| Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
| Viit | 14-8/241926/2407110 |
| Registreeritud | 03.12.2024 |
| Sünkroonitud | 04.12.2024 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 14 Avalduse läbi vaatamata jätmine |
| Sari | 14-8 Menetlusse võtmata avaldus (puudub oluline avalik huvi õigustloova akti põhiseadusele ja seadusele vastavuse kontrolliks) |
| Toimik | 14-8/241926 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Grandman Law Firm Advokaadibüroo |
| Saabumis/saatmisviis | Grandman Law Firm Advokaadibüroo |
| Vastutaja | Marju Agarmaa (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Ilya Zuev
Grandman Law Firm Advokaadibüroo
Teie 31.10.2024 nr
Meie 03.12.2024 nr 14-8/241926/2407110
Austatud Ilja Zuev
Pöördusite õiguskantsleri poole küsimusega, kas riigivastutuse seadus on kooskõlas Euroopa
inimõiguste konventsiooniga või kas meile teadaolevalt on plaanis riigivastutuse seaduses sätestatud
kohtumenetlusega tekitatud kahju hüvitamise aluseid laiendada.
Meie hinnangul on riigivastutuse seaduses õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise
regulatsioonis lünk. Näiteks ei sätesta seadus kahju hüvitamise aluseid ega korda, kui
rahvusvahelise kaitse taotlejat peetakse põhjendamatult kinni. Sama probleem tekib ka muudel
juhtudel, kui seaduse kohaselt on lubatud inimest kohtu loal kinni pidada. Reguleerimata on kahju
hüvitamine, kui selgub, et vabaduse võtmine oli siiski alusetu (kõrgema astme kohus tühistab kohtu
loa). Seadus näeb ette kahju hüvitamise ainult süüteomenetluse käigus alusetult vabaduse võtmise
eest.
Saatsime Justiitsministeeriumile märgukirja, kuna see võiks viia õiguslünga kõrvaldamiseni kõige
kiiremini. Justiitsministeerium on probleemist teadlik, kuid kuna riigivastutuse seaduses on veel
mitmeid lahendamist vajavaid probleeme, siis ei ole riigivastutuse seaduse muutmiseks kõiki
osapooli rahuldavat eelnõud seni veel valminud.
Õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamise küsimus võib tõusetuda ka muudel juhtudel, nt võib
kahju tekkida ka mõne kohtumenetluse vaheetapil tehtava toiminguga või kohtulahendi tegemisega
viivitamisega. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 25 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 5
lõige 5 on vahetult kohaldatavad, kui hüvitispõhiõigust reguleerivad seadused on lünklikud või kui
hüvitisenõuet on põhiseadusvastaselt piiratud.1 Vajaduse korral on kohtul võimalik konkreetse
kohtuasja lahendamisel algatada põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetlus.2
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Marju Agarmaa
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Marju Agarmaa 6938447 [email protected]
1 J. Jäätma, I. Pilving. Põhiseaduse § 25 kommentaar, komm 2. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 4., täiend. vlj. Tallinn: Juura, 2017. 2 Vt ka RKHKm 22.12.2014, nr 3-3-1-21-14.
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|