Edastuskiri

1 (3)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Räpina Vallavalitsus

Alus:

Vormistamise kuupäev:

Lõpptähtaeg:

RÄPINA VALLAVALITSUS

K O R R A L D U S

Räpina

20.11.2024 nr 2-3/725

Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu kehtestamine

Asjaolud

Räpina Vallavalitsuse 25.05.2022 korraldusega nr 2-3/367 "Räpina linnas Võru mnt 14

katastriüksuse detailplaneeringu algatamine" algatati Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse

detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on suurendada ehitusõigust

Võru mnt 14 kinnistul vastavalt koostatavale üldplaneeringule 60% (25523,4 m2).

Planeeringuala suurus on ca 4,25 ha, see hõlmab Võru mnt 14 katastriüksust (katastritunnus

70801:001:1089, maa kasutamise sihtotsarve 100% tootmismaa, kinnistu registriosa nr

1560038).

Vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2³ võib KeHJS lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu jätta andmata,

kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 2¹ reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud

määruse reguleerimisala.

Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu, saastamist. Võru mnt 14 kinnistul jätkatakse samalaadse tootmistegevusega.

Tegevuseks on käsitsi palkmajade tootmine. Tootmine on keskkonnasäästlik: tekib minimaalselt

jääke, tootmine ei vaja võimsaid masinaid, seega tegevus keskkonnale olulist mõju ei avalda.

Tootmisalal uusi tegevusi ei kavandata.

Planeeringu alal kehtib Räpina Vallavolikogu 15.05.2002 otsusega nr 41 kehtestatud Võru mnt

14 katastriüksusega piirneva maa-ala detailplaneering (koostaja AS Kobras töö nr L6/030),

millega kavandati rajada tootmishooneid ning nende teenindamiseks parkimisalasid ja

juurdepääse. Tootmishoonestus on ühtlase ilmega ja rajatud viimase 20 aasta jooksul arvestades

vajadusi ning tootmise laienemist.

Detailplaneeringu koostaja on Peep Moorast FIE (registrikood 11559977, maastikuarhitekt tase

7, kutsetunnistus 152115). Planeeringu koostamise korraldaja on Räpina Vallavalitsus. Räpina

Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel on sõlmitud leping planeeringu koostamise tellimise

üleandmiseks.

Planeeringu lahendus

Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks

tootmishoonet, seega määrati planeeringualal täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste

toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja

kujunduslikud tingimused, haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita, juurdepääs

Võru mnt 14 kinnisasjale on olemas avalikult kasutatavalt Võru-Räpina maanteelt. Planeering

kajastab nõudeid ehitusprojektile ja tehnovõrkude osale.

Planeeringu menetlus

Detailplaneeringu koostamisel tehti koostööd tehnovõrkude omanikega. Telia Eesti AS

kooskõlastas planeeringu 27.12.2023, Elektrilevi OÜ 28.12.2023, Lõuna päästekeskuse

Räpina Vallavalitsuse 20.11.2024 korraldus nr 2-3/725

2 (3)

ohutusjärelevalve büroo 16.02.2024, Transpordiamet 27.02.204. Terviseamet andis 03.04.2024

teada, et planeering vajab täiendamist radooni, müra, vibratsiooni ja joogivee kvaliteedi andmete

osas. Planeeringut täiendati ja Terviseamet kooskõlastas planeeringu 10.06.2024.

Keskkonnaamet kooskõlastas kirjaga 28.02.2024 detailplaneeringu tingimusel, kui planeeringus

jäetakse välja puurkaevu 20032 sanitaarkaitsealasse kavandatud ehitised ja rajatised. Lisaks

seletuskirjas täpsustada ja tagada nõuetekohased heitvee ja sademevee lahendused. Põhijoonisele

kanda Räpina männiallee (KL04001260) piiranguvöönd ja täiendada seletuskirja. Männiallee

piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala. Uus ladu on lubatud kavandada

piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.

07.02.2024 teavitas Räpina Vallavalitsus Võru mnt 14 katastriüksuse piirinaabreid võimalusest

tutvuda detailplaneeringu lahendusega ja avaldada arvamust detailplaneeringu kohta. Arvamuse

andis 08.02.2024 Maa-amet, Võru mnt 14 kinnisasjaga piirneva riigi omandis oleva Võruvälja

kinnisaja haldamise volitatud asutus, kes nõustus detailplaneeringu lahendusega.

Planeeringu avalikustamine

Detailplaneering võeti vastu ja suunati avalikule väljapanekule Räpina Vallavalitsuse 26.06.2024

korraldusega nr 2-3/430. Planeeringu avalik väljapanek korraldati 03. septembrist kuni 20.

septembrini Räpina valla Keskraamatukogus, elektrooniliselt oli planeering kättesaadav ja

planeeringuga sai tutvuda Räpina valla veebilehel. Koostöötegijaid ja kaasatud isikuid teavitati

avalikust väljapanekust kirjaga, teade avaliku väljapaneku kohta avaldati valla veebilehel,

augusti kuu vallalehes Räpina Rahvaleht ning maakondliku levikuga ajalehes Lõuna-Eesti

Postimees 15.08.2024. Kirjaliku arvamuse planeeringu kohta avaliku väljapaneku aja jooksul,

12.09.2024 esitas Keskkonnaamet, milles tõi uuesti välja märkused, mille oli Keskkonnaamet

esitanud kirjaga 28.02.2024 Võru mnt 14 detailplaneeringu kohta. Planeeringu koostaja täiendas

planeeringu lahendust ja seletuskirja. 31.10.2024 teavitas Keskkonnaamet, et planeeringut on

täiendatud piisavas mahus lähtudes varsematest märkustest ja täiendavaid ettepanekuid ei ole.

Võru mnt 14 katastriüksus asub Räpina Vallavolikogu 15.02.2023 otsusega nr 1-3/6 kehtestatud

Räpina valla üldplaneeringuga määratud kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-,

büroohoone, tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid

teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-alal (ÄT). Planeeringus ei muudeta olemasolevat

tootmismaa maakasutust.

Detailplaneeringu eesmärgid ja lahendus on kooskõlas Räpina valla üldplaneeringuga.

Planeeringu kehtestamine

Räpina Vallavalitsus on seisukohal, et Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneering

vastab õigusaktidele ja Räpina valla ruumilise arengu eesmärkidele.

Võru mnt 14 hoonestuse tihendamine ja korrastamine tagab sujuva linnaehitusliku ülemineku

olemasoleva hoonestuse ja kavandatava hoonestuse osas juba kasutuses oleval tootmismaal.

Lisaks suurendab intensiivistuv kasutus ka ala paremat tootmispotentsiaali rakendamist ning

lisab linnale täiendavaid töökohti.

Planeeringu elluviimisel avalduvad mõjud looduskeskkonnale ning majanduslikud, sotsiaalsed ja

kultuurilised mõjud ning nende ruumiline ulatus ei ole suur, piirdudes peamiselt mõjuga

planeeringualale.

Planeeringu realiseerimisel ei avaldata olulist ebasoodsat keskkonnamõju piirkonna looduslikule

taimestikule ega loomastikule. Ehitustegevuse käigus tekkiv lõhn, tolm, müra ja vibratsioon on

lühiajalised, millega ei kahjustata läheduses asuvat elukeskkonda. Pinnasetööde käigus ei

avaldata pikaajalist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele. Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi

muutusi liikluskoormuses, ei too kaasa välisõhu kvaliteedi halvenemist ning piirnorme ületavat

müra ja vibratsiooni. Pikaajaline negatiivne mõju looduskeskkonnale eeldatavalt puudub.

Detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele.

Lähtudes eeltoodust ning planeerimisseaduse § 139 ja Räpina Vallavolikogu 21.03.2018

määruse nr 10 " Ülesannete delegeerimine vallavalitsusele" § 1 lõike 1 punkti 18 punkti alusel

annab Räpina Vallavalitsus korralduse:

Räpina Vallavalitsuse 20.11.2024 korraldus nr 2-3/725

3 (3)

1. Kehtestada Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuste detailplaneering (koostaja Peep

Moorast FIE, registrikood 11559977, maastikuarhitekt tase 7, kutsetunnistus 152115) ,

2. Majandusosakonnal:

2.1 korraldada detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine 30 päeva jooksul arvates

detailplaneeringu kehtestamisest ajalehes Lõuna-Eesti Postimees ning esimesel võimalusel

Räpina Vallavalitsuse infolehes Räpina Rahvaleht.

