Keskkonnaministri 29.05.2019 määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine

EELNÕU

XX.XX.XXXX

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn ……………………………..2024. a nr…

Keskkonnaministri 29.05.2019. a määruse

nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmine

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5

lõike 4 alusel.

Keskkonnaministri 29.05.2019. a määruses „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku

lakkamise kriteeriumid“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„11) kütusekomponendi kergfraktsioon on õli sisaldavate jäätmete käitlusprotsessi käigus

eraldatud kütusekomponendi fraktsioon, mille mahust destilleerub temperatuuril 210 oC

90 protsenti ja rohkem ISO 3405 või ASTM D86 meetodi järgi;

12) kütusekomponendi keskfraktsioon on õli sisaldavate jäätmete käitlusprotsessi käigus

eraldatud kütusekomponendi fraktsioon, mille mahust destilleerub temperatuuril 210 °C

alla 90 protsendi ja temperatuuril 250 °C 65 protsenti või enam ISO 3405 või ASTM D86

meetodi järgi;”;

2) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa “lisas 2 „Kütusekomponendi

kvaliteedinäitajad”” tekstiosaga “lisades 2, 3 või 4”;

3) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Õli sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, kui need on läbinud

taaskasutustoimingu, kaasa arvatud ringlussevõtu, kütusekomponendi tootja on täitnud

käesolevas määruses kehtestatud nõudeid, on vormistatud dokumendid toote turule

laskmiseks ning kütusekomponent vastab vastava fraktsiooni kohta kehtestatud

kvaliteedinäitajatele.”;

4) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

“(1) Kvaliteedi hindamiseks võetakse kütusekomponendi tootja juures igast partiist

keskmistatud proov, millest määratakse vastavalt kütusekomponendi fraktsioonile

käesoleva määruse lisades 2, 3 või 4 nimetatud kvaliteedinäitajad.”;

5) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „nende standardite puudumisel muid

usaldusväärseid akrediteeritud“ tekstiosaga „muid samaväärseid“;

6) paragrahvi 6 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

“4) vastavalt kütusekomponendi fraktsioonile käesoleva määruse lisades 2, 3 või 4

nimetatud kvaliteedinäitajad;“;

7) paragrahvi 9 teksti täiendatakse pärast sõna „vedelkütuste“ sõnadega „või muude

naftakeemiatoodete“;

8) määruse lisad 1 ja 2 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2;

9) määrust täiendatakse lisaga 3 „Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad“ ja

lisaga 4 „Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad (lisatud).;

10) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest

eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (ELT L 241, 17.09.2015,

lk 1–15).“.

Vladimir Svet

Taristuminister Keit Kasemets

Kantsler

Lisa 1. Õli sisaldavate jäätmete loend

Lisa 2. Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad

Lisa 3. Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad

Lisa 4. Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

Maksu- ja Tolliamet

03.12.2024 nr 1-4/24/3433-7

Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19

"Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise

kriteeriumid" muutmise eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19

„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu koos

seletuskirjaga. Palume tagasisidet 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu

2. Eelnõu seletuskiri

3. Märkustega arvestamise tabel

4. Määruse lisa 1 Õli sisaldavate jäätmete loend

5. Määruse lisa 2 Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad

6. Määruse lisa 3 Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad

7. Määruse lisa 4 Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad

Ettepanekute esitamiseks: Keskkonnaamet, Päästeamet, Eesti Ringmajandusettevõtete Liit,

Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Transpordikütuste Ühing, AS Green Marine, OÜ Portlif Grupp,

AS Eesti Diisel

Kelli Seppel, 625 9456

[email protected]

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu“ juurde

Esitaja § või koht eelnõus Ettepanek/arvamus Kliimaministeeriumi selgitus

Eesti Diisel AS Määruse § 9 „Kütusekomponendi

kasutamine“

Mitte piirata kütusekomponendi

kasutusvaldkonda ainult

vedelkütusele lisamisena 3%

ulatuses. Ettepanek sõnastada

määruse § 9 järgnevalt:

Kütusekomponenti kasutatakse

lisandina või toormena vedelkütuste

või muude naftakeemia produktide

tootmisel“

Ministeerium on tutvunud Eesti

Diisel AS selgituste ja põhjendustega

ning nõustub, et kütusekomponendi

kasutamisele 3% mahupiirangu

seadmine ei ole otstarbekas. Eesti

Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ

ettepanekuid on arvestatud ning

eelnõu sõnastust vastavalt muudetud.

Eesti Diisel AS Määruse lisa 2 kvaliteedikriteeriumi

näitaja leekpunkti osas

Destilleerimisel eraldatakse ja

võetakse eraldi välja kerge (bensiini)

ja keskmine (diisli) fraktsioon, mille

puhul on leekpunkt alati alla 0

kraadi., kuna selle koostises on

lühikesed ja kergesti lenduvad

molekulid. Kergesti süttivus on

bensiini puhul nõutud omadus,

mistõttu on selle fraktsiooni puhul

leekpunkti nõue üle 0 kraadi

ebamõistlik ja praktiliselt teostamatu.

Ettepanek lisada lisas 2 näitaja

„Leekpunkt“ juurde märkus „Nõue ei

kehti kui keemise lõpp ei ületa 230 oC ISO 3405 või ASTM D 86

meetodi järgi“.

Ministeerium on tutvunud Eesti

Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ

selgituste ja ettepanekutega ning on

nõus, et bensiini- ja diislifraktsiooni

puhul ei ole võimalik saavutada

määruse lisas 2 nõutud 25 oC

leekpunkti.

Kuna eksperthinnangud ja ettevõtete

kvaliteediprotokollid on tõestanud, et

kütusekomponendi kerg- ehk

bensiinifraktsioonis ei esine ka

raskemetalle, on määrusele lisatud

lisad 3 ja 4 milles kirjeldatakse

kvaliteedinäitajaid kerg- ehk

bensiinifraktsioonile ja kesk- ehk

diislifraktsioonile.

Portlif Grupp OÜ Määruse § 9 „Kütusekomponendi

kasutamine“

Mitte piirata kütusekomponendi

kasutusvaldkonda ainult

vedelkütusele lisamisena 3%

ulatuses. Ettepanek sõnastada

määruse § 9 järgnevalt:

Kütusekomponenti kasutatakse

lisandina või toormena vedelkütuste

või muude naftakeemia produktide

Ministeerium on tutvunud Eesti

Diisel AS selgituste ja põhjendustega

ning nõustub, et kütusekomponendi

kasutamisele 3% mahupiirangu

seadmine ei ole otstarbekas. Eesti

Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ

ettepanekuid on arvestatud ning

eelnõu sõnastust vastavalt muudetud.

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu“ juurde

tootmisel“

Portlif Grupp OÜ Määruse lisa 2 kvaliteedikriteeriumi

näitaja leekpunkti osas

Destilleerimisel eraldatakse ja

võetakse eraldi välja kerge (bensiini)

fraktsioon, mille puhul on leekpunkt

alati alla 0 kraadi., kuna selle

koostises on lühikesed ja kergesti

lenduvad molekulid. Kergesti

süttivus on bensiini puhul nõutud

omadus, mistõttu on selle

fraktsioonide puhul leekpunkti nõue

üle 0 kraadi ebamõistlik ja

praktiliselt teostamatu.

Ministeerium on tutvunud Eesti

Diisel AS ja Portlif Grupp OÜ

selgituste ja ettepanekutega ning on

nõus, et bensiini- ja diislifraktsiooni

puhul ei ole võimalik saavutada

määruse lisas 2 nõutud 25 oC

leekpunkti.

Kuna eksperthinnangud ja ettevõtete

kvaliteediprotokollid on tõestanud, et

kütusekomponendi kerg- ehk

bensiinifraktsioonis ei esine

raskemetalle, on määrusele lisatud

lisad 3 ja 4 milles kirjeldatakse

kvaliteedinäitajaid kerg- ehk

bensiinifraktsioonile ja kesk- ehk

diislifraktsioonile.

Eesti Maksu- ja Tolliamet Määruse § 9 “Kütusekomponendi

kasutamine“

Eelnõu punktiga 1 kehtestatakse

vedelkütusele kütusekomponendi

lisamise piirmäär, ent sätte

sõnastusest võib erinevalt aru saada

protsendi määramisel aluseks

võetavast vedelkütuse kogusest:

selleks saaks olla nii kütuse tootmisel

teise komponendina kasutatava

vedelkütuse kogus kui ka segamise

teel toodetud vedelkütuse üldkogus

(lõppkogus). Palume sõnastada sätte

sõnastus selgemalt selle üheseks

mõistmiseks, kuna umbmäärane

sõnastus soodustab tahtmatuid

rikkumisi ning raskendab

administreerimist ja rikkumiste

menetlust.

Muudame § 9 sõnastust, eemaldame

vedelkütusele kütusekomponendi

lisamise piirmäära.

Määruse lisa asendatakse, kuna Riigi

Teatajas ei ole võimalik lisades

üksikuid muudatusi teha. Selle

asemel asendatakse terve lisa.

Lisa

Märkustega arvestamise tabel Taristuministri määruse „Keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

oleku lakkamise kriteeriumid“ muutmise eelnõu“ juurde

Eelnõu punkt 2 Palume üle vaadata eelnõu punkt 2 ja

kaaluda, kas määruse lisa uuesti

andmise asemel oleks sõnastusliku

eksimuse ökonoomsem lahendus

selle pealkirja muutmine.

Eesti Standardimis- ja

Akrediteerimiskeskus

Määruse §6 ja lisa 2 Kehtiva määruse § 6 lõike 3 ja

eelnõus toodud lisa 2 sõnastuse

kohaselt on lisas 2 toodud näitajate

analüüsimiseks kohustus kasutada

lisas 2 viidatud standardites toodud

katsemeetodeid.

Kuna seletuskirjast ega viidatud EL

õigusaktidest ei õnnestunud leida

viidet standardite kohustuslikule

kasutamisele, siis juhime tähelepanu,

et toote nõuetele vastavuse seaduse §

42 lg (6) kohaselt on lubatud

standardi järgimiseks kohustuslikku

viidet sätestada üksnes Eestile

rahvusvahelisest või Euroopa Liidu

õigusest tulenevate kohustuste

täitmisel. Kui standardi järgimisel ei

ole tegemist Eestile rahvusvahelisest

või Euroopa Liidu õigusest

tulenevate kohustuste täitmisega,

palume kasutada standarditele

viitamisel soovituslikku sõnastust (nt

„järgides standardeid või muid

samaväärseid/usaldusväärseid

analüüsimeetodeid“) jättes võimaluse

ka samaväärsetele alternatiivsetele

lahendustele.

Märkusega arvestatud, eelnõus ja

lisas vastavad täiendused tehtud.

Määruse § 6 lõikes 3 asendatakse

tekstiosa "nende standardite

puudumisel muid usaldusväärseid

akrediteeritud" tekstiosaga "muid

samaväärseid"

1

Kliimaministri määruse „Keskkonnaministri 29.05.2019. a

määruse nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku

lakkamise kriteeriumid“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 ja toote nõuetele vastavuse seaduse § 5

lõike 4 alusel.

1.1. Sisukokkuvõte

Määrusega muudetakse keskkonnaministri 29. mai 2019. a määruse nr 19 „Õli sisaldavate

jäätmete jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 19) lisa 2. Selles on

esitatud kvaliteedinäitajad, millele peab vastama õli sisaldavatest jäätmetest toodetud

kütusekomponent, et see vastaks jäätmestaatuse kaotamise nõuetele. Eelnõuga täiendatakse

määrust lisaga 3, milles on kirjeldatud kvaliteedikriteeriumid, millele peab vastama õli

sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kergfraktsioon, ning lisaga 4, milles on

kirjeldatud kvaliteedikriteeriumid, millele peab vastama õli sisaldavatest jäätmetest toodetud

kütusekomponendi keskfraktsioon.

Eelnõu sisaldab korrastavaid muudatusi, mis on tingitud määruse rakendamisel ilmnenud

probleemidest. Muudatused ei muuda kehtivaid põhimõtteid, määruse nõuded viiakse kooskõlla

kehtiva praktikaga.

Eelnõuga muudetakse kehtivas määruses sätestatud piirangut kütusekomponendi kasutamisele

vedelkütuse lisandina, lubades kütusekomponenti kasutada ka muude naftakeemiatoodete

tootmisel, ning viiakse määruse lisas 2 kirjeldatud kriteeriumid kooskõlla kütusekomponendi

kasutajate ning teistes Euroopa Liidu liikmesriikides kehtestatud nõuetega. Määruse nõuete

muutmisel võeti aluseks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi teadlaste1 ja Tallinna

Tehnikaülikooli teadlaste2 eksperthinnangud kehtiva määruse nõuete tehnilise järgitavuse kohta

ning 2023. aasta kevadel Keskkonnaameti võetud ja Eesti Keskkonnauuringute Keskuse tehtud

laevakütuste laborianalüüside tulemused.

Kütusekomponenti kasutavad raske kütteõli transiittarne ettevõtted. Et kindlustada

kütusekomponenti kasutades toodetava kütuse vastavus rahvusvaheliselt tunnustatud

standarditele, teevad need ettevõtted kütusekomponendi proovidele turunõudeid järgivad

kvaliteedianalüüsid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik

Kelli Seppel ([email protected]).

1 Kikas, T., PhD, Ritslaid, K., MSc, Viisimaa, M. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi eksperthinnang õli

sisaldavate jäätmete lakkamise määruse muutmiseks. Tartu, 2022. 2 Riisalu, H., PhD. Jäätme lakkamise kriteeriumid õli sisaldavate jäätmete töötlemisel. Ekspertarvamus. Kohtla-

Järve, 2022.

2

Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Käthlin Oeselg

([email protected]).

Eelnõu on keeletoimetanud Inge Mehide.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga muudetakse määrust nr 19, mis

on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärgisega RT I, 31.05.2019, 4.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määruse eesmärk on edendada ja hõlbustada erinevate õli sisaldavate jäätmete

taaskasutust ning neist valmistatud toote kasutamist, seades kriteeriumid, millele vastates ei

ohusta toote kasutamine keskkonda ega inimese tervist.

Eelnõu koosneb kümnest punktist.

Punktiga 1 täiendatakse § 2 lõiget 1 punktidega 11 ja 12, lisades määruses kasutatavate mõistete

hulka uue mõiste „kütusekomponendi kergfraktsioon“ ja „kütusekomponendi keskfraktsioon“

koos selgitustega. Õli sisaldavate jäätmete käitlemisel eraldatakse kütusekomponent

destillatsiooniprotsessi käigus kolme fraktsiooni. Kergfraktsioon sarnaneb oma omadustelt

bensiiniga, keskfraktsioon diisliga ning raske fraktsioon raske kütteõliga. Kergfraktsioonile

kehtestatakse eraldi kvaliteedikriteeriumid, mis on kirjeldatud eelnõuga kehtestatavas määruse

lisas 3. Keskfraktsioon sarnaneb oma omadustelt diisliga, sellele esitatavad

kvaliteedikriteeriumid kehtestatakse määruse lisaga 4.

Punktiga 2 asendatakse tekstiosa, millega viidati lisale 2, tekstiosaga, millega viidatakse ka

eelnõuga lisatavatele lisadele 3 ja 4.

Punktiga 3 täpsustatakse jäätmestaatuse kaotamist, tuues esile, millised tingimused peavad

olema täidetud ja millised dokumendid koostatud selleks, et õli sisaldavad jäätmed lakkaksid

olemast jäätmed. Tulenevalt jäätmeseaduse § 21 lõikest 1 lakkavad jäätmed olemast jäätmed,

kui need on läbinud taaskasutustoimingu ning vastavad üheaegselt järgmistele tingimustele:

1) asja hakatakse kasutama tavapäraselt teatud kindlal eesmärgil;

2) asjal on turg või asja järele on nõudlus;

3) asi vastab konkreetseks otstarbeks ette nähtud tehnilistele nõuetele, õigusnormidele ja

tootestandarditele;

4) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele;

5) asi vastab Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/98/EÜ,

mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid (ELT L 312,

22.11.2008, lk 3–30), artikli 6 lõike 2 alusel rakendusaktiga jäätmeseaduse § 21 lõike 2 alusel

kehtestatud kriteeriumidele, mis on loodud jäätmete lakkamise kriteeriumite ühetaoliseks

kohaldamiseks teatava jäätmeliigi lakkamise kohta, või on nende puudumise korral kohaldatud

jäätmeseaduse §21 lõikes 31 nimetatud erandit.

Käesoleva määrusega seatakse jäätmeseaduse § 21 lõike 2 kohased kriteeriumid, mille täitmisel

lakkavad õli sisaldavad jäätmed olemast jäätmed. Jäätmestaatuse kaotamiseks peavad õli

sisaldavad jäätmed olema esmalt läbinud taaskasutamistoimingu, kus on kasutatud parimat

võimalikku tehnoloogiat, nagu on sätestatud määruse § 5 lõikes 4. Seejärel vormistatakse toote

üleandmiseks dokumendid, mis tõendavad, et kütusekomponendile on olemas nõudlus ning

3

seda hakatakse kasutama kindlal otstarbel. Kvaliteediprotokoll tõendab, et kütusekomponent

vastab määruse lisaga kehtestatud toote kvaliteedinõuetele ja selle kasutamine ettenähtud viisil

ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Punktiga 4 täiendatakse § 6 lõiget 1 viidetega määruse lisadele 3 ja 4, millega kehtestatakse

kvaliteedinäitajad kütusekomponendi kerg- ja keskfraktsioonile.

Punktiga 5 muudetakse § 6 lõiget 3. Lõikest eemaldatakse viide standardi jälgimise

kohustuslikkusele, kuna nimetatud kohustus ei tulene Euroopa Liidu õigusaktist ega

rahvusvahelisest õigusest. Viide asendatakse võimalusega kasutada muid samaväärseid

metoodikaid.

Punktiga 6 täiendatakse § 6 lõiget 4 viidetega määruse lisadele 3 ja 4, millega kehtestatakse

kvaliteedinäitajad kütusekomponendi kerg- ja keskfraktsioonile.

Punktiga 7 muudetakse määruse § 9 tekst ja esitatakse see järgmises sõnastuses:

„Kütusekomponenti kasutatakse lisandina vedelkütuste või muude naftakeemiatoodete

tootmisel.“

Muudatuse eesmärk on võimaldada erinevalt määruse eelmises redaktsioonis kehtinud

piirangust kasutada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kergfraktsiooni

peale vedelkütuse ka muude naftakeemiatoodete tootmiseks.

Eestis müüakse õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti tootvate jäätmekäitlejate senise

praktika kohaselt jäätmete taaskasutustoimingu tulemusel valminud kütusekomponendi raske

fraktsioon edasi rahvusvaheliselt tegutsevate kütusemaaklerite kaudu, et kasutada seda väheses

koguses (praktikas üldiselt alla 1% valmistoodangust) lisandina vedelkütuste tootmisel.

Kütusekomponenti ei kasutata iseseisva kütusena ega nii suures mahus, et see võiks ülemäära

mõjutada vedelkütuse omadusi. Kütusekomponendi kasutajate praktika näitab, et soovitud

näitajatega kütuse saamiseks lisatakse põlevkiviõlile või toornaftast toodetud kütusele

jäätmetest toodetud kütusekomponenti keskmiselt 0,1–3% põlevkiviõli või toornaftast toodetud

kütuse mahust.

Õli sisaldavate jäätmete destilleerimise ja rektifitseerimise (ehk segude lahutamise) käigus

eraldatakse õli sisaldavad jäätmed vedeliku tiheduse järgi kolme fraktsiooni: raske fraktsioon,

mida turustatakse ja kasutatakse kütusekomponendina vedelkütuste tootmisel, keskmine ehk

diislifraktsioon ja kerge ehk bensiinifraktsioon, mida saab peale vedelkütustele lisamise

kasutada ka muude naftakeemiatoodete, nagu näiteks plastide tootmisel, kasutades seda samuti

nagu muud naftakeemia toorainet.

Punktiga 8 asendatakse määruse nr 19 lisa 1 „Õli sisaldavate jäätmete loend“. Kehtiva määruse

lisa 1 pealkirjas on ekslikult sõna „kehtestamine“. Lisa 1 vahetatakse korrektselt vormistatud

lisa 1 vastu.

Punktiga 9 kehtestatakse määruse nr 19 lisa 2 „Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad“ uues

sõnastuses.

Lisas 2 muudetakse järgmisi kütusekomponendi kvaliteedinäitajaid.

Näitaja Katsemeetod Kehtiv nõue Muudetud nõue

Leekpunkt, °C EN ISO 2719

ISO 3679

ASTM D 93

≥ 35 > 25

4

Veesisaldus,

massi%

ISO 3733 ≤ 1,0 ≤ 2,0

Tuhasisaldus,

massi%

EN ISO 6245 ≤ 0,15 < 0,25

Niklisisaldus,

mg/kg

IP501, IP592 < 5 < 20

Määruse nr 19 eesmärk on toetada õli sisaldavate jäätmete taaskasutusse võtmist ning

vähendada esmase tooraine kasutamist kütuste tootmises. Õli sisaldavad jäätmed on oma

olemuselt naftasaadused või põlevkiviõli ning pärast nõuetekohast töötlemist sobivad

kasutamiseks koos kütustega. Nõuetekohane töötlus on oluline, kuna jäätmed võivad olla

erineva päritolu ja koostisega ning sisaldada ohtlikke aineid.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. novembri 2008. a direktiivi 2008/98/EÜ, mis

käsitleb jäätmeid (jäätmedirektiiv), artiklile 6 ei käsitleta ringlussevõtu või muu

taaskasutustoimingu läbinud jäätmeid jäätmetena juhul, kui need vastavad korragajärgmistele

tingimustele:

a) asja kasutatakse tavapäraselt kindlal otstarbel;

b) asjale on turg või asja järele on nõudlus;

c) asi vastab konkreetseks otstarbeks ette nähtud tehnilistele nõuetele, õigusaktidele ja

tootestandardile;

d) asja kasutamine ei avalda negatiivset mõju keskkonnale ega inimese tervisele.

Jäätmete taaskasutamine kasulikul otstarbel on oluline, sest need asendavad teisi materjale /

esmaseid tooraineid / materjale (nt kütust), mille tootmiseks kasutataks muidu loodusressursse.

Jäätmete tootena kasutusele võtmine vähendab vajadust esmase tooraine kaevandamise järele

ning ohtlike jäätmete kõrvaldamist ladestamise ja põletamise teel. Jäätmete taaskasutamist

kütusekomponendina peab eelistama jäätmete põletamisele jäätmepõletustehases.

Jäätmepõletustehases põletamise korral ei ole õli sisaldavatele jäätmetele kvaliteedinõudeid

seatud.

Komisjoni 23. märtsi 2019. a teates TRIS/(2019) 00807 esitatud tähelepanekutes viidatakse, et

õli sisaldavatest jäätmetest toodetud toote puhul, olgu see kütusekomponent või puhas kütteõli,

peab saasteainete lähteainete sisaldus olema tootes, mis on lakanud olemast jääde, sama või

väiksem kui keskmises värskes kütteõlis, mis asendatakse kütusega, mis on lakanud olemast

jääde.

Määruse nr 19 alusel toodetav kütusekomponent ei ole ette nähtud omaette tootena

kasutamiseks, vaid seda lisatakse kütuse tootmisel teistele kütteõlidele.

Järgnevalt esitatakse muudatuste põhjendused muudetava näitaja kaupa.

Leekpunkt

Leekpunkt on madalaim temperatuur, mille juures põlevvedeliku pinnalt eraldunud gaas

hapniku saadavusel lahtise leegiga kokku puutudes süttib. Keskkonnaministri 22. detsembri

2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste

säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord

ning biokütuste ja vedelate biokütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähenemise määramise metoodika“ lisas 6 esitatud kerge kütteõli keskkonnanõuded seavad

5

leekpunkti minimaalseks väärtuseks kerges kütteõlis 35 °C ja sama määruse lisas 7 seatakse

raske kütteõli leekpunkti minimaalseks väärtuseks samuti 35 °C. Sama määruse lisas 4

„Laevakütusena kasutamiseks turustatavate kütuste keskkonnanõuded“ on leekpunkti

minimaalseks normiks DMX-kütuse puhul 43,0 ning DMA-, DMB- ning DMZ-kütuse puhul

60 °C. Kehtivas määruse nr 19 lisas on leekpunkti minimaalseks väärtuseks 35 °C.

Praktikas on selgunud, et kuna õli sisaldavad jäätmed on väga erinevate omadustega ja

sisaldavad sageli madalama leekpunktiga õlisid kui toornafta, ei ole võimalik kogutud

jäätmetest toodetud kütusekomponendi puhul saavutada kütteõliga samaväärse leekpunktiga

toodet. Sellise piirangu seadmine mõjutab suuresti õli sisaldavate jäätmete taaskasutamise

kogust. Arvestades et määruse nr 19 alusel toodetud kütusekomponenti ei kasutata iseseisva

kütusena, vaid lisatakse toornaftast toodetud kütusele, on selline nõue kujunenud

ebapraktiliseks. Lõpptoote leekpunkti määrab kütusekomponendi kasutaja, kes

kütusekomponenti raskele kütteõlile lisab. Raskest kütteõlist toodetava kütuse tootjad soovivad

kasutada madalama leekpunktiga kütusekomponenti, et saavutada lõpptootes soovitud

omadusi. See tähendab, et madalama leekpunktiga kütusekomponendi lisamisel kõrgema

leekpunktiga kütteõlile või laevakütusele saavutatakse lõpptootes kõigile nõuetele vastav

leekpunkt. Kütusetootjad kasutavad erinevaid mooduseid, kuidas arvutada välja parimate

omadustega küttesegu saavutamiseks kütusele lisatava kütusekomponendi kogus.

Kütusekomponent leekpunktiga 25 °C ei kujuta ohtu keskkonnale ega inimese tervisele. Eesti

Maaülikooli tehnikainstituudi teadlaste eksperthinnangu3 kohaselt piisab, kui 50 tonnile

kütusekomponendile leekpunktiga 15 °C lisada 15 tonni rasket kütteõli leekpunktiga 101 °C, et

saavutada küttesegu leekpunktiga 35 °C.4 Praktikas lisatakse kütusekomponenti raskele

kütteõlile kuni 2% kütteõli kogusest, mis tähendab, et valmis vedelkütuse leekpunkt vastab

nõuetele suure varuga.

Veesisaldus

Õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti tootvad ettevõtted käitlevad põhitegevusena

laevadelt vastu võetud pilsivett, naftatankerite tankide pesuvett ja õliseguseid setteid ning

jäätmekäitlejatelt vastu võetud kasutatud määrde- ja mootoriõlisid. Sisendmaterjalina

kasutatavad jäätmed sisaldavad suures koguses vett, mis tootmisprotsessi käigus

dekanteerimise ja separeerimise käigus jäätmetest eraldatakse ja biopuhastisse suunatakse. Õli

sisaldavate jäätmete päritolu ja töötlustehnoloogia tõttu jääb kütusekomponendi veesisaldus

jäätmekäitlejate praktikale tuginedes reeglina vahemikku 1–2%. Toornaftast ja põlevkivist

toodetud kütteõli puhul jääb veesisaldus reeglina alla 0,5%.

Selleks et toota nõuetele vastavat vedelkütust, mille puhul on maksimaalne lubatud veesisaldus

1%, tuleks Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi ekspertide arvutuste kohaselt 50 tonnile

kütusekomponendile veesisaldusega 3%5 lisada 65 tonni rasket kütteõli veesisaldusega 0,5%,

et saada nõuetele vastav, 1% veesisaldusega toode. Liiga suure veesisaldusega kütus võib

kasutuse käigus rikkuda seadmete mootoreid ja seega määrab juba turunõudlus, et liiga suure

veesisaldusega kütusekomponent tarbimisse ei jõuaks. 2% veesisaldusega kütusekomponent on

kasutajale aktseptitav ning segatuna väiksema veesisaldusega kütuse hulka ei avalda negatiivset

mõju ei keskkonnale ega mootori toimimisele.

3 Kikas, T., PhD, Ritslaid, K., MSc, Viisimaa, M. Eesti Maaülikooli Tehnikainstituudi eksperthinnang õli

sisaldavate jäätmete lakkamise määruse muutmiseks. Tartu, 2022. 4 15 °C on Eesti jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud madalaim leekpunkt, mistõttu on arvutused tehtud

15 °C kohta. 5 3% on Eesti jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud halvim näitaja, mistõttu tehti arvutused 3%

veesisalduse kohta.

6

Tuhasisaldus

Kütuse tuhasisaldus näitab anorgaaniliste lisandite (tavaliselt liiva, nikli, alumiiniumi, räni,

naatriumi ja vanaadiumi) ehk mittepõleva materjali sisaldust kütuses. Vedelkütuses esinev tuhk

koosneb peamiselt metallorgaaniliste ühendite jääkidest lahuses ja vees lahustunud

mineraalsetest sooladest. Toornafta tuhasisaldus võib sõltuvalt leiukohast varieeruda

tuhandikest kuni 2%-ni. Kehtiva määruse nr 19 lisas 2 on kütusekomponendi maksimaalseks

tuhasisalduseks seatud 0,15% mahust. Esitatud eelnõu kohaselt muudetakse piirnorm 0,2%-ni.

Õli sisaldavates jäätmetes on tuhasisaldus oluliselt suurem kui toornaftast toodetud kütuses.

Taaskasutustoimingute käigus vähendatakse olulisel määral jäätmete tuhasisaldust, kuid õli

sisaldavate jäätmete töötlemine nii, et taaskasutustoimingu tulemusel valminud

kütusekomponendi tuhasisaldus oleks võrdne toornaftast toodetud vedelkütuse tuhasisaldusega

või madalam kui seni kehtinud piirnorm 0,1%, on tehniliselt raskesti teostatav. See põhjustaks

majanduslikult ebaproportsionaalselt suuri kulutusi ning sellise toimingu tagajärjel väheneks

olulisel määral taaskasutusse jõudva õli kogus. See omakorda suurendaks põletamisele jõudvate

jäätmete kogust, mis on jäätmehierarhia järgi vähem eelistatud variant. Nagu ka leekpunkti

puhul, ei muuda kõrgema tuhasisaldusega kütusekomponendi lisamine vedelkütusele selle

tuhasisaldust niisugusel määral, et see võiks muutuda nõuetele mittevastavaks või ohustada

keskkonda või inimese tervist.

Samuti on asjakohane märkida, et näiteks Hispaanias ei ole kriteeriumite puhul, millega õli

sisaldavad jäätmed lakkavad olemast jäätmed, tuhasisaldusele piirnormi seatud. Hollandi

kriteeriumite kohaselt peab tuhasisaldus olema alla 0,5%. Piirnormi seadmine 0,2%-le ei kujuta

ohtu keskkonnale, kuid soodustab Eestis õlijäätmete taaskasutusse võtmist.

Niklisisaldus

Nikkel on looduslikult esinev raskmetall, mille sisaldus toornaftas sõltub toornafta päritolust.

Keskkonnaamet võttis 2023. aasta kevadel-suvel proove 16-st Eesti sadamates hoiustatud

laevakütuse mahutist. Analüüside tulemustes varieerus niklisisaldus vahemikus 8,5–40,3

mg/kg. Aritmeetiliseks keskmiseks oli 17,25 mg/kg. Vedelkütustele esitatavates

keskkonnanõuetes ei ole niklisisalduse kohta piirangut seatud. Kehtiva määruse nr 19 lisas 2 on

õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi niklisisaldusele seatud piirmääraks < 5

mg/kg. Eesti jäätmekäitlejad on toonud esile, et sellise tulemuse saavutamine ei ole

olemasolevate seadmetega praktikas tehniliselt teostatav. Hispaanias on kriteeriumites, millega

õlijäätmetest toodetava laevakütuse jäätmed lakkavad olemast jäätmed, seatud niklisisaldusele

piirmääraks 45 mg/kg. Eesti naaberriikides ei ole õli sisaldavate jäätmete puhul konkreetseid

jäätmestaatuse kaotamise kriteeriume seatud. Sellised riikidevahelised erinevused nõuetes

mõjutavad konkurentsi, andes eelise leebemate nõuetega riikide jäätmekäitlejatele. Esitatud

eelnõu kohaselt seatakse kütusekomponendi maksimaalseks niklisisalduse piirmääraks

20 mg/kg. See on Eesti jäätmekäitlejate kogemusele tuginedes praktikas saavutatav ja

kütusekomponendi kasutajale sobiv piirmäär, mis tagab keskkonna ja inimese tervise

seisukohalt piisava kaitse ilma riikidevahelist konkurentsi piiramata.

Punktiga 9 täiendatakse määrust lisaga 3 „Kvaliteedinäitajad kütusekomponendi

kergfraktsioonile“ ja lisaga 4 „Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad.“

7

Lisa 3 võimaldab jäätmekäitlejatel vähendada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud

kütusekomponendi kerg- ehk bensiinifraktsiooni analüüsimisega seotud kulusid.

Jäätmekäitlejate esitatud kvaliteediprotokollid ja eksperthinnangud tõendavad, et

kütusekomponendi kergfraktsioonis ei esine raskmetalle üle määramispiiri. Samuti ei ole

kergfraktsiooni puhul aine omaduste tõttu võimalik saavutada kehtiva määruse lisas seatud

leekpunkti väärtust. Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste

kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomassikütuste

säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord

ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika1“ lisaga 1 seatakse nõuded

ottomootoriga sõidukites kasutamiseks müüdavale mootoribensiinile. Mootoribensiini puhul ei

ole leekpunktile normväärtust seatud ja seetõttu ei ole see nõutud ka õli sisaldavatest jäätmetest

toodetud kütusekomponendi kergfraktsiooni puhul. Kütusekomponendi kergfraktsiooni

kvaliteedi tõendamiseks peab kütusekomponendi tootja tellima sõltumatust laborist analüüsid,

millega määratakse kütusekomponendi keskfraktsiooni korrosiivsus ning vesiniksulfiidi-,

väävli-, vee-, mangaani- ja PCB-sisaldus. Samuti sätestatakse, et kütusekomponendi

kergfraktsiooni puhul peab katsemeetodit EVS-EN ISO 3405 või ASTM D86 kasutades

destilleeruma 210 °C juures vähemalt 90% mahust ning kütusekomponendi kergfraktsioon peab

olema välimuselt läbipaistev ja selge.

Piirnormide seadmisel võeti arvesse järgmist.

• Korrosiivsus, määratud vaskplaadikatsel (3 h temperatuuril 50 °C), nõue: klass 1. Kütuse

korrosiooniklassi määramine aitab hinnata, kas kütus sobib laevanduse ja teiste tööstuslike

rakenduste jaoks, kus metallide kahjustus võib põhjustada tõsiseid töökatkestusi ja suuri

hoolduskulusid. Korrosooniklassi 1 puhul ei tekita kütus või kütusekomponent nähtavat

korrosiooni ega põhjusta roostet ega muid kahjustusi.

• Vesiniksulfiidisisaldus, mg/kg, nõue: ≤ 2. Sama nagu määruse kehtiva redaktsiooni lisas 2

seatud norm kütusekomponendile.

• Väävlisisaldus, massiprotsent, nõue: ≤0,9. Arvesse on võetud, et kehtiva redaktsiooni lisaga

2 on kütusekomponendis lubatud maksimaalne väävlisisaldus 2,5% ning keskkonnaministri

20.12.2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste,

vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste

keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste

ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise

määramise metoodika1“ (edaspidi määrus nr 73) lisas 8 seatud keskkonnanõuded lubavad

põlevkivi kütteõlis väävlisisaldust kuni 1,0%. Õli sisaldavaid jäätmeid käitlevate ettevõtete

praktika kohaselt on õli sisaldavate jäätmete hulgas ka põlevkiviõli ning seetõttu ei ole

tänapäeva tehnoloogiat kasutades võimalik toota väiksema kui 0,9% väävlisisaldusega

kütusekomponenti. Belgias ja Ühendkuningriigis on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud

kütusekomponendis seatud väävlisisalduse maksimaalseks piirnormiks 1,0%.

Arvestades et kütusekomponenti ei kasutata iseseisva tootena, vaid lisandina vedelkütuste

või muude naftakeemiatoodete tootmisel, jääb lõpptootena kasutatava vedelkütuse

väävlisisaldus oluliselt väiksemaks.

• Veesisaldus, massiprotsent, nõue: ≤ 0,1. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus

tuvastatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi kergfraktsioonis.

• Mangaanisisaldus, mg/kg, nõue: < 5. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus

tuvastatud ning teiste EL-i riikide sarnaste jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumitega

seatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi kergfraktsioonis.

8

• Kütusekomponendi kergfraktsioon peab olema nagu bensiinilgi läbipaistev ja selge.

• PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse

analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. PCB-sisaldusele seatav piirnorm jääb samaks

nagu kehtiva redaktsiooni lisas 2.

Lisa 4 võimaldab vähendada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendi kesk- ehk

diislifraktsiooni analüüsikulusid. Jäätmekäitlejate esitatud kvaliteediprotokollid ja

eksperthinnangud tõendavad, et kütusekomponendi keskfraktsioonis ei esine raskmetalle üle

määramispiiri. Kütusekomponendi keskfraktsioon sarnaneb diislikütusega ja seega on

kvaliteedinäitajad, mida keskfraktsiooni puhul määratakse, sarnased diislikütuste puhul

määratavate näitajatega. Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedi tõendamiseks peab

kütusekomponendi tootja tellima sõltumatust laborist analüüsid, millega määratakse

kütusekomponendi keskfraktsiooni tuhasisaldus, veesisaldus, vesiniksulfiidisisaldus,

väävlisisaldus, mangaanisisaldus, PCB-sisaldus, korrosiivsus ja leekpunkt. Kütusekomponendi

keskfraktsiooni mahust destilleerub 250 oC juures vähem kui 65% ning 350 oC juures rohkem

kui 85%.

Piirnormide seadmisel võeti arvesse järgmist.

• Leekpunkt, °C, nõue: vähemalt 55 °C. Määruse nr 73 lisas 2 „Nõuded diiselmootoritega

sõidukites kasutamiseks müüdava diislikütuse kohta“ seatud nõue määrab diislikütuse

leekpunkti miinimumnõudeks 55 °C. Kuna õli sisaldavatest jäätmetest toodetud

kütusekomponendi keskfraktsioon sarnaneb füüsikaliste omaduste poolest diislikütusega,

seatakse ka leekpunkti piirnorm samasugune kui diislikütusel.

• Tuhasisaldus, massiprotsent, nõue: < 0,25. Nõue seatakse sama nagu muudetavas määruse

lisas 2 vastavalt jäätmekäitlejate praktika käigus saavutatud tulemustele.

• Veesisaldus, massiprotsent, nõue: ≤ 0,1.

• Vesiniksulfiidisisaldus, mg/kg, nõue: ≤ 2.

• Korrosiivsus, määratud vaskplaadikatsel (3 h temperatuuril 50 °C), nõue: klass 1.

• Väävlisisaldus, massiprotsent, nõue: 0,9. Arvesse on võetud, et kehtiva redaktsiooni lisaga

2 on kütusekomponendis lubatud maksimaalne väävlisisaldus 2,5% ning keskkonnaministri

määruse nr 73 lisas 8 seatud keskkonnanõuded lubavad põlevkivi kütteõlis väävlisisaldust

kuni 1,0%. Õli sisaldavaid jäätmeid käitlevate ettevõtete praktika kohaselt on õli sisaldavate

jäätmete hulgas ka põlevkiviõli ning seetõttu ei ole tänapäeva tehnoloogiat kasutades

võimalik toota väiksema kui 0,9% väävlisisaldusega kütusekomponenti. Belgias ja

Ühendkuningriigis on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud kütusekomponendis seatud

väävlisisalduse maksimaalseks piirnormiks 1,0%.

Arvestades et kütusekomponenti ei kasutata iseseisva tootena, vaid lisandina vedelkütuste

või muude naftakeemiatoodete tootmisel, jääb lõpptootena kasutatava vedelkütuse

väävlisisaldus oluliselt väiksemaks.

• Mangaanisisaldus, mg/kg, nõue: < 5,0. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus

tuvastatud ning teiste EL-i riikide sarnaste jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumitega

seatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi keskfraktsioonis.

• PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse

analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“. PCB-sisaldusele seatav piirnorm jääb samaks

nagu kehtiva redaktsiooni lisas 2.

9

Punktiga 10 sõnastatakse määruse normitehniline märkus.

Määrusele lisatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/1535, millega

nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

(ELT L 241, 17.09.2015, lk 1–15), andmed. Kui liikmesriigid võtavad vastu tehnilisi eeskirju,

peavad nad artikli 9 järgi neisse või nende juurde lisama nende ametlikul avaldamisel nimetatud

direktiivi või viite sellele direktiivile.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2008/98/EÜ, mis käsitleb jäätmeid

ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid. Nimetatud direktiivi artikkel 6 annab

liikmesriikidele võimaluse kehtestada riigisiseselt kriteeriumid, mille alusel jäätmed lakkavad

olemast jäätmed. Eelnõus ei ole vastuolusid teiste Euroopa Liidu õigusaktidega.

Määrusest teavitatakse Euroopa Komisjoni ja liikmesriike toote nõuetele vastavuse seaduse §

43 lõike 4, infoühiskonna teenuse seaduse § 31 lõike 5 ja majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 6 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a määruse nr 140

„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse

osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine“ alusel,

millega on Eesti õigusruumi üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL)

2015/1535.

4. Määruse muutmise mõju, rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muutmine ei too endaga kaasa organisatsioonilisi muudatusi avalikus sektoris. 2024.

aastal on Eestis kaks ettevõtet, kes toodavad õli sisaldavatest jäätmetest kütusekomponenti.

Ettevõttel, kes toodab kütusekomponenti, peab olema jäätmeluba või keskkonnakompleksluba,

ning seetõttu kontrollib järelevalveasutus igal juhul, et ettevõte täidaks enda

keskkonnakaitseloas märgitud tingimusi. Määruse lisas 2 esitatavate piirnormide muutmisel

suureneb õli sisaldavate jäätmete taaskasutusse võtmine ja väheneb jäätmetena põletamine.

Määruse täiendamine lisadega 3 ja 4 laiendab õli sisaldavatest jäätmetest toodetud toodete

kogust ning panustab ringmajanduse arendamisse Eestis. Samuti väheneb vähesel määral

kütuste tootmiseks esmase tooraine kasutamine. Muudetud normid võimaldavad

kütusekomponenti tootvatel ettevõtetel oma tegevusega suuremat lisandväärtust luua, mis

omakorda parandab ettevõtete majanduslikku olukorda.

Muudatuste koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele

Halduskoormus kodanikele tervikuna ei muutu.

Halduskoormus ettevõtetele tervikuna ei muutu.

Töökoormus avalikule sektorile tervikuna ei muutu.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõukohase määruse rakendamisega ei kaasne riigile tegevust, kulusid ega tulusid. Määruse

rakendumisel on õli sisaldavaid jäätmeid käitlevatel ettevõtetel võimalik oma tulusid

10

suurendada, kui neil on võimalik toota nõuetele vastavat kütusekomponenti ning seda

koostööpartneritele tootena müüa.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, kuna see tagab määruse kõige kiirema jõustumise. Määruse

muudatused ei vaja üleminekuaega.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitati 15.07.2024. a kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Maksu- ja Tolliametile ning ettepanekute esitamiseks Päästeametile, Eesti Jäätmekäitlejate Liidule, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Transpordikütuste Ühingule, aktsiaseltsile Green Marine, osaühingule Portlif Grupp ja aktsiaseltsile Eesti Diisel eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Eelnõule laekus tagasiside kolmelt ettevõttelt, Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuselt

ning Maksu- ja Tolliametilt. Ettepanekud ja kommentaarid on esitatud märkustega arvestamise

tabelis (seletuskirja lisa 1). Esitatud märkusi võeti eelnõu täiendamisel ka arvesse. Määrust täiendati ettevõtete ettepanekute põhjal ning see esitatakse samadele adressaatidele teist korda kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Kuna eelnõukohane määrus sisaldab tehnilisi norme direktiivi 2015/1535/EÜ tähenduses, esitatakse määrus kooskõlastamiseks Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele.

Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19

„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku

lakkamise kriteeriumid“

Lisa 3

Kütusekomponendi kergfraktsiooni kvaliteedinäitajad

Näitaja Katsemeetod* Nõue

Destilleerunud osa 210 oC

juures

EVS-EN ISO 3405

ASTM D 86

> 90 %

Vesiniksulfiidisisaldus,

mg/kg

UOP 163

IP570

≤ 2

Korrosiivsus, määratud

vaskplaadikatsel (3 h

temperatuuril 50 °C)

EVS-EN ISO 2160

ASTM D130

Klass 1

Väävlisisaldus, massi% EVS-EN ISO8754

EVS-EN ISO 14596

EVS-EN ISO 13032

EVS-EN ISO 20846

EVS-EN ISO 20884

EVS-EN ISO 8754

≤ 0,9

Veesisaldus, massi% ISO 3733

EVS-EN ISO 12937

≤ 0,1

Mangaanisisaldus, mg/kg ICP-OES, AAS

ICP-MS

< 5,0

Välimus Läbipaistev ja selge

PCB-sisaldus, mg/kg** Standardisari EVS-EN

12766

< 1

* Või muu standarditele vastav samaväärne analüüsimeetod.

** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse

analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.

Keskkonnaministri 29.05.2019. a

määrus nr 19 „Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks

oleku lakkamise kriteeriumid“

Lisa 1

Õli sisaldavate jäätmete loend

Jäätmekood Jäätme nimetus

05 01 03* Mahutite põhjasetted

05 01 05* Lekkinud õli

13 01 05* Kloorimata emulsioonid

13 01 10* Mineraalipõhised kloorimata hüdraulikaõlid

13 01 11* Sünteetilised hüdraulikaõlid

13 01 13* Muud hüdraulikaõlid

13 02 05* Mineraalipõhised kloorimata mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 06* Sünteetilised mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 02 08* Muud mootori-, käigukasti- ja määrdeõlid

13 03 07* Mineraalipõhised kloorimata isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 08* Sünteetilised isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 03 10* Muud isolatsiooni- ja soojusvahetusõlid

13 04 01* Siseveesõidukite pilsivesi

13 04 02* Sadamates laevadelt vastu võetud pilsivesi

13 04 03* Muude veesõidukite pilsivesi

13 05 02* Õlipüünisesetted

13 05 03* Õlikogurisetted

13 05 06* Õlipüünistes lahustatud õli

13 05 07* Õlipüünistes lahustatud õline vesi

13 07 01* Kütteõli ja diislikütus

13 07 02* Bensiin

13 07 03* Muud kütused (sh küttesegud)

13 08 02* Muud emulsioonid

16 07 08* Õli sisaldavad jäätmed

19 02 07* Separeerimisel tekkinud õli ja kontsentraadid**

19 02 08* Ohtlikke aineid sisaldavad vedelad põlevjäätmed**

** On tekkinud tabelis esitatud jäätmete käitluse tulemusena.

Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19

„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku

lakkamise kriteeriumid“

Lisa 2

Kütusekomponendi kvaliteedinäitajad

Näitaja Katsemeetod* Nõue

Väävlisisaldus, massi% EVS-EN ISO 8754

EVS-EN ISO 14596

EVS-EN ISO 13032

EVS-EN ISO 20846

EVS-EN ISO 20884

EVS-EN ISO 8754

≤ 2,5

Vesiniksulfiid, mg/kg IP570 ≤ 2

Leekpunkt, °C EVS-EN ISO 2719

ASTM D93

> 25

Veesisaldus, massi% ISO 3733

EVS-EN ISO 12937

≤ 2,0

Tuhasisaldus, massi% EVS-EN ISO 6245 < 0,25

PCB-sisaldus, mg/kg** Standardisari EVS-EN

12766

< 1

Raskmetallid, mg/kg

Elavhõbedasisaldus, mg/kg IP 594

AAS

< 5

Pliisisaldus, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

AAS

< 25

Tsingisisaldus, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 200

Vanaadiumisisaldus, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 150

Arseenisisaldus, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Kaadmiumisisaldus, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Antimonisisaldus, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Kroomisisaldus, mg/kg IP592

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 5

Koobaltisisaldus, mg/kg IP592

ASTM D5185

< 5

Vasesisaldus, mg/kg IP592

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 40

Mangaanisisaldus, mg/kg IP592

ASTM D5185

< 5

ICP-OES, AAS

Niklisisaldus, mg/kg IP592

IP501

ASTM D5185

ICP-OES, AAS

< 20

Talliumisisaldus, mg/kg IP592

ICP-OES, AAS

< 5

Summaarsed orgaanilised

halogeniidid (väljendatud

kloriidina), mg/kg

ASTM D808

ASTM D4929

IP503

< 50

* Või muu standarditele vastav samaväärne analüüsimeetod.

** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse

analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.

*** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades

saadakse analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.

Keskkonnaministri 29.05.2019. a määrus nr 19

„Õli sisaldavate jäätmete jäätmeteks oleku

lakkamise kriteeriumid“

Lisa 4

Kütusekomponendi keskfraktsiooni kvaliteedinäitajad

Näitaja Katsemeetod* Nõue

Destilleerunud osa 250 oC

juures

EVS-EN ISO 3405

ASTM D86

< 65 %

Destilleerunud osa 350 oC

juures

EVS-EN ISO 3405

ASTM D86

> 85 %

Leekpunkt, oC EN ISO 2719

ASTM D93

> 35

Tuhasisaldus, massi% EN ISO 6245 < 0,25

Veesisaldus, massi% ISO 3733

EVS-EN ISO 12937

≤ 0,1

Vesiniksulfiidisisaldus,

mg/kg

UOP 163

IP570

≤ 2

Korrosiivsus, määratud

vaskplaadikatsel (3 h

temperatuuril 50 °C)

EVS-EN ISO 2160

ASTM D130

Klass 1

Väävlisisaldus, massi% EVS-EN ISO 8754

EVS-EN ISO 14596

EVS-EN ISO 13032

EVS-EN ISO 20846

EVS-EN ISO 20884

EVS-EN ISO 8754

≤ 1

Mangaan, mg/kg ICP-OES, AAS

ICP-MS

< 5,0

Välimus Läbipaistev ja selge

PCB-sisaldus, mg/kg** Standardisari EVS-EN

12766

< 1

* Või muu standarditele vastav samaväärne analüüsimeetod.

** PCB-sisaldus loetakse nõuetele vastavaks, kui katsemeetodit EN 12766 kasutades saadakse

analüüsi tulemuseks „väiksem kui 1 mg/kg“.