistab ette

lepingu allkirjas- tab

aruandluse esitamine (sisu ja finants) ja kontroll

järelevalve, seire

ee la

rv ep

ro ts

es si

k äi

gu s

ot su

st at

ud

to et

us ed

õigusaktist, arengukavast või programmist tulenevad toetused

ei esita Vabariigi Valitsus või ministeerium

ministri KK, korraldab sisuosakond

leping sisuosakond kantsler

esitab aruande, kontrollib sisuosakond

sisuosakond

avatud taotlusvoor (sh hasartmängumaksu laekumisest antavate toetuste voorud)

peab esitama

otsustab hindamis- komisjon

ministri KK , korraldab sisuosakond

leping või otsus

sisuosakond kantsler

esitab aruande, kontrollib sisuosakond

sisuosakond

Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetused

ei esita Vabariigi Valitsus

ministri KK, korraldab sisuosakond

üldjuhul leping

sisuosakond kantsler

esitab aruande, kontrollib sisuosakond

sisuosakond

täiendavad toetused (nn fraktsioonitoetused)

ei esita Riigikogu ministri KK ei sõlmita -

-

ei esita -

ministri otsustuskorras antavad toetused

peab esitama

sisuosakond hindab taotluse sisu

ministri KK, korraldab sisuosakond

leping sisuosakond kantsler

esitab aruande, kontrollib sisuosakond

sisuosakond

5

Vabariigi Valitsuse reservist antavad toetused

üldjuhul peab esitama

Vabariigi Valitsus või ministeerium

ministri KK , korraldab sisuosakond

üldjuhul leping

sisuosakond kantsler

esitab aruande, kontrollib sisuosakond

sisuosakond

Tabel 1. Toetuste nõuded

3. peatükk „Taotluse esitamise kohustuse erisus“ Peatükis reguleeritakse toetusi, mille puhul ei ole vaja taotlust esitada. Taotlust ei pea esitama:

 õigusaktist, arengukavast või programmist tuleneva toetuse saajad,

 Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuse saajad,

 fraktsioonitoetuse saajad.

Kahe esimesena nimetatud toetuse väljamaksmine toimub üldjuhul lepingu alusel. Lepinguga kehtestataks vähemalt toetuse kasutamise eesmärk ja eelarve ning aruande esitamise kohustus. Fraktsioonitoetused makstakse välja ministri käskkirja alusel. Fraktsioonitoetuste andmise otsustab Riigikogu ja ministeeriumil on vaid väljamaksmise kohustus. Väljamakse teeb finantsosakond peale toetuse käskkirja kinnitamist aasta alguses. Kui toetuse saajaks on halduse sisene isik (nt kohalik omavalitsus või riigiasutus) ja toetuse suuruse määramiseks vajalikud andmed on olemas haldusaktides, võib toetuse väljamaksmise ja raamatupidamisega seotud toimingud korraldada ministri käskkirja alusel lepingut sõlmimata (erand). 4. peatükk „Taotluse menetlemine ja otsustamine“ Sisuosakond hindab ministri otsustuskorras antava toetuse taotluse sisu, tegevuste vajalikkust, ajakava ja eelarve realistlikkust ning koostab memo otsustamiseks. Taotluse sisu hindamisel analüüsitakse tegevuse vajalikkust ning mõju ministeeriumi valitsemisala tegevusvaldkondade arengule, samuti valdkonna arengukavas, programmis või jooksva aasta tööplaanis seotud eesmärkide täitmisele. Samuti tuleb üle vaadata tegevuste põhjendatus, ajakava, eelarve, taotleja suutlikkus projekt ellu viia ning projekti jätkusuutlikkus. Sisuosakond koostöös õigusosakonnaga hindavad riigiabi või vähese tähtsusega abi. Vajaduse korral küsib sisuosakond täpsustavaid küsimusi või peab taotlejaga läbirääkimisi. Ministri otsustuskorras antava toetuse vajaduse hindamisel osalevad juhtkond (kantsler, asekantslerid), finantsosakonna juhataja ja õigusosakonna esindaja. Toetuse andmine koos vajaduse põhjendusega vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ülejäänud toetuste puhul korraldab lepingu sõlmimise sisuosakond (vt tabel 1 „Toetuste nõuded“). FO korraldab kõikide toetuste väljamaksmise (va hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused) ning raamatupidamisega seotud toimingud. FO edastab tööülesande raamatupidamiskannete või makse teostamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. 5. peatükk „Avatud taotlusvooru korraldamine“ Avatud taotlusvooru kuulutab välja vooru teema eest vastutav sisuosakond. Ministri käskkirjaga kinnitatakse vooru avamise teade, vooru tingimused ja asjakohased vormid ning moodustatakse taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmeline hindamiskomisjon, muu

