Otsus

OTSUS

04.12.2024 nr 9-3/2024-031

Luunja Varahalduse SA ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna

määramine

1. Haldusmenetluse alustamine

25.10.2024 otsusega nr 9-3/2024-026 määras Konkurentsiamet Luunja Varahalduse SA (edaspidi

LVSA) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse (edaspidi ka veeteenus) hinnad. Vastavalt LVSA

poolt esitatud teabele selgusid otsuse järgselt LVSA-le investeeringute osas asjaolud1, mille tõttu

oluliselt muutuvad eelpool nimetatud otsusega kehtestatud veeteenuste hinnad. Selle tõttu esitas

LVSA Konkurentsiametile 29.11.2024 uue hinnataotluse (edaspidi Hinnataotlus) ning taotles

25.10.2024 otsuse nr 9-3/2024-026 kehtetuks tunnistamist ja uute hindade määramist.

Käesolevas otsuses arvestab Konkurentsiamet 25.10.2024 otsusega nr 9-3/2024-026 seonduvate

asjaoludega, mis omavad aktuaalsust ka käesoleva otsuse tegemise hetkel ning nimetatud otsusega

võrreldes muutuvad otsuse punktis seitse toodud investeeringutega seonduvad asjaolud, mis

omakorda toob kaasa uute ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hindade kehtestamise vajaduse.

Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse (edaspidi ÜVVKS) § 57 lg 1 kohaselt esitab vee-

ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnataotluse koos põhiteenustega seotud

teenuste hinnakirjaga, käesoleva seaduse § 49 lõike 4 alusel määratud reostusgruppide

kirjeldusega ja hinnataotluse aluseks oleva dokumentatsiooniga Konkurentsiametile hinnaotsuse

tegemiseks.

ÜVVKS § 50 lg 5 kohaselt kui vee-ettevõtja osutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust mitmel

reoveekogumisalal või mitmes tegevuspiirkonnas, võib kõigile piirkondadele kehtestada ühise

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

summaarseid vee-ettevõtja kulusid.

ÜVVKS § 48 lg 1 kohaselt võib vee-ettevõtja tarbijalt võtta osutatava teenuse eest järgmisi

tasusid:

1) tasu võetud joogivee eest;

2) tasu reovee ärajuhtimise eest;

3) tasu reovee puhastamise eest;

4) tasu sademevee ärajuhtimise eest;

5) tasu sademevee puhastamise eest;

1 Sihtfinantseerimisega soetatud ja sihtfinantseerimisega planeeritavad investeeringud olid läbi kapitalikulu ja

tulukuse lülitatud veeteenuse hinda.

2 (24)

6) abonenttasu joogivee eest;

7) abonenttasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest;

8) abonenttasu sademevee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

ÜVVKS § 49 lg 2 kohaselt võib ÜVVKS § 48 lg 1 punktides 2 ja 3 nimetatud reovee ärajuhtimise

ja puhastamise tasu võib kehtestada summaarse tasuna, kui vee-ettevõtja tegevuspiirkonnas

puuduvad tarbijad, kes kasutavad vaid ühte nimetatud teenust ning puudub muu vajadus eraldi

puhastamistasu kehtestamiseks.

ÜVVKS § 50 lg 1 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind selliselt, et

vee-ettevõtjal oleks tagatud:

1) põhjendatud tegevuskulude katmine;

2) keskkonnanõuete täitmine;

3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja

toimepidevuse tagamiseks;

4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemine, välja

arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja käesoleva seaduse § 20 lõike 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud;

5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 58 lg 1 kohaselt tuleb Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenuse hind ning põhiteenustega seotud teenuste hinnad sisaldaksid üksnes § 50

lg 1 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-ettevõtja

järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiametil õigus määrata

kaalutlusõiguse alusel menetlustoimingu vorm. HMS § 5 lg 1 tulenevalt on Konkurentsiamet välja

töötanud ja avaldanud oma koduleheküljel hinna taotlemise vormi (edaspidi Küsimustik) Exceli

tabeli kujul: „Lihtsustatud küsimustik“2. Küsimustik on välja töötatud konkurentsiseaduse

(edaspidi KonkS) § 181 ja ÜVVKS-st lähtuvalt ning täidetult sisaldavad andmeid, mis vastavalt

ÜVVKS § 58 lg 1 võimaldavad Konkurentsiametil kontrollida, et taotletud hind sisaldaks üksnes

ÜVVKS § 50 lg 1 ettenähtud põhjendatud kulusid ja põhjendatud tulukust ning tagaksid vee-

ettevõtja järjepidevuse ning nõuetekohase teenuse osutamise. Küsimustiku täitmisel on võimalik

juhinduda Konkurentsiameti poolt välja töötatud ja koduleheküljel avaldatud „Hinnataotluse

esitamise juhendist“ 3.

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinna arvutamise soovituslik metoodika” (edaspidi Metoodika) ning avaldas selle oma

koduleheküljel4. Metoodika on hinnaotsuse tegemisel halduseeskirjana Konkurentsiametile

abistavaks vahendiks. Metoodika eesmärk on sõnastada metoodilised alused, millest lähtuda

ÜVVKS alusel pandud hinnaregulaatori ülesannete täitmisel. Halduseeskirja normid omandavad

faktilise välismõju nende kohaldamise tulemusena. Metoodikat kohaldades järgitakse võrdse

2 Küsimustik avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 3 Hinnataotluse esitamise juhend avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k 4 Metoodika on avaldatud Konkurentsiameti koduleheküljel:

https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine#veeteenuse-hindade-k

Metoodikat rakendatakse veeteenuse hinnaotsuse tegemisel sarnaselt ja ühetaoliselt kõigi Konkurentsiameti

regulatsiooni alla kuuluvate vee-ettevõtjate tegevuse analüüsimisel ning hinnaotsuse tegemisel ebavõrdse kohtlemise

vältimiseks.

