Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028 eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

K Ä S K K I R I

Tallinn

[Registreerimise kuupäev] nr

[Registreerimisnumber]

Kliimaministri käskkirja eelnõu

Käskkiri kehtestatakse veeseaduse § 45 lõike 3 alusel.

1. Kehtestan „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028“.

2. Avaldada „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028“

Kliimaministeeriumi veebilehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir SvetVladimir Svet

taristuministertaristuminister

EELNÕU

EELNÕU

Nitraaditundliku ala tegevuskava 2025-2028

Tallinn 2024

2

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................. 3

1. Ülevaade nitraaditundlikust alast ............................................................................................. 4

2. Ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda .............................................. 5

2.1. Ülevaade põhja- ja pinnaveeseirest ............................................................................................. 5

2.2. Nitraatide sisaldus ........................................................................................................................ 6

2.3. Pinnavee eutrofeerumine .......................................................................................................... 10

2.4. Pestitsiidide sisaldus .................................................................................................................. 11

3. Ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta NTA-l ja väljaspool seda ......... 14

3.1. Põllumajanduskultuuride maakasutus ja saagikus .................................................................... 14

3.2. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine ........................................................................... 17

3.3. Taimekaitsevahendite kasutamine ............................................................................................ 19

3.4. Taluvärava toiteelementide bilanss ........................................................................................... 21

4. Ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja väljaspool seda.......................... 22

4.1. Ettevõtete keskmise põllumajandusmaa suurus ja selle muutused .......................................... 22

4.2. Püsirohumaa keskmine suurus ja osakaalu muutused .............................................................. 23

4.3. Erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutused .................... 23

4.4. ÜPP toetuste jagunemine .......................................................................................................... 24

5. NTA tegevuskava 2025-2028 ................................................................................................... 27

5.1. Meetmed Veeseaduses ja selle alamaktides ............................................................................. 27

5.2. Toetavad meetmed .................................................................................................................... 27

5.2.1. Teekaart: NTA 2028 ............................................................................................................ 38

5.3. Ülevaade tegevuskava maksumuse prognoosist ....................................................................... 45

6. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmise hindamine .................................................................... 46

Kokkuvõte ................................................................................................................................. 47

Kasutatud allikad ....................................................................................................................... 49

LISAD ......................................................................................................................................... 52

Lisa 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed ................................................................................... 52

Lisa 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed ........................................... 59

Lisa 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks .............................................................................. 62

Lisa 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega .................................................... 64

Lisa 5. Tegevuskava koostamisel kaasatud ministeeriumid ja asjaomased asutused ...................... 67

3

Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse ühenduse

veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse

põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi saavutamise.

Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainete

koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks.

Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseadusest

tulenevalt on Eestis nitraaditundlikuks alaks (NTA) määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlik ala.

Veeseaduse alusel koostatakse Eestis iga nelja aasta tagant NTA tegevuskavad. NTA tegevuskava

koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks.

NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab veemajanduskavades püstitatud

eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee ja põhjavee hea seisundi

saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste parandamisel ja säilitamisel NTA-l. NTA-l

tegevusprogrammidega määratud ja rakendatud meetmete tõhusust hinnatakse pinna- ja põhjavee

seireprogrammi abil. Kehtiv tegevuskava on koostatud aastateks 2021-20241.

1 Keskkonnaminister kinnitas tegevuskava 04.05.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/221

4

1. Ülevaade nitraaditundlikust alast

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse ühenduse

veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse

põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi saavutamise.

Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (edaspidi ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva

toitainete koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks.

Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseaduse §37 lg 2

ja §168 lg 4 alusel on keskkonnaministri 05.11.2021 määrusega nr 49 Eestis nitraaditundlikuks alaks

määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundliku ala suurus on 3250 km2 ning see jaguneb põhjaosas paiknevaks Pandivere (2382 km2)

ja lõunapool paiknevaks Adavere-Põltsamaa (667 km2) nitraaditundlikuks piirkonnaks. Nitraaditundlik

ala paikneb kolmes maakonnas: Jõgevamaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal ning hõlmab kümmet

omavalitsusüksust: Rakvere linn, Rakvere vald, Kadrina vald, Tapa vald, Väike-Maarja vald, Vinni vald,

Järva vald, Paide linn, Põltsamaa vald ja Jõgeva vald (joonis 1).

Joonis 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (aluskaart: Maa-amet, 2024).

5

2. Ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda

Veekvaliteedi andmete kogumine ja võrdlemine eelnevate perioodidega võimaldab tuvastada, kas ja

millised muutused on toimunud põhja-, pinna- ja rannikuvee seisundis. Mõjusid veekeskkonnale on

võimalik seostada muu tegevuse ja maakasutusega, sh muutustega põllumajandustavades ja –

praktikates.

Käesolevas peatükis esitatud ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool on antud

nitraadidirektiivi kohaste raportite2, 3, riiklike keskkonnaseire aruannete ning nende alusel koostatud

analüüside ja kokkuvõtete põhjal.

2.1. Ülevaade põhja- ja pinnaveeseirest

Põhjaveeseire

Põhjaveeseiret tehakse Eestis riikliku keskkonnaseire programmi põhjaveeseire allprogrammi raames

nii põhjaveekogumites kui ka nitraaditundliku ala (NTA) põhjavees. Põhjaveekogumite seire hõlmab

kõigi 31 põhjaveekogumi keemilist ja koguselist seiret.

Nitraaditundliku ala põhjavee seire keskendub Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule

alale, mis on kavandatud põllumajanduse mõju ja põhjavee nitraatide sisalduste muutuste

hindamiseks. Põhjaveeproovidest määratakse NH4, NO3, Cl, SO4 ning proovivõtul põhjavee

temperatuur, O2-sisaldus, elektrijuhtivus ja pH. NTA kuni 20 seirepunktist määratakse täiendavalt ka

enamkasutatavate taimekaitsevahendite sisaldus üks kord aastas.

Nitraaditundliku ala põhjaveeseire toimub riikliku seireprogrammi raames alates 1995. aastast, kuid

põllumajanduspiirkondade põhjaveeseire uuringute raames on piirkonnas veekvaliteedi uuringuid läbi

viidud juba 1988. aastast.

Nitraaditundliku ala põhjaveeseire jaguneb neli korda aastas tehtavaks põhivõrgu seireks ning selle

täiendamiseks tehtavaks ühekordseks tugivõrgu seireks. Selgitamaks põllumajandustootmise mõju ka

väljaspool NTA territooriumi ja nitraadisisalduse foonilist taset ülemises põhjaveekihis, võetakse

võrdluseks ja taustinfo saamiseks üks kord aastas põhjaveeproove seitsmest allikast ja seitsmest

kaevust. Tegemist on seirekohtadega, mis peaks iseloomustama põllumajanduse tegevuse mõju

põhjaveele väljaspool NTA-d.

Perioodil 2020-2023 oli nitraaditundliku ala põhjaveeseires kokku 116 seirekohta, seejuures ühiseid

seirepunkte võrreldes eelnevate perioodidega (2012-2015, 2016-2019) oli 111.

Pinnaveeseire

Pinnaveekogudes tehakse püsiseiret ja seisundiseiret. Püsiseirejaamades jälgitakse toitainete ja

saasteainete sisalduse trende ja seire toimub igal aastal. Seisundiseire (rotatsiooniga vähemalt kord

veemajanduskava perioodi ehk 6 aasta jooksul) toimub kõigil suurematel voolu- ja seisuveekogudel

2 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 3 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023

6

ning rannikuvees (veekogumitel veepoliitika raamdirektiivi (VRD) tähenduses). Tegemist on

ülevaateseirega VRD tähenduses, millega selgitatakse veekogumite ökoloogiline ja/või keemiline

seisund, ühtlasi seiratakse selle raames nii hüdrobioloogilisi kui hüdrokeemilisi näitajaid.

Valdavas osas seisundiseire jaamades võetakse toitainesisalduse määramiseks veeproove vähemalt

neli korda aastas, seega on olemas ülevaade pinnavee eutrofeerumisohust ka väljaspool NTA-d

asuvatel veekogudel.

Igal aastal toimub nitraatide seire 47 püsiseirejõel 53 püsiseirejaamas ja igal aastal või iga kolme aasta

tagant toimub seire 13 püsiseirejärves 31 püsiseirejaamas.

Rannikumere seire

Rannikumere seiret viiakse läbi 16 rannikuveekogumis: kolmes kõige enam mõjutatud kogumis toimub

seire igal aastal (püsiseire), 12 rannikuveekogumis rotatsiooni korras vähemalt kord kuue aasta jooksul

ning ühte veekogumit seiratakse alates 2015. aastast iga kolme aasta tagant.

2.2. Nitraatide sisaldus4

Nitraadid põhjavees

Põhjaveedirektiivi 5 kohaselt on ühe olulise põhjavee keemilise seisundi kvaliteedi näitajana

kehtestatud nitraatioonide piirväärtus põhjavees 50 mg/l. Joogivee nitraadisisaldusele on kehtestatud

piirsisaldus 50 mg/l 6 , millest suurema nitraadisisalduse korral loetakse põhjavesi nitraatidega

probleemselt reostunuks. Lisaks, Veeseaduse § 82 lg 5 alusel on kehtestatud nitraatide sisalduse

vähendamise künnis nitraaditundliku ala põhjavees 40 mg/l. Sellise taseme saavutamisel on pädev

haldusorgan kohustatud rakendama asjakohaseid meetmeid saasteainesisalduse olulise või püsiva

kasvu peatamiseks või saasteainesisalduse vähendamiseks.

Põhjavee nitraadisisaldus (siin ja edaspidi räägitakse nitraatiooni ehk NO3 sisaldusest) nitraaditundlikul

alal on muutunud ajas ja piirkonniti. Adavere‐Põltsamaa piirkonnas oli riikliku seire algul (1990-ndatel)

nitraadi sisaldus põhjavees oluliselt suurem, mille järel toimus langus. Viimastel aastatel on aga

nitraadisisaldus põhjavees taas tõusmas7, olles suurem kui kunagi varem vaatlusrea (alates 1991.

aastast) jooksul.

Võrreldes perioode 2012-2015, 2016-2019 ja 2020-2023, on NTA seirejaamades nitraadisisaldus

suurenenud nii maksimaalse mõõtetulemuse alusel kvaliteediklassis NO3 ≥ 50 mg/l (vastavalt 25% ->

32% -> 33%) kui ka perioodi keskmise alusel (suurenenud 9% -> 7% -> 16%). Samas on vähenenud

nende NTA seirejaamade osakaal, mis kuuluvad nitraadisisalduse järgi 40-50 mg/l kvaliteediklassi8.

4 Nitraadisisalduse puhul on mõeldud põhjavee, pinnavee ja rannikuvee nitraatiooni ehk NO3 sisaldust 5 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ) 6 Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105092023006?leiaKehtiv 7 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire 2023. aastal 8 NTA piirkonna põhjavee nitraadisisalduste muutuste hindamisel on lähtutud Euroopa Liidu nitraadidirektiivi

(91/676/EMÜ) aruandlusjuhistest, kus nitraatide sisaldus põhjavees jaotub nelja erineva kategooria vahel. Iga

seirejaama kohta arvutatakse perioodi keskmine nitraadi sisaldus ning saadud tulemusi (ja ka suundumusi)

võrreldakse eelmisel aruandlusperioodil raporteeritud tulemustega. Seirejaamade osakaalu arvestus lähtub

7

Perioodil 2016-2019 oli NTA põhjavee keskmine nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil 2020-2023

on keskmine nitraadisisaldus tõusnud 33,6 mg/l-ni. Seega on 2020-2023. aasta seireandmete põhjal

NTA põhjavee seirekohtade keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11% võrreldes perioodiga 2016-

2019; joonis 2). 13 aastase perioodi jooksul (alates 2010) on NTA põhjavee NO3 sisaldus (aasta

keskmiste alusel) tõusnud tervelt 60%.

Joonis 2. Nitraadisisalduse trend NTA põhjavees perioodil 2010-2023, võttes arvesse NTA seirejaamade

nitraatide aasta keskmised kontsentratsioonid9.

Väljaspool NTA‐d põhjaveekogumite 2020-2023. aasta seireandmete põhjal (tugiseirekohad) pole

nitraatide sisaldus üle 50 mg/l kvaliteediklassis oluliselt tõusnud. Kuues seirejaamas (ehk 3% seires

olnud seirejaamadest) oli nitraatide keskmine mõõteväärtus üle 50 mg/l10. Seega on viimastel aastatel

põhjavee seireprogramm väljaspool NTA-d tuvastanud kõrgenenud NO3 sisaldused vaid üksikutes

seirepunktides, kus seda ei saa seostada põllumajandustegevuse mõjuga 11 ning väljaspool

nitraaditundlikku ala jäävad põhjavee nitraadisisaldused enamasti 0-25 mg/l piiresse (93%

seirejaamadest) 12.

aruandlusperioodi jooksul seirejaamas mõõdetud maksimaalsest üksiktulemusest (Max. NO3) ning seirejaama

keskmisest nitraadi kontsentratsioonist (Avg. NO3).

9 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 10 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 11 Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2022. 12 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023

8

Nitraadid vooluveekogudes

Eesti vooluveekogude viie aasta libisev keskmine nitraadisisaldus on suurenenud viimase 20 aasta

jooksul 5 mg/l tasemelt 8 mg/l-ni13 (joonis 3).

Joonis 3. Eesti vooluveekogude aasta keskmine üldlämmastiku sisaldus14.

Eesti jõgedes jääb perioodi 2020-2023 keskmine nitraatide sisaldus valdavalt alla 10 mg NO3/l, nagu

ka perioodil 2016-2019. Samas ligikaudu neljandikus seirejaamades (21%) on keskmised

nitraadisisaldused suurenenud (võrreldes seirejaamasid, kus andmeid koguti nii peroodil 2016-2019

kui ka 2020-2023). Nitraadisisalduse vähenemine on toimunud ainult 11% seirejaamades. Siiski,

võrdluses perioodiga 2012-2015, on nitraadisisalduse keskmiste kasv aeglustunud umbes 2 korda ja

nitraadisisalduste langus kasvanud umbes 2,5 korda. See viitab küll jätkuvale tõusutrendile, kuid

ühtlasi ka olukorra paranemisele15.

Eesti jõgede kõigi seirejaamade perioodi 2020-2023 keskmine nitraadisisaldus oli 7,58 mg NO3/l.

Sarnaselt perioodiga 2016-2019, asub perioodil 2020-2023 enamik >10 mg NO3/l nitraadisisaldusega

seirejaamu NTA-l või sealt alguse saavates jõgedes, mis on muuhulgas tingitud ka põhjaveelise

toitumise suurest osakaalust nendes veekogudes. Väljaspool NTA-d ületas perioodi 2020-2023

keskmine nitraadisisaldus 10 mg NO3/l 35 jões (43 seirejaamas). Võrreldes perioodiga 2016-2019 on

see 20 jões rohkem16.

Suurenenud nitraadisisalduse põhjus pinnavees võib olla lämmastikväetiste kasutamise kasv

(mineraalse lämmastikväetise kasv 13% võrreldes eelmise perioodiga). Samas on mineraalväetistega

väetatava ala pind 3% võrra vähenenud. Nitraadisisalduse tõusu põhjused võivad olla tingitud ka

13 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar 2024 14 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 15 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 16 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023

9

ilmastikuoludest (toitainete sisaldust mõjutab suuresti sademete hulk) või jõgede

põhjaveetoitelisusest17.

Nitraadid seisuveekogudes

Järvedes on olukord NO3 sisalduse osas suhteliselt stabiilne, sest Eestis toimub väikejärvede seire

reeglina maist septembrini (vegetatsiooniperioodil), mil enamus nitraate on bioloogilises aineringes ja

seetõttu on mõõdetud sisaldused madalad, sageli määramispiiri lähedal. Sellega seoses ei ole võimalik

järvedes mõõdetud nitraadisisaldusi kasutada põllumajandusreostuse indikaatorina18. Suurjärvedes

(Peipsi ja Võrtsjärv) toimub seire nii suve- kui ka talveperioodil, seejuures Võrtsjärve NO3 näitajad on

on võrreldes perioodiga 2016-2019 kerges tõusutrendis ning Peipsi järve NO3 näitajad on üldpildis

stabiilsed. Kõigi Eesti järvede seirejaamade keskmine nitraadisisaldus oli perioodil 2020-2023 0,52 mg

NO3/L19.

Nitraadid rannikuvees20

Rannikumere seiret teostatakse valdavalt vegetatsiooniperioodil, et saada terviklik pilt

mereökosüsteemide seisundist. Sel perioodil on mereelustik, veetaimestik, vetikad ja plankton

aktiivsed ning toitainete tarbimine on intensiivne. Anorgaaniliste toitainete sisaldused on reeglina

maksimaalsed enne vegetatsiooniperioodi algust, seetõttu jääb aasta keskmine nitraadisisaldus Eesti

rannikumeres perioodil 2020-2023 üldiselt alla 0,5 mg/l NO3, nagu ka eelmistel perioodidel. Keskmise

nitraadisisalduse osas ei ole suuri muutusi rannikumeres toimunud ning olukord on stabiilne (joonis

4).

Nitraadisisalduste poolest kõige tähelepanuväärsemad piirkonnad on Pärnu ja Liivi laht, kus võrreldes

teiste rannikumere piirkondadega on täheldatud suurimad talvised ja maksimumkontsentratsioonid.

Perioodil 2020-2023 mõõdeti suurimad nitraadisisalduse väärtused (ületasid 0,5 mg/L NO3 lävendi) 19

seirejaamas 45-st, kolmes seirejaamas mõõdetud kontsentratsioonid jäid 2-10 mg/l NO3 piiridesse

ning ühe seirejaama mõõdetud tulemus jäi vahemikku 10-25 mg/l NO3.

17 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 18 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 19 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 20 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023

10

Joonis 4. Rannikumere nitraadisisalduste muutused perioodidel 2016-2019 ja 2020-202321.

2.3. Pinnavee eutrofeerumine

Euroopa Komisjoni suunisdokumendis nr 23 22 käsitletakse eutrofeerumist kui vee rikastumist

toiteainetega, eriti lämmastiku- ja/või fosforiühenditega, mis põhjustavad vetikate ja kõrgemate

taimede kiirendatud kasvu, häirivad veeorganismide koosluste tasakaalu ning halvendavad vee

kvaliteeti ja hapnikutingimusi. Eutrofeerumisohus olevatena käsitletakse veekogumeid, mille

toiteainete sisaldus on ebasoodne, kuid elustikuelementide seisund on (veel) soodne. See tähendab,

et veekogumi füüsikalis-keemilised omadused on heast kvaliteediklassist halvemad – toitainete

sisaldus on küll kõrge, kuid elustikuelementide seisund ei ole veel selle tõttu halvenenud.

Eutrofeerununa käsitletakse veekogumeid, milles nii toiteainete sisaldus kui elustikuelementide

seisund on ebasoodne. Mitte-eutrofeerununa käsitletakse veekogumeid, kus toiteainete sisaldus on

soodne, sõltumata elustikuelementide seisundist.

Perioodiga 2016-2019 võrreldes, on perioodil 2020-2023 eutrofeerumise seisund jäänud samaks

83,5% jõgede ja järvede seirejaamades (arvesse võeti vaid need seirejaamad, mida seirati mõlemal

perioodil). Eutrofeerumise seisund oli muutunud paremaks 6,5% seirejaamadest ning halvemaks 10%

seirejaamadest. Jõgede lõikes läks seisund ca 9% juhtudest halvemaks ning 3% paremaks. Järvede

puhul oli seisund paranenud 14% seirejaamadest ning halvenenud 12% seirejaamadest23. Joonisel 5

on ülevaade pinnaveekogude seirejaamadest, kus on täheldatud eutrofeerumist.

21 Keskkonnaagentuur, 2024. Nitraadidirektiivi rakendamise raport perioodi 2020-2023 kohta - esitlus Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisel 08.10.2024 22 Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektoraat. 2009. Suunisdokument eutrofeerumise hindamiseks Euroopa veepoliitika raames. https://data.europa.eu/doi/10.2779/49795 23 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023

11

Joonis 5. Seirejaamade protsent, kus on täheldatud eutrofeerumist (klassid „eutroofne“ ja „võib

muutuda eutroofseks”)24.

Eutrofeerumise seisund on nii jõgedes, järvedes kui ka rannikumeres võrreldes eelmise perioodiga

veidi halvenenud. Jõgedes ja järvedes on tõusnud fosfori- ning klorofüll a sisaldused. Sellel perioodil

esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on 100% ulatuses eutrofeerunud. Andmete põhjal võib

ennustada tulevikus eutrofeerumise jätkuvat kerget tõusu, seda eriti järvedes.

2.4. Pestitsiidide sisaldus

Pestitsiidide25 sisaldus põhjavees

Põhjaveedirektiivi 26 kohaselt on pestitsiididele kehtestatud kaks üldist piirväärtust – 0,1 μg/l iga

üksiknäidu kohta ning 0,5 μg/l ühes proovis olevate pestitsiidide summa kohta. Ehk pestitsiidide

summa 0,5 ug/l võrdub seirepunktis tuvastatud üle määramispiiri saanud näitude summaga.

Perioodil 2006-2022 on Eestis pestitsiide analüüsitud 399-st põhjavee seirekohast ning pestitsiide leiti

neist 208-st. Kokku on Eesti põhjaveest leitud 85 erinevat pestitsiidi.

