Teenistuse korraldamine

O T S U S

Tabasalu 31. oktoober 2024 nr 81

Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-

Kalda maaüksuste ning lähiala

detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Suurupi külas

Pärtli tee 11 (katastritunnus 19801:001:2120) ja Muuli-Kalda (katastritunnus 19801:001:3815)

maaüksustel ja lähialal.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pärtli tee 11 ja Muuli-

Kalda maaüksuste piiride muutmiseks ning Pärtli tee 11 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks

ärimaast elamumaaks. Pärtli tee 11 maaüksusele soovitakse määrata ehitusõigus üksikelamu ja

seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kavandatav üldkasutatava maa krunt, millel paikneb

rahvusvaheline matkarada E9, liidetakse Muuli-Kalda üldkasutatava maaga, mis kuulub

kohalikule omavalitsusele. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale, et

tagada juurdepääs avalikult kastutavalt teelt Muuli-Kalda maaüksusele. Detailplaneeringuga

lahendatakse ligipääs Muuli-Kalda maaüksusele avalikult kasutatavalt teelt. Muuli-Kalda

maaüksusele kavandatakse lautrikoht ja seda teenindav parkla, seejuures planeeritakse avalik

ruum. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega

varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,60 ha, paikneb Suurupi külas Läänemere ääres, umbes 800 m

kaugusel Kallaku tee ja Pärtli tee ristumiskohast loode suunas, piirnedes põhjast Läänemerega,

idast Pärtli tee 13 (katastritunnus 19801:001:1038) maatulundusmaaga, lõunast

munitsipaalomandis oleva Pärtli tee L6 (katastritunnus 19801:001:4120) transpordimaaga ning

idast Pärtli tee 9 (katastritunnus 19801:001:1680) maatulundusmaaga. Juurdepääs planeeritavale

alale on 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt mööda Kallaku teed ja Pärtli teed.

Pärtli tee läbib ühes lõigus eraomandis olevat Rannaääre (katastritunnus 19801:001:2130) ärimaa

kinnistut.

Pärtli tee 11 maaüksus, suurusega 2872 m2, on 100% ärimaa sihtotstarbega ja hoonestatud.

Ehitisregistri andmetel paikneb maaüksusel firma esindushoone (ehitisregistri kood 120549886).

Lisaks paikneb maaüksusel väikeehitis, mis on ettenähtud lammutada. Maaüksuse kasutamist

kitsendavad Läänemerest tulenevad kitsendused: mereranna veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd ja

piiranguvöönd. Lisaks on maaüksuse kitsenduseks puurkaevu sanitaarkaitseala.

Muuli-Kalda maaüksus, suurusega 3117 m2, on 100% üldkasutatava maa sihtotstarbega ja

hoonestamata. Maaüksus kuulub kohalikule omavalitsusele. Maaüksuse kasutamist kitsendavad

Läänemerest tulenevad kitsendused: mereranna veekaitsevöönd, ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd

ja kallasrada. Lisaks kuulub maaüksus korduva üleujutusalale.

Harku Vallavolikogu on algatanud 18. september 2008 otsusega nr 100 Suurupi külas Randmäe,

Rannaääre kinnistutel ning riigi reservmaal detailplaneeringu koostamise. Harku Vallavalitsus

kinnitas 5. oktoober 2010 korraldusega nr 1229 Suurupi külas Randmäe, Rannaääre kinnistutel

ning riigi reservmaal detailplaneeringu koostamise lähteülesande. Lähteülesanne väljastati

korralduse lisana. Detailplaneering koosnes Randmäe, Rannaääre, riigi reservmaa AT021113036,

Pärtli tee 13, Alajaama, Kalama tee 4, Kalama tee 6 ja Kalama tee 8 maaüksustest.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks oli Randmäe kinnistu sihtotstarbe muutmine ja

ehitusõiguse andmine ühepereelamu ehitamiseks, Rannamäe kinnistu sihtotstarbe muutmine ja

jagamine kolmeks, et moodustada kaks ühepereelamu krunti ja üks transpordimaa krunt ning riigi

reservmaale 5 ühepereelamu ja transpordimaa kruntide moodustamine. Detailplaneeringuga

kavandati 8 elamumaa krunti, 4 sotsiaalmaa krunti (haljasmaa), 11 transpordimaa krunti ja 1

tootmismaa krunt (elektri alajaam). Detailplaneeringu eskiislahenduse avalik arutelu toimus

07.01.2010. Detailplaneering oli valmis esitamiseks vastuvõtmiseks, aga tehnilise infrastruktuuri

väljaehitamise osas kokkulepet ei saavutatud ning planeeringu menetlus seiskus 2015. aastal.

Seoses asjaoluga, et detailplaneeringu algatamisest on möödunud 16 aastat, on vajalik algatada

detailplaneeringu koostamine uuesti, et planeeringu menetlus viia läbi täna kehtiva

planeerimisseaduse ning ka kehtiva Harku valla üld- ja teemaplaneeringu kohaselt.

Algatatava detailplaneeringuga ei tehta ettepanekut mereranna ehituskeeluvööndi (EKV)

vähendamiseks. Pärtli tee 11 kinnistul paiknev olemasolev hoone on tuvastatav Maa-ameti 1994.

aasta ortofotodel ja samas asukohas on hoone tuvastatav ka 1982. aasta fotokaadil. Pärtli tee 11

maaüksusele on Harku Vallavalitsus andnud 13.03.2007 korraldusega nr 383

projekteerimistingimused Suurupi külas Randmäe (tänane lähiaadress Pärtli tee 11) kinnistul

sööklahoone rekonstrueerimiseks. Harku Vallavalitsus andis 17.06.2008 korraldusega nr 892

ehitusloa hoone rekonstrueerimiseks firma esindushooneks. Keskkonnaministeerium kooskõlastas

projekti 15.11.2007 kirjaga nr 30-12-3/53818-2. Hoone rekonstrueerimisega ei ole selle mahtu

oluliselt muudetud. 01.04.1995 kuni looduskaitseseaduse jõustuma hakkamiseni 10.05.2004 kehtis

ranna ja kalda kaitse seadus, mille kohaselt oli mere rannal EKV 100 m, kus on uute hoonete ja

rajatiste ehitamine keelatud (Ranna ja kalda kaitse seadus § 9 lg 3 p 2). Kuna Pärtli tee 11 kinnistul

paiknev hoone on olemas enne ranna ja kalda kaitse seaduse jõustumist, siis asub hoone EKV-s

seaduslikult ja selle jaoks ei ole vaja EKV-d vähendada. Ehituskeeld ei laiene ka olemasoleva

ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik

olemasoleva ehitise kubatuurist (LKS § 38 lg 4 p 5). Alates 10.05.2004 kehtib looduskaitseseadus,

mille kohaselt on mere rannal EKV 100 m (LKS § 38 lg 1 p 2), kus on uute hoonete ja rajatiste

ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 kuni 6 toodud erisuste

korral. Näiteks ei laiene ehituskeeld hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele

ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse (LKS § 38 lg 4 p 1). Antud juhul on tegu hajaasustusalaga,

kõlvikute kaardi kohaselt on tegemist õuemaaga, abihoone ei asu veekaitsevööndis ja

detailplaneeringu kehtestamisel muutub olemasolev hoone elamuks. Eelnevast lähtuvalt on

Keskkonnaameti hinnangul (esitatud kirjaga 24.10.2023 nr 6-2/23/20643-2) abihoone

püstitamiseks EKV-sse kasutatav LKS § 38 lg 4 p 1 erisus ja ka abihoone tarbeks ei ole vajalik

EKV vähendamine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-

väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga

loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning rohevõrgustiku koridoris (Türisalu-

Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor). Üld- ja

teemaplaneeringus on tähistatud Muuli-Kalda maaüksusega piineval ala ka eraldi tingmärgiga

lautrikoht.

Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju

maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustikualal. Harju

maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt ei ole rohelise võrgustiku

planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende majandustegevusest

välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku ruumistruktuuri

säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja taristute

paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku tuumaladele ja

koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku toimimise.

Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul arvestada

seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja kohaselt

on rohelise võrgustiku aladele ehitiste/rajatiste kavandamine erandjuhul lubatud, kui sellega säilib

rohelise võrgustiku terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku

aladele on võimalik kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu

piires. Käsitletaval juhul paikneb planeeringuala küll rohevõrgustikus, kuid Pärtli tee 11 kinnistul

paikneb olemasolev hoone ja seega on tegemist väljakujunenud hoonestusalaga. Planeeringuga

antakse ehitusõigus ühe abihoone püstitamiseks olemasoleva hoone juurde sama kinnistu piires

ning täiendavat hoonestust, mis kahjustaks rohevõrgustiku toimimist, ei kavandata.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on kitsamalt Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja

mereäärne koridori osas märgitud järgmist:

- koridori funktsiooni säilimiseks on oluline vältida ehitiste rajamist ranna piirangu- ja

ehituskeeluvööndisse;

- oluline on tagada, et eramaadel ei tarastataks ulatuslikke alasid risti rannajoonega;

- piirdeaed ei tohi ulatuda veekaitsevööndisse.

Üldplaneeringu teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3 Nõuded elamute, suvilate, aiamajade ja

nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa

jagamiseks hajaasustusalal on märgitud, et hajaasustuses rohevõrgustiku rohekoridoris ehitisi (v.a

tehnorajatised ja teed, mis ei sega rohevõrgustiku toimimist ja olemasolevate talude abihooned)

ehitada ei tohi. Erandeid sellest nõudest võib teha ainult läbi detailplaneeringu koostamise.

Rohevõrgustiku rohekoridoris detailplaneeringu alusel elamute ehitamise taotlemisel peavad

detailplaneeringu algatamise taotluse koosseisus ehitamise kaalumise võimaldamiseks olema

esitatud Harku valla üldplaneeringus määratud rohekoridori toimima jäämist kajastavad skeemid

ning eksperdi poolne analüüs ja tingimused rohelise võrgustiku toimise tagamiseks

(keskkonnatingimused, koridori ümber suunamise kirjeldus jms).

Pärtli tee 11 maaüksusele ehitusõiguse määramine üksikelamu ja seda teenindava abihoone

püstitamiseks ei mõjuta eeldatavalt rohevõrgustiku koridori toimimist, kuna tegemist on juba

hoonestatud ärimaa krundiga, mille osas on Harku Vallavalitsus andnud 17.06.2008 korraldusega

nr 82 ehitusloa hoone rekonstrueerimiseks firma esindushooneks. Detailplaneeringu algatamise

eesmärgiks on olemasoleva ärimaa sihtotstarbe muutmine elamumaaks ning elamumaale määrata

ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindava abihoone püstitamiseks ehk olemasolev ärihoone

soovitakse kasutusele võtta elamuna. Algatatava detailplaneeringuga soovitakse anda ehitusõigus

ühe uue abihoone püstitamiseks, mille asukoht määratakse olemasoleva hoone lähedusse. Harku

Vallavolikogu hinnangul ühe uue abihoone püstitamine ei mõjuta eeldatavalt rohevõrgustiku

koridori toimimist, kuid märgib, et vajadus rohevõrgustiku toimimise analüüsi koostamiseks

selgitatakse välja detailplaneeringu menetluse käigus. Muuli-Kalda üldkasutatavale maale

lautrikoha kavandamisel arvestatakse üld- ja teemaplaneeringus kavandatud lautrikohaga. Seega

vastuolu üldplaneeringuga leebe režiimiga loodusliku haljasmaa rohevõrgustiku koridori

planeerimise osas puudub.

Nagu eelnevalt märgitud paikneb Pärtli tee 11 maaüksus üldplaneeringu kohaselt leebe režiimiga

loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga hajaasustusalal. Üldplaneeringuga on määratud

tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega

aladel, nn tihehoonestusaladel, ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse

põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku

haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on

maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku

haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, so põllumaad kasutatakse

põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine hajaasustuse põhimõttel

vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel. Ehitusõiguse kavandamise

lubamine looduslikele haljasmaadele peab olema põhjendatud ning ratsionaalne. Ehitustegevusega

ei tohi kaasneda negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale (näiteks uute

elamuühikute kavandamisel avalikest teedest ja trassidest kaugele võib vallal tekkida ebamõistlik

kulu teede ja tehnovõrkude hooldusele ning sotsiaalse teenuse pakkumisele).

Harku Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kehtestati Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav

teemaplaneering. Teemaplaneering täiendab ja täpsustab Harku valla üldplaneeringu seletuskirja

jaotistes 2.1-2.4 ja 2.6 maakasutuse juhtotstarvete juures olevates raamitud kastides toodud

planeerimise reegleid ja projekteerimistingimuste andmise aluseid. Teemaplaneeringu seletuskirja

punktis 3.3 esitatud tabelis „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega seonduvate

detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal (sh

nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe režiimiga looduslikul

haljasmaal)“ on täpsustatud ja täiendatud üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.1.2 esitatud

tingimusi detailplaneeringute koostamiseks – hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa

looduslikul haljasmaal. Sellest tulenevalt on üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt leebe

režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse

kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel vastavalt teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.3

seatud tingimustele, mille kohaselt peab ehitusõiguse võimaldamiseks kinnistu suurus olema

vähemalt kaks hektarit või elamute vahekaugus 150 m. Esitatud detailplaneeringu algatamise

taotluse kohaselt ei ole kumbki eelnimetatud nõuetest täidetav.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike

punktide 1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse leebe režiimiga loodusliku haljasmaa

juhtfunktsiooniga hajaasustusalale 2872 m² suurune elamumaa krunt. Eeltoodust tulenevalt

tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut

hajaasustusalal hoonestatava maaüksuse suuruse vähendamise osas.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavolikogu

hinnangul arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega,

kuna koostatava detailplaneeringuga kavandatakse ka Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuste

piiride muutmist selliselt, et oleks võimalus tagada Pärtli tee, kallasraja ja rahvusvahelise

matkaraja E9 avalik kasutus ning pääs kallasrajale. Samuti kavandatakse koostatava

detailplaneeringuga Muuli-Kalda maaüksusele üldplaneeringu kohane lautrikoht koos

parkimisvõimalusega ning planeeritakse avalik ruum.

Pärtli tee 11 maaüksusele on Harku Vallavalitsus andnud 13.03.2007 korraldusega nr 383

projekteerimistingimused Suurupi külas Randmäe (tänane lähiaadress Pärtli tee 11) kinnistule

sööklahoone rekonstrueerimiseks. Harku Vallavalitsus andis 17.06.2008 korraldusega nr 892

ehitusloa hoone rekonstrueerimiseks firma esindushooneks. Keskkonnaministeerium kooskõlastas

projekti 15.11.2007 kirjaga nr 30-12-3/53818-2. Tegelikkuses on hoone olnud kasutuses elamuna

ning algatatava detailplaneeringuga soovitakse muuta Pärtli tee 11 maaüksuse sihtostarvet

ärimaast elamumaaks ning määrata ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindava abihoone

püstitamiseks.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,

arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Planeerimisseaduse § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning

turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja

säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi.

Harku Vallavolikogu hinnangul üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise taotluse

juurde esitatud planeerimisettepanek arvestab eelnimetatud elukeskkonna parendamise

põhimõtetega. Pärtli tee 11 maaüksusel rekonstrueeriti esmalt olemasolev lagunenud sööklahoone

firma esindushooneks. Olemasolev sööklahoone seisis palju aastaid tühjana ning piirkonna

turvalisuse huvides oli oluline, et ebapiisavalt kasutatud ala võeti uuesti kasutusele. Algatatava

detailplaneeringuga kavandatud Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuste piirde muutmine annab

võimaluse tagada avalikult kastutava juurdepääsu Muuli-Kalda maaüksusele kavandatavale

lautrikohale, kallasrajale ja rahvusvahelisele matkarajale E9.

Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Suurupi külas Pärtli

tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuste ja lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist

hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu

elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja

looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12

detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Vallavalitsus on sõlminud 13.09.2024 lepingu nr 5-9/243/24 detailplaneeringu koostamiseks ja

koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ

(äriregistrikood 11069845). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu

koostamisega seotud kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik, Pärtli tee 11 maaüksuse

omanikud.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse

põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamist Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksustel ja selle

lähialal.

Lisaks detailplaneeringu algatamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt kehtetuks

Harku Vallavolikogu 18. september 2008 otsus nr 100 Suurupi külas Randmäe, Rannaääre

kinnistutel ning riigi reservmaal detailplaneeringu algatamise kohta Pärtli tee 11 (katastritunnus

19801:001:2120) maaüksuse osas.

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § l24 lõikest 10, § l25 lõikest 2, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 129 lõikest 1, § 142

lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2

punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5

lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Suurupi külas Pärtli tee 11 (katastritunnus

19801:001:2120) ja Muuli-Kalda (katastritunnus 19801:001:3815) maaüksustel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pärtli tee 11 ja Muuli-

Kalda maaüksuste piiride muutmiseks ning Pärtli tee 11 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks

ärimaast elamumaaks. Pärtli tee 11 maaüksusele soovitakse määrata ehitusõigus üksikelamu

ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kavandatav üldkasutatava maa krunt, millel

paikneb rahvusvaheline matkarada E9, liidetakse Muuli-Kalda üldkasutatava maaga, mis

kuulub kohalikule omavalitsusele. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta

vallale, et tagada juurdepääs avalikult kastutavalt teelt Muuli-Kalda maaüksusele.

Detailplaneeringuga lahendatakse ligipääs Muuli-Kalda maaüksusele avalikult kasutatavalt

teelt. Muuli-Kalda maaüksusele kavandatakse lautrikoht ja seda teenindav parkla, seejuures

planeeritakse avalik ruum. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee

ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete

määramine.

3. Planeeritava ala suurus on u 0,60 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

leebe režiimiga looduslikul haljasmaal üldplaneeringuga määratud hoonestatava krundi

minimaalsuuruse vähendamise osas.

5. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil

http://www.harku.ee/documents/2846103/14283771/Juhend+detailplaneeringu+koostamiseks

.pdf.

6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

7. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada kahes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

9. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt.

10. Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Detailplaneeringu menetluse

käigus selgitatakse välja vajadus rohevõrgustiku toimimise analüüsi koostamiseks.

Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet, Keskkonnaamet, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Muinsuskaitseamet,

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja

kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi

võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

12. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavolikogu 18. september 2008 otsus nr 100 „Suurupi külas

Randmäe, Rannaääre kinnistutel ning riigi reservmaal detailplaneeringu algatamine“ Pärtli tee

11 (katastritunnus 19801:001:2120) maaüksuse osas.

13. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heinart Puhkim

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Tabasalu 31. oktoober 2024 nr 82

Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda

maaüksuse ning lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu 31.10.2024 otsusega nr 81 algatati Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda

maaüksuse ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada

välja võimalused Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuste piiride muutmiseks ning Pärtli tee 11

maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaast elamumaaks. Pärtli tee 11 maaüksusele soovitakse

määrata ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kavandatav

üldkasutatava maa krunt, millel paikneb rahvusvaheline matkarada E9, liidetakse Muuli-Kalda

üldkasutatava maaga, mis kuulub kohalikule omavalitsusele. Kavandatav transpordimaa krunt

võõrandatakse tasuta vallale, et tagada juurdepääs avalikult kastutavalt teelt Muuli-Kalda

maaüksusele. Detailplaneeringuga lahendatakse ligipääs Muuli-Kalda maaüksusele avalikult

kasutatavalt teelt. Muuli-Kalda maaüksusele kavandatakse lautrikoht ja seda teenindav parkla,

seejuures planeeritakse avalik ruum. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks

juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljöö-

väärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeritav ala leebe režiimiga

loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga hajaasustusalal ning rohevõrgustiku koridoris (Türisalu-

Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja mereäärne koridor). Üld- ja

teemaplaneeringus on tähistatud Muuli-Kalda maaüksusega piineval ala ka eraldi tingmärgiga

lautrikoht.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

2

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuse ning lähiala

detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel

enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda

strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju

tõenäoliselt puudutab.

Keskkonnaamet asus oma 24.10.2023 kirjaga nr 6-2/23/20643-2 seisukohale, et algatatava Pärtli

tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist

keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik, kuid siiski

juhib tähelepanu järgmistele asjaoludele:

1. Eelhinnangu eelnõu punktis 1 Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava

tegevuse lühikirjeldus on ära toodud, et planeeritav ala piirneb Läänemerega, kuid punktis

3.4. Looduskeskkonna kirjeldus ei ole seda asjaolu välja toodud. Detailplaneeringu

koostamise üheks eesmärgiks on Muuli-Kalda maaüksusele lautrikoha kavandamine.

Eelhinnangu eelnõus ei ole välja toodud asjaolu, et Muuli-Kalda maaüksus piirneb

Läänemerega ning kuidas on meri mõjutatud lautrikoha rajamisest. Palume eelhinnangut

vastava infoga täiendada.

2. Dokumentides on jooksvalt toodud mereranna ja kalda ehituskeeluvöönd, piiranguvöönd,

veekaitsevöönd jne. Juhime tähelepanu, et LKS kohaselt on Läänemerel rand ning sõna

kallas tuleks ära jätta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium asus oma 04.12.2023 kirjaga nr 14-3/3049-2

seisukohale, et KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kuna KSH eelhinnangus on leitud,

et kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik

ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub,

kuid eelhinnang vajab täiendamist järgnevalt:

1. KSH eelhinnangus ei ole piisavalt käsitletud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga

nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut 2030+ (edaspidi

maakonnaplaneering). Maakonnaplaneeringut on mainitud KSH eelhinnangu punktis 2.2,

märkides, et maakasutuselt ja visioonilt vastab detailplaneering Harju

maakonnaplaneeringule.

Maakonnaplaneeringus asub planeeritav ala rohevõrgustikus. Palume selgitada, millistel

kaalutlustel on jõutud järeldusele, et detailplaneering vastab maakonnaplaneeringus toodud

rohevõrgustiku kasutustingimustele. Palume KSH eelhinnangus kajastada

maakonnaplaneeringu seoseid kavandatava detailplaneeringuga, sh tingimusi kuidas

tagatakse rohevõrgustiku toimimine.

2. KSH eelhinnangu punktis 2.1 on nimetatud, et planeeritav ala asub üldplaneeringu kohaselt

rohevõrgustiku koridoris (Türisalu-Suurupi-Ninamaa-Muraste-Rannamõisa kaitsealad ja

mereäärne koridor). Palume täiendada, kuidas sobitub planeeringu lahendus

rohevõrgustiku koridori toimimisega.

3. KSH eelhinnangu punktis 2.3 on märgitud vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, et

detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega. Palume täpsustada, milliseid

õigusakte on silmas peetud.

3

Päästeamet teavitas 07.11.2023 kirjaga nr 7.2-3.1/7124-2, et antud asjas täiendavad ettepanekud

puuduvad.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeeringumenetluse käigus

planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuse ning lähiala

detailplaneering”;

2) eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuste piiride

muutmiseks ning Pärtli tee 11 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks ärimaast elamumaaks. Pärtli

tee 11 maaüksusele soovitakse määrata ehitusõigus üksikelamu ja seda teenindava abihoone

püstitamiseks. Kavandatav üldkasutatava maa krunt, millel paikneb rahvusvaheline matkarada

E9, liidetakse Muuli-Kalda üldkasutatava maaga, mis kuulub kohalikule omavalitsusele.

Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale, et tagada juurdepääs avalikult

kastutavalt teelt Muuli-Kalda maaüksusele. Detailplaneeringuga lahendatakse ligipääs Muuli-

Kalda maaüksusele avalikult kasutatavalt teelt. Muuli-Kalda maaüksusele kavandatakse

lautrikoht ja seda teenindav parkla, seejuures planeeritakse avalik ruum. Lisaks on

detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise

lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu,

Harjumaa);

5) koostaja on Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ (äriregistrikood 11069545).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi maastikuvormide ja dendroloogiline

hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks.

4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa.

4

6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heinart Puhkim

Vallavolikogu esimees

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/457-8

Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda maaüksuste ning lähiala üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu algatamine ning KSH algatamata jätmise teade ja detailplaneeringu

lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes Planeerimisseaduse § 77 lg 7 anname teada, et Harku Vallavolikogu 31.10.2024 otsusega

nr 81 algatati detailplaneeringu koostamine Suurupi külas Pärtli tee 11 (katastritunnus

19801:001:2120) ja Muuli-Kalda (katastritunnus 19801:001:3815) maaüksustel ning lähialal ja

otsusega nr 82 jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeritav ala, suurusega u 0,60 ha, paikneb Suurupi külas Läänemere ääres, umbes 800 m

kaugusel Kallaku tee ja Pärtli tee ristumiskohast loode suunas, piirnedes Läänemerega, Pärtli tee

13 (katastritunnus 19801:001:1038) ja Pärtli tee 9 (katastritunnus 19801:001:1680)

maatulundusmaadega ning Pärtli tee L6 (katastritunnus 19801:001:4120) transpordimaaga.

Juurdepääs planeeritavale alale on 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt mööda

Kallaku teed ja Pärtli teed. Pärtli tee läbib ühes lõigus eraomandis olevat Rannaääre (katastritunnus

19801:001:2130) ärimaa kinnistut.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Pärtli tee 11 ja Muuli-

Kalda maaüksuste piiride muutmiseks ning Pärtli tee 11 maaüksuse sihtotstarbe muutmiseks

ärimaast elamumaaks. Pärtli tee 11 maaüksusele soovitakse määrata ehitusõigus üksikelamu ja

seda teenindava abihoone püstitamiseks. Kavandatav üldkasutatava maa krunt, millel paikneb

rahvusvaheline matkarada E9, liidetakse Muuli-Kalda üldkasutatava maaga, mis kuulub

kohalikule omavalitsusele. Kavandatav transpordimaa krunt võõrandatakse tasuta vallale, et

tagada juurdepääs avalikult kastutavalt teelt Muuli-Kalda maaüksusele. Detailplaneeringuga

lahendatakse ligipääs Muuli-Kalda maaüksusele avalikult kasutatavalt teelt. Muuli-Kalda

maaüksusele kavandatakse lautrikoht ja seda teenindav parkla, seejuures planeeritakse avalik

ruum. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega

varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muudatus

seisneb leebe režiimiga looduslikul haljasmaal üldplaneeringuga määratud hoonestatava krundi

minimaalsuuruse vähendamise osas.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn

12, 76901 Tabasalu, Harjumaa), koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn

12, 76901 Tabasalu, Harjumaa) ja koostaja on Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ (äriregistrikood

11069545).

Detailplaneeringu algatamisel ei ole uuringute vajadus ette näha. Detailplaneeringu menetluse

käigus selgitatakse välja vajadus rohevõrgustiku toimimise analüüsi koostamiseks. Täiendavate

uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. Keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse

kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringu menetlusprotsessis

viia läbi maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike

hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku

Vallavolikogul õigus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava

tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 küsime ettepanekuid Suurupi külas Pärtli tee 11

ja Muuli-Kalda maaüksuste ning lähiala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu

lähteseisukohtade kohta. Ettepanekuid ootame kuni 19. detsembrini 2024 a.

Algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustega ning

algatamiseks esitatud dokumentidega ja esialgse eskiisi materjalidega on võimalik tutvuda

detailplaneeringute kaardirakenduses aadressil kaart.harku.ee/DP/220901_457/avalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1. Harku Vallavolikogu 31.10.2024 otsus nr 81 „Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine.

2. Harku Vallavolikogu 31.10.2024 otsus nr 82 „Suurupi külas Pärtli tee 11 ja Muuli-Kalda

maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine“.

3. Eskiisjoonis.

Kaisa Pagil, assistent, [email protected], 5553 9321