Käesoleva otsuse koostamise hetkel kehtiv Metoodika on kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori 10.05.2024

käskkirjaga nr 1-2/2024-016.

3 (24)

kohtlemise ning proportsionaalsuse põhimõtet.

ÜVVKS § 58 lg 5 kohaselt peab vee-ettevõtja hinnataotluse menetluse protsessis lubama

Konkurentsiametil kontrollida raamatupidamist, põhjendama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

teenuse hinna kujundamise aluseid ning andma oma majandustegevuse kohta selgitusi.

ÜVVKS § 58 lg 7 kohaselt on Konkurentsiametil õigus nõuda vee-ettevõtjalt ja vee-ettevõtjaga

seotud füüsiliselt või juriidiliselt isikult ning selle esindajalt, samuti riigiasutustelt ja selle

ametiisikult lisaandmeid, kui hinnaotsuse tegemiseks vajalikud andmed ei ole avalikult

kättesaadavad. Konkurentsiametil on käesolevas lõikes kirjeldatud õigus ka kohaliku

omavalitsuse üksuse ja selle ametiisiku suhtes.

ÜVVKS § 58 lg 3 kohaselt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse 30 päeva jooksul nõuetekohase

taotluse saamisest arvates. Eriti keeruka või töömahuka taotluse menetlemisel võib

Konkurentsiamet pikendada seda tähtaega 90 päevani, teatades sellest taotluse esitajale enne

esialgse tähtaja lõppemist.

ÜVVKS § 58 lg 9 kohaselt peatub hinnataotluse menetlemise tähtaeg, kui Konkurentsiametile ei

ole esitatud tema nõutud teavet, mida on vaja hinna kehtestamiseks.

2. Menetlusosaline

LVSA (registrikood 90013070, asukoht Puiestee tn 14, Luunja alevik, Luunja vald, Tartu

maakond) põhitegevusalaks on äriregistri andmetel maastiku hooldus ja korrashoid ning

lisategevusalaks sõitjate muu maismaavedu, killustiku tootmine, hoonehalduse abitegevused ning

kruusa- ja liivakarjääride tegevus, savi ja kaoliini kaevandamine. LVSA majandusaasta algab 1.

jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

3. Menetluse käik

29.11.2024 registreeriti Konkurentsiametis LVSA Hinnataotlus koos selle aluseks oleva

dokumentatsiooniga.

ÜVVKS § 58 lg 3 tulenevalt teeb Konkurentsiamet hinnaotsuse pärast nõuetekohase taotluse

saamist. HMS § 35 lg 4 mõttest lähtuvalt on tähtaja kulgemise arvutamisel määravaks dokumendi

registreerimise hetk ehk nõuetekohase taotluse registreerimise päev. HMS § 33 lg 2 alusel algab

tähtaeg järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, mis on määravaks

tähtaja kulgemisel. Seega ÜVVKS § 58 lg 3, HMS § 33 lg 2 ja HMS 35 lg 4 koosmõjust tulenevalt

algab Hinnataotluse menetlemise tähtaja kulgemine nõuetekohase taotluse registreerimisele

järgnevast päevast ehk LVSA puhul alates 30.11.2024.

02.12.2024 saatis Konkurentsiamet Luunja Vallavalitsusele järelepärimise arvamuse saamiseks

LVSA Hinnataotluse vastavuse kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt

ÜVVKS § 58 lg 8 sätestatule.

03.12.2024 Luunja Vallavalitsuselt saabunud vastuste kohaselt on LVSA Hinnataotluses

kajastatud investeeringud vastavuses kohaliku omavalitsuste poolt kinnitatud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga.

ÜVVKS § 58 lg 9 tulenevalt peatus Hinnataotluse menetlemise tähtaeg 03.12.2024, kuna puudus

kohaliku omavalitsuse arvamus Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale.

4 (24)

Konkurentsiameti koduleheküljel avalikustatud „Hinnataotluse esitamise juhendi“5 p 4.1 näeb

ette, et kui ettevõtja esitab veeteenuse hinna kooskõlastamiseks II poolaastal (01.07.–31.12),

täidetakse Küsimustiku veerg „majandusaasta 3“ jooksva majandusaasta andmetega ning

hinnataotlust menetletakse järgneva aasta andmete alusel. Tulenevalt asjaolust, et LVSA esitas

Hinnataotluse 29.11.2024 ehk 2024.a II poolaastal, teostas Konkurentsiamet veeteenuse hinna

analüüsi 2025.a 12 kuu andmete ehk regulatsiooniperioodi andmete alusel.

Regulatsiooniperiood on 12-kuuline periood, mille kulud ja põhjendatud tulukus on aluseks

veeteenuse hinna arvutamisel (Metoodika punkt 1.17). 12-kuuline periood on võetud hindade

arvutamise aluseks selleks, et Konkurentsiametil oleks võimalik kontrollida ettevõtte poolt

esitatud andmete õigsust (Konkurentsiametil on võimalik kontrollida Äriregistri teabesüsteemist6

ettevõtja majandusaasta aruandeid, s.t 12 kuu andmeid ning hinnata selle põhjal muuhulgas vee-

ettevõtja poolt koostatud prognooside ning seeläbi ka veeteenuse hinna arvutamise aluseks olevate

kulude, kapitalikulu ja tulukuse õigsust). 12-kuuline periood ei tähenda samas aga seda, et

veeteenuse hinnad peaksid kehtima 12 kuud. 12 kuu prognoositavad kulud on hinna arvutamise

aluseks. Kui ettevõtja leiab, et hinnaotsuse aluseks olnud kulud, kapitalikulu ja tulukus ei taga

enam ÜVVKS § 50 lg 1 loetletut, siis võib ta esitada taotluse uue hinnaotsuse tegemiseks järgneva

12 kuu andmete alusel.

