Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 5-7/24/172 |
Registreeritud | 03.12.2024 |
Sünkroonitud | 04.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 5 Õigusvaldkonna korraldamine |
Sari | 5-7 Teiste ministeeriumide koostatud seaduste eelnõud |
Toimik | 5-7/24 Teiste ministeeriumide koostatud seaduste eelnõud 2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Ministeeriumid
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsus
Austatud minister
Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks, Riigikogule teadmiseks ja teistele partneritele
arvamuse avaldamiseks käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse. Väljatöötamiskavatsus puudutab käibedeklaratsiooni lisal KMD INF
arve andmete deklareerimist ja käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete
esitamise kohustuse kehtestamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa: Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
Lisaadressaadid:
Riigikogu
Maksu- ja Tolliamet
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Raamatupidamise Toimkond
Audiitorkogu
Eesti Raamatupidajate Kogu
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ
Eesti Talupidajate Keskliit
Eesti Kaupmeeste Liit
Sirje Pulk 58851469, [email protected]
Meie 03.12.2024 nr 1.1-26/5393-1
1
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus
1. Sissejuhatus
Väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) eesmärk on toetada e-arvete laialdasemat
kasutuselevõttu, parendada käibemaksu laekumist ja tõhustada maksuhalduri tööd.
Käibedeklaratsiooni lisal KMD INF (edaspidi KMD INF) deklareerivad nii müüja kui ka ostja
käibemaksuga maksustatavad tehingud, kui maksustamisperioodil ületab arvete kogusumma
tehingupartneri kohta 1 000 eurot. Kuna alla piirmäära olevaid tehinguid KMD INF-l ei
deklareerita, võimaldab see käibedeklaratsioonil alusetult deklareerida sisendkäibemaksuna
summat, mille aluseks arveid tegelikult ei ole. Seetõttu kulutab Maksu- ja Tolliamet (edaspidi
MTA) üsna palju maksuauditi ressurssi, et tuvastada, kas deklareeritud ostutehingute
käibemaksu kogusumma on deklareeritud õigesti või on seda alusetult suurendatud.
Probleemiks on ka, et müüja ja ostja deklareerivad sama tehingu kohta arve andmeid KMD
INF-l erinevalt. Seetõttu kulub suur osa MTA maksuaudiitorite tööajast müüja ja ostja poolt
KMD INF-l deklareeritud arve andmete võrdlemisel tuvastatud vahede kindlaks tegemisele.
MTA määras 2023. aastal KMD INF-l deklareeritud arve andmete võrdlemisel ja vahede
kindlaks tegemisel valeandmete esitamise eest käibemaksu kogusummas 25 mln eurot. Seega
on selline kontroll õigustatud. Samas selgub sageli, et ostja ja müüja poolt erinevalt arve
andmete deklareerimise põhjuseks ei ole käibemaksu tasumisest kõrvalehoidumine, vaid arve
andmete käsitsi sisestamisel tekkinud deklareerimisvead.
Nende probleemide lahendamiseks pakutakse VTK-s välja kaks meedet:
1) KMD INF-l tuleb esitada arvete andmed sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära
1 000 eurone piirmäär;
2) kehtestada käibemaksukohustuslaste (edaspidi maksukohustuslaste) vahelistele tehingutele
masinloetavate arvete (edaspidi e-arvete) esitamise kohustus.
E-arve on digiarve, mis sisestatakse süsteemi üks kord ja milles olevad andmed on arvutite
vahel masinloetavad ja säilitatakse elektroonses keskkonnas. E-arve ei ole pdf fail, sõltumata
sellest, kas see saadetakse e-kirjaga või muul moel või kas see on paberarvest digitaliseeritud.
VTK-s kajastatud probleemid mõjutavad riigi tulusid, MTA ressursi efektiivsemat kasutamist
ja maksukohustuslaste vahelisi konkurentsitingimusi. E-arvete kasutuselevõtt üldjuhul
vähendab maksukohustuslaste halduskoormust.
VTK-s pakutud lahenduste korral suureneks käibemaksu laekumine eeldavalt ligi 16,6 mln
eurot aastas. Sellest KMD INF-l arve andmete deklareerimine sõltumata arve summa suurusest
suurendaks riigi tulusid ligi 7,2 mln eurot ning maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-
arvete esitamise kohustuse kehtestamine ligi 9,4 mln eurot.
KMD INF-l kõikide arvete andmete deklareerimisel tekib MTA-l ühekordne kulu 40 000 eurot
ja iga-aastane kulu 2 000 eurot. E-arvete kohustuslikuks muutmisel MTA-l täiendavaid kulutusi
ei teki.
2
2. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
2.1. Probleem 1: Käibedeklaratsioonil deklareeritakse sisendkäibemaksu, mille aluseks
arveid ei ole
Kuna KMD INF-l ei ole kohustust deklareerida kõiki käibemaksuga maksustatavaid tehinguid,
ei saa MTA automaatselt tuvastada, kas ostja poolt käibedeklaratsioonil deklareeritud
sisendkäibemaksu kogusumma on deklareeritud õigesti.
Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 27 lõike 12 kohaselt deklareeritakse KMD INF-l
juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- või linnaasutusele väljastatud
ja neilt saadud arvete andmed, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 22-
protsendise, 9-protsendise ja 5-protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe. Kuid seda
vaid juhul, kui arvete kogusumma tehingupartneri kohta ilma käibemaksuta ületab kalendrikuus
1 000 eurot. Nimetatud piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. KMD INF-l
ei kajastata KMS §-s 40 sätestatud reisiteenuste erikorra alusel esitatud arvete andmeid. Samuti
ei kajasta selliste tehingute eest väljastatud arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb
kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus, kuid teenuse saaja võib seda vabatahtlikult
deklareerida (KMS § 27 lõige 14). Vabatahtlikult võib deklareerida ka nende arvete andmeid,
millel on märgitud käibemaksuga maksustatav käive, kuid arvete kogusumma jääb alla 1 000-
eurost piirmäära tehingupartneri kohta kuus.
KMD INF-l esitavad arvete andmeid nii müüja kui ka ostja, mis võimaldab tehingupartnerite
andmeid võrrelda. KMD INF-i esitamise kohustus kehtestati 2014. aastal ning selle tulemusena
käibemaksuauk1 vähenes oluliselt, olles 2013. aastal 254 mln eurot ja 2015. aastal 128 mln
eurot. Kuna KMD INF-l ei ole kohustust deklareerida kõiki käibemaksuga maksustatavate
tehingute arvete andmeid, vaid ainult juhul, kui 1 000-eurone piirmäär tehingupartneri kohta
kuus on ületatud (KMS § 27 lõige14), võimaldab see esitada käibedeklaratsioonil valeandmeid,
eelkõige sisendkäibemaksu ehk ostutehingutelt makstava käibemaksu tegelikkusest suuremas
summas deklareerimist.
Näiteks kui ostja on deklareerinud arve, mille summa on 1 500 eurot, siis selle arve andmed
peavad olema deklareeritud ka müüja KMD INF-l. Kui ei, siis maksuhaldur teeb kindlaks, kes
antud juhul deklareerimisel eksis. Kui aga arvete summa tehinguparteri kohta on alla 1 000 euro
käibemaksuta, siis seda KMD INF-l deklareerima ei pea. Seega, kui käibedeklaratsioonil
deklareeritud sisendkäibemaksu summa on suurem kui KMD INF-l soetustelt deklareeritud
sisendkäibemaks, siis MTA-l puudub info selle kohta, kas tegemist on valeandmete esitamisega
või vahe tuleneb sellest, et maksukohustuslane on teinud tehinguid, mis on jäänud
tehingupartnerite lõikes alla 1 000 euro kuus. Selleks, et seda teada saada, peab MTA pöörduma
maksukohustuslase poole ja vajadusel ka tema tehingupartneri poole. See on nii MTA-le kui ka
maksukohustuslastele koormav. Kõiki vahesid ei ole eeskätt tehingute mahu tõttu võimalik
kontrollida. Näiteks oli 2023. aasta detsembrikuu seisuga 90 306 maksukohustuslast
deklareerinud viimase 12 kuu jooksul käibedeklaratsioonidel sisendkäibemaksu kokku 327 mln
eurot, mida KMD INF-l ei deklareeritud.
1 Käibemaksuauk – maksuauk on potentsiaalsete maksutulude ehk maksude, mida oleks pidanud tasuma, ja
tegeliku maksulaekumise ehk maksude, mis tegelikult tasuti, vahe. (IMF, 2021, p. 8; EC, 2018, p. 11).
3
2.2. Probleem 2: e-arveid ei kasutata piisaval määral ja KMD INF-le arve andmete käsitsi
sisestamisel tekivad vead
Raamatupidamise seaduse § 71 lõike 7 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane esitama e-
arve kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel riigiraamatupidamiskohustuslasele, kohaliku
omavalitsuse üksusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või
raamatupidamiskohustuslasele, kelle üle eelnimetatutel on otseselt või kaudselt valitsev mõju
või kes on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses. 1. juulil 2025. a jõustub
raamatupidamise seaduse muudatus, mille kohaselt kohustuslik e-arve väljastamise nõue
avaliku sektori üksusele asendatakse ostja nõudmisel e-arve esitamise kohustusega. Muudatuse
eesmärk on liikuda samm lähemale e-arvete laiemale kasutamisele. Lisaks võetakse kasutusele
Euroopa standard, et ühtlustada e-arvete struktuuri nii riigisiseselt kui ka Euroopa tasandil.
Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2024. aasta juuli seisuga äriregistris
registreeritud ligi 346 000 isikut, kellest 5% võtab vastu e-arveid (äriregistris tunnus e-arve
vastuvõtja). Maksukohustuslastest võtab e-arveid vastu 7% ehk 8 777. Ernst & Young poolt
2021. aastal läbi viidud uuringu kohaselt on ettevõtlussektoris väljastatavate arvete mahust e-
arvete osakaal hinnanguliselt 23% (ei ole arvestatud e-arveid, mis saadetakse internetipanka
ehk maksekorraldusi). Väiksemate ettevõtjate seas on see 5–10%. Uuring toimus 2021. aastal,
seega antud osakaal võib olla mõnevõrra tõusnud.
