Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ Lisa 1

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Läänemerel

Tabel 1. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel veealade ja püsiasustusega

väikesaarte kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarvud ja kalapüügiõiguse

tasumäär ühe püügivahendi kohta 2025. aastal

Veeala ja püügiruut* Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta

eurodes

Harjumaa püügiruudud

109, 110, 114, 117, 118,

121, 122, 125, 126, 129,

130, 133, 134, 137, 138,

140, 141, 143, 144, 147,

148, 151, 152, 155, 156,

159, 160, 162–164

Avaveemõrd 80 30,11

Kastmõrd 8 10,00

Nakke- või raamvõrk 1559 10,00

Rivimõrd 40 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 76 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 61 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 101 10,00

Hiiumaa püügiruudud

243−245, 257–259, 270–

272, 281, 282, 289–292,

299–302, 309–312, 322–

324, 335–337, 352

Kastmõrd 17 20,95

Nakke- või raamvõrk 2198 10,00

Põhjanoot 2 10,00

Rivimõrd 500 10,00

Veonoot 3 10,00

Õngejada 200 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 250 69,25

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 65 15,29

Ida-Virumaa püügiruudud

35, 36, 42, 43, 49, 50, 56,

57, 63, 64, 70, 71, 77, 78,

83–85

Avaveemõrd 30 28,40

Kastmõrd 30 313,79

Nakke- või raamvõrk 658 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 2 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 20 12,43

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 12 10,00

Läänemaa püügiruudud

160, 162–164, 167–172,

226–230, 241–244, 256–

258, 270

Avaveemõrd 30 31,17

Kastmõrd 30 52,43

Nakke- või raamvõrk 2140 10,00

Rivimõrd 945 10,00

Õngejada 130 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 85 40,64

2

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 70 17,43

Läänemaa Vormsi saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruudud

160, 162–164, 167–172,

226–230, 241–244, 256–

258, 270

Nakke- või raamvõrk 45 10,00

Lääne-Virumaa

püügiruudud 70, 71, 77,

78, 83– 85, 88–90, 93– 95,

98–100, 103–105, 109,

110, 114

Avaveemõrd 30 10,00

Kastmõrd 3 33,31

Nakke- või raamvõrk 998 10,00

Rivimõrd 2 10,00

Õngejada 25 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 75 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 29 10,00

Pärnumaa püügiruudud

171–183, 188, 189, 195,

196, 202, 203, 209, 210,

216, 217, 230

Avaveemõrd 482 63,31

Nakke- või raamvõrk 3361 10,00

Rivimõrd 239 10,00

Veonoot 8 10,00

Õngejada 338 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 130 115,57

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1

meeter** 301 40,99

Pärnumaa püügiruudud

173–183, 188, 189, 195,

196, 202, 203, 209, 210,

216, 217

Kastmõrd 151 500,00

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruudud

171–183, 188, 189, 195,

196, 202, 203, 209, 210,

216, 217, 230

Avaveemõrd 5 63,31

Nakke- või raamvõrk 548 10,00

Rivimõrd 31 10,00

Veonoot 11 10,00

Õngejada 474 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1

meeter** 12 40,99

Pärnumaa Kihnu saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruudud

176−178, 182, 188, 195

Kastmõrd 21 500,00

Pärnumaa Manõja saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruudud

171– 183, 188, 189, 195,

196, 202, 203, 209, 210,

216, 217, 230

Nakke- või raamvõrk 106 10,00

Rivimõrd 5 10,00

Veonoot 1 10,00

Õngejada 33 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 1 115,57

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1

meeter** 2 40,99

Pärnumaa Manõja saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruudud

176−178, 182, 188, 195

Kastmõrd 3 500,00

3

Saaremaa püügiruudud

171–173, 210–212, 216–

220, 230–236, 245–251,

259–264, 272–275, 283,

284, 291– 294, 302–305,

312–316, 324–330, 337–

343, 352–357, 368–371

Avaveemõrd 130 56,54

Kaldanoot 2 10,00

Kastmõrd 95 10,00

Nakke- või raamvõrk 2070 10,00

Põhjanoot 12 26,74

Pöörinoot 3 10,00

Rivimõrd 650 10,00

Tõstevõrk 5 10,00

Õngejada 208 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 265 28,40

Ääremõrd suu kõrgusega kuni 1 meeter 197 10,00

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruut 235

Ääremõrd suu kõrgusega 1 kuni 3 meetrit 5 28,40

Saaremaa Ruhnu saare

püsielanikele püüdmiseks

määratud püügiruut

171– 173, 210– 212,

216– 220, 230– 236,

245– 251, 259– 264,

272– 275, 283, 284, 291–

294, 302– 305, 312– 316,

324– 330, 337– 343,

352– 357, 368– 371

Nakke- või raamvõrk 37 10,00

Pöörinoot 1 10,00

* Eesti territoriaalvees paiknevad väikesed püügiruudud ** Kasutada on lubatud ühe kerega ääremõrda suu kõrgusega kuni 1 meeter

Tabel 2. Agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalus ja püügiõiguse

tasumäär 2025. aastal

Veeala Püügivõimalus

tonnides

Tasumäär tonni

kohta eurodes

Veealad, mis on piiritletud koordinaatidega 58º42.120'N,

22º51.780'E; 58º39.480'N, 22º52.020'E; 58º39.360'N,

22º55.560'E; 58º40.320'N, 22º57.180'E; 58º42.240'N,

22º54.000'E, ja koordinaatidega 58º43.020'N, 22º57.540'E;

58º42.840'N, 23º0.360'E; 58º44.580'N, 22º59.940'E;

58º41.040'N, 22º58.440'E

2000 2,50

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

Lisa 2

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Tabel. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

kalaliigi koguse kohta 2025. aastal

Kalaliik Tasumäär tonni kohta eurodes

Räim 7,7

Kilu 8,5

Tursk 8

Lest 15,5

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

Lisa 3

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Tabel. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade

kaupa kasutada lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe

püügivahendi kohta 2025. aastal

Veekogu, maakond Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta eurodes

Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva,

Tartu ja Põlva maakondade osa

Avaveevõrk 1550 14,82

Kaldavõrk 360 10,00

Põhjanoot ehk mutnik 20 1812,61

Pöörinoot 3 10,00

Ääre- või avaveemõrd 261 96,40

Juhtaiata mõrd 5 10

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva

ja Võru maakondade osa

Avaveevõrk 1450 14,82

Kaldavõrk 321 10,00

Mõrd mõrrajadas 490 54,75

Püüvõrk 15 47,04

Ääre- või avaveemõrd 150 96,40

1

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused

ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

Lisa 4

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kutselisel kaluri kalapüügiloa

alusel püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järv

Tabel. Kalapüügil kaluri kalapüügiloa alusel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud

Läänemeri ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järv, maakondade ja siseveekogude kaupa kasutada

lubatud püügivahendid, nende piirarv ning kalapüügiõiguse tasumäär ühe püügivahendi kohta

2025. aastal

Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta

eurodes

Harju

maakond

Kahala järv (VEE2001600) Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Männiku järv (VEE2006020) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Rummu järv (VEE2001400) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Soodla veehoidla (VEE2002410) Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Nimetamata siseveekogudel kokku Silmumõrd 45 10,00

Silmutorbik 700 1,20

Ida-Viru

maakond

Narva jõe (VEE1062200) alamjooks

hüdroelektrijaamast suudmeni Silmutorbik 15 000 1,20

Narva veehoidla (VEE2015410) ja

Narva jõe (VEE1062200) ülemjooks

Peipsi järvest kuni Kulgu paisuni

Nakke- või raamvõrk 80 10,00

Ääre- või avaveemõrd 40 10,00

Jõgeva

maakond

Kuremaa järv (VEE2055400)

Nakke- või raamvõrk 8 10,00

Õngejada 5 36,86

Ääre- või avaveemõrd 10 260,69

Pikkjärv (VEE2056900) Ääre- või avaveemõrd 2 10,00

Lääne

maakond

Nõva jõgi (VEE1103700) Silmutorbik 50 1,20

Riguldi jõgi (VEE1103900) Silmutorbik 50 1,20

Sutlepa meri (VEE2039710) Nakke- või raamvõrk 15 10,00

Lääne-

Viru

maakond

Kõik siseveekogud kokku Silmumõrd 17 10,00

Silmutorbik 500 1,20

Pärnu

maakond

Ermistu järv (VEE2082300)

Nakke- või raamvõrk 5 10,00

Ääre- või avaveemõrd 5 10,00

Nimetamata siseveekogudel kokku Silmumõrd 15 10,00

Silmutorbik 2000 1,20

Saare

maakond

Mullutu laht (VEE2088610) Ääre- või avaveemõrd 4 179,85

Nasva jõgi (VEE1165300) Jõemõrd 6 500

2

Maakond Veekogu (registrikood) Püügivahend Piirarv

tükkides

Tasumäär

püügivahendi

kohta

eurodes

Nimetamata siseveekogudel kokku Silmumõrd 4 10,00

Tartu

maakond

Ahja jõgi (VEE1047200) Jõemõrd 6 14,97

Nakke- või raamvõrk 1 10,00

Elistvere järv (VEE2065100) Nakke- või raamvõrk 2 10,00

Ääre- või avaveemõrd 1 10,00

Emajõgi (VEE1023600)

Jõemõrd 61 28,73

Kaldanoot 7 10,00

Nakke- või raamvõrk 11 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 9 106,94

Kaiavere järv (VEE2057100)

Nakke- või raamvõrk 6 10,00

Õngejada 5 138,70

Ääre- või avaveemõrd 11 188,80

Kalli jõgi (VEE2085400)

Jõemõrd 5 14,26

Nakke- või raamvõrk 3 10,00

Ääremõrd suu kõrgusega

kuni 1 meeter 1 10,00

Keeri järv (VEE2084100)

Jõemõrd 4 10,00

Kaldanoot 1 10,00

Nakke- või raamvõrk 4 10,00

Ääre- või avaveemõrd 2 13,83

Koosa jõgi (VEE1051100) Jõemõrd 8 31,38

Saadjärv (VEE2065300)

Nakke- või raamvõrk 14 10,00

Õngejada 10 15,27

Ääre- või avaveemõrd 16 343,44

Võru

maakond Vagula järv (VEE2126100)

Kaldanoot 2 10,00

Nakke- või raamvõrk 10 10,00

Õngejada 6 199,46

Ääre- või avaveemõrd 10 132,54

Võrtsjärv (VEE2083800) Nakke- või raamvõrk 321 42,50

Ääre- või avaveemõrd 323 329,17

Vabariigi Valitsuse määrus

„Kutselise kalapüügi võimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

Lisa 5

Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

Tabel 1. Kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel NAFO ja

NEAFC reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu kehtestatavate selliste püügivõimaluste

korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide kalapüügivõimalused

ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal 2025. aastal

Liik Tasumäär

krevetilised NAFO piirkonnas 3M 320

eurot/püügipäev

krevetilised NAFO piirkonnas 3L 64 eurot/tonn

lühiuimkalmaar 2,5 eurot/tonn

makrell 48 eurot/tonn

meriahven 37 eurot/tonn

pikklest 33 eurot/tonn

railised 2,5 eurot/tonn

sinine molva 30 eurot/tonn

süvalest 88 eurot/tonn

süvahai, kalju-tömppeakala, põhja-pikksaba ja süsisaba 12 eurot/tonn

tursk 55 eurot/tonn

reguleerimata liigid NAFO piirkonnas 32 eurot/tonn

reguleerimata liigid NEAFC piirkonnas 32 eurot/tonn

Tabel 2. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kalapüügil kalalaeva

kalapüügiloa alusel Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2025. aastal

Liik ja püügipiirkond Püügivõimalused Tasumäär

Krevetilised

Teravmägede

püügipiirkonnas

Samal ajal kuni kolm Eesti

lipudokumendiga laeva kokku

377 püügipäeva ulatuses

320

eurot/püügipäev

Reguleerimata liigid

Edela-Atlandi

püügipiirkonnas

piiramata 40 eurot/tonn

MÄÄRUS

xx.xx.2024 nr …..

Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 45 lõike 1 ja § 46 lõike 1 ning keskkonnatasude

seaduse § 11 lõike 2 punkti 1 alusel.

§ 1. Kalapüük Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite või koguste kohta

kaluri kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa

on sätestatud lisas 1.

(2) Lisas 1 sätestatud veeala püügiruudud vastavad Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a

määruse nr 65 „Kalapüügieeskiri“ lisas 6 esitatud väikestele püügiruutudele Eesti Vabariigi

territoriaalvees.

§ 2. Kalapüük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kalapüügiõiguse tasumäärad kalaliigi koguse kohta kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel

Läänemerel on sätestatud lisas 2.

§ 3. Kalapüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri

kalapüügiloa alusel püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade kaupa on

sätestatud lisas 3.

§ 4. Kalapüük Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügivahendite kohta kaluri

kalapüügiloa alusel püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel maakondade ja siseveekogude kaupa on sätestatud lisas 4.

§ 5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

(1) Kalapüügiõiguse tasumäärad Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) ja

Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritavatel veealadel Euroopa Liidu

kehtestatavate selliste püügivõimaluste korral, mida Eestil on võimalik kasutada, ning

EELNÕU

01.06.2024

2

reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal

püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(2) Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Teravmägede ja Edela-Atlandi

püügipiirkonnas püüdmisel kalalaeva kalapüügiloa alusel on sätestatud lisas 5.

(3) Edela-Atlandi avamere püügipiirkond, välja arvatud rannikuriikide sise- ja territoriaalmeri

ja majandusvöönd, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2009

nominaalsaagi statistiliste andmete esitamise kohta liikmesriikide poolt, kes kalastavad

teatavates väljaspool Atlandi ookeani põhjaosa asuvates piirkondades (uuesti sõnastatud)

(EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 87, 31.3.2009, lk 1—41), II lisas kirjeldatud Atlandi edelaosa

püügipiirkond 41.

(4) Reguleerimata kalaliigid selle paragrahvi tähenduses on sellised liigid, mille püügimahtu ei

piira NAFO, NEAFC ega Euroopa Liit ega piirata Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas.

Kristen Michal

Peaminister

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Lisa 1 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Läänemerel

Lisa 2 Kalapüügiõiguse tasumäärad kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdmisel Läänemerel

Lisa 3 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Lisa 4 Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad kaluri kalapüügiloa alusel

püüdmisel Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järv

Lisa 5 Kalapüük kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd asuval veealal

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Vabariigi Valitsus kehtestab igaks kalendriaastaks kutselise kalapüügi võimalused kalavarude

seisundist lähtudes maakondade, siseveekogude ja merel veealade kaupa ning püsiasustusega

väikesaarte alaliste elanike jaoks püsiasustusega väikesaarte kaupa. Kalapüügiseaduse

(edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestatakse järgmise aasta kalapüügivõimalused kaluri

kalapüügiloa alusel sellele aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi ka

EL) ei määra püügivõimalusi hilisemal ajal. KPS § 46 lõike 1 kohaselt pärast seda, kui EL on

kalaliikide kaupa püügivõimalused (kvoodid) ELi liikmesriikidele kehtestanud, kehtestab

Vabariigi Valitsus 60 tööpäeva jooksul kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjatele kõnesoleva

aasta nende kalaliikide püügivõimalused, mida kasutavad ka kaluri kalapüügiloa alusel

püüdjad. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega

muudetakse nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus

2004/585/EÜ (ELT L 354 28.12.2013, lk 22) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) nr 1380/2013) artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu iga aasta

Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Sellekohane ELi nõukogu määrus jõustub

tavaliselt igal aastal novembris. Seega eelnõu ei käsitle Läänemeres riikide vahel

reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei ole nende

kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud. EL kehtestab iga-aastaselt

püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Need püügivõimalused kehtestatakse

EL nõukogu määruses, mis jõustub tavaliselt jaanuaris ning need püügivõimalused vastavad

kokkulepetele, mis on sõlmitud sellistes rahvusvahelistes piirkondlikes

kalandusorganisatsioonides, kus EL on osapool (Loode-Atlandi Kalandusorganisatsioon ehk

NAFO ja Kirde-Atlandi Kalanduskomisjon ehk NEAFC).

Vastavalt KPS § 42 lõikele 1 on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv,

püügivahendite arv, laevade püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika

eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002,

(EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008,

(EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94

ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1—50) artikkel 4 punkti 32 kohaselt

kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud kalapüügiõigus, väljendatuna saagis

ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini püügivõimalused määratlus laiem. Seega

on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45 lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada

püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul on Vabariigi Valitsusel õigus

kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel püügivõimalused püügivahendite arvuna või

püügipäevade arvuna, agarikupüügi puhul ka väljapüügi kogusena.

2

KPS § 5 lõige 1 kohaselt kalapüügiõigus on õigus püüda kala või koguda veetaimi. KPS § 6

kohaselt makstakse kalapüügiõiguse tasu keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras ja juhtudel, arvestades KPS-st tulenevaid

erisusi. KeTS § 11 lõige 1 sätestab, et kalapüügiõiguse tasu makstakse õiguse eest püüda kala

ja koguda veetaimi Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni all olevatest veekogudest või nende osadest,

samuti veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel

veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. KeTS § 11 lõike 2 punkti 1 kohaselt

kehtestab kalapüügiõiguse tasumäära kutselisele kalapüügile igaks kalendriaastaks Vabariigi

Valitsus, lähtudes püügipiirkonna eripärast, püügivahendi liigist ja selle võimsusest või

rahvusvahelise lepingu alusel jaotatavatest püügivõimalustest. Vastavalt KeTS § 11 lõige 4

punktile 1 ei või kutselise kalapüügi õiguse tasu ületada 4 protsenti tasu kehtestamise aastale

eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäeval püügipiirkonnas keskmiselt püütud

kalakoguse või püütud isendite harilikust väärtusest, võttes arvesse KeTSiga kehtestatud

kalapüügiõiguse tasu piirmäärasid ja teisi seadusest tulenevaid nõudeid. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse § 65 lähtuvalt on eseme harilik väärtus kohalik keskmine müügihind. Sellest

tulenevalt on kala harilik väärtus kohalik keskmine esmakokkuostuhind.

Määruse eelnõus peetakse tasumäärade all silmas vastavate püügiõiguste eest makstavat tasu

eurodes. Vastavalt määruse eelnõule kehtestatakse kalapüügiõiguse tasu püügivahendi, liigi

koguse või püügipäeva kohta. Eelnõu kohaselt on enamike püügivahendite tasumäära suurus

3,5 protsenti kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga püügipiirkonnas keskmiselt

väljapüütud kalakoguse (edaspidi ka saak) harilikust väärtusest. Mõnedele püügivahenditele

kehtestatakse KeTSist tulenev suurim võimalik tasu, kuna eelmise aasta kalasaak oli väga suur:

arvutuslikult oleks sellistel juhtudel 4 protsenti saagi keskmisest harilikust väärtusest ühe

püügivahendi kohta suurem kui KeTSiga seatud rahaline piirmäär. Paljudele püügivahenditele

kehtestatakse aga ka KeTSiga sätestatud väikseim võimalik tasu, kuna saagid on eelmisel aastal

olnud, kas väga väikesed või sootuks puudunud ning 4 protsenti oleks väiksem kui KeTSiga

määratud piirmäär. Piirmäär püügivahendi eest on 10 kuni 500 eurot, välja arvatud KeTSis

sätestatud erandid.

Erinevalt teistest püügivahenditest arvutatakse viies siseveekogus angerjapüügi vahenditele

püügiõigustasu mitte saagi väärtuse põhjal, vaid KeTS § 11 lõike 5 järgi angerja asustamiseks

tehtud kulutuste põhjal. Seejuures võetakse aluseks kõik riigi tehtud kulutused eelmise

seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul.

Eelnõu kohaselt tõusevad 2025. a peaaegu kõik tasud. Põhiliselt on see on tingitud 1. juulil

2024. a jõustunud KeTSi (RT I, 11.06.2024, 9) redaktsioonist, millega ajakohastati

kalapüügiõiguse tasud. Kalapüügiõiguse tasu seadmisel on lähtutud ka horisontaalsest

põhimõttest, mis tähendab, et tasumäär peaks olema samasugune kõikides piirkondades ja

segmentides. Segmentides, kus erinevus oli väga suur, liigutakse ühesuguse ehk 3,5 protsendi

poole samm-sammult (näiteks püük Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel ja väljaspool

Läänemerd.

Tasude muutusi on täpsemalt kirjeldatud seletuskirja vastavates alajaotustes.

Eelnõu lisas 1 kehtestatakse kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel 2025. a, samuti

agarikupüügil kaluri kalapüügiloa alusel lubatud püügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäär

väljapüütava koguse tonni kohta 2025. a. Asjakohased veealad on väljendatud väikeste

3

püügiruutudena, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsus 16.juuni 2016 a. määruse nr 65

„kalapüügieeskiri“ (edaspidi kalapüügieeskiri) lisas 6.

Määruse eelnõu lisaga 2 kehtestatakse kilu, räime, tursa ja lesta kalapüügiõiguse tasumäärad

püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel 2025. a.

Määruse eelnõu lisaga 3 kehtestatakse kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

maakondade kaupa.

Määruse eelnõu lisaga 4 kehtestatakse kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

püügivahendite kohta püügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ja siseveekogude kaupa

Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Määruse eelnõu lisaga 5 kehtestatakse kalapüügiõiguse tasumäärad NAFO ja NEAFC

reguleeritavatel veealadel selliste püügivõimaluste korral, mille kehtestab Euroopa Liit, mida

Eestil on võimalik kasutada, ning reguleerimata kalaliikide püügivõimalused ja

kalapüügiõiguse tasumäärad samal veealal püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel 2025. aastal.

Eelnõu lisaga 5 kehtestatakse ka kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad

kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Teravmägede ja Edela-Atlandi püügipiirkonnas 2025.

aastal.

Eelnõu koostamisel on tuginetud Põllumajandus- ja toiduameti avaldatud ametlikule

püügistatistikale ja esmakokkuostuhindadele ning Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ja

Eesti Maaülikooli teadlaste soovitustele ning ülevaadetele, mis sisalduvad kalavarude

uuringute aruannetes. Aruannetele on viidatud seletuskirja vastavate punktide all.

Seletuskirja lisas 1 on esitatud tabelid, millest on täpsemini näha nii järgmise aasta kutselise

kalapüügi püügiõiguse tasude arvutuskäik kui ka võrdlus eelmise aasta tasudega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

kalanduspoliitika osakonna nõunikud Ulvi Päädam (5646 3854, [email protected]) ja Aare

Tuvi (626 0712, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud sama

ministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065 [email protected]).