Perioodil 2019-2023 on NTA põhjavee seireprogrammi raames analüüsitud enam kui 22 000 tulemust

pestitsiidide kohta. Neist vaid 231 tulemust on üle labori määramispiiri ja nendest omakorda 46 näitu

üle 0,1 ug/l ehk üle piirväärtuse. Trend ei näita pestitsiidide tuvastuste suurenemist ega vähenemist

põhjavees27. Piirväärtuse ületamisi põhjavees on pigem harva ning üksikutes kohtades.

24 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 25 Käesolevas peatükis kasutatakse mõistet „pestitsiidid“ (pestitsiidid on taimekaitsevahendid ja biotsiidid), kuna lähtutakse riikliku keskkonnaseire programmi näitajatest põhja-, pinna- ja rannikuvees. 26 Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ). 27 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

12

Ainus pestitsiid, mida pikaajaliselt järjepidevalt põhjaveest üle piirväärtuse tuvastatakse, on

kloridasoon-desfenüül28. 2022. aastal valmis Keskkonnaministeeriumi ja Maaeluministeeriumi poolt

tellitud uuring, mille järeldus oli, et kloridasooni (KL) jätkuvat keskkonda viimist käesoleval ajal ei

toimu ning peamiselt on tegemist jääkreostusega aastakümnete tagusest ajast29.

Pestitsiidid voolu- ja seisuveekogudes30

Erinevalt põhjaveest, kus on kehtestatud kaks üldist piirväärtust (0,1 μg/l iga üksiku pestitsiidi kohta

ning 0,5 μg/l ühes proovis olevate pestitsiidide summa kohta) on maismaa pinnavetes, sh jõgedes ja

järvedes Keskkonnaministri 24.07.2019 määrusega nr 28 kehtestatud erinevad hea seisundi

piirväärtused ohtlikele ainetele, sh pestitsiididele, mis on tuletatud pestitsiidide varieeruvast

toksilisusest vee-elustikule. Käesolevas peatükis antakse ülevaade pestitsiididest Vainu et al., 2024 töö

põhjal, kus parema võrreldavuse huvides vaadeldi pestitsiidide sisalduse muutusi pinnaveekogudes

nende samade põhjaveele kehtestatud piirväärtuste alusel.

Vooluveekogude pikaajalise keskmisena on tuvastatud pestitsiidide sisaldus üle määramispiiri kuni

3,5% aasta jooksul analüüsitud tulemustest. Alates 2017. aastast on üle määramispiiri olnud alla 1%

analüüsitud tulemustest. Samas on tõusnud ühendite osakaal ning suurenenud on ka nende

vooluveekogude osakaal, kus vähemalt ühe pestitsiidi sisaldus vähemalt ühes proovis aasta jooksul on

üle määramispiiri.

Viimase kümnendi jooksul on pestitsiide leitud enamikust ja mõnedel aastatel (nt 2018, 2020 ja 2021)

ka peaaegu kõigist Eestis uuritud vooluveekogudest. Veekogusid, kus aasta jooksul on vähemalt ühe

pestitsiidi sisaldus olnud ühes proovis üle 0,1 µg/l, on olnud valdavalt kuni viis ning see suurus ei ole

oluliselt kasvanud.

Seisuveekogudes ei ole pestitsiide pikaajaliselt uuritud. Rohkemate veekogude kohta kogutakse

andmeid alates 2015. aastast, seega ajaliste muutuste võrdlemiseks pikki andmeridasid pole.

Seisuveekogusid, kus mõne pestitsiidi sisaldus on olnud üle 0,1 μg/l on olnud aastas reeglina üks,

erandiks oli 2017. aasta, kus lävendi ületusi oli kolmes järves.

Üldjuhul on järvedest leitud ühendite osakaal kõigist analüüsitud ühenditest olnud igal aastal enam

kui kaks korda madalam, kui sama osakaal vooluveekogudes. Samas on igal aastal uuritud ka umbes

poole vähem järvi (võrreldes vooluveekogudega). Jõgedes probleemiks olevat kloridasoon-desfenüüli

pole järvedest üle 0,1 μg/l leitud.

28 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 29 Freiberg, R., Tuvikene, A., 2022. Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli, leviku põhjuste väljaselgitamine. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023- 01/Kloridasooni%20l%C3%B5pparuanne%2024_01_2023_0.pdf 30 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

13

Pestitsiidid rannikuvees

Rannikumerest on tehtud oluliselt vähem pestitsiidisisalduse analüüse kui siseveekogudest ning

täpsemat ülevaadet nende andmete põhjal koostada ei saa. Kõikidest perioodil 2010-2022 tehtud

proovidest (kokku 4582 proovi) ületas vaid neli proovi piirväärtuse 0,1 μg/l31.

31 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

14

3. Ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta NTA-l ja väljaspool seda

Ülevaate saamine põllumajanduse keskkonnakoormuse trendidest on oluline, kuna see võimaldab

seostada põllumajandusliku tootmisega seotud trende veekvaliteedi seisundi muutustega. Nii põhja-

kui ka pinnavee NO3 sisaldus sõltub maakasutuse muutustest, kasutatud lämmastikväetiste hulgast,

väetamise tehnoloogiast ja ajast ning ilmastikust, eriti sügistalvise perioodi veerohkusest ja talvede

temperatuurist32. Veekeskkonna seisundi ning põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide analüüs

võimaldab samas hinnata ka keskkonnakaitseliste meetmete tõhusust.

Põllumajanduse koormuse avaldab otseslt mõju just nitraaditundliku ala põhjavee seisundile, kuna

selles piirkonnas on maapinna ülemises osas kivimid sageli karstunud ja lõhelised, võimaldades saastel

liikuda takistamatult põhjavee sügavamatesse kihtidesse. NTA piirkonnast väljaspool on põhjavesi

paremini saastuse eest kaitstud ning olulist nitraadiprobleemi põhjavees ei esine.

3.1. Põllumajanduskultuuride maakasutus ja saagikus

Pikaajaliselt, perioodil 2004–2023 suurenes kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis 24,7%33.

Lühemas vaates, alates 2016. aastast, ei ole kasutatava põllumajandusmaa pindalas olulisi muutusi

toimunud ei NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa) ega ka Eestis tervikuna.

Samas on toimunud olulised muutused kasvatatavates kultuurirühmades (joonis 6).

Joonis 6. Kasutatava põllumajandusmaa jagunemine põllukultuuride lõikes Eestis perioodil 2004–

202334.

32 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024- 06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 33 Statistikaamet PM0281. 34 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

15

Järgnevalt on välja toodud põllukultuuride kasvatamises toimunud olulisemad muutused nii Eestis kui

ka NTA maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa):

1) Vähenenud on püsirohumaa pindala ning suurenenud peamiste põllukultuuride pindala.

Eelkõige võib selle põhjuseks pidada kariloomade (eriti piimalehmade) arvu vähenemist.

Võrreldes perioode 2016-2019 ning 2020-2023, on Eestis püsirohumaa pindala vähenenud

keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%. Lühiajalise rohumaa pind on vähenenud nii Järva-

kui ka Jõgevamaal 35 (alates 2015. aastast vastavalt 13% ning 26%). Eestis keskmiselt on

lühiajalise rohumaa pind alates 2015. aastas tõusnud 12%. Veekaitse seisukohalt tähendab

rohumaa pinna vähenemine ja põllukultuuride pinna suurenemine mullaharimise sageduse

kasvu (mis võib suurendada pinnase erosiooniriski, eriti vihmaperioodidel ning seeläbi

toitainete suuremat kandumist veekogudesse) ning väetiste kasutamise kasvu (rohumaid

väetatakse minimaalselt)36. Täpsem ülevaade püsirohumaade pindala muutustest on ptk-s

4.2.

2) Märkimisväärselt on suurenenud talikultuuride kasvupind. Alates 2015. aastast on talirapsi

ja –rüpsi pind suurenenud Eestis 175% 37 (NTA maakondades keskmiselt 88% võrra 38 ),

taliteraviljade pind on suurenenud 86% (NTA maakondades 72% võrra39). Pinna suurenemise

põhjuseks võib olla keskmiselt kõrgem saagikus (võrreldes suviviljadega), masinapargi

kasutamise optimeerimine (külvi- ja koristusajad) ning talvise taimkatte olulisuse suurenenud

teadvustamine. Taliviljade kasvupind kasvas Eestis alates 2004. aastast 537% ja aastatel 2016–

2023 91% 40 . Selle üheks põhjuseks on EL ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP)

strateegiakavas ette nähtud minimaalse talvise taimkatte nõue41, mida muuhulgas täidetakse

ka talikultuuride kasvatamisega. Veekaitse seisukohalt on oluline välja tuua, et sama saagikuse

taseme juures on taliviljade väetustarve pisut suurem ning väetist antakse ka sügisel42, mil

ilmad võivad olla sademete osas heitlikumad. Samas suurendab talvine taimekate muldade

kaetust taimikuga, mis kasutab toiteelemente ning seeläbi väheneb toitelementide

leostumise ja erosiooni oht43.

35 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 36 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 37 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 38 Statistikaamet PM0281 39 Statistikaamet PM0281 40 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 41 Alates 2018. aastast käivitus NTA-l piirkondlik veekaitsetoetus, kus toetati kahte tegevust: ühe toetatava tegevusena hoiti 60% toetusõiguslikust põllumaast talvise taimkatte all vähemalt viiel järjestikusel kalendriaastal ning teise tegevusena toetati maa hoidmist rohumaa all vähemalt viiel järjestikusel kalendriaastal. 42 Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022. https://metk.agri.ee/media/2809/download 43 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

16

3) Oluliselt on suurenenud kaunvilja kasvupind44. Eestis keskmiselt on perioodil 2015-2022

kaunvilja kasvupind suurenenud 56%, NTA maakondades keskmiselt 80% (seehulgas

Järvamaal 109%). Sellele andis tõuke nn rohestamise nõue, mis soosib lämmastikku siduvate

kultuuride kasvatamist. Kaunviljakasvatuses esineb aga aastaid, kus koristuspind on oluliselt

väiksem kui külvipind, kuna rohkete sademete tõttu saaki ei koristata. Kui põllukultuur

jäetakse koristamata, siis võib eeldada, et biomass jääb põllule ja laguneb. Kui tegemist on

lämmastikku siduva kultuuriga ja kaasnevad suured sajud, siis võib eeldada, et suureneb ka

lämmastiku leostumise oht45.

4) Märkimisväärselt on suurenenud haljasmaisi kasvupind46. NTA-le jäävates maakondades on

haljasmaisi kasvupind pikaajalise perioodiga (alates 2004) võrreldes suurenenud 1794% võrra,

mis on sarnane Eesti keskmisega (1620%). NTA tegevuskava erinevate perioodide võrdluses,

on haljasmaisi kasvupind NTA maakondades 2023. aastal suurenenud 46% võrreldes 2020.

aastaga47. Oluline on välja tuua, et haljasmaisi puhul on väetustarve ning saagikus suurem kui

mitmeaastastel söödakultuuridel 48 . Maisile antakse ka suures koguses (50 t/ha)

vedelsõnnikut49. Suurenenud väetiste andmisega võib tõusta toitainete leostumise oht ning

seeläbi surve veekeskkonnale.

5) Suurenenud on tehniliste kultuuride (sh raps, rüps) kasvupind: NTA maakondades alates

2015. aastast 20–50% (va Jõgevamaa kasv 1%)50. Eestis keskmiselt on tehniliste kultuuride

kasvupind suurenenud alates 2015. aastast 32%51.

Põllukultuuride saagikus

Kolmes NTA maakonnas on enamasti põllukultuuridel mõnevõrra kõrgemad saagikused võrreldes

Eesti keskmisega. Kõrgemad saagikused on eelkõige teravilja (5–15%), rapsi ja rüpsi (2–15%) osas.

Haljasmaisi saagikus Jõgeva ja Lääne-Viru maakonnas on Eesti keskmisest ligikaudu 10–15% madalam.

Haljasmaisi puhul tuleb esile ka asjaolu, et headel saagiaastatel on Jõgeva-, Järva- ja Lääne-Viru

maakonnas haljasmaisi saagikus olnud Eesti keskmisest parem ja kehvadel saagiaastatel Eesti

keskmisest madalam52.

44 Statistikaamet PM0281. 45 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 46 Statistikaamet PM0281. 47 Statistikaamet PM0281. 48 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 49 Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022. https://metk.agri.ee/media/2809/download 50 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 51 Statistikaamet PM0281 52 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

17

Rohumaade saagikuse kohta Eestis statistika puudub. Saagikus sõltub aasta kasvutingimustest, kuid

olulist saagikuse suurenemist alates 2015. aastast ei selgu53.

3.2. Mineraal- ja orgaaniliste väetiste kasutamine

Põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide iseloomustamisel on probleemiks andmete puudumine

mineraalväetiste ja sõnniku kasutamise ruumilise kasutuse kohta, kuna põllupõhiseid andmeid ei

koguta. Seetõttu ei ole võimalik täpsemalt hinnata ka väetiste kasutamise efektiivsust ning seostada

seda asukohapõhiselt pinna- ja põhjavee seisundiga.

Mineraalväetised

Statistikaaameti andmetel on perioodil 2016-2022 mineraalväetistega väetatud pind Eestis kõikunud

458–505 tuhande hektari vahel (joonis 7). Perioodide 2016-2019 ja 2020-2023 võrdluses on

mineraalväetisega väetatud pind vähenenud Eestis keskmiselt 3% võrra.

Joonis 7. Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile Eestis perioodil 2016-202254

Samas on suurenenud mineraalväetiste kasutamine väetatud pinna hektari kohta. Kui perioodil 2016-

2019 kasutati Eestis mineraalväetisi keskmiselt 124 kg/ha, siis perioodil 2020-2022 keskmiselt 141

kg/ha. Samuti suurenes nende perioodide võrdluses mineraallämmastiku (N) väetiste kasutamine

ligikaudu 13%55.

53 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 54 Statistikaamet PM065 55 Statistikaamet PM065

430000

440000

450000

460000

470000

480000

490000

500000

510000

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

80000

2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

V äe

ta tu

d p

in d

, h a

K as

u ta

tu d

v äe

ti s

ko kk

u , t

o n

n i

Aasta

Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile Eestis

Väetis kokku, tonni Lämmastik (N), tonni Väetatud pind, hektarit

18

Pikaajaliselt, aastatel 2004–2021, on Eestis kasutatud mineraalväetiste kogus peaaegu

kahekordistunud56.

Selged erinevused on väetiste kasutamise suurenemisel ja vähenemisel seoses majanduslike

põhjustega. Samuti on tuvastatud seosed väetiste kasutamise suurenemise ja veekogude

nitraadisisalduse vahel. Vainu et al., 2024 võrdles väetiste kasutamise suurenemise ja vähenemise

perioode Eesti vooluveekogude aasta keskmise nitraadisisaldusega perioodil 1992–2022 ning leiti, et

aastatel 2007–2008, kui majanduslikus mõttes oli kasulik väetiste kasutust suurendada, suurenes

püsivalt seiratud vooluveekogude viie aasta libisev keskmine nitraadisisaldus.57

NTA-l ega NTA maakondades ei koguta andmeid mineraalväetiste kasutamise kohta, seega vastav

statistika puudub.

Orgaanilised väetised

Orgaaniliste väetistega väetatava põllumajandusmaa pindala on nii Eestis kui ka NTA maakondades

alates 2016. aastast olnud üsna stabiilne. Orgaanilise väetisega väetatud pind Eestis oli perioodil 2012-

2015 keskmiselt 1050 km2, perioodil 2016-2019 keskmiselt 1396 km2 ning perioodil 2020-2023

keskmiselt 1414 km2 58, kuid tõenäoliselt on muutunud sõnniku liik – rohkem on hakatud kasutama

vedel- või poolvedelat sõnnikut 59 . Kui mineraalväetistes on lämmastik üldiselt juba kergesti

omastatavates vormides, siis orgaaniliste väetiste omadused võivad olla väga erinevad nii toitainete

sisalduse kui ka nende vormide osas. Üldiselt on risk lämmastiku kadudeks veekeskkonda suurem just

vedelsõnniku kasutamise puhul, võrreldes tahesõnniku või stabiliseerunud kompostiga60.

Kolmes NTA maakonnas oli orgaanilise väetisega väetatud pind perioodil 2016-2019 keskmiselt 492

km2 ning perioodil 2020-2023 keskmiselt 489 km2. 61 Võrdluses perioodiga 2016-2019, vähenes

perioodil 2020-2023 Jõgevamaal orgaanilise väetisega väetatav põllumajandusmaa pind ning Lääne-

Virumaal suurenes62.

56 Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja veebruar 2024 57 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 58 Statistikaamet PM0645 59 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 60 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 61 Statistikaamet PM0645 62 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023

19

3.3. Taimekaitsevahendite kasutamine

Eestis kasutati 2020. aastal 1 707 561 kg taimekaitsevahendeid63, millest 66% teraviljakultuuridel, 22%

tehnilistel kultuuridel ning 7% kaunviljadel, ülejäänud kultuurid moodustasid kokku 5%64. Sarnane

proportsioon iseloomustab ka eelnevaid aastaid65.

Statistikaameti andmete põhjal kasutati Eesti põllumajanduslikes majapidamistes haritava maa

hektari kohta 2015. aastal 1,11 kg taimekaitsevahendeid, mis on mõnevõrra suurem tulemus, kui

sellele eelnenud aastatel. Joonisel 8 on näidatud tulemused ka 2020. aasta kohta, kuid metoodika

muudatuse tõttu ei ole need varasemate aastate andmetega üks-ühele võrreldavad. Seega ei saa

andmete põhjal järeldada taimekaitsevahendite kasutuse tegelikku suurenemist. Kõige enam

kasutatakse umbrohutõrjevahendeid, millele järgnevad seenhaiguste tõrjevahendid66.

Joonis 8. Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Eestis67 (2020. aasta

taimekaitsevahendite kasutuse andmed ei ole metoodika muudatuse tõttu varasemate aastate

andmetega üks-ühele võrreldavad; haritav maa – põllumaa ehk põllukultuuride kasvupind)

Taimekaitsevahendite kasutamist saab NTA-l kirjeldada vaid maakonna täpsusega, kuna kohapõhiseid

(NTA-ga piiritletavaid) andmeid ei koguta. Ülevaade kasutatud taimekaitsevahendite kogustest

erinevatel perioodidel Eestis ja NTA maakondades on joonisel 9.

63 Käesolevas peatükis kasutatakse mõistet „taimekaitsevahendid“, kuna lähtutakse Statistikaameti andmetest 64 Statistikaamet KK2082 65 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 66 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 67 Statistikaamet KK208

0,84 0,91 0,97

1,73

0,95 1,04 1,11

2,46

0,00 0,50 1,00 1,50 2,00 2,50 3,00

Taimekaitsevahendid kokku

Taimekaitsevahendid kokku

Taimekaitsevahendid kokku

Taimekaitsevahendid kokku

2013 2014 2015 2020

P re

p ar

aa d

i k g

Kogus põllumajandusmaa hektari kohta Kogus haritava maa hektari kohta

20

Joonis 9. Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes Eestis ja NTA

maakondades (Jõgevamaa, Järvamaa ja Lääne-Virumaa) 68 (2020. aasta taimekaitsevahendite

kasutuse andmed ei ole metoodika muudatuse tõttu varasemate aastate andmetega üks-ühele

võrreldavad)

68 Statistikaamet KK2082

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

1600000

1800000

2013 2014 2015 2020 2013 2014 2015 2020

P re

p ar

aa d

i k g

Eesti NTA maakonnad

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajanduslikes majapidamistes

Putukatõrjevahendid Seenhaiguste tõrjevahendid Umbrohutõrjevahendid

Kasvuregulaatorid Molluskitsiidid

21

3.4. Taluvärava toiteelementide bilanss69

Taluvärava toiteelementide bilanss põhineb Maaelu Teadmuskeskuse arvutustel, kus 2021. aasta

andmete põhjal leiti kõik lämmastiku (N) ja fosfori (P) bilansinäitajad kaalutud keskmistena

põllumajandustootja kohta ning tulemused üldistati gruppi kuuluvate tootjate üldkogumile. NTA

arvutustes võeti arvesse ettevõtted, kellel vähemalt 70% kasutatavast põllumajandusmaast asub NTA

alal. Taluvärava toiteelementide bilansi tulemused annavad põllumajandusettevõtte majandamise

kohta üldist informatsiooni. Bilansi põhjal saab hinnata, mil määral võib erinevate nõuete täitmine

vähendada või suurendada leostumise riski pinna- ja põhjavette, kuivõrd efektiivselt ettevõtte tasandil

toiteelemente kasutatakse ning kui suure üle- või puudujäägiga majandatakse. Bilansi tulemused

kajastavad kaudselt ka võimalikke muutusi (positiivseid või negatiivseid) mullaviljakuses.

Bilansi arvutuste põhjal oli NTA-l tegutseva ettevõtte kasutuses 2021. aastal keskmiselt 239 ha ja

väljaspool NTA-d keskmiselt 138 ha põllumajandusmaad. NTA lämmastiku bilanss oli 2021. aastal 46

kg/ha (võrdluseks 2015. a 35 kg/ha) ja fosfori bilanss 0 kg/ha (2015. a 1 kg/ha). Väljaspool NTA-d oli N

bilanss 43 kg/ha (2015. a 33 kg/ha) ja P bilanss 3 kg/ha (2015. a 0 kg/ha)70. Seega, võrreldes 2015.

aastaga suurenes N bilanss 2021. aastal NTA-l 11 kg/ha ja väljaspool NTA-d 10 kg/ha, fosfori bilanss

püsis samal tasemel.

Sisseostetud tootmisvahendite kogused (N ja P sisend) ja müüdud toodangu kogused (N ja P väljund)

olid 2021. aastal suuremad NTA ettevõtetes. Võrreldes 2015. aastaga püsis nii mineraalväetiste

kasutamine kui ka ostetud loomasööda osakaal 2021. aastal NTA-l ja väljaspool NTA-d samal tasemel.

2021. aastal oli NTA ettevõtetes lämmastiku kasutamise efektiivsus madal (N efektiivsus 62%). P

efektiivsus oli tasakaalus tootmise tasemel (P 98%). Väljaspool NTA-d majandati veelgi madalama N

efektiivsusega (56%) ning fosfori kasutamine oli säästva tootmise tasemel (P 78%). Madala

efektiivsusega majandamisel võivad suureneda kaod keskkonda, pikaaegse puudujäägiga

majandamisega võib aga kaasneda mullaviljakuse langus.

Uuringus leiti, et ettevõtete toiteelementide bilansi ja efektiivsuse näitajaid mõjutavad tugevalt aasta

ilmastik ja kasvutingimused – põllumajandusele soodsa ilmastikuga aastatel on toiteelementide

kasutamise efektiivsus suur.

69 Maaelu Teadmuskeskus, 2023. Taluvärava toiteelementide bilansi uuring 70 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

22

4. Ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja väljaspool seda

Põllumajandustootjate profiili muutustel võib olla oluline mõju nii põhjavee kui ka pinnavee seisundile.

Seejuures võib mõju olla nii positiivne kui ka negatiivne ning sõltuda paljudest asjaoludest nagu

põllumajandustootja teadlikkus, rakendatud tehnoloogilised uuendused, säästvate

põllumajanduspraktikate kasutuselevõtt, tootmismahtude suurenemine või vähenemine jne.

4.1. Ettevõtete keskmise põllumajandusmaa suurus ja selle muutused

Pikaajaliselt, perioodil 2004–2023 suurenes kasutatava põllumajandusmaa pindala Eestis 24,7%71.

Kasutatava põllumajandusmaa pindala hüppeline suurenemine toimus pärast EL-ga liitumist ja kasv

jätkus kuni 2016. aastani 72 . Võrreldes kahte viimast NTA tegevuskava perioodi, on kasutatava

põllumajandusmaa pindala Eestis (kasvupind ha) alates 2016. aastast (1 003 505 ha) vähenenud 1,6%

võrra aastaks 2023. aastaks (987 785 ha). NTA maakondades kokku oli kasutatava põllumajandusmaa

suurus 2016. aastal 263 415 ha, mis vähenes aastaks 2023 3% võrra 73 . Seega ei ole toimunud

märkimisväärset muutust kasutatava põllumajandusmaa pindalas võrreldes eelmise NTA perioodiga.

Küll aga on muutunud põllumajandusmaa pind tootja kohta, mille Eesti keskmine näitaja on üks

Euroopa suurimaid. Pikaajaliselt, perioodil 2001–2020, vähenes Eesti põllumajandustootjate arv 55

748 tootjalt 11 369 tootjale. Samal perioodil kasvas keskmine maakasutuse pindala ühe tootja kohta

16 ha-lt 86 ha-le (joonis 10). Kuigi põllumajandusmaa kogupindala on püsinud üldiselt muutumatuna,

muutus nii tootjate arv kui nende keskmine maakasutus ligikaudu 80% võrra74 . Seega on Eestis

pikaajalises plaanis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine suurmajapidamistesse.

Joonis 10. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta Eestis75.

71 Statistikaamet PM0281. 72 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 73 Statistikaamet PM0281. 74 Rasva, M., Jürgenson, E. 2022. Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment Possibilities. – Land. Vol. 11, No. 12, pp. 1–15. https://doi.org/10.3390/land11122270 75 Statistikaamet

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

2001 2003 2005 2007 2010 2013 2016 2020 2023

H a

Aasta

23

Kolme viimase aasta jooksul on Eesti põllumajandustootjate arv vähenenud 6% ehk 700 tootja võrra.

Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini. Kõige enam ehk 14%

vähenes põllumajandustootjate arv Jõgevamaal ning Võrumaal, ainukesena kasvas tootjate arv veidi

Harjumaal76.

2023. aastal tegutseb NTA-l 1128 põllumajandustootjat ning ettevõtete keskmine maakasutus 2023.

aastal on 99,2 ha, mis on mõnevõrra suurem, kui Eestis keskmiselt77.

4.2. Püsirohumaa keskmine suurus ja osakaalu muutused

Pikaajaliselt, perioodil 2004-2023 on püsirohumaa pindala Eestis kasvanud 6%. Samas, alates 2014.

aastast on püsirohumaa pindala Eestis järjepidevalt vähenenud. Selle üheks põhjuseks võib pidada

kariloomade (eriti piimalehmade) arvu vähenemist, mis toimus peamiselt aastatel 2014–2016. Tootjad

spetsialiseerusid ümber taimekasvatusele, millega seoses suurenes nii mullaharimise sagedus kui ka

väetiste kasutamine78.

Statistikaameti avaandmetes on maakasutuse andmed esitatud maakonnapõhiselt. Võrreldes

perioode 2016-2019 ning 2020-2023, on Eestis püsirohumaa pindala vähenenud keskmiselt 5% ning

NTA maakondades 10%79.

4.3. Erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutused

Põllumajandusettevõtjate koguarv perioodil 2012-2015 oli keskmiselt 19 186, millest

loomakasvatusega tegelevate põllumajandusettevõtjate arv oli 8379. Perioodil 2016-2019 olid

vastavad arvud keskmiselt 16 696 ja 696580.

2020. aastal oli Eestis 11369 põllumajanduslikku majapidamist, millest põllumajandustootjaid oli 6678

(Eestis on alates 2010. aastast kehtestatud majandusliku suuruse alampiiriks 4000 eurot), 2023. aastal

oli põllumajanduslikke majapidamisi 10 712, millest 6633 olid põllumajandustootjad81.

Võrreldes eelmise (2016-2019) NTA tegevuskava perioodiga, on perioodi 2020-2023 keskmisena Eestis

vähenenud veiste arv 1% võrra, kodulindude arv 0,3% ning muude loomade arv 23%. Sigade arv on

suurenenud ligikaudu 2%. Veiste arv NTA maakondades on nende perioodide võrdluses jäänud

ligikaudu samaks. Muude loomade arvu kohta NTA maakondades andmeid ei ole.

76 Statistikaamet, 2024. Uudised: Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid (13.02.2024). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-pollumajandusmaa-pind-tootja-kohta-uks- euroopa-suurimaid 77 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 78 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 79 Statistikaamet PM0281 80 Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2016-2019 81 Statistikaamet, PMS442

24

Joonisel 11 on ülevaade taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu muutustest olulisemate

kultuuride lõikes aastatel 2010, 2020 ja 2023.

Joonis 11. Põllumajanduslike majapidamiste arv kultuuride lõikes Eestis82.

NTA-l on 2023. aasta seisuga 1128 põllumajandustootjat. Peamiseks tootmistüübiks on taimekasvatus.

Taimekasvatusega tegelevaid põllumajandustootjaid on ligikaudu 846, kes moodustavad 75%

põllumajandustootjate koguarvust, loomakasvatusega tegelevaid ettevõtteid on 107 (9% koguarvust)

ning segatootmisega tegelevaid ettevõtteid 89 (8% koguarvust)83.

4.4. ÜPP toetuste jagunemine

Pindalalt kolm kõige suuremat toetusmeedet on ühtne pindalatoetus (ÜPT), keskkonnasõbraliku

majandamise toetus (KSM) ning mahepõllumajanduse toetus (MAHE). Keskkonnakaitselisest aspektist

on oluline välja tuua, et KSM ja MAHE toetuse saajad peavad täitma rangemaid keskkonnakaitselisi

nõudeid, kui seadustes sätestatud miinimumnõuded. ÜPT toetuse taotlejad peavad täitma seadustes

sätestatud minimaalseid keskkonnanõudeid 84 . Ühise põllumajanduspoliitika toetusmeetmete

andmete statistiline võrdlemine on veekaitse seisukohast oluline, kuna nimetatud meetmed

82 Statistikaamet PMS142 83 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 84 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

0 2000 4000 6000 8000 10000 12000 14000

Teravili

Kaunvili

Kartul

Tehnilised kultuurid

Raps ja rüps

Söödakultuurid põllumaal

Püsirohumaa

Püsirohumaa sööda tootmiseks

Hooldatav püsirohumaa

Püsikultuurid

Majapidamiste arv

K u

lt u

u ri

d

2010 2020 2023

25

mõjutavad otseselt põllumajanduspraktikaid, mis omakorda suurendavad või leevendavad

põllumajanduse survet veekvaliteedile.

2022. aasta üle-Eestiliste andmete põhjal asub taotlusalusest pinnast NTA-l 21% keskkonnasõbraliku

majandamise (KSM), 14% ühtse pindalatoetuse (ÜPT), 9% mullatoetuse ja 6% mahetoetuse meetme

(MAHE) pinnast85.

NTA-l kasutatakse enim KSM pindalapõhist toetust (joonis 12). Oluline erinevus on toetusealuse pinna

põllumaade osakaalus võrreldes üle-eestilisi keskmisi ning NTA-d. NTA-l moodustavad põllumaad ÜPT

pinnast 88% ja KSM tootjatel 93%. Põllumaa osatähtsus ei ole viimastel aastatel muutunud. MAHE

põllumaa taotlusalune pindala on järjest suurenenud ning moodustas 2022. aastal 76,8%

taotlusalusest MAHE maast NTA-l. Püsirohumaade osatähtsus NTA põllumajandusmaast väheneb

aasta-aastalt kõikides toetusgruppides. Seega, NTA-l on üle-eestilise keskmisega võrreldes põllumaid

võrreldes püsirohumaadega rohkem – ÜPT toetuse saajatel 2,8 korda, KSM tootjatel 1,6 korda ja

MAHE tootjatel 1,7 korda rohkem86.

Joonis 12. Püsirohumaa (PR) ja põllumaa (P) (põllukultuurid, sh mustkesa + lühiajalised rohumaad)

jaotus NTA-l aastatel 2016–2022 toetusmeetmete lõikes (tulpadele on märgitud pindala hektarites)87.

Lisaks ülal kirjeldatud toetusmeetmetele, rakendatakse läbi ÜPP strateegiakava 2023-2027 pinna- ja

põhjaveekaitse toetusmeedet 88 , 89 (vt ka lisa 4). Põhjavee kaitse toetuse eesmärgiks on

põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine ning toetus on suunatud just

veekaitseliselt tundlikele piirkondadele (põllud kaitsmata põhjaveega aladel, olulistel allika- ja

karstialadel, põllud, millel asub allikas või karstivorm). Pinnavee kaitse toetus on suunatud põldudele,

85 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 86 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 87 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 88 Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022055?leiaKehtiv 89 Perioodi 2023-2027 põhjavee kaitse toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024008?leiaKehtiv

26

mis paiknevad toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis pinnaveekogumi valgalal

asuva veekogu kaldal ning toetuse eesmärk on põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu

vähendamine.

Perioodil 2014–2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määrad ei olnud

põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveerivad ning toetuste taotlemise maht

oli ebapiisav. Seda arvesse võttes kehtestati ÜPP strateegiakava perioodil 2023-2027 kõrgemad

toetusmäärad.

27

5. NTA tegevuskava 2025-2028

NTA tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski

vähendamiseks. Tegevuskava üldeesmärgiks on luua eeldused säästva põllumajandustootmise

arenguks ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks.

NTA tegevuskava 2025-2028 koosneb nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest (lisa 1) ning hea

põllumajandustava meetmetest (lisa 2), mis on kehtestatud Veeseadusega 90 . Lisaks veekaitse

piirangutele sisaldab tegevuskava ka toetavaid meetmeid (ptk 5.2).

Täiendavalt NTA tegevuskava meetmetele, aitavad veekeskkonnale avalduvat

põllumajanduskoormust vähendada ka HELCOM-i Läänemere tegevuskavas91 (ja sellega koos vastu

võetud Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegias92), EL-i ÜPP strateegiakavas 2023-2027 ning

perioodi 2022-2027 veemajanduskavades planeeritud tegevused ja meetmed põllumajanduse

reostuskoormuse vähendamiseks. Seoseid ülaltoodud tegevuskavadega on käsitletud lisas 4.

5.1. Meetmed veeseaduses ja selle alamaktides

Nitraadidirektiivi lisa II ja III meetmed on Eesti õigusesse üle võetud veeseadusega, mille 6. Peatüki 7.

jaos kehtestatakse keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta põllumajandusest tuleneva

koormuse leevendamiseks (lisa 1).

Hea põllumajandustava veeseaduse mõistes tähendab Eesti loodus- ja kliimatingimustele vastavaid

ning üldisi keskkonnatingimusi arvestavaid üldtunnustatud tootmisvõtteid ja -viise, mille järgimine

võimaldab vähendada põllumajanduslikust tegevusest põhjustatud keskkonnariski veele.

Hea põllumajandustava on põllumajanduse üldtunnustatud reeglistik, mis koosneb õigusaktidega

määratud keskkonnanõuetest ja soovituslikest juhistest. “Hea põllumajandustava” sisaldab

kohustuslikke nõudeid, mis on sätestatud veeseaduses ja selle alamaktides (lisa 2) ning mille täitmine

on kõigile tootjaile kohustuslik nii nitraaditundlikul alal kui ka väljaspool seda. Lisaks seadusesätetele

on „Heas põllumajandustavas“ veel peatükid, mis käsitlevad põllumajanduse ja keskkonnakaitse

vahelisi seoseid, veehoidu, muldade säästvat kasutamist ja kaitset, väetiste ja sõnniku

keskkonnasäästlikku kasutamist, taimekaitset, maakasutuse korraldust, maaparandust ja

reoveekäitlust põllumajanduses.

5.2. Toetavad meetmed

Toetavad meetmed, nt erinevad uuringud, aitavad kaasa keskkonnahoidlike praktikate rakendamisel

põllumajanduses või parandavad teadmisi veekvaliteeti mõjutavatest aladest. Uute toetavate

90 EL nitraadidirektiivi art 5 lg 1 näeb ette, et direktiivi artiklis 1 määratletud eesmärkide saavutamiseks peavad liikmesriigid käivitama määratud tundlike alade suhtes tegevusprogrammid. Lg 4 kohaselt peavad tegevusprogrammid sisaldama: a) direktiivi III lisas kirjeldatud meetmeid ning b) liikmesriikide kehtestatud hea põllumajandustava eeskirjades sätestatud meetmeid. 91 Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf 92 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

28

meetmete väljatöötamisel lähtutakse eelkõige asjakohastes uuringutes antud soovitustest ning

huvigruppide kaasamisel selgunud vajalikest tegevustest.

NTA tegevuskavas 2025-2028 on kavandatud kuus meedet ning nende all 15 tegevust. Arvuliselt

suurema osa moodustavad jätkutegevused NTA tegevuskava 2021-2024 perioodist. Need on pidevad

tegevused ning eelmisel tegevuskava perioodil kavandatud tegevused, mida ei jõutud täielikult ellu

viia, kuid mis on asjakohased ja olulised meetmete tulemuslikkuse saavutamiseks.

NTA perioodi 2025-2028 tegevuskava üheks mahukaimaks tegevuseks ning peamiseks suunaks on

tegevuste kavandamine läbi teekaardi rakendamise, mille elluviimise tulemusena jõutakse NTA

laiendamise ja täiendavate veekaitse meetmete rakendamise otsusteni (ptk 5.2.1).

Selleks, et luua eeldused säästva põllumajandustootmise arenguks ning pinna- ja põhjavee hea

seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks, rakendatakse perioodi 2025-2028 tegevuskavas kuut

meedet.

Meede 1. Tervisele ohutu joogivee tagamine ühisveevärgiga katmata piirkondades

Meetme eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu joogivesi hajaasustusega piirkondade elanikele, kellel

puudub ligipääs ühisveevärgile. Selleks on vajalik riikliku keskkonnaseire programmi jätkamine, et

tuvastada saastunud või ohustatud kaevuveega kaevud. Läbi KOV-ide koolitamise ning uute kaevude

rajamise toetamise aidatakse kaasa nõuetekohase joogivee tagamisele. Hajaasustuse programmi toel

tagatakse maapiirkondades elavatele peredele head elutingimused ning seeläbi aidatakse kaasa

elanike arvu püsimisele neis piirkondades.

Meetme raames viiakse seega ellu koolitusi ja teavitustööd kohalikele omavalitsustele, jälgitakse ja

hinnatakse põhjavee seisundit ning toetatakse saastunud või ohustatud kaevude asendamist, et

ennetada ja vähendada terviseriske joogivee kvaliteedi halvenemise tõttu.

Meede 2. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja majandamisvõtete rakendamine põllumajanduses

Punktreostuse ärahoidmisel on oluline sõnniku- ja silohoidlate tehniline seisukord ja piisav mahutavus,

mis on jätkuvalt probleemiks. Selleks, et parandada põllumajandustootmise konkurentsivõimet

keskkonnakoormust suurendamata, tuleb jätkata sõnniku- ja silohoidlate rajamise ja korrastamise

toetamist.

Väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise optimeerimise juures on oluline roll kaasaegsete

põllumajandustehnoloogiate rakendamisel. Toitainete bilansi arvestamisel ning väetiste kasutamise

tõhustamisel avalduvad olulised majanduslikud mõjud põllumajandustootja tootlikkusele ja

konkurentsivõimele, näiteks väheneb võimalus mullas toiteelementide liia ja/või puudujäägi

tekkimiseks. Põllumajanduspraktikate tõhustamine ja andmete digitaliseerimine aitavad samas kaasa

ka veekaitse- ning keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Nende andmete põhjal saab näiteks hinnata,

kui palju veekogu valglal lämmastikväetisi kasutatud on ning kui palju neist saagiga koristamata on

jäänud ja seetõttu tõenäoliselt mullast välja on leostunud. Samuti saab analüüsida väetiste kasutamise

asukohaspetsiifilist mõju pinna- ja põhjaveele.

Meetme eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist põllumajanduses, et

vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja tagada säästlik ressursside kasutamine. Selleks toetatakse

sõnniku- ja silohoidlate rajamist ja korrastamist, et vältida reostusohtu ning arendatakse e-

põlluraamatut ja seonduvaid teenuseid, mis aitavad põllumajandustootjatel tõhustada

põllumajanduspraktikaid, paremini hallata ja jälgida oma tegevuse keskkonnamõjusid.

29

Meede 3. Põllumajandustootmise mõju selgitavate uuringute ja seirete korraldamine (sh uuringud

ja tegevused veekogumite valgaladel, kus veekogumi halva seisundi üheks põhjuseks on toitainete

koormus)

Inimtegevuse, sh põllumajandustootmise, mõju veekeskkonnale hinnatakse riikliku keskkonnaseire

programmi raames kogutud andmete alusel. Lisaks sellele on oluline ellu viia uuringuid, mis

keskenduvad konkreetsele probleemile või probleemsele piirkonnale ning seeläbi koguda asjakohast

teavet põllumajandustegevuse mõju kohta veekeskkonnale, mida riikliku seire andmete põhjal ei ole

võimalik hinnata ega analüüsida. Sarnased uuringud on aluseks olemasolevate keskkonnanõuete

tõhususe hindamisel, uute keskkonnasäästlike praktikate, kohustuslike nõuete ja vabatahtlike

meetmete välja töötamisel. Oluline on uuringute tulemuste, juhendmaterjalide või teadmiste

kättesaadavaks tegemine nii ametkondadele, organisatsioonidele kui ka põllumajandustootjatele.

Meetme eesmärk on uurida ja hinnata põllumajanduse mõju veekogumite seisundile, eriti

piirkondades, kus on tuvastatud toitainete liigne koormus. Selle raames pakutakse

põllumajandustootjatele oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike silotootmise

tehnoloogiate rakendamiseks, mõõdetakse ja hinnatakse veekaitsemeetmete tõhusust

pilootpiirkondades ning vaadatakse üle riiklike põhja- ja pinnavee seireprogrammide metoodikad, et

parandada seire raames kogutavate andmete praktilisust, täpsust ja tõhusust.

Meede 4. Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse-eesmärkide saavutamiseks

Põllumajanduse konkurentsivõime suurendamine samaaegselt keskkonnakoormust suurendamata on

keeruline ülesanne. Nitraadikoormuse osas ühisele arusaamale jõudmiseks tuleb arendada koostööd

kõikide seotud osapoolte vahel, analüüsides mõju sotsiaalsektorile, regionaalarengule, riigi

toidujulgeolekule ja väliskaubandusele, põllumajandusele, elu- ja looduskeskkonnale jne.

Meetme eesmärk on luua ja tugevdada õiguslikke aluseid ja koostöömehhanisme erinevate

ametkondade ja huvigruppide vahel, et saavutada NTA eesmärgid. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis

hõlmavad NTA uute piiride ja/või kohustuslike veekaitsemeetmete väljatöötamist, tuginedes

sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsile ning kaasates aktiivselt huvigruppe ja avalikkust

otsustusprotsessi.

Meede 5. Teadlikkuse tõstmine ja asjatundlikkuse tagamine

Toitainete koormuse piiramine eeldab tihedat koostööd huvigruppide vahel. Nõuandeteenust

pakkuva nõustaja teadlikkusest sõltub paljude tootjate teadlikkus ja keskkonnakaitse nõuete täitmine.

Seetõttu on vajalik nõustajate regulaarne koolitamine – nii uute teadmiste jagamiseks kui ka

olemasolevate teadmiste kinnistamiseks.

Asjakohaste uuringute tulemuste, juhendmaterjalide ning parimate praktikate näited tuleb teha

kättesaadavaks nii ametkondadele, nõustajatele. Põllumajandustootjatele tuleb infot jagada

nõuandeteenuse kaudu ning otse teemakohastel üritustel, seminaridel jm.

Planeerida tuleb regulaarseid ja jooksvaid kohtumisi, et arutada NTA tegevuskava täitmisega ja

õigusloomega seotud küsimusi, jagada uusimaid teadmisi põllumajanduse veekaitse- ja

keskkonnavaldkonnas, analüüsida põllumajandustootjatel tekkinud küsimusi, toetada kohalikke

omavalitsusi nende kohustuste täitmisel joogiveega varustamisel jne.

Seega on meetme eesmärk parandada veekaitsealast teadlikkust põllumajandussektoris, et toetada

kestlikke põllumajandustavasid ning vähendada survet veekeskkonnale. Selle raames jätkatakse

30

põllumajanduse veekaitse töörühma93 tegevust, tõstetakse nõustajate teadlikkust veekaitse teemadel

õppekava ja koolituste abil ning pakutakse veekaitsealast koolitust põllumajandustootjatele.

Meede 6. Järelevalve töökorralduse tõhustamine

Põllumajanduse valdkonna keskkonnajärelevalve teostamisel on Keskkonnaametile üheks peamiseks

probleemiks andmete kättesaamise võimalikkus ja keerukus, et hinnata tegevuse vastavust nõuetele.

Meetme eesmärk on tõhustada põllumajanduse valdkonna keskkonnajärelevalve alast töökorraldust

läbi nutikate kontrollivõimaluste laiendamise E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt.

Meetmete kirjeldused koos täideviijatega ning maksumuse prognoosiga on tabelis 1.

93 Kliimaministeerium, 2024. Põllumajanduse veekaitse töörühm. Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/pollumajanduse-veekaitse-tooruhm

31

Tabel 1. NTA tegevuskava 2025-2028 meetmed.

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

1. Tervisele ohutu joogivee tagamine hajaasustusaladel.

1.1 Koolituste korraldamine kohalikele omavalitsustele seoses NTA hajaasustusega piirkondade eramajapidamiste veevarustuse tagamisega.

Koolitused on läbi viidud – vähemalt neli koolitust perioodi kohta.

Koolitused on läbi viidud ning infomaterjalid on koostatud. Juhis koos koolitusmaterjalidega on kättesaadav Keskkonnaameti kodulehelt. Korraldati neli koolitust, mille teemade valik lähtus KOV-ide huvist ja soovidest:

• 16.11.2021 toimus NTA KOV-idele suunatud koolitus, kus jagati teadmisi ja soovitusi eramajapidamiste veevarustuse paremaks korraldamiseks. Koolitusmaterjali tutvustas ekspert Madis Metsur Maves OÜ-st. Koolitus toimus koostöös KeA keskkonnahariduse osakonnaga.

• 07.06.2022 toimus NTA KOV-idele koolitus, kus põhiliseks teemaks oli ülevaade NTA põhjaveeseirest ja puurkaevu „elukaarest“. Koolituse viis läbi Eesti Geoloogiateenistus.

• 26.10.2022 toimus teabepäev Väike-Maarja vallas. Valla keskkonnaspetsialist tutvustas piirkonna probleeme ja valla tegemisi. Pärast seda toimus praktiline väliosa piirkonna põllumajandustootja objektidel, sh tutvuti suurfarmi keskkonnarajatiste, karsti ja kaasaegsete põlluharimispraktikatega.

• 06.12.2023 teabepäeval Rakveres, kus anti ülevaade NTA seire tulemustest, põhjavee mikrobioloogiast, puurkaevude sanitaar- ja toitealadest ning kaevude rajamisest ja sellega seotud probleemidest.

Kõikide teabepäevade ettekanded on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel ning KOV-idele saadeti vastavad viited.

Jätkata KOV-idele suunatud koolituste läbiviimisega perioodil 2025-2028. Korraldada vähemalt üks koolitus aastas, mille teemade valikul lähtuda kohalike omavalitsuste huvidest ja soovidest.

2028 Keskkonnaamet

1.2 NTA kaevude NO3 ja

taimekaitsevahendite sisalduse seire riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee seire

NTA põhjavee seire raames analüüsitakse igal aastal orienteeruvalt 200 veeproovi hajaasustusaladel asuvatest kaevudest.

Nitraaditundliku ala põhjavee seires on viimastel aastatel Pandivere piirkonnas neli korda aastas seiratud 17 kaevu, Adavere- Põltsamaa piirkonnas 15 kaevu ning kord aastas seiratakse Pandiveres 34 kaevu ning

Jätkata NTA kaevude NO3 ja taimekaitsevahendite sisalduse seiret riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee seire allprogrammi NTA põhjavee seire alamprogrammi

Pidev Kliimaministeerium,

Keskkonnaagentuur

32

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

allprogrammi NTA põhjavee seire alamprogrammi raames.

Adavere-Põltsamaa piirkonnas 20 kaevu. Seega on analüüsitud ligikaudu 182 kaevu veeproovi ning tulemus on ligikaudu saavutatud. Pestitsiide analüüsiti kõikides seirejaamades vähemalt korra 4 aasta jooksul.

raames. Tegevuskavaga ei näha ette seirevõrgu, -mahu ega -näitajate muutmist.

1.3 Seire käigus ilmnenud saastunud või ohustatud kaevuveega kaevude teavitustöö kohalikele omavalitsustele.

Kohalikke omavalitsusi teavitatakse iga-aastaselt saastunud veega (vähemalt üks NO3 seiretulemus üle 50 mg/l) ja ohustatud seisundiga (vähemalt üks NO3 seiretulemus vahemikus 40-50 mg/l) kaevudest, NO3- ga saastunud vee tarbimise ohtudest ja KOV kohustustest ohutu joogivee tagamisel.

Teavitati kohalikke omavalitsusi, mille territooriumil nitraaditundlikul alal riikliku põhjaveeseire tulemuste alusel oli puur- ja salvkaevusid, mille vees nitraatide sisaldus ei vastanud joogivee nõuetele (nitraatide aasta keskmine sisaldus > 50 mg/l) või tuvastati ohustatud joogiveekvaliteediga (nitraatide aastakeskmine sisaldus >25mg/l ja 40-50mg/l) kaevusid.

• 2021. a. NTA põhjaveeseire tulemused koos selgitustega edastati kõikidele NTA KOV-idele 05.05.2022.

• 2022. a. NTA põhjaveeseire tulemused edastati koos selgitustega kõikidele NTA KOVidele 21.03.2023.

• 2023. aasta NTA põhjaveeseire ülevaade anti EKUK poolt 06.12.2023 toimunud teabepäeval ning edastati pärast teabepäeva 18.12.2023 KOV-idele meili teel.

• 2024. aasta seiretulemusi veel ei ole.

Jätkata riikliku põhjaveeseire käigus ilmnenud saastunud või ohustatud kaevuveega kaevude kohta info ja selgituste edastamist NTA kohalikele omavalitsustele. Igal aastal pärast riikliku põhjaveeseire tulemuste selgumist teavitatakse kohalikke omavalitsusi, mille territooriumil nitraaditundlikul alal riikliku põhjaveeseire tulemuste alusel on kaevusid, mille vees nitraatide sisaldus ei vastanud joogivee nõuetele või tuvastati ohustatud joogiveekvaliteediga kaevusid. Teavitusega koos selgitatakse KOV kohustustest ohutu joogivee tagamisel.

Pidev Keskkonnaamet

1.4 Hajaasustuse elanikele kvaliteetse joogivee tagamiseks kaevude asendamine hajaasustuse programmist.

Hajaasustuse programmi tingimustele vastavad taotlused on rahuldatud.

RTK-l on kokkuvõte veesüsteemide valdkonnas rahastatud tegevuste kohta KOV-ide lõikes. KOV-idelt saadud info kohaselt on perioodil 2021-2024 NTA-l asendatud kaevude arv järgmine94 (andmed seisuga 28.05.2024):

• Tapa vallas umbes 15 puurkaevu; • Paide linnas 12 puurkaevu (sh 4

puurkaevu, mille toetuse määramise otsus oli 2020. a. programmist, kuid ehitus toimus 2021. aastal);

• Vinni vallas 19 kaevu (2021-2023); • Väike-Maarja vallas umbes 28

puurkaevu; • Kadrina vallas 10 puurkaevu.

Jätkata hajaasustuse elanikele kvaliteetse joogivee tagamiseks kaevude asendamise toetuse maksmist hajaasustuse programmist.

Pidev Kohalikud omavalitsused,

hajaasustuse elanikud, Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

94 NTA-le jääb ka Rakvere linn, kes ei osale hajaasustuse programmis, kuna puudub abikõlblik piirkond

33

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

2. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses.

2.1 Sõnnikuhoidlate ja silohoidlate korrastamiseks ja rajamiseks toetusvõimaluse säilitamine.

ÜPP strateegiakava 2028- 2032 koostamisel on välja selgitatud investeeringuvajadused ja säilitatud sekkumised sõnniku- ja silohoidlate korrastamise ja rajamise toetamiseks.

ÜPP strateegiakavas 2023-202795 on ettenähtud järgmised sekkumised: "Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, "Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine".

NTA tegevuskava 2025-2028 kattub valdavas osas ÜPP strateegiakava 2023- 2027 perioodiga. ÜPP strateegiakava 2028-2032 perioodi sekkumiste välja töötamisel selgitatakse investeeringuvajadused ning luuakse sekkumised sõnniku- ja silohoidlate korrastamise ja rajamise toetamiseks.

2028 Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

2.2 Sõnniku- ja silohoidlate korrastamine ja rajamine.

ÜPP strateegiakava toetustingimustele vastavad rahastustaotlused sõnniku- ja silohoidlate korrastamiseks ja rajamiseks on rahuldatud.

Nitraaditundlikele aladele rajati PRIA rahastuse toel perioodil 2021-202496 kokku 8 uut sõnnikuhoidlat (arvesse on võetud ainult lõpetatud projekte). Rajatud sõnnikuhoidlate kogumahutavus on 63 146 m3 ning ehitamiseks maksti toetust 741 772,53 eurot. Sellel perioodil ei korrastatud nitraaditundlikel aladel asuvaid sõnnikuhoidlaid.

Jätkata sõnniku- ja silohoidlate korrastamise ja rajamise toetamist ÜPP strateegiakava raames.

Pidev Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

2.3 E-põlluraamatu ja seonduvate teenuste arendamine.

E-põlluraamatu ja seonduvate teenuste arendustegevused on ellu viidud.

Põlluraamatute keskse digitaliseerimise projekti esimene etapp kestis detsembrini 2023. Esimese etapi eesmärgiks oli keskse e- põlluraamatu jaoks luua seadusandlik ja tehniline baas. 2024. aasta 1. aprillist alates lisandus e-PRIA põldude haldamise teenusesse uus funktsionaalsus, mis võimaldab põlluharijatel elektroonset põlluraamatut (e-põlluraamatut) pidada ka PRIA teenuses97. e-PRIA põldude haldamise teenuse (PHT) elektroonse põlluraamatu funktsionaalsus on kasutatav kõigile põllumajandustootjatele. Kasutamiseks ei pea olema toetuse taotleja, seega saavad seda tasuta kasutada ka põlluharijad, kes seni pole põlluraamatu pidamiseks kasutanud mõnda eratarkvara või soovivad keskkonda vahetada. Elektroonse põlluraamatu täitmine ei ole kohustuslik, kuid keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) taotlejad peavad hiljemalt 15. juuliks tegema valiku, kas nad peavad elektroonset põlluraamatut PRIA poolt pakutavas põldude haldamise teenuses või mõnes eratarkvaras.98

Kavandatud tegevused: • E-põlluraamatus luuakse toimiv

bilansi arvestuse võimalus. • E-põlluraamatu kasutajale

luuakse võimalus saada väetamis- ja lupjamissoovitusi.

• PRIA, KeA, PTA menetlejale luuakse ligipääs põlluraamatu andmetele.

• Välistele osapooltele luuakse eeldused e-põlluraamatu andmete kasutamiseks.

• Eratarkvarade põlluraamatud on e-põlluraamatuga liidestatud.

2028 PRIA

3. Põllumajandustootmise mõju selgitavate

3.1 Keskkonnasõbralikud silotootmise tehnoloogiad – põllumajandustootjatele

Projekt „Kestlik silotootmine – Sustainable Silage“ on ellu viidud.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Eesti Maaülikooli, Maaelu Teadmuskeskuse, Läti Põllumeeste

Jätkata projekti „Kestlik silotootmine – Sustainable Silage“ elluviimist.

(projekti elluviimist toetab

2026 Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Maaülikool, Maaelu

95 Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 (version 3.1). Kättesaadav: https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/%C3%BCpp-2023-terviktekst-2024-01-01-v3-1_1.pdf 96 PRIA andmed seisuga 05.06.2024 97 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: PRIA elektroonilise põlluraamatu teenus alustab aprillis 98 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: Veebiseminar „PRIA elektroonse põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav. 14.05.2024

34

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

uuringute ja seirete korraldamine.

oskusteabe ja praktiliste juhiste andmine keskkonnasõbralike praktikate rakendamise kohta silo tootmisel ja käitlemisel.

Parlamendi ja Soome ProAgria nõuandeorganisatsiooniga viib aastatel 2023–2026 läbi projekti „Kestlik silotootmine – Sustainable Silage“. Projekti eesmärk on vähendada silo tootmisest ja käitlemisest tulenevaid keskkonnamõjusid. Katseprogrammi raames pakutakse põllumajandustootjatele oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike praktikate rakendamise kohta silo tootmisel ja käitlemisel. Programmis osalevad põllumajandustootjad, kelle tegevusvaldkond puudutab piimatootmist, lihaveisekasvatust, lambakasvatust, biogaasi tootmist, silo tootmist müügiks või muuks otstarbeks. Projekti elluviimist toetab INTERREG Kesk-Läänemere Programm.99

INTERREG Kesk- Läänemere Programm)

Teadmuskeskus (välispartnerid Läti Põllumeeste Parlament ja Soome ProAgria nõuandeorganisatsioon)

3.2 Põllumajanduse veekaitsemeetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas.

Käimas on projekti II etapp, mille aruanne valmib 2029. aastal.

Valminud on I etapi vahearuanne. Uuringu I etapis100: 1. Koostati lõpparuanne, mis andis seire käigus kogutud andmete põhjal esialgse hinnangu meetmete tõhususest ja tegi ettepanekuid nii NTA tegevuskava 2026‒ 2029 meetmeteks kui ka VMK 2022‒2027 meetmeprogrammi meetmete rakendamiseks. 2. Valmis esialgne valglapõhine põllumajandusmeetmete planeerimise mudel, mille alusel oleks võimalik edaspidi metoodiliselt planeerida teistele pinnaveekogumi valglatele põllumajanduse keskkonnameetmed ning anda hinnanguid meetmete tõhususe kohta, sh hinnangut meetmete mõju avaldumises ajaskaalas. 3. Valmis hüdrogeoloogiline mudel pinna- ja põhjavee seoste, põhjavee toitumise, liikumise ja tegevuste mõju efektiivsuse hindamiseks. Uuringut viivad läbi Taltech (pinnavee uuring, üldine koordineerimine ja meetmete tõhususe hindamine), EKUK (põhjavee uuring, meetmete rõhususe hindamine) ning METK (dreenivee uuring, meetmete tõhususe hindamine). Pilootpiirkonnaks on Sõmeru jõe valgala (jätk CleanEST projektile). Uuringut rahastab

Jätkata töö II etapiga, mis on planeeritud aastateks 2026-2029. Uuringu II etapis jätkatakse valitud valglal rakendatud meetmete tõhususe hindamist seire andmete põhjal, mille alusel on võimalik I etapil valminud valglapõhist põllumajandus-meetmete planeerimise mudelit valideerida ja täiendada.

180 000 2029 (projekt lõppeb NTA tegevuskava perioodil 2029-2032)

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus, Kliimaministeerium

99 Nemvalts, J., 2023. Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid. Põllumehe Teataja, märts 2023. Kättesaadav: https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/03/06/silotootmise-katseprogramm/ 100 Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. 2023. Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas (Sõmeru jõe valgla). I etapp 2023–2025. 2023. a. tegevuste ja tulemuste kokkuvõte

35

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

Kliimaministeerium ning see viiakse ellu kahes etapis.

3.3 Riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee ja pinnavee seire allprogrammide ülevaatamine.

Riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee ja pinnavee seire allprogrammid on üle vaadatud ning vajadusel on asjakohased muudatused sisse viidud.

- Käesoleva NTA tegevuskava 2025-2028 koostamisel koondati ettepanekud NTA seirekava täiendamiseks (lisa 3). Ettepanekud koondati viimastel aastatel valminud uuringutest ning tegevuskava koostamisel kaasatud osapooltelt. Riikliku keskkonnaseire programmi täitmist korraldab Keskkonnaagentuur (KAUR), kes vaatab ettepanekud üle ning hindab võimalust ja asjakohasust nende rakendamiseks. Seirekava muutmisega seotud kulud ei ole selle tegevuskava osa.

2026 Keskkonnaagentuur

4. Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse eesmärkide saavutamiseks.

4.1. Teekaardi elluviimine, mille eesmärk on välja töötada ja kehtestada NTA uued piirid ja/või uued kohustuslikud veekaitsemeetmed, viies selleks läbi sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi ning kaasates huvigruppe ja avalikkust.

Teekaart on ellu viidud. Perioodil 2021-2024 viidi läbi alusuuringud, mis moodustavad sisulise osa teekaardi esimestest etappidest: Valmis NTA nimistu täiendamise uuring koos mõjuanalüüsiga101. Valmis hüdrogeoloogiline uuring ja saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade modelleerimine102.

Teekaart ning selle raames elluviidavad tegevused on lisas 1.

53 000 2028 Kliimaministeerium (konkreetsete tegevuste eest vastutajad on tabelis 2).

5. Teadlikkuse tõstmine ja asjatundlikkuse tagamine.

5.1 Põllumajanduse veekaitse töörühma töö jätkamine.

Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumised toimuvad vähemalt üks kord aastas.

Kohtumised on toimunud üks kord aastas. Jätkata põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisi üks kord aastas.

Pidev Kliimaministeerium

5.2 Nõustajate veekaitsealase teadlikkuse tõstmiseks põllumajanduse veekaitsealase õppekava kinnitamine METK poolt ning koolituste läbiviimine.

Õppekava on METK poolt kinnitatud ning koolitused on toimunud vastavalt õppekavale.

Koostöös toonase Maaeluministeeriumiga koostati põllumajandus-veekaitsealane õppekava, mis on kinnitatud Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatuse poolt. Õppekava alusel viidi läbi koolitus konsulentidele märtsis 2022.

EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava perioodil 2017-2023 võisid nõustamisteenuseid osutada vaid konsulendi kutsega inimesed (koordineeris MES). Alates uuest perioodist, 2024. aastast, abistab METK põllu- ja maamajanduse valdkonna nõustamise korraldamist. ÜPP uue strateegiakavaga seoses on kõige olulisem nõustamisega seotud muudatus see, et nõustajate nimekirja kandmist saavad lisaks kutsega inimestele taotleda ka kõrgkoolide õppejõud, kutseõppeasutuste õpetajad, teadustöötajad ja oma valdkonnas kogenud ettevõtjad. Seega

2028 Maaelu Teadmuskeskus

(METK)

101 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 102 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf

36

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

laieneb nõustajate ring ning võimalus on muuta nõuandeteenus kättesaadavamaks. Nõustajale, kes pakub toetavat nõuandeteenust, on seatud nõuded regionaalministri 27.12.2023 määruses nr 113103 toetuse tingimuste kohta. Täienduskoolitustele esitatavad nõuded on jäänud endiseks tulenevalt täiskasvanute koolituse seadusest104. Tegevuskava raames kinnitab METK põllumajandus-veekaitsealase õppekava. Aluseks võetakse varasem MES-i juhatuse poolt kinnitatud õppekava, mida vajadusel kohandatakse. Õppekava alusel korraldatakse koolitus(ed) nõustajatele.

5.3 NTA põllumajandustootjate veekaitsealane koolitamine

Põllumajandustootjaid on veekaitseteemadel koolitatud muude käimasolevate projektide ja koolitusprogrammide raames.

Koostöös Maaeluministeeriumiga (end.) koostati veekaitsealane koolitusprogramm, mis lähtus NTA tegevuskava 2021-2024 lisast 4 (põllumajandustootjate koolituskava). Koolitusprogrammi alusel viidi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) poolt läbi kaheksa koolitus- /õppepäeva, mis toimusid veebis:

• 29.11.21 - Veekaitse kohustused ja vajadused. 38 osalejat.

• 21.12.21 - Veekaitse kohustused ja vajadused. 30 osalejat.

• 16.03.22 - Veekaitse kohustused ja vajadused. 64 osalejat.

• 12.04.22 - Veekaitse kohustused ja vajadused. 45 osalejat.

• 13.12.22 - Veekaitse vajadused ja kohustused: karst põllumaal. 59 osalejat.

• 25.04.2023 - Veekaitse kohustused ja vajadused: põllumajanduse ohud ja võimalused. 80 osalejat.

• 02.11.2023 - Veekaitse vajadused ja kohustused. Infopäeval käsitleti veekaitse olulisust, keskendudes väetamisele, toitainete liikumisele mullas ning veekaitsealastele põllumajandustoetustele.

Põllumajandustootjatele suunatud veekaitsealaseid koolitusi eraldiseisva tegevusena NTA tegevuskavasse ei kavandata. Veekaitsealaseid koolitusi viiakse ellu muude käimasolevate projektide raames: LIFE IP CleanEST (veemajanduse integreeritud projekt, mis keskendub Ida- ja Lääne-Virumaa veekogumite seisundi parandamisele), LifeSIP AdaptEST (kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis), põllumajandustootjatele suunatud toetusmeetmete tutvustused jne.

Pidev Kliimaministeerium, Regionaal-

ja Põllumajandusministeerium

103 Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024 104 Täiskasvanute koolituse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv

37

Meede Tegevus Indikaator Taustainfo perioodil 2021-2024 tehtu kohta Tegevuskava 2025-2028 Maksumus (EUR)

Tähtaeg Vastutaja

Eesmärk on mõista, kuidas saame veeressursse säästlikult kasutada ja kaitsta. 122 osalejat.

• 28.11.2023 – „Kas ilma veeta saame piimapulbri ja kuiva veini?“ ning „A’ kust sa tead, et see reostus põllumajandusest pärit on?”. 110 osalejat.

6. Järelevalve töökorralduse tõhustamine.

6.1. Järelevalve tõhususe hindamine pärast e- põlluraamatu kasutuselevõttu

E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt on hinnatud senise järelevalve töökorralduse tõhusust.

- E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt on hinnatud senise järelevalve töökorraldust.

2028 Keskkonnaamet

38

5.2.1. Teekaart: NTA 2028

Sissejuhatus105

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine

suurmajapidamistesse. Võrreldes perioodiga 2016-2019, on perioodil 2020-2022 Eesti põldudel

lämmastiku kogused väetamise tõttu kasvanud keskmiselt 13% ning viimase seitsme aastaga 16%

(näitaja kirjeldab mineraalväetiste kasutamist aruandeaasta saagile) 106. Samuti on NTA maakondades

tõusnud sõnnikus sisalduvad lämmastiku kogused ca 4% (võrreldes perioodiga 2016-2019). Samas on

vähenenud väetatud rohumaa ja põllumaa pindalad. Seega on lämmastikväetiste kasutamine ajas

kasvanud nii NTA piirkonnas kui ka laiemalt üle Eesti. Tõusnud on ka sügis-talvise perioodi sademete

hulk. Lisaks NTA piirkonna hüdrogeoloogiale on need põhilised tegurid, mille koosmõjul on seletatav

nitraadisisalduse tõus nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees.

2020-2023. aasta seireandmete analüüs näitab, et võrreldes eelmise perioodiga on NTA põhjavee

keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11%. Kui perioodil 2016-2019 oli NTA põhjavee keskmine

nitraadisisaldus 30,2 mg/l, siis perioodil 2020-2023 oli keskmine nitraadisisaldus tõusnud 33,6 mg/l-

ni.

Prognooside kohaselt väheneb järgmise kümne aasta jooksul mineraalväetiste kasutamine Eestis, aga

veiste, sigade ja kodulindude arv suureneb, võib eeldada ka sõnniku, eeskätt vedelsõnniku koguse

suurenemist. Seega võib põhjavee nitraadisisaldus ja pinnavee eutrofeerumus jääda status quo

säilimisel mitterahuldavale tasemele või halveneda vedelsõnniku ohtrama kasutamise tõttu veelgi.

Olemasolevate andmete põhjal võib eeldada põhjavee nitraadisisalduse kasvu järgnevatel aastatel.

Kui põhjavee keskmine nitraadisisaldus jätkab senist tõusu (10%), on tõenäoline, et NTA piirkonna

põhjaveekogumite põhjavesi hinnatakse järgmisel perioodil ohustatud seisundiklassi.

Põhjendus NTA laiendamiseks või uute kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamiseks

Selleks, et saavutada põhja- ja pinnavee head seisundit, ei piisa ainult seniste veekaitsemeetmetega

jätkamisest. Uute võimalike veekaitsemeetmete välja töötamiseks, rakendamiseks ning mõjude

hindamiseks on Eestis seni tehtud mitmeid uuringuid (kokkuvõte olulisematest uuringutest on

koostatud Vainu et al, 2024 põhjal):

• 2011.107 ja 2015. 108 aastal valmisid Tallinna Tehnikaülikooli uuringud NTA ruumilise ulatuse

muutuste kohta. 2011. aasta uuringu eesmärgiks oli analüüsida NTA piiride muutmise vajadust

tuginedes olemasolevatele uuringutele ja seiretulemuste andmetele ning formuleerida

teaduslikult põhjendatud ettepanekud olemasolevate NTA piiride muutmise kohta. Kuna

Loigu et al. (2011) töös jõuti järeldusele, et konkreetse NTA laiendamise ettepaneku

tegemiseks on puudu pinna- ja põhjavee nitraadisisalduse andmeid kehtivast NTA-st

105 Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine Eestis 2020- 2023 106 Statistikaamet PM065 107 Loigu, E., Iital, A. & Pachel, K. 2011. Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 108 Iital, A., Pachel, K. & Piirimäe, K. 2015. Nitraaditundliku ala 2011. aasta uuringu “Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse analüüs ajakohastamine”. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn.

39

väljaspool, siis viis Eesti Keskkonnauuringute Keskus 2013. aastal109 läbi vastava uuringu NTA-

ga piirnevates valdades. Aastal 2015 uuendas TTÜ oma 2011. aasta uuringut. Selle eesmärgiks

oli ajakohastada NTA laiendamise vajaduse analüüsi, määratleda tundlikud alad lähtudes ND,

eriti selle lisas I toodud kriteeriumidest (nitraadi sisaldused pinna- ja põhjavees,

eutrofeerumise risk) ning esitada analüüs ja põhjendus NTA piiride muutmiseks või

olemasolevate piiride säilitamiseks.

• 2014. aastal valmis Civitta uuring110 NTA võimaliku laiendamise sotsiaalmajandusliku mõju

hindamiseks. Selle käigus teostati üle Eesti tegutsevate põllumajandusvaldkonna ettevõtjate

seas ankeetküsitlus. Uuringu läbiviijate järeldus selle tulemustest oli, et NTA laienemine toona

kehtinud piirangute taustsüsteemist suuri sotsiaalmajanduslikke mõjusid kaasa poleks

toonud, vajalik oleks tootjate poolne parem planeerimine, tootmise efektiivistamine ja

mõtteviisi muutus. Seega selgitas uuring välja põllumajandustootjate põhimõttelise meelsuse

NTA laiendamise suhtes, kuid ei analüüsinud detailsemalt, milline oleks olnud mõju

konkreetselt nende NTA laiendamise stsenaariumite korral, mis Loigu et al. (2011) töös olid

välja pakutud. Kuna uuringu tulemused põhinesid vaid tootjate vastustel, mis sõltusid ilmselt

olulisel määral nende üldisest suhtumisest põllumajanduspiirangutesse, siis põhjapanevaid

järeldusi oleks selle alusel ennatlik teha.

• 2017. aastal valmis Consultarel111 NTA võimaliku laiendamise majandusliku mõju analüüs.

Uuringus leiti, et 2017. aastaks oli Eestis sisuliselt realiseerunud stsenaarium, kus erinevused

NTA-l ja väljaspool seda kehtivates piirangutes on kaotatud. Seetõttu soovitasid uuringu

autorid selle olukorra muuta ka juriidiliselt kehtivaks ehk kinnitada kogu Eesti kasutatava

põllumajandusmaa lämmastikuühenditest tingitud veereostuse vähendamise

tegevusprogrammi alaks. Lõppjärelduseks öeldi, et võrreldes 2010. aastaga on toimunud

tootmise ühtlustumine NTA-l ja sellest väljaspool ning NTA laienemine mõjutab enam

suurema tootmismahuga tootjaid.

• 2024. aastal valmis Kliimaministeeriumi tellimusel uuring “Nitraaditundlike alade nimistu

läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos

mõjuanalüüsiga”112. Uuringu eesmärk oli läbi viia analüüs ning selle tulemusel anda riigile

soovitused ja teha ettepanekud nitraaditundlike alade nimistu muutmise kohta koos põhjaliku

mõju-analüüsiga. Uuringu tulemusena valmis ka metoodika, mille alusel on riigil võimalik

edaspidi metoodilisemalt kaaluda ja põhjendada nitraaditundliku ala laiendamist vastavalt

Nitraadidirektiivi artikli 3 punktidele 1, 2 ja 4. Analüüsides on ekspertide poolt antud sisend

NTA piiride ja uute kohustuslike meetmete võimaliku rakendamise osas.

Käesoleva tegevuskavaga esitatakse teekaart, kuidas läbi laiapõhjalise kaasamise ja mõjuanalüüsi

jõuda asjakohaste meetmeteni ning nende rakendamisel saavutada põhja- ja pinnavee hea seisund.

Nitraaditundliku ala piiride muutmata jätmise ja täiendavate meetmete rakendamata jätmise korral

ei ole ette näha veekeskkonna seisundi paranemist.

109 Leisk., Ü., Tang, H., Keernik, H., Pruul, I., Hindrikson, M. 2013. Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse otsuse aluseks põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldamine nitraaditundliku alaga piirnevatel põllumajandusaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn. 110 Civitta. 2014. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs 111 Consultare OÜ. 2017. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse majandusliku mõju analüüs 112 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

40

Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei113 soovituste järgi võiks poliitika kujundamisel ja õigusaktide

ettevalmistamisel läbida mõjuhindamise sammud, mis on kirjeldatud joonisel 13. Täpsem ülevaade

teekaardiga välja pakutud etappidest ning etappide raames elluviidavatest tegevustest on tabelis 2.

Teekaart on kavandatud paindlikult ning seda tuleb kohandada vastavalt muutuvale olukorrale ja

uutele teadmistele. Muudatuste elluviimine on vajalik, et tagada teekaardi jätkusuutlikkus (eesmärgi

saavutamine) ja tõhusus.

Joonis 13. Etapid NTA piiride muutmise ja/või kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamise lahenduse

väljatöötamiseks ja rakendamiseks.

113 Justiitsministeerium, Riigikantselei, 2021. Mõjude hindamise metoodika.

41

Tabel 2. Teekaart

Etapp Selgitus Tegevused Algtase Tähtaeg Sihttase Vastutaja Maksumus (EUR)

1. Probleemi kindlaksmääramine

Etapp on sisulises osas läbitud. 1.1. Põhjavee seisundi analüüs: hetkeolukorra kaardistamine, kasutades olemasolevaid andmeid põhjavee kvaliteedi kohta. Kõrge nitraadisisaldusega alade tuvastamine.

Valminud on NTA nimistu täiendamise uuring koos mõjuanalüüsiga114.

X Saavutatud Kliimaministeerium

1.2. Põllumajandustavade hindamine: olemasolevate põllumajandustavade analüüs, mis võivad mõjutada nitraadi sattumist põhjavette.

Valminud on NTA nimistu täiendamise uuring koos mõjuanalüüsiga115.

Valminud on hüdrogeoloogiline uuring ja saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade modelleerimine116.

X Saavutatud Kliimaministeerium

1.3. Seadusandluse ülevaatus: olemasolevate seadusandlike aktide analüüs, mis reguleerivad põllumajandusega seotud veekaitsenõudeid.

Valminud on NTA nimistu täiendamise uuring koos mõjuanalüüsiga117, mis sisaldab ka ülevaadet veekaitse õigusaktide nõuetest ning õigusaktide muutmise vajadust väljapakutud meetmete rakendamisel.

X Saavutatud Kliimaministeerium

2. Eesmärkide püstitamine

Eesmärgid on suuna mõttes üldjoontes püstitatud, kuid vajalik on täpsustada ja ajakohastada nende kriteeriumid, indikaatorid, sihttasemed ja ajakava. Püstitatakse mõjueesmärgid, tulemuseesmärgid ja tegevuseesmärgid.

2.1. Uute seadusandlike nõuete väljatöötamine: ettepanekute koostamine uute/täiendavate seadusandlike nõuete kohta, mis on kooskõlas EL-i Nitraadidirektiivi ja muude asjakohaste õigusaktidega.

Ettepanekud uute seadusandlike nõuete rakendamiseks on välja töötatud (Vainu et al., 2024 töös)118.

X Saavutatud Kliimaministeerium

2.2. Vajalike uuringute planeerimine: vajadusel täiendavate uuringute määratlemine, et paremini mõista nitraadi jõudmist põhjavette ja selle mõju põhjaveele (nt modelleerimine, proovid, põllumajanduslike heitmete jälgimine jne).

Vajalike uuringute planeerimine toimub vastavalt vajadusele.

Pidev Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

2.3. Keskkonnasõbralike põllumajandustavade arendamine: soovituste ja juhendite väljatöötamine põllumeestele, et vähendada nitraadi

Arendustegevus toimub pidevalt.

Pidev Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

114 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 115 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 116 Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf 117 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 118 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

42

leostumist (nt täppisväetamine, talvised kattekultuurid).

3. Eesmärkide saavutamise vahendite kujundamine

On koostatud esialgne nimekiri meetmetest, sh nende ruumiline ulatus (NTA laiendamise alternatiivid), olemasolevate meetmete tõhustamise võimalused ja uued meetmed.

Selles etapis toimub konsultatsioon ja arutelu sidusrühmadega. Varasemalt on läbi viidud uute võimalike veekaitsemeetmete esialgne mõjuanalüüs119.

3.1. Sidusrühmade määratlemine ja nendega arutelude läbiviimine: Asjakohaste sidusrühmade kaardistamine. Peamiseks laiapõhjaliseks ekspertrühmaks on põllumajanduse veekaitse töörühm, kelle kaudu ja abil on võimalik rakendada tagasisidestamist ja konsultatsiooni. See ühendab erinevate põllumajandustootjate, keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide ja mittetulundusühenduste, kohalike omavalitsuste, põllumajandusnõustajate, ministeeriumide ja ametite ning inspektsioonide esindajaid. Lisaks üldisele tagasiside kogumisele on vajalik ka sisuliselt ja otse konsulteerida konkreetsete huvirühmadega.

Visualiseerida ning teha sidusrühmadele kättesaadavaks uute meetmete väljatöötamise- ja rakendamise protsess ning selle edenemine.

Arutelude läbiviimise eesmärk on jagada teavet põhja- ja pinnavee seisundi ning võimalike uute veekaitse meetmete rakendamise osas (sh tutvustada uuemate uuringute tulemusi), arutleda ja saada esmast sisendit väljapakutud veekaitsemeetmete rakendamise osas sidusrühmade huvidest lähtudes.

Sidusrühmad ei ole määratletud.

2025 Sidusrühmad seoses NTA piiride muutmise või uute kohustuslike veekaitsemeetmete rakendamisega on määratletud.

Läbi on viidud arutelud sidusrühmadega, saadud on sisend olulisematelt sidusrühmadelt.

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

4. Eesmärkide saavutamise vahendite mõjude analüüs (sotsiaalmajanduslik mõjuhindamine)

Väljundiks on sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi aruanne.

4.1. Sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi läbiviimine meetmete nimekirjale (sissetellitav töö).

Sotsiaalmajandusliku mõjuanalüüsi raames hinnatakse järgmisi mõjuvaldkondi:

1) sotsiaalne mõju ja mõju regionaalarengule;

2) mõju riigi toidujulgeolekule ja väliskaubandusele;

3) mõju põllumajandusele;

4) mõju elu- ja looduskeskkonnale.

Analüüsitakse uute meetmete rakendamise maksumust ja mõju riigiaparaadile. Analüüsitakse saamata jäänud tulu kahes osas

Analüüsi ei ole koostatud. 2025 Valminud on analüüsiaruanne sotsiaal- majanduslike mõjude hindamiseks.

Kliimaministeerium 50 000 + KM

119 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

43

ning viiakse läbi võrdlus tulemuste a ja b osas (saamata jäänud tulu hinnatakse rahas):

a) NTA uute meetmete rakendamine ja seeläbi saamata jäänud tulu põllumajanduses;

b) nitraadireostuse tõttu saamata jäänud tulu ühiskonnas laiemalt.

Paralleelselt võiks toimuda seadusemuudatuste eelnõude ja nende seletuskirjade koostamine, kus on muuhulgas kokkuvõte sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist.

5. Eesmärkide saavutamise vahendite võrdlemine ja menetlemine

Selles etapis viiakse läbi eesmärkide saavutamise vahendite võrdlus, kus tuuakse eesmärkide kaupa esile eelistatud valikute järjestus koos põhjendusega (sh kirjeldades lahenduste positiivseid ja negatiivseid mõjusid). Hinnata ja võrrelda tuleb erinevate meetmete tulemuslikkust, mõjusust ja tõhusust.

Selles etapis toimub lisaks eelnõu kooskõlastamine ministeeriumide ja huvirühmadega ning avalik konsultatsioon. Toimub sisendi kogumine avalikkuselt ning teavitamine võimalusest osaleda uute veekaitsemeetmete väljatöötamisel. Visualiseerida ning teha avalikkusele kättesaadavaks ka uute meetmete väljatöötamise- ja rakendamise protsess ning selle edenemine. Oluline on kanalite loomine, mille kaudu sidusrühmad saavad anda tagasisidet ja teha ettepanekuid uute veekaitsemeetmete rakendamisel.

Rakendatavate meetmete lõplik nimekiri selgub eelnõu kooskõlastamise ja avalikkuse kaasamise tulemusena.

5.1. Uute (uuringus120 välja pakutud) veekaitsemeetmete analüüs: analüüsitakse uuringus välja pakutud meetmeid ning töötatakse välja esialgne lahendus - millised meetmed võiksid olla kohustuslikud seadusandlikud meetmed (veeseadus või NTA määrus) ning millised võiksid olla vabatahtlikud veekaitsemeetmed, mille rakendamisel on võimalik taotleda toetust.

Uuringus välja pakutud meetmete rakendamist (kohustuslikud ja vabatahtlikud meetmed) ei ole analüüsitud.

2025 Läbi on viidud analüüs ning koostatud ülevaade, millised võiksid olla esialgse analüüsi põhjal võimalikud seadusandlikud meetmed (kohustuslikud) ning toetusalused meetmed (vabatahtlikud).

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

5.2. ÜPP toetusmeetmete analüüs: Selgitatakse, kuivõrd on punkti 5.1 meetmed kaetud seniste ÜPP toetusmeetmetega.

Ettepanekute tegemine ÜPP toetusmeetmete täiendamiseks või muutmiseks, et soodustada keskkonnasõbralike põllumajandustavade rakendamist.

ÜPP toetusmeetmete analüüsi ei ole koostatud.

2025-2026 Läbi on viidud analüüs ja koostatud kokkuvõte, millised võiksid olla ÜPP toetusmeetmete muudatused ja täiendused punkti 5.1 kohaste vabatahtlike meetmete rakendamiseks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Maaelu Teadmuskeskus

5.3. Uute võimalike meetmete tutvustamine ja arutelude läbiviimine teemakohastel üritustel: Keskkonnakonverentsil, Eesti Põllumajanduse Aastanäitusel (EPA mess) ja selle seminaridel, ÜPP meetmete tutvustusüritustel jne.

Uusi võimalikke veekaitsemeetmeid ei ole teemakohastel üritustel tutvustatud.

2026 Uusi võimalikke veekaitsemeetmeid on tutvustatud teemakohastel üritustel.

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

5.4. Teemapäev NTA uute võimalike meetmete tutvustamiseks ja arutelude läbiviimiseks. Teemapäev on üle-Eestiline üritus, kus on võimalik osaleda nii kohapeal kui ka veebis (eeldab kõrget tehnilist võimekust videoülekande tegemisel). Üritusele kutsutakse näiteks suuremad põllumajandustootjad ja põllumeeste katusorganisatsioonid, keskkonnakaitseorganisatsioonid ja mittetulundusühendused, kohalikud

NTA teemapäeva ei ole läbi viidud.

2026 Läbi on viidud 1 teemapäev.

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1500

120 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

44

omavalitsused, põllumajandusnõustajad, ministeeriumid, ametkonnad jne.

5.4. Maakondlikud tutvustus- ja aruteluüritused NTA võimalike uute meetmete tutvustamiseks ja arutelude läbiviimiseks (kuni 15 üritust).

Maakondlikke NTA laiendamise tutvustus- ja aruteluüritusi ei ole läbi viidud.

2026-2027 Läbi on viidud kuni 15 tutvustus- ja aruteluüritust: üks üritus igas maakonnas121.

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1500

6. Poliitikavahendite järelhindamise metoodika väljatöötamine

Kirjeldatakse eesmärkide saavutamise jälgimise ehk andmete kogumise ja hindamise üldist korraldust – kuidas kogutakse uute meetmete rakendamisega kaasnevate mõjude hindamiseks vajalikke andmeid ning kuidas hinnatakse uute meetmete rakendamise mõju. Mõjude järelhindamise kohustus seatakse seaduse rakendussätetes, sh esitatakse avaldunud oluliste mõjude analüüs ja hinnang seatud eesmärkide saavutamisele (milline on põhja- ja pinnavee seisund pärast poliitika rakendamist ja milline oli poliitika rakendamise sotsiaalmajanduslik mõju).

6.1. Poliitikavahendite rakendamise järelhindamise metoodika väljatöötamine (poliitika rakendamise järelhindamine toimub tegevuskava järgnevatel NTA tegevuskava perioodidel).

Poliitika järelhindamise metoodikat ei ole koostatud.

2027 Järelhindamise metoodika on välja töötatud.

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

7. Poliitika menetlemine ja jõustumine

Selles etapis jõutakse veeseaduse muudatuse jõustumiseni. Poliitika jõustumisele järgneb teavitustegevus seoses veeseaduse uute nõuetega.

7.1. Veeseaduse muudatuse eelnõu menetlemine ja eelnõu jõustumine.

Veeseaduse muudatust ei ole jõustunud.

2028 Veeseaduse muudatus on jõustunud.

Kliimaministeerium

7.2. Poliitika jõustumisel teabe jagamine: koolituste korraldamine, teavituskampaaniad, otseteavitus: kanalite loomine uutest veekaitsemeetmetest teavitamiseks. Näiteks saab infot jagada e- PRIA-s ÜPT taotluse esitamisel, kus süsteem teavitab konkreetses asukohas kehtima hakanud veekaitsemeetmetest.

Koolituste korraldamine ja teavituskampaaniate läbiviimine põllumeestele ja teistele sidusrühmadele, et suurendada teadlikkust ja oskusi seoses kehtima hakanud nõuetega.

Poliitika ei ole jõustunud ning koolitusi ja teavituskampaaniaid ei ole sel teemal tehtud.

2029 (NTA tegevuskava 2029-2032)

Rakendatud on mõjusad vahendid poliitika jõustumisest teavitamiseks.

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

121 Teekaardis on kavandatud tutvustus- ja aruteluüritused kõikides Eesti maakondades. Sõltuvalt NTA laiendamise potentsiaalsest ulatusest (olemasolevad NTA maakonnad ning maakonnad, kuhu NTA laieneb), võib ürituste arv olla väiksem.

45

5.3. Ülevaade tegevuskava maksumuse prognoosist

NTA tegevuskava 2025-2028 rakendamise maksumus on hinnanguliselt 233 000 eurot, millest: 1)

„Põllumajandustootmise mõju selgitamise uuringute ja seirete korraldamise“ meetme all on

kavandatud uuringu „Põllumajanduse veekaitsemeetmete rakendamise tõhususe mõõtmine

pilootpiirkonnas“ jätkamine, maksumusega 180 000 eur, 2) „Õigusliku raamistiku ja koostöö

arendamine NTA kaitse eesmärkide saavutamiseks“ meetme all on kavandatud teekaardi elluviimine,

maksumusega 53 000 eur. Muude meetmete raames kavandatud tegevused on administratiivsed ning

arvestatud ametnike olemasolevate tööülesannete hulka, mistõttu nende elluviimiseks täiendavaid

eelarvelisi vahendeid ei kavandata.

Meetmeid rahastatakse sõltuvalt nende olemusest kas Kliimaministeeriumi või Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi eelarvest ning sõltuvalt tegevusest ka hajaasustuse programmi, Eesti

Maaelu Arengukava, ÜPP strateegiakava jm vahenditest.

46

6. NTA tegevuskava 2025-2028 täitmise hindamine

Nitraadidirektiivi kohaselt hinnatakse tegevuskava tulemuslikkust eelkõige veeseire andmete põhjal.

NTA-l avaldub põllumajandustootmise mõju põhjaveele kõige selgemalt, mistõttu on veeseire selles

piirkonnas tihedam kui ülejäänud Eestis122. NTA tegevuskava 2025-2028 võib pidada tulemuslikuks,

kui põhjavee seirepunktides on NO3 sisalduse tõus peatunud ning NTA-l olevates pinnaveekogumites

füüsikalis-keemilised näitajad vastavad vähemalt heale seisundiklassile.

NTA tegevuskava 2025-2028 täitmist hinnatakse perioodi 2029-2032 tegevuskava koostamise raames.

Tegevuskava täitmise hindamisel võetakse aluseks tabelis 1 esitatud indikaatorid. Tegevuskava 2025-

2032 põhjal hindab ja analüüsib NTA tegevuskava täitmist põllumajanduse veekaitse töörühm, võttes

aluseks põhjaveele123 ja pinnaveele124 seatud hea seisundi kriteeriumid, tervisele ohutule joogiveele125

kehtestatud nõuded ning sõnniku ja virtsa hoidmisele126 kehtestatud nõuded, mis lähtuvad peamiselt

veeseadusest.

122 „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024 123 Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord, seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise põhimõtted“. 124 Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“. 125 Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Täiendavad nõuded joogiveehaardele ning selle valikule on kehtestatud veeseaduses. 126 Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“.

47

Kokkuvõte

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis toimunud põllumajandustootmise kiire koondumine

suurmajapidamistesse. Perioodide 2016-2019 ja 2020-2023 võrdluses on nii Eestis kui ka NTA

maakondades vähenenud kasutatava põllumajandusmaa pindala ning püsirohumaa pindala (Eestis

vähenenud keskmiselt 5% ning NTA maakondades 10%). Nendel perioodidel on mineraalväetisega

väetatud pind Eestis vähenenud keskmiselt 3% võrra, kuid samal ajal on suurenenud mineraalväetiste

kasutamine väetatud pinna hektari kohta – kui perioodil 2016-2019 kasutati Eestis mineraalväetisi

keskmiselt 124 kg/ha, siis perioodil 2020-2022 keskmiselt 141 kg/ha.

Olulised muutused on toimunud ka kasvatatavates kultuurirühmades: 1) märkimisväärselt on

suurenenud talikultuuride kasvupind - alates 2015. aastast on talirapsi ja -rüpsi pind suurenenud Eestis

175% (NTA maakondades keskmiselt 88% võrra), taliteraviljade pind on suurenenud 86% (NTA

maakondades 72% võrra. Seejuures on sama saagikuse taseme juures taliviljade väetustarve pisut

suurem ning väetist antakse ka sügisel, 2) oluliselt on suurenenud kaunvilja kasvupind - Eestis

keskmiselt on perioodil 2015-2022 kaunvilja kasvupind suurenenud 56%, NTA maakondades

keskmiselt 80% (seehulgas Järvamaal 109%). Sellele andis tõuke nn rohestamise nõue, mis soosib

lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamist, 3) märkimisväärselt on suurenenud haljasmaisi

kasvupind - NTA maakondades 46% võrreldes 2020. ja 2023. aastat. Oluline on välja tuua, et

haljasmaisi puhul on väetustarve ning saagikus suurem kui mitmeaastastel söödakultuuridel. Maisile

antakse ka suures koguses (50 t/ha) vedelsõnnikut, 4) Suurenenud on tehniliste kultuuride (sh raps,

rüps) kasvupind – NTA maakondades alates 2015. aastast 20–50% (va Jõgevamaa kasv 1%). Eestis

keskmiselt on tehniliste kultuuride kasvupind suurenenud alates 2015. aastast 32%.

NTA piirkonna hüdrogeoloogia koostoimes põllumajanduses toimunud muutustega ning sügis-talvise

perioodi sademete hulga tõusuga jm kliimamuutuste mõjudega on viinud nitraadisisalduse järjepideva

tõusuni nitraaditundliku ala põhja- ja pinnavees. 2020-2023. aasta seireandmete põhjal on NTA

põhjavee seirekohtade keskmine nitraadisisaldus tõusnud ca 11% (võrreldes perioodiga 2016-2019).

Jõgede puhul on ligi neljandikus seirejaamades (21%) perioodi 2020-2023 keskmised

nitraadisisaldused suurenenud (võrreldes samade seirejaamade tulemusi perioodil 2016-2019).

Vähenemine on toimunud ainult 11% seirejaamades. Keskmine nitraadisisaldus on Eesti jõgedes

tõusnud 10%, kuid nitraadisisalduste kasv on aeglustunud umbes 2 korda võrreldes perioodiga 2016-

2019. See viitab jätkuvale tõusutrendile, kuid tõus on aeglustumas. Järvedes ja meres on olukord NO3

sisalduse osas suhteliselt stabiilne.

Toitainete sisalduse vaatest on eutrofeerunud jõgesid veidi vähem kui eelneval perioodil, kuid

probleem on suurenenud järvedes ja rannikumeres. Võrreldes eelmise perioodiga on eutrofeerumine

järvedes suurenenud ligi 14% ning rannikumeres ligi 7% (rannikumeri täies ulatuses eutrofeerunud).

Sellel perioodil esmakordselt hinnatud territoriaalmeri on täies ulatuses eutrofeerunud.

Seireandmete alusel võib eeldada jätkuvat eutrofeerumise tõusu eriti just järvedes, kus on oht et kõik

järved langevad „eutrofeerunud“ klassi.

Nitraadisisalduse tõusu peatamiseks põhja- ja pinnavees on NTA tegevuskavas 2025-2028 kavandatud

15 tegevust, millest suurem osa on jätkutegevused eelmisest perioodist. NTA perioodi 2025-2028

tegevuskava üheks keskseks tegevuseks on teekaardi elluviimine, mille eesmärk on läbi laiapõhjalise

kaasamise ja mõjuanalüüsi jõuda asjakohaste veekaitse meetmeteni ning nende rakendamisel

saavutada põhja- ja pinnavee hea seisund.

48

Nitraaditundliku ala piiride muutmata ja täiendavate meetmete rakendamata jätmise korral, ei ole

ette näha veekeskkonna seisundi paranemist. Kuna prognooside kohaselt väheneb järgmise kümne

aasta jooksul mineraalväetiste kasutamine Eestis, aga veiste, sigade ja kodulindude arv suureneb, võib

eeldada, et suureneb ka sõnniku, eeskätt vedelsõnniku kogus. Seega, kui täiendavaid

veekaitsemeetmeid ei rakendata, võib põhja- ja pinnavee nitraadisisaldus ning pinnavee

eutrofeerumistase jääda mitterahuldavale tasemele või halveneda vedelsõnniku ohtrama kasutamise

tõttu veelgi.

49

Kasutatud allikad

Civitta. 2014. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse sotsiaalmajandusliku mõju analüüs

Consultare OÜ. 2017. Nitraaditundliku ala laiendamiskava vajaduse majandusliku mõju analüüs

Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2023. Nitraaditundliku ala põhjaveeseire 2022

Eesti Keskkonnauuringute Keskus, 2024. Põhjaveekogumite ja nitraaditundliku ala põhjavee seire

2023. aastal

Euroopa Komisjoni Keskkonna Peadirektoraat. 2009. Suunisdokument eutrofeerumise hindamiseks

Euroopa veepoliitika raames. https://data.europa.eu/doi/10.2779/49795

Freiberg, R., Tuvikene, A., 2022. Kloridasooni ja selle laguprodukti, kloridasoon–desfenüüli, leviku

põhjuste väljaselgitamine. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2023-

01/Kloridasooni%20l%C3%B5pparuanne%2024_01_2023_0.pdf

Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022-

03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf

Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp-

content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

Iital, A., Pachel, K. & Piirimäe, K. 2015. Nitraaditundliku ala 2011. aasta uuringu “Nitraaditundliku ala

laiendamisvajaduse analüüs ajakohastamine”. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn

Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded,

eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/105092023006?leiaKehtiv

Justiitsministeerium, Riigikantselei, 2021. Mõjude hindamise metoodika

Jõeleht, A., Paat, R., Karro, E., Piirimäe, K., 2024. Hüdrogeoloogiline uuring Pandivere ja Adavere-

Põltsamaa nitraaditundliku alal põhjavee ning saasteainete liikumise ja veehaarete toitealade

määramiseks modelleerimise meetodil. Kättesaadav:

https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-

06/NTA_uuringu_aruanne_240611.pdf

Keskkonnaagentuur, 2024. Nitraadidirektiivi rakendamise raport perioodi 2020-2023 kohta - esitlus

Põllumajanduse veekaitse töörühma kohtumisel 08.10.2024

Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaagentuur. 2020. Nõukogu direktiivi

91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest, täitmine

Eestis 2016-2019

Keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48 „Põhjaveekogumite nimekiri ja nende eristamise kord,

seisundiklassid ja nende määramise kord, seisundiklassidele vastavad keemilise seisundi määramiseks

kasutatavate kvaliteedinäitajate väärtused ja koguselise seisundi määramiseks kasutatavate näitajate

tingimused, põhjavett ohustavate saasteainete nimekiri, nende sisalduse läviväärtused

põhjaveekogumite kaupa ja kvaliteedi piirväärtused põhjavees ning taustataseme määramise

põhimõtted“

50

Keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja

territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside

kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate

väärtused“

Kliimaministeerium, 2024. Põllumajanduse veekaitse töörühm. Kättesaadav:

https://kliimaministeerium.ee/pollumajanduse-veekaitse-tooruhm

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Keskkonnaagentuur. 2024. Nõukogu

direktiivi 91/676/EMÜ, veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest,

täitmine Eestis 2020-2023

Leisk., Ü., Tang, H., Keernik, H., Pruul, I., Hindrikson, M. 2013. Nitraaditundliku ala laiendamisvajaduse

otsuse aluseks põhja- ja pinnavee dünaamika uuringu korraldamine nitraaditundliku alaga piirnevatel

põllumajandusaladel. Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Tallinn

Loigu, E., Iital, A. & Pachel, K. 2011. Nitraaditundliku ala (NTA) laiendamisvajaduse analüüs. Tallinna

Tehnikaülikool, Tallinn

Maaelu Teadmuskeskus 2022. Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses 2022.

https://metk.agri.ee/media/2809/download

Maaelu Teadmuskeskus, 2023. Taluvärava toiteelementide bilansi uuring

Nemvalts, J., 2023. Keskkonnahoidlik silotootmise katseprogramm aitab loomakasvatajaid. Põllumehe

Teataja, märts 2023. Kättesaadav: https://pollumeheteataja.ee/uudis/2023/03/06/silotootmise-

katseprogramm/

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024

Perioodi 2023–2027 nõuandeteenuse osutamise toetus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122023024

Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122022055?leiaKehtiv

Perioodi 2023-2027 põhjavee kaitse toetus, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024008?leiaKehtiv

Põhjaveedirektiiv. 2006. Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv, 12. detsember 2006, mis käsitleb

põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest (2006/118/EÜ)

Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete

ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende

kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete

jälgimisnimekirjaga seotud tegevused, eRT:

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122021003?leiaKehtiv

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: PRIA elektroonilise põlluraamatu

teenus alustab aprillis

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, 2024. Uudised: Veebiseminar „PRIA elektroonse

põlluraamatu kasutamine“ on nüüd järelvaadatav. 14.05.2024

51

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti koduleht, 2024

Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk,

Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte

Rasva, M., Jürgenson, E. 2022. Agricultural Land Concentration in Estonia and Its Containment

Possibilities. – Land. Vol. 11, No. 12, pp. 1–15. https://doi.org/10.3390/land11122270

Sotsiaalministri 24.09.2019 määrus nr 61 „ Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid

ning tarbijale teabe esitamise nõuded“. Täiendavad nõuded joogiveehaardele ning selle valikule on

kehtestatud veeseaduses

Statistikaamet, 2024. Uudised: Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid

(13.02.2024). Kättesaadav: https://www.stat.ee/et/uudised/eesti-pollumajandusmaa-pind-tootja-

kohta-uks-euroopa-suurimaid

Statistikaameti andmebaas. Kättesaadav: https://www.stat.ee/

Sõnniku ja virtsa hoidmise nõuded on kehtestatud veeseaduse paragrahvides 159–166 ja

keskkonnaministri 03.10.2019 määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja

pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“

Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Keskkonnauuringute Keskus, Maaelu Teadmuskeskus. 2023.

Põllumajanduse veekaitse meetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas (Sõmeru jõe

valgla). I etapp 2023–2025. 2023. a. tegevuste ja tulemuste kokkuvõte

Täiskasvanute koolituse seadus, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019093?leiaKehtiv

Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M.,

2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise

ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga

Viira, A-H., Vainu, M. 2024. Nitraate jõuab pinna- ja põhjavette järjest rohkem. Põllumehe Teataja

veebruar 2024

Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027 (version 3.1). Kättesaadav:

https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2024-04/%C3%BCpp-2023-terviktekst-2024-01-

01-v3-1_1.pdf

52

LISAD

Lisa 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

Lisa III, 1.1 Veeseaduse (edaspidi VeeS)

ajavahemikud, mil teatavat tüüpi väetiste kasutamine põllumajandusmaal on keelatud

§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded

Lisa II, A, 1 (3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

ajavahemikud, mil väetiste kasutamine põllumajandusmaal ei ole asjakohane

(4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.

Lisa II, A, 3 § 159. Sõnniku kasutamise nõuded

väetiste kasutamine veega küllastunud, üle ujutatud, külmunud või lumega kaetud maal

(1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.

(6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul.

Lisa III, 1.2 VeeS

loomasõnnikumahutite mahutavus; see peab olema suurem, kui nõutakse sellise pikima ajavahemiku puhul, mil sõnniku laotamine on tundlikel aladel keelatud, välja arvatud juhul, kui suudetakse

§ 164. Sõnniku hoidmise nõuded

(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.

53

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

pädevale asutusele tõestada, et sõnnikukogus, mis ületab mahutite tegelikku mahutavust, kõrvaldatakse viisil, mis ei kahjusta keskkonda;

(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse.

Lisa II, A, 5

(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.

loomasõnnikumahutite mahutavus ja konstruktsioon, sealhulgas meetmed sellise veereostuse ärahoidmiseks, mis tekib loomasõnnikut sisaldavate vedelike ning hoiustatud taimsest materjalist, nagu silost, tekkiva heitvee põhja- ja pinnavette imbumise tõttu

(4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

(5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.

(6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult.

(7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.

Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“

§ 5. Veekaitsenõuded sõnniku- ja virtsahoidlatele

(1) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks sõnnikuhoidlasse.

54

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

(2) Sõnnikuhoidla ja -rennid peavad olema lekkekindlad. Ehitamisel peab kasutama materjale, mis tagavad lekkekindluse hoidla kasutusaja vältel.

§ 6. Veekaitsenõuded siloladustamiskohtadele

(1) Silohoidla peab olema ehitatud nii, et sademed ning pinna- ja põhjavesi ei valguks silohoidlasse.

(2) Silohoidla siloga kokkupuutuvad konstruktsioonid peavad olema veekindlad.

(3) Silo hoidmisel tekkinud jääkvedelik (edaspidi silomahl) tuleb suunata spetsiaalsesse hoidlasse, virtsahoidlasse või vedelsõnnikuhoidlasse.

(4) Silo ladustamisel maa peale silopätsina tuleb alusmaterjalina kasutada veekindlat materjali ja silomahla sidumiseks tuleb pinnas katta põhu või mõne muu vedelikku imava materjali kihiga paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise.

(5) Kui silo kuivainesisaldus on vähemalt 30%, võib silo ladustamisel maa peale silopätsina alusmaterjalina kasutada põhku või mõnda muud vedelikku imavat materjali paksuses, mis väldib silomahla keskkonda valgumise.

(6) Kui silo ladustamine toimub käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, tuleb jälgida, et ladustamine toimub tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ja karstilehtrist. Maapealse silo ladustamise korral ei tohi silo ladustada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, liigniiskele ega üleujutatavale alale.

(7) Silo ladustamisel maa peale silopätsina ei tohi kahel teineteisele järgneval aastal silopätsi paigutada samasse kohta.

(8) Silomahla hoidla peab mahutama vähemalt 10 liitrit silomahla 1 m³ silohoidla ruumala kohta.

(9) Kui silomahla hoidla mahutavus on väiksem käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust, peab silomahla mahutavus olema tagatud virtsahoidla või vedelsõnnikuhoidla mahuga.

(10) Silomahla hoidlat peab vastavalt vajadusele tühjendama, et oleks välistatud silomahla hoidla ületäitumine ning lekked hoidlast keskkonda.

§ 7. Rullsilo hoidmine põllul

55

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

(1) Rullsilo põllul hoidmisel on keelatud silorullide virnastamine.

(2) Rullsilo ladustamine veekaitsevööndis on keelatud.

Lisa III, 1.3

Keskkonnaministri määrus nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“

väetiste põllumajandusmaal kasutamise piirangud, mis on kooskõlas hea põllumajandustavaga ja arvestavad asjaomase tundliku ala omadusi ning eelkõige:

§ 9. Lämmastikku sisaldava väetise kasutamise nõuded

a) mulla omadusi ja tüüpi ning maapinna kallet;

(1) Lämmastikku sisaldava väetisega antava lämmastiku kogus ei tohi ületada kogust, mis on vajalik kasvatatava kultuuri planeeritava saagi saamiseks.

b) kliimatingimusi, sademeid ja niisutamist; (2) Lämmastikku sisaldava väetisega väetamise planeerimisel ja väetamisel tuleb arvestada:

c) maakasutust ja põllumajandustavasid, sealhulgas külvikordade süsteeme ning need piirangud põhinevad järgmises kahes punktis määratletu omavahelisel tasakaalul:

1) kasvatatava kultuuri ning selle planeeritava saagi saamiseks vajaliku lämmastiku tarvet käesoleva määruse lisa 1 järgi;

i) põllukultuuride eeldatav lämmastikuvajadus

2) eelkultuuri mõju järgneva kasvuaasta põhikultuuri lämmastikunormi planeerimisel käesoleva määruse lisa 2 järgi;

ning 3) sõnniku järelmõju käesoleva määruse lisa 3 järgi.

ii) lämmastikukogus, mida põllukultuurid saavad mullast ja väetistest ning mis vastab:

(3) Talinisu toiduks kasvatamise korral võib kvaliteedinõuete tagamiseks anda täiendavalt taimedele omastatavat lämmastikku järgmiselt: planeeritud saakide 2–4 t/ha puhul kuni 10 kg/ha, 5–7 t/ha puhul kuni 15 kg/ha ja 8–10 t/ha puhul kuni 20 kg/ha.

— lämmastikukogusele mullas sel hetkel, mil põllukultuur hakkab lämmastikku olulisel määral kasutama (suured kogused talve lõpus),

(4) Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult.

— mullas oleva orgaanilise lämmastiku varude netomineralisatsiooni teel tekkinud lämmastikukogusele,

§ 10. Silomahla ja vadaku laotamine

56

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

— täiendavatele loomasõnnikust pärit lämmastikuühenditele,

(1) Silomahla ja vadakut käsitatakse käesolevas määruses veeseaduse § 157 lõike 1 tähenduses väetisena.

— täiendavatele keemilistest ja muudest väetistest pärit lämmastikuühenditele

(2) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb need segada veega vahekorras 1 : 1.

Lisa II, A, 6

nii keemiliste väetiste kui ka loomasõnniku põllumajandusmaal kasutamise kord, sealhulgas selle sageduse ja ühtluse tingimused, mille korral jääb toitainete kadu vees aktsepteeritavale tasemele

(3) Veega segatud silomahla ja vadakut võib ühe hektari kohta laotada kuni 30 tonni aastas.

Lisa II, A, 2 (4) Silomahla ja vadaku laotamisel tuleb arvestada silomahla ning vadaku toitainete sisaldust ning pidada vastavat arvestust väetamisplaanis ja põlluraamatus.

väetiste kasutamine tugeva kaldega maa- alal

(5) Silomahla ja vadakut ei tohi laotada lumele ega külmunud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud maale.

§ 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal

(3) Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele allika- ja karstialadele jäävatel allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud:

1) väetamine 2) taimekaitsevahendi kasutamine; 3) sõnniku hoidmine aunas; 4) maakasutuse sihtotstarbe muutmine; 8) heitvee pinnasesse juhtimine; 9) reoveesette laotamine;

Keskkonnaministri määrus nr 49 „Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal“

§ 3. Tegevuspiirangud kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal

Kaitsmata põhjaveega aladel ja karstialal ei tohi:

1) mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta;

57

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

2) pidada loomi üle 1,5 loomühiku põllumajandusmaa hektari kohta; 3) kasutada reoveesetet.

§ 160. Väetamine kaldega alal

(1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini.

(2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel.

Lisa III, 2 VeeS

tagatakse iga põllumajandusettevõtte või loomühiku puhul,et loomasõnniku hulk, mida igal aastal maale laotatakse, sealhulgas loomade enda jäetu, ei ületa konkreetset kogust hektari kohta.

§ 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid

See kogus ühe hektari kohta on sõnnikukogus, mis sisaldab 170 kg lämmastikku

(1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.

Lisa II, A, 4 VeeS

väetiste kasutamise tingimused vooluveekogude lähedal

§ 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis

Veekaitsevööndis on keelatud:

3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

§ 158. Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded

(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist.

Lisa II, B, 9 VeeS

§ 155. Põlluraamat

väetiste kasutamise planeerimine ja dokumenteerimine igas põllumajandusettevõttes

(1) Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.

58

Nitraadidirektiivi (91/676/EEC) lisa II ja III meetmed

Konkreetne meede (viide Eesti õigusaktile)

(4) Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist.

§ 162. Väetamisplaan

(3) Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani.

59

Lisa 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed

§ 119. Tegevuse piiramine veekaitsevööndis

Veekaitsevööndis on keelatud:

3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

§ 158: Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded

(1) Väetise laotamine lennukilt on keelatud.

(2) Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on

keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika

veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist.

(3) Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle

ujutatud või veega küllastunud.

(4) Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.

(5) Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest

pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise meetodid

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 159. Sõnniku kasutamise nõuded

(1) Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud,

lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(2) Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata vedelsõnniku laotamise 15. oktoobrist

alates.

(3) Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind

on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.

(4) Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1.

detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle

ujutatud või veega küllastunud.

(5) Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24

tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates.

(6) Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada

sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul.

(7) Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on:

1) põllumaa;

2) aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala.

§ 160. Väetamine kaldega alal

(1) Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20.

märtsini.

60

(2) Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina

on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud juhtudel.

(3) Maapinna kalde määramisel lähtutakse eelkõige Eesti topograafia andmekogusse kantud

kõrgusandmetest. Kui maapinna kalde määramisel ei ole võimalik kasutada Eesti topograafia

andmekogu andmeid, siis kasutatakse kalde määramiseks kohapealset mõõdistamist.

(4) Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 161. Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid

(1) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku

aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.

(2) Väljaspool nitraaditundlikku ala on maisile, kõrrelistele heintaimedele ja kõrrelisterohkele

rohumaale, milles on liblikõielisi kuni 25 protsenti, lubatud anda käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel

kehtestatud lämmastikukogused sõnnikulämmastikuga. Sõnnik tuleb laotada enne 15. augustit ja

mitmes jaos. Erandit ei kohaldata turvasmuldadele.

(31) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab põllumajandustootja pidama põllupõhist

arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta.

(4) Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja korra

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja arvatud loomade karjatamisel maale

jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõigetes

1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme.

(6) Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole

mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade hulka

kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit,

lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa.

(7) Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus

lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel.

(8) Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kilogrammi fosforit aastas,

sealhulgas fosfor, mis jääb loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale

sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et

jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava fosfori

tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud

vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning

analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.

(10) Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

61

(11) Haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused

põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(12) Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

(13) Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel

arvutatud väärtused või akrediteeritud laborianalüüsi meetodil analüüsitud sõnnikuproovi tulemused.

§ 164. Sõnniku hoidmise nõuded

(1) Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt

sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla.

(2) Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa

kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast,

ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil

loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse.

(3) Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.

(4) Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.

(5) Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning

nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle

täitmisel ja tühjendamisel.

(6) Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik

või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada

hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult.

(7) Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või

töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe

kuu sõnnikukoguse.

§ 167. Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded

(1) Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima nende sattumist keskkonda.

(2) Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 03.10.2019

määruses nr 45 „Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning

põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks“.

§ 168. Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal

(5) Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab

vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist

kolmandikku võib hoida kõrretüü all.

62

Lisa 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks

Tegevuse sisuks on riikliku keskkonnaseire programmi (RKSP) põhjavee ja pinnavee seire allprogrammide

ülevaatamine. Allpool toodud ettepanekud põhinevad NTA tegevuskava 2021-2024 perioodil valminud

uuringutes antud soovitustel. Täiendavalt on lisatud perioodi 2025-2028 NTA tegevuskava koostamisel

kaasatud osapoolte tehtud ettepanekud.

Põhjaveeseire

1. Pandivere kõrgustiku geoloogiline ehitus ning põhjaveekihtide veevahetuse aeglustumine

sügavuse suunas tingivad selle, et kuigi kõrgustikuga seotud vooluveekogusid iseloomustab suur

põhjavee osakaal, mõjutab nende veekvaliteeti just maapinnalähedane põhjavesi (sügavus kuni

30 m). Põhjaveekogumite seisundi hindamisel on põhja- ja pinnavee vastastikmõju testi

usaldusväärsuse tõstmiseks oluline, et hinnatavates kogumites oleks esindatud

maapinnalähedase põhjavee seirepunktid (madalad puurkaevud ja allikad), mille vee kvaliteeti

saaks otseselt seostada pinnavee kvaliteediga. Selle saavutamiseks võiks kaaluda

nitraaditundlikul alal toimuva põhjaveeseire täiendamist, et selle käigus mõõdetaks ja

raporteeritaks rohkem parameetreid (nt täiskeemiline analüüs, veetasemed), mida saaks hiljem

kasutada ka põhjaveekogumite seisundi hindamisel127;

2. NTA põhjavee seires on vastavalt ND aruandlusjuhisele jagatud kaevud madalateks (5–15 m),

keskmisteks (15–30 m) ja sügavateks (üle 30 m). Parema indikatiivsuse huvides tuleks seires

edaspidi kaevu sügavusena käsitleda puurkaevudel manteldamata ehk avatud osa alguse

sügavust, mitte kaevu füüsilist sügavust. Näiteks kui üle 30 m sügavuse kaevu manteldamata osa

algab 20 m sügavusel, siis iseloomustab sealt võetav veeproov põhjaveekihti alates sügavusest 20

m128.

3. Selgitada välja põhjaveest sõltuvate pinnaveekogumite ja maismaaökosüsteemide seosed ning

luua nendest nimekiri, samuti nimekiri seotud seirejaamadest, mis võimaldaks paremini

hinnata probleemsete pinna- ja põhjaveekogumite vahelisi seoseid veekeemia seire põhjal

(vastav uuring kavandati VMK raames ning on koostamisel Tallinna Ülikooli poolt) 129.

4. Sünkroniseerida pinna- ja põhjavee seire (näide: kui vooluveekogumile lähim põhjavee seirejaam

asub 3 km kaugusel, siis kui usaldusväärselt saab antud juhul hinnata põhjavee mõju

pinnaveekogumile) 130.

5. Täna ei ole enamik EELIS-sse kantud NTA põhjavee seirejaamadest seostatavad

põhjaveekogumiga. Kui seirejaama seos põhjaveekogumiga puudub, pole võimalik põhjavee

seisundi hinnangus NTA põhjavee seireandmeid kasutada131.

6. Üldlämmastiku ja üldfosfori näitajad ülehindavad tõenäoliselt taimede poolt omastatava ja seega

veekogumite seisundit mõjutava lämmastiku ja fosfori koguseid, kuid seda kogust alahindab ainult

anorgaanilise lämmastiku (NO3-N) või fosforiga (PO4-P) arvestamine. Seega on ettepanek

tulevikus määrata pinnaveekogumitega seotud põhjaveekogumites lisaks anorgaanilistele

lämmastiku ja fosfori ühenditele ka üldlämmastiku ja üldfosfori sisaldust maapinnalähedaste

põhjaveeveekihtide (<30m) seirejaamades. See võimaldab otsesemalt võrrelda pinna- ja

põhjavee toitainete sisaldusi, mis praeguste seireandmete puhul on raskendatud, sest pinna- ja

põhjaveekogumitest määratakse seirete käigus erinevaid näitajaid. Määratavate näitajate

ühtlustamine suurendaks oluliselt ka veekogumite seisundihinnangute usaldusväärsust132.

127 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte 128 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 129 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 130 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 131 Merli Hassi (Keskkonnaagentuur) ettepanek 132 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte

63

Pinnaveeseire

7. Vainu et al., 2024 tõid puudusena välja, et teatud hulk NTA-le jäävaid vooluveekogumeid jääb

seiramata, kuna üldjuhul tehakse mitmeks kogumiks jagatud vooluveekogude puhul seiret

alamjooksupoolsetes kogumites. NTA-lt algavate vooluveekogude puhul tähendab see, et

vahetult NTA-l voolava vee kvaliteet jääb teadmata. Kuigi ka alamjooksupoolses kogumis on

nitraadisisalduse probleem enamasti tuvastatud (nitraadisisaldused üle 10 mg/l), siis probleemi

tõsidus ülemjooksul ei ole teada (nitraadisisaldus allavoolu jäävates kogumites on oluliselt

väiksem). Perioodil 2016-2021 oli selliseid vooluveekogumeid seitse, mille osavalgla jäi olulisel

määral NTA-le, kuid mille kohta riikliku seire raames 2016–2021 nitraadisisalduse andmeid ei

kogutud. Seiresagedus on olnud viimasel ajal selgelt ebapiisav selleks, et hinnata nitraadireostust

piiravate meetmete tõhusust nii nitraadisisalduse muutuse kui eutrofeerumise järgi. Kui aga

hinnata seire piisavust nitraadidirektiivi aruandeperioodi (neli aastat) kohta, oleks ebapiisava

seiresagedusega kogumeid rohkemgi.

Ettepanek on nitraaditundlikule alale jäävates vooluveekogumites teha vähemalt füüsikalis-

keemilist seiret kord veemajanduskava perioodi jooksul ka ülemjooksupoolsetes kogumites, et

hinnata põllumajanduse mõju ja selle piiramise meetmete efektiivsust. Või kaaluda

vooluveekogumite liitmist olukorras, kus vooluveekogumil (ülemjooksupoolsed kogumid) ei ole

seiret alates 2007. aastast tehtud ning jõel ei ole elustiku rännet takistavat paisu. Ühendatud

kogumite piires näha ette füüsikalis-keemiliste näitajate seire tavapärase ühe asemel kahes

seirejaamas, millest üks on alamjooksul ja teine ülemjooksul, lähtest kuni 5 km kaugusel133.

8. Pärn et al., 2022 leidsid, et toitainete hajukoormuse täpsemaks hindamiseks valglates, kus

domineerib põllumajanduslik maakasutus, on vaja täpsemalt hinnata äravoolu. Igakuised

vooluhulga mõõtmised samaaegselt veeproovide kogumisega ei anna selleks piisavalt head alust,

kuna suure tõenäosusega ei kirjeldata nii kõiki hüdroloogilisi perioode (sh madalvee-kõrgvee

perioodid). Seetõttu on paremaks lahenduseks hajureostuse mõju hindamisel vooluhulga

(veetaseme) pidev (automaatne) mõõtmine ning vooluhulgaga või ajas keskmistatud

veeproovide kogumine. Osade kvaliteedielementide (nt nitraat) seireks on ka pinnavees võimalik

kasutada sensortehnoloogiat. Ka allikate seirel võib täpsemaid tulemusi anda vooluhulkade ja

nitraatide automaatseire.

9. Pärn et al., 2022 leidsid, et taimekaitsevahendite ja ravimijääkide seirega kogutavad andmed on

riskihaldajatele täiendavaks kinnituseks, et võimalik risk nende liigkõrge sisalduse näol ei ole/või

on realiseerunud. Ka on kogutav teave vajalik üldsuse informeerimiseks ja potentsiaalsete

hirmude maandamiseks. Samas on tegelike (tipu) sisalduste mõõtmine, eelkõige

vooluveekogudes, suureks väljakutseks nii taimekaitsevahendite kui ka ravimijääkide seire

korraldamisel. Suure tõenäosusega ei ole võimalik kirjeldada kogu varieeruvust nende sisaldustes

ning tabada maksimaalseid sisaldusi, kui seire sageduseks on vaid 4 korda (või 2 korda

ravimijääkidel) aastas. Seetõttu on keeruline ka taimekaitsevahendite ja ravimijääkide koormuse

arvutamine vooluveekogumite suublatele. Heaks lahenduseks ei ole ka ajas või vooluhulgaga

keskmistatud veeproovide kogumine, kuna suhteliselt pika säilitusaja (nt 14 päeva) jooksul võib

nii taimekaitsevahendite kui ravimijääkide tegelik sisaldus mikrobioloogiliste ja füüsikalis

keemiliste protsesside tulemusena oluliselt langeda ning nii kõrgemad kui madalamad sisaldused

jäävad määramata. Seetõttu tuleks veeproove taimekaitsevahendite mõju selgitamiseks koguda

eelkõige vegetatsiooniperioodil (aprill-oktoober), mil seda saab korraldada suurema

tihedusega, kusjuures proovivõtt leiaks aset taimekaitsevahendite tegeliku kasutamise järgselt

kohe peale suuremat sadu. Sama kehtib ka ravimijääkide puhul, kus veeproovid tuleks koguda

sõnniku laotamise järgselt peale suuremaid sademeid. Selline seire korraldus eeldab operatiivset

proovivõttu ja laborite valmisolekut analüüsimiseks. Põhjavee puhul, mille viibeaeg on pinnavee

omast pikem, võib täpsemate andmete saamiseks piisata seiresagedusest 2-4 korda aastas, aga

seda oletust tuleks eelnevalt kontrollida mõne pilootuuringuga, kus seiresagedus oleks tihedam

(nt 12 korda aastas) 134.

133 Vainu, M., Viira, A-H., Rooma, L., Kikas, T., Matveev, E., Naarits, A., Tiirats, K., Vaarmari, K., Palts, M., 2024. Nitraaditundlike alade nimistu läbivaatamine, vajadusel nimistu muutmise või täiendamise ettepanekute esitamine koos mõjuanalüüsiga 134 Pärn, J., Hunt, M., Osjamets, M., Koit, O., Iital, A., Kõrgmaa, V., Pachal, K., Roosalu, K., Jaaku, J., Leisk, Ü., 2022. LIFE IP CleanEST projekti tegevus C10.1 veeuuringud 2019-2022 a. seiretulemuste kokkuvõte

64

Lisa 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega

NTA tegevuskava 2025-2028 eesmärkide ja meetmete välja töötamisel võeti arvesse järgmistes

strateegilistes dokumentides toodud eesmärkide, probleemide ja tegevustega:

• Perioodi 2022-2027 veemajanduskavad (meetmeprogramm)

• ÜPP 2023 - 2027 strateegiakava sekkumised (lähtuti asjakohastest erieesmärkide 4, 5 ja 6

sekkumistest ja nõuandetegevuse sekkumisest).

• Helcomi Läänemere tegevuskava135 ja Helcomi Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia136.

Perioodi 2022-2027 veemajanduskavad (VMK):

NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava ning veemajanduskava meetmeprogrammi osa. NTA

tegevuskava koostamisel on muuhulgas järgitud, et NTA tegevuskavas põllumajanduse koormusele seatud

eesmärgid ja tegevused oleksid VMK-ga kooskõlas ning selle eesmärke ja tegevusi toetavad.

Veemajanduskava meetmeprogrammi on planeeritud meede NTA tegevuskava ajakohastamiseks ja

rakendamiseks (NTA01).

VMK lisa 1 tabelis 2 ja 3 on kavandatud meetmed nii põhjaveele kui pinnavee kogumitele seatud

eesmärkide saavutamiseks. Seehulgas on kavandatud tegevused (nt tehnilised tegevused, uuringud ja

järelevalve tegevused) veekogumitel, kus veekogumile avalduva koormuse põhjuseks on põllumajandus.

VMK-de meetmeprogrammis 2022 – 2027 on peatükk 3.8 Saasteainete koormuse vähendamine

põllumajandusest. Selles on neli meetmegruppi:

- Põllumajanduslikud punktkoormusallikad – peamiselt järelevalve tugevdamine jms;

- Põllumajandusliku hajukoormuse vähendamise meetmed – samuti peamiselt järelevalve;

- Põllumajandustootjate veekaitsealase teadlikkuse tõstmine, keskkonnaalane nõustamine läbi

nõuandetoetuse;

- E-põlluraamatu arendamine.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 on punktkoormuse mõju vähendamise meetmed

seotud ennekõike keskkonnakaitselubade, sh keskkonnakomplekslubade menetlemisega, mis on peamine

ja efektiivne põhimeede punktallikatest tuleneva koormuse ohjamiseks. Meede keskkonnakaitseloa

nõuete täitmiseks (Keskkonnakaitselubade (sh komplekslubade) tingimuste täitmine KKL02_2_1)

planeeriti kokku 86 punktallikale 42 kogumil Ida-Eesti vesikonnas.

Veekaitsenõuete täitmise järelevalve tegevused on üks osa põhimeetmete rakendamisest, millega

meetmeprogrammis punktkoormuse mõju ohjatakse ning rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab“.

Järelevalvetegevusi tehakse kokku 19 eri meetmega, mis on kogumitele planeeritud vastavalt koormuste

hinnangule ning teistele läbiviidavatele tegevustele, sh loata tegevuste lõpetamiseks.

ÜPP 2023 - 2027 strateegiakava

Asjakohased vajadused:

Vajadus V5.1. Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele.

Vajadus V6.6. Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid.

Toetusskeemid:

Eco-scheme. ÖK1. Keskkonnasõbralik majandamine. Põhitegevuse nõuete seas on Lämmastikubilansi

koostamine ja vajalike andmete jagamine e-põlluraamatusse.

Eco-scheme. ÖK 2. Mahepõllumajanduse ökokava. Eesmärk SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste

loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse

vähendamisega.

KK4. Mulla- ja veekaitsetoetus, sh põhjaveekaitse toetus. Veekaitseliselt on selle sekkumise eesmärk

põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt

135 Helcom, 2021. Läänemere tegevuskava (2021. aasta uuendatud väljaanne). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2022- 03/BSAP_L%C3%A4%C3%A4nemere%20tegevuskava%202021%20a%20EE%20versioon.pdf 136 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

65

mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett mistõttu neid leostub

taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena

rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras.

Pinnaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige veeseadusega võrreldes laiema püsiva

taimikuga veekaitsevööndi kehtestamist, millest tulenevad piirangud toetusega hüvitatakse. Sekkumist

kujundati koos perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja

põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine.

Põhjaveekaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mis asub vähemalt 50%

ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ning põllu kohta, millel asub allikas või

karstivorm.

Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded. Toetuse taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb,

kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa

kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaa hoidmist rohukamaras.

• Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat

kahjustavaid mullaharimistöid.

• Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel.

• Rohumaa ülekarjatamine on keelatud.

• Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud.

• Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise

mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-

aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni viie kohustusealuse rohumaa hektari kohta on

võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi

sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Taotleja osaleb üks kord kohustuseperioodi

jooksul temaatilisel koolitusel.

Helcomi Läänemere tegevuskava (uuendatud 2021)

Teema: Põllumajandus

Tegevused:

E5. Rakendada ja jõustada 1992. aasta Helsingi konventsiooni põllumajandusest lähtuva reostuse vältimist

käsitleva III lisa 2. osa sätted.

E6 Luua kraavipervedele või pinnavee sisselaskeavade juurde kohapõhised puhveralad

põllumajandusmaalt lekkivate toitainekoguste vähendamiseks, näiteks nendes põldude osades, kus

esineb vee pinnalt välja valgumist ja erosiooni.

E7 Tasakaalustada väetamismäärad kohapõhiselt ning edendada täpsete väetamismeetodite

kasutamist, et suurendada toitainete kasutamise tõhusust ning vähendada toitainekadusid.

E8 Töötada põllumajandusmaadelt fosfori lekkimise vähendamiseks 2025. aastaks välja ning võtta 2027.

aastaks kasutusele head tavad savimuldade struktuuri ning koostise stabiilsuse parandamiseks, näiteks

pinnase struktureerimiseks lubja või kipsi kasutamise teel.

E9 Edendada mahepõllumajandust, et see hõlmaks 2030. aastaks vähemalt 25% põllumajandusmaast.

E10 Vältida sügisel sõnniku ja teiste orgaaniliste väetiste kandmist talvel rohelise taimestikuta

põldudele.

E11 Tõhustada teadmiste vahetamist, luues talunike, ametiasutuste ja otsustajate vahel dialoogi.

E12 Laiendada talunikevahelist üksteiselt heade tavade õppimist ja uudse tehnoloogia kohta teabe

saamist.

E13 Töötada 2025. aastaks välja soovitused parima võimaliku tehnika ja parima keskkonnatava kohta,

et vähendada loomapidamisest, sõnniku hoidmisest ning kasutamisest tekkivaid ammoniaagi ja

kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

E14 Töötada 2025. aastaks välja sõnniku majandamise soovitused, eelkõige hobuste, lammaste, kitsede

ning karusloomakasvatuse jaoks.

E15 Rakendada intensiivsele linnu- ja seakasvatusele vähemalt ELi uuendatud parima võimaliku tehnika

(PVT) viitedokumenti ning PVT kohta tehtud järelduste nõudeid, eriti nendes ettevõtetes, mis asuvad

toitainete lekke seisukohast lähtudes äärmiselt olulistes piirkondades.

66

E16 Vaadata üle riiklikud eeskirjad ja vabatahtlikult võetavad meetmed ja rakendada vajaduse korral

täiendavaid või muudetud meetmeid läbivaadatud põllumajanduse fosfori ja lämmastiku kadude

vähendamiseks võetavate meetmete valikust.

E17 Leppida 2023. aastaks siseriiklikul tasandil kokku väetamisel liigsete toitainete kasutamise

vähendamise meetmetes toitainekadude vähendamise eesmärgil.

E18 Uurida 2024. aastaks mineraalväetiste maksustamise ja/või lämmastiku ülejäägi maksustamise

ja/või põllumajanduskeskkonna meetmete eest tasude rakendamise võimalusi ning rakendada neid

meetmeid mitmete erinevate riikide kogemustele tuginedes.

E19 Kasutada põllumajanduse kuivendussüsteemide täiustamisel ja uuendamisel võimaluse korral

uudseid veemajanduse meetmeid, näiteks lubjafi ltriga kraavide rajamist, settepüüniseid ning ohjatud

kuivendamist, ja looduslikke lahendusi, näiteks kahetasandilisi kraave ja rajatud märgalasid.

Helcomi Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia (Helcom Nutrient Recycling Strategy137 , mis võeti

vastu koos Helcomi Läänemere tegevuskavaga 2021. aastal)

Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegias püstitatud eesmärgid ja tegevused aitavad vähendada

põllumajanduslikku koormust veekeskkonnale, parandades samal ajal toitainete ringlust ja vähendades

eutrofeerumise ohtu Läänemere piirkonnas. Dokumendis on seatud järgmised eesmärgid ja meetmed:

Eesmärk 1: Läänemere piirkond kui toitainete ringlussevõtu eeskujupiirkond:

• Toitainete kasutuse tõhususe suurendamine;

• Kättesaadavate toitainete ressursside ringluse suurendamine ja toitainete sissevoolu

vähendamine piirkonda;

• Toitaineterikaste orgaaniliste jääkide kasutamine kõrge toitainetesisaldusega aladelt

väetisetoodete valmistamiseks.

Eesmärk 2: Keskkonnamõjude vähendamine:

• Toitainete kao vähendamine Läänemerre ja toitainete tsüklite sulgemine;

• Kasvuhoonegaaside heitmete vähendamine;

• Ammoniaagi heitmete vähendamine;

• Sobivate lahenduste kasutamine toitainete ringlussevõtuks, et vältida keskkonnareostust;

• Mulla kvaliteedi parandamine ja süsiniku sidumise suurendamine orgaaniliste väetiste abil;

• Kohapõhiste optimeeritud väetamisplaanide edendamine.

Eesmärk 3: Ohutu toitainete ringlussevõtt:

• Inimeste ja keskkonna saasteohust tulenevate riskide minimeerimine;

• Uuringute ja teadmiste jagamise suurendamine riskide ja ohutute praktikate kohta.

Eesmärk 4: Teadmiste vahetamine ja teadlikkuse tõstmine:

• Uute teadusuuringute ja tehnoloogia arendamise edendamine;

• Teadmiste ja teabevahetuse hõlbustamine toitainete ringlussevõtu kohta;

• Koostöö teiste piirkondade ja rahvusvaheliste organisatsioonidega teadmiste ja tehnoloogiate

vahetamiseks;

• Teadlikkuse tõstmine toitainete ringlussevõtu eelistest;

• Toidutootmise tervikliku käsitluse edendamine.

Eesmärk 5: Äriliste võimaluste loomine:

• Uute ärimudelite edendamine ristsektoraalse koostöö abil;

• Toitainete ringlussevõtu majandusliku tasuvuse parandamine.

Eesmärk 6: Poliitikate sidususe parandamine:

• Valitsusasutuste koostöö suurendamine poliitikate sidususe parandamiseks;

• Õigusraamistiku uuendamine, et hõlbustada toitainete ringlussevõttu.

137 Helcom, 2021. Baltic Sea Regional Nutrient Recycling Strategy. Kättesaadav: https://helcom.fi/wp- content/uploads/2021/10/Baltic-Sea-Regional-Nutrient-Recycling-Strategy.pdf

67

Lisa 5. Tegevuskava koostamisel kaasatud ministeeriumid ja asjaomased asutused

NTA tegevuskava 2025-2028 koostamisse olid kaasatud lisaks Kliimaministeeriumile (Tellija) veel

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Põllumajanduse

registrite ja informatsiooni ameti (PRIA), Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), Maaelu Teadmuskeskuse

(METK), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ning NTA-le jäävate kohalike omavalitsuste esindajad.

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

03.12.2024 nr 17-6/24/5803

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala

tegevuskava 2025‒2028 eelnõu kooskõlastamiseks

esitamine

Esitame teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028 eelnõu.

Palume teil vastata 15 tööpäeva jooksul käesoleva kirja saamisest arvates.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Vladimir Svet

taristuminister

Lisad: 1. Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025‒2028 eelnõu

2. Tegevuskava eelnõu sisukokkuvõte

3. Kliimaministri käskkirja eelnõu

Sama: Põllumajanduse veekaitse töörühm, NTA kohalikud omavalitsused

Ann Riisenberg, 626 2828

[email protected]

Keskkonnaministri käskkirja

„Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2025–2028 kehtestamine“ eelnõu ja tegevuskava

SISUKOKKUVÕTE

Sissejuhatus

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga 2000/60/EÜ (edaspidi VRD) kehtestatakse ühenduse

veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid direktiive ning seab veekaitse

põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea seisundi saavutamise.

Nõukogu direktiiv veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest

91/676/EMÜ ehk nitraadidirektiiv (ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainete

koormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks.

Veepoliitika raamdirektiiv ja nitraadidirektiiv on Eestis üle võetud veeseadusega. Veeseadusest

tulenevalt on Eestis nitraaditundlikuks alaks (NTA) määratud Pandivere ja Adavere-Põltsamaa

nitraaditundlik ala.

Veeseaduse alusel koostatakse Eestis iga nelja aasta tagant nitraaditundliku ala (edaspidi NTA)

tegevuskava. NTA tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva

keskkonnariski vähendamiseks. NTA tegevuskava on veemajanduskava täiendav kava, mis toetab

veemajanduskavades püstitatud eesmärkide saavutamist elanike joogiveega varustamisel, pinnavee

ja põhjavee hea seisundi saavutamisel ja säilitamisel ning vee-elustiku elutingimuste parandamisel ja

säilitamisel NTA-l.

NTA tegevuskava aastateks 2025-2028 eelnõu koostamisel tugineti eelmiste perioodide (perioodid

2012−2015, 2016−2020 ja 2021-2024) tegevuskavade elluviimise kogemusele ning neil aastail läbi

viidud uurimistööde ning seire tulemustele.

Tegevuskava eelnõu on ette valmistanud Consultare OÜ koosseisus Kristo Kiiker, Kristjan Piirimäe ja

Mari Raidla ja Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Ann Riisenberg

([email protected]).

2

1. Tegevuskava eesmärgi kirjeldus

NTA tegevuskava koostatakse pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski

vähendamiseks. Tegevuskava üldeesmärgiks on luua eeldused säästva põllumajandustootmise

arenguks ning pinna- ja põhjavee hea seisundi ja hea kvaliteediga joogivee säilimiseks.

2. Tegevuskava sisukokkuvõte

NTA tegevuskava 2025-2028 dokument koosneb ülesehituselt kahest osast: 1) ülevaade veekvaliteedi

muutustest, põllumajanduse keskkonnakoormuse trendidest ja põllumajanduse profiili muutustest nii

NTA-l kui ka Eestis laiemalt, 2) NTA tegevuskava, sh ülevaade kavandatud meetmetest koos

vastutajate ja maksumusega.

Lühiülevaade NTA tegevuskava 2025-2028 peatükkidest:

Peatükis 1 antakse ülevaade Veeseadusega määratud nitraaditundlikust alast.

Peatükis 2 antakse ülevaade veekvaliteedi muutuste kohta NTA-l ja väljaspool seda erinevatel

ajaperioodidel. Ülevaates käsitletakse nitraatide sisalduse muutusi, pinnavee eutrofeerumisnäitajaid

ning taimekaitsevahendite jääkide sisaldusi põhjavees, pinnavees ja rannikuvees.

Peatükis 3 antakse ülevaade põllumajanduse keskkonnakoormuse trendide kohta NTA-l ja väljaspool

seda erinevatel ajaperioodidel. Ülevaates käsitletakse põllumajanduskultuuride maakasutuse ja

saagikuse näitajaid, seejuures tuuakse välja olulisemad muutused, mis on viimastel aastatel toimunud

põllukultuuride kasvatamises. Kirjeldatakse mineraalväetiste ja orgaaniliste väetiste ning pestitsiidide

kasutamise trendi ning taluvärava toiteelementide bilanssi, mis põhineb Maaelu Teadmuskeskuse

arvutustel ja mille põhjal saab hinnata, kuivõrd efektiivselt ettevõtte tasandil toiteelemente

kasutatakse.

Peatükis 4 antakse ülevaade põllumajandustootjate profiili muutustest NTA-l ja väljaspool seda

erinevatel ajaperioodidel. Ülevaates käsitletakse ettevõtte keskmise põllumajandusmaa ning

püsirohumaa suuruse muutumist, erinevat liiki looma- ja taimekasvatusega tegelevate ettevõtete arvu

muutumist. Lisaks sellele antakse ülevaade ÜPP toetuste jagunemisest, mille statistiline võrdlemine on

veekaitse seisukohast oluline, kuna nimetatud meetmed mõjutavad otseselt põllumajanduspraktikaid.

Peatükis 5 esitatakse NTA tegevuskava perioodiks 2025-2028. NTA tegevuskava 2025-2028 koosneb

nitraadidirektiivi III lisas kirjeldatud meetmetest ning hea põllumajandustava meetmetest, mis on

kehtestatud Veeseadusega. Lisaks veekaitse piirangutele sisaldab tegevuskava ka toetavaid

meetmeid. Toetavad meetmed, nt erinevad uuringud, aitavad kaasa keskkonnahoidlike praktikate

rakendamisele põllumajanduses ja parandavad teadmisi veekvaliteeti mõjutavatest aladest.

NTA 2025-2028 tegevuskavas on sõnastatud kuus meedet:

1. Tervisele ohutu joogivee tagamine ühisveevärgiga katmata piirkondades;

Meetme eesmärk on tagada kvaliteetne ja ohutu joogivesi hajaasustusega piirkondade elanikele, kellel

puudub ligipääs ühisveevärgile. Selleks viiakse ellu koolitusi ja teavitustööd kohalikele omavalitsustele,

jälgitakse ja hinnatakse põhjavee seisundit ning toetatakse saastunud või ohustatud kaevude

asendamist, et ennetada ja vähendada terviseriske joogivee kvaliteedi halvenemise tõttu.

2. Keskkonnasäästlike tehnoloogiate ja majandamisvõtete rakendamine põllumajanduses;

3

Meetme eesmärk on soodustada keskkonnasõbralike lahenduste kasutamist põllumajanduses, et

vähendada negatiivset mõju keskkonnale ja tagada säästlik ressursside kasutamine. Selleks toetatakse

sõnniku- ja silohoidlate rajamist ja korrastamist, et vältida reostusohtu ning arendatakse e-

põlluraamatut ja seonduvaid teenuseid, mis aitavad põllumajandustootjatel tõhustada

põllumajanduspraktikaid, paremini hallata ja jälgida oma tegevuse keskkonnamõjusid jms.

3. Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamine (sh uuringud ja tegevused

veekogumite valgaladel, kus veekogumi halva seisundi põhjuseks on ka toitainete koormus);

Meetme eesmärk on uurida ja hinnata põllumajanduse mõju veekogumite seisundile, eriti

piirkondades, kus on tuvastatud toitainete koormus. Selle raames pakutakse põllumajandustootjatele

oskusteavet ja praktilisi juhiseid keskkonnasõbralike silotootmise tehnoloogiate rakendamiseks,

mõõdetakse veekaitsemeetmete tõhusust pilootpiirkondades ning vaadatakse üle riiklike põhja- ja

pinnavee seireprogrammide metoodikad, et parandada seire raames kogutavate andmete praktilisust,

täpsust ja tõhusust.

4. Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse-eesmärkide saavutamiseks;

Meetme eesmärk on luua ja tugevdada õiguslikke aluseid ja koostöömehhanisme, et saavutada NTA

eesmärgid. Selleks viiakse ellu tegevusi, mis hõlmavad NTA uute piiride ja/või kohustuslike

veekaitsemeetmete väljatöötamist, tuginedes sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsile ning kaasates

aktiivselt huvigruppe ja avalikkust otsustusprotsessi.

5. Teavitus ja asjatundlikkuse tagamine;

Meetme eesmärk on parandada veekaitsealast teadlikkust põllumajandussektoris, et toetada

kestlikke põllumajandustavasid ning vähendada survet veekeskkonnale. Selle raames jätkatakse

põllumajanduse veekaitse töörühma tegevust, tõstetakse nõustajate teadlikkust veekaitse teemadel

õppekava ja koolituste abil ning pakutakse veekaitsealast koolitust põllumajandustootjatele.

6. Järelevalve tõhustamine.

Meetme eesmärk on tõhustada järelevalve alast töökorraldust läbi nutikate kontrollivõimaluste

laiendamise E-põlluraamatu kasutuselevõtu järgselt.

Kuue meetme all on tegevuskavas kavandatud 15 tegevust, millest suurem osa on jätkutegevused NTA

tegevuskava 2021-2024 perioodist. Kõige olulisema uue tegevusena on kavandatud NTA teekaardi

elluviimine, mille tulemusena jõutakse NTA laiendamise ja/või täiendavate veekaitseliste meetmete

rakendamise otsuseni tegevuskava perioodi lõpuks (2028). NTA teekaardi väljatöötamisel võeti

arvesse eelnevatel perioodidel läbiviidud uuringute tulemusi, veekeskkonna seisundinäitajaid,

põllumajanduse keskkonnakoormuse trende ning prognoose, mille alusel ei ole ette näha

veekeskkonna seisundi paranemist, kui täiendavaid meetmeid ei rakendata (nitraaditundliku ala piirid

jäetakse muutmata ja täiendavaid kohustuslikke veekaitsemeetmeid ei rakendata).

Peatükis 6 esitatakse ülevaade NTA tegevuskava 2025-2028 tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidest.

Tegevuskava lisad: LISA 1. Nitraadidirektiivi II ja III lisa meetmed LISA 2. Veeseadusega sätestatud „Hea põllumajandustava“ meetmed LISA 3. Soovitused NTA seirekava täiendamiseks LISA 4. Tegevuskava seosed teiste strateegiliste dokumentidega

4

3. Hinnang tegevuskava vastavusest Euroopa Liidu õigusele

Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava aastateks 2025-2028 on kooskõlas

veepoliitika raamdirektiiviga ja nitraadidirektiiviga.

VRD-ga kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik, mis hõlmab kõiki teisi veealaseid

direktiive ning seab veekaitse põhieesmärgiks kõikide vete (pinnavee, sh rannikuvee, ja põhjavee) hea

seisundi saavutamise.

Nitraadidirektiiv (ND) on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainete koormuse ja eelkõige

nitraadikoormuse vähendamiseks.

NTA tegevuskava sisaldab nitraadidirektiivi mõistes hea põllumajandustava võtteid ja

tegevusprogrammi meetmeid (ND lisa II ja III), mis on Eesti puhul rakendatud ja reguleeritud

veeseaduse ja selle rakendusaktidega ning lisaks toetavaid meetmeid, mis aitavad kaasa eesmärkide

saavutamisele. NTA tegevuskavade koostamine ja eelmise perioodi tegevuskava ülevaatamine toimub

iga nelja aasta tagant.

4. Tegevuskava mõju hinnang

Tegevuskavas on tegevuste elluviimine suunatud eelkõige riigiasutustele (Kliimaministeeriumile,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning nende allasutustele). Riigiasutused järgivad

tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimist endale suunatud ülesannete piires, et saavutada

tegevuskava eesmärgid. NTA tegevuskava 2025-2028 võib pidada tulemuslikuks, kui põhjavee

seirepunktides on NO3 sisalduse tõus peatunud ning NTA-l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-

keemilised näitajad vastavad vähemalt heale seisundiklassile.

Tegevuskavas ette nähtud tegevused on seotud VeeS ja selle alamaktides (eelkõige NTA määruses1)

sätestatud nõuetega. Tegevuskavaga täiendavaid piiranguid ega nõudeid ei kehtestata. Seega ei

tulene tegevuskavast vahetult kohustusi eraisikutele, ettevõtetele, KOV-dele jms. Tegevuskavas

planeeritud teekaardi elluviimise tulemusena jõutakse veeseaduse muudatuse jõustumiseni, mille

võimalikku mõju (sh sotsiaal-majanduslikku mõju) hinnatakse eraldiseisvalt.

Tegevuskava rakendamisest eeldatakse positiivset mõju veekeskkonnale - NO3 sisalduse tõusu

peatumist põhjavee seirepunktides ning NTA-l olevates pinnaveekogumites füüsikalis-keemiliste

näitajate vastamist vähemalt heale seisundiklassile.

5. Kirjeldust tegevuskava rakendamisega seotud kulude ja rahastamise kohta

NTA tegevuskava 2025-2028 rakendamise maksumus on hinnanguliselt 233 000 eurot, millest: 1)

„Põllumajandustootmise mõju uuringute ja seirete korraldamise“ meetme all on kavandatud uuringu

„Põllumajanduse veekaitsemeetmete rakendamise tõhususe mõõtmine pilootpiirkonnas“ jätkamine,

maksumusega 180 000 eur, 2) „Õigusliku raamistiku ja koostöö arendamine NTA kaitse eesmärkide

saavutamiseks“ meetme all on kavandatud teekaardi elluviimine, maksumusega 53 000 eur. Muude

1 Nitraaditundliku ala määramine ja põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/109112021010

5

meetmete raames kavandatud tegevused on administratiivsed ning arvestatud ametnike

tööülesannete hulka, mistõttu nende elluviimiseks täiendavaid eelarvelisi vahendeid ei kavandata.

Tegevuste elluviimist rahastatakse sõltuvalt nende olemusest kas Kliimaministeeriumi või Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi eelarvest ning asjakohasel juhul ka hajaasustuse programmi, Eesti

Maaelu Arengukava, ÜPP strateegiakava jm vahenditest.

6. Kirjeldust tegevuskava kooskõlastamise ja avaliku konsultatsiooni kohta

Tegevuskava koostamine, sh tegevuste kavandamine, toimus koostöös Kliimaministeeriumi,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti, Keskkonnaagentuuri, Põllumajanduse

registrite ja informatsiooni ameti (PRIA), Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), Maaelu Teadmuskeskuse

(METK), Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ning NTA-le jäävate kohalike omavalitsuste

esindajatega. Tegevuste eest vastutajatega räägiti läbi tegevuse sisu, sõnastus, tähtajad ning

maksumus. Eelmisel NTA perioodil tehtud tegevuste osas küsiti tagasisidet elluviimise osas ning võeti

seda arvesse uue tegevuskava koostamisel.

Tegevuskava eelnõud tutvustati põllumajanduse veekaitse töörühmas 08.10.2024. Kohtumisel

osalejad said esitada ettepanekuid ja küsimusi NTA tegevuskava eelnõu kohta. Põllumajanduse

veekaitse töörühm ühendab erinevate põllumajandustootjate, keskkonnakaitsega tegelevate

organisatsioonide ja mittetulundusühenduste, kohalike omavalitsuste, põllumajandusnõustajate,

ministeeriumide ja ametite ning inspektsioonide esindajaid.

Valminud tegevuskava eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumidele:

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile.

NTA tegevuskava eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks NTA-l paiknevatele kohalike

omavalitsuste üksustele, põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidele ning huvirühmadele.

Peale kooskõlastamist ja arvamuse avaldamist pannakse NTA tegevuskava avalikule väljapanekule

Kliimaministeeriumi veebilehele, kus kõigil oli võimalik teha ettepanekuid tegevuskavasse ning esitada

vastuväiteid.