29.11.2024 esitatud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb LVSA veeteenuse hind alljärgnevas

tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel.

Tabel 1 LVSA veeteenuse hinna komponendid

rida Hinna komponendid ühik 2025

1 Tegevuskulud (rida 2 + rida 6) € 37 750

2 Muutuvkulud € 29 877

3 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav võetud joogivee kulu € 5 947

4 Teiselt vee-ettevõtjalt ostetav reoveeteenuse kulu € 23 101

5 Elektrienergia kulu € 829

6 Muud tegevuskulud € 7 873

7 Kapitalikulu € 0

8 Tulukus € 40

9 Lubatud müügitulu € 37 790

10 Järelevalvetasu7 (lubatud müügitulu × 0,2%) € 76

11 Müügitulu koos järelevalvetasuga € 37 866

12 Võetud joogivee müügikogus m3 7 244

13 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus m3 7 244

14 Müügikogus kokku m3 14 487

15 Keskmine veeteenuse hind (rida 11 / rida 14) €/m3 2,61

Konkurentsiamet teostab analüüsi LVSA ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuse kõikide

taotletud tasude (tasu võetud joogivee eest, tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest) aluseks

olevatele summaarsetele hinna komponentidele: tegevuskuludele, kulumile, tulukusele

(vt 29.11.2024 esitatud Hinnataotluse andmete kohaselt kujuneb LVSA veeteenuse hind

5 https://www.konkurentsiamet.ee/elekter-gaas-soojus-ja-vesi/vesi/hindade-kooskolastamine 6 https://ariregister.rik.ee/ 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/130122021012; Konkurentsiseaduse peatükk 71, järelevalvetasu määr vastavalt

KonkS § 532 lg 1

5 (24)

alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste

alusel.

Tabel 1 read 1, 7 ja 8) ja müügikogustele (vt 29.11.2024 esitatud Hinnataotluse andmete

kohaselt kujuneb LVSA veeteenuse hind alljärgnevas tabelis (vt Tabel 1) kajastatud

tegevuskulude, kulumi, tulukuse ja müügikoguste alusel.

Tabel 1 read 12, 13 ja 14). Konkurentsiamet on seisukohal, et LVSA poolt taotletud

veeteenuse hind on põhjendatud üksnes juhul, kui selle kujunemise alused vastavad ÜVVKS

§-s 50 toodud nõuetele.

Alljärgnevalt esitab Konkurentsiamet seisukohad LVSA poolt taotletud veeteenuse hinna

kujunemise aluseks olevate kulude kohta hinnakomponentide lõikes võttes arvesse ettevõtja poolt

esitatud andmeid ja menetluse käigus saadud selgitusi.

4. Taotleja üldiseloomustus

LVSA osutab veeteenust Luunja vallas Veibri külas Kaare teel, kus LVSA on vee- ja

kanalisatsioonirajatiste haldaja8.Hallata olevate süsteemide kaudu osutab LVSA ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni teenust 62-le abonendile ehk kindlasti rohkem kui 50 inimesele.

Luunja Vallavolikogu 29.09.2016 otsusega nr 69 on Veibri külas vee-ettevõtjaks määratud AS

Tartu Veevärk. AS Tartu Veevärk keeldub Veibri külas Kaare teel teenust osutamast ning ÜVK

rajatisi üle võtmast, kuna vee- ja kanalisatsioonitrassid on väga kehvas seisus9.

ÜVVKS § 28 sätestab, et kui isik ei ole määratud vee-ettevõtjaks ÜVVKS §-s 24 sätestatud alustel,

kuid tema tegevus vastab § 10 lõikes 1 sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

määratlusele10 ning tema omandis või valduses olev veevärk või kanalisatsioon vastab § 3

lõigetes 1 ja 2 esitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määratlusele11, kohalduvad selle isiku

suhtes kõik ÜVVKS-s vee-ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused.

Eeltoodust tulenevalt ja ka Luunja Vallavalitsuse 02.02.2024 kirja nr 4-3/87-3 kohaselt

vastab LVSA ÜVVKS-is § 28 kohaselt vee-ettevõtja tunnustele ning peab seetõttu taotlema

veeteenuse hinda Konkurentsiametilt.

LVSA ostab Kaare tee jaoks joogivett sisse AS-ilt Tartu Veevärk ning piirkonna reovesi suunatakse

8 Vee- ja kanalisatsioonitorustikud lasid kohalikud elanikud kunagi oma rahadega ise ehitada. Kuna torustike

seisukord halvenes ja elanikud ei soovinud neid oma rahadega rekonstrueerida, siis andsid kohalikud elanikud

torustikud Luunja vallale, kes määras LVSA nende haldajaks.

9 Luunja valla ÜVK arendamise kava punktist 5.3.1 nähtub, et: „Veibri küla Kaare tn on ette nähtud

rekonstrueerida halvas seisukorras veetorustikud ning kinnistu-ühendused liitumispunktini. Veibri küla Kaare tn on

ette nähtud rekonstrueerida halvas seisukorras kanalisatsioonitorustikud ning kinnistu-ühendused liitumispunktini.“

10 ÜVVKS § 10 lg 1 kohaselt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenus tarbija joogiveega varustamine kuni

liitumispunktini ning liitumispunktist tarbija reo- või sademevee vastuvõtmine ja vajaduse korral puhastamine.

11 ÜVVKS § 3 lg 1: Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu varustatakse

tarbijaid joogiveega ja juhitakse ära ning puhastatakse reo- ja sademevett ning mille projekteeritud jõudlus on

vähemalt kümme kuupmeetrit ööpäevas ja mis teenindab vähemalt 50 inimest. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina

käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat koos.

