Välisõhus leviva müra sihtväärtuse kohaldamise tingimused

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Igor Taro

Riigikogu keskkonnakomisjon

[email protected]

22.11.2024 nr 1-17/23/1734-4

Välisõhus leviva müra sihtväärtuse kohaldamise

tingimused

Austatud Igor Taro

Õiguskantsler selgitas Riigikogule 21.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/2302191 välisõhus leviva

müra sihtväärtuse kohaldamise problemaatikat ning juhtis tähelepanu välisõhus leviva müra

piirväärtuse ja sihtväärtuse mõistete ja nende kohaldamise ebaselgusele, paludes seadusandjal

leida võimalus muuta õigusakte nii, et sihtväärtuse kohaldumine oleks ühemõtteliselt arusaadav

müra sihtväärtuse sätte paremini sõnastamisega atmosfääriõhu kaitse seaduses.

Kehtiva AÕKS-i § 56 lõike 2 punkti 2 alusel on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute

üldplaneeringutega aladel – see tähendab muuhulgas, et müra sihtväärtusega alad määrab kohalik

omavalitsus üldplaneeringuga (vt ka PlanS-i § 75 lg 1 p 22). Muudel juhtudel lähtutakse müra

piirväärtustest (AÕKS-i § 56 lg 2 p 1). Määrus1 täpsustab, et uus planeeritav ala on väljaspool

tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus

müratundlik ala.

Müra sihtväärtus on piirväärtusest rangem normtase müratundlike alade elukeskkonna

parandamiseks või säilitamiseks. Müra sihtväärtus on kehtestatud müratundlikele aladele nii

liiklus- kui ka tööstusmüra korral ning on üldjuhul 5 dB (müratundliku hoone teega külgneval alal

liiklusmüra korral 10 dB) võrra rangem müra piirväärtusest, mis on suurim lubatud müratase, mille

ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra

vähendamise abinõusid. Müra sihtväärtuse kehtestamise eesmärk on võimaldada

piirväärtusest paremaid akustilisi tingimusi uute müratundlike alade või müraallikate

planeerimisel. Oluliseks keskkonnahäiringuks peetakse müra piirväärtuse (mitte

sihtväärtuse) ületamist.

1 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) muutmise eelnõu 393 SE oli Riigikogus esimesel lugemisel

19.03.2024. Nimetatud eelnõule tehti mitmeid muudatusettepanekuid. Esimesel lugemisel olnud

eelnõus 393 SE oli müra sihtväärtus defineeritud kui suurim lubatud müratase planeeringus

määratud aladel. Seda täiendasid järgnevad sätted, mis võimaldasid jätta müra sihtväärtuse

kohaldamata teatud tingimustel. Nimetatud lähenemine oleks seadnud peamiseks normtasemeks

sihtväärtuse ning piirväärtust oleks saanud kohaldada vaid erijuhtudel.

Muudatusettepanekud nimetatud eelnõule esitasid Riigikogus peale esimest lugemist Eesti

Keskkonnamõjude Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Planeerijate Ühing

koostöös Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Ettepankute tegijad selgitasid, et lugemisel olnud

eelnõu ei kõrvalda ega lahenda õiguse rakendajate arvates esile toodud probleeme ning nad esitasid

täiendavad ettepanekud. Arvamuse esitajad leidsid kokkuvõttes järgnevat:

1) Kehtiva seaduse alusel kohalduvad olemasoleva hoonestusega aladel ja tiheasustusalal müra

piirväärtused (õiguskantsleri 14.04.2023 kiri nr 7-4/230171/23020822 ja 21.04.2023 kiri

nr 7-4/230171/23021913, Riigikohtu 22. juuni 2023 otsus nr 3-20-2273, p 12-14). Tegu on

senise planeerimisel kasutatud praktika oluliselt rangemaks muutmisega. Eeldada võib, et

kavandataval kujul (seadusandluse järsk rangemaks muutmine) võib seaduse rakendamine

müraallikate valdajatele kaasa tuua olulise täiendavad rahalise kulu, samuti müraallikate

valdajate poolsed vaidlustused ja kohtuvaidluste hulga märkimisväärse suurenemise.

Potentsiaalselt suurim täiendav rahaline kulu kaasneb kogu riigi transporditaristule ja

vastavalt Transpordiametile. Eelnõu rakendamise kulusid ja mõjusid ei ole hinnatud, samuti

ei ole ette nähtud üleminekusätteid.

2) Eelnõu regulatsioon tekitab olukorra, kus kehtiva DP alal kehtivad piirväärtused ja kõrval

asuval uue DP alal kehtib sihtväärtus. Eelnõu seletuskirjast ei nähtu, et olemasolevate ja alles

kavandatavate/rekonstrueeritavate hoonete erinev kohtlemine oleks seadusandja eesmärgiks,

samuti ei nähtu eelnõu seletuskirjast ebavõrdse kohtlemise põhjendusi ja õiguslikke aluseid.

Erinevate normtasemete kohaldamine toob kaasa ka praktilisi ja arhitektuurseid probleeme (nt

hoonestusjoone järgimine) ning viitab õigusselguse puudumisele.

3) Tiheasutusaladel peab müra piirväärtus olema reegel, mitte erand.See on vältimatu

kaasaegsete linnaliste keskkondade kujundamisel, kus keskkonda nö tihendatakse ja

funktsioone mitmekesistatakse. Eelnõu lahendus on aga vastupidine ja seetõttu

ebaõnnestunud. Eelnõus kirjeldatud viisil sihtväärtuse rakendumisel tekib tiheasustusaladel

uute elualade kavandamisel suure tõenäosusega ette rohkem olukordi, mille puhul on vaja

kaaluda erandi rakendamist, kui olukordi, kus seda vajadust ei esine. Arvestades olemasolevat

müraolukorda, tooks eelnõu käsitlus kohalikele omavalitsustele kaasa olulise

tõendamiskohustuse erijuhtude tõendamiste jaoks (bürokraatia kasv).

4) Eelnõu kohaselt rakendub sihtväärtus ka projekteerimistingimuste menetluses, mistõttu et

tekivad olukorrad, kus juba olemasolevate lasteasutuste rekonstrueerimisel/laiendamisel vms

korral ei ole võimalik tegevust ellu viia, sest piirkonnas ei ole tagatud müra sihtväärtus. Samuti

ei pruugi olla võimalik rajada uusi lasteasutusi hästi ligipääsetavatesse kohtadesse, kuhu need

ruumiliselt sobituksid ning kus on ehituslike meetmetega võimalik tagada ka normtasemetele

vastavad tingimused siseruumides ja tagada osal kinnistul (laste tegelikes viibimiskohtades

nagu mänguväljakud) normtasemetele vastavus müraleevendusmeetmetega (müratõkked või

teeäärne hoone müratõkkena);

5) Eelnõu ei tegele müra vähendamisega - müra taset ei vähenda elamute rajamata ja linna

tihendamata jätmine.Terviseameti rakendamispraktika proovib kehtiva regulatsiooni ja

eelnõu regulatsiooni alusel müra probleemi lahendada elamute ehitamata jätmisega kesklinnas

ja suuremate tänavate ääres. Elamute ehitamata jätmisel müra aga ei vähene. Olemasoleva

elu-/ töö-/ ja viibimiskohad jäävad senisesse mürafooni edasi. Elamute ehitamata jätmine

2 Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m%C3%BCra%20si

htv%C3%A4%C3%A4rtuse%20kohaldamine.pdf 3 Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m%C3%BCra%20si

htv%C3%A4%C3%A4rtuse%20kohaldamise%20tingimused.pdf

soodustab kinnisvarahinna tõusu ja valglinnastumist, millega kaasneb liikluse ja sellest

tingitud müra kasv.