Keeleliselt on eelnõu ja lisad toimetanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Leeni Koha (5698 3427 [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu koosneb 6 paragrahvist ning 5 lisast.

Eelnõu ei ole seotud EL-i õigusega.

Eelnõu kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

4

2.1. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks kaluri kalapüügiloa alusel

Läänemerel

Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi (edaspidi TÜ EMI) töö „Eesti kalandussektori riikliku

töökava täitmine 2022.–2024. aastal“ 2023. a lõpparuande järeldustest selgub, et kaluri

kalapüügi loa alusel merel toimuva püügi puhul (edaspidi ka rannapüük) püügisurve ehk

kasutada lubatud püüniste piirarv on liiga suur ja kalaliikide asurkondade elukord Eesti

rannikumeres on seetõttu valdavalt kehv (aruanne leitav aadressilt

https://agri.ee/media/11635/download). Rannikumere püügivahendite arvu vähendamist on

teadlased soovitanud kord tugevama, kord leebema sõnastusega alates käesoleva sajandi

algusest. Esialgu soovitati püügisurvet vähendada üksikutes piirkondades (Pärnu laht,

Väinameri), hiljem laienes soovitus kõigile rannikumere piirkondadele (aruanded leiab

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kodulehelt aadressil https://agri.ee/ministeerium-

uudised-ja-kontakt/uuringud ja PRIA kodulehelt aadressil: Microsoft Word - Pyygikoormuse

kohandamine hea keskkonnaseisundi tingimustele_lopparuanne_15.12.2020 (pria.ee). Heas

seisus varude hulk on alates 2016. a olnud languses ning 2023. a moodustas selliste varude

osakaal 45 protsenti. „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

(edaspidi PõKA) seab eesmärgiks, et 2030. a peab olema 65 protsenti kalavarudest heas seisus.

Püügivahendite piirarvud on sõltumata püügivahendist (üksikute eranditega) püsinud samal

tasemel käesoleva sajandi algusest saati ja seda hoolimata kalavarude seisu muutumisest. KPSi

§ 45 lõike 1 järgi peaksid aga eelseisva aasta püügivõimalused (rannapüügil püügivahendite

piirarvud) lähtuma kalavarude seisundist. TÜ EMI on välja töötanud soovitused püügisurve

vähendamiseks rannakalanduses (viide aruandele ülalpool). Vähendamise soovitused on üsna

märkimisväärsed (sõltuvalt piirkonnast −30 kuni −80 protsenti) ja väljendavad selgesti, et

püügisurve vähendamine on vajalik. Kalurite püügiaktiivsus on väga varieeruv – on kalureid,

kes asetavad vaid korra aastas oma püügivahendid püügile; samas on neid, kes püüavad

hooajati, aga stabiilselt väikese hulga püügivahenditega; ning on neid, kes kasutavad püüdmise

tippajal enamikku või kõiki enda kasutada olevaid püügivahendeid. Tulemuseks on olukord,

kus aasta jooksul suurim korraga kasutatud püügivahendite hulk on võrreldes maksimaalse

lubatuga väike (keskmiselt umbes 42,6 protsenti, varieerudes sõltuvalt piirkonnast ja

püügivahendist 6 kuni 100 protsendi vahel). Ühest küljest võib püügivahendi kasutamata

jätmist pidada keskkonnasäästlikuks tegevuseks, sest püügivahend, mis pole püügile asetatud,

ei ohusta otseselt ka kalavaru. Teisalt on võimalik seesama püügivahend igal ajahetkel uuesti

püügile asetada, misjärel muutub see kalavarule lisakoormuseks. Seda on täheldatud juhtudel,

kui piirkonnas tekivad kaladel tugevamad põlvkonnad – tava-aastal jõude seisvad

püügivahendid asetatakse varude paranemise esimeste märkide korral püügile ning vahepeal

tekkinud tugevamad põlvkonnad püütakse välja enne, kui varu taastuda jõuab.

Olgugi et püügisurve vähendamise aruanne soovitab olulist vähendamist püügivahendite arvus,

on otstarbekas jõuda seatud eesmärgini – saavutada kõigis piirkondades 65 protsendi ulatuses

kalavarude hea seisund 2030. a – samm-sammult, vähendades seeläbi järsku ebasoodsat mõju

sektorile, ning anda võimalus seal toimetavatel ettevõtjatel teha mõistlikke tulevikuotsuseid

(konsolideerumised, püügivõimaluste müümine jne). Seetõttu püügivahendite piirarve 2025. a

ei muudeta teadussoovitusest hoolimata ning piirarvude järk-järgulist korrigeerimist

plaanitakse 2026. a vastavalt teadussoovitusele. Lisaks püügivahendite arvu vähendamisele

tuleb vastavalt vajadusele ka teisi kalavarude taastamist toetavaid meetmeid rakendada. Nii

näiteks tõsteti 2024. a Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 "kalapüügieeskiri"

muudatusega haugi ja ahvena alammõõtu.

5

Merel veeala kohta kaluri kalapüügiloa alusel kasutada lubatud püügivahendite loetelu, nende

piirarvud, saagi väärtus 2023. a ja tasumäärad 2025. a on esitatud seletuskirja lisas 1.

Püügivõimalused merel kehtestatakse veealade ja püsiasustusega väikesaarte kaupa. Veealad

on eelnõus kirjeldatud väikeste püügiruutude loendina nii, et iga veeala kohta on esitatud kindel

väikeste püügiruutude nimekiri (joonis 1). Teineteisega külgnevate veealade püügiruutude

nimekirjad on osaliselt kattuvad, mis tuleneb 2017. aastal ellu viidud haldusreformist.

Kattuvuste likvideerimist kaalutakse vajadusel edaspidi. Võrreldes Vabariigi Valitsuse 20.

oktoobri 2023. a määrusega nr 95 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning

kalapüügiõiguse tasumäärad 2024. aastal“ ei kehtestata maakondadele vastavaid püügiruute,

vaid veealadele vastavad püügiruudud. Muudatus ei ole sisuline ning on seotud

terminoloogilise parandusega, et tagada kooskõla kalapüügiseaduses kasutatud mõistetega.

Joonis 1. Veealade kohta esitatud püügiruudud. Püügiruudud, mis vastavad kalapüügiloale kantud

veealadele, on tähistatud eri värvidega, kusjuures ruuduliselt on tähistatud need püügiruudud, mis on

määratud kahele või enamale veealale. Püügiruudud 171 ja 230 on määratud kolmele veealale.

Tumesinine joon näitab veealade piire kuni territoriaalmereni, punane joon kujutab kuni 2017. aastani

kehtinud maakondade piire.

Kalapüügiõiguse tasud ei ole veealadel ühesugused, kuna kalasaakide suurus ja liigiline

koosseis varieerub üsna suuresti. Seetõttu erineb piirkonniti ka harilik saagi väärtus, mille

põhjal omakorda kalapüügiõiguse tasusid arvutatakse. Samas on eelnõu koostamisel arvestatud,

et ühiseid kalavarusid kasutavatel veealadel samade püügivahendite tasud ei erineks. Sel

eesmärgil on varasematel aastatel Läänemaa, Saaremaa ja Hiiumaa nakkevõrkude

kalapüügiõiguse tasud ning Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa nakkevõrkude

kalapüügiõiguse tasud ühtlustatud, kuid 2025. a eraldi ühtlustamist pole vaja teha, kuna 2023.

a saagid olid väiksed ja neile kõigile kehtib muutunud KeTSi § 11 lõige 4 punktile 1 vastav

minimaalne piirmäär ehk 10 eurot. Joonisel 1 kujutatud ruudulistes püügiruutudes võivad sama

püügivahendi kalapüügiõiguse tasud erineda. See tuleneb asjaolust, et püügiruut kuulub

6

samaaegselt mitme veeala kohta esitatud püügiruutude loendisse ja kalapüügipüügiõiguse tasu

arvutamisel võetakse aluseks kogu veeala vastava saagi harilik väärtus ja püüniste piirarv.

Rannapüügil kasutatavate püügivahendite kalapüügiõiguse tasumäärad esitatakse määruse

eelnõu lisas 1. Tasude arvutuskäiku saab jälgida seletuskirja lisas 1 olevast tabelist 1, kuid

muutustest parema ülevaate andmiseks on tasude suurused ja võrdlus eelmise aastaga esitatud

allpool joonistel 2 ja 3. Graafikutel on veealad rühmitatud tasude suuruste alusel, et tagada

graafikute loetavus. Seletuskirjas ei ole ükshaaval kõigi tasude muutuste põhjusi välja toodud,

näitlikustamiseks on valitud igalt graafikult üksikud kõige silmatorkavamad muutused

võrreldes eelmise aastaga.

Jooniselt 2 on näha, et suurem osa Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa 2025. a tasudest on

2023. a saakide väiksuse või puudumise tõttu 10 eurot, mis on nende püügivahendite puhul

KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt minimaalne võimalik tasu. Harjumaa avaveemõrra tasu

tõusu põhjus peitub eelkõige kõrge esmakokkuostuhinnaga lõhe ja meriforelli suurenenud

saakides. Samuti on avaveemõrra kalapüügiõiguse tasu tõus seotud räime- ja ahvena

väljapüütud koguste tõusuga. Lääne-Virumaa kastmõrra tasu oluline tõus on tingitud sellest, et

kui 2022. a kastmõrraga väljapüügi kogus puudus ja 2024. a tasu oli KeTSile vastav miinimum,

siis 2023. a püüti seal kastmõrraga üle 8 tonni räime. Kõige kõrgemale tõuseb tasu Saaremaal

avaveemõrra puhul, sest 2023. a võrreldes on mitme kalaliigi saagid oluliselt tõusnud.

Olulisemate mõjutajatena võib siinkohal välja tuua näiteks ahvena, ümarmudila, haugi,

tuulehaugi ja säina saakide märkimisväärse suurenemise. Saaremaa põhjanooda tasu tõusu

põhjuseks on peamiselt ahvena ja haugi, vähemal määral ka lesta saakide suurenemine.

Joonis 2. Kalapüügiõiguse tasud Läänemerel Harjumaa, Lääne-Virumaa ja Saaremaa veealale määratud

püügiruutudes.

Joonis 3 kujutab kalapüügiõiguse tasusid Hiiumaa, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaa

veealadele vastavates püügiruutudes. Selleks, et joonis oleks loetav, on sealt välja jäetud

kastmõrdade tasusid kujutavad tulbad, kuna Ida-Virumaa ja Pärnumaa puhul on need tasud

7

kõigi teistega võrreldes oluliselt kõrgemad. Ida-Virumaa kastmõrra tasu tõuseb 128 eurolt

313,79 euroni, mis moodustab saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti. Pärnumaa kastmõrra

tasu tõuseb 128 eurolt 500 euroni, mis on KeTS § 11 lõige 4 punkti 2 järgi uus võimalik

maksimaalne tasu. Pärnumaa kastmõrra puhul moodustab see saagi harilikust väärtusest 3,14

protsenti. Tõus ongi tingitud KeTS piirmäärade muutusest. Nimelt, kui 3,5 protsendile vastav

tasu oleks arvutuslikult 557,14 eurot, siis KeTS rahaline maksimaalne lubatud tasu 500 eurot

seab selle kehtestamisele piirid. Enne KeTS muudatust oli vastav rahaline maksimumtasu 128

eurot. Läänemaa kastmõrra tasud tõusevad oluliselt vähem – 14,38 eurolt 52,43 euroni. Selle

on tinginud 2023. a räime saakide ligikaudne kahekordne kasv. Erinevalt teiste piirkondade

kastmõrra tasudest Hiiumaa kastmõrra tasu hoopis langeb: ligi 44 eurolt 20,95 euroni. See

tuleneb pea kõigi 2023. a Hiiumaa kastmõrraga püütud liikide saakide langusest. Räimesaak

küll kasvas, aga sellel on teistest liikidest madalam esmakokkuostuhind.

Joonis 3. Kalapüügiõiguse tasud Läänemerel Hiiumaa, Ida-Virumaa, Läänemaa ja Pärnumaa veealadele

määratud püügiruutudes. Kastmõrra kalapüügiõiguse tasu on loetavuse huvides välja jäetud.

Jooniselt 3 on näha, et enamik tasude tõuse on seotud KeTS muudatusega, mis tähendab

minimaalse võimaliku tasu toomist 10 euro tasemele. Olulisima, 22,93 eurose tõusuga paistab

silma Pärnumaa ääremõrd suu kõrgusega 1-3 meetrit, mille puhul on tasu suurenemine tingitud

eelkõige 2023. a meritindi ja ahvena esmakokkuostuhinna kasvust, ümarmudila saakide ja

esmakokkuostuhinna tõusust ja särjesaagi kasvust.

Läänemerel 2025. a kehtestatavatest kalapüügiõiguse tasudest langeb võrreldes 2024. a 4 tasu,

samas kui 52 kalapüügiõiguse tasu tõuseb. See on tingitud KeTS muudatusest ja püügivahendi

kohta lubatud hinnavahemiku ehk kehtestatud piirmäärade muutmisest. Kui varasematel

aastatel oli kalapüügiõiguse tasude lubatud vahemik 0,95-128 eurot, siis 1. juulil 2024. a

jõustunud KeTS § 11 lõige 4 punkti 2 kohaselt on see 10-500 eurot. Kõikide püügivahendite

püügiõiguste omandamise korral laekuks rannapüügi püügivahendite tasudest riigieelarvesse

umbes 383 200 eurot, mida on üle 230 000 euro võrra rohkem kui 2024 a.

8

Agarikku püütakse Saaremaa ja Hiiumaa vahele jääval merealal kahel agarikupüügiks lubatud

veealal, mis on kirjeldatud kalapüügieeskirja § 25 lõike 1 punktis 5. Kui seni kehtestati agariku

püügivõimalus 2 erineva osana, siis 2025. a kehtestatakse kogu püügivõimalus ühe

püügivõimalusena. Tegu ei ole uue püügivõimalusega kalapüügiseaduse § 50 lõike 1 mõistes

ja ajaloolise püügivõimaluse osakud ei muutu. 2025. a muutub KeTS § 11 lõige 4 punktist 2

tulenevalt kalapüügiõiguse tasu, tõustes 1,25 eurolt 2,5 euroni tonni kohta. See on taas vähim

lubatud tase ning see moodustab 2023. a agariku väärtusest 25 protsenti. Kui kogu võimalik

püügivõimalus välja ostetakse, laekub sellest riigieelarvesse kokku 5000 eurot.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel

püügiks, sealhulgas agarikupüügiks, on sätestatud eelnõu lisas 1.

2.2. Kalapüügiõiguse tasud püügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel

Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuval püügil (edaspidi traalpüük) tõusevad nii

kilu kui räime kalapüügiõiguse tasud. Kilu kalapüügiõiguse tasu tõuseb 8,5 euroni tonni kohta,

mis moodustab 2023. a püütud 1 tonni esmakokkuostuhinnast 2,36 protsenti. Räime

püügiõigustasu tõuseb 7,7 euroni tonni kohta – see moodustab saagi esmakokkuostuhinnast 2,4

protsenti. Räime ja kilu tasude võrdlus 2024. a on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 3. Räime ja

kilu püütakse ka rannapüügis kastmõrdadega püügil, mille saagi koosseis ongi peamiselt räim.

Rannapüügil moodustab püügiõiguse tasu eelnenud aasta räimesaagi harilikust väärtusest

valdavalt 3,5 protsenti, samas kui traalpüügi vastavad tasumäärad on juba mitmeid aastaid

jäänud alla 2 protsendi. Määruse eelnõuga liigutakse tasumäärade ühtlustamise suunas, et

tagada võrdsem kohtlemine olukorras, kus kasutatakse sama ressurssi. Kui tasude arvutustes

lähtutaks samast tasumäärast ehk 3,5 protsendist, oleks näiteks räime kalapüügiõiguse tasu

traalpüügis 11 eurot tonni kohta. 2025. a tehakse traalpüügi tasu tõusul esimene samm. Seega

käesoleva eelnõu kohaselt on 2025. a räime kalapüügiõiguse tasu traalpüügil 7,7 eurot tonni

kohta.

Läänemere tursavaru on jätkuvalt kriisis ja selle sihtpüük on keelatud. Tursa ja lesta

kalapüügiõiguse tasu võrreldes 2024. a ei muutu.

Kalapüügivõimaluste jaotus traalpüügi ja rannapüügi vahel lepitakse kokku peale seda, kui EL

nõukogu püügivõimalused kokku lepib ja kehtestatakse aasta lõpus käesoleva määruse

muudatusega. Kalapüügiõiguse tasud kehtestatakse käesoleva eelnõuga selleks, et ettevõtjad

saaksid soovi korral 2025. a alguses kalapüügiga alustada. Kui EL ei ole püügivõimalusi

detsembriks kehtestanud, saab Põllumajandus-ja Toiduamet KPS § 48 lõige 2 alusel välja

jagada püüdjatele püügivõimalused, mis ei ületa 50% eelmise aasta püügivõimalustest.

Läänemere traalpüügis on prognoositav 2024. a lõpuks riigieelarvesse laekuv summa

kalapüügiõiguse omandamise eest ligikaudu 160 000 eurot. Juhul, kui 2025. a püügivõimalused

kehtestatakse teadussoovituste kohaselt, on prognoositav laekuv summa 2025. a ligikaudu

300 000 eurot. Kui kalapüügiõiguse tasud jääksid samaks, kogutakse tasudest samas

suurusjärgus tasu kui 2024.a.

Kalapüügiõiguse tasumäärad Läänemerel räime-, kilu-, tursa- ja lestapüügiks kalalaeva

kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 2.

9

2.3. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järvel

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarud on aastati muutlikud, sõltudes eelkõige

keskkonnatingimustest, aga ka kalapüügist järves. TÜ EMI 2024. a uurimistöö „Kalavarude

uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves“ I vahearuandest nähtub, et koha varu on halvas

seisus, ahvena ja haugi varud mõõdukas seisus. Kõige paremas ja stabiilsemas seisus on latika-

ja särjevarud. Tint on teadlaste kevadiste katsepüükide põhjal hinnates ikka halvas seisus ja ei

võimalda töönduspüüki. Aruandega on võimalik tutvuda Põllumajandus- ja

Regionaalministeeriumi veebileheküljelt aadressil: https://agri.ee/media/11904/download.

Olukord täpsustub sügise jooksul nii tindi- kui rääbisevaru puhul.

Käesoleva aasta novembris toimub Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse

vahel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö 4. mail

1994. a sõlmitud kokkuleppe alusel moodustatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni

valitsuste vahelise kalapüügikomisjoni (edaspidi Eesti-Vene kalapüügikomisjon) istung.

Nimetatud istungil lepitakse kokku Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügivahendite kasutamise

võimalused ja riigi püügikvoodi ning seejärel kehtestatakse lubatud aastasaagid Vabariigi

Valitsuse määruse „Kutselise kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025.

aastal“ muudatusega. Määruse muudatusega kehtestatakse ka iga kalaliigi lubatud aastasaak

püügivahendi kohta vastavalt KPS § 47 lõikele 1.

Eelnõuga on kavandatud püügivahendite jagamise meetodi lihtsustamine, mille käigus

jagatakse maakondlikud püügivõimalused kahele veekogude blokile. Püügivõimalused

kehtestatakse vastavate maakondade osadena, mida saab kasutada, kas ainult Peipsi järvel või

püügivõimalused, mida on võimalik kasutada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Varasemate aastatega võrreldes liidetakse senised Ida-Viru ja Jõgeva maakondade

püügivõimalused ja kehtestatakse maakondade osade ühine püügivõimalus Peipsi järvel.

Seejuures põhja-ja pöörinooda puhul hõlmab Peipsi järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu ja Põlva

maakondade osa püügivõimalus ka seni Tartu maakonnas kehtestatud püügivõimalusi. Tartu-

ja Põlva maakondade püügivõimalused summeeritakse samuti ja kehtestatakse Peipsi, Lämmi-

ja Pihkva järve Ida-Viru, Jõgeva, Tartu, Põlva ja Võru maakondade osa püügivõimalusena,

välja arvatud põhja- ja pöörinoodad, mis jäävad kasutatavaks ainult Peipsi järvel. Arvestades,

et avavee- ja ääremõrra püügivõimalust pole varasemalt Pihkva järvele kehtestatud ja sellist

püügivõimaluste laiendamist teadussoovitus ei toeta, tuleb kehtestada sellekohane keeld

(Pihkva järvele). Seda tehakse regionaal- ja põllumajandusministri vastava määrusega, millega

kehtestatakse ajutised püügikitsendused Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Ülalkirjeldatud muudatus lihtsustab kaluri kalapüügilubade väljastamist ja kasutamist ning

annab võimaluse kaluritel kasutada enda püügivõimalusi paindlikumalt. Näiteks kui varem oli

ühel ettevõtjal neljas maakonnas kalapüügiload, siis nüüd piisab vaid kahest vastava maakonna

kalapüügiloast, mis annavad võimaluse kasutada Peipsi järve ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve

püügivõimalusi. Samuti kui varem oli ühel ettevõtjal load kahes maakonnas (näiteks Ida-Viru

ja Jõgeva maakond), siis nüüd on selle ettevõtja samad püügivõimalusel ühel loal. Sellisele

püügivõimaluste jagamisele üleminekut on toetanud ka kohalikud kaluriorganisatsioonid.

Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2025. a on esitatud joonisel 4. Joonisel

ei kuvata põhjanooda ehk mutniku püügiõiguse tasu, kuna see on teiste vahendite omast

10

oluliselt kallim ja muudaks graafiku loetamatuks. Põhjanooda tasu on viimastel aastatel olnud

minimaalsel tasemel, mida KeTS § 11 lõige 4 punki 2 kohaselt kehtestada on võimalik. Kui

seni oli KeTSile vastav lubatud tasude vahemik põhjanooda puhul 1278 – 2556 eurot, siis

KeTSi viimase muudatuse järel on Peipsi põhjanooda võimalik tasude vahemik 1300 – 5000

eurot. Eelnõu järgi on saagi harilikust väärtusest 3,5 protsendile vastav tasu 1812,61 eurot. Tasu

tõus on tingitud eelkõige 2023. a põhjanootadega välja püütud ahvenakoguse suurest kasvust ja

esmakokkuostuhinna tõusust võrreldes 2022. a. Püüvõrgu tasu seevastu langeb umbes 80 euro

võrra ja on 2025. a 47,04 eurot. Juhul, kui Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste tulemusena

kehtestatakse nii tindi- kui kastmõrdade püügivõimalused, kehtestatakse nendele

püügivahenditele tasud käesoleva määruse muudatusega. Tindimõrra püügiõiguse tasuks 2025.

a on KeTS § 11 lõige 4 punkt 1 kohaselt sellisel juhul minimaalne tasumäär ehk 10 eurot, kuna

2023. a tindimõrdadega püüki ei toimunud. Tindivaru halba seisundit arvestades on püügi

avamine ka 2025. a ebatõenäoline. Juhul, kui Eesti-Vene läbirääkimiste tulemusena ka

kastmõrdade püügivõimalused kehtestatakse, tõuseb kastmõrdade tasu tõuseb oluliselt – ca 55

eurolt 219,01 euroni, kuna 2023. a välja püütud rääbise koguse harilik väärtus ühe püügivahendi

kohta tõusis (2022. a kehtestati kastmõrdade piirarvuks 20 tükki, 2023. a aga vaid 3 tükki).

Kalapüügiõiguse tasude arvutuskäik on toodud seletuskirja lisa 1 tabelis 2.

Joonis 4. Kalapüügiõiguse tasud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel 2023. ja 2024. a. Jooniselt on

loetavuse huvides põhjanooda tasud välja jäetud.

Kui kõik eelnõus kirjeldatud püügivõimalused omandatakse, laekub Peipsi, Lämmi- ja Pihkva

järve 2025. a püügiõiguse tasudest riigieelarvesse veidi üle 154 700 euro (2024. a 156

300 eurot). Kui sügiseste Eesti-Vene kalandusläbirääkimiste järel saab ka tindi- ja kastmõrdade

püügivõimalused avada, lisandub nimetatud summale ka neist püügiõiguse tasudest laekuv

summa.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel püügiks

kaluri kalapüügiloa alusel on esitatud eelnõu lisas 3.

11

2.4. Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud püügiks Eesti Vabariigi veekogudel,

välja arvatud Läänemerel ja Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvede järel on siseveekogudest kalanduslikult olulisim Võrtsjärv.

Eesti Maaülikooli uuringutest „Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi

hindamine 2022. aastal“ (kättesaadav aadressil https://agri.ee/media/11797/download) ja

„Angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas 2022. aastal“ (kättesaadav aadressil

https://agri.ee/media/11798/download) nähtub, et varude seisund on Võrtsjärvel liigiti üsna

erinev. Latikavaru püsib endiselt heas seisus, samuti on heal tasemel angerjavaru, kuna see

toetub asustamisele ning praegu on püügimõõtu jõudnud need angerjad, mis asustati 7-12 aastat

tagasi, mil asustusmahud olid suured. Ka kohavaru on pigem heas või mõõdukas seisus, saagid

püsivad kõrgel tasemel. Haugisaagid on aga juba alates 2013. a kahanenud ja madalseis jätkub,

kuid on lootust, et olukord hakkab paranema tänu 1. jaanuaril 2024. a jõustunud

kalapüügieeskirja muudatusega tõstetud alammõõdule. Teadlaste soovituse kohaselt 2025. a

Võrtsjärvel kasutada lubatud kutselise kalapüügi vahendite piirarve eelmise aastaga võrreldes

ei muudeta. Võrtsjärve kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasud on esitatud eelnõu

lisas 4.

Võrtsjärvel kasutatakse kutselisel kalapüügil kaht tüüpi püügivahendeid: nakkevõrke ja mõrdu.

Nakkevõrkude kalapüügiõiguse tasu Võrtsjärvel tõuseb eelmise aastaga võrreldes ligi 5 euro

võrra ja on 2025. a 42,50 eurot, mis moodustab 2023. a saagi harilikust väärtusest 3,5 protsenti.

Erinevalt nakkevõrkudest arvutatakse Võrtsjärve mõrdade kalapüügiõiguse tasu aga angerja

asustamiseks kulunud rahasummade põhjal. Nimelt, KeTSi § 11 lõike 5 järgi võetakse nendes

veekogudes, kuhu riigi vahendite toel angerjat asustatakse, angerjapüügivahendite tasu

arvestamise aluseks eelneva seitsmenda kuni kaheteistkümnenda kalendriaasta jooksul

asustamiseks tehtud kulutused. Kuni 1. juulini 2024. a kehtinud KeTSi redaktsiooni järgi pidid

kalurid kalapüügiõiguse tasude näol kandma 30—50 protsenti asustamiseks tehtud kulutustest

ja viimastel aastatel lähtuti maksimaalsest võimalikust ehk 50 protsendist, siis KeTSi kehtiva

redaktsiooni järgi see vahemik tõusis ja on nüüd 60—100 protsenti. Eelnõu koostamisel valiti

kompromissina sektori huvide ja kalavarude kaitse vahel sellest vahemikust 80 protsenti ja

jagati vastav osa 2013.– 2018. a jooksul asustamiseks tehtud keskmistest kulutustest 2025. a

kehtestatavate püügivahendite arvuga. Seejuures võeti õigluse nimel arvesse ka harrastuslikul

kalapüügil püütud angerjate osakaal summaarsest angerjasaagist ning korrigeeriti selle

proportsiooni alusel kutseliste püügivahendite tasud väiksemaks.

Kuna angerjat asustatakse ka Kaiavere, Kuremaa ja Vagula järve ning Saadjärve, arvutatakse

neis kasutatavate angerjapüügivahendite püügiõiguse tasud Võrtsjärve mõrdade tasudega samal

põhimõttel. Angerja asustamisveekogude püügiõiguse tasude arvutuskäik ja tulemused

võrreldes eelmise aastaga on näha seletuskirja lisa 1 tabelis 4.

Ülejäänud siseveekogudes arvutatakse kalapüügiõiguse tasud tavapärasel moel ehk 2023. a

saadud saagi hariliku väärtuse põhjal. Joonisel 5 on näha 2025. a väikesiseveekogudele

kehtestatavate kalapüügiõiguse tasude, välja arvatud angerjapüügi ja silmupüügiga seotud

tasude, võrdlust 2024. a tasudega püügivahendite kohta veekogude kaupa. Joonisele pole

kantud Nasva jõe jõemõrra ning Mullutu lahe ääre- või avaveemõrra tasusid (mõlemad Saare

maakonnas), kuna need on teistest oluliselt kõrgemad ja muudaksid graafiku loetamatuks.

Nimelt on Nasva jõemõrra tasu KeTSi järgi maksimaalne võimalik tasu ehk 500 eurot, mis

moodustab saagi väärtusest 3,2 protsenti. Tasu tõuseb eelmise aastaga võrreldes ligi 400 euro

võrra ja see on tingitud ahvena esmakokkuostuhinna ja ka saagi suurenemisest 2023. a. Mullutu

12

ääre- või avaveemõrra tasu tõuseb 51,85 euro võrra ja on 2025. a 179,85 eurot, mis moodustab

saagi väärtusest 3,5 protsenti. See tõus on samuti tingitud eelkõige 2023. a ahvena

esmakokkuostuhinna ja saagi suurenemisest võrreldes 2022. a.

Joonisel 5 pole esitatud ka alla 1-meetrise suu kõrgusega mõrdade tasusid, kuna Emajõe puhul

on see tasu üle 100 euro, Kalli jõel aga 10 eurot. Jooniselt paistab, et suurem osa tasude muutusi

on tingitud KeTSi muudatusest ehk piirmäära tõstmisest 10 euroni. Märkimisväärne tasu

vähenemine toimub Emajõe jõemõrra puhul, kus tasu langeb 9,62 euro võrra. Selle taga on

eelkõige latika saakide langus ja koha esmakokkuostuhinna langus.

Joonis 5. Jõemõrra, kaldanooda, nakke- või raamvõrgu, ja ääre- või avaveemõrra tasude

võrdlus 2024. ja 2025. a veekogude kaupa.

Silmutorbikute tasu püsis pikka aega 0,6 euro juures, mis oli seni KeTSi järgi väikseim selle

püügivahendi lubatud tasu. Peale KeTSi muudatust on silmutorbikute miinimumtasu aga 1,2

eurot ja see tasu kehtestataksegi kõigi maakondade puhul, kuna 2023. a silmutorbikutega

saadud saakide väärtused jäävad kõikjal alla KeTSile vastava piirmäära. Silmumõrdade tasu

tõuseb kõigil asjakohastel jõgedel 2025. a 10 euroni, mis on muudetud KeTSile vastav piirmäär.

Kui omandatakse kõik Eesti Vabariigi veekogudele, välja arvatud Läänemerele ning Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvele, eelnõuga kavandatud püügivõimalused, laekub neist riigieelarvesse

kokku umbes 165 600 eurot. Sellest umbes 120 000 euro ulatuses on angerjapüügiga seotud

püügivahendite tasudest laekuv summa, mida on üle 35 800 euro võrra rohkem, kui

angerjapüügi eest 2024. a koguti.

Kalapüügivõimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad püügiks Eesti Vabariigi veekogudel,

välja arvatud Läänemerel ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on esitatud eelnõu lisas 4. Seal

nimetatud veekogude nimetustele on õigusselguse huvides lisatud EELISe registrikoodid

(veekogu unikaalne kood Eesti looduse infosüsteemis). Varasemate aastatega võrreldes ei ole

lisas 4 esitatud Kuremaa, Kaiavere, Saadjärve, Keeri, Vagula järve ja Sutlepa mere

nakkevõrkude püügivõimaluste juures märgitud püügivahendi kasutamise tingimusi ehk

lubatud püügikuid. Nimetatud piirangud ei kao siiski ka 2025. a vaid kehtestatakse ajutisi

13

kalapüügikitsendusi käsitlevas regionaal- ja põllumajandusministri määruses. Muudatus on

seotud volitusnormi reguleerimisala ja lisas sätestatu kooskõlla viimisega.

2.5. Kalapüük väljaspool Läänemerd asuval veealal kalalaeva kalapüügiloa alusel

Kalapüügil kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd (edaspidi kaugpüük) jäävad

valdavalt paljude kalaliikide püügiõiguse tasud madalamaks, kui KeTSi järgi lubatud

maksimaalne 4 protsenti kehtestamise aastale eelnenud aasta saagi väärtus. Tasud tõusevad

tulenevalt esmakokkuostuhindade kasvust või proportsionaalsuse põhimõttest. Järgitud on

põhimõtet, et kõikides piirkondades oleks sarnane tasumäär või toimuks liikumine selles

suunas.

Loode-Atlandil määrab lubatud kogupüügimahu Loode-Atlandi kalandusorganisatsioon

(NAFO), mille aastakoosolek peetakse septembri lõpus, ja Kirde-Atlandil Kirde-Atlandi

kalanduskomisjon (NEAFC), mille aastakoosolek on novembris 2024. a. Süvaveeliikide –

süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba ja teiste – püügivõimalused

lepitakse kokku detsembri AGRIFISH nõukogus ja vastav määrus (nn EL kvoodimäärus)

jõustub tavapäraselt jaanuaris. Kuna süvaliikide püügivõimalused on koguseliselt väikesed, ei

ole Eesti kalurid peale 2007. a neid kalaliike püüdnud, kuid püügivõimaluste vastu on võimalik

vahetada teisi püügivõimalusi. Eeldusel, et 2025. a kaugpüügi võimalused kehtestatakse enam-

vähem 2024. a sarnaselt ja omandatakse samal tasemel, laekuks neist riigieelarvesse kokku

ligikaudu 700 000 eurot. Kaugpüügi puhul põhinevad liikide püügiõiguse tasumäärad Norra

Statistikaameti (https://www.ssb.no/en/jord-skog-jakt-og-fiskeri/), Norra

Kalandusdirektoraadi, Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse

(https://www.eumofa.eu/) ja Kanada Newfoundlandi regiooni esmakokkuostuhindade kohta

avaldatud veebimaterjalidel (http://www.nfl.dfo-mpo.gc.ca).

Saagikus Teravmägede piirkonnas oli 2023. a 9 tonni päevas ja võrreldes 2022. a on see

suurenenud 1 tonni võrra. Püügiõiguse tasu on seal ajalooliselt olnud madalam kui teistes

krevetipüügi piirkondades, kuna kliimatingimused püügipiirkonnas on väga ekstreemsed ja

nõuavad ka ettevõtjatelt lisakulusid. Saagi väärtuseks on võetud Kanada Newfoundlandi

regiooni ja EUMOFA hindade keskmine. Teravmägede püügipiirkonnas kehtestatakse

püügipäeva eest kalapüügiõiguse tasu 320 eurot. Nimetatud püügipiirkonnaks on Norra

Kuningriigi 1977. a loodud kalakaitseala, mis ümbritseb Teravmägede (Svalbardi) saarestikku1.

Püügiõiguse tasu moodustab päevase saagi harilikust väärtusest 1,5 protsenti, mis on 0,5

protsenti suurem kui 2024. a, tasu tõuseb seejuures 85 euro võrra püügipäeva eest. Teravmägede

kreveti püügiõigus tuleneb 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi leping).

NAFO piirkonnas 3L ja 3M (vt seletuskirja lisa 2), kus eelnevatel aastatel olid Eestile

kehtestatud suured püügivõimalused, on krevetiliste püük ka 2025. a suletud vastavalt

septembris toimunud NAFO aastakoosolekul otsustatule. NAFO piirkonna 3L krevetiliste

püügiõiguse tasu 64 eurot moodustab saagi väärtusest 2,4 protsenti. 3M krevetiliste püügipäeva

püügiõiguse tasu 320 eurot moodustab 2,4 protsenti päevapüügi väärtusest eeldusel, et

päevasaak on 5 tonni päevas nagu see oli 2021. a, kui oli avatud krevetipüük. Krevetiliste

püügiõiguse tasu tugineb Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse (edaspidi

1 Forskrift om fiskevernsone ved Svalbard, https://lovdata.no/dokument/SF/forskrift/1977-06-03-6.

14

EUMOFA) ja Kanada Newfoundlandi regiooni krevetiliste (Pandalus borealis)

esmakokkuostuhinnal, mis oli 2023. a 2628,5 eurot tonni eest.

Kalaliikide püügiõiguse tasu kujunemisel on aluseks võetud kala eluskaalu hind, mille põhjal

arvutati kalaliigi harilik väärtus. Kui eluskaalu hinda ei ole toodud, saadakse eluskaalu hind

selliselt, et jagatakse kalaliigi esmakokkuostuhind EUMOFA andmebaasis leiduva vastava

töötlemiskordajaga. Saadud tulemus ongi eluskaalu hind. Töötlemiskordaja määratakse

töötlemiskadude põhjal. Lühiuimkalmaari püügiõiguse tasu 2025.a on 2,5 eurot tonni eest, mis

on KeTS järgi väikseim võimalik tasumäär sest Eesti laevad lühiuimkalmaari 2023. a ei

püüdnud ning esmakokkuostuhinda pole esitatud ka Euroopa EUMOFA andmebaasis.

2023. a oli makrelli esmakokkuostuhind Euroopas EUMOFA andmetel 2424 eurot eluskaalu

tonni eest, millest püügiõiguse tasu 48 eurot moodustab umbes 2 protsenti. Püügiõiguse tasu

suurendatakse võrreldes 2024. a 27 eurolt tonni eest 48 euroni tonni eest, sest tonni kala

esmakokkuostuhind on suurenenud 1124 euro võrra.

Meriahvenat püütakse ja müüakse nii Euroopas kui ka Kanadas. Meriahvena

esmakokkuostuhind oli 2023. a Euroopa ja Kanada turul keskmisena 1858 eurot tonni eest

eluskaalu kohta. Kalapüügiõiguse tasu 37 eurot moodustab saagi väärtusest 2 protsenti.

Kalapüügiõiguse tasu suureneb 15 eurot, sest esmakokkuostuhind on oluliselt suurenenud 85

protsendi võrra.

Pikklesta esmakokkuostuhind oli 2023. a 1208 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu 33 eurot

moodustab sellest 2,7 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb 1 euro võrra võrreldes 2024. a.

Railiste esmakokkuostuhinda 2023. a ei registreeritud ja kehtestatakse KeTS järgi piirmäär 2,5

eurot.

Sinise molva eluskaalu esmakokkuostuhind oli 2023. a 1207 eurot tonni eest, mis oli 293 eurot

vähem kui 2022. a – 1500 eurot tonni eest. Kalapüügiõiguse tasu moodustab saagi väärtusest

2,5 protsenti ja jääb samaks – 30 eurot tonni eest.

Süvalesta eluskaalu esmakokkuostuhind Kanadas keskmisena, arvestades ümbertöötlemise

kordajaks püügi korral Loode-Atlandil 1,08, on 3698 eurot/tonn, mis on 5 protsenti vähem kui

2022. aastal. Liigi esmamüük toimub nii Kanada kui ka Euroopa turul. Kalapüügiõiguse tasu

88 eurot moodustab sellest 2,4 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu tõuseb 24 eurot, kuigi

esmakokkuostuhind on eelmise aastaga võrreldes langenud. Tõus on tingitud sellest, et eelmisel

aastal kehtestati süvalesta tasuks 63,9 eurot, mis oli KeTSi järgi lubatud maksimaalne tasu tonni

eest. 2024. a juulis jõustunud uus vastav piirmäär KeTSis on 120 eurot tonni eest.

Süvaliikide – süvahaide, kalju-tömppeakala ja põhja-pikksaba ning süsisaba turustamise

hinnainfo on erinevate turgude kohta raskesti kättesaadav, kuna nende liikide püük on väga

väike. 2023. a EUMOFAs avaldatud andmete põhjal on esmakokkuostuhind 500 eurot, millest

12 euro suurune kalapüügiõiguse tasu moodustab 2,4 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu jääb

2025. a samaks. Süvaliike ei ole alates 2007. a enam püütud, kuna püügivõimalused on

väikesed, seetõttu on neid antud kasutada teistele riikidele.

Tursa kohta kehtestatava kalapüügiõiguse tasu aluseks on võetud Kanada ja Euroopa turu

eluskaalu keskmine esmakokkuostuhind 2782,5 eurot tonni eest, millest 55-eurone püügiõiguse

tasu moodustab 2 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu suureneb 17,15 eurot tonni kala kohta,

seejuures esmakokkuostuhind on suurenenud 929 euro võrra tonni eest.

Kalapüügiõiguse tasu on kehtestatud ka piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt

reguleerimata kalaliikidele, sest ka nende liikide püügiks antakse kalapüügiluba ja mõningal

15

juhul püütakse neid isegi sihtliigina. Reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu aluseks on

võetud reguleerimata kalaliikide keskmine esmakokkuostuhind 2023. a EUMOFAs järgmiselt:

merihunt 120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni eest; valge ameerika luts 1990

eurot tonni eest. Nimetatud liikide keskmine esmakokkuostuhind 1170 eurot, millest 32 eurone

kalapüügiõiguse tasu NAFO veealal moodustab 2,65 protsenti. Kalapüügiõiguse tasu jääb

praktiliselt samaks.

Piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt reguleerimata liikide kalapüügiõiguse tasu

NEAFCi piirkonnas (vt seletuskirja lisa 3) oli 2020. a 4,47 eurot tonni eest. 2021. a tasu

NEAFCi alal suurenes, kuna sealsete reguleerimata liikide hulka kuuluvad ka krevetilised, mille

kalapüügiõiguse eest samal ajal NAFO piirkonnas 3L makstakse üle 60 euro tonni eest. Nii suur

tasude erinevus ei olnud õigustatud. Kuigi NEAFCis püütakse ka teisi reguleerimata liike, on

siiski krevetiliste prognoositav osatähtsus üle 70 protsendi ja seega on põhjendatud

kalapüügiõiguse tasu samal tasemel, kui seda on reguleerimata liikide püügil NAFOs – 32 eurot

tonni eest. Arvestuse aluseks on keskmine reguleerimata liikide esmakokkuostuhind - merihunt

120 eurot tonni eest; põhja-pikksaba 1400 eurot tonni est; valge ameerika luts 1990 eurot tonni

eest, krevett 2628,5 eurot tonni eest. Seega ka 2025. a on NEAFCis reguleerimata liikide

kalapüügiõiguse tasu 32 eurot tonni eest ja see on praktiliselt sama mis 2024. a. See moodustab

saagi väärtusest 2 protsenti.

Edela-Atlandi avamere püügipiirkond jääb väljapoole Edela-Atlandi rannikuriikide (Falklandi

saarte, Argentiina, Brasiilia) sisemerd, territoriaalmerd ja majandusvööndit. Eesti laevadel on

õigus püüda reguleerimata liike eelnõu § 6 lõikes 3 nimetatud koordinaatidega piiritletud alal.

Piirkondlikku kalandusorganisatsiooni sellel veealal asutatud ei ole, seega ei ole ka

kalapüügivõimalused koguseliselt piiratud. Piirkonnas tegutses varem üks Eesti kalalaev ning

peamised püütud liigid olid kalmaar, rai ja merluuslased. Nüüdseks juba rohkem kui kümme

aastat pole selles piirkonnas ükski Eesti kalalaev püüdmas käinud, kuid kavatsus juba on ühel

laeval. Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas on lubatud püüda reguleerimata liike, mille ühe

tonni kalapüügiõiguse tasuks kehtestatakse 40 eurot, mis moodustab 2 protsenti eelnimetatud

liikide keskmisest esmakokkuostuhinnast EUMOFA 2023.a andmetel.

Kaugpüügi kalapüügivõimalused ja püügiõiguse tasumäärad on esitatud määruse eelnõu lisas

5.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 43 lõikele 3 ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artiklile 16 lõikele 1 ja artiklile 50 kehtestab ELi nõukogu

iga aasta Läänemere kalavarude püügivõimalused (kvoodid). Eelnõu ei käsitle Läänemeres

riikide vahel reguleeritavate kalaliikide (räime, kilu, tursa ja lõhe) püügivõimalusi, sest EL ei

ole nende kalaliikide kvoote liikmesriikide vahel veel jaotanud. Seega kehtestab Vabariigi

Valitsus riikide vahel reguleeritavate kalaliikide püügivõimalused Läänemerel traalpüügiks ja

rannapüügiks peale seda kui EL on püügivõimalused liikmesriikidele kehtestanud käesoleva

määruse muudatusega.

Määruse eelnõuga kavandatakse kehtestada lubatud püügivahendite piirarv rannapüügil ka

nende püügivahendite jaoks, millega püütakse kaluri kalapüügiloa alusel räime, lõhet ja väga

vähesel määral turska, mille püüki EL reguleerib. Sellest hoolimata ei lähe nende kalaliikide

püügiks lubatud püügivahendite piirarvu kehtestamine vastuollu ELi õigusega, sest liikmesriik

16

peab tagama, et talle eraldatud püügikvoote ei ületataks. Samuti vastavalt KPS § 42 lõikele 1

on püügivõimalused lubatud väljapüügimaht, püügipäevade arv, püügivahendite arv, laevade

püügikoormus või püügivõimsus või kalalaevade arv. ELi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009

artikkel 4 punkti 32 kohaselt kalapüügivõimalus on koguseliselt kindlaks määratud

kalapüügiõigus, väljendatuna saagis ja/või püügikoormuses. Eesti õiguskorras on termini

püügivõimalused määratlus laiem. Seega on Vabariigi Valitsusel õigus, mis tuleneb KPS § 45

lõikest 1 ja § 46 lõikest 1 kehtestada püügivõimalusi, mida ei reguleeri EL. Käesoleval juhul

on Vabariigi Valitsusel õigus kehtestada KPS § 45 lõige 1 ja § 46 lõige 1 alusel

püügivõimalused püügivahendite või püügipäevade arvuna, samuti ELi poolt reguleerimata

liikide (agarik) puhul ka väljapüügi kogusena.

EL kehtestab iga-aastaselt püügivõimalusi ka väljaspool ELi asuvate veealade jaoks. Käesoleva

eelnõuga ei kehtestata püügivõimalusi püügiks väljaspool Läänemerd nendele kalaliikidele,

mida reguleerib EL. Samas määrusega kehtestatakse kalapüügiõiguse tasud nende kalaliikide

püügile veekogudest väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni, kui kalapüügiõiguse nendel

veekogudel on andnud või garanteerinud Eesti Vabariik. Teravmägede kreveti

püügivõimalused tulenevad 1920. a sõlmitud Pariisi leppest (nn Svalbardi lepe).

EL ei reguleeri kalapüüki siseveekogudel.

Määrus on seega kooskõlas ELi õigusega.

4. Määruse mõjud

Rannapüügil ja siseveekogudes odavneb võrreldes 2024. aastaga 11 tasu, kallineb aga 110 tasu.

Nii laialdane tasude tõus on tingitud KeTS muudatusest, millega ajakohastati kalapüügiõiguse

tasude lubatud vahemikke. Eelnõuga kavandatud 121 kaluri kalapüügiloa alusel toimuva

kalapüügi püügiõigustasudest 79 juhul plaanitakse kehtestada KeTSile vastav väikseim

võimalik tasu, suurimaid võimalikke tasusid aga vaid 2 juhul. Läänemere traalpüügis kesksel

kohal olevad räime ja kilu püügiõiguse tasud tõusevad samuti, tasu protsent väljapüütud koguse

harilikust väärtusest viiakse järk järgult samale tasemel, mis rannapüügis. 2025. a tehakse

esimene samm. Kuigi püügiõiguse tasumäärade tõusuga võib kaasneda teatav kulude kasv

ettevõtjatele, on tasude tõus õigustatud, kuna arvesse on võetud eelmise aasta väljapüütud

koguste suurenemisest tingitud sissetulekute kasvu. Tegemist on tasu muutustega tavapärastes

piirides. Kuna tasudele seadusega kehtestatud piirmäärade hulgas on ka maksimaalsed lubatud

piirmäärad ei ole ohtu, et kalapüügiõiguse tasud muutuksid liialt koormavaks. Kalapüügiõiguse

tasud moodustavad üldjuhul väikese osa püügiks tehtavatest muudest vajalikest kulutustest

(töötasu, kütus, püügivahendid, kala käitlemine jms). Kalapüügiõiguse tasudest laekuvatest

summadest tehtavatele uuringutele tuginev kalavarude majandamine annab parema võimaluse

tulevikuvarude suurenemiseks ja koos sellega ka kalurite saakide ja sissetulekute kasvuks. Seda

muidugi eeldusel, et antud teadussoovitusi ka järgitakse.

Määruse kehtestamine ei mõjuta riigi julgeolekut, rahvusvahelisi suhteid ega ka riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse töökorraldust, ühtlasi puudub sotsiaalne ja demograafiline mõju.

Määruse rakendamine aitab kaasa kutselise kalapüügi jätkusuutlikule arengule. Määruse

majanduslik mõju on kaudselt hinnatav aasta jooksul välja püütava saagi väärtuse kaudu,

näiteks 2023. a saagi koguväärtus traalpüügil, rannapüügil ja siseveekogudes oli ligi 28,8

miljonit eurot. Kuigi esmakokkuostuhinnad ja saagikogused on aastati kõikuvad, võib eeldada,

et saagi koguväärtus jääb ka järgnevatel aastatel umbkaudu samaks. Arvestades, et kalapüük

on majandustegevusena oluline eelkõige maapiirkondades, on eelnevat arvesse võttes määrusel

17

regionaalarengule positiivne mõju. Et püügivahendite piirarvud jäävad samaks, toob see

rannapüügi puhul pikema aja jooksul ikkagi kaasa liigse püügisurve kalavarudele, mis takistab

mere hea keskkonnaseisundi saavutamist ning kalavarude seisu paranemist, seega juhul, kui

püüniste piirarve lähemate aastate jooksul ei muudeta, võib see pikemas perspektiivis kaasa

tuua negatiivse mõju looduskeskkonnale. Määruse rakendamine ei too kaasa koolitusvajadust

ega lisakulutusi.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, kulud ja tulud

KeTSi § 551 lõike 7 punkt 2 kohaselt kantakse kalapüügiõiguse eest makstav tasu

riigieelarvesse. Kalapüügitasudena laekub 2025. a kokku kutselisest ja harrastuspüügist

ligikaudu 2,88 miljonit eurot. Kutselisest kalapüügist laekub umbes 1 703 000 eurot, mis

jaguneb kolmeks: traalpüügist laekub umbes 300 000 eurot, rannapüügist 703 000 ja

kaugpüügist 700 000 eurot. Harrastuspüügitasudest laekub ligikaudu 1 175 000 eurot. 2023. a

laekus kalapüügitasudest 2,07 miljonit eurot. 2024. a prognoositakse laekumisi samas

suurusjärgus mis 2023. a (2,04 miljonit eurot).

Kalalaeva kalapüügiloa alusel toimuva püügi tasudest laekuva täpse summa 2025. a saab kokku

arvutada pärast seda, kui on sõlmitud kokkulepped rahvusvaheliselt reguleeritud kalaliikide

püügivõimaluste jaotamiseks. 2023. a laekus Läänemere traalpüügi tasudest umbes 210 000

eurot ja kaugpüügist 580 000 eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvesse. Kalapüügiõiguse tasude

omandamisest laekuvad summad peaksid ideaalis katma riigi kulutused, mida tehakse

kalandussektori uuringute ning järelevalveprojektide tegemiseks ja kalanduse haldamiseks.

Angerja asustamisveekogude tasud suunatakse tagasi järgmistesse asustamisprojektidesse.

Lisaks riigieelarvest kalandussektori uuringute ja järelevalveprojektide rahastamisele

suunatakse osa raha KIKi kaudu ka muudesse kalastiku ja kalandusega seotud projektidesse,

mida taotleb ja viib ellu kalandussektor ise. 2023. a rahastati KIKi kalandusprogrammist 99

projekti summas 600 000 eurot.

Kalavarude püsiuuringud ja rahaline kulu aastas on järgmised:

− Võrtsjärve olulisemate töönduslike kalaliikide varude seisundi hindamine (umbes 43

000 eurot);

− angerjavarude seisundi hindamine Narva jõe vesikonnas (umbes 39 000 eurot);

− ELi kalandusandmete kogumise programm (umbes 1 550 000 eurot);

− kalavarude uuringud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järves (umbes 220 000 eurot);

− kalastiku ja püügivahendite tõhususe uuring Eesti väikejärvedes (umbes 30 000 eurot);

− Kassari lahe tööndusliku punavetikavaru uuringud (umbes 24 000 eurot).

Lisaks uuringutele, kalanduse haldamisele ja kalanduse arendusprojektidele on suured

püsikulud kalanduse järelevalve teostamisel. Kalandusrikkumised moodustavad suure osa

keskkonnarikkumistest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras. Vastavalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikele 2 määrus hakkab

kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist. KPSi § 45 lõike 1 alusel

kehtestab Vabariigi Valitsus eesootava aasta püügivõimalused hiljemalt iga aasta

18

1. novembriks, kui EL ei sea püügivõimalusi hiljem. EL kehtestab Läänemere püügivõimalused

novembris ja kaugpüügi püügivõimalused järgmise aasta jaanuaris, kuid kutselise kalapüügi loa

väljaandja peab detsembris väljastama eesseisva aasta püügiload, mispärast on tarvilik enne

seda kehtestada püügivahendite piirarvud ja tasumäärad.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastatakse Eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

kalandusliitudele.

19

Seletuskirja lisa 1

Püügivahendite tasu arvutamine 2025. a ning selle võrdlus 2024. a tasudega

Tabel 1. Püügiõiguse tasud Läänemerel rannapüügil

Veeala Püügivahend

Püügi-

vahendite

piirarv

2023. a

2023. a saagi

harilik

väärtus

eurodes

2025. a tasu

määr

protsentides

2025. a

tasu

eurodes

2024. a tasu

eurodes

Harjumaa

Avaveemõrd 80 68814,55 3,50 30,11 18,88

Kastmõrd 8 0,00 - 10 0,95

Nakke- või

raamvõrk 1559 101648,15 15,34 10 1,66

Rivimõrd 40 750,27 53,31 10 0,95

Veonoot 1 0,00 - 10 0,95

Õngejada 76 81,02 938,10 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 61 5745,39 10,62 10 1,36

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 101 286,83 352,13 10 0,95

Hiiumaa

Kastmõrd 17 10177,87 3,50 20,95 43,97

Nakke- või

raamvõrk 2198 166548,12 13,20 10 2,64

Põhjanoot 2 0,00 - 10 0,95

Rivimõrd 500 1840,50 271,67 10 0,95

Veonoot 3 0,00 - 10 0,95

Õngejada 200 23,21 8616,98 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 250 494662,76 3,50 69,25 54,17

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 65 28397,23 3,50 15,29 8,9

Ida-

Virumaa

Avaveemõrd 30 24339,70 3,50 28,4 29,16

Kastmõrd 30 268960,94 3,50 313,79 128

Nakke- või

raamvõrk 658 48191,06 13,65 10 1,66

Rivimõrd 2 0,00 - 10 0,95

Õngejada 2 10,43 191,75 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 20 7103,37 3,50 12,43 18,75

20

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 12 1660,98 7,22 10 0,95

Läänemaa

Avaveemõrd 30 26720,38 3,50 31,17 33,63

Kastmõrd 30 44942,70 3,50 52,43 14,38

Nakke- või

raamvõrk 2185 269705,41 8,10 10 2,64

Rivimõrd 945 8162,18 115,78 10 0,95

Õngejada 130 0,00 - 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 85 98699,99 3,50 40,64 29,18

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 70 34867,28 3,50 17,43 8,42

Lääne-

Virumaa

Avaveemõrd 30 5401,05 5,55 10 3,28

Kastmõrd 3 2854,77 3,50 33,31 0,95

Nakke- või

raamvõrk 998 53497,65 18,66 10 1,66

Rivimõrd 2 0,00 - 10 0,95

Õngejada 25 141,27 176,97 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 75 3264,26 22,98 10 1,4

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 29 579,16 50,07 10 0,95

Pärnumaa

Avaveemõrd 487 880978,76 3,50 63,31 51,75

Kastmõrd 175 2785715,54 3,14 500 128

Nakke- või

raamvõrk 4015 393908,86 10,19 10 3,46

Rivimõrd 275 15963,16 17,23 10 1,71

Veonoot 20 0,00 - 10 0,95

Õngejada 845 51,18 16510,36 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 131 432562,17 3,50 115,57 92,64

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 315 368911,31 3,50 40,99 30,79

Saaremaa

Avaveemõrd 130 210011,06 3,50 56,54 23,18

Kaldanoot 2 0,00 - 10 0,95

Kastmõrd 95 19063,38 4,98 10 5,47

Nakke- või

raamvõrk 2107 516868,90 4,08 10 2,64

Põhjanoot 12 9167,50 3,50 26,74 8,81

21

Pöörinoot 4 123,21 32,46 10 0,95

Rivimõrd 650 13490,66 48,18 10 0,95

Tõstevõrk 5 0,00 - 10 0,95

Õngejada 208 5073,98 40,99 10 0,95

Ääremõrd suu

kõrgusega 1-3

m 270 219111,51 3,50 28,4 28,32

Ääremõrd suu

kõrgusega

kuni 1 m 197 39109,29 5,04 10 6,03

Tabel 2. Kalapüügiõiguse tasud Eesti Vabariigi veekogudel, välja arvatud Läänemeri ning

angerjajärved, kus kehtivad angerjapüügivahendite tasud.