E-MTA iseteeninduskeskkonna kaudu käsitsi arve andmete sisestamisel KMD INF-i tehakse
rohkesti vigu. Selle tulemusena on MTA jaoks andmete töötlemine, analüüsimine ning
kontrollimine aja- ja ressursikulukas tegevus. Müüja ja ostja poolt deklareeritud arve andmete
erinevuse korral pöördub MTA tehinguosaliste poole kontrollimaks, kes deklareerimisel eksis.
See tekitab MTA-le palju tööd ja ka liigset halduskoormust maksukohustuslastele, sealhulgas
ka neile, kelle andmed olid korrektsed.
Ettevõtjad, kes e-arveid ei kasuta ja sisestavad andmeid käsitsi, teevad sisuliselt topelt tööd.
Müügiarve koostamisel sisestatakse andmed käsitsi raamatupidamistarkvarasse ja saadetakse
arve pdf vormingus e-kirjaga kliendile. Arve saaja prindib arve või säilitab selle digikujul ning
sisestab arve andmed (müüja nimi, arve kuupäev, arve number, maksetähtaeg, kaubakood või
teenuse kirjeldus, kogus, hind käibemaksuta, käibemaks, summa kokku)
raamatupidamistarkvarasse. Arve andmete käsitsi sisestamisel võivad tekkida sisestusvead ja
sellest tulenevalt ka deklareerimisvead KMD INF-l. Kuigi arve muutmisel tuleb esitada
kreeditarve, siis mõningatel juhtudel seda ei tehta ning esitatakse arve uuesti, mis on ka üheks
põhjuseks, miks KMD INF-l müüja ja osta poolt kajastatud arve andmed on erinevad. E-arvete
puhul saadab müüja ostjale XML formaadis (struktureeritud teksti esitamise formaat) või muus
masinloetavas versioonis faili, mis laetakse üles raamatupidamistarkvarasse ning seetõttu on
müüja ja ostja poolt KMD INF-l kajastatud arve andmed ühesugused.
3. Eesmärgid
Eesmärgiks on:
a) vähendada käibemaksuseaduse rikkumisega tekitatud kahju ja parandada
maksukohustuslaste vahelisi konkurentsitingimusi;
b) luua läbipaistvam ettevõtluskeskkond ja vähendada maksukohustuslaste halduskoormust;
c) kasutada tõhusamalt MTA maksuauditi ressurssi ja suurendada riigi tulusid.
4
E-arvete kasutamist toetab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)
„Reaalajamajanduse visioon 2020–2027“2 (edaspidi RTE3 visioon), mille eesmärgiks on
andmepõhisele aruandlusele üleminek ning e-arvete laialdasem kasutuselevõtt. E-arvete
kasutamist toetab ka Euroopa Liidu Nõukogus 5. novembril 2024. a vastu võetud digiajastu
käibemaksupakett4, millega muudetakse käibemaksudirektiivi. Muudatuse kohaselt võib
liikmesriik kehtestada oma riigis maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve esitamise
kohustuse.
Käibemaksudirektiivi muudatuse kohaselt tuleb alates 1. juulist 2030. a kehtestada
maksukohustuslastele kohustus esitada piiriüleste tehingute korral teise liikmesriigi
maksukohustuslasele e-arve. E-arvete alusel hakatakse liikmesriikide vahelisi ostu- ja
müügitehinguid automaatselt võrdlema ning sisendkäibemaksu saab maha arvata vaid e-arve
alusel. Samast ajast võib liikmesriik kehtestada sarnase korra ka riigisiseselt.
4.Võimalikud lahendused, mõjutatud isikud
4.1. Probleemide võimalikud regulatiivsed lahendused
4.1.1. Käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD INF-l sõltumata
arve summa suurusest
Et vähendada tehingute, mis jäävad alla 1 000 eurost piirmäära, arve andmete
käibedeklaratsioonil deklareerimisel tekkivaid tahtmatuid ja tahtlikke vigu, on üheks
võimalikuks lahenduseks kehtestada kohustus, et KMD INF-l deklareeritakse kõik
käibemaksuga maksustatavate tehingute (välja arvatud erisused) kohta esitatud arvete andmed
sõltumata arve summa suurusest ehk kaotada ära 1 000 eurone piirmäär. Selle meetme
rakendamisel on MTA-l võimalik kõiki maksukohustuslaste vahelisi tehinguid automaatselt
kontrollida. Kui ostja deklareerib KMD INF-l kauba soetamisel või teenuse saamisel makstavat
sisendkäibemaksu, siis selle sama arve andmed peavad olema deklareeritud ka müüja KMD
INF-l. Seega oluliselt väheneb alusetult sisendkäibemaksu deklareerimine käibedeklaratsioonil,
mille kohta maksukohustuslasel arvet ei ole. Meede vähendab ka käibe varjamist, kuna ostjal
tekib kohustus arve andmeid KMD INF-l deklareerida ja seega on neid andmeid võimalik
võrrelda müüja poolt deklareeritud arve andmetega.
KMD INF-l kõigi arvete andmete deklareerimine vähendab ka andmete sisestusvigu
käibedeklaratsioonil koondsummade deklareerimisel. Maksukohustuslased, keda kontrolliti,
põhjendasid enamasti alusetuks osutunud sisendkäibemaksu deklareerimisi sisestusvigadega.
Kui KMD INF-l tuleb deklareerida kõikide arvete andmed, siis sisendkäibemaksu koondsumma
moodustub kõikide tehingute sisendkäibemaksu deklareerimise summast.
VTK raames kavandatav muudatus puudutab vaid kehtiva 1 000 eurose piirmäära kaotamist.
VTK-s ei kavandata muuta kehtivaid erisusi, mille kohaselt KMD INF-l ei kajastata:
1) arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise
kohustus (KMS § 27 lg 12);
2 Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Reaalajamajanduse visioon 2020-2027. Kättesaadav:
https://realtimeeconomy.ee/visioon-ja-tooplaan 3 RTE on lühend ingliskeelsest terminist real-time economy ehk reaalajamajandus. 4 Digiajastu käibemaksupakett (VAT in Digital Age) eelnõu. Kättesaadav:eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/PDF/?uri=CONSIL:ST_15159_2024_INIT
5
2) arveid, mis on väljastatud KMS §-s 40 reisiteenuste käibemaksuga maksustamise
erikorra alusel.
Sarnaselt kehtivale seadusele puudutab muudatus vaid arveid, millel on kajastatud
käibemaksuga maksustatav käive (välja arvatud 0% määraga maksustatav käive) ning ei
puuduta füüsilistele isikutele (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjale) väljastatavaid arveid.
Mõjutatud isikuteks on kõik maksukohustuslased. Muudatusel on suurem mõju
maksukohustuslastele, kes esitavad käibedeklaratsioone e-MTA iseteeninduskeskkonna kaudu
käsitsi või paberil. Muudatus ei mõjuta oluliselt isikuid, kes esitavad käibedeklaratsioone failina
või masin-masin liidese kaudu.
Riigikogus 13. novembril 2024. a vastu võetud käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seaduse5 kohaselt asendatakse 1. jaanuarist 2027. a rahandusministri määrusega
kehtestatud käibedeklaratsiooni vormid andmekoosseisudega. Sellega luuakse
maksukohustuslasele võimalus esitada maksuhaldurile masin-masin liidesega oma
raamatupidamisest algandmeid, mille alusel arvutatakse välja isiku maksukohustus. Seda
tehakse 2023–2025 aastal arendusprojekti "Uus käibedeklaratsiooni ja andmete edastamine
XBRL GL formaadis“ raames maksukohustuste täitmise lihtsustamiseks ja kaasajastamiseks.
Kui seni toimub käibedeklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse
tulemusena liigub maksukohustuse väljaarvutamine maksuhaldurile. Muudatus loob paremad
tingimused MTA-le andmete edastamiseks masin-masin liidese kaudu ning seega ka kõigi
KMD INF-l kajastavate arvete andmete edastamiseks. Maksukohustuslasel säilib võimalus
esitada andmed käsitsi või failist laadides e-MTA kliendirakenduses.
Meetmel on ka preventiivne mõju: kuna teatakse, et KMD INF-l deklareeritud müügi ja ostu
arvete andmeid automaatselt võrreldakse, siis tahtlike vigade arv väheneb oluliselt. Meetme
rakendamine võimaldab MTA-l maksuaudiitoreid efektiivsemalt kasutada. Väheneb isikutega
informatsiooni saamise eesmärgil kontakteerumise vajadus, mis on koormav nii maksuhaldurile
kui ka maksukohustuslasele. Meede võimaldab ka maksukohustuslastele kiiremini käibemaksu
tagastada, kuna väheneb kontaktne kontrollivajadus. Paranevad maksukohustuslaste
konkurentsitingimused.
4.1.2. Kehtestada 1 000 eurost väiksem piirmäär, mille korral arve andmeid tuleb KMD
INF-l deklareerida
Väiksema piirmäära kehtestamine, näiteks 300 eurot, aitab osaliselt probleemi lahendada, kuna
käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksu summa, mille kohta KMD INF-l arve andmed
puuduvad, väheneb. Sellest tulenevalt jõuab MTA kontrollida rohkem neid maksukohustuslasi,
kelle osas on kahtlus, et sisendkäibemaksu on suuremas summas deklareeritud kui seadus
võimaldab. Piirmäära vähendamine lahendab probleemi vaid osaliselt, kuna võimalus
käibedeklaratsioonil deklareerida alusetult sisendkäibemaksu jääb alles.
5 Riigikogu. Kättesaadav: Käibemaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus 462 SE
6
4.1.3. Maksukohustuslaste vahelistele ostu-müügi tehingutele e-arvete esitamise
kohustuse kehtestamine
Käibedeklaratsioonil andmete kvaliteedi tõstmiseks ja käsitsi andmete sisestamisel vigade
vähendamiseks pakutakse VTK-s välja meede kehtestada maksukohustuslaste vaheliste
tehingute korral e-arvete esitamise kohustus.