2.2 korraldada detailplaneeringu kehtestamise teate avaldamine 14 päeva jooksul arvates

detailplaneeringu kehtestamisest Ametlikes Teadaannetes ja Räpina valla veebilehel;

2.3 saata teade detailplaneeringu kehtestamise kohta koos kehtestatud detailplaneeringuga

valdkonna eest vastutavale ministrile ja maakatastri pidajale 14 päeva jooksul arvates

detailplaneeringu kehtestamise päevast;

2.4 esitada vastavalt kehtivatele nõuetele vormistatud detailplaneeringu dokumendid

planeeringute andmekogusse 14 päeva jooksul arvates detailplaneeringu kehtestamise

päevast;

2.5 korraldada detailplaneeringu kehtestamisest teatamine koostööd teinud ja kaasatud

isikutele ja asutustele 14 päeva jooksul detailplaneeringu kehtestamise otsuse tegemise

päevast arvates.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

4. Korralduse peale võib esitada Räpina Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama, või esitada kaebus Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Enel Liin

vallavanem

Piret Paulson

vallasekretär

TÖÖ NR 12-22

ASJAST HUVITATUD ISIK: osaühing Hobbiton registrikood 10192743 Võru mnt 14 Räpina linn Põlva maakond

PROJEKTI KOOSTAJA:

Fie Peep Moorast Nurmiku tee 16-14 Tallinn

PROJEKTI JUHT: Peep Moorast Volitatud maastikuarhitekt, tase 7 58 373 248

[email protected]

tallinn 2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

2

SISUKORD

SISUKORD ..................................................................................................................2 1. SELETUSKIRJA TEKSTIOSA ...............................................................................4

1.1. Sissejuhatus (Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ning info) ..............................................................................4

1.1.1. Planeeringu koostamise alus...................................................................4 1.1.2. Planeeringu lähtedokumendid ................................................................4 1.1.2. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud ning muud alusuuringud. ...............................................................................................4 1.1.3. Planeeringu eesmärk, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja andmed olemasolevate kruntide kohta. ...............................................................................4 1.1.4. Kirjavahetus.................................................................................................5 1.1.5. Asjast huvitatud isiku andmed ....................................................................5 1.1.6. Planeeringu koostaja andmed......................................................................5 1.2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus. ........................................................6

1.3. Lähiala analüüs.............................................................................................7 1.3.1. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .....................7 1.3.2. Võrdlus üldplaneeringuga ...........................................................................8 1.3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed .......................................................9

1.4. Olemasolev olukord .....................................................................................9 1.4.1. Keskkonnaseisund ja haljastus ning kitsendused ........................................9 1.4.2. Tehnovarustus ...........................................................................................10

1.5. Planeeringuga kavandatav..........................................................................11 1.5.1. Krundi planeeringu koostamise eesmärk...................................................11 1.5.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete suurim absoluutkõrgus .............................11 1.5.3. Naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused ..................................11 1.5.4. Ehitiste üldised asukoha ja arhitektuurinõuded.........................................11

1.5.4.1. Hoonete stiililised, mahulised ja asukohanõuded...............................12 1.5.4.2. Arhitektuursed tingimused..................................................................12

1.5.5. Tuleohutusnõuded .....................................................................................13 1.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................14 1.7. Keskkonnakaitse.........................................................................................14

1.7.1. Jäätmekäitlus .............................................................................................15 1.7.2. Heitvesi ja sademevesi ..............................................................................15 1.7.3. Keskkonnariskid ........................................................................................16 1.7.4. Radoon.......................................................................................................16 1.7.5. Müra ..........................................................................................................16 1.7.7. Vibratsioon ................................................................................................17 1.7.8. Insolatsioon ...............................................................................................17

1.8. Liikluskorraldus..........................................................................................18 1.9. Tehnovõrgud ..............................................................................................19

1.9.1. Kanalisatsiooni taristu ...............................................................................19 1.9.2. Sadevee taristu...........................................................................................19 1.9.3. Veevarustus ...............................................................................................20 1.9.4. Tuletõrje veevarustus ................................................................................20

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

3

1.9.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus ...............................................................20 1.9.6. Soojavarustus.............................................................................................21 1.9.7. Sidevarustus...............................................................................................21 1.9.8. Tehnilise taristu väljaehitamise mahud .....................................................22 1.9.9. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale ................................23

1.10. Kitsendused ja servituudid ning servituudi vajadused .............................24 1.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................25 1.12. Planeeringu rakendamine. Hoonestamise järjekord ja seos teede, haljastuse, välisvalgustuse ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamisega. .........25

2.PLANEERINGU JOONISED .................................................................................27 2.1 Asukoha skeem M 1:8000...........................................................................28 2.2 Lähiala seosed M 1:4000.............................................................................29 2.3 Olemasolev olukord M 1:500......................................................................30 2.4 Põhijoonis M 1:500 .....................................................................................31

3. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ FIKSEERIMISE KOONDTABEL..........32 3.1 Telia Eesti AS kooskõlastus 26.12.2023 ..............................................41 3.2 Lõuna päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo kooskõlastus 16.02.202443 3.3 Elektrilevi OÜ kooskõlastus 28.13.2023 ..............................................44 3.4 Maa-amet kooskõlastus 08.02.2024 .....................................................45 3.5 Transpordiamet kooskõlastus 27.02.2024 ............................................46 3.6 Terviseamet kooskõlastus 04.03.2024..................................................48 3.7 Terviseamet kooskõlastus 10.06.2024..................................................50 3.8 Keskkonnaamet kiri 28.02.2024 ...........................................................51 3.9 Keskkonnaamet kiri 19.08.2024 ...........................................................54 3.10 Keskkonnaamet kiri 31.10.2024 ...........................................................56

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

4

1. SELETUSKIRJA TEKSTIOSA 1.1. Sissejuhatus (Detailplaneeringu koostamise alused, lähtedokumendid ja teostatud uuringud ning info) 1.1.1. Planeeringu koostamise alus Räpina Vallavalitsuse korraldus 25.05.2022 nr 2-3/367 1.1.2. Planeeringu lähtedokumendid

• Räpina valla üldplaneering; • Räpina vallavolikogu 15.05.2002 otsusega nr 41 kehtestatud Võru mnt 14

katastriüksusega piirneva maa-ala detailplaneering (koostaja AS Kobras töö nr L6/030);

• Planeerimisseadus; • Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele

ja ülesehitusele esitatavad nõuded“;

1.1.2. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid ja geoloogilised uuringud ning muud alusuuringud. Planeeritava ala mõõdistus on koostatud A&O MAAMõõDUBüROO OÜ „Räpina linnas Võru mnt 14 maa-ala plaan” Tegevuslitsents: 179 MA ; 36 MA-k 29.08.2022, Kõik uuringud on esitatud lisadena. 1.1.3. Planeeringu eesmärk, keskkonnamõju strateegiline hindamine ja andmed olemasolevate kruntide kohta. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet, seega soovitakse planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita ja servituute juurdepääsudele seata, juurdepääs on olemas avalikult kasutatavalt teelt. Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu, saastamist. Võru mnt 14 kinnistul jätkatakse samalaadse tootmistegevusega. Tegevuseks on käsitsi palkmajade tootmine. Tootmine on keskkonnasäästlik: tekib minimaalselt jääke, tootmine ei vaja võimsaid masinaid, seega tegevus keskkonnale olulist mõju ei avalda. Tootmisalal uusi tegevusi ei kavandata. Vastavalt KeHJS § 6 lõikele 2³ võib KeHJS lõigetes 2 ja 2¹ sätestatud eelhinnangu jätta andmata, kui kavandatud tegevus jääb väljapoole lõike 2¹ reguleerimisala ja lõike 4 alusel kehtestatud määruse reguleerimisala

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

5

Andmed planeeritavate maaüksuste kohta: Võru maantee 14 (kü tunnus 70801:001:1089); maakasutuse sihtotstarve- 100% tootmismaa; pindala- 42557 m²;

1.1.4. Kirjavahetus

Planeeringu käigus toimunud kirjavahetus ametkondade ja eraisikutega on toodud menetlusdokumentide ja planeeringu köites - planeeringu lisad all.

1.1.5. Asjast huvitatud isiku andmed osaühing Hobbiton registrikood 10192743 Võru mnt 14 Räpina linn Põlva maakond

1.1.6. Planeeringu koostaja andmed Fie Peep Moorast Peep Moorast, Volitatud maastikuarhitekt, tase 7. Nurmiku tee 16-14 Tallinn Tel. 58 373 248 [email protected]

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

6

1.2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus. Planeeritava ala suurus on ca 4,25 ha. Planeering hõlmab Võru mnt 14 kinnistut. Kinnistu on hoonestatud ja kasutuses tootmismaana. Ehitisregistri andmetel asuvad kinnistul järgmised hooned (seisuga 21.10.2022):

Planeeringualal asuvad ehitisregistris registreeritud ehitised ja rajatised: • puitmaterjali ladu nr 6 (EHR kood 120638785); • katlamaja (EHR kood120276865); • puidutööstushoone (EHR kood 121357947); • administratiiv-tootmishoone (EHR kood 110025802); • viilhall (EHR kood 120156247); • palgiladu nr 1 (EHR kood 120260650); • puurkaev (EHR kood 220247375); • laoplats (EHR kood220272608); • reoveepuhasti (EHR kood 220272841).

