Kiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

COVID-19 ja teiste ülemiste hingamisteede nakkushaiguste ülevaade (seisuga 02.12.2024)

48. nädala jooksul lisandus 826 haigusjuhtu (138 laboratoorselt kinnitatud ja 688 kliiniliselt

diagnoositud). Registreeritud haigusjuhtude üldarv püsib stabiilsena.

Kõigist haigestunutest 17,0%-l kinnitati diagnoos laboratoorselt (PCR, antigeeni kiirtest

tervishoiutöötajate juures).

Seisuga 02.12.2024 on viimase 14 päeva haigestumus 100 000 el. kohta 117,0, kusjuures

laboratoorselt kinnitatud diagnooside põhjal on see näitaja 18,8.

48. nädalal tehti 1 839 testi. Positiivsete testide osakaal moodustas 7,5% (47. nädalal – 6,9%).1

Haigete vanuseline jaotus1

48. nädalal on seitsme nädala pikkune langustrend peatunud, enamikes vanuserühmades esines

haigestumisetõusu. Märkimisväärne haigestumuse kasv täheldati 30-34 ja 80–85 aastaste

inimeste seas, kus see suurenes vastavalt 78,4% ja 120%. Vanuserühmades 10–14 aastat, 45-

49 aastat, 50–54 aastat ja 65–69 aastat registreeriti keskmine kasvu 20-40% piires.

Üle 60-aastased moodustasid 28,7% haigete üldarvust.

Eelnevatel nädalatel kooliealiste seas toimunud haigestumise tõus avaldab mõju vanemaealiste

patsientide kasvule ning võib järgmiste nädalate jooksul suurendada ka COVID-19 tõttu

hospitaliseeritute arvu.

Nakatumiskordaja Rt 2

Haigestumus on väheste kõikumistega kuid üldiselt püsib stabiilsena, langustrend on peatunud.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Hospitaliseerimine3,1

Haiglate edastatud andmetel hospitaliseeriti 48. nädalal kokku 77 patsienti, kellel oli COVID-

19 kas põhi- või kaasuv haigus, neist 35 patsienti ehk 52,5% hospitaliseeriti raske kuluga

COVID-19 haiguse tõttu. 29 patsienti ehk 82,9% olid üle 60-aastased. Raske COVID-19 tõttu

hospitaliseeritute arv hakkas vähenema.

COVID-19 hospitaalinfektsiooni tõttu on haiglaravil 18 inimest.

Haiglate poolt edastatud esialgsetel andmetel suri raske COVID-19 tõttu üks patsient vanuses

üle 60a. Tervise Arengu Instituudi surmapõhjuste registri poolt valideeritud ning avaldatud

andmete järgi suri COVID-19 tõttu 2024 a. algusest kuni septembrini kokku 80 inimest, 2023

a. – 310 inimest, 2022 a. – 903 inimest. (SD15: Surmade esialgsed registreerimisandmed põhjuse,

soo, maakonna ja kuu järgi. PxWeb (tai.ee), viimati uuendatud 04.11.2024) Hoolekandeasutused2

48. nädalal on hoolekandeasutustes jälgimisel COVID-19 kollet ei esinenud.

Reoveeseire2

48. nädalal seiramist ei toimunud. Üle-eelmisel nädalal seirati kokku 11 proovi. Reoveeseire

andmete alusel jäi rohelisele ehk madalale ohutasemele 7 proovi, kollasele ehk mõõdukale

ohutasemele jäid 4 proovi (Tallinn, Narva, Kohtla-Järve ja Tartu). Punasel ehk väga kõrgel ja

oranžil ( kõrgel) ohutasemel ei olnud ühtegi proovi.

Sekveneerimine

Sekveneerimise andmed laekuvad järgmisel nädalal.

Ülemiste hingamisteede ägedad nakkused Seisuga 02.12.2024 ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu pöördus arstide poole 3268

inimest, kellest 41,6% olid kuni 14-aastased lapsed. Keskmine haigestumus 100 000 elaniku

kohta oli 237,7.

Vanusrühmade lõikes haigestusid enim lapsed vanuserühmadest 0-4 ja 5-9 aastat.

Sentinelseire andmetel oli gripilaadsete viirusnakkuste suhtes positiivseid 31% analüüsitud

proovidest. Haigestumine on võrdeliselt seotud rino- ja B-gripi ning A-gripi, RS-, paragripi ja

SARS-CoV-2 viirustega2.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Ülemiste hingamisteede ägedate respiratoorsete nakkuste haigestumus püsib stabiilsena ja

võrreldes eelmise hooajaga on vähemalt kaks korda väiksem. Gripp

48. nädalal kokku registreeriti 32 grippi haigestunut. Laboratoorselt kinnitati gripiviirus 13-l

inimesel: 9 tuvastati A-gripiviirus ja 4 B-gripiviirus. Gripiviirusega seotud haigestumisi

registreeriti nii noorukite (10–14-aastased) kui ka tööealiste inimeste seas. Eelmise hooaja sama

nädalaga võrreldes on grippi haigusjuhtumite arv umbes kolm korda väiksem. Grippi

haigestunute arv suureneb järk-järgult, kuid seni ei ole täheldatud gripiviiruse püsivat levikut.

TEHIKu andmetel oli 48. nädalal haiglaravil 3 gripipatsienti: üks laps vanuserühmast 5–14

aastat ning kaks patsienti vanuses 70 ja vanemad. Mõlemad vanemaealist patsienti on vajanud

intensiivravi ning üks juhtum on lõppenud patsiendi surmaga. Sentinelseire käigus täheldatud gripi- ja COVID-19 tekitajate osakaalu suurenemine viitab, et

nende nakkuste levik võib lähinädalatel intensiivistuda. Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel püsib gripi aktiivsus Euroopa Liidus jätkuvalt madalal

hooajalisel tasemel4. RS-viirusega seotud nakkused

TEHIK andmetel 48. nädalal esines RS-viirusega seotud 1 haigestumisjuhtum. Alates

oktoobrist on registreeritud kokku 17 RS-viiruse juhtumit. Ükski patsient ei vajanud

hospitaliseerimist.

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) hinnangul on RS-viiruse levik

EL/EMP riikides üldiselt madal4 ja madalam kui viimase kolme hooaja jooksul. Samas

soovitatakse riikidel olla valmis võimalikuks RSV leviku kasvuks.

Järeldused COVID-19 haigestumuse trend

• Üldine haigestumuse trend on väheste kõikumistega kuid stabiilne, vanemaealiste

haigestumise tõus võib mõjutada hospitaliseerimist.

• Üle 60-aastaste osakaal COVID-19 juhtude hulgas on märkimisväärne, moodustades

ligi kolmandiku haigusjuhtudest.

Gripiviiruse levik

• Gripiviiruste osakaal suureneb järk-järgult, kuid püsivat ja laialdast levikut pole seni

tuvastatud. Laboratoorselt kinnitatud juhtumite arv kasvab ja hõlmab nii A- kui B-

gripiviirusi.

• Grippi haigestunud inimesed kuuluvad erinevatesse vanuserühmadesse, sh lapsed ja

tööealised inimesed.

RS-viiruse aktiivsus

• RS-viiruse levik on madal ning haigusjuhte registreeritakse vähe. Ükski juhtum ei ole

seni hospitaliseerimist vajanud.

Ülemiste hingamisteede nakkused

• Ülemiste hingamisteede ägedate nakkuste levik püsib stabiilne ning on madalam

võrreldes varasemate aastate novembriga.

Prognoos

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Lähinädalatel on tõenäoline COVID-19 haigestumuse suurenemine, mis võib kaasa tuua

suurema arvu hospitaliseerimisi eakate seas.

Gripiviiruste osakaalu järkjärguline kasv viitab sellele, et hooajaline gripi aktiivsus võib

lähinädalatel intensiivistuda.

Kuigi RS-viiruse levik on madal, peaksid tervishoiuasutused olema valmis võimaliku tõusu

korral, eriti laste seas.

Hetkel ei ole tervishoiusüsteemile ülekoormuse ohtu.

___________________________________________________________________________ Allikas: 1 TEHIK/TIS 2 Terviseamet 3 Haiglate poolt edastatud andmed 4 European Respiratory Virus Surveillance Summary