E-arvete kasutamine kasvab, kuid tihti takerdub selle taha, et tehingupartneril ei ole valmidust
e-arvet saata või vastu võtta. Peamiseks põhjuseks on, et seda ei ole harjutud tegema ja puudub
vastav raamatupidamistarkvara.
E-arvete kasutamisel jõuavad õiged arved raamatupidamisse õigel ajal automaatselt ja KMD
INF-le neid eraldi sisestama ei pea, seega on ka maksukohustuslase jaoks maksuarvestus
lihtsam. Oluliselt vähenevad juhtumid, mil arved jäävad n-ö kingakarpi ja neid raamatupidajale
õigeaegselt ei edastata. RTE visiooni andmepõhise aruandluse6 kontseptsiooni kohaselt on e-
arvetel juba kirjeldatud kõik väljad, mis kanduvad käibedeklaratsioonile ja KMD INF-le
standardiseeritud kujul.
E-arvete kasutuselevõtu korral vähenevad oluliselt deklareerimisvead KMD INF-l. E-arvet üles
laadides jooksevad kõik arve andmed otse ostuarve registrikaardile ja automaatselt täidetakse
ära kõik maksuarvestuseks vajalikud väljad. Ostuarve sisestajal on vaid vaja teha vajadusel
kulude jaotus, konto seadistus kulude jaoks vms detailsem seadistus. E-arve andmete
kajastamisel KMD INF-l on müüja ja ostja andmed ühesugused. Väljastatud e-arvet on
võimalik muuta vaid kreeditarvega (teises vormingus arve puhul esitatakse praktikas
mõningatel juhtudel uus arve). E-arve väljastatakse registrikoodipõhiselt ja saadetakse e-kanali
kaudu isikule, kelle registrikood on arvel. Seega kui tehaksegi viga registrikoodi sisestamisel,
siis see parandatakse, kuna vea leiab arve saaja, kes ei ole arvele märgitud kaupa või teenust
tellinud. Seega vähendab e-arve olukordi, kus KMD INF-l ostja ja müüja poolt kajastatud arve
andmed ei ühti seetõttu, et on eksitud kauba või teenuse saaja nimega.
E-arvete kohustuslikuks muutmine ei mõjuta ainult käibemaksu laekumist, vaid omab laiemat
mõju. Ettevõtjate halduskoormus üldjuhul väheneb, aruandluskohustus lihtsustub ja andmete
kvaliteet paraneb. Maksukohustuslaste jaoks vähendab e-arvete kasutuselevõtt oluliselt
„tühitööd7“.
Sõltumata sellest, et e-arve esitamine on kohustuslik, ei piirata KMD INF-l ka teistes
formaatides esitatud arvete alusel käibe ja sisendkäibemaksu deklareerimist. KMD INF-le tekib
märge selle kohta, kas andmed on edastatud e-arvelt või mitte.
6 Andmepõhine aruandlus on luua riigi toimimiseks olulise väärtusega personali- ja majandusarvestuse andmete
automaatse liikumise tehnoloogiline lahendus, lähtudes minimaalsuse ja lihtsuse printsiibist. Selle põhjal esitab
ettevõtja andmeid riigile ainult 1 korra ning nendest andmetest saab esitatud mitut liiki aruandlust riigiga korraga.
Näiteks MTA maksuandmed ja Statistikaameti küsimustikud. 7„Tühitöö“ hulka kuuluvad näiteks riigile esitatavate aruannete koostamine ja edastamine (sh dubleeriv aruandlus);
saatelehtede täitmine; andmete topelt ja käsitsi sisestamine ning sellest tekkivate vigade parandamine; e-maili teel
arve saatmine, teenuse või toote ostmisega kaasnev liigne paberimajandus, kulunud tekstiga paberkviitung
vajamineva garantii tõestamiseks jne. (Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium. Reaalajamajanduse visioon
2020-2027, leitav: https://realtimeeconomy.ee/visioon-ja-tooplaan)
7
4.2. Probleemide võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
4.2.1. Mitteregulatiivne võimalus käibemaksu laekumise parandamiseks
Käibemaksu laekumist on võimalik parandada suurendades maksuaudiitorite arvu.
Käibemaksukontrollidega tegelevate maksuaudiitorite keskmine määratud käibemaksusumma
ühe auditi kohta 2024. aasta esimesel poolaastal oli 12 881 eurot. Keskmine
käibemaksuarvestuse rikkumistega seotud tööde arv ametniku kohta aastas on 28, seega
keskmine ametnik määrab riigi tuludesse täiendavat käibemaksu 360 668 eurot (28x12 881).
Määratud käibemaksusummadest laekus riigi tuludesse 2023. aasta andmetel keskmiselt 89%
s.o 321 000 eurot. Palgakulu ühe ametniku kohta koos maksudega on 35 000 eurot aastas. Seega
ühe-eurone kulu maksuaudiitorile toob tulu riigi tuludesse 9,2 eurot.
Maksuaudiitorite arvu kasvuga suureneks küll maksude laekumine, kuid see meede ei aitaks
kontrolle automatiseerida. Maksukohustuslaste halduskoormus ei väheneks; ei paraneks ka
maksuauditi ressursi kasutamise tõhusus. Jääb alles rutiinne maksukohustuslaste poole
pöördumine juhtudel, kui tekib kahtlus sisendkäibemaksu alusetus mahaarvamises ja KMD
INF-l deklareerimisvigade põhjuste kindlakstegemiseks. Automaatkontroll, mida võimaldaks
e-arvetel põhinev, kogu käivet kattev KMD-INF, lubaks audiitoritel keskenduda sisulisele
tööle. Automaatkontrollil on ka preventiivne mõju, mis maksuaudiitorite arvu suurendamisel
on oluliselt väiksem.
4.2.2. E-arvete kasutusmugavusest ettevõtjate teadlikkuse suurendamine
E-arvete laialdasemaks kasutuselevõtuks saab suurendada ettevõtjate teadlikust e-arvete
kasutusmugavusest ja nii aja kui raha säästust. Hoolimata sellest, et e-arved on olnud aastaid
kättesaadavad ja e-arvete kasutusmugavusest on maksumaksjaid teavitatud, ei ole e-arvete
kasutuselevõtt oluliselt suurenenud. Vaid 7%-l maksukohuslastest on äriregistris märge, et nad
võtavad vastu e-arveid.
Raamatupidamise seaduse muudatuse kohaselt jõustub 1. juulist 2025. a e-arvete esitamise
kohustus ostja nõudmisel, mis võib suurendada e-arvete kasutajate arvu äriühingutevahelistes
tehingutes.
4.3. Eelistatav lahendus
Eelistavateks lahendusteks on käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD
INF-l sõltumata arve summa suurusest (probleemi 1 lahendus) ning maksukohustuslaste
vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustuse kehtestamine (probleemi 2 lahendus).
Käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD INF-l sõltumata arve summa
suurusest vähendab oluliselt rohkem alusetut sisendkäibemaksu deklareerimist kui teised
meetmed. Piirmäära vähendamine, mille korral tuleb arve andmeid KMD INF-l deklareerida ei
anna vajalikku tulemust, kuna võimalus käibedeklaratsioonil alusetult deklareerida
sisendkäibemaksu jääb alles. Arve andmete automaatkontrollil sõltumata arve summa suurusest
on ka oluliselt suurem preventiivne mõju. Meede võimaldab MTA audiitoritel keskenduda
sisulisele tööle.
Maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve kohustuse kehtestamine vähendab oluliselt
KMD INF-l arve andmete sisestusvigu, vähendab maksuaudiitorite töökoormust ja üldjuhul
8
maksukohustuslaste halduskoormust. Vabatahtlik süsteem ei motiveeri suurt osa ettevõtjaid
uuendustega kaasa minemast ja e-arveid esitama, mida kinnitab ka madal e-arvete kasutamise
osakaal. See takistab ka nende maksukohustuslaste poolt e-arvete kasutuselevõttu, kes seda
sooviksid. E-arvetel põhinev automaatkontroll võimaldaks maksuaudiitoritel rohkem
keskenduda sisulisele tööle.
Kui raamatupidamise seaduse muudatuse jõustumisel, mille kohaselt e-arve esitatakse ostja
nõudmisel, suureneb oluliselt e-arvete väljastamine, võib kaaluda e-arve kohustuse
rakendamata jätmist.
Kavandatavate muudatustega kaasneb ettevõtlusvabaduse riive, kuid muudatused on
asjakohased ja proportsionaalsed. Põhiseaduse § 31 kohaselt peab riik tagama
ettevõtlusvabaduse, kuid see ei tähenda, et ettevõtluskeskkonda ei või reguleerida asjakohaste
normidega. Sama paragrahvi teine lause lubab seadusega sätestada ettevõtlusvabaduse
kasutamise tingimused ja korra, mis antud juhul kavandatakse KMS-i muudatusega. Riik peab
tagama ka õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat teiste ettevõtjate
õigusvastase tegevuse eest ja tagama konkurentsi. Kavandatavad muudatused seavad
maksukohustuslastele täiendavaid nõuded, kuid need on vajalikud riigi tulude suurendamiseks
ja konkurentsitingimuste parandamiseks. Riive ei ole intensiivne, kuna ka käesoleval ajal
deklareeritakse KMD INF-l arve andmeid, kaotatakse vaid 1 000 eurone piirmäär. Piirmäära
kadumine mõjutab eelkõige maksukohustuslasi, kellel puudub raamatupidamistarkvara, kuid
sellistel juhtudel ei ole arvete maht reeglina suur. E-arvete kasutuselevõtmise toetamiseks
kavandatakse mitmeid meetmeid, mis vähendavad riive ulatust.
5. Uuringud ja teiste riikide kogemus
5.1. MTA kliendiuuring
MTA korraldas 2024. aasta mais ja juunis küsitluse ettevõtjate valmisoleku kohta minna üle e-
arvetele ja kasutada masin-masin liidest käibedeklaratsiooni esitamiseks. Küsimustik saadeti
4 037 ettevõtjale ning valimisse valiti nelja erineva käibegrupiga ettevõtjad nende 2023. aasta
käibe põhjal. Kokku vastas küsitlusele 381 ettevõtjat (vt joonis 1).