6) Tiheasustusaladel müra piirväärtuse kehtestamine reeglina (mitte erandina) ei takistaks müra

vähendamise eesmärkide täitmist:

i. siseruumide müra nõuded kehtivad jätkuvalt ja nende järgimine tuleb tagada ehituslike

meetmetega;

ii. kohalik omavalitsus saab praegu ja jätkuvalt nõuda, et kinnistul või selle vahetus läheduses

peab olema mängu- või puhkeala, kus saab viibida ning kus peavad rangemad müranormid

olema täidetud;

iii. kohalik omavalitsus saab jätkuvalt tegeleda müra vähendamisega vastavalt kinnitatud

tegevuskavale või muude asjakohaste meetmete alusel (nt kiiruspiirangu vähendamine).

7) Müra normtasemed on kujundatud mitmete tegurite koosmõju arvestades, milleks üheks on

ka reaalne olemasolev liiklusmüra olukord ja normtasemete tagamise ning parandamise

võimalused, arvestades müra tervisemõju. Normtasemete rakendamisel on peamine tagada

piirväärtuse täitmine ja võimalusel sihtväärtuse tagamine. Keskkonnamüra vähendamise

üheks meetmeks on linnade nn tihendamine ja nn 15-minuti linna keskkondade loomine,

samuti uute planeeringutega täiendavate normtaseme nõuetele vastavate alade rajamine.

8) Eesti Kinnisvarafirmade Liidu hinnangul tooks esimesele lugemisele esitatud eelnõu kaasa

olulised omandiõiguse kitsendused, mis takistaksid linnade tihendamist, sest tänases praktikas

lähtutakse piirväärtusest kui baasväärtusest. Näitena hinnati Tallinna kesklinna ja suure

liikluskoormusega tänavate äärseid kinnistuid, kus erinevate mürakategooriate sihtväärtuse

arvulised tasemed on juba ületatud ja seega uusi elumaju ja teisi müratundlikke hooneid (nt

haridusasutusi) justkui planeerida ei saa. Oluline on müratundlikus hoones ja selle juures

inimeste ajaveetmise kohtades vajalike normtasemete järgimine ning neid võib kavandada ka

hoonet ning selle juurde kuuluvaid alasid planeerides ja projekteerides. Arendajate hinnangul

on siseruumid kaitstud siseruume puudutavate mürataseme normidega4 ning neid tuleb täita

nii siht- kui ka piirväärtuse rakendumise korral. Arendajad ei näe vajadust, et uute hoonete

planeerimisel ja projekteerimisel müra normtasemed oleksid tagatud hoone fassaadil, vaid

siiski asukohas, kus inimesed veedavad oma aega. Selliselt saaks käsitleda ka hoonet müra

tõkestava objektina.

9) Transpordiamet selgitas, et maanteede ja raudteede rajamise ehitusmaksumus tõuseb oluliselt,

sest esialgsel kujul välja pakutud sihtväärtuse rakendamisel tuleks kasutada müravähendamise

meetmeid, näiteks ehitada oluliselt suuremas mahus müratõkkeseinu. Olenevalt

müratõkkeseina parameetritest, üldjuhul on seina kõrgus 3…5 m ja pikkus mitte alla 50 m,

väheneb kaitstava ala müratase 5…8 dBA võrra, samas on müratõkkeseina jooksva meetri

hind 1200…1500 eurot. Tiheasustusaladel aga ei pruugi olla müratõkkeseinte või teiste

selliste meetmete rajamine võimalik.

10) Tallinna Linnaplaneerimise Amet leidis, et sihtväärtuse prioritiseerimine piirväärtuse ees

tooks kohalikele omavalitsustele töökoormuse tõusu ning võib ohustada nende

planeerimisautonoomiat.

Arvamuse esitajad leidsid, et leida tuleb lahendus elukeskkonna parandamiseks selliselt, et

pakutud muudatused aitavad tihendada linnakeskkonda, vähendades selliselt survet

valglinnastumisele ning ei sea täiendavaid piiranguid arendustegevustele ja oluliste

infrastruktuuriobjektide rajamisele.

Võttes eeltoodut arvesse koostas Kliimaministeerium koos valdkonna esindajatega uue sõnastuse,

mis võimaldab üheselt mõista müra sihtväärtust ja selle rakendamist (arvestades õiguskantsleri

14.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/23020825 ja 21.04.2023 kirjas nr 7-4/230171/23021916 toodud

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/163756?leiaKehtiv 5 Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m%C3%BCra%20si

htv%C3%A4%C3%A4rtuse%20kohaldamine.pdf 6 Kättesaadav:

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/V%C3%A4lis%C3%B5hus%20leviva%20m%C3%BCra%20si

htv%C3%A4%C3%A4rtuse%20kohaldamise%20tingimused.pdf

puuduseid ning Riigikohtu 22. juuni 2023 otsust nr 3-20-2273, p 12-14). Kehtivas õiguses on

peamiseks müra normtasemeks piirväärtus (AÕKS § 56 lg 2, Määrus n 71 § 5 lg 1, vt ka Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus nr 3-20-2273, p 12). Kehtiv lähenemine ei takista müra ohjamist ning

vaiksetele aladele kehtivad konkreetsed nõuded, mis ei muutu. Elukeskkonna parandamise

põhimõttega (PlanS § 8) on eelnõu kooskõlas ja see on seletuskirjas ka lahti kirjutatud (vt

õiguskantsleri 21.04.2023 kirja). Ka Riigikohus on viidatud lahendis leidud, et olemasolevat

elukeskkonna väärtust tuleb vähemalt säilitada ning võimaluse korral püüda seda parandada

(PlanS § 8 ja § 12 lg 2). Ruumilisel planeerimisel tuleb leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud

isikute huvide vahel (PlanS § 10). Alasid, millele kohaldub piirvääruse asemel sihtväärtus, ei ole

võimalik seaduse tasandil ulatuslikult laiendada, kuna tegu oleks nii omandiõiguse kui õiguspärase

ootuse põhimõtte rikkumisega.

Eelnõu eelmine versioon ei arvestanud, et sihtväärtuse kasutamine baasväärtusena tooks kaasa

väga järsu kulude kasvu transporidtaristu arendamisel väljaspool tiheasutusalasid – piltikult öeldes

tuleb piiratud ressursside tingimustes otsustada, kas teede-ehituses lähevad eelarvelised vahendid

eelkõige kvaliteetsesse teekatesse või senisest oluliselt suuremas mahus müraekraanidesse. Sama

kehtib ka näiteks uute trammiliinide rajamisele linnakeskkonnas, kus tuleb arvestada uute

müraallikate põhjustatud liiklusmüratasemetega olemasolevatele hoonetele ja aladele. Eelnõu uue

versiooni väljatöötamisse kaasati ka Transpordiamet ning selle tulemusena on leitud

tasakaalustatud lahendus erinevate eesmärkide täitmisel – kesklinnade tihendamine, vaiksete alade

sälilitamine, väljaspool tiheasutusalasid müra-allikate (eelkõige transporditaristu) kavandamisel

senise müranormide rakenduspraktika säilitamine (et vätlida senisest oluliselt suuremas mahus

müraleevendusmeetmete rakendamist ja vastavaid väga mahukaid lisainvesteeringuid).

Alljärgnevalt välja pakutud AÕKSi muudatusega ei ole ette nähtud müra regulatsiooni olulist

muutmist, vaid selle täpsustamine vastavalt õiguskantsleri soovitusele paremini sõnastada

sihtväärtuse sisu, olemus ja rakendamine. See lahendus järgib suuresti siiani kasutuses olnud

Terviseameti praktikat, kus kohaldati müra sihtväärtust üldplaneeringut muutvate

detailplaneeringute korral juhul, kui sellega muutus juhtotstarve elamumaaks senise äri või

tootmismaa asemel. Eelnõu on toonud vastava praktika seaduse tasemele ja seda täpsustanud, et

täita eesmärki võimaldada linnade nn. tihendamist ja 15-minuti linnakeskkondade tekitamist –

sihtväärtust peab viidatud olukorras kohaldama nii nagu Terviseamet seda oma praktikas ka teinud

on, kuid on selgelt välja toodud, et see ei kehti aladel, kus müra sihtväärtuse tase (dB) on alal juba

ületatud (nt olemasoleva liikluse tõttu). Ehk aladel kus sihtväärtus juba on ületatud (nt kesklinnas,

suurte magistraaltänavte ääres), on ka sotsiaalobjektide ning elufunktsiooniga uushoonestuse

kavandamine siiski võimalik ning seda reaalset müraolukorda ja selle mõju arvestades

(siseruumide müranormide täitmine, hooneteie paigutamine nii, et need toimivad ise müratõkena,

inimeste viibimiskohtadeks mõeldud alade paigutamine kinnistute vaiksematesse kohtadesse),

Kokkuvõttes - uues versioonis on valitud lähenemine, mis võimaldab kaitsta seniseid vaikseid

alasid, kavandada vaiksemaid keskkondi inimeste reaalsetes viibimiskohtades ning säilitada senist

müranormide rakenduspraktikat müraallikate (eelkõige transporditaristu) rajamisel väljaspool

tiheasutusalasid ja linnakeskkonnas.

Eelnevast tulenevalt esitame alljärgnevalt oma ettepanekud eelnõule 393 SE:

(1) Paragrahvi 56 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Müra sihtväärtus on

piirväärtusest rangem müra normtase müratundlike alade elukeskkonna parendamiseks või

säilitamiseks.“

Selgitus: Kuna kehtiv norm, mis sisaldab ühelt poolt nii müra sihtväärtuse definitsiooni kui ka

selle kohaldamisala, tekitas praktikas segadust, millele on viidanud ka õiguskantsler. Sellest

johtuvalt on eelnõus täpsustatud müra sihtväärtuse definitsiooni (sarnaselt müra piirväärtusele).

Muutmise ettepanekuga ei muudeta kehtivat müra piirväärtuse ja sihtväärtuse sisu ega nende

arvulisi väärtusi. Muudatusega antakse sihtväärtusele, sarnaselt piirväärtusega, eesmärk ning

parandatakse õigusselgust

(2) Paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses: „Kohaliku

omavalitsuse üksus kohaldab müratundliku ala planeerimisel müra sihtväärtust juhul, kui

planeering muudab maakasutuse juhtotstarvet ja vastaval planeeringu alal ei ole müra sihtväärtus

ületatud.“

Selgitus: PlanS-i § 8 sätestab elukeskkonna parendamise põhimõtte, mille järgi peab planeerimisel

eesmärgiks seadma senisest parema elukeskkonna saavutamise. Ka õiguskantsler on selgitanud

21.04.2023 kirjas, et „Samas ei tähenda elukeskkonna parendamise põhimõte konkreetset nõuet,

vaid eelkõige seda, et tuleb kaaluda kõiki asjaolusid ja leida põhimõttega kooskõlaline lahendus.

/---/ Elukeskkonna parendamise põhimõttega kooskõlas võib olla seegi, kui uus hoone pakub

lihtsalt paremat kaitset müra eest. Uut hoonet kavandades tuleb müraolukorraga arvestada ja

projekteerida selline hoone, mis pakub seal elavatele inimestele piisavat kaitset müra eest. Seega

võib elukeskkond paremaks muutuda ka siis, kui mürarikkasse piirkonda püstitatakse uusi

elamuid. /---/ Uus hoone võib toimida ka müratõkkena ja niiviisi elukeskkonda parendada.“

Müra probleemiga tegelemiseks ei ole lahendus omandipõhiõiguse kitsendamine ja aina madalama

olemasoleva müratasemega aladele ehitamine või kesklinna äripiirkonnas muutmine, sest see toob

kaasa veel suurema koormuse teedele ja müra suurenemise tiheneva liikluse tõttu. Eelnõu

koostamisel on leitud, et peamiselt tuleks hoida madalama müratasemega alasid, uute

planeeringute korral arvestada sõltuvalt olukorrast siht- või piirväärtusega ja tulevikus pigem

panustada müra vähendamisele (viimane on eriti oluline olemasoleva hoonestuse ja alade suhtes).

Arvesse on võetud ka inimeste võimalus osaleda omandipõhiõigust kitsendavate rangemate

normide kohaldamise menetlustes. Seega on leitud, et sihtväärtus tuleks kohaldada, kui on täidetud

kaks tingimust.

Esmalt peab muutuma maakasutuse juhtotstarve. Üldised suunised maa kasutamiseks tulevad

üldplaneeringutest, kus määratakse maakasutamise juhtotstarbed. Planeerimisseaduse alusel

määrab vald või linn üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriad, lähtudes kohaliku

omavalitsuse üksuse ruumilisest vajadusest ja planeeringu eesmärgist. Samas tuleneb

planeerimisseadusest ka kohustus vaadata üldplaneeringud üle iga viie aasta tagant. Eelnõu

koostamisel ei peetud mõistlikuks, et kõik alad saaksid omale valimatult, asjaolusid iga kord

kaalumata ja isikuid põhjalikult kaasamata rangemad müra väärtused iga viie aasta järel. Küll aga

peeti mõistlikuks, et juhul kui kohalik omavalitsus planeerib aga uut ala ehk muudab

üldplaneeringus ala juhtotstarbe selliselt, et sellele kohalduvad müra normtasemed, siis

kohalduksid uue juhtotstarbega alale juba müra sihtväärtused.

Kui detailplaneeringuga muudetakse üldplaneeringut, siis sellise detailplaneeringu menetlusele

kohaldatakse samasuguseid nõudeid nagu üldplaneeringule (PlanS-i § 142). See on otstarbekas,

kuna uute üldplaneeringute tegemine on ajamahukas protsess.

Teiseks peab sellel konkreetsel alal olema juba müra sihtväärtus tagatud või seda on võimalik

tagada planeeringulahendusega inimeste viibimise asukohtades. Müra normtasemed toovad kaasa

olukorra, kus planeeringu taotleja ei pruugi saada kasutada oma omandit viisil, mis oleks talle

kõige sobilikum. Seega tuleks rangemate normide kohaldamisel hinnata seda, et need võivad tuua

kaasa riive omandi puutumatusele. Eelkõige toob see kaasa ülemäärased piirangud olukorras, kus

soovitakse planeerida uut müratundlikku ala, nt elamualasid, haridusasutuste alasid, aga müra

sihtväärtuse tase on piirkonnas juba ületatud nt olemasoleva liikluse poolt. Maaomanikul

puuduvad enamasti võimalused müraallikate mõjutamiseks. Vastupidisel tõlgendusel pannakse

isikule oma omandi vabaks kasutamiseks justkui ülesanne teiste isikute vara kasutamise

piiramiseks. Müra maandamise ülesanne on AÕKS-i § 59 alusel müraallika valdajal, kes peab

tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Peamise linnade

müraallika, autoliikluse, eest vastutab kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on võimalus võtta

kasutusele meetmeid, et esmalt vähendada müra ja seejärel saab planeerida juurde uusi vaiksemaid

piirkondi. Kui rajatakse aga uut müraallikat, siis on müraallika rajaja kohustus jääda piirkonnas

kohalduvate müranormide piiresse. Eelnõu eesmärk on tagada eelkõige madala müratasemega

alade säilimine. Müraallikate, nagu autoliiklusele avatud tänavad, parklad ja teenindusalad,

planeerimisel tuleks neid planeerida aladele, kus müra sihtväärtused on ületatud, aga samas on

võimalik jääda müra piirväärtuste piiridesse. Seega, kui müra sihtväärtuse tase on alal juba

ületatud, siis kohaldub uute müraallikate rajamisel müra piirväärtus, sest vastasel juhul asetatakse

müra vähendamise koormus piirneva maa omanikule.

Esimesel lugemisel olnud eelnõu alusel oleks iga uus müraallikas pidanud arvestama vastava ala

sihtväärtust, kuigi see poleks pruukinud olla selle ala normtase vastavalt juhtotstarbele.

Seetõttu väljapakutud uus sõnastus täiendab müra sihtväärtuse terminit ja annab suunised

normtasemete rakendajatele, kus seda kasutada.

(3) Paragrahvi 56 lõiget 2 täiendatakse punktiga 22 järgmises sõnastuses: „Planeeringu

koostamise korraldaja võib müra sihtväärtuse asemel kohaldada piirväärtust, kui müra tekitava

ehitise ehitamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.“

Selgitus: Asjakohases planeerimismenetluses või projekteerimistingimuste menetluses võib

kohaldada sihtväärtuse asemel piirväärtust, kui müra tekitava ehitise ehitamiseks esineb

ülekaalukas avalik huvi. Säte kuulub kohaldamisele eelkõige oluliste taristuobjektide

kavandamisel ning riiklikult oluliste müra tekitavate joonallikate (maanteed, raudtee, trammiteed

jne) kavandamisel, sh riigi eriplaneeringute korral, mille puhul võib sihtväärtusele vastava taseme

tagamine tekitada ebaproportsionaalseid kulutusi. Ülekaaluka avaliku huvi esinemist tuleks iga

kord eraldi kaaluda.

Planeeringu koostamise korraldaja on eelkõige kohaliku omavalitsuse üksus, kuid riigi

eriplaneeringu koostamise korraldaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Vabariigi

Valitsus võib vajaduse korral riigikaitse ja julgeoleku valdkonda puudutavates küsimustes

otsustada, et riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja on selle valdkonna valitsusasutus.

Seetõttu väljapakutud uus sõnastus võimaldab ülekaaluka avaliku huvi korral kasutada müra

sihtväärtuse mitterakendamise erandit.

(4) Paragrahvi 56 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Müratundliku ala

planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata planeeringu ulatuses olevatest

müraallikatest.“

Selgitus: Kehtivas redaktsioonis on sätestatud, et planeeringust huvitatud isik tagab, et müra

sihtväärtust ei ületata. See säte ei täpsusta, millisest planeeringust isik on huvitatud. Seetõttu on

eelnõusse lisatud täpsustavalt „müratundliku ala“ planeeringust huvitatud isik müratundliku

objekti planeerimisel planeeringu ulatuses olevatest müraallikatest alale, kui sellele alale on müra

sihtväärtus kehtestatud ning tagatud.

Ülenormatiivse müra vähendamise ülesanne on AÕKS-i § 59 alusel müraallika valdajal, kes peab

tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Oluline on aga, et kui

rajatakse uut müraallikat, siis on müraallika rajaja kohustus jääda piirkonnas kohalduvate

müranormide piiresse. Samas, kui sihtväärtus on alal juba ületatud, siis kohaldub piirväärtus, sest

vastasel juhul asetatakse müra vähendamise koormus piirneva maa omanikule.

Seetõttu väljapakutud uus sõnastus täpsustab, millise arendaja kohustus on müra sihtväärtuse

kehtimise korral seda tagada.

(5) Paragrahvi 61 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Välisõhus leviva

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid ning normtasemete hindamise asukohad

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“

Selgitus: Müra normtasemete määruse volitusnormi täiendamine sättega „normtasemete

hindamise asukohad“ on vajalik tuginedes praktilistele kogemustele, sest normtasemete hindamise

ja määramise kohad tekitanud vaidlusi planeerimistegevuses ja järelevalve teostamisel; see aitab

parandada õigusselgust erinevate osapoolte jaoks. Üldjuhul on müra hindamise kohad määratud

asjakohastes mõõtestandardites (kaugus seinast või muudest tõketest, kõrgus maapinnast jne), kuid

sageli nõutakse ka hinnanguid teistes kohtades. Ka ei pea müra normtasemed olema täidetud

kinnistu igas punktis, näiteks parkla alal, vaid oluline on eelkõige inimese viibimise aladel. Müra

normtasemete määramise ja hindamise detailsem määratlus on võimalik teha määrusega.

Seetõttu väljapakutud täiendatud sõnastuse alusel on määruses võimalik määrata ka kohad, kus

peavad müra normtasemed olema tagatud ja seega ka kohad, kus normtasemetele vastavust

hinnata.

Loodame, et leiate võimaluse meie ettepanekutega arvestada. Oleme meeleldi valmis oma

ettepanekuid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender Vladimir Svet

kliimaminister taristuminister

Teadmiseks: Õiguskantsleri Kantselei, Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Reet Pruul, 626 0731

[email protected]