ÜVVKS § 3 lg 2: Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ka ehitiste ja seadmete süsteemi, mille projekteeritud

jõudlus on alla kümne kuupmeetri ööpäevas või mis teenindab alla 50 inimese ja mille kohaliku omavalitsuse üksus

on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavaga määranud ühisveevärgiks ja -kanalisatsiooniks.

6 (24)

puhastamiseks AS-ile Tartu Veevärk.

LVSA planeerib 2025.a-l teostada ulatuslikud torustike rekonstrueerimistööd ning

rekonstrueerimiste järgselt antakse kokkuleppe12 kohaselt renoveeritud torustikud üle AS-ile Tartu

Veevärk. Luunja valla omandusse ja hooldada jäävad ainult piirkonna sademevee süsteemid.

LVSA lõpetab veeteenuse vahendamise elanikele, lepingud antakse üle ning AS Tartu Veevärk

hakkab elanikega otse arveldama oma hinnakirja kohaselt.

LVSA taotleb Hinnataotlusega alljärgnevaid veeteenuste hindasid:

Tasu võetud joogivee eest 1,18 €/m3

Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,04 €/m3

ÜVVKS § 5613 kohaselt võib vee-ettevõtja lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale

võtta piirväärtusi ületava reostuse eest tasu, kui ohtlike ainete või muude saastenäitajate sisaldus

ärajuhitavas reo- või sademevees ületab vee-ettevõtja ja tarbija vahel sõlmitud liitumis- või

teenuslepinguga kehtestatud piirväärtusi. Piirväärtusi ületava reovee tasu ei määra

Konkurentsiamet. ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 kohaselt kinnitab ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja

sademevee saastenäitajate piirväärtused kohaliku omavalitsuse volikogu ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas. ÜVVKS § 36 lg 2 kohaselt kehtestab ühiskanalisatsiooni

juhitavate ohtlike ainete nimekirja ja nende sisalduse piirväärtused valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Juhul, kui vee-ettevõtja ja tarbija ei ole saastenäitajate piirnormides liitumis-

või teenuslepingus kokku leppinud, kehtivad ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee

saastenäitajate piirväärtused vastavalt ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ja ÜVVKS § 36 lg 2 sätestatule.

ÜVVKS § 33 lg 2 kohaselt on vee-ettevõtja kohustatud vastu võtma reovett, mille saastenäitajad

ei ületa ÜVVKS § 34 lg 2 p 3 ning § 36 lg 2 alusel kehtestatud piirväärtusi.

Luunja Vallavolikogu on 25.08.2016 määruses nr 59 „Luunja valla ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri vee-ettevõtja AS Tartu Veevärk tegevuspiirkonnas“14

kinnitanud ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate piirväärtused, mis on järgmised (vt

Tabel 2):

Tabel 2 Luunja valla reostusnäitajate piirväärtused

Reostusnäitaja Mõõtühik I II III Piirväärtus

BHT7 mg/l kuni 290 291-750 751-1400 1400

hõljuvaine mg/l kuni 300 301-720 721-1300 1300

Püld mg/l kuni 4,9 5-15 16-30 30

Nüld mg/l kuni 25 26-75 76-90 90

KHT mg/l kuni 500 501-1500 1501-2500 2500

Ph mg/l 6-9 6-9 6-9 6-9

naftasaadused mg/l kuni 0,29 0,3-1,0 1,1-5 5

12 Otsuse koostamise hetkel on kokkulepe vaid suuline, LVSA ootab AS-lt Tartu Veevärk kokkuleppele allkirja.

13 ÜVVKS § 56 kohaselt võib lisaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnale vee-ettevõtja võtta

piirväärtusi ületava reovee eest tasu. Ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet, kuna nimetatud tasu

näol on tegemist vee-ettevõtja kliendile esitatava rahalise nõudega. ÜVVKS seletuskirja kohaselt on piirnormi

ületava reostuse tasu ühekordne lepingurikkumise tasu, mille suurus ei ole sõltuvuses vee-ettevõtjale tekitatud

kahjuga, vaid on pigem distsiplineeriva iseloomuga, et tagada lepingutingimuste täitmine. Lepingutasu rikkumise tasu

suuruse saab kindlaks määrata vaid vee-ettevõtja ise, mistõttu ülenormatiivse reostuse tasu ei määra Konkurentsiamet. 14 https://www.riigiteataja.ee/akt/408052014001

7 (24)

BHT7 - orgaanilised ained (v.a ühealuselised fenoolid ning v.a nafta, naftasaadused, mineraalõli ning tahke kütuse ja

muu orgaanilise aine termilise töötlemise vedelsaadused) ümberarvestatuna nende lagundamise biokeemiliseks

hapnikutarbeks seitsme ööpäeva jooksul.

Luunja valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirja kohaselt (vt Tabel 2) kehtib

Konkurentsiameti määratud veeteenuse hind Luunja vallas klientidele, kelle poolt

ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajate kontsentratsioonid ei ületa tabelis 2 kajastatud

piirväärtusi (vt Tabel 2 veerg „Piirväärtus“). Maksimaalset reoainete sisaldust ületava reovee

puhastamine on käsitletav muu tegevusena.

Konkurentsiamet koostas ettevõtja poolt esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 3) LVSA

tegevuspiirkonda iseloomustavatest veeteenuse osutamisega seotud üldistest näitajatest aastatel

2021-2025.