5.1.2. Ettevõtjate valmisolek kasutada e-arveid
Alla 10 000 eurose aastakäibega ettevõtjad olid pigem seda meelt, et neil puudub valmisolek e-
arvetele üleminekuks (42%). Kommentaarides märgiti põhjuseks, et puudub
raamatupidamistarkvara, millega e-arveid saata ning sellise tarkvara soetamine tooks kaasa
lisakulu. Puuduvad ka oskused raamatupidamistarkvara kasutamiseks. Selle käibegrupi
ettevõtjatest oli e-arvetele üleminekuks valmis 36%. Ülejäänud (22%) ei osanud küsimusele
vastata.
Ettevõtjatest, kelle käive on 10 000–100 000 eurot, olid 46% valmis e-arvetele üleminekuks
ning tõid välja, et e-arvete laialdasem kasutuselevõtmine säästab aega ja on mugav ning vigu
andmete sisestamisel tekib vähem. Need ettevõtjad, kes e-arvetele üleminekuks valmis ei olnud
(36%) märkisid, et palju kauba müüki toimub väljaspoole Eestit, kus e-arveid ei kasutata,
puudub raamatupidamistarkvara, mis toetaks e-arvete väljastamist, ettevõtjale tekib lisakulu
ning puudub oskusteave seda tarkvara kasutada. 18% ei osanud küsimusele vastata.
9
Ettevõtjatest, kelle käive on 100 000–1 000 000 eurot, olid 54% valmis e-arvetele üleminekuks
ning märkisid, et e-arvete kasutuselevõtuga väheneb raamatupidamisele kuluv aeg, arved ei kao
ära ja e-arveldamine on mugav. Need ettevõtjad, kellel hetkel selleks valmidust ei ole (29%)
märkisid, et e-arvete kasutuselevõtuks peaksid nad palkama juurde raamatupidaja või selleks
teenuse sisse ostma, mis tooks kaasa lisakulusid ning paljudel klientidel ei ole käesoleval ajal
e-arvete vastuvõtmise võimekust. 17% ei osanud küsimusele vastata.
Ettevõtjatest, kelle aastakäive oli üle miljoni euro, olid 52% valmis e-arvetele üleminekuks.
Samuti märgiti, et tekib ajasääst raamatupidamises, andmevahetus on kiire ning vigu tekib
vähem. Ettevõtjad, kes veel e-arvetele üleminekuks valmis ei olnud (33%) tõid välja peamisteks
põhjusteks selle, et nende kliendid ei asu Eestis ning tehingupartnerid ei võta vastu e-arveid.
Lisaks märgiti, et kontsernis kasutatakse rahvusvahelist raamatupidamistarkvara, kus ei ole
võimalik e-arveid süsteemselt saata ja vastu võtta ning emaettevõtjal puudub motivatsioon ja
huvi seda muuta. 15% ei osanud küsimusele vastata.
Joonis 1. Valmidus e-arvete kasutamiseks
Allikas: MTA
Kokkuvõtvalt on küsitluse kohaselt keskmiselt 47% ettevõtjatest valmis e-arvetele
üleminekuks, 35% ettevõtjatest ei olnud selleks valmis ning küsimusele ei osanud vastata 18%.
E-arvetele üleminekuks valmisolevate ettevõtjate märksõnad: mugav, paberivaba, automaatne
andmete sisse lugemine programmi, vähendab töökoormust, ei pea tšekke taga otsima ega
duplikaate küsima, aitab kokku hoida aega, kindel, väldib sisestusvigu, töömahu vähenemine,
andmevahetuse kiirus, kõik tehingud on reaalajas jälgitavad, arved laekuvad õigeaegselt
programmi, lihtne haldamine, kindlus, et teine osapool on arve kätte saanud, lihtsustab
raamatupidamist ja deklareerimist, kaasaegne digitaliseerimine.
E-arvetele üleminekuks mittevalmisolevate ettevõtjate märksõnad: teenus on tasuline,
puudulikud arvutiteadmised, töötan vana moodi, ei kasuta raamatupidamistarkvara,
raamatupidamistarkvara ei võimalda saata e-arveid, soovin ise otsustada, kuidas suhtlen
välismaaga, arveldades e-arved ei toimi, kliendid eraisikud, digitaalne kinnitusring on tülikas,
välismaa raamatupidamistarkvara.
10
5.1.3. Ettevõtjate valmisolek kasutada käibedeklaratsiooni esitamiseks masin-masin
liidest
Kuni 10 000 eurose aastakäibega ettevõtjad märkisid peamiselt, et seda ei kasutata, kuna
puudub raamatupidamistarkvara.
10 000–100 000 eurose aastakäibega ettevõtjad põhjendasid, et neil puudub volitus
otseliidestuseks MTA-ga ja ollakse harjunud käibedeklaratsioone täitma käsitsi, olenemata
võimalusest automaatselt andmeid edastada. Lisaks märgiti, et ettevõtjad ei kasuta
raamatupidamistarkvara või nende raamatupidamistarkvaral see võimekus puudub.
100 000–1 000 000 eurose aastakäibega ettevõtjad põhjendasid, et raamatupidamistarkvaras
puudub vastav võimekus või ei soovita seda kasutada. Lisaks toodi välja, et teatud
raamatupidamistarkvarade puhul on selle arenduse maksumus liiga kulukas.
Üle miljoni eurose aastakäibega ettevõtjad põhjendasid masin-masin liidese mittekasutamist
raamatupidamistarkvara puudujääkidega. Märgiti, et tulevikus sooviksid sellist lahendust oma
raamatupidamistarkvarasse. Mittekasutamist põhjendati ka sellega, et kontserni
raamatupidamistarkvarade puhul on selle arenduse tegemine ebamõistlikult kulukas.
5.2. RTE visioon
RTE visiooni koostamisel viidi läbi põhjalik mõjuanalüüs, mille kohaselt säästavad reaalajas
toimivad andmevahetuse lahendused (nagu e-arved, e-kviitungid, andmepõhine aruandlus
riigile, e-veoselehed jne) ettevõtlussektoris üle 200 000 000 euro aastas. Lisaks on võimalik
aastas kokku hoida ligi 14 000 000 töötundi, mis vastab umbes 7 000 inimese täistööajale. RTE
lahenduste kasutuselevõtmine peaks oluliselt vähendama protsesside viiteaegu, optimeerima
ressursikasutust ning vähendama tehingukulusid. Nendeks lahendusteks muuhulgas on e-arvete
laialdasem kasutuselevõtt, automatiseeritud andmevahetus ja andmepõhise aruandluse
juurutamine. Kokkuvõtvalt on RTE eesmärk luua reaalajas toimiv ärikeskkond, kus finants- ja
haldustoimingud saavad toimuda tänu standardiseeritud ja digitaalsele andmevahetusele
automaatselt ja reaalajas, minimeerides ettevõtjatele tekkivat halduskoormust.
5.3. Raamatupidaja.ee portaali küsitlus
Raamatupidaja.ee portaal intervjueeris 2023. aastal kahteteist raamatupidamisettevõtjat ja
raamatupidamistarkvara pakkujat, et koguda seisukohti e-arvete kohustuslikuks muutmise
kohta. Enamik intervjueeritavatest nõustus, et e-arvete kohustuslikuks muutmine vähendaks
oluliselt nii raamatupidajate kui ka väikeettevõtjate igapäevast töökoormust, eriti nende jaoks,
kes peavad oma raamatupidamisarvestust ise. Nende hinnangul ei ole e-arveldamise teenus
kallis ning see võimaldab tõhusamat andmevahetust ja vähendab vigade riski. Siiski väljendati
muret, et kohustuslikuks muutmisega kaasneks paljude ettevõtjate negatiivne vastureaktsioon.
Peamine murekoht on ettevõtjate mitmekesisus ning vanemate või lihtsamate
raamatupidamistarkvarade kasutamine, mis võib muuta ülemineku e-arvete kasutamisele
keeruliseks. Suurematel ettevõtjatel, kes juba kasutavad keerukaid raamatupidamistarkvarasid
või ostavad teenust sisse, on üleminek e-arvetele lihtsam. Väiksematel ettevõtjatel või neil, kes
kasutavad vanemat raamatupidamistarkvara, võib e-arvete kohustuslikuks muutumine aga
tunduda liiga järsuna. Lisaks toodi esile, et mõned raamatupidajad ei mõista e-arvete
potentsiaali ega oska seda rakendada. Üldiselt pooldati ideed suurendada e-arvete osakaalu,
11
nähes selles võimalust vähendada raamatupidamiskulusid ja varimajanduse osakaalu ning
parandada finantsarvestust. Soovitati kaaluda kohustuslikkuse määramist arvete arvust või
käibe piirist lähtuvalt, jättes mikroettevõtjatele võimaluse vabatahtlikuks osalemiseks 8.
5.4. Ernst & Young Baltics AS läbiviidud uuring
Ernst & Young Baltics AS (edaspidi E&Y) viis Rahandusministeeriumi ja MKM tellimusel
2021. aastal läbi uuringu „E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja eraettevõtluses“9. Uuringu
küsimuste kokkuvõtvates järeldustes toodi välja järgmine (lk 56–58):
ettevõtlussektoris väljastatavate arvete mahust on e-arvete osakaal hinnanguliselt 23%
(ei ole arvestatud e-arveid, mis saadetakse internetipanka ehk maksekorraldusi);
väiksemate ettevõtjate seas on e-arvete osakaal väiksem ja piirdub hinnanguliselt 5–
10%-ga;
Peamised probleemid, miks e-arveid ei saadeta:
puudub võimekus e-arveid saata (ei ole operaatoriga lepingut);
erinevate e-arve portaalide kaudu on küll võimalik e-arveid tasuta saata, aga seda ei ole
harjutud tegema;
äritarkvara seadistamine e-arve saatmiseks nõuab mõnede raamatupidamistarkvarade
puhul kasutajalt liigseid toiminguid;
e-arve saatjad, kes kasutavad saatmiseks e-arve portaale, koostavad arveid topelt lisaks
e-arve portaalile ka oma äritarkvaras, millel ei ole kas e-arve saatmise võimekust või ei
ole see e-arvete saatmiseks seadistatud.
Peamised probleemid, miks e-arveid vastu ei võeta:
arve saatjal ei ole e-arvete saatmise võimekust;
raamatupidamisteenuse pakkujate puhul on probleemiks, et nende kliendid ehk
ettevõtjad ei soovi alati kasutada e-arveid või on see takistatud tehnoloogiliste või
äriprotsessiliste piirangute tõttu;
kui enamik levinumaid raamatupidamistarkvara pakkujaid toetavad e-arvete laiemat
kasutuselevõttu, siis ettevõtjad seda võimekust ei ole pigem harjunud kasutama.
E-arvete laialdasema leviku takistustena märgiti (lk 30, 31):
ettevõtja IT süsteemid (ladu, müük, tootmine) ei pruugi omavahel ühilduda, mille
tulemusena on e-arve kasutamine tülikas ja ei pruugi anda oodatud kulude kokkuhoidu;
ettevõtjate seas on teadlikkus nii e-arvete olemusest kui ka nende kasutamisega
seonduvast võimalikust kasust madal;
arvatakse, et e-arvete saatmine ja vastuvõtmine on keeruline;
mikro- ja väikeettevõtjatele ei pruugi e-arvete saatmine olla majanduslikult kasulik, kui
neil puudub suurem ostuarvete maht;
suurematel ettevõtjatel või mitut erinevat majandustarkvara kasutavatel ettevõtjatel võib
süsteemide ühildamine maksta ebaproportsionaalselt suure summa.
8 Raamatupidaja.ee. Kui e-arvete kohustus toorelt läbi surutakse oma alaeksperte kaasamata, on see pigem risk
varimajanduse tekkeks. 24.10.2023. Kättesaadav: https://www.raamatupidaja.ee/uudised/2023/10/23/suur-lugu-
kui-e-arvete-kohustus-toorelt-labi-surutakse-oma-ala-eksperte-kaasamata-on-see-pigem-risk-varimajanduse-
tekkeks 9 Ernst&Young. E-arvete kasutamine avalikus sektoris ja ettevõtluses. Majandus-ja
Kommunikatsiooniministeerium. 2021
12
5.5. Teiste riikide kogemus
Nagu märgitud VTK peatükis „Eesmärgid“, on käibemaksudirektiivi äsja heaks kiidetud
muudatuste kohaselt alates 1. juulist 2030. a Euroopa Liidus kohutuslik e-arvete esitamine
piiriüleste tehingute korral. Direktiivi läbirääkimistel osundasid mitmed liikmesriigid, et
peavad oluliseks varasemat e-arvetele üleminekut ja kaaluvad e-arvete kohustuse kehtestamist
ka riigisisestele tehingutele. Järgnevalt kirjeldame mõne konkreetse liikmesriigi kehtivat korda
ja plaanitud tegevusi.
Ettevõtlussektoris on e-arved juba kohustuslikud Itaalias. Sellist kohustust planeerivad
kehtestada ka Poola, Läti, Prantsusmaa ja Belgia. Itaalias on kasutusel tsentraliseeritud
lahendus, mille kohaselt liiguvad e-arved läbi riikliku platvormi ning e-arvete lahenduse
pakkujaks on riik. Sellist lahendust kavandab ka Poola10. Detsentraliseeritud lahendust
kavandavad Läti, Belgia ja Prantsusmaa. Sellisel juhul toimub maksuarvestus
raamatupidamistarkvara kaudu saadud andemete alusel.
Läti
Lätis on alates 1. jaanuarist 2025. a e-arvete esitamine kohustuslik valitsusasutustele ning alates
1. jaanuarist 2026. a on plaanitud e-arved kohustuslikuks muuta ka kõikidele äriühingutele
olenemata sellest, kas äriühing on maksukohustuslane või mitte. Erandina lubatakse e-arveid
mitte väljastada näiteks haigekassa süsteemist väljastatavate arvete ja e-kviitungite (näiteks
sularahakviitungid, riigi maksuametis registreeritud kviitungid) korral.
Kasutusele võetakse detsentraliseeritud e-arvete lahendus, kasutades kolme elektroonilist
edastusviisi (kanalit), et tagada riigisiseste e-arvete kohustuslik vastuvõtmine:
tasuta riigisisene tarnelahendus (e-aadress), mis on sarnane meie e-arveldajale;
Peppol’i11 teenusepakkujad (e-arve operaatorid);
individuaalne e-arvete vahendus (raamatupidamistarkvarade sisene e-arvete vahetus).
Hetkel tegeletakse e-arvete analüüsiga, mille käigus selgitatakse, milliseid andmeid soovitakse
arvetelt koguda. Vastavalt riigisiseste e-arvete rakendamise kontseptsioonile on plaanis, et e-
arved sisaldavad vähemalt järgmisi maksuhaldurile kättesaadavaid andmeid: arve kuupäev ja
number, arve väljastaja nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number, arve saaja nimi
ja maksukohustuslasena registreerimise number, kaupade ja teenuste nimetus, tehingu summa,
valuuta, käibemaksumäär, käibemaksu summa, erirežiimid, arve tüüp, arve väljastaja
pangakonto number, viide muudele dokumentidele (vajadusel), e-arve operaatori ID
(vajadusel).
Määrusega kehtestatakse e-arvete ringluse kord, sealhulgas andmevahetuse tehnilised
vahendid, kättetoimetamise ja vastuvõtmise viisid ja kanalid, liideste kasutamine ja muud e-
arvete ringluse tehnilised aspektid. Struktureeritud e-arvete andmestruktuur järgib ainult
Euroopa Liidu ühtset standardit.
10 Euroopa Komisjon. E-arvete kasutamine. Kättesaadav: eInvoicing Country Factsheets for each Member State
and other countries (europa.eu) 11 Peppol – Peppol keskkond (Pan-European Public Procurement On-Line) on loodud elektrooniliste dokumentide
rahvusvaheliseks vahetamiseks. Selle üks olulisimaid funktsioone on rahvusvahelise e-arvelduse toetamine ja
lihtsustamine. Sisuliselt tõlgib Peppol keskkond kohalikus formaadis e-arve EL’i e-arve standardile vastavaks
dokumendiks. Selle lahenduse abil e-arve välismaale saatmiseks peab ettevõtte poolt kasutataval e-arve operaatoril
olema Peppol liides.
13
E-arvete väljastamise kohustus sätestatakse raamatupidamise seaduses. Raamatupidamise
seaduses toodud eeskirjade rikkumisel kohaldatakse haldusvastutust haldusõigusrikkumiste
menetluse seaduse alusel.
Belgia Belgias kehtib kohustus saata e-arveid valitsusasutustele. 1. jaanuarist 2026. a muutub e-arvete
kasutamine ettevõtlussektoris kohustuslikuks.
E-arveid ei pea esitama:
maksukohustuslased, kelle tehingud on käibemaksudirektiivi artiklite 132 ja 135 alusel
käibemaksust vabastatud;
pankrotimenetluses olevad maksukohustuslased, kelle tegevus on piiratud ja toimub
pankrotihalduri järelevalve all.
Belgia plaanib ülemineku e-arvetele läbi viia kahes etapis:
esimeses etapis jõustub e-arvete esitamise kohustus alates 1. jaanuarist 2026. a;
teises etapis jõustub digitaalne raporteerimiskohustus (DDR), mis põhineb e-arvete
esitamise kohustusel. Selle etapi üksikasju arutatakse.
Uue süsteemi kasutuselevõtuks on Belgia loonud mitmeid meetmeid, sealhulgas:
väikeettevõtjatele antavad maksusoodustused süsteemi käivitamiskulude katmiseks;
koostööplatvormid, et toetada e-arvetele üleminekut;
spetsiaalsed veebilehed ja üleriigiline reklaamikampaania, et suurendada teadlikkust ja
pakkuda tuge;
avalik platvorm HERMES, mis on ajutiselt saadaval neile, kes ei suuda algselt e-arveid
vastu võtta.
E-arvete kohustuse täitmise tagamiseks kaalutakse haldustrahvide kehtestamist mõistliku
üleminekuperioodi lõppemisel.
Eestis on kõige optimaalsem kasutusele võtta detsentraliseeritud lahendus, sest selle jaoks on
juba olemas toimiv süsteem nii operaatorite kui ka e-MTA näol. Tsentraliseeritud süsteemile
üleminek oleks nii riigile kui ka raamatupidamistarkvara pakkujatele kulukas, mis omakorda
tõstaks teenuse hinda lõpptarbijale. Lisaks on ettevõtjad juba harjunud detsentraliseeritud
lahenduse kasutamisega.
5.6 Kokkuvõte
MTA küsitluse kohaselt on 47% ettevõtjatest valmis üle minema e-arvete kasutamisele. Eestil
ja Eesti e-arvete teenusepakkujatel on olemas vajalikud lahendused e-arvete kasutamiseks. E-
arved on mugavad, kiired ja täpsed lahendused, mis aitavad säästa aega ning muuta
andmevahetuse ettevõtjate ja riigi vahel kiiremaks. E-arvete madal kasutus jääb pigem
harjumuste, motivatsiooni ja võimekuse puudumise taha. Osa ettevõtjatest soovib hakata
kasutama e-arveid, kuid pole seda senini teinud, kuna tehingupartneril puudub e-arve võimekus.
Raamatupidajad näevad e-arvete kasutamises võimalust vabaneda "tühitööst" ning keskenduda
sisulisele tööle. RTE visiooni andmepõhise aruandluse kontseptsioon loob võimalused andmete
ühekordseks sisestamiseks, mis vähendab oluliselt riigiga andmete vahetusele kuluvat aega.
MKM ning MTA on töötanud välja meetmed e-arvetele üleminekul ettevõtjatele negatiivse
mõju vähendamiseks (detailsemalt punktis 6.2.).