6

hulgas valitakse hindamiskomisjoni juht. Avatud taotlusvooru korraldamisel kooskõlastatakse kõik dokumendid õigusosakonnaga. Sisuosakond avaldab teate vähemalt ministeeriumi välisveebis. Taotleja esitab taotluse digitaalselt või e-posti teel teates määratud tähtajaks viitega taotlusvoorule. Hindamiskomisjon hindab taotlusi vastavalt vooru tingimustele ning vajaduse korral teeb taotlejale ettepaneku taotlust täpsustada või anda taotluse kohta selgitusi. Peale taotluste hindamist koostab osakond taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise otsuse kohta protokolli. Selle protokolli alusel koostab sisuosakond taotluste rahuldamise (sh osalise rahuldamise) või rahuldamata jätmise kohta ministri käskkirja ja edastab selle vajaduse korral väljavõttena taotlejatele. Seejärel valmistab sisuosakond ette toetuse kasutamise lepingu. Lepingu sõlmimine ei ole kohustuslik, kui toetuse saajaks on halduse sisene isik (nt kohalik omavalitsus või riigiasutus) ja rahuldamise otsus hõlmab tegevuste kirjeldust, aruande esitamist ja toetuse väljamaksmise kuupäeva. 6. peatükk „Lepingu sõlmimine ja muutmine“ Toetuse kasutamise leping sõlmitakse:

 õigusaktist, arengukavast või programmist tuleneva toetuse saajatega,

 Vabariigi Valitsuse istungil otsustatud toetuse saajatega,

 ministri otsustuskorras ja üldjuhul Vabariigi Valitsuse reservist antava toetuse saajatega,

 avatud taotlusvoorust toetuse saajatega.

Toetuse kasutamise lepingut ei sõlmita, kui toetuse saajaks on halduse sisene isik ja toetuse suuruse määramiseks vajalikud andmed on olemas haldusaktis. Sellisel juhul võib toetuse väljamaksmise ja raamatupidamisega seotud toimingud korraldada ministri käskkirja alusel. Samuti ei sõlmita lepingut fraktsioonitoetuste andmisel ja puudub ka aruande esitamise kohustus. Toetuse puhul, mille kasutamiseks on vajalik sõlmida leping, valmistab lepingu ette sisuosakond. Lepingu allkirjastavad ministeeriumi poolt kantsler ja toetuse taotleja poolt esindusõiguslik(ud) isik(ud). Lepingusse pannakse kirja toetuse kasutamise eesmärk, tegevuste elluviimise periood ja aruande esitamise tähtajad. Lepingu lisana vormistatakse toetuse kasutamise kirjeldus (toetuse kasutamise lepingu lisa 1), kui toetuse saamiseks ei ole vaja esitada taotlust. Sõlmitud lepingud on kättesaadavad ministeeriumi välisveebis dokumendiregistri vahendusel. Dokumendihaldussüsteemis säilitatakse lepingu juures kirjavahetust, taotlust, lepingu muutmise taotlust jm lepinguga seotud teavet. Toetuse saajal on õigus lepingutingimuste muutmiseks pöörduda kirjalikult lepingu kontaktisiku poole. Muudatuse vajalikkuses ja võimalikkuses konsulteerib osakond FO-ga ja õigusosakonnaga. Lepingu muudatust ei sõlmita, kui toetuse kasutamise tähtaeg pikeneb kuni kolm kuud ja kui eelarvemuudatused eelarveridade vahel on kuni 15% (kuni 15 000 eurot). Kui tähtaeg pikeneb järgmisesse eelarveaastasse, on lepingu muudatus igal juhul vajalik.

7

7. peatükk „Aruandluse esitamine ja kontroll“ Toetuse saaja esitab digitaalselt toetuse kasutamise lepingus sätestatud tähtajal lepingu täitmise tegevus- ja finantsaruande (toetuse kasutamise lepingu lisa 2). Sisuosakond kontrollib aruande sisulist ja finantsilist vastavust lepingu lisas 1 sätestatud toetuse kasutamise kirjeldusele ja taotlusele. Kui aruanne on korrektne, suunab sisuosakond selle FO-le, kes edastab aruande raamatupidamiskannete või makse tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Toetuse kasutamise lepingus määratakse lähtuvalt taotluse sisust, millise aruande esitamise kohustus toetuse saajal on. Vahearuande esitamise soovitus on lepingutele, mille kestus on pikem kui kuus kuud, et tagada järjepidev ülevaade toetuse kasutamisest. Aruande esitamise kohustuse seadmisest võib loobuda, kui tegevuste elluviimise kohta on võimalik saada infot muudest allikatest (nt statistika või töötukassa kodulehelt töötuse määr vms). Sisuosakond küsib aruandes esinevate puuduste korral toetuse saajalt lisainformatsiooni või täiendavaid dokumente. Aruandlusega seotud dokumente säilitatakse ja avalikustatakse dokumendihaldussüsteemis aruande juures lepinguga seotult. Kui aruande menetlemise käigus jääb ministeerium toetuse saajaga tegevuste elluviimise või maksumuse suhtes eriarvamusele, tuleb sellest teavitada valdkonna asekantslerit, kes otsustab, kas ja millises mahus algatada järelevalvemenetlus. 8. peatükk „Järelevalve“ Ministeeriumil on õigus algatada järelevalvemenetlus igal ajal kõikide antud toetuste puhul. Kui ministeerium on otsustanud vastavalt käesolevale korrale algatada järelevalvemenetlus, on ministeeriumil õigus kontrollida toetuse saaja esitatud aruannete õigsust ja toetuse sihipärast kasutamist. Järelevalvet toetuse kasutamise üle teeb sisuosakond, kes koostab toetuse kontrollimiseks tööde tegemise ulatuse ja ajakava. Järelevalve algatamisest tuleb toetuse saajat informeerida e-posti teel. Teade peab sisaldama kontrolli ulatust, tehtavaid toiminguid, menetlejat (menetlejaid võib olla mitu) ja eeldatavat ajakava. Toetuse kasutamise kontrolli käigus on menetlejal õigus saada toetuse saajalt suulisi ja kirjalikke selgitusi ning viibida toetuse saaja ruumides ja territooriumil, mis on seotud tegevuste elluviimisega, samuti on tal õigus viibida korraldatavatel koolitustel vm üritustel ja nõuda kuludokumente. Füüsilise kontrolli toimingute käigus veendutakse muu hulgas selles, kas objekt on valminud või arenduses, kas see vastab lepingus ettenähtule ja seatud eesmärkidele. Eseme soetamise puhul kontrollitakse muu hulgas seda, kas ese on füüsiliselt olemas ja seda kasutatakse sihtotstarbeliselt ning kas see oli taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks vajalik.

8

Ürituste, koolituste, seminaride jne puhul on muu hulgas vaja kontrollida, kas on olemas päevakava, ettekanded ja õppematerjalid, osalejate nimekirjad, fotod jm tõendusmaterjal. Osalejad peavad vastama taotluses kirjeldatud sihtrühmale. Järelevalvemenetluse käigus tuleb muu hulgas kontrollida, kas toetust on kasutatud sihipäraselt, kas tehtud kulud on olnud vajalikud ning makstud ettenähtud ajaperioodil. Kulutused peavad jääma heakskiidetud eelarveridade piiresse. Kontrollida tuleb ka seda, kas eelarve muudatusest on lepingu kontaktisikut teavitatud või sõlmitud lepingu muutmise kokkulepe. Toetusega seotud raamatupidamise kanded peavad olema eristatud muust raamatupidamisest. Toetuse saaja peab olema järginud riigihanke nõudeid, kui ta on hankija riigihangete seadusest lähtuvalt. Sisuosakond kaasab vajadusel FO-d. Kontrolli tulemuste kohta koostab sisuosakond kokkuvõtte (korra lisa 2) ning saadab selle toetuse saajale kommenteerimiseks ja faktivigade parandamiseks üldjuhul e-posti teel, selle puudumise korral tähitud postiga. Toetuse saajal on kontrolli tulemuste kokkuvõtte kommenteerimiseks või parandustega tagasisaatmiseks aega viis tööpäeva. Kommentaarid ja parandused tuleb esitada allkirjastatuna selleks õigustatud isiku poolt. Kui järelevalve käigus selgub kulude mittesihipärane kasutamine, koostab sisuosakond kooskõlas lepingu üldtingimustega ettekirjutuse toetuse tagasinõudmiseks. Toetuse tagasinõudmise ettekirjutus kooskõlastatakse õigusosakonnaga. Tagasinõude korral allkirjastab ettekirjutuse valdkonna asekantsler. Kõiki kontrolliga seotud dokumente ja vormistatud töölehti säilitatakse dokumendihaldussüsteemis lepingu taustainfo failide all (AK).