Ala läbivad elektrikaablid ja sidekaablid. Kinnistu lääneosas asub elektrikaabel

Foto 1 Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

7

1.3. Lähiala analüüs 1.3.1. Planeeritava maa-ala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet, seega soovitakse planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita ja servituute juurdepääsudele ei seata, juurdepääs on olemas avalikult kasutatavalt teelt.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

8

1.3.2. Võrdlus üldplaneeringuga Kehtivas üldplaneeringus on ala tähistatud äri ja tootmismaana. Planeeringus ei muudeta olemasolevat tootmismaa maakasutust.

valla üldplaneeringu väljavõte.

Valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist alaga, kus on ehitusloakohustusliku hoone püstitamisel detailplaneeringu koostamise kohustus.

Detailplaneeringus kavandatu vastab üldplaneeringule ja selle põhimõtetele.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

9

1.3.3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed Juurdepääs planeeritavale alale on Võru maanteelt, mis on asfalteeritud ja mahasõit on välja ehitatud. Alal on kehtestatud planeering (Räpina vallavolikogu 15.05.2002 otsusega nr 41 kehtestatud Võru mnt 14 katastriüksusega piirneva maa-ala detailplaneering (koostaja AS Kobras töö nr L6/030)), millega kavandatakse nii tootmishooneid ning nende teenindamiseks parkimisalasid ja juurdepääse. Tootmishoonestus on ühtlase ilmega ja rajatud viimase 20 aasta jooksul arvestades vajadusi ning tootmise laienemist. Võru mnt 14 hoonestuse tihendamine ja korrastamine tagab sujuva linnaehitusliku ülemineku olemasoleva hoonestuse ja kavandatava hoonestuse osas juba kasutuses oleval tootmismaal. Lisaks suurendab intensiivistuv kasutus ka ala paremat tootmispotentsiaali rakendamist ning lisab linnale täiendavaid töökohti. 1.4. Olemasolev olukord Kinnistu on hoonestatud erinevate tootmishoonetega ja neid teenindava tehnotaristu ning teedega. 1.4.1. Keskkonnaseisund ja haljastus ning kitsendused Planeeritava ala keskkonnaseisund on heas korras. Reostusohtlikke objekte alal ei ole. Kahjulikke mõjusid naaberaladelt planeeritavale alale ei ulatu. Maa-ameti kitsenduste kaardi alusel ulatub kinnistule Räpina männiallee kaitsevöönd. Allee tihedam osa algab rohkem maantee Võru poolsemast osas. Kinnistu lõunanurgas kasvab üksik vanem mänd. Teisi looduskaitse aluseid kitsendusi ja Natura 2000 alasid kinnistul ei ole. Männiallee ja selle piiranguvöönd ulatusega 10m on kantud joonistele. Allee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala ning uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast. Kinnistul on mitmed veekaitselised piirangud:

• puurkaevu PRK0020032 veehaarde sanitaarkaitseala; Kinnistule ulatub Võru maantee kaitsevöönd ulatusega 10m Räpina linnas ja 30m linna välisel osal. Alal on side ja elektrikaablite kaitsevööndid. Nimetatud kitsendused on kantud planeeringu joonistele.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

10

1.4.2. Tehnovarustus Kinnistul asuvad side, elektri, kohalikud vee- ja kanalisatsioonitaristu osad. Kinnistut läbivad lähiala teenindavad side- ja elektrikaablid. Planeeringus on küsitakse trassivaldajate tehnilised tingimused. Tehnilised tingimused on esitatud eraldi seletuskirja lõpus. Uusi ühendusi ei kavandata.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

11

1.5. Planeeringuga kavandatav 1.5.1. Krundi planeeringu koostamise eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet, seega soovitakse planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus ja hoonestusala, ehitiste toimimiseks vajalike ehitiste võimalik asukoht, ehitiste ehituslikud, arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused, haljastuse põhimõtted. Uusi juurdesõite ei planeerita ja servituute juurdepääsudele seata, juurdepääs on olemas avalikult kasutatavalt teelt. 1.5.2. Krundi ehitusõigus ja hoonete suurim absoluutkõrgus

Tabel 1 Krundi ehitusõigus:

Krundi kasutamise tingimuse tabel Pos nr.

Krundi aadress

Krundi planeeritud suurus (m²)

Suurim lubatud

ehitisealune pind (m²)/ % kinnistust

Suurim lubatud korruselisus maa peal, maa all; abihoonel //

kõrgus (ABS) m

Hoonete arv krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu % (ÜP liikide alusel)

Maa kasutamise sihtotstarve ja osakaalu protsent

(katastriüksuse liikide alusel)

Suletud bruto- pind m2

Tule- püsi- vus

Parkimis- kohtade arv (normatiivne

ja kavandatud)

1 Võru mnt 14

42557 25534/ 60% 3, -1 ; 3 // 14 (56) 1 põhihoone

+ 35

abihoonet

T 100% T100% 35000 TP1- TP3

- 58

1.5.3. Naaberkruntide normatiivsed valgustustingimused Ehitiste paigutamisel on arvestatud naaberkinnistute normatiivsete valgustustingimustega ning kruntide kasutamise sihtotstarvetega. Normatiivne insolatsioon on tagatud planeeritud hoonele kui ka olemasolevale naaberhoonestusele. 1.5.4. Ehitiste üldised asukoha ja arhitektuurinõuded Krundi hoonestusala on määratletud planeeringu joonisel. Hoonestusala paigutamisel on arvestatud naaberhoonestuse võimaliku paigutusega. Põhijoonisel on välja toodud võimalik hoonestuse paiknemine hoonestusala sees. See on esialgne ja täpsustatakse lõplikult ehitusprojektiga. Tulepüsivusklass täpsustatakse ehitusprojektiga. Tulemüüri vajadus täpsustatakse projektidega nt kui abihoone on peahoone kujas või hoone erinevad osad on lähemal vms. Hoonete sisene tuleohutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt kehtivatele tuleohutusnormidele. Uushoonestus peab antud alal ilmestama piirkonda nii väliskujunduse kui ka paigutuse osas. Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav igast küljest. Abihooned on planeeringus eelkõige nt lao- ja tootmishooned või muu kasutusega hoonestus.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

12

Ka alla 20m2 ehitusaluse pinnaga hooned tuleb paigutada ka krundi sees ehitusalasse. Ehitusprojektide koostamisel ning detailplaneeringu elluviimisel lähtuda detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel esitatud tingimustest ja nõuetest. 1.5.4.1. Hoonete stiililised, mahulised ja asukohanõuded Stiililiselt ei tohi ehitada kontrastseid hooneid arvestades asumis väljakujunenud hoonestusega. Uushoonestuse arhitektuur peab olema väärikas, sest ala asub asula peamise sissesõidu ääres. Uushoonestus peab antud alal ilmestama piirkonda nii väliskujunduse kui ka paigutuse osas. Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav igast küljest. Uushoonestuse võimalik asukoht on joonistel välja toodud, kuid asupika saab täpsustada hoone ehitusprojektiga.

1.5.4.2. Arhitektuursed tingimused Hoonestuse arhitektuursetest nõuetest on planeeringuga piiritletud hoonete korruselisus, minimaalne tulepüsivusklass, piirete kõrgus ja tüübid. Tingimused on välja toodud välja järgnevalt: 1. Hoonestusviis - lahtine 2. Katuseharja suund - täpsustatakse projekteerimisel. 3. Katuse kalle - täpsustatakse projekteerimisel. 4. Välisviimistluse nõuded: katus: Materjalidest on lubatud rullmaterjal või muu bituumen kate, plekkmaterjal, kivimaterjal. Lõplikult täpsustatakse see ehitusprojektis. fassaad: Kasutada traditsioonilisi materjale nagu puit, kivi, krohv, klaas, metall/plekk (võimalusel kombineeritult), betoon (soovitavalt kombineeritult) või muu nõuetele vastav ja kvaliteetne materjal. Lõplikult täpsustatakse see ehitusprojektis. 5. Piirdeaedade kujundustingimused: kõrgus kuni 2m, piirded peavad olema läbipaistvad, kuid võivad olla koos tiheda hekiga; 6. Hoone soovitatav ±0.00 - määratakse projektiga. Piiridest 1m kaugusel ei ole lubatud olemasolevat maapinda muuta. Planeeringuala vertikaalplaneerimise lahendust ja maapinna kõrguseid tuleb täpsustada projekteerimise faasis. 7. Muud arhitektuuri- või tehnilised nõuded: Stiililiselt ei tohi ehitada kontrastseid hooneid. Uushoonestuse arhitektuur peab olema väärikas, sest ala asub asula olulise sissepääsu juures. Hoonestus peab olema arhitektuurselt meeldivalt vaadeldav igast küljest. 8. Haljastatava ala osa: min. 20% krundi pindalast.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