14
6. Mõjuanalüüs
6.1. Käibemaksuga maksustatavate tehingute deklareerimine KMD INF-l sõltumata arve
summa suurusest
Kavandataval meetmel on mõju majandusele ja riigiasutuse töökorraldusele.
Mõju valdkond 1: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: maksukohustuslased ja raamatupidamisteenust osutavad ettevõtjad
Mõju kirjeldus. Muudatusel on mõju sihtgrupi halduskoormusele. Kehtiva korra kohaselt tuleb
KMD INF-l deklareerida juriidilistele isikutele ja füüsilisest isikust ettevõtjatele väljastatud
arvete andmed, kui arvete kogusumma, millel on kajastatud käibemaksuga maksustatav käive
(välja arvatud 0% määraga maksustatav käive), ületab 1 000 eurot kuus. Muudatuse tulemusena
tuleb kajastada kõigi arvete andmed, millel on kajastatud käibemaksuga maksustatav käive
(välja arvatud 0% määraga maksustatav käive), sealhulgas ka nende arvete andmed, mille
summa jääb alla nimetatud piirmäära. KMD INF-l andmete deklareerimise kohustus ei puuduta
füüsilistele isikutele väljastatavaid arveid (välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjad) ning ei
laiene tehingute andmetele, millele seaduse alusel laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise
kohustus ja reisiteenuste erikorra rakendamise korral.
Meede suurendab maksukohustuslaste ja raamatupidamisteenust osutavate ettevõtjate
halduskoormust juhul, kui andmeid sisestatakse KMD INF-le käsitsi. Samas vähendab see
maksukohustuslaste halduskoormust MTA pöördumiste vähenemise tõttu ning parandab
konkurentsitingimusi.
Mõjutatud sihtrühma suurus on suur. Meede puudutab kõiki maksukohustuslasi, keda 1. juuni
2024. a seisuga oli 120 047, ja raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtjaid. Tegevusalaga
„raamatupidamine ja maksualane nõustamine“ (EMTAK kood 69 202) on äriregistrisse kantud
7 901 ettevõtjat, sealhulgas maksukohustuslasi 2 468 ja ettevõtjaid, kes ei ole
maksukohustuslased, 5 403.
Mõju ulatus on keskmine. Meede puudutab eelkõige neid maksukohustuslasi, kellel on
käibemaksuga maksustatavaid tehinguid kalendrikuus alla 1 000 eurose piirmäära, ning kes
esitavad käibedeklaratsiooni e-MTA iseteeninduskeskkonnas käsitsi andmete sisestamisega või
paberil.
MTA andmetel on vähemalt 45% maksukohustuslasi, kes kehtiva korra kohaselt KMD INF-i
esitama ei pea, kuid meetme tulemusena see kohustus tekiks. Iseteeninduskeskkonnas
täidetakse 45% käibedeklaratsioonidest käsitsi (vt joonis 2).
Kui jätta arvestamata käibedeklaratsioonid, kus summasid ei deklareeritud, vaid deklaratsioon
esitati nullidega, siis käsitsi sisestamisega või paberil esitati 32% käibedeklaratsioonidest.
Muudatus ei mõjuta oluliselt isikuid, kes esitavad käibedeklaratsioone MTA-le failina või läbi
masin-masin liidese (X-tee), kuna nad saavad edastada arvete andmed automaatselt. Seega
nende halduskoormus ei suurene.
15
Joonis 2. Käibedeklaratsioonide esitamise viisid
Allikas: MTA
Käesoleval ajal on KMD INF-l võimalik deklareerida ka kõikide arvete andmed, millel on
käibemaksuga maksustatav käive, mitte ainult käivet ja soetust, mis ületab 1 000 eurost
piirmäära. Seda võimalust kasutab ligi 4 000 maksukohustuslast. Võimalust on kasutatud vähe
põhjusel, et raamatupidamisprogrammides on 1 000 eurone piirmäär seadistatud. Kui
kehtestatakse arvete andmete deklareerimise kohustus ilma piirmäärata, siis tarkvarateenuse
pakkuja seadistab raamatupidamistarkvara ümber, mis ei ole keeruline.
Muudatus mõjutab olulisemalt maksukohustuslasi, kellel on ostetud spetsiaalne tarkvara või
kes kasutavad vanemat raamatupidamistarkvara, millel puudub võimalus genereerida
käibemaksudeklaratsiooni ja selle lisasid, mistõttu nad on täna andmeid sisestanud
käibedeklaratsioonidele käsitsi. Sõltuvalt raamatupidamistarkvara keerukusest ja võimalustest
võib arenduste tegemine või uue raamatupidamistarkvara kasutusele võtmine olla selliste
ettevõtjate jaoks kulukas.
MTA andmetel deklareerisid maksukohustuslased, kes e-MTA kaudu käsitsi sisestasid andmed
käibedeklaratsiooni, keskmiselt 195 eurot sisendkäibemaksu, mida KMD INF-l ei kajastatud.
Seega ei ole sisestamist vajavate arvete andmete hulk tõenäoliselt üldjuhul väga suur. KMD
INF-i esitamise kohustus on kehtinud 10 aastat. Võib eeldada, et maksukohustuslastel, kelle
arvete maht on suur, on tõenäoliselt KMD INF-i automatiseeritud esitamise võimekus olemas.
Samuti on infotehnoloogilised võimalused alates 2014. aastast, mil kehtestati 1 000-eurone
piirmäär, oluliselt edasi arenenud.
VTK-s toodud teise meetme rakendamisel – maksukohustuslastele e-arvete esitamise kohustuse
kehtestamisel väheneb oluliselt käsitsi andmete sisestamine käibedeklaratsiooni.
Käibedeklaratsiooni failina või läbi X-tee esitamisel ei ole andmete mahul tähtsust.
Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Muudatusega kokkupuude on kord kuus
käibedeklaratsiooni esitamisel.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Teatud osale maksukohustuslastest, kellel
puudub raamatupidamistarkvara, võib muudatus olla mõnevõrra koormav. Kuna üldjuhul
16
raamatupidamistarkvara puudub väikeettevõtjatel, kellel ei ole palju tehinguid, ei ole lisanduv
halduskoormus suur.
Et viia ettevõtjateni info deklareerimise automatiseeritud võimaluste kohta, kavandab MTA
mitmesuguseid selgitavaid tegevusi. Informatsioon masin-masin liidese kasutamise kohta on
saadaval ka MTA kodulehel.12
Meetme mõju on keskmine. Muudatus puudutab kõiki maksukohustuslasi, kuid selle mõju
üldjuhul ei ole suur.
Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm: MTA
Kehtestades kõigi käibemaksuga maksustatavate tehingute puhul arve andmete deklareerimise
kohustuse KMD INF-l, peab käibedeklaratsioonil deklareeritud sisendkäibemaksu summa
vastama KMD INF-l deklareeritule. Sellisel juhul ei ole maksukohustuslastel enam võimalik
käibedeklaratsioonil deklareerida sisendkäibemaksu, millel puuduvad KMD INF-l
deklareeritavad arve andmed. Käesoleval ajal deklareeritakse keskmiselt 372 000 000 eurot
aastas sisendkäibemaksu, mille aluseks olevate arvete andmeid ei ole KMD INF deklareeritud.
Arve andmete õigsuse kontroll toimuks kõikide tehingute puhul automaatselt ning
maksukohustuslaste poole pöördutakse vaid tõsiste kahtlustuste korral.
Meetme tulemusena väheneks riigile tekkiv maksukahju. Kontrolli automatiseerimise tõttu
vabanevat maksuauditi ressurssi saab suunata muudele maksukontrolli objektidele.
MTA 2023. aasta riskianalüüsi kohaselt kahtlustati alusetut sisendkäibemaksu mahaarvamist
2 149 juhul, kuna alla 1 000 euroste arvete alusel käibedeklaratsioonil deklareeritud
sisendkäibemaksu koondsumma oli ebatavaliselt suur. Nendest juhtumitest jõuti kontrollida
889. Neist 323 juhul (36%) tuvastati sisendkäibemaksu mahaarvamise rikkumisi, mille
tulemusena parandati käibedeklaratsioone kokku 3 800 000 euro ulatuses.
Maksukohustuslasi, keda ei jõutud kontrollida, oli 1 260. Neile omistatud kahtlustatav
maksukahju oli 11 400 000 eurot. Lähtudes ülaltoodust, et riskiga maksukohustuslaste puhul
tuvastati rikkumisi 36%-l juhtudest, siis tõenäoliselt on nende maksukohustuslaste poolt
tekitatud tegelik maksukahju 4 100 000 mln eurot (36% 11 400 000 eurost).
MTA kavandab vabanevat ressurssi kasutada täiendavatele kontrollidele. Alates 2024. aastast
saab MTA andmeid platvormihalduritelt platvormidel tegutsevate ettevõtjate kohta (DAC713)
ja makseteenuste pakkujatelt ettevõtjate piiriüleste tehingute kohta (CESOP14). Kuna need
kontrollid on mahukamad, siis suudab MTA hinnanguliselt läbi viia 622 täiendavat kontrolli,
12 MTA. Masin-masin liidese kasutamine. Kättesaadav: https://www.emta.ee/ariklient/maksud-ja-
tasumine/kaibemaks/kaibedeklaratsiooni-ja-aruannete-esitamine/x-tee-kaudu-raamatupidamistarkvarast 13 DAC7 – Platvormialase teabe automaatne vahetus. Platvormihalduritel on kohustus koguda ja esitada Maksu-
ja Tolliametile üks kord aastas andmed nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende poolt
teenitud tulu kohta 14 CESOP – Alates 1.01.2024 on Euroopa Liidu liikmesriigid kohustatud koguma makseteenuse pakkujatelt infot
piiriüleste maksete kohta ning edastama selle Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse makseteabe süsteemi
CESOP. Infot makseteenuse pakkujatelt hakkavad koguma liikmesriikide maksuhaldurid. Süsteemi CESOP
eesmärk on anda liikmesriikide maksuhalduritele vahendid võimalike käibemaksupettuste tuvastamiseks e-
kaubanduses, mille on toime pannud müüjad, kelle asukoht on teises liikmesriigis või kolmandas riigis.