Tabel 3 Veeteenuse üldised näitajad

rida Näitaja ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Võetud joogivee teenuse abonendid tk 62 62 62 63 64

2

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse abonendid tk 62 62 62 63 64

3 Ühisveevärgi torustike pikkus km 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0

4 Ühiskanalisatsiooni torustike pikkus km 1,0 1,0 1,0 1,0 1,0

5 Reovee mõõdukaevude arv tk 1 1 1 1 1

6 Reoveepumplate arv tk 1 1 1 1 1

5. Müügikogused ja veekadu

5.1. Müügikogused

Müügikogusele hinnangu andmine on oluline, kuna veeteenuse hind saadakse vastava veeteenuse

lubatud müügitulu jagamisel müügikogusega. Mida väiksem on müügikogus, seda suuremaks

kujuneb veeteenuse hind.

Kaalutlustes, kas ettevõtja poolt esitatud ning veeteenuse hinna kujunemise aluseks olevad

müügikogused on põhjendatud, tugineb Konkurentsiamet ÜVVKS § 50 lg 2, mille kohaselt

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme

kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises ning

vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs. Lisaks tugineb Konkurentsiamet

Metoodika punktis 4 kirjeldatud hindamispõhimõtetele.

5.1.1. Võetud joogivee müügikogus

LVSA Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee müügikogus 7244 m3

LVSA on prognoosinud 2025.a-ks võetud joogivee teenuse müügikoguseks 7244 m3.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee müügikoguse 7244 m3 kohta

Metoodika punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet LVSA veeteenuse müügikoguste

ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 4) ettevõtja poolt esitatud

andmete alusel, kus on kajastatud võetud joogivee teenuse müügikogused ning abonentide arvud

aastatel 2021 – 2023 ja prognoosid 2024.a ja 2025.a-ks.

8 (24)

Tabel 4 Võetud joogivee müügikogus

rida Võetud joogivee müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Võetud joogivee müügikogus m3 7293 6605 7154 7017 7244

2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -9,4 8,3 -1,9 3,2

3 Veevarustuse teenuse abonentide arv tk 62 62 62 63 64

4 Müügikogus abonendi kohta (rida 1 / rida 3) m3/aastas 117,6 106,5 115,4 111,4 113,2

ÜVVKS § 50 lg 2 sätestab, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna arvutamisel võetakse

aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad

muutused tarbimises (vt ka Metoodika punkt 4.1 näide 3).

LVSA viimase kolme aasta (2021-2023) keskmine võetud joogivee müügikogus oli 7017 m3

[(7293 + 6605 + 7154) / 3 = 7017], mis on madalam LVSA müügikoguse prognoosist 7244 m3

2025.a-ks (vt Tabel 4 rida 1 veerud 2021-2025).

Võetud joogivee teenuse abonentide arv on kuni aastani 2023 olnud 62 tk, millele LVSA

prognoosib 2024.a-ks ühe kliendi ja 2025.a-l samuti ühe kliendi lisandumist ehk abonentide

arvuks 64 tk. Klientide arv saab kasvada, sest piirkonnas on kinnistuid, millele on rajatud

liitumisvõimalus ja kuhu hooneid ehitatakse.

Kuna LVSA on võetud joogivee teenust tarbivate abonentide arvu prognoosimisel võtnud

arvesse seniseid tegelikke tarbijaid (62 tk) ja arenduses olevaid kinnistuid (2 tk), siis peab

Konkurentsiamet põhjendatuks 2025.a võetud joogivee teenuse abonentide arvu 64 tk.

Võetud joogivee müügikogus abonendi kohta oli 2021.a-l 117,6 m3, 2022.a-l 106,5 m3 ja 2023.a-l

115,4 m3 (vt Tabel 4 rida 4 veerud 2021-2023). Aastate 2021-2023 keskmine joogivee tarbimine

abonendi kohta oli 113,2 tuh m3 [(117,6 + 106,5 + 115,4) / 3 = 113,2], mis on võrdne 2025.a-ks

prognoositava kogusega 113,2 m3 abonendi kohta.

Arvestades, et LVSA on prognoosinud 2025.a võetud joogivee müügikoguse kõrgemaks

eelneva kolme aasta (2021-2023) keskmisest müügikogusest ning ühe abonendi keskmine

müügikogus on prognoositud aastate 2021-2023 keskmise tarbimisega samale tasemele, saab

Konkurentsiamet pidada põhjendatuks LVSA võetud joogivee müügikoguse prognoosi

7244 m3.

5.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus

LVSA Hinnataotluses prognoositud reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus 7244

m3

LVSA on prognoosinud 2025.a-ks reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguseks 7244 m3.

Konkurentsiameti seisukoht reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse 7244 m3

kohta

Metoodika punktist 4.1 tulenevalt analüüsib Konkurentsiamet LVSA veeteenuse müügikoguste

ajaloolisi tegelikke näitajaid. Konkurentsiamet koostas tabeli (vt Tabel 5) ettevõtja poolt esitatud

andmete alusel, kus on kajastatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse (edaspidi ka

reoveeteenuse) müügikogused ning abonentide arvud aastatel 2021 – 2023 ning prognoosid

2024.a ja 2025.a-ks.

Tabel 5 Reoveeteenuse müügikogus

9 (24)

rida Reoveeteenuse müügikogus ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1

Reovee ärajuhtimise ja puhastamise

müügikogus m3 7293 6605 7154 7017 7244

2 Muutus võrreldes eelmise aastaga % -9,4 8,3 -1,9 3,2

3 Reoveeteenuse abonentide arv tk 62 62 62 63 64

4 Müügikogus abonendi kohta (rida 1 / rida 3) m3/aastas 117,6 106,5 115,4 111,4 113,2

Kuna kõik võetud joogivee teenuse tarbijad on ka reoveeteenuse tarbijad ning reovee

ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus on eeskirja kohaselt võrdne võetud joogivee

kogusega15, siis Konkurentsiamet peab vastavalt otsuse punktis 5.1.1 toodule põhjendatuks

LVSA reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse müügikoguse prognoosi 7244 m3.