Maakond Veekogu Püügivahend

Püügi-

vahend.

piirarv

2023. a

2023.a

saagi

harilik

väärtus

eurodes

2025. a

tasumäär

protsentides

2025.a

tasu

eurodes

2024. a

tasu

eurodes

Harju

maakond

Harju maakonna

jõed Silmumõrd 45 3502,80 12,85 10,00 0,95

Harju maakonna

jõed Silmutorbik 700 20252,46 4,15 1,20 0,60

Kahala järv

Nakke- või

raamvõrk 3 32,96 91,02 10,00 0,95

Kahala järv

Ääre- või

avaveemõrd 2 238,23 8,40 10,00 13,25

Männiku järv

Nakke- või

raamvõrk 1 0,00 - 10,00 0,95

Rummu järv

Nakke- või

raamvõrk 1 0,00 - 10,00 0,95

Soodla veehoidla

Nakke- või

raamvõrk 1 0,00 - 10,00 14,08

Ida-Viru

maakond

Narva jõe

alamjooks

hüdroelektri-

jaamast

suudmeni Silmutorbik 15000 66815,10 26,94 1,20 0,60

Narva jõgi ja

veehoidla

Nakke- või

raamvõrk 80 10805,56 7,40 10,00 3,25

Narva jõgi ja

veehoidla

Ääre- või

avaveemõrd 40 31,62 1265,02 10,00 0,95

Jõgeva

maakond

Kuremaa järv

Nakke- või

raamvõrk 8 279,48 28,62 10,00 0,95

Pikkjärv

Ääre- või

avaveemõrd 2 393,71 5,08 10,00 4,12

Lääne

maakond

Nõva jõgi Silmutorbik 50 1198,29 5,01 1,20 0,60

Riguldi jõgi Silmutorbik 50 1069,66 5,61 1,20 0,60

Sutlepa meri

Nakke- või

raamvõrk 15 153,60 97,66 10,00 1,78

22

Lääne-

Viru

maakond

Lääne-Viru

maakonna jõed Silmumõrd 17 390,63 43,52 10,00 0,95

Lääne-Viru

maakonna jõed Silmutorbik 500 5554,11 10,80 1,20 0,60

Pärnu

maakond

Ermistu järv

Nakke- või

raamvõrk 5 12,64 395,57 10,00 0,95

Ermistu järv

Ääre- või

avaveemõrd 5 339,02 14,75 10,00 3,08

Pärnu maakonna

jõed Silmumõrd 15 839,48 17,87 10,00 1,36

Pärnu maakonna

jõed Silmutorbik 2000 51561,67 4,65 1,20 0,60

Saare

maakond

Mullutu laht

Ääre- või

avaveemõrd 4 20554,37 3,50 179,85 128,00

Nasva jõgi Jõemõrd 6 93732,48 3,20 500,00 128,00

Saare maakonna

jõed Silmumõrd 4 0,00 - 10,00 0,95

Tartu

maakond

Ahja jõgi Jõemõrd 6 2566,18 3,50 14,97 6,16

Ahja jõgi

Nakke- või

raamvõrk 1 0,00 - 10,00 0,95

Elistvere järv

Nakke- või

raamvõrk 2 106,28 18,82 10,00 3,84

Elistvere järv

Ääre- või

avaveemõrd 1 0,00 - 10,00 0,95

Emajõgi Jõemõrd 61 50063,95 3,50 28,73 38,35

Emajõgi Kaldanoot 7 236,50 29,60 10,00 1,44

Emajõgi

Nakke- või

raamvõrk 11 17,26 637,31 10,00 0,95

Emajõgi

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m 9 27499,74 3,50 106,94 0,95

Kaiavere järv

Nakke- või

raamvõrk 6 519,97 11,54 10,00 3,53

Kalli jõgi Jõemõrd 5 2036,45 3,50 14,26 15,79

Kalli jõgi

Nakke- või

raamvõrk 3 0,00 - 10,00 0,95

Kalli jõgi

Ääremõrd

suu

kõrgusega

kuni 1 m 1 0,00 - 10,00 0,95

Keeri järv Jõemõrd 4 852,60 4,69 10,00 7,05

Keeri järv Kaldanoot 1 0,00 - 10,00 0,95

23

Keeri järv

Nakke- või

raamvõrk 4 0,00 - 10,00 4,91

Keeri järv

Ääre- või

avaveemõrd 2 790,32 3,50 13,83 8,81

Koosa jõgi Jõemõrd 8 7172,95 3,50 31,38 27,31

Saadjärv

Nakke- või

raamvõrk 14 757,96 18,47 10,00 2,03

Võru

maakond

Vagula järv Kaldanoot 2 0,00 - 10,00 0,95

Vagula järv

Nakke- või

raamvõrk 10 492,11 20,32 10,00 1,54

Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva

järv

Juhtaiata

mõrd 5 1334,12 3,75 10,00 4,57

Mõrd

mõrrajadas 490 766567,11 3,50 54,75 77,45

Avaveevõrk 3000 1270591,63 3,50 14,82 18,06

Kaldavõrk 681 58888,70 11,56 10,00 5,06

Põhjanoot 20 1035775,21 3,50 1812,61 1278,00

Pöörinoot 3 0,00 - 10,00 0,96

Püüvõrk 15 20160,53 3,50 47,04 128,00

Ääre- või

avaveemõrd 411 1132054,08 3,50 96,40 78,09

Võrtsjärv

Nakke- või

raamvõrk 321 389824,98 3,50 42,50 37,56

Tabel 3. Räime ja kilu kalapüügiõiguse tasud traalpüügil 2025. a ja võrdlus 2024. a

Liik

Saak 2023. a

tonnides

1 tonni

harilik

väärtus

2023. a

eurodes

tasumäär

2025. a

protsentides

1 tonni

tasu

2025. a

eurodes

tasumäär

2024. a

protsentides

1 tonni

tasu

2024. a

eurodes

Räim 20 038,6 320 2,4 7,7 1,31 4,2

Kilu 25 364,5 360 2,36 8,5 1,22 4,4

24

Tabel 4. Angerjapüügiks kasutatavate vahendite püügiõiguse tasud veekogudes, kuhu

riigi toel angerjat asustatakse V

ee k

o g

u

P ü

ü g

iv a

h en

d

P ü

ü g

iv a

h en

d it

e p

ii ra

rv 2

0 2

4 .

a

K es

k m

is el

t a

su st

a m

is ek

s k

u lu

n u

d

su m

m a

2 0

1 3

-2 0

1 8

. a e

u ro

d es

8 0

p ro

ts en

ti k

es k

m is

te st

k u

lu tu

st es

t

2 0

1 3 -2

0 1

8 . a

e u

ro d

es

H a

rr a

st u

sp ü

ü g

i k

e sk

m in

e sa

a g

i

o sa

k a

a l

2 0 1

4 -2

0 2

3 .

a p

ro ts

en ti

d es

K u

ts el

is e

p ü

ü g

iv a

h en

d i

sa a

g i

k es

k m

in e

o sa

k a

a l

k o

g u

sa a

g is

t 2

0 1

4 -

2 0

2 3

. a

p ro

ts en

ti d

es

P ü

ü g

iv a

h en

d it

e su

m m

a a

rn e

ta su

2 0

2 5

. a

e u

ro d

es

Ü h

e p

ü ü

g iv

a h

en d

i ta

su 2

0 2

5 .

a

eu ro

d es

V õ

rd lu

se k

s 2

0 2

4 .

a k

eh te

st a

tu d

ü h

e

p ü

ü g

iv a

h en

d i

ta su

e u

ro d

es

T a

su t

õ u

s v

õ rr

el d

es 2

0 2

4 .

a e

u ro

d es

Võrtsjärv ääre- või

avaveemõrd 323 134 491 107 593 1,18 98,82

106

323,07 329,17 229,13 100,04

Kaiavere

ääre- või

avaveemõrd 11

5 037 4 030 31,25

51,54 2 076,83 188,80 149,23 39,57

100

konksuga

õngejada

5 17,21 693,49 138,70 96,15 42,55

Kuremaa

ääre- või

avaveemõrd 10

3 938 3 151 11,41

82,74 2 606,93 260,69 190,43 70,26

100

konksuga

õngejada

5 5,85 184,32 36,86 27,27 9,59

Saadjärv

ääre- või

avaveemõrd 16

8 159 6 527 13,46

84,19 5 495,00 343,44 248,85 94,59

100

konksuga

õngejada

10 2,34 152,73 15,27 12,37 2,90

Vagula

ääre- või

avaveemõrd 10

4 277 3 421 26,28

38,74 1 325,39 132,54 114,06 18,48

100

konksuga

õngejada

6 34,98 1 196,75 199,46 129,00 70,46

25

Seletuskirja lisa 2

Joonis 1. NAFO veealad (allikas: NAFO veebileht)

26

Seletuskirja lisa 3

Joonis 2. NEAFCi veealad (allikas: NEAFCi veebileht)

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-1/1224

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamiseks

ja arvamuse andmiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutselise

kalapüügi võimalused ja kalapüügiõiguse tasumäärad 2025. aastal“ eelnõu.

Palume tagasiside edastada 3 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Hartman

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu (PVM_2025_eelnou.pdf)

2. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu lisad (PVM_2025_Lisa_1_Rand.pdf;

PVM_2025_Lisa_2_Laanemere_traal.pdf; PVM_2025_Lisa_3_Peipsi.pdf;

PVM_2025_Lisa_4_Siseveed.pdf; PVM_2025_Lisa_5_Kaugpuuk.pdf)

3. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu seletuskiri (PVM_2025_seletuskiri.pdf)

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja toiduamet; Keskkonnaamet

Ulvi Päädam

5646 3854 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]