17
ehk 70% 2023. aastal sisendkäibemaksu tõendamiseks tehtud 889 kontrollist. Arvestades, et
MTA keskmine riskimudelite tabavus on 50%, võib eeldada, et tegelikku maksudest
kõrvalehoidumist tuvastatakse 311 juhul. Lähtudes MTA kontrollide käigus tuvastatud
rikkumistest keskmist käibemaksu määramise summat (12 881 eurot), määrataks
kontrolliressursside vabanemisest ja ümbersuunamisest tulenevalt riigi tuludesse ligi 4 000 000
eurot aastas.
Eeldatavad riigi tulud ja kulud
Lähtudes eeldatavast maksukahjust (4 100 000 eurot) ja meetme tulemusena vabaneva
maksuauditi ressursi kasutamise tulemusena muudel kontrolliobjektidel määratud summadest
(4 000 000 eurot) ning arvestades, et määratud summadest laekub keskmiselt 89% (2023. aasta
andmed) on riigi tuludele positiivne mõju 7 200 000 eurot aastas.
MTA kulud. Täiendavad kulud MTA-le on minimaalsed: riskide hindamise süsteemis tuleb
teha muudatus, millega kaasneb ühekordne kulu 2025. aastal 40 000 eurot. Edaspidi kaasneb
iga-aastane kulu 2 000 eurot seoses serveri mahtude suurenemisega.
6.2. Maksukohustuslaste vahelistele ostu-müügi tehingutele e-arvete esitamise kohustuse
kehtestamine
Kavandataval meetmel on mõju majandusele, riigiasutuste tööle ja keskkonnale.
Mõju valdkond 1: majanduslik mõju
Mõju sihtrühm: maksukohustuslased, raamatupidamisteenust osutavad ettevõtjad,
raamatupidamistarkvara teenust osutavad isikud.
Pakutava lahenduse kohaselt peavad maksukohustuslased omavaheliste tehingute kohta
hakkama esitama e-arveid. Seega peab neil tekkima võimekus nii e-arvete väljastamiseks kui
vastuvõtuks. E-arvete alusel lihtsustub käibedeklaratsiooni, sealhulgas KMD INF-i
deklareerimine. E-arvete alusel deklareerimisvigade arv väheneb ja seega väheneb ka MTA
poolt maksukohustuslaste poole pöördumine KMD INF-l deklareeritud andmete
täpsustamiseks.
Kui arved saadetakse e-arvetena, siis kaasneb kokkuhoid paberi ja printimise arvelt ning
väheneb arve saaja töömaht arve info töötlemisel. E-arvete kasutusele võtmine võimaldab
ettevõtjal saada vajadusel ülevaadet finantsseisust reaalajas.
Meetme tulemusena muutub ka maksuaudiitorite töö tõhusamaks ja seega kaasneb positiivne
mõju maksukohustuslaste konkurentsitingimustele.
Mõjutatud sihtrühm on suur. Meede puudutab kõiki maksukohustuslasi, keda 1. juuni 2024. a
seisuga oli 120 047. Eelkõige on mõjutatud maksukohustuslased, kellel puudub võimekus e-
arveid vastu võtta. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel oli 2024. aasta juuli seisuga
võimekus olemas 7%-l maksukohustuslastest. Seega enamikul see võimekus käesoleval ajal
puudub.
Lisaks maksukohustuslastele puudutab pakutav lahendus raamatupidamisteenust osutavaid
ettevõtjaid, kes pakuvad raamatupidamisteenust maksukohustuslastele, ja
18
raamatupidamistarkvara programmide pakkujaid, kellel e-arve võimekus puudub.
Tegevusalaga „raamatupidamine ja maksualane nõustamine“ (EMTAK kood 69 202) on
ettevõtjaid äriregistris 7 901 isikut, sealhulgas maksukohustuslasi 2 468 ja ettevõtjaid, kes ei
ole maksukohustuslased, 5 403.
Mõju sagedus ja ulatus on keskmine. Meetme tulemusena tuleb e-arveid esitada regulaarselt,
kuid e-arvetele väljastamisele üleminekuks vajalikud toimingud on ühekordne tegevus.
E-arvete kasutamine muudab ettevõttes raamatupidamise efektiivsemaks, arvete sisestamisaeg
ja sisestamisvigade arv väheneb oluliselt.
Meetme rakendamisel peaksid maksukohustuslased, kes käesoleval ajal ei kasuta
raamatupidamistarkvara, selle kasutusele võtma. E-arvete võimekust sisaldavat tarkvara
pakuvad mitmed ettevõtjad, kusjuures tihti sisaldub paketis teatud arvete mahus tasuta teenus.
Näiteks pakub Merit Tarkvara tasuta paketti mikroettevõtjatele, kus saab 6 kuu jooksul tasuta
sisestada 100 müügiarvet, 100 ostuarvet ja teha 100 pearaamatu kannet. E-arvete saatmine
Merit Tarkvara sees on tasuta. SmartAccounts pakub nii kuupõhist piiramata kannete arvuga
teenust hinnaga 25 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, kui ka kuni 25 kandega kuus teenust
hinnaga 6,5 eurot kuus, millele lisandub käibemaks. Kui soovitakse vastu võtta ja välja saata e-
arveid, lisandub operaatori tasu. Finbite e-arvete operaator pakub teenust, mis sisaldab kuni 5
ostu- ja 5 müügiarvet kuus tasuta ning sellest suurem maht maksab 8 eurot kuus, millele
lisandub käibemaks. Samuti pakub riik raamatupidamisprogrammi E-arveldaja.
Mikroettevõtjate puhul on kuni 10 kannet kuus tasuta ning üle 51 kande kuus maksab 9 eurot
kuus, millele lisandub käibemaks. E-arvete saatmine ja vastuvõtmine on tasuta. Seega
mikroettevõtjatel, kellel on vähe arveid, ei tekita e-arvete saatmine olulist kulu.
Meede mõjutab ka neid maksukohustuslasi ja raamatupidamisteenust osutavaid ettevõtjaid, kes
küll omavad raamatupidamistarkvara, kuid see ei toeta e-arvete vastuvõtmist ja saatmist.
Eelkõige see mõjutab ettevõtjaid, kes kasutavad spetsiaalset tarkvara, näiteks rahvusvahelisi
ettevõtteid, kes kasutavad kontserni ühtset spetsiifilist programmi. E-arve arenduste tegemine
võib sellised juhul olla kulukas.
Pakutav lahendus mõjutab ka raamatupidamistarkvara teenuse pakkujaid, kellel täna puuduvad
lahendused e-arvete väljastamiseks ja vastu võtmiseks. Neil tekib stiimul lisada
programmidesse e-arve võimekus. Arenduste vajadus võib muuta teenuse lõppkliendile
kallimaks.
Meede puudutab tänaseid lepingulisi suhteid maksukohustuslaste vahel. Kui täna lepivad nad
kokku, millise standardi ja millisel viisil toimub lepingujärgne arveldamine, siis meetme
rakendamisel selleks enam vajadust ei ole. Maksukohustuslastele reguleerib arvelduskorra riik.
Pakutav lahendus puudutab inimeste harjumusi ja võimekust kaasa minna uute digitaalsete
lahendustega. Väikeettevõtjad, kes on seni teinud raamatupidamist Exceli tabelis või paberil,
peavad hakkama kasutama raamatupidamistarkvara, mis võib esialgu osutuda keeruliseks, kuid
pikemas perspektiivis vähendab halduskoormust.
Meede on positiivse mõjuga nendele maksukohustuslastele, kes soovivad e-arveid laialdaselt
kasutada, kuid seda on takistanud tehingu teise osapoole võimetus e-arveid kasutada. Meetme
tulemusena paraneb raamatupidamises andmete kvaliteet ning üldjuhul väheneb
19
raamatupidamiseks kuluv ressurss. Samuti on e-arvete säilitamine raamatupidamistarkvaras
odavam, kui nende säilitamine pabervormil.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on keskmine:
Maksukohustuslased, kes kasutavad raamatupidamistarkvara, mis ei toeta e-arveid, peavad
tegema arendusi või vahetama raamatupidamistarkvara. Sellega kaasnevad lisakulud, mis
sõltuvalt maksukohustuslase spetsiifikast võivad olla tema jaoks olulised. Teatud juhtudel,
näiteks rahvusvaheliste ettevõtjate puhul, kes kasutavad kontserni raamatupidamistarkvara,
millel puudub e-arve esitamise võimekus, võib e-arve arendus olla kulukas. Samas oleks
koormav pidada raamatupidamist üheaegselt nii kontserni raamatupidamistarkvaras kui Eesti
raamatupidamistarkvaras.
Meetme kohaselt kehtestatakse maksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arve esitamise
kohustus, kuid sanktsiooni puudumisel võidakse seda reeglit eirata. KMD INF-le märke
tegemine e-arve andmete esitamise kohta peaks maksukohustuslast motiveerima esitada e-
arvete andmeid. Sellisel juhul on andmed usaldusväärsemad ja MTA pöördumine arve andmete
selgitamiseks on väiksem.
Ebasoovitavate mõjude riski aitavad vähendada MKM ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni
Sihtasutus (EIS) koostööprojektid.
EIS maksis 2023. aastal ettevõtjatele seitsme erineva projekti raames toetusi summas 308 000
eurot. 2024. aasta juuli seisuga oli 2023. aastaks eraldatud raha veel kasutamata 820 250 euro
eest.
MKM on eraldanud 2024. aastal EIS-le reaalajamajanduse lahenduste piloteerimiseks
riigieelarve ja teadusarenduse vahenditest summas 2 100 000 eurot, millest 2024. aasta juuli
lõpu seisuga oli vabade vahendite jääk 2 000 000 eurot.