5.2. Veekadu ja omatarbevesi

Veekadu iseloomustab muuhulgas ka veetorustiku tehnilist seisundit. Sellesse kategooriasse

kuuluvad veelekked ja veemõõtjate ebatäpsusest tulenevad vahed. Olulise tähtsusega veekao

tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

Omatarbevee hulka loeb Konkurentsiamet võetud vee kogust, mida kasutatakse vee-ettevõtja

poolt kaasnevate hooldustööde läbiviimisel, samuti plaanilisi ja mitteplaanilisi veevõtte

ühisveevärgist, mis on mõõdetavad ja mida ei lülitata veekao hulka. Omatarbevee kogust ei

arvestata müüdud vee koguse hulka.

Veekaole hinnangu andmine on oluline, sest see mõjutab:

1) elektrienergia kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem kulub elektrienergiat vee

pumpamiseks ja joogivee puhastamiseks);

2) kemikaalide kulu (mida väiksem on veekadu, seda väiksem on kemikaalide kulu, juhul kui

vee töötlemisel kemikaale kasutatakse);

3) keskkonnatasude kulu (mida väiksem on veekadu, seda vähem tuleb maksta vee

erikasutusõiguse tasu).

Olulise tähtsusega veekao tekkimisel on ehitatud torustiku vanus, ehituskvaliteet ja materjal.

LVSA esitatud andmete kohaselt ei ole aastatel 2021-2023 kasutatud omatarbevett ega

tekkinud veekadu. LVSA ei prognoosi omatarbevee kasutust ja veekadu ka

regulatsiooniperioodiks.

Hinnataotluses esitatud andmetele tuginedes, peab Konkurentsiamet põhjendatuks

omatarbevee kasutuse ja veekao puudumist regulatsiooniperioodil.

6. Veeteenuse hinda lülitatavad tegevuskulud

ÜVVKS § 50 lg 1 ning sellega kooskõlas oleva Metoodika järgi on veeteenuse hindade arvutamise

aluseks lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil, mille moodustavad veeteenuse tegevuskulud,

kapitalikulu ja põhjendatud tulukus. ÜVVKS § 52 lg 1 kohaselt peavad ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatavad kulud olema põhjendatud, lähtuma tõhususest ning

võimaldama vee-ettevõtjal täita seaduses sätestatud ülesandeid. ÜVVKS § 52 lg 3 alusel ei arvata

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda järgmiseid kulusid:

15 Luunja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 14 lg 1 kohaselt loetakse ühiskanalisatsiooni

juhitava reovee kogus võrdseks tarbitud vee kogusega kui ei ole eraldi paigaldatud reovee arvestit.

10 (24)

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

6) dividendide tulumaksu kulu;

7) muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Metoodikast lähtuvalt jagunevad tegevuskulud:

1) muutuvkulud ehk kulud, mis sõltuvad olulises osas müügikoguse muutumisest (näiteks vee

erikasutusõiguse tasu, saastetasu, teiselt vee-ettevõtjalt ostetud veeteenuse kulu, elektri kulu

jms);

2) muud tegevuskulud ehk kulud, mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara

kulumit.

Alljärgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu Hinnataotluses esitatud tegevuskulude kohta.

6.1. Muutuvkulud

Metoodika punkti 5 kohaselt on muutuvkulud olulises osas sõltuvad müügikoguse muutumisest.

Muutuvkulud võivad sisaldada mittekontrollitavatel tasudel põhinevaid kulusid (edaspidi

mittekontrollitavad kulud).

Mittekontrollitavad kulud ei ole mõjutatavad ettevõtja majandustegevuse kaudu, vaid sõltuvad

ettevõtja-välistest teguritest (eelkõige seadusandlusest). Mittekontrollitaval tasul/ tasumääral

põhinevad tegevuskuludest näiteks vee erikasutusõiguse tasu (vee erikasutusõiguse tasumäär),

saastetasu (keskkonda heidetavate saasteainete tasumäärad) ja teiselt vee-ettevõtjalt ostetava

teenuse tasu ning osaliselt ka elektrienergia kulu (elektrienergia hinnas sisalduv võrgutasu,

taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi hinnakomponent).

Metoodika punktide 5.1-5.4 kohaselt lülitatakse täielikult veeteenuse hinda mittekontrollitavad

tasud/tasumäärad, kuid ettevõtja peab põhjendama vastavate määrade, tasudega maksustatavaid

koguseid (nt ammutatava vee kogused, saastekogused, elektrienergia tarbimine jm).

LVSA-l on muutuvkuludeks teiselt vee-ettevõtjalt ostetava teenuse kulu ja elektrienergia kulu.

LVSA Hinnataotluses prognoositud muutuvkulud 29 877 €

LVSA on Hinnataotluses prognoosinud veeteenuse hinda lülitatavaks teiselt vee-ettevõtjalt

ostetava teenuse kuluks 29 048 € (millest ostetud joogivee teenus 5947 € ning reoveeteenuse

ostukulu 23 101 €) ja elektrienergia kuluks 829 € ehk muutuvkuludeks kokku 29 877 €.

Konkurentsiameti seisukoht muutuvkulude kohta

Järgnevalt annab Konkurentsiamet hinnangu LVSA poolt prognoositud muutuvkuludele

kulukomponentide lõikes.

6.1.1. Võetud joogivee ostukulu

LVSA ostab võetud joogivett sisse AS-ilt Tartu veevärk.

11 (24)

LVSA Hinnataotluses prognoositud võetud joogivee ostukulu 5947 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LVSA võetud joogivee teenuse hinda lülitada võetud joogivee

ostukulu summas 5947 €.

Konkurentsiameti seisukoht võetud joogivee sisseostukulu 5947 € kohta

LVSA poolt Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujuneb teiselt vee-ettevõtjalt

regulatsiooniperioodil ostetava võetud joogivee ostukulu koguste ja hindade alusel alljärgnevalt

(vt Tabel 6).

Tabel 6 Võetud joogivee ostukulu

rida AS-ilt Tartu Veevärk ostetud veevarustuse teenus ühik 2025

1 Ostetud teenus m3 7244

2 Võetud joogivee müügikogus m3 7244

3 Tasu võetud joogivee eest €/m³ 0,821

4 Kulu AS-ilt Tartu Veevärk ostetava joogivee eest € 5947

Kuna LVSA tegevuspiirkonnas ei ole veekadu ning ei kasutata omatarbevett, siis ostetakse võetud

joogivett sisse samas koguses võetud joogivee müügikogusega (vt Tabel 6 read 1 ja 2). Otsuse

punktis 5.1.1 pidas Konkurentsiamet põhjendatuks võetud joogivee müügikoguse 7244 m3 ning

seega saab amet põhjendatuks pidada ka võetud joogivee ostukoguse 7244 m3.

Konkurentsiamet määras 05.08.2022 otsusega nr 9-3/2022-022 AS Tartu Veevärk võetud joogivee

teenuse tasuks 0,821 €/m3.

LVSA on regulatsiooniperioodil ostetava joogivee teenuse kulu arvutamisel kasutanud eelnevalt

nimetatud Konkurentsiameti poolt määratud hinda 0,821 €/m3, mida Konkurentsiamet peab

põhjendatuks.

Eelnevalt põhjendatuks peetud AS-ilt Tartu Veevärk ostetava teenuse koguse 7244 m3 ja

teenuse hinna 0,821 €/m3 alusel kujuneb põhjendatud AS-ilt Tartu Veevärk ostetava joogivee

teenuse kuluks 5947 € (7244 × 0,821 = 5947), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 tulenevalt

põhjendatud lülitada võetud joogivee teenuse hinda.

6.1.2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse ostukulu

LVSA ise reovett ei puhasta ja juhib kogu tegevuspiirkonna klientidelt ühiskanalisatsiooni

suunatud reovee puhastamiseks AS-ile Tartu Veevärk.

LVSA Hinnataotluses prognoositud reovee teenuse ostukulu 23 101 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LVSA reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda lülitada

reoveeteenuse ostukulu summas 23 101 €.

Konkurentsiameti seisukoht reoveeteenuse ostukulu 23 101 € kohta

LVSA poolt Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt kujuneb teiselt vee-ettevõtjalt

regulatsiooniperioodil ostetava reoveeteenuse ostukulu koguste ja hindade alusel alljärgnevalt (vt

Tabel 7).

Tabel 7 Reoveeteenuse ostukulu

rida Reoveeteenuse ostmine ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 AS-ilt Tartu Veevärk ostetav reoveeteenuse kogus m3 18 568 16 215 19 613 18 132 18 305

2 sh reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikogus m3 7293 6605 7154 7017 7244

12 (24)

3 sh liigvesi ehk infiltreerunud vee kogus m3 11 275 9610 12 459 11 115 11 061

4 Reovee ärajuhtimise ja puhastamise hind €/m3 1,262

5 AS-ilt Tartu Veevärk ostetava reoveeteenuse kulu € 23 101

Tabelist 7 nähtub, et LVSA prognoosib regulatsiooniperioodil teiselt vee-ettevõtjalt ostetavaks

reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse koguseks 18 305 m3 (vt Tabel 7 rida 1), mis ületab

oluliselt (18 305 - 7244 = 11 061) LVSA poolt prognoositud reovee teenuse müügikogust (7244

m3), mille Konkurentsiamet luges põhjendatuks otsuse punktis 5.1.2.

LVSA tegevuspiirkonnas on reoveetorustik väga halvas seisukorras ning torustikku imbub olulisel

määral liigvett (infiltratsioon), mis suurendab AS-ile Tartu Veevärk suunatavat reovee kogust.

Kuna kogu torustikus olev reovesi suunatakse ka puhastisse, siis on põhjendatud ka antud reovee

eest maksta täies ulatuses. 2025.a lõpuks, kui valmivad uued torustikud, peaks probleem lahenema

ning veeteenuse tarbijatega hakkab otse arveldama AS Tartu Veevärk ise. Seniks aga peab LVSA

AS-le Tartu Veevärk tasuma reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest torustiku kaudu puhastile

jõudva kogu koguse (sh liigvesi) eest.

2025.a liigvee kogus 11 061 m3 on võrdne aastate 2022-2024 keskmise kogusega [(9610+12

459+11 11516)/3=11 061], mida amet peab põhjendatuks. Lisades liigvee kogusele 11 061 m3

otsuse punktis 5.1.2 põhjendatuks peetud reoveeteenuse müügikoguse 7244 m3, kujuneb

reoveeteenuse ostukoguseks 18 305 m3 (11 061+7244=18 305).

Eeltoodust tulenevalt saab Konkurentsiamet põhjendatuks pidada LVSA AS-ilt Tartu

Veevärk ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise koguse 18 305 m3.

Konkurentsiamet määras 05.08.2022 otsusega nr 9-3/2022-022 AS Tartu Veevärk reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse tasuks 1,262 €/m3.

LVSA on regulatsiooniperioodil ostetava reoveeteenuse kulu arvutamisel kasutanud eelnevalt

nimetatud Konkurentsiameti poolt määratud hinda 1,262 €/m3, mida Konkurentsiamet peab

põhjendatuks.

Eelnevalt põhjendatuks peetud AS-lt Tartu Veevärk ostetava teenuse koguse 18 305 m3 ja

teenuse hinna 1,262 €/m3 alusel kujuneb põhjendatud AS-lt Tartu Veevärk ostetava

reoveeteenuse kuluks 23 101 € (18 305 × 1,262 = 23 101), mis on ÜVVKS § 50 lg 1 p 1

tulenevalt põhjendatud lülitada reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda.

