Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie: 06.11.2024 nr 7-2/405-22

[email protected] Meie: 03.12.2024 nr 9.3-1/24/11159-2

Vaki küla Sõõrike farmi detailplaneering

Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks Vaki külas asuva Sõõrike farmi

detailplaneeringu.

Planeeringu ala asub Põhja-Pärnumaa vallas Vaki külas kinnistutel Sõõrike farm (93002:002:0046);

Pärna-Raudtee (93002:002:0083); Murru (93002:002:0241), Jänese (93002:002:0172), Sõõrikemetsa

(93002:002:0267). Planeeringualal paikneb olemasolev Sõõrike piimakarjakasvatuse kompleks

lautade, erineva otstarbega hoidlate ja muude farmi toimimist tagavate ehitistega ning haritavad

põllumassiivid.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on olemasoleva Sõõrike farmikompleksi kaasajastamine ja

laiendamine ning biogaasi tootmise kavandamine, kinnistute jagamine, kinnistute maakasutuse

sihtotstarbe ja ehitusõiguste määramine. Detailplaneeringu ala suurus on ca 72 ha. Detailplaneering

koostatakse kehtiva üldplaneeringu kohasena.

Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv. Lahenduse koostamisel on arvestatud, et

kompleksi laiendamine ja arendamine toimuks suunas, mis jääb kaugemale elamualadest ning et

laienduse saab olemasoleva kompleksiga maksimaalselt siduda nii funktsionaalselt kui liitudes

olemasoleva taristuga (tehnovõrgud, teed jmt).

Planeeritud lahendusega suureneb kompleksis loomade arv ja tegemist on olulise keskkonnamõjuga

tegevusega. Seetõttu on detailplaneeringuga paralleelselt läbi viidud KSH menetlus.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise analüüsist ja kaalutlustest lähtuvalt on võimalikele lõhna mõju

avaldavatele perspektiivsetele allikatele (vedelsõnnikumahutid, tahkesõnnikuhoidla, digestaadi

separeerimishoone) planeeringus määratud tingimus, et nende kavandatud asukohti tuleb

projekteerimisel maksimaalselt järgida. See tagab, et kavandatava tegevusega kaasnev oluline

ebasoodne mõju on välditud.

Planeeritud kompleksi laiendamine külgnevana olemasolevate teedega võimaldab projekteerida

lahenduse, kus kavandatud tegevusega seotud liiklus ja vajadusel osa olemasolevatest liiklusvoogudest

on võimalik suunata 9300114 Raudteetammi teele ja sealt 19247 Massu teele trajektooriga 57 Mudiste

- Suure-Jaani - Vändra tugimaanteele. Selliselt ei suurene oluliselt liiklussagedus 19247 Massu tee

osal, millega külgnevad elamukinnistud.

Seoses planeeringuala asumisega avatud põllumajandusmaastikul, on lahenduses määratud

olemasoleva metsa säilitamise kohustus ning kohustuslik istutatav kõrghaljastus. Arvestades

põhimõttelist esitatud asendiplaanilist lahendust, on esitatud indikatiivsed asukohad istutatavale

kõrghaljastusele puhverdamaks territooriumi läheduses asuvat elamuala või luues perspektiivset n-ö

varjestust loomapidamis- jm kavandatud ehitistele. Ligikaudu 1/3 planeeringualast on säilitatud

põllumaana.

Planeeringulahendus väljendab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtet, kuna

olemasolevat infrastruktuuri omavat tootmiskompleksi on kavandatud laiendada ning anda

lisandväärtust loovad võimalused. Käsitledes tasakaalustatult tehislikult loodud ja looduskeskkonda

ning määrates maakasutus- ja ehitustingimused, luuakse eeldused tervikliku ja sobiliku

ruumilahenduse tekkimiseks. Biogaasijaama kavandamisega soodustatakse taastuvenergia kasutamist

ja energiatõhusat tootmist. Kavandatud lahendus on antud piirkonnas sobilik ja lisandväärtust loov.

2(2)

KSH raames käsitleti muuhulgas müra mõju ja teostati mürahinnang. Mürahinnangus hinnati

kavandatava farmikompleksi rajamise ning töötamisega (samuti piirkonna liikluskoormuste

mõningase suurenemisega) kaasnevat müraolukorda. Analüüsiti farmi alal tekkivat tööstusmüra (nt ala

sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra.

Leiti, et päevaste tegevuste korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel (peamiselt väikeelamud) ette

näha müra normtasemete (tööstusmüra piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast

mürataset või olulisi häiringuid. Öisel ajal toimub tegevus oluliselt väiksemas mahus, aeg-ajalt

töötavad loomade talitamise tarbeks 1-2 traktorit või tõstukit. Kuna öised tegevused toimuvad

väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme

(piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel aladel ette näha. Arvestades peamiste

müraallikate paiknemist siseruumides ja valdavalt päevaste tegevustega ei ole põhjust eeldada

ebasoovitavat tööstusliku iseloomuga müra mõju lähimatel tundlikel aladel.

Liiklusmüra arvutustulemuste analüüsi kohaselt perspektiivses olukorras suureneb müratase

mõnevõrra rohkem Massu tee põhjapoolses lõigus (Raudteetammi teest põhjapoole jääv lõik): päevane

ja öine müratase võib suureneda ca 2..3 dB võrra. Samas on teele lähimate hoonete juures (eelkõige

teele lähima hoone ehk Selja-Sepa eluhoone juures) jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusele vastav

olukord nii päeval kui ka öösel: päevasel ajal on arvutuslik müratase hoone teepoolsel küljel vahemikus

61…62 dB ning öisel ajal kuni 54…55 dB.

Massu tee lõunapoolses lõigus (Raudteetammi teest lõunapoole jääv lõik) esineb mõnevõrra väiksem

mürataseme suurenemine. Päevane müratase võib suureneda ca 1…1,5 dB võrra, öine müratase

sisuliselt ei suurene, kuna selles lõigus öist raskeliiklust ei lisandu. Samuti on teele lähimate hoonete

juures jätkuvalt tagatud liiklusmüra piirväärtusel vastav olukord nii päeval kui ka öösel: päevasel ajal

on arvutuslik müratase suurusjärgus 60…61 dB ning öisel ajal suurusjärgus 50…51 dB.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringu materjalidega ning

kooskõlastab Sõõrike farmi detailplaneeringu.

Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb arvestada, et tootmisalale paigaldatavate masinate

ja seadmete tööga kaasnevad müratasemed ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” kehtestatud normtasemeid.

Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada

keskkonnaministri määrusega nr 71 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud

ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht