7
Lisa 3 võimaldab jäätmekäitlejatel vähendada õli sisaldavatest jäätmetest toodetud
kütusekomponendi kerg- ehk bensiinifraktsiooni analüüsimisega seotud kulusid.
Jäätmekäitlejate esitatud kvaliteediprotokollid ja eksperthinnangud tõendavad, et
kütusekomponendi kergfraktsioonis ei esine raskmetalle üle määramispiiri. Samuti ei ole
kergfraktsiooni puhul aine omaduste tõttu võimalik saavutada kehtiva määruse lisas seatud
leekpunkti väärtust. Keskkonnaministri 20. detsembri 2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste
kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste, vedelate biokütuste ja biomassikütuste
säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord
ning biokütuste, vedelate biokütuste ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise määramise metoodika1“ lisaga 1 seatakse nõuded
ottomootoriga sõidukites kasutamiseks müüdavale mootoribensiinile. Mootoribensiini puhul ei
ole leekpunktile normväärtust seatud ja seetõttu ei ole see nõutud ka õli sisaldavatest jäätmetest
toodetud kütusekomponendi kergfraktsiooni puhul. Kütusekomponendi kergfraktsiooni
kvaliteedi tõendamiseks peab kütusekomponendi tootja tellima sõltumatust laborist analüüsid,
millega määratakse kütusekomponendi keskfraktsiooni korrosiivsus ning vesiniksulfiidi-,
väävli-, vee-, mangaani- ja PCB-sisaldus. Samuti sätestatakse, et kütusekomponendi
kergfraktsiooni puhul peab katsemeetodit EVS-EN ISO 3405 või ASTM D86 kasutades
destilleeruma 210 °C juures vähemalt 90% mahust ning kütusekomponendi kergfraktsioon peab
olema välimuselt läbipaistev ja selge.
Piirnormide seadmisel võeti arvesse järgmist.
• Korrosiivsus, määratud vaskplaadikatsel (3 h temperatuuril 50 °C), nõue: klass 1. Kütuse
korrosiooniklassi määramine aitab hinnata, kas kütus sobib laevanduse ja teiste tööstuslike
rakenduste jaoks, kus metallide kahjustus võib põhjustada tõsiseid töökatkestusi ja suuri
hoolduskulusid. Korrosooniklassi 1 puhul ei tekita kütus või kütusekomponent nähtavat
korrosiooni ega põhjusta roostet ega muid kahjustusi.
• Vesiniksulfiidisisaldus, mg/kg, nõue: ≤ 2. Sama nagu määruse kehtiva redaktsiooni lisas 2
seatud norm kütusekomponendile.
• Väävlisisaldus, massiprotsent, nõue: ≤0,9. Arvesse on võetud, et kehtiva redaktsiooni lisaga
2 on kütusekomponendis lubatud maksimaalne väävlisisaldus 2,5% ning keskkonnaministri
20.12.2016. a määruse nr 73 „Vedelkütuste kohta esitatavad keskkonnanõuded, biokütuste,
vedelate biokütuste ja biomasskütuste säästlikkuse kriteeriumid, vedelkütuste
keskkonnanõuetele vastavuse seire ja aruandmise kord ning biokütuste, vedelate biokütuste
ja biomasskütuste kasutamisest tuleneva kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemise
määramise metoodika1“ (edaspidi määrus nr 73) lisas 8 seatud keskkonnanõuded lubavad
põlevkivi kütteõlis väävlisisaldust kuni 1,0%. Õli sisaldavaid jäätmeid käitlevate ettevõtete
praktika kohaselt on õli sisaldavate jäätmete hulgas ka põlevkiviõli ning seetõttu ei ole
tänapäeva tehnoloogiat kasutades võimalik toota väiksema kui 0,9% väävlisisaldusega
kütusekomponenti. Belgias ja Ühendkuningriigis on õli sisaldavatest jäätmetest toodetud
kütusekomponendis seatud väävlisisalduse maksimaalseks piirnormiks 1,0%.
Arvestades et kütusekomponenti ei kasutata iseseisva tootena, vaid lisandina vedelkütuste
või muude naftakeemiatoodete tootmisel, jääb lõpptootena kasutatava vedelkütuse
väävlisisaldus oluliselt väiksemaks.
• Veesisaldus, massiprotsent, nõue: ≤ 0,1. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus
tuvastatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi kergfraktsioonis.
• Mangaanisisaldus, mg/kg, nõue: < 5. Arvestatud on jäätmekäitlejate praktika käigus
tuvastatud ning teiste EL-i riikide sarnaste jäätmeteks oleku lakkamise kriteeriumitega
seatud maksimaalse veesisaldusega kütusekomponendi kergfraktsioonis.