13

1.5.5. Tuleohutusnõuded Nõuded ja meetmed on määratud Siseministri määruse nr 17, vastu võetud 30.03.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ alusel ja arvestatud on teiste kehtivate tuleohutus normatiivdokumentidega. Planeeritava hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3, kuid see täpsustatakse ehitusprojektiga tulenevalt hoone kasutusest ja teistest tingimustest. Detailplaneeringus on arvestatud normatiivsete hoonetevaheliste tuleohutuskujadega 8m ja need on tagatud. Ehitusprojektides näidata normidest tulenevalt tulemüürid hoonete vahel, kui selleks on vajadus. Vajalik tulekustutusvesi on kättesaadav olemasolevatest tuletõrje tiikidest. Linna poolsemale tiigile ehitada ka välja aastaringse tulekustutusvee kättesaamise võimalus. Planeeringus on esitatud põhjapoolse tuletõrjevee tiigi laiendamise võimalus. Tuletõrje veevarustus on eraldi toodud tehnovõrkude all tuletõrjeveevarustuse punktis.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

14

1.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted Vastavalt kehtivale üldplaneeringule on alal krundi minimaalne haljastuse protsent määratud 20% krundi pindalast. Käesolevaga vastab lahendus kehtivale üldplaneeringule. Haljastuse liigiline koosseis ja täpsustatud paiknemine krundil määratakse ehitusprojektiga. Võru maantee poolsed puud projekteerida harilikud männid, et tagada Räpina männiallee pikenemine asula suunas. Kaaluda teistes suundades kitsa haljasala projekteerimist, kus võimalusel lisaks puudele võib istutamisel kasutada ka põõsaid. Heaks asukohaks võib kasutada tuletõrje veevõtutiikide läänepoolseid osasid. Kavandada töötajatele rohenurk, et tagada meeldiv töökeskkond ja üldmulje. Huumusmuld käidelda säästlikult. Ehitusprojektis määrata istutusmaterjali asukoht, põhimõtted, liigid ja nõuded k.a. minimaalne suurus. Vertikaalplaneerimisega tuleb maapinda tõsta. Piiridest 1m kaugusel ei ole lubatud olemasolevat maapinda muuta. Planeeringuala vertikaalplaneerimise lahendust ja maapinna kõrguseid tuleb täpsustada projekteerimise faasis. Naaberaladele ei tohi tekitada vertikaalplaneerimisega kahjusid nt. vete ärajuhtimine või nende nn auku jätmine. Planeeringus on tagatud sadevee kogumine enda krundil, sest piiridel olevad kraavid sälitatakse. Planeeringu põhijoonisel on esitatud kõrghaljastuse ja põõsaalade põhimõtteline paiknemine. See täpsustatakse krundi hoonestuse projektiga ehitusloa taotlemisel. Kasutada kõrgekasvulisi, pikaealisi ja linnakeskkonnale vastupidavaid liike, mis moodustaksid tervikliku lahenduse ja oleksid ka naaberhoonestuse suunas puhveralaks. Põõsastest eelistada suure kasvuga liike. Haljastuse rajamise põhimõtted on tagada piirkonnas terviklik ja ühtne haljastuslik struktuur, mis toetab piirkonna välisilmet. 1.7. Keskkonnakaitse Planeeringuala keskkonnakaitselised piirangud on esitatud olemasoleva olukorra joonisel. Alale ulatud Räpina männiallee kaitsevöönd ja kinnistu lõunanurgas kasvad harilik mänd, mis säilitatakse. Veekaitselised piiranguvööndid on esitatud põhijoonisel. Kinnistul on puurkaev 20032 sanitaarkaitsevööndiga 10m. Planeeringuga nähakse ette kinnistu minimaalne haljastusprotsent 20% krundi pindalast. Detailplaneeringu koostamisel ei ole algatatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamist, kuna planeeritava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Räpina männiallee (KLO4001260) piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala ning uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

15

1.7.1. Jäätmekäitlus Jäätmekäitluse korraldamise aluseks on valla jäätmehoolduseeskiri. Jäätmekäitlusega ei tohi kaasneda tervise- ega keskkonnanormatiive ületavat mõju. Planeeringualal toimub jäätmete valikkogumine, et vältida ohtlike ja inertsete jäätmete segunemist. Jäätmemaja/kogumiskonteinerite lõplik asukoht täpsustatakse ehitusprojektiga. Võimalik prügi kogumiskoha asukoht on tähistatud põhijoonisel. Selle asukohta võib eelprojektiga täpsustada.

1.7.2. Heitvesi ja sademevesi Heitvesi puhastatakse kohalikus puhastis. VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) ei ole vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Sadevesi immutatakse kinnistul ja seda piiravates kraavides ja tuletõrjeveevõtu tiikides. Sademevesi kogutakse lahkvoolselt ja immutatakse kinnistul. Parklates lahendada liiva- ja mudaõlipüüniste asukohad vastavalt kehtivatele normidele ja seadustele. Vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba. Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on vajalik taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

16

1.7.3. Keskkonnariskid Planeeringuga kavandatud tegevused ei tekita keskkonnale olulist keskkonnamõju. Arvestades planeeringuala asukohta ei suurenda planeeritud ehitus keskkonnariske ümbritsevale keskkonnale. 1.7.4. Radoon Tulenevalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (Eesti Geoloogiateenistus), mis on esitatud geoloogiateenistuse kodulehel on kogu Räpina vald keskmise või madala radoonifooniga ala. See tähendab, et radoonisisaldus on alla 75 kBq/m3 Nimetatud kaardi koostamiseks on kasutatud enam kui 3000 uuringupunkti andmeid. Seega ei jää planeeritav ala radooniohtlikku piirkonda. Täiendavaid radooni uuringuid ei ole vaja teostada. Siiski jälgida üldiseid ehitus tavasid ja head ehituskvaliteeti, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine jne. siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. 1.7.5. Müra Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele asub planeeritav ala tootmismaal ja piirneb riigiteega ning sellest tulenevalt on ala mürakategooria V kategooria tootmise maa-alad ja see piirneb VI kategooriaga – liikluse maa-alad. Vastavalt Keskkonnaameti Keskkonnamüra juhendile 02.11.2023 ei ole nendele kategooriatele normtasemeid kehtestatud. Räpina Vallavolikogu 15.02.2023 otsusega nr 1-3/6 kehtestatud üldplaneeringuga on kavandatud planeeritava ala lähialale AA (ühiskondlike hoonete maa) ja ÄT (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja logistikakeskuste maa-alad) maakasutusfunktsioonid. Ühiskondlike hoonete maa jääb mürakategooriasse IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad ja nendele on kehtestatud müra normtase päeval liiklusmüral päeval 65dBA (70 teepoolsel küljel) ja öösel 55 dBA (60 teepoolsel küljel), tööstusmüral päeval 65 dBA ja öösel 50 dBA.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

17

valla üldplaneeringu väljavõte Räpina asula.

Ühiskondlike hoonete maa-ala aadressiga Jõe tn 13 jääb otseselt tootmisega seotud hoonestusest kaugemale läände ja ei piirne sellega otse. Lisaks on selles suunas olemasolevad ja planeeritud laohooned ning naaberkinnistu hoonestus (Jõe tn 11b), mis on omakorda puhvertsooniks. Lisaks jääb selles suunas ka alles tuletõrje veevõtu tiik koos haljastusega. Kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja logistikakeskuste maa-alad aadressidega Jõe tn 11b, Vabrikunurme, Kirikumaa ja Võrutee jäävad alast põhja ja kirdesse ning itta. Osaliselt on need hoonestatud nagu Jõe tn 11b. Teised kinnistud on hoonestamata. Nendele ei ole esitatud piirväärtusi. Siiski ei tohi alal kavandatavad tegevused (laohoonete ja tootmishoonete kavandamine) olla täiendavad müraallikad naaberhoonestusele. Arvestada müranormidega hoone erinevate tehnoosade projekteerimisel nt ventilatsiooniseadmed, õhksoojuspumbad jne. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. 1.7.7. Vibratsioon Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed ei ületaks lähedal paiknevates eluhoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