EIS-i kaudu on 2024. aastaks planeeritud järgnevad toetusmeetmed15:
uudne äritarkvara lahenduse arendus (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid
riigieelarvest);
andmepõhise aruandluse prototüüp (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid
riigieelarvest);
e- kviitungi prototüüp (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid riigieelarvest);
kliendi tundmise andmevahetusteenuse või muude masinloetavate andmete vastuvõtmise ja
töötlemise prototüüp (meede avatakse 2024. aasta sügisel, vahendid riigieelarvest);
reaalajamajanduse tervikprotsessi lahenduse arendus (meede avatakse 2024 aasta sügisel,
vahendid riigieelarvest);
ettevõtte digipöörde toetus (avatud kuni 2025. aasta lõpuni, taotlusi võetakse vastu 2025.
aasta esimese poolaasta lõpuni; vahendid RRF-st16);
ettevõtte digitaalse teekaardi toetus (avatud kuni 2027, vahendid ESF-st17).
MKM toetab ka reaalajamajanduse projekti raames MTÜ Maakondlike Arenduskeskuste
Võrgustikku, kes teeb veebikoolitusi ettevõtjatele, raamatupidajatele ning tarkvaraarendajatele
15 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 5.04.2023 määrus nr 23 „Reaalajamajanduse lahenduste piloteerimise
toetusmeede“. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111042023005 16 RRF – Taaste- ja vastupidavusrahastu. Kättesaadav: https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taaste-ja-
vastupidavusrahastu-rrf 17 ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond. Kättesaadav: https://rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/toetusfondid-ja-
programmid/uhtekuuluvus-ja-siseturvalisuspoliitika-fondid
20
kaasaegsete tehnoloogiate kohta nagu e-arved, andmepõhine aruandlus, e-kviitungid ja e-
veoselehed18. Reaalmajanduse teemaliste koolitustega planeeritakse jätkata ka 2025. aastal.
MKM on planeerinud 2025. aastal kasutada toetusteks Euroopa Liidu Sotsiaalfondi (ESF)
vahendeid, kuid täpsemad summad ning meetmete planeerimine on hetkel arutlusel. Meetmete
planeerimisel arvestatakse ka käesoleva VTK mõjudega ning püütakse suunata toetusmeetmeid
sihitumalt. Lisaks planeeritakse jätkata projektiga digitaliseerimise meistriklass, mille raames
tuvastab ettevõtte protsessid ja tarneahelad, mille optimeerimine avaldab enim mõju ettevõtte
konkurentsivõimele. Personaalse mentori ja tippkoolitajate toel valmib organisatsiooni
strateegilise arendamise plaan.19
MKM korraldab igal aastal Reaalajamajanduse konverentsi20, kuhu on kaasatud valdkonna
eksperdid nii avalikust- kui erasektorist. 2024. aasta konverentsil on avatud debatid ja arutelud
e-arvete teemadel ning ettekanne digiajastu käibemaksupaketi kohta.
Samuti MTA kavandab teha ettevõtjatele selgitustööd e-arvete kasulikkusest.
Mõju on keskmine. Muudatus puudutab kõiki maksukohustuslasi. Muudatusel on
maksukohustuslastele nii positiivne kui negatiivne mõju. Negatiivsete mõjude vähendamiseks
on planeeritud erinevaid meetmeid.
Mõju valdkond 2: mõju keskkonnale on väike
Ettevõtjad kasutavad ulatuslikult pdf-formaadis arveid, mida prinditakse, märgistatakse ja
pannakse kaustadesse ning säilitatakse seaduses ette nähtud korras. Kui maksukohustuslaste
vaheliste ostu-müügi tehingute korral tuleb esitada e-arve, siis väheneb printimise vajadus, mis
omakorda vähendab paberi ja tindi kulu ning säästab loodust. Arved säilitab
raamatupidamistarkvara.
Mõju olulisus, ulatus ja avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei kaasne.
Mõju valdkond 3: mõju riigiasutuse korraldusele
Mõju sihtrühm: MTA
Mõju kirjeldus: Mõju on MTA töökorraldusele ja töökoormusele. Maksukohustuslaste
vahelistele tehingutele e-arve kehtestamise kohustus parendab KMD INF-l deklareeritavate
andmete kvaliteeti ja seega vähendab MTA maksuaudiitorite tööd kauba või teenuse müüja ja
ostja poolt deklareeritud andmete kontrolli mahtu. Selle tulemusena vabanevat maksuauditi
ressurssi saab suunata muudele kontrolliobjektidele.
MTA 2023. aasta riskianalüüsi kohaselt kahtlustati käibemaksu arvestuse rikkumist 3 839 juhul,
kus müüja ja ostja poolt KMD INF-l deklareeritud arvete andmed erinesid. Nendest jõuti
kontrollida 2 639 käibedeklaratsiooni. Valeandmete esitamisega oli tegemist 962 juhul ehk 36%
juhtudest kogusummas 25 100 000 eurot. Kauba või teenuse müüja oli käibe jätnud
18 MTÜ Maakondlike Arenduskeskuste Võrgustiku. Kättesaadav: www.arenduskeskused.ee/koolitused/ 19 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Kättesaadav: Digitaliseerimise meistriklass - EASi ja KredExi
ühendasutus 20 Reaalajamajanduse konverents. Kättesaadav: Konverents 2024 | Reaalajamajandus
21
deklareerimata 767 juhul ehk 80% juhtudest summas 14 900 000 eurot. Ostja oli
sisendkäibemaksu valesti maha arvanud 195 juhul ehk 20% juhtudest summas 10 200 000 eurot.
Sisendkäibemaksu suuremana deklareerimisel oli tegemist ostuarvete puudumisega või nende
võltsimisega ja mittetoimunud tehingute kohta väljastatud ettemaksuarvetega, millele tasumist
ei järgnenud.
Teisi deklareerimise eksimusi, mis maksukahju riigile ei tekitanud, oli 64%. Need eksimused
tõid kaasa põhjendamatu halduskoormuse maksukohustuslastele maksuhalduri pöördumiste
näol, et deklareerimiste erinevuste põhjuseid selgitada. Peamiselt esinesid juhtumid, kus ostja
ja müüja deklareerisid tehinguid erinevates perioodides või oli eksitud arve andmete
sisestamisel KMD INF-le, märkides kas vale tehingupartneri nime, arve numbri või muud
olulised andmed. Oli ka juhtumeid, kus kontrolli alustati seoses ostja poolt esitatud
tagastusnõudega, mille käivet kontrolli alguses müüja ei olnud deklareeritud, kuid müüja
deklareeris seda pärast kontrolli alustamist hilinemisega.
Lisaks eelnimetatud kontrollitud maksukohustuslastele oli 2024. aasta alguse seisuga veel
kontrollimata 1 200 sellist maksukohustuslast, keda MTA 2023. aastal kontrollida ei jõudnud,
kuid kelle poolt kahtlustatav maksukahju on 6 300 000 eurot. Lähtudes ülaltoodust, et riskiga
isikute puhul tuvastati rikkumisi 36%-l juhtudest, siis tõenäoliselt maksukohustuslased, keda ei
jõutud kontrollida, tekitasid maksukahju 2 300 000 eurot (36% 6 300 000 mln eurost).
Eelpool nimetatud 2 639 kontrollile aastas kuluva ressursist saaks maksuhaldur 70% suunata
teistele kontrollidele (1847 (2 639x0,7)) ja 30% ressursist kasutataks edasi KMD INF-l olevate
andmete kontrollimiseks. Arvestades, et teised kontrollid on mahukamad, tehakse mõnevõrra
vähem kontrolle ehk 1 293 kontrolli (1847x0,7). Võttes arvesse MTA keskmist riskimudeli
tabavust 50% võib eeldada, et 647 juhul tuvastatakse maksuarvestuses rikkumine. Lähtudes
MTA senisest kontrollide käigus tuvastatud rikkumiste puhul keskmist käibemaksu määramise
summat 12 881 eurot, kasvaksid MTA poolt määratud summad 8 300 000 eurot.
E-arvete esitamisel paraneb oluliselt KMD INF-l deklareeritud andmete õigsus, kuna arve
andmed liiguvad ostja ja müüja raamatupidamisarvestusse ja sealt oste käibedeklaratsioonile.
Vähenevad juhtumid, millal arve ei ole jõudnud õigeaegselt raamatupidamisarvestusse ja seega
suureneb müüja ja ostja poolt sama tehingu ühes maksustamisperioodis deklareerimine. E-
arvete kasutuselevõtt ei lahenda olukorda, kui e-arve erinevates perioodides deklareerimise
põhjuseks on erinevalt määratletud käibe toimumise aeg.
Eeldatavad riigi tulud ja kulud
Lähtudes eeldatavast maksukahjust (2 300 000 eurot) ja meetme tulemusena vabaneva
maksuauditi ressursi kasutamise tulemusena muudel kontrolliobjektidel määratud summadest
(8 300 000 eurot) ning arvestades, et määratud summadest laekub keskmiselt 89%, on riigi
tuludele positiivne mõju 9 400 000 eurot.
Meetmega ei kaasne MTA-le täiendavaid kulutusi.
7. Muudetavad õigusaktid ning edasine kaasamise plaan
Meetmete rakendamiseks on vaja muuta käibemaksuseadust ja rahandusministri määrust,
millega on kehtestatud käibedeklaratsiooni vorm.
VTK saadetakse teadmiseks Riigikogule, kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja tagasiside
saamiseks järgmistele organisatsioonidele:
22
Maksu- ja Tolliamet, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Registrite ja
Infosüsteemide Keskus, Raamatupidamise Toimkond, Audiitorkogu, Eesti Raamatupidajate
Kogu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon,
Eesti Talupidajate Keskliit, Eesti Kaupmeeste Liit.
Eeldatav eelnõu avaliku
konsultatsiooni ja kooskõlastamise
aeg
2025 I. kvartal
Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2027. aasta 1. jaanuar
Vastutavate ametnike nimed ja
kontaktandmed
Sirje Pulk, peaspetsialist
Rahandusministeerium, maksu-ja tollipoliitika osakond,
[email protected], +372 58851469
Kaja Kadak, peaspetsialist
Rahandusministeerium, maksu-ja tollipoliitika osakond,
[email protected], +372 58845549