Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (539 SE)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Käibemaksuseaduse muutmise

seaduse eelnõu (539 SE)

Rahandusministeerium ei toeta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni 12.

novembril 2024. a algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõud (539 SE). Eelnõu

seletuskirja kohaselt puudutab ettepanek toiduainete (sh kartul, puu- ja köögivili)

käibemaksumäära vähendamist 5%-le. Märgime, et eelnõu tekst ei ole arusaadav, kuna see

näeb ette 2025. aasta 1. jaanuarist kehtetuks tunnistatud käibemaksuseaduse § 15 lõike 21

muutmise.

Me ei nõustu eelnõu seletuskirjas esitatud väitega, et toiduainete käibemaksumäära

vähendamine suurendab käibemaksu laekumist. Ükski teadaolev uuring või analüüs ei kinnita

seda, et käibemaksu soodusmäära kehtestamine suurendab käibemaksutulu.

Rahandusministeeriumi hinnangul toob toiduainete käibemaksumäära vähendamine kaasa

suure riigieelarvelise kulu, mis ulatub vähemalt 400 mln euroni aastas. Arvestades riigi

rahanduse seisu ei ole selline meede otstarbekas ega efektiivne. Riigieelarve strateegias

järgnevateks aastateks prognoositud eelarve defitsiiti süvendaks väljapakutud meede veelgi,

kuna katteallikaid selleks ei ole. Tuleb märkida ka seda, et käibemaksumäära vähendamine

on riigi jaoks rahalises mõttes kulukaim meede, kui eesmärgiks on kauba või teenuse hinna

vähendamine. Samuti peab Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

efektiivse käibemaksusüsteemi olulisteks elementideks laia maksubaasi, ühte kindlat määra,

milles puuduvad või on vähe erandeid, mis teeb käibemaksusüsteemi võimalikult lihtsaks ja

väheste kuludega administreeritavaks maksutulu allikaks.

Erinevate uuringute kohaselt kandub käibemaksu määra langetus hindadesse üle vaid osaliselt

ja osa langetusest läheb ka kaupmeeste ja tootjate kasumiteks, mistõttu jääb tarbija võit

maksumäära langetusest väiksemaks. Kuigi soodusmäärad võivad pakkuda lühiajalist

hinnasurvet allapoole ja aidata teatud sihtrühmasid, on nende pikaajaline ja süsteemne

efektiivsus piiratud. Maksusüsteemi lihtsuse ja tõhususe huvides tasub kaaluda alternatiivseid

viise, nagu otsesed toetused madala sissetulekuga tarbijatele. Kasumite tõus avaldab mõju küll

kaupmeeste ja tootjate konkurentsivõimele, kuid läbi käibemaksumäära vähendamise ei ole

see efektiivne meede madalama sissetulekuga sihtrühma toetamiseks.

Euroopa Liidu statistika kohaselt oli 2023. aastal toiduainete hinnad Eestiga võrreldes

kallimad Luksemburgis, Iirimaal ja ka Soomes ehkki nendes riikides kehtib toiduainetele

vähendatud käibemaksumäär. Käibemaksumäära langetamisest tulenev riigi tulude

vähendamine on alati suurem kui soovitav majanduslik mõju. Näiteks Hispaanias rakendati

2023. aasta alguses ajutiselt käibemaksu nullmäära teatud toiduainetele nagu puuviljad ja

piimatooted. Esialgsed andmed viitavad, et kuigi hinnad langesid, ei olnud mõju püsiv ning

mõne kuu jooksul hinnad stabiliseerusid kõrgemal tasemel kui esialgu oodati.

Teie 13.11.2024 nr 2-5/24-01778,

RIIGIKOGU/24-1140/-

2T

Meie 03.12.2024 nr 1.1-11/5059-2

2

Kuna jõukamad leibkonnad kulutavad toidule absoluutsummas enam, siis rahaliselt

võidavadki rohkem need, kellel on suuremad väljaminekud. Seega käibemaksusoodustusest

saadav võit jaguneb sissetulekugruppide vahel erinevalt ning on kaldu jõukaima ehk 10 detsiili

suunas. Seega ka eelarvekulu läheks suurel määral rikkamate leibkondade toetamiseks.

Lisaks märgime, et vastavalt nõukogu direktiivile 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist

käibemaksusüsteemi, on liikmesriigil õigus kehtestada maksimaalselt kaks vähendatud

maksumäära. Alates 2025. aasta 1. jaanuarist kehtivad Eestis vähendatud määradena 13% ja

9%. Seega 5%-se vähendatud maksumäära kehtestamise õigust ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Aet Külasalu 5885 1300

[email protected]