1.7.8. Insolatsioon Planeeritav hoonestus saab kätte normikohase insolatsiooni ja ei too kaasa naaberhoonestuse insolatsiooni vähenemist, sest paikneb nende suhtes ilmakaarte poolest soodsas asukohas ja piisaval kaugusel. Hoone projekteerimisel jälgida Eesti standardit EVS 894:2008 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

18

1.8. Liikluskorraldus Planeeritav alal on juurdepääs avalikule teele Võru maantee. Juurdepääsu ei muudeta. Ala teed ja platsid projekteerida ilma äärekivideta. Projekteerimisel eelistada vett läbilaskvaid pinnakatteid. Parkimine on lahendatud omal krundil ja planeeringuga ei ole kavandatud parkimist avalikel teedel. Hoonete parkimine lahendatakse lõplikult hoone eelprojektiga ehitusloa taotlemisel (nt. asukoht, katendid jne.). Sõltuvalt krundi kujust ja paiknemisest on juurdepääs parkimisaladega ühendatud nii, et on võimalik ka kinnistusisene tagasipööramine veoautoliiklusele. Lõplik parkimisala kuju, kas hoonestuse ees või taga või kõrval lahendatakse ehitusprojektiga. Kinnistusisesed teed ei ole avalikult kasutatavad. Tabel 3 Parkimiskohtade kontrollarvutus (alus EVS 843 Linnatänavad ) hoone kasutus-

siht-otstarve Norm

1 koht / m2 suletud

brutopind

Arvutuslik parkimisnormatiiv

Planeeringus ettenähtud parkimis-

kohtade arv krundil

Tööstusettevõt e ja ladu

1/300 116 58

KOKKU 116 58 Planeeringuga on ettenähtud 58 parkimiskohta. Arvestades, et enamus alal asuvaid hooned on puidulaod siis ei ole kavandatud ülisuurt parkimisnormatiivi vaid arvestatud reaalse vajadusega. Lõpliku kohtade arv sõltub ehitusprojektist, kui hoonete kasutussihtotstarbed on projektiga täpsustatud. Hoonete ehitusprojektis näha ette kinnistule jalgrattaparklad vastavalt parkimisnormatiivist, mis tuleneb hoone lõplikust suurusest ja vajadusest.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

19

1.9. Tehnovõrgud Planeeritaval alal on kaetud piirkonda teenindavate tehnovõrkude ja rajatistega. Planeeringus taotletud tehnilised tingimused on esitatud eraldi seletuskirja lõpus. Kõikide tehnovõrkude projekteerimiseks võetakse uued tehnilised tingimused ja aktualiseeritakse geoalust. Tehnovõrkude edasisel projekteerimisel lähtuda sobilikest ja võimalikest tehnoloogilisest lahendustest.

1.9.1. Kanalisatsiooni taristu

Planeeringuga on alal kavandatud lahkvoolne kanalisatsioon. Kanalisatsioon kogutakse kokku lokaalset ja puhastatakse ning immutatakse. Kokku on kanalisatsiooni teke alal:

20*180l/d = 3600 l/d = 3,6m3/d Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil. Kanalisatsioonivarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga. VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) ei ole vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).

1.9.2. Sadevee taristu Planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt kogutakse sadevesi kinnistu piiridel asuvatesse kraavidesse ja tuletõrjevee tiikidesse või immutatakse kinnistul. Parklate ja platside puhul projekteerida nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

20

Katustel kogutav puhas sadevesi immutada kinnistul kogu ulatuses. Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil. Sadevee taristu lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga. Sadevesi immutatakse kinnistul ja seda piiravates kraavides ja tuletõrjeveevõtu tiikides. Sademevesi kogutakse lahkvoolselt ja immutatakse kinnistul. Parklates lahendada liiva- ja mudaõlipüüniste asukohad vastavalt kehtivatele normidele ja seadustele.

Vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba. Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on vajalik taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS.

1.9.3. Veevarustus Planeeringuga on alale kavandatud lokaalne olemasoleva puurkaevu baasil veevarustus. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule Kokku on joogivee nõudlus alal:

20*180l/d = 3600 l/d = 3,6m3/d Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil. Joogiveevarustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

1.9.4. Tuletõrje veevarustus Tuletõrje välisveevarustus lahendatakse lähiala olemasolevate tuletõrje tiikide ja puurkaevu baasil. Aastaringse kättesaadavusega tuletõrje veevõtukoht on planeeringuga kavandatud ka linnapoolsemale tiigile. Planeeringus on esitatud põhjapoolsema tiigi laiendamise võimalus.

1.9.5. Elektrivarustus ja välisvalgustus Planeeritava ala elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 437670. Uusi liitumisi ei kavandata. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

21

Elektriautode laadimistaristut reguleerib Ehitusseadustiku §651 lg 4, mis seab tingimused edasisele projekteerimisele. Autode laadimine täpsustatakse projekteerimisega krundil eraldi.

1.9.6. Soojavarustus Kruntide soojavarustus lahendatakse lokaalküttega. Täiendavalt võib kasutada keskkonnale ohutuid lisakütteallikaid või süsteeme nagu maaküte, õhk-õhk või õhk-vesi või päikesel põhinevad küttelahendused, mis ühilduvad üldiste hoonestuse energiasäästu normide ja tavadega. Maakütte projekteerimisel arvestada haljasalade vajadusega. Tehnovõrkude lahendus on esitatud tehnovõrkude koondplaanil. Soojavarustuse taristu lahendus täpsustatakse ehitusprojektiga.

1.9.7. Sidevarustus Sidevarustuse planeerimise aluseks on Telia Eesti AS tehnilised tingimused 37628984. Uusi liitumisi ei kavandata. Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Info järelevalve kohta telefoninumbril 6524000 Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

22

1.9.8. Tehnilise taristu väljaehitamise mahud

Tabel 5 Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel väljaspool kinnistut (kõik mahud täpsustatakse ehitusprojektiga)

Ehitustööde teostamisel peab arvestama kehtivate normatiividega olemasolevatele trassidele. Kõik tehnilised tingimused on koostatud kogu planeeritava ala kohta. Projekteerimiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

Trassid Planeeringuga kavandatud (pikkus meetrites ca)

Side torustik 0

Elektrikaabel 0

Veetorustik Täpsustatakse projektiga

Kanalisatsiooni torustik Täpsustatakse projektiga

Sadevee kanalisatsiooni torustik 0

Soojatorustik Täpsustatakse projektiga

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

23

1.9.9. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale

• Edasise projekteerimise staadiumis taotleda täiendavad tehnilised tingimused kõikidelt trassivaldajatelt, ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt.

• Servituudi vajadused on määratud vastavalt kehtivale seadusandlusele ja need

määratakse lõplikult ehitusprojekti alusel.

• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

• Juhime tähelepanu, et riigitee ja teiste avalikult kasutatavate teede teekraavid

on rajatud tee püsivuse ja toimimise eesmärgil, st et kaitsta tee muldkeha üleniiskumise eest ning juhtida teekattelt valguvad sademeveed tee muldkehast eemale. Teekraavid ei ole rajatud külgnevate kinnistute drenaaži- või sademevee eesvooluna kasutamiseks ega ümbritseva maa kuivendamiseks maaparanduslikel eesmärkidel. Parkimis- ja manööverdusalade sillutamisel või kõvakatte alla viimisel on teekraavidesse drenaaži- ja sademevee juhtimine lubatav erandlikult ainult juhul kui puuduvad alternatiivsed tehnilised lahendused vee käitlemiseks omal kinnistul ning teekraavi juhtimisel tagatakse truupide, kraavide läbilaskevõimed ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni eesvooluni.

• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS

§ 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse.

• Kooskõlastus kehtib kaks aastat Transpordiameti kirja välja andmise

kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

• Vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett

tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba. Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on vajalik taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS.

• VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi

veeluba) ei ole vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-,

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

24

kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).

1.10. Kitsendused ja servituudid ning servituudi vajadused Kõik servituudid ja nende vajadus kuulub täpsustamisele peale kitsendusi põhjustavate rajatiste projekteerimist ja ehitamist. PLANEERINGUS TEKKIV SERVITUUDI VAJADUS:

• ·sidetorustik koridor laiusega kuni 1m torustikust mõlemale poole selle igakordse omaniku kasuks.