6.1.3 Elektrienergia kulu

LVSA Hinnataotluses prognoositud veeteenuse elektrienergia kulu 829 €

Hinnataotluse kohaselt prognoosib LVSA regulatsiooniperioodil veeteenuse osutamisel

tarbitavaks elektrienergia koguseks 5435 kWh ja elektrienergia kuluks 829 €. LVSA kasutab

elektrienergiat vaid reoveepumpla käitamiseks ning kogu elektrienergia kulu lülitatakse reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda.

Konkurentsiameti seisukoht elektrienergia kulu 829 € kohta

Elektrikulu kujuneb elektrikoguse korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse hinna,

elektriaktsiisi ning taastuvenergia tasu summaga, mistõttu annab Konkurentsiamet alljärgnevalt

16 2024.a liigvee kogus on aastate 2021-2023 keskmine kogus [(11 275+9610+12 459/3=11 115].

13 (24)

kõikidele eelnimetatud elektrikulu arvutamise aluseks olevatele komponentidele hinnangu

eraldiseisvalt.

Elektrienergia kogus

LVSA kasutab elektrienergiat vaid reoveepumpla käitamiseks. Konkurentsiamet koostas ettevõtja

esitatud andmete alusel tabeli (vt Tabel 8) reoveeteenuse osutamisel tarbitud elektrienergia

koguste ja kulu kohta.

Tabel 8 Tarbitud elektrienergia kogus ja kulu

rida Elektrienergia ja kulu ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Elektrienergia tarbimine kWh 5413 4584 6115 5371 5435

2

AS-ilt Tartu Veevärk ostetav

reoveeteenuse kogus m3 18 568 16 215 19 613 18 132 18 305

3 Elektri erikulu reovee ostukoguse kohta kWh/m3 0,29 0,28 0,31 0,30 0,30

4 Elektri ostukulu € 483 395 631 503 829

5 keskmine elektri hind senti/kWh 8,923 8,624 10,321 9,369 15,261

Kuna veeteenusel tarbitav elektrienergia kogus sõltub käideldava vee kogusest, siis hinnangu

andmiseks veeteenusega seotud elektrienergia kogusele, arvutas Konkurentsiamet elektrienergia

erikulu (elektrienergia kogus jagatud reovee ärajuhtimise ja puhastamise ostukogusega, vt Tabel

8 rida 3).

Reoveeteenuse elektrienergia erikulu oli aastatel 2021-2023 vahemikus 0,28 kWh/m3 kuni 0,31

kWh/m3. LVSA poolt prognoositud andmete alusel kujuneb 2025.a reoveeteenuse elektrienergia

erikuluks 0,30 kWh/m3, mis on võrdne aastate 2021-2023 keskmise erikuluga 0,30 kWh/m3 [(0,29

+ 0,28 + 0,31) / 3 = 0,30].

Konkurentsiamet peab põhjendatuks 2025.a reoveeteenuse elektrienergia erikulu 0,30

kWh/m3, kuna see on võrdne eelneva kolme aasta keskmise elektrienergia erikuluga.

Lähtudes Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktis 6.1.2 põhjendatuks loetud AS-ilt

Tartu Veevärk ostetava reoveeteenuse koguse 18 305 m3 ning käesolevas punktis

põhjendatuks loetud elektrienergia erikulu 0,30 kWh/m3 alusel kujuneb põhjendatud

reoveeteenuse osutamisel tarbitavaks elektrienergia koguseks 5435 kWh (18 305 × 0,30 =

5435]17.

Elektrienergia hind

Esitatud Hinnataotluses on LVSA prognoosinud regulatsiooniperioodi elektrienergia hinnaks

8,626 senti/kWh. LVSA on 30.09.2024 sõlminud Elektrum Eesti OÜ-ga elektrienergia ostulepingu

nr 3264138494 perioodiks 01.10.2024-30.09.2025. Vastavalt lepingule on elektrienergia hind

kogu lepinguperioodil 8,626 senti/kWh (km-ta), millele ei lisandu lisatasusid.

Eeltoodust tulenevalt peab Konkurentsiamet põhjendatuks elektrienergia hinda

8,626 senti/kWh.

17 Konkurentsiametile on teada koguste ja erikulu andmed tekstis esitatust suurema täpsusega (kajastatud Exceli

tabelites). Arvutuse tegemisel lähtub Konkurentsiamet käesolevas punktis kajastatud andmetest täpsematest

andmetest, mis tulenevad Exceli tabelist (neli kohta peale koma).

14 (24)

Võrguteenuse hind

LVSA ostab Hinnataotluses esitatud andmete kohaselt regulatsiooniperioodil elektrienergia

võrguteenust Elektrilevi OÜ-lt paketiga Võrk 5. Konkurentsiamet on 28.06.2024 otsusega nr

7-3/2024-033 kooskõlastanud Elektrilevi OÜ võrgutasud. LVSA poolt veeteenusel kasutatava

objekti elektritarbimisest ja Konkurentsiameti poolt eelnimetatud otsusega kooskõlastatud

võrgutasudest lähtuvalt kujuneb kaalutud keskmiseks võrguteenuse tasuks veeteenusel 5,781

senti/kWh.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks veeteenuse elektrikulu arvutamisel Elektrilevi OÜ

hinnapaketile vastava ja Konkurentsiameti otsusega kooskõlastatud võrguteenuse tasude

rakendamise tulemusena kujunenud kaalutud keskmist võrguteenuse tasu 5,781 senti/kWh.

Elektriaktsiis ja taastuvenergia tasu

Lähtuvalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 66 lõikes 12 sätestatust lisandub

elektrienergia hinnale elektