(EIS) algatatud kooskõlastamine

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Maa- ja Ruumiameti põhimäärus

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Maa- ja Ruumiamet

(1) Maa- ja Ruumiamet (edaspidi amet) on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

(edaspidi ministeerium) valitsemisalas olev valitsusasutus.

(2) Amet esindab ülesannete täitmisel riiki.

(3) Ameti ingliskeelne nimi on Land and Spatial Development Board.

§ 2. Ameti pitsat ja sümbolid

(1) Ametil on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese

riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad “Maa- ja Ruumiamet“.

(2) Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse

väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord määratakse kindlaks ameti

teabehalduse korras.

§ 3. Aruandekohustus

Amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri (edaspidi minister) ees, kes

suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema tegevuse üle teenistuslikku

järelevalvet.

§ 4. Eelarve

Ameti tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud tasulistest teenustest saadud

tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest ja muudest laekumistest.

EELNÕU

29.11.2024

2

§ 5. Asukoht

Amet asub Tallinnas. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht märgitakse struktuuriüksuse

põhimääruses.

2. peatükk

Ameti tegevusvaldkond ja ülesanded

§ 6. Ameti tegevusvaldkond

(1) Ameti tegevusvaldkonnad on:

1) strateegilise ruumiloome ülesannete täitmine;

2) heakskiidu andmine kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule;

3) maakatastri pidamine;

4) maakorraldustoimingute tegemine;

5) ruumiandmete hõive ja avalikustamine;

6) maa hindamisega seotud tegevused;

7) maareformi korraldamine;

8) riigimaade haldamine;

9) maaparandustoimingute korraldamine ja elluviimine;

10) maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude pidamine.

§ 7. Ameti ülesanded

(1) Amet:

1) täidab tegevusvaldkonna õigusaktides sätestatud ülesandeid, korraldab ja teostab riiklikku ja

haldusjärelevalvet (edaspidi koos järelevalve), teeb majandustegevusteate, tegevusloa või muu

loa menetlemise käigus nõuetekohasuse kontrolli ja viib läbi muud haldusmenetlust;

2) kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses ning menetleb väärtegusid;

3) täidab oma tegevusvaldkonnas riikliku pädeva ja kontaktasutuse ülesandeid rahvusvaheliste

organisatsioonide ja Euroopa Liidu koostöövõrgustikus;

4) korraldab oma tegevusvaldkonna ühtsete infosüsteemide arendamist vastavalt õigusaktide

nõuetele;

5) töötab välja ameti strateegilised arengudokumendid ning korraldab nende elluviimise ja

tulemuste hindamise;

6) analüüsib §-s 6 nimetatud tegevusvaldkondades olukorda riigis ning osaleb oma

tegevusvaldkonnaga seotud poliitika, strateegia, rahvusvahelise arengudokumendi ja projekti

väljatöötamisel ja elluviimisel;

7) teeb ettepaneku õigusakti väljatöötamise või muutmise kohta ning annab arvamuse ameti

tegevusvaldkonnaga seotud õigusakti eelnõu kohta;

8) teeb oma pädevuse piires koostööd teise valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava

riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse üksuse, erialaliidu ja ühendusega ning välisriigi asjakohase

ametiasutuse ja rahvusvahelise organisatsiooniga;

9) osaleb oma tegevusvaldkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja Euroopa Liidu asutuste

töös, töötab välja Euroopa Liidu otsustusprotsessis osalemiseks vajaliku seisukoha projekti ning

esitab asjakohase aruande ja teabe;

10) täidab õigusakti, välislepingu või ametkondliku välislepinguga temale pandud ülesandeid;

11) nõustab isikuid ja korraldab koolitust oma tegevusvaldkonnas;

12) osutab teenuseid, lähtudes asjaomaste tegevusvaldkondade arengusuundadest, ja arendab

nende kvaliteeti, sealhulgas töötleb isikuandmeid;

13) täidab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vajalikke

ülesandeid;

3

14) korraldab oma tegevusvaldkonnas ennetustegevust ja avalikkuse teavitamist ning

juurdepääsu ameti valduses olevale avalikule teabele;

15) täidab muid temale õigusaktiga pandud ülesandeid, samuti ministri või ministeeriumi

kantsleri antud ülesandeid.

3. peatükk

Ameti juhtimine

§ 8. Ameti juht

Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist minister ministeeriumi

kantsleri ettepanekul.

§ 9. Peadirektor

(1) Peadirektor:

1) juhib ameti tööd ja korraldab ise või teenistuse direktori kaudu ameti tegevust ja tema

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist;

2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva ametniku ja töötaja (edaspidi koos

teenistuja) ning struktuuriüksuse tööd;

3) esindab ametit ning annab üld- ja erivolituse ameti esindamiseks, määrab teenistuskoha, mida

täitev teenistuja tegutseb haldusmenetluses haldusorgani nimel, ja ametikoha, mida täitev

ametnik tegutseb väärteomenetluses kohtuvälise menetleja nimel;

4) vastutab ameti tegevust korraldava õigusakti täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru

ministrile;

5) tagab ameti sisekontrollisüsteemi rakendamise ja vastutab selle tulemuslikkuse eest;

6) nimetab ametikohale ametniku ja vabastab ametikohalt ameti koosseisu kuuluva ametniku

ning sõlmib töötajaga töölepingu ja lõpetab selle;

7) kinnitab ameti arengu- ja tegevuskava, struktuuriüksuse põhimääruse, teenistuskoha

ametijuhendi, teabehalduse korra ning muu ameti töökorraldust reguleeriva dokumendi;

8) kehtestab hankekorra ja iga-aastase hankeplaani ning sõlmib oma pädevuse piires lepingu;

9) moodustab vajaduse korral nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu ja

töörühma ning määrab nende ülesanded ja töökorra;

10) korraldab ameti valdusesse antud riigivara heaperemeheliku kasutamise kooskõlas

riigivaraseadusega;

11) esitab ministrile ettepaneku ameti tulude ja kulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse

ja otstarbeka täitmise üle;

12) esitab ministrile ettepaneku ameti tegevusvaldkonna ja teenuse otstarbekamaks

korraldamiseks ning arvestab oma tegevuses erinevate ministeeriumide valitsemisalas olevate

ameti tegevusvaldkondade ühtseks koordineerimiseks moodustatud nõukogu, komisjoni ja

töörühma ettepanekutega;

13) täidab temale seadusega, Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega, ministri määruse

või käskkirjaga või kirjaliku või suulise korraldusega pandud muid ülesandeid.

(2) Peadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või ministri

määruse või käskkirja alusel teenistusküsimuses käskkirju ning ameti asjaajamise

korraldamiseks kirjalikke ja suulisi korraldusi.

(3) Peadirektori avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral asendab teda peadirektori määratud teenistuse direktor või selle äraolekul muu ametnik.

§ 10. Teenistuse direktor

4

(1) Ameti koosseisus on teenistuse direktori ametikohad.

(2) Teenistuse direktor:

1) täidab temale ametijuhendiga pandud teenistuskoha ülesandeid;

2) juhib ja korraldab osakonnajuhataja kaudu temale alluva osakonna tööd;

3) koordineerib osakondade koostööd oma vastutusvaldkonnas;

4) esindab ametit oma pädevuse ja peadirektorilt saadud volituste piires;

5) teeb peadirektorile ettepaneku ameti eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise

kohta;

6) osaleb ameti tegevusvaldkonnaga seotud poliitika strateegia, arengukava ja rahvusvahelise

arengudokumendi väljatöötamisel ning vastutab nende elluviimise eest oma

vastutusvaldkonnas;

7) osaleb ameti ülesannete täitmise nõuetekohaseks korraldamiseks vajaliku õigusakti ja

haldusakti eelnõu väljatöötamisel;

8) kontrollib temale alluva struktuuriüksuse tegevust reguleerivate õigusaktide nõuete

õiguspärast, täpset, õigeaegset ja otstarbekat täitmist;

9) täidab peadirektori antud muid ülesandeid.

(3) Teenistuse direktori vastutusvaldkond, täpsemad teenistusülesanded, pädevus, õigused ja

vastutus määratakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud ametijuhendis ja struktuuriüksuse

põhimääruses.

4. peatükk

Ameti struktuur, struktuuriüksuste põhiülesanded ja struktuuriüksuste juhtimine

§ 11. Ameti struktuur

(1) Teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab

minister või tema volitusel peadirektor käskkirjaga.

(2) Ameti struktuuriüksused on teenistus ja osakond, kellel puuduvad täitevvõimu volitused

ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teenistuse koosseisu võib

kuuluda osakond. Osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood.

(3) Struktuuriüksuse ülesanded ja juhtimine sätestatakse peadirektori käskkirjaga kehtestatud

struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 12. Ameti struktuuriüksused

Ameti struktuuriüksused on:

1) strateegilise ruumiplaneerimise teenistus;

2) andmehõive ja maakatastri teenistus;

3) maaparanduse ja riigimaade teenistus;

4) digiteenuste teenistus;

5) tugiteenistus;

6) kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond.

§ 13. Strateegilise ruumiplaneerimise teenistus

Strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse põhiülesanded on:

1) osaleda riigi ruumilise arengu suunamises ja strateegiate elluviimises;

5

2) mõtestada riigi üldiseid huve ruumis ja maaomanikuna, analüüsida nende riigimaade

eesmärgipärast kasutust, mille valitseja volitatud asutus amet on;

3) nõustada kohaliku omavalitsuse üksuseid, täidesaatva riigivõimu asutusi ja riigi osalusega

äriühinguid ühiskonna liikmete vajadusi ja huve arvestava demokraatliku, pikaajalise ja

tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna

kujundamisel, sealhulgas ruumilise visiooni loomisel, ruumianalüüside lähteülesannete

koostamisel ja geoinfosüsteemi küsimustes;

4) korraldada maa korralist ja erakorralist hindamist, pidada arvestust tehingute üle maaga ning

koostada ja avalikustada kinnisvaraturu ülevaateid;

5) korraldada riigimaa servituutide ja sundvaldusega koormamist, otsustuskorras võõrandamist,

üleandmist ja kasutusse andmist ning pidada arvestust Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisel olevate riigimaade üle, mille valitseja volitatud

asutus amet on;

6) osaleda planeeringute ja insener-tehniliste projektide menetlustes selleks antud volituste

piires ning koondada ja avalikustada ameti käsutuses olevat planeeringuteavet;

7) korraldada ameti tegevusvaldkondadega seonduvates projektides avalikes huvides maa

omandamist, vahetamist ja sundvõõrandamist ning maakorraldust.

§ 14. Andmehõive ja maakatastri teenistus

Andmehõive ja maakatastri teenistuse põhiülesanded on:

1) korraldada katastrikannetega seotud tegevust ja registreerida katastriandmeid ning tagada

katastrikannete aluseks olevate dokumentide arhiveerimine;

2) korraldada katastriandmete töötlemist, avalikustamist ja kasutusse andmist ning hallata ja

arendada maakatastriga seotud andmekogusid;

3) korraldada kontrollmõõdistamist ja kontrollida katastriüksuste algdokumentidel märgitu

vastavust piirimärkidele ja situatsioonile looduses, jagada oskusteavet katastrimõõdistamisest

ning teha maakorraldustöid, väljastada maakorraldustööde tegevuslitsentse ja teha

kvaliteedikontrolli maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavate isikute üle;

4) hallata geodeetilist süsteemi ja Eesti üleilmse positsioneerimise püsijaamade referentsvõrku,

korraldada ja koordineerida riiklike geodeetiliste võrkude rekonstrueerimistöid, pidada

geodeetiliste punktide andmekogu, kooskõlastada kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja

rekonstrueerimisega seotud töid ning geodeetiliste märkide teisaldamise või kõrvaldamise

taotlusi;

5) korraldada aeromõõdistamist ning teha aeromõõdistamise ja laserskaneerimise

andmetöötlust, tagada geodeetiliste ja aeromõõdistamise andmete arhiveerimine ja levitamine;

6) korraldada topograafiliste nähtuste andmete hõivet ja kaartide koostamist;

7) korraldada maareformi-alaste ülesannete täitmist ja riigi maareservi moodustamist.

§ 15. Maaparanduse ja riigimaade teenistus

Maaparanduse ja riigimaade teenistuse põhiülesanded on:

1) teostada maaparanduse järelevalvet;

2) korraldada riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude maaparandushoiutöid;

3) korraldada maaparandushoiukava koostamist ja kontrollida selle täitmist, sealhulgas

rakendada oma tegevusvaldkonnas veemajanduskava ja üleujutuse ohjamiskava

meetmeprogramme;

4) korraldada maa kuivendusseisundi ja maaparanduse keskkonnamõju seiret;

5) korraldada ja kontrollida maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate majandustegevuse

teatamiskohustuse täitmist ja sellega seotud andmete haldamist, sealhulgas anda heakskiit

maaparanduse täienduskoolituste õppekavadele;

6) korraldada maaparandussüsteemide andmete haldamist;

6

7) teha maaparandussüsteemide ehitamise ja nende toimimise tagamise otsuseid, anda lube,

nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitada seisukohti;

8) korraldada riigimaade enampakkumisel müümist, kasutusse andmist ja hoonestusõigusega

koormamist, kasutuslepingute haldamist, hooldustöid ning riigi esindamist

maaparandusühistutes;

9) täita hüpoteegipidaja ülesandeid Eesti Vabariigi kasuks maareformi käigus seatud

hüpoteekide korral, teha järelevalvet maareformi käigus sõlmitud maa järelmaksu- ja piiratud

asjaõiguse lepingute täitmise ja väljaostuvõla tasumise üle ning esindada riiki maareformi ja

eluruumide erastamise käigus seatud piiratud asjaõigustega seotud toimingutes.

§ 16. Digiteenuste teenistus

Digiteenuste teenistuse põhiülesanded on:

1) hallata maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogusid, mille vastutavaks täitjaks on amet;

2) arendada maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogusid, mille vastutavaks täitjaks on amet,

ning neid töötlevaid infosüsteeme tulenevalt kasutajate vajadustest ja riiklikest strateegilistest

eesmärkidest;

3) hallata ja arendada ametis peetavaid andmekogusid ja nendega seotud teenuseid, sealhulgas

parendada ja lihtsustada andmete kättesaadavust;

4) tagada andmete koostalitus ja korraldada andmekvaliteedi tõstmine ametile antud õiguste

piires;

5) koondada ja avalikustada ameti ja teiste andmevaldajate andmekogudest pärit maa ja ruumi,

sealhulgas ehitatud keskkonna, planeeringute, aadresside ja kohanimede andmeid ning muid

selliseid andmeid;

6) väärindada proaktiivselt ameti ja teiste andmevaldajate andmekogudest pärit maa ja ruumi,

sealhulgas ehitatud keskkonna, planeeringute, aadresside ja kohanimede andmeid ning muid

selliseid andmeid;

7) kirjeldada, analüüsida ja koordineerida ameti infotehnoloogilisi arendusvajadusi;

8) planeerida ja koordineerida nende andmekogude arendusi, mille vastutavaks täitjaks on amet.

§ 17. Tugiteenistus

Tugiteenistuse põhiülesanded on:

1) tagada ameti tegevuse, sealhulgas ametis koostatavate õigus- ja haldusaktide

õiguspärasus, osaleda õigusloomes ning esindada riiki ameti kaudu õiguslikes vaidlustes;

2) tagada teabehaldus;

3) korraldada arhiivitööd;

4) korraldada finantsjuhtimist ja raamatupidamist;

5) korraldada personali planeerimist ja arendamist ning töötajakogemuse ja töökeskkonna

kujundamist;

6) korraldada haldustegevust;

7) korraldada kommunikatsiooni ja välissuhtlust.

§ 18. Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond

Kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna põhiülesanded on:

1) anda planeerimisseaduse alusel kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatavale planeeringule

heakskiit;

2) nõustada isikuid kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatava planeeringu koostamise ja

õigusaktile vastavuse küsimuses.

§ 19. Väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht

7

(1) Ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool struktuuriüksust asuv teenistuskoht.

(2) Väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha puhul nimetab ametikohale ja vabastab

ametikohalt ametniku ning sõlmib ja lõpetab töötajaga töölepingu peadirektor, kes kehtestab ka

ametniku või töötaja ametijuhendi.

(3) Väljaspool struktuuriüksust asuval teenistuskohal oleva ametniku või töötaja ülesanded,

alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendis või töölepingus.

5. peatükk

Komisjon, nõukogu, töörühm

§ 20. Komisjon, nõukogu ja töörühm

(1) Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või

ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon).

(2) Komisjon moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni liikmed,

töökord ja ülesanded ning nende täitmise tähtajad.

(3) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja asjaomase

valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva

isiku tema nõusolekul.

6. peatükk

Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

§ 21. Ameti ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

Amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses sätestatud korras.

7. peatükk

Rakendussätted

§ 22. Määruse kehtetuks tunnistamine

Tunnistan kehtetuks keskkonnaministri 2. mai 2016. a määruse nr 7 „Maa-ameti põhimäärus“.

§ 23. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Majandus- ja tööstusministri määruse „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1.Sisukokkuvõte

Eelnõu on valmistatud ette Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel.

Eelnõu eesmärk on sätestada Maa- ja Ruumiameti tegevusvaldkonnad, struktuuriüksused ja

struktuuriüksuste põhiülesanded, et tagada ameti juhtimine ja töökorraldus ning luua eeldused

ameti tõhusaks käivitamiseks ja organisatsiooni edasiseks arendamiseks. Eelnõu on Vabariigi

Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (Maa-ameti

ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks) rakendusakt.

Maa- ja Ruumiametisse viiakse lisaks Maa-ameti praegustele ülesannetele üle järgmised

ülesanded:

1) Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonnast e-ehituse platvormi kohased

tegevused;

2) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded;

3) Põllumajandus- ja Toiduametist maaparanduse valdkonna ülesanded;

4) Rahandusministeeriumist Kliimaministeeriumile osutatavad riigi hoonestamata kinnisvara

hooldamise, maakorralduse ja maaparandusega seotud teenused;

5) strateegilise ruumiloome tegevusvaldkonna ülesanded.

Teenustena tähendab see järgmisi ülesandeid:

• strateegiline ruumiloome ja ruumilise planeerimise poliitika rakendamine,

• kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine,

• katastrimõõdistamine ja -kontroll,

• kinnisvara hindamine ja analüüsimine,

• maareform,

• kinnisasjade avalikes huvides omandamine,

• riigi maatoimingute elluviimine,

• riigimaade haldamine,

• maaparanduse valdkonna kooskõlastuste menetlemine,

• maaparandussüsteemi ehitamine,

• maaparandussüsteemide toimimise tagamine,

• geodeetilise süsteemi haldamine,

• aeropildistamine ja laserskaneerimine,

• baasruumiandmete tootmine,

• ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine,

• aadressi- ja kohanimeandmete haldamine,

• ehitiste eluringi menetluskeskkonna ülevalpidamine ja Eesti ehitatud keskkonna andmete

haldamine.

Maa- ja ruumivaldkonna ülesannete jaotuse korrastamise tulemusel läheb seniste Maa-ameti

täidetavate geoloogiavaldkonna ülesannete täitmine alates 2025. aasta 1. jaanuarist üle

Kliimaministeeriumi valitsemisala riigiasutusele, kelle ülesanne on geoloogiline kaardistamine

ning geoloogilise teabe säilitamine ja kättesaadavuse tagamine, sest lähtudes Vabariigi Valitsuse

seaduses sätestatust kuulub maapõueressursside kasutamise korraldamine, geoloogiline

kaardistamine ja riikliku geoloogilise pädevuse tagamine Kliimaministeeriumi valitsemisalasse.

Eespool kirjeldatust tingituna ei hakka Maa- ja Ruumiamet täitma praeguse Maa-ameti

geoloogiaosakonna ülesandeid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu töötati välja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi,

Kultuuriministeeriumi, Maa-ameti, Põllumajandus- ja Toiduameti esindajate koostöös Maa- ja

Ruumiameti ettevalmistamise protsessis. Ameti struktuuri koostamisel on arvestatud ka 2025.

aasta 1. jaanuaril ametisse asuva Maa- ja Ruumiameti peadirektori nägemust.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maapoliitika ja riigivara

osakonna projektijuht Kristi Mikiver (5689 8694, [email protected]). Eelnõu juriidilist

kvaliteeti kontrollis Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja

Ingrid Raidme (625 6163, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 2. mai 2016. a määrus nr 7 „Maa-ameti

põhimäärus“ 1. jaanuaril 2024. a jõustunud redaktsioon avaldamismärkega RT I, 23.12.2023, 20.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 18. mai 2022. a korraldusega nr 131 „„Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2023–2027“ kinnitamine“, mis on kinnitatud „Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi 2023–2027“ järgmistes punktides loetletud ülesannete täitmisega:

1) punktiga 5.4.1: „Reorganiseerime senise ruumilise planeerimisega tegelevate ametkondade

struktuuriüksused ühtseks maa- ja ruumiametiks“;

2) punktiga 5.4.2: „MaRu nõustab mh kohalike kliimakavade koostamist, mis koos

professionaalsema ruumiplaneerimisega aitab kohaneda kliimamuutustega, vältida

segregeerumist, valmistuda tulevikuks ja hoida keskkonda“ ning

3) punktiga 5.4.3: „MaRu eesmärk on kvaliteetne elukeskkond nii linnas kui maal. Panustame

kaasaegse ruumiplaneerimise parima praktika kasutamisele liikuvuse, taristu ja linnade arengus,

et vähendada sundliikumisi, segregatsiooni, kulusid ja keskkonnajalajälge“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist.

Eelnõu § 1 lõigetes 1- 3 sätestatakse ameti nimi, valitsemisalasse kuuluvus ning ameti

ingliskeelne nimi. Ameti nimi eesti keeles on Maa- ja Ruumiamet (edaspidi amet), amet on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisalas asuv

valitsusasutus, kes oma ülesannete täitmisel esindab riiki. Ameti ingliskeelne nimi on Land and

Spatial Development Board.

Eelnõu § 2 lõigetega 1- 2 sätestatakse, et ametil on sõõrikujuline 35 mm läbimõõduga pitsat,

mille keskel on väikese riigivapi kujutis ja millel on sõõri äärt mööda sõnad „Maa- ja

Ruumiamet“. Ametil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina

kasutatakse väikese riigivapi kujutist. Dokumendiplangi kasutamise kord määratakse kindlaks

ameti teabehalduse korras.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et amet on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri

(edaspidi minister) ees, kes suunab ja koordineerib ameti tegevust ning teostab tema tegevuse üle

teenistuslikku järelevalvet.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse, et ameti tegevust rahastatakse riigieelarvest, põhitegevusega seotud

tasulistest teenustest saadud tulust, programmide ja projektide täitmiseks eraldatud vahenditest ja

muudest laekumistest.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse ameti asukoht. Ameti asukoht on Tallinn ning ameti mujal asuvate

struktuuriüksuste ja esinduste asukohad ning postiaadressid määrab ameti peadirektor selle

struktuuriüksuse põhimääruses.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 42 lõike 2 punkti 1 kohaselt peab valitsusasutuse,

milleks on ka amet, põhimääruses sisalduma asutuse asukoht. Avaliku teenistuse seaduse

(edaspidi ATS) § 26 lõike 1 punkti 6 kohaselt peab haldusakt, millega isik ametikohale

nimetatakse, sisaldama muu hulgas andmeid ametikoha asukoha kohta, milleks loetakse kohaliku

omavalitsusüksuse territooriumi, kus ametikoha ülesandeid täidetakse. ATSi § 44 lõike 1 kohaselt

on teenistuslähetus ametniku saatmine ametisse nimetamise õigust omava isiku või tema volitatud

isiku korraldusel kindlaksmääratud ajavahemikus täitma teenistusülesannet väljaspool alalise

ametikoha asukohta või koolitusele väljaspool alalise ametikoha asukohta. ATSi § 67 lõike 3

kohaselt võib tööaega reguleerivates aktides ette näha paindliku tööaja võimaluse, sealhulgas

teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta ehk kaugtöö niivõrd, kui

teenistushuvid seda võimaldavad. Seetõttu on oluline, et ameti põhimääruses oleks selgelt välja

toodud võimalus, mille järgi lisaks ameti asukohale Tallinnas on võimalik, et ameti teatud

struktuuriüksuse ja ühtlasi ametikoha asukoht on mujal.

Eelnõu §-s 6 loetletakse ameti tegevusvaldkonnad.

Ameti tegevusvaldkonnad on:

1) strateegilise ruumiloome ülesannete täitmine;

2) heakskiidu andmine kohaliku omavalitsuse üksuse planeeringule;

3) maakatastri pidamine;

4) maakorraldustoimingute teostamine;

5) ruumiandmete hõive ja avalikustamine;

6) maa hindamisega seotud tegevuste läbiviimine;

7) maareformi koordineerimine;

8) riigimaade haldamine;

9) maaparandustoimingute korraldamine ja elluviimine;

10) maa- ja ruumiandmetega seotud andmekogude ja registrite pidamine.

Eelnõu §-s 7 punktides 1 – 15 loetletakse ameti ülesanded.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse, et ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist

minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul.

Eelnõu §-s 9 loetletakse ameti peadirektori ülesanded.

Eelnõu § 10 lõigetes 1 – 2 sätestatakse, et ametis on teenistuse direktori ametikohad ning

täpsustatakse selle ametikoha ülesanded. Teenistuse direktor on ameti teatud tegevusvaldkonna

juht, kes tagab selle valdkonna tervikliku juhtimise. Tugiteenistuse direktor ja digiteenuste

teenistuse direktor on töölepingulised töötajad ja teised teenistuste direktorid on ametnikud.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse ameti struktuur. Paragrahvi 11 lõikes 1 sätestatakse, et

teenistuskohtade koosseisu ja teenistuskohtade liigituse teenistusgruppideks kehtestab minister

käskkirjaga või tema volitusel peadirektor oma käskkirjaga.

Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatakse, et ameti struktuuriüksusteks on teenistus, mida on viis, ja

kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond. Teenistuse koosseisu võib kuuluda

osakond ning osakonna koosseisu võivad kuuluda bürood.

Paragrahv 11 lõikes 3 täpsustatakse, et struktuuriüksuse ülesanded ja juhtimine määratakse

struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor oma käskkirjaga.

VVSi § 42 lõike 2 punkti 4 kohaselt peavad valitsusasutuse põhimääruses muu hulgas sisalduma

asutuse struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded, mille määrab sama paragrahvi lõike 1 ja §

49 lõike 1 punkti 10 kohaselt minister, selleks ei ole õigust kellelgi teisel. Samuti ei ole ministril

selle õiguse edasivolitamise õigust. Minister võib jätta määramata ministeeriumi valitsemisalas

oleva riigiasutuse struktuuri üksnes juhul, kui see on sätestatud ministri määrusest

kõrgemalseisva õigusaktiga ehk näiteks seadusega, kuid see ei võimalda ühelgi juhul määrata

riigiasutuse peadirektoril ameti struktuuri ja struktuuriüksuse ülesandeid.

Eelnõu kohaselt ei järgi ameti struktuur VVSi §-des 47 ja 48 sätestatud ministeeriumi struktuuri.

Ameti struktuuri kuuluvad teenistusenimelised struktuuriüksused, mis muudavad sellega

paindlikumaks ameti osakondade loomise.

Kuna kehtiv praktika valitsusasutuste struktuuri ja põhimääruste puhul on muutunud selliselt, et

nii struktuuriüksuste liigid (näiteks osakondi koondav keskus või nagu selle põhimääruse puhul,

teenistus) kui ka nende olemasolu (niinimetatud allstruktuuriüksuste olemasolu) ja nimed on

jäetud enamikus ametites põhimäärusega peadirektori otsustada, siis sellest praktikast lähtuvalt

on kavandatud sarnane käsitlus ka selle ameti puhul.

Eelnõu §-s 12 loetletakse ameti struktuuriüksused. Ameti struktuuriüksused on:

1) strateegilise ruumiplaneerimise teenistus;

2) andmehõive ja maakatastri teenistus;

3) maaparanduse ja riigimaade teenistus;

4) digiteenuste teenistus;

5) tugiteenistus;

6) kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakond.

Eelnõu §-s 13 loetletakse strateegilise ruumiplaneerimise teenistuse põhiülesanded. Teenistuse

põhiülesannete hulka kuuluvad strateegilise ruumiloome ülesanded ja Maa-ameti koosseisu

kuulunud maatoimingute osakonna, kinnisvara hindamise osakonna ja maakorralduse osakonna

ülesanded. Seejuures ei ole § 13 punktis 5 nimetatud riigimaa kasutusse andmise korraldamise

ülesanne kattuv § 15 punktis 8 nimetatud maaparanduse ja riigimaade teenistuse ülesannetega.

Paragrahvi 13 punktis 5 nimetatud riigimaa kasutusse andmise korraldamine on sundvalduste,

servituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmine, nõusolekud riigimaade ajutiseks kasutamiseks

ja maavaralepingutega maa kasutusse andmine. Paragrahvi 15 punktis 8 nimetatud riigimaa

kasutusse andmine on rendilepingute sõlmimine (põllumaad) enampakkumise tulemusel.

Eelnõu §-s 14 loetletakse andmehõive ja maakatastri teenistuse põhiülesanded. Teenistuse

põhiülesanneteks on varasema Maa-ameti katastri registriosakonna, katastrimõõdistamise ja -

kontrolli osakonna, katastri arendusosakonna, maareformi osakonna, geodeesia ja

aeromõõdistamise osakonna, ruumiandmete osakonna põhiülesanded.

Eelnõu §-s 15 loetletakse maaparanduse ja riigimaade teenistuse põhiülesanded. Teenistuse

põhiülesanneteks on Põllumajandus- ja Toiduameti endise maaparanduse ja maakasutuse

osakonna põhiülesanded ja Maa-ameti riigimaade osakonna põhiülesanded. Paragrahvi 15

punktis 8 nimetatud riigimaa kasutusse andmine on rendilepingute sõlmimine (põllumaad)

enampakkumise tulemusel. Nagu eespool selgitatud, ei ole see ülesanne kattuv § 13 punktis 5

nimetatud riigimaa kasutusse andmise korraldamise ülesandega. Paragrahvi 13 punktis 5

nimetatud riigimaa kasutusse andmise korraldamine on sundvalduste, servituutide ja isiklike

kasutusõiguste seadmine, nõusolekud riigimaade ajutiseks kasutamiseks ja maavaralepingutega

maa kasutusse andmine.

Eelnõu §-s 16 loetletakse digiteenuste teenistuse põhiülesanded. Teenistuse põhiülesanneteks on

varasemad Kliimaministeeriumi ehitus- ja elukeskkonna osakonna ehitisregistri valdkonna, Maa-

ameti geoinformaatika osakonna, aadressiandmete osakonna, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna digivaldkonna

(PLANK/PLANIS) ülesanded. Teenistuse ülesannete hulka kuuluvad ka ameti tooteomanike

ülesanded.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse tugiteenistuse põhiülesanded: õigusteenuse osutamine ja õigusaktide

eelnõude koostamises osalemine (sh ettepanekute esitamine õigusaktide suhtes, mis ei ole otseselt

seotud ameti tegevusvaldkonnaga, kuid on puutumuses), ameti sise- ja väliskommunikatsioon,

personalijuhtimine, klienditeenindus ja arhiivitöö, haldus, teabehaldus, töökeskkonna

kujundamine, finantsjuhtimine ja raamatupidamine.

Eelnõu §-s 18 loetletakse kohalike omavalitsuste planeeringute heakskiitmise osakonna

põhiülesanded. Osakonna põhiülesanneteks on varasemad Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna järelevalve valdkonna ülesanded.

Planeeringute järelevalve teostamise üks peamisi eesmärke on hinnata planeeringute ja nende

menetluste läbiviimise vastavust õigusaktidele. Osakond on kohalikele omavalitsustele

koostööpartneriks, sh on ülesanne anda neile juhiseid menetluste õiguspäraseks läbiviimiseks,

teha ettepanekuid kokkulepete saavutamiseks planeeringuvaidlustes jne. Samuti on osakonna

ülesandeks valmistada valdkonna eest vastutavale ministrile või tema volitatud ametnikule ette

seisukohad kohaliku omavalitsuse üksuse kehtestatava eriplaneeringu heakskiitmiseks või

heakskiitmata jätmiseks. Kuna Maa- ja Ruumiametil on ka teisi planeeringutega seotud ülesanded

(näiteks maaparanduse valdkonnas), siis on oluline, et kohalike omavalitsuste planeeringute

heakskiitmise osakond oleks oma tegevuses sõltumatu. Seetõttu on osakond peadirektori

otsealluvuses.

Eelnõu §-s 19 sätestatakse väljaspool struktuuriüksust asuvatesse teenistuskohtadesse puutuv.

Paragrahvi esimeses lõikes sätestatakse, et ameti struktuuri võib kuuluda väljaspool

struktuuriüksust asuv teenistuskoht.

Paragrahvi teises lõikes täpsustatakse, et väljaspool struktuuriüksust asuva teenistuskoha puhul

nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt ametniku ning sõlmib ja lõpetab töötajaga

töölepingu peadirektor, kes kehtestab ka ametniku või töötaja ametijuhendi.

Paragrahvi kolmandas lõikes täpsustatakse, et väljaspool struktuuriüksust asuval teenistuskohal

oleva ametniku või töötaja ülesanded, alluvus, õigused ja vastutus määratakse kindlaks

ametijuhendis. Väljaspool struktuuriüksust asuvad ametikohad on kavandatud näiteks ameti

strateegilise planeerimise, teenusjuhtimise ja arendustegevuste koordineerimisega seotud

ülesannete täitmiseks.

Eelnõu § 20 lõigetes 1 – 3 sätestatakse komisjonide, nõukogude ja töörühmadega seonduv.

Peadirektor võib ameti tegevusvaldkonnas moodustada nõuandva õigusega alalise või ajutise

komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi koos komisjon). Komisjon moodustatakse

peadirektori käskkirjaga ja selles määratakse komisjoni liikmed, töökord, ülesanded ja nende

täitmise tähtajad. Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse ametniku ja töötaja

asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Väljaspool riigiteenistust oleva isiku võib komisjoni

töösse kaasata tema nõusolekul.

Eelnõu §-ga 21 sätestatakse, et amet korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seaduses

sätestatud korras.

Eelnõu §-ga 22 tunnistatakse kehtetuks keskkonnaministri 2. mai 2016. a määrus nr 7 „Maa-

ameti põhimäärus“.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse eelnõu jõustumine 2025. aasta 1. jaanuaril, mil jõustub ka VVSi

asjakohane redaktsioon.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Liikmesriikide riigiasutuste ülesehitus ja nende tegevuse korraldamine on liikmesriigi

ainupädevuses, seega eelnõul puudub otsene seos Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõjud

Määrusega kaasnevad mõjud on analüüsitud Vabariigi Valitsuse seaduse ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (Maa-ameti ümberkorraldamine Maa- ja Ruumiametiks)

457SE seletuskirjas (kättesaadav veebiaadressil Eelnõu - Riigikogu). Määrus on eelnimetatud

seadusena vastuvõetud eelnõu rakendusakt. Määruse jõustumisega tagatakse kooskõla VVSi

1. jaanuari 2025. aasta redaktsiooniga.

Kuna määruse rakendamisega täiendavaid mõjusid ei kaasne, siis ei ole vaja koostada Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65

lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne otsest täiendavat kulu riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse

rakendamisega eeldatavat tulu. Võimalikud kaasnevad kulud kaetakse Maa-ameti eelarvest.

Määruse rakendamiseks vajalikud muudatused ameti haldusaktides ja muud ümberkorraldused

ameti tegevuses, sealhulgas muudatused ameti teenistuskohtade koosseisus ning sellega

kaasnevates personalitoimingutes, tehakse õigusaktidega kehtestatud korras. Töö

ümberkorraldamisega võib kaasneda ametnike teenistussuhte muutmine avalikust teenistusest

töölepingu alusel töötamiseks. Määruse kehtestamisega kaasneb vajadus muuta ametnike või

töötajate ametijuhendeid või töölepinguid ennekõike põhiülesannete muutmise ja tööülesannete

täpsustamise või muutmise tõttu.

6. Määruse jõustumine

Määruse jõustumise ajaks on kavandatud 2025. aasta 1. jaanuar, mil jõustub ka VVSi asjakohane

redaktsioon.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning

Kultuuriministeeriumile.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Kultuuriministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/1231

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks majandus- ja

tööstusministri määruse „Maa- ja Ruumiameti põhimäärus“ eelnõu. Kuna eelnõu on

kavandatud jõustuma 2025. aasta 1. jaanuaril, siis palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad:

1. Maa- ja Ruumiameti põhimääruse eelnõu (MaRu_pm.pdf)

2. Maa- ja Ruumiameti põhimääruse eelnõu seletuskiri (MaRu_pm_sk.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Maa-amet, Põllumajandus- ja Toiduamet

Kristi Mikiver

5689 8694 [email protected]

Ingrid Raidme

625 6163 [email protected]