• ·kõrgepingekaabel koridor laiusega kuni 1m torustikust mõlemale poole selle

igakordse omaniku kasuks.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

25

1.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste aluseks on Eesti standard EVS 809- 1:2002. Käesolevas piirkonnas peab arvestama järgmiste tingimustega hoonete projekteerimisel ja paigutamisel: Planeeringu koostamisel on arvestatud: piirkonna hea nähtavus ning elav keskkond; atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur; omanikutunde tekitamine eraala selge eristamise ja piiramisega; selgelt eristatav juurdepääs, valduste ja planeeritava ala sissepääsude arvu piiramine; planeeritava ala jälgitavus, korrashoid ja prügi kiire eemaldamine; Edasisel projekteerimisel peab arvestama: lukustatud sisenemisruumid, tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid; atraktiivne maastikukujundus ja arhitektuur, piirkonna hea valgustatus ning elav keskkond; 1.12. Planeeringu rakendamine. Hoonestamise järjekord ja seos teede, haljastuse, välisvalgustuse ja sadevee kanalisatsiooni väljaehitamisega. Planeeringu elluviimisel ei tohi kolmandatele osapooltele tekitada kahjusid. Tuleb tagada, et rajatavad hooned ja k.a. kõik lähiala rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ehitamise ega kasutamise käigus. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahjusid kolmandatele osapooltele, kohustub kahjusid hüvitama krundi igakordne omanik. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine määratakse vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele. Võimalikud kahjud hüvitab arendaja. Planeeringu elluviimisega kohalikule omavalitsusele mingeid kulutusi ei kaasne. Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest huvitatud isikuga realiseerimise lepingu. Planeeringu elluviimine toimub vastavalt lepingule. Tehnovõrkude väljaehitamine krundil toimub krundiomaniku ja tehnovõrgu valdaja omavahelisel kokkuleppel. Detailplaneeringus kavandatud tehnilise infrastruktuuri väljaehitamine toimub detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku/isikute finantseerimisel. Arendaja tagab kõikide tehnovõrkude liitumised hoonestatavate kruntide piirideni. Liitumispunkte võib projekteerimisel krundiomaniku ja tehnovõrgu valdaja omavahelisel kokkuleppel täpsustada Planeeringujärgsed servituudid seatakse vastavalt asjast huvitatud isikute vahelise kokkuleppega. Kõik servituudid kuuluvad enne sõlmimist täpsustamisele. Planeeringus on esitatud servituudivajadused, kui pole teisti märgitud.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

26

Kogu ala taristu (tehnovõrgud ja teed) võib projekteerida ja ehitusload taotleda osade kaupa. Taristut on võimalik välja ehitada ja kasutuslube taotleda osade kaupa (osakasutusload).

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

27

2.PLANEERINGU JOONISED

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

28

2.1 Asukoha skeem M 1:8000

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

29

2.2 Lähiala seosed M 1:4000

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

30

2.3 Olemasolev olukord M 1:500

2.4 Põhijoonis M 1:500

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

32

3. KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ FIKSEERIMISE KOONDTABEL Tabel 5

Jrk. Nr

Kooskõlastatav organisatsioon/

planeeritud krundi omanik/

planeeritud maa- ala piirinaaber

Kooskõlastuse nr ja kuupäev

Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlas tuse

originaali asukoht

Projekteeri-ja märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta

1 Telia Eesti AS 38533571 27.12.2023

Planeeritaval alal paiknevad Telia Eesti AS (edaspidi Telia) sideehitised. Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste Planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel

tagada Sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 Ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise Kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud

nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis Tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalemaaomanikule/ juhendid Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tegutsemiseks.

Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5

tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal

Eraldi lehel/ digitaalselt

-

2 Elektrilevi OÜ 5205669245 28.12.2023

KOOSKÕLASTATUD TINGIMUSTEL * Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. * Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega

Eraldi lehel/ digitaalselt

-

3 Lõuna päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo

16.02.2024 Kooskõlastatud Gennadi Apevalov peainspektor

Eraldi lehel/ digitaalselt

-

4 Maa-amet nr 6-3/24/1840-2 08.02.2024

Planeeringuala piirneb riigi omandis oleva Võrutee kinnisasjaga (tunnus 70801:001:0514), mille riigivara valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja volitatud asutus Maa-amet. Planeeringulahenduses on märgitud, et lõplik hoonete asukoht hoonestusalas täpsustatakse projektiga. Planeeringus ei ole välja toodud

Eraldi lehel/ digitaalselt

Hoonestusala on Võrutee kinnisasjast (tunnus 70801:001:0514) 4m kaugusel. Planeeringuga ei kitsendata kinnistu kasutamist. Kaugus on

esitatud põhijoonisel.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

33

kui kaugel Võru mnt 14 kinnisasja katastripiirist hoonestusala paikneb. Maa-ameti hinnangul on hoonestusala piirist 4 meetri kaugusel. Hetkel põllumajanduslikus kasutuses oleva Võrutee kinnisasja maakasutuse potentsiaalne otstarve kehtivas üldplaneeringus on planeeringualaga piirnevas osas Kaubandus-, teenindus- ja büroohoone ning tootmise- ja logistikakeskuse maa-ala. Tulenevalt eelnevast tuleb tagada, et Võru mnt 14 kinnisasja hoonestus ei paikne Võrutee kinnisasjale lähemal kui 4 meetrit, et lahendus ei kitsendaks Võrutee kinnisasja edaspidist hoonestamist. Maa-amet nõustub Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu (FIE Peep Moorast töö nr 12-22) lahendusega tingimusel, et planeeringuga ei kitsendata Võrutee kinnisasja.

5 Transpordiamet nr 7.2-2/24/2138- 2 27.02.2024

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. 2. Juhime tähelepanu, et riigitee ja teiste avalikult kasutatavate teede teekraavid on rajatud tee püsivuse ja toimimise eesmärgil, st et kaitsta tee muldkeha üleniiskumise eest ning juhtida teekattelt valguvad sademeveed tee muldkehast eemale. Teekraavid ei ole rajatud külgnevate kinnistute drenaaži- või sademevee eesvooluna kasutamiseks ega ümbritseva maa kuivendamiseks maaparanduslikel eesmärkidel. Parkimis- ja manööverdusalade sillutamisel või kõvakatte alla viimisel on teekraavidesse drenaaži- ja sademevee juhtimine lubatav erandlikult ainult juhul kui puuduvad alternatiivsed tehnilised lahendused vee käitlemiseks omal kinnistul ning teekraavi juhtimisel tagatakse truupide, kraavide läbilaskevõimed ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet ning truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni eesvooluni. 3. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Eraldi lehel/ digitaalselt

Nõuded on esitatud punktis 1.9.9. Nõuded ehitusprojektile ja selle tehnovõrkude osale

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

34

6 Terviseamet nr 9.3-1/24/1509- 3 04.03.2024

Amet tutvus esitatud materjalidega ning teeb järgmised tähelepanekud:

• DP seletuskirja punktis 1.7.4 on välja toodud: „Planeeritav ala ei jää Eesti Radooniohtlikku piirkonda. Täiendavaid radooni uuringuid ei ole vaja teostada“. Palun lisada DP seletuskirja viide, millistele andmetele radooniohtliku piirkonna määramisel tuginetakse. Lisaks juhime tähelepanu, et siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

• Seletuskirja punktis 1.8.3 on märgitud, et planeeringuga on alale

kavandatud lokaalne olemasoleva puurkaevu baasil veevarustus. Palume lisada viide, et joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule.

• Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12 alusel tuleb

detailplaneeringuga lahendada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine. Esitatud DP seletuskirjas punktis 1.7.5 on kirjas: „Alal kavandatavad tegevused ei tohi olla müraallikad naaberhoonestusele“. Amet leiab, et müraga seotud teema on DP-s käsitlemata, kirjeldada tuleb olemasolev müratase ning uute tootmishoonete tööga seotud müra (sh liikluskoormuse suurenemine). DPs peab olema lahendatud müraga seotud ülesanded nii, et oleks tagatud arusaadavalt planeeringus seatud tingimused kaasneda võivate mõjude ennetamiseks.

Lisaks peab amet oluliseks DPs välja tuua, et ehitusaegsed vibratsiooni tasemed ei ületaks lähedal paiknevates eluhoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Amet ei kooskõlasta esitatud detailplaneeringut, sest esitatud andmete põhjal ei ole võimalik veenduda detailplaneeringu vastavuses tervisekaitse nõuetele.

Eraldi lehel/ digitaalselt

• Selstuskirja punktis 1.7.4 Radoon on esitatud:Tulenevalt

Eesti pinnase radooniriski kaardile (Eesti Geoloogiateenistus), mis on esitatud geoloogiateenistuse kodulehel on kogu Räpina vald keskmise või madala radoonifooniga ala. See tähendab, et radoonisisaldus on alla 75 kBq/m3 Nimetatud kaardi koostamiseks on kasutatud enam kui 3000 uuringupunkti andmeid. Seega ei jää planeeritav ala radooniohtlikku piirkonda. Täiendavaid radooni uuringuid ei ole vaja teostada. Siiski jälgida üldiseid ehitus tavasid ja head ehituskvaliteeti, maapinnale rajatud betoonplaadi ja vundamendi liitekohtade, pragude ja läbiviikude tihendamine jne. siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond, rakendades meetmeid vastavalt Eesti standardis EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

• Punktis 1.9.3 Veevarustus on esitatud: Planeeringuga on alale kavandatud lokaalne olemasoleva puurkaevu baasil veevarustus. Joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded“ toodule

• Punktis 1.7.5 on esitatud: Vastavalt Atmosfääriõhu kaitse seadusele asub planeeritav ala tootmismaal ja piirneb riigiteega ning sellest tulenevalt on ala mürakategooria V kategooria tootmise maa-alad ja see piirneb VI kategooriaga – liikluse maa-alad. Vastavalt Keskkonnaameti Keskkonnamüra juhendile 02.11.2023 ei ole nendele kategooriatele normtasemeid kehtestatud.Räpina Vallavolikogu 15.02.2023 otsusega nr 1-3/6 kehtestatud üldplaneeringuga on kavandatud planeeritava ala lähialale AA (ühiskondlike hoonete maa) ja ÄT (kaubandus-, teenindus- ja büroohoonete ning tootmis- ja logistikakeskuste maa-alad) maakasutusfunktsioonid. Ühiskondlike hoonete maa jääb mürakategooriasse IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad ja nendele on kehtestatud müra normtase päeval liiklusmüral päeval 65dBA (70 teepoolsel küljel) ja öösel 55 dBA (60 teepoolsel küljel), tööstusmüral päeval 65 dBA ja öösel 50 dBA.

Täiendavalt on lisatud:

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

35

1.7.7 Vibratsiooni petükki: Ehitusaegsed vibratsiooni tasemed ei ületaks lähedal paiknevates eluhoonetes sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 kehtestatud piirväärtusi.

1.7.5 Müra peatükki: Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 ”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele.

7 Terviseamet 10.06.2024 nr 9.3- 1/24/1509-5

Esitasite Tervisemetile (edaspidi amet) korduvalt kooskõlastamiseks Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu (edaspidi DP). Amet on varasemalt jätnud detailplaneeringu kooskõlastamata (04.03.2024 kirjaga nr 9.3- 1/24/1509-3). Planeeringu eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul vastavalt üldplaneeringule. Kehtivas üldplaneeringus on ala tähistatud äri- ja tootmismaana. Planeeritava ala suurus on ca 4,25 ha. Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet, seega soovitakse planeeringuga määrata täiendav ehitusõigus. Planeeringu koostaja on Fie Peep Moorast (Töö nr 12-22). Amet tutvus täiendatud DP dokumentidega, milles kajastuvad täpsemad andmed radooni, müra, vibratsiooni ja joogivee kvaliteedi nõuete osas. Amet kooskõlastab Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu

Eraldi lehel/ digitaalselt

8 Keskkonnaamet 12.09.2024 nr 6- 2/24/16951

Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu tingimuslik kooskõlastamine Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse1 detailplaneeringu vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 133 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ (edaspidi määrus nr 133) § 3 p 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on suurendada ehitusõigust Võru mnt 14 kinnistul vastavalt üldplaneeringule 60%-ni (25523,4 m²). Koostatava detailplaneeringuga kavandatakse alale ehitada neli uut laohoonet ja kaks tootmishoonet. Detailplaneeringu lahenduse osas märgime järgmist: 1.1 Detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud puurkaev katastrinumbriga

20032, sanitaarkaitsealaga 10 m. Märgime, et Maa-ameti geoportaali kitsenduste kaardile kantud puurkaevu registrikoodiga PRK0020032

Eraldi lehel/ digitaalselt

-

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

36

asukoht erineb detailplaneeringus kajastatud puurkaevu asukohast ca 30 m. Kuna puurkaevu asukoha täpsus on kaheldav (nihkes), siis palume andmed täpsustada, välja selgitada puurkaevu tegelik asukoht (koordinaadid) ja esitada taotlus registriandmete muutmiseks Keskkonnaagentuurile aadressile [email protected].

1.2 Detailplaneeringu põhijoonise järgi kavandatakse sillutatud ala (parkla) ja piirdeaed puurkaevu 20032 sanitaarkaitsealasse. Juhime tähelepanu, et taoline lahendus on vastuolus veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 lg 2, mille kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud (VeeS § 148 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine (VeeS § 151 lg 2). Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (edaspidi MSÜS) tulenevalt keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine (MSÜS § 3 lg 2). Eelnevast tulenevalt tuleb arvestada, et puurkaevu sanitaarkaitsealal on keelatud ehitustegevus.

1.3 Detailplaneeringu seletuskirja p 1.9.1. „Kanalisatsiooni taristu“ kohaselt on planeeringuga alal kavandatud lahkvoolne kanalisatsioon, mille lahendus on esitatud tehnovõrkude plaanil ja täpsustatakse ehitusprojektiga. Keskkonnaamet ei leidnud materjalide juurest tehnovõrkude plaani, kuid põhijoonisele on kantud biopuhasti ja kanalisatsioonitrassid. Detailplaneeringu seletuskirja andmete kohaselt kogutakse kanalisatsioon kokku lokaalselt ja puhastatakse ning immutatakse mahus 3,6 m3/d. Detailplaneeringu põhijoonise järgi juhitakse biopuhasti heitvesi Võru- Räpina tänava äärsesse (nimeta) kraavi. Keskkonnaamet käsitleb heitvee hajutatult pinnasesse immutamisena näiteks imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 8 lg 3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

37

täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi keskkonnaluba). Juhime tähelepanu, et VeeS § 127 lg 2 järgi ei ole lubatud heitvee veekogusse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal.

1.4 Vastavalt VeeS § 124 lg-le 6 võib väljapoole reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, rajada omapuhasti. Võru mnt 14 katastriüksus jääb vahetult välja Räpina reoveekogumisala (registrikood RKA0650328), reostuskoormusega 3120 ie, piiridest. Siiski juhib Keskkonnaamet tähelepanu, et kui Võru mnt 14 katastriüksusel on võimalus liituda ühiskanalisatsiooniga, tuleks seda teha.

1.5 Detailplaneeringu seletuskirja p 1.8.2. (peaks olema 1.9.2.) „Sadevee taristu“ kohaselt kogutakse planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt sadevesi kinnistu piiridel asuvatesse kraavidesse ja tuletõrjevee tiikidesse või immutatakse kinnistul. Märgitakse, et parklate ja platside puhul projekteerida nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid. Tulenevalt VeeS § 187 p-st 6 on keskkonnaluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu märgib Keskkonnaamet, et parklate ja platside puhul, kus kogutav sademevesi puhastatakse muda-, õli- ja liivapüüduris, tuleb sademevee suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba. Palume kavandada ehitusprojektiga sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist.

1.6 Juhime tähelepanu, soovitame detailplaneeringu seletuskirja täpsustada ja palume arvestada, et lähtudes VeeS § 187 p-dest 4 ja 6 on vajalik keskkonnaluba heitvee ja sademevee suublasse juhtimiseks. Keskkonnaloa taotluse saab esitada Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu elektrooniliselt.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmete alusel ulatub planeeringualale lõuna nurgast kaitstav looduse üksikobjekt Räpina männiallee ja selle piiranguvöönd (EELIS registrikood KLO4001260). Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt on planeeringuala lõunanurka Räpina allee piiranguvööndi alale kavandatud võimalik uus ladu. Keskkonnaministri 01.03.2023 määruse nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 1 lg 1 kohaselt on kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärk kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elusa või eluta loodusobjekti seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet. Lähtudes sätestatud kaitse-eesmärgist on Keskkonnaamet seisukohal, et Räpina männiallee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala ning uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

38

haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast. Kaitse-eeskirja § 7 lg 4 p 3, p 4 ja p 6 kohaselt on keelatud kaitseala valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut, lubada ehitada ja anda ehitusluba. Lähtudes looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 lg 1 p 5 ei või kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut. III. Kokkuvõtteks, eeltoodust lähtuvalt Keskkonnaamet kooskõlastab PlanS § 133 lg 1 ja määruse nr 133 § 3 p 2 alusel ja annab nõusoleku LKS § 14 lg 1 p 5 alusel detailplaneeringu kehtestamiseks tingimustel: 3.1 Jätta välja puurkaevu 20032 sanitaarkaitsealasse kavandatud ehitised ja rajatised (täpsustada põhijoonis). 3.2 Täpsustada ja tagada nõuetekohased heitvee ja sademevee lahendused. 3.3 Kanda põhijoonisele Räpina männiallee (KLO4001260) piiranguvöönd. 3.4 Seletuskirjas täpsustada, et Räpina männiallee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala. Uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.

9 Keskkonnaamet 12.09.2024 nr 6- 2/24/16951-3

Arvamus Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu kohta Edastasite Keskkonnaametile teate, mille kohaselt toimub Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu avalik väljapanek 03. septembrist kuni 20. septembrini 2024. Keskkonnaamet on varasemalt 28.02.2024 kirjaga nr 6-2/24/2365-2 detailplaneeringu tingimuslikult kooskõlastanud ning esitanud märkused detailplaneeringu täpsustamiseks. Oleme tutvunud avalikul väljapanekul olevate detailplaneeringu materjalidega Räpina valla kodulehel ning toome uuesti olulisema välja: 1) Keskkonnaamet juhtis oma 28.02.2024 kirjas nr 6-2/24/2365-2 tähelepanu, et detailplaneeringu põhijoonisel on märgitud puurkaev katastri nr-ga 20032 (sanitaarkaitsealaga 10 m), mille asukoht erineb Maa-ameti Geoportaali kitsenduste kaardikihil toodud asukohast. Eelnevast tulenevalt palus Keskkonnaamet saata Keskkonnaagentuurile puurkaevu tegeliku asukoha koordinaadid koos taotlusega registriandmete muutmiseks. Ka praegusel ajal ei kuvata kitsenduste kaardikihil õiget puurkaevu asukohta. Palume puurkaevu koordinaadid registris korda teha.

2) Detailplaneeringu põhijoonisel on puurkaevu katastri nr-ga 2003 asukohaks märgitud X: 6443914, Y: 703522 ning märgitud on ka puurkaevu

Eraldi lehel/ digitaalselt

1 Puurkaevu koordinaadid parandati eraldi käesoleva planeeringu menetlusest. 2 Põhijoonisel on muudetud parkla asukohta nii, et sanitaarkaitsealal ei ole tegevusi. 3 Seletuskirja punktis 1.9.1 Kanalisatsiooni taristu on sätestatud, et käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p- st 4 veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). 4 Seletuskirja punktis 1.9.2 on sätestatud, et vastavalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu on vajalik sadevee suublasse juhtimiseks veeluba. Ehitusprojektiga kavandada sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist on vajalik

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

39

sanitaarkaitseala (10 m). Sanitaarkaitseala ulatub osaliselt detailplaneeringuga kavandatud asfalteeritud parkimisalale. Juhime tähelepanu, et taoline lahendus on vastuolus veeseaduse (edaspidi VeeS) § 151 lg-ga 2, mille kohaselt on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud (VeeS § 148 lg 1). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine; 2) sanitaarkaitseala hooldamine; 3) metsa hooldamine; 4) rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu; 5) õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist; 6) teadustöö tegemine (VeeS § 151 lg 2). Majandustegevus on iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest (edaspidi MSÜS) tulenevalt keelatud (MSÜS § 3 lg 1). Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärgiks ei ole tulu saamine (MSÜS § 3 lg 2). Praegu asub puurkaevu (katastri nr 2003) sanitaarkaitseala täielikult rohttaimestikuga kaetud alal, millega on sanitaarkaitseala eesmärk täidetud. Eelnevast tulenevalt ei ole puurkaevu sanitaarkaitsealale lubatud parkla rajamine. Palume detailplaneeringut muuta. 3) Detailplaneeringu seletuskirja p 1.9.1. „Kanalisatsiooni taristu“ kohaselt kogutakse kanalisatsioon kokku lokaalselt ja puhastatakse ning immutatakse mahus 3,6 m3 ööpäevas. Detailplaneeringu põhijoonise järgi juhitakse biopuhasti heitvesi Võru-Räpina tänava äärsesse (nimeta) kraavi. VeeS § 188 lg 1 p 6 ütleb, et vee erikasutuse keskkonnaluba (edaspidi veeluba) ei ole vaja kuni 1 m3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab heitvee suublasse juhtimise nõuetele, mis on toodud keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61). Heitvee pinnasesse juhtimisena käsitletakse heitvee hajutatult pinnasesse immutamist, st imbsüsteeme ja filtersüsteeme, millega on heitvee immutamiseks kasutatav pinnas ette valmistatud ning millega on tagatud, et heitvee immutussügavus on aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääb hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (määrus nr 61 § 8 lg 3). Käesoleval juhul ei ole heitvee immutamiseks vajalikud nõuded täidetud. Eelnevast tulenevalt käsitleb Keskkonnaamet tegevust heitvee kraavi, st suublasse, juhtimisena, milleks on vaja taotleda tulenevalt VeeS § 187 p-st 4 veeluba. Veeloa saamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuse infosüsteemis

taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS. 5 Looduskaitseline muudatus seoses Räpina männiallee ja

selle piiranguvööndiga on teostatud põhijoonisel.

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

40

KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). 4) Detailplaneeringu seletuskirja p 1.8.2. (peaks olema 1.9.2.) „Sadevee taristu“ kohaselt kogutakse planeeringuga kavandatud platsidelt ja teedelt sadevesi kinnistu piiridel asuvatesse kraavidesse ja tuletõrjevee tiikidesse või immutatakse kinnistul. Märgitakse, et parklate ja platside puhul projekteerida nõuetekohased muda, õli ja liivapüüdurid. Tulenevalt VeeS § 187 p-st 6 on veeluba kohustuslik, kui juhitakse sademevett suublasse tööstuse territooriumilt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile. Seetõttu märgib Keskkonnaamet, et parklate ja platside puhul, kus kogutav sademevesi puhastatakse muda-, õli- ja liivapüüduris, tuleb sademevee suublasse juhtimiseks taotleda veeluba. Palume kavandada ehitusprojektiga sademevee kogumiseks, puhastamiseks ja suublasse juhtimiseks süsteem koos esindusliku sademevee proovivõtu võimalusega enne suublasse juhtimist. Pärast sademeveesüsteemi valmimist palume taotleda sademevee suublasse juhtimiseks veeluba keskkonnaotsuse infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). 5) Kuna ehitusprojekti koostamisel lähtutakse detailplaneeringu seletuskirjas ja põhijoonisel esitatud tingimustest ja nõuetest palume kanda põhijoonisele Räpina männiallee (KLO4001260) piiranguvöönd. Seletuskirjas täpsustada, et allee piiranguvööndi ulatuses tuleb säilitada olemasolev haljasala ning uus ladu on lubatud kavandada piiranguvööndisse väljaspool olemasolevat haljasala ja vähemalt 5 m kaugusele männi võrast.

10 Keskkonnaamet 31.10.2024 nr 6- 2/24/16951-5

Arvamus Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu kohta Esitasite Keskkonnaametile täiendatud Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu. Märgite, et nõustute Keskkonnaameti 12.09.2024 kirjas nr 6- 2/24/16951-3 „Arvamus Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu kohta“ toodud märkustega. Keskkonnaamet on Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu materjalid uuesti läbi vaadanud. Keskkonnaamet on seisukohal, et planeeringut on täiendatud piisavas mahus lähtuvalt meie varasematest märkustest. Täiendavaid ettepanekuid ei ole.

Eraldi lehel/ digitaalselt

-

PROJEKTI JUHT: PEEP MOORAST---------------------------------------------------(…………………….)

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

41

3.1 Telia Eesti AS kooskõlastus 26.12.2023

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

42

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

43

3.2 Lõuna päästekeskuse ohutusjärelvalve büroo kooskõlastus 16.02.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

44

3.3 Elektrilevi OÜ kooskõlastus 28.13.2023

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

45

3.4 Maa-amet kooskõlastus 08.02.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

46

3.5 Transpordiamet kooskõlastus 27.02.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

47

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

48

3.6 Terviseamet kooskõlastus 04.03.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

49

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

50

3.7 Terviseamet kooskõlastus 10.06.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

51

3.8 Keskkonnaamet kiri 28.02.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

52

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

53

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

54

3.9 Keskkonnaamet kiri 19.08.2024

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

55

RÄPINA LINN VÕRU MTN 14 KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING

56

3.10 Keskkonnaamet kiri 31.10.2024

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.12.2024 11:17

Teema: Räpina linnas Võru mnt 14 katastriüksuse detailplaneeringu

kehtestamine

Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu

saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Tere, edastan Teile Räpina linnas asuva Võru mnt 14 katastriüksuse

detialplaneeringu kehtestamise kohta 20.12.2024 vastuvõetud korralduse

numbriga 2-3/725. Detailplaneering on korralduse lisas. Elektroonselt on

detailplaneering leitav veel Räpina valla

veebilehel https://www.rapina.ee/detailplaneeringud. Detailplaneering

kantakse planeeringute andmekogusse https://planeeringud.ee/plank-

web/#/planning (planeeringu ID 30103363).

Lugupidamisega

Miia Kasearuplaneeringute- ja maakorraldusespetsialist5063276

KontaktinfoRäpina VallavalitsusKooli 1, 64504 RäpinaTel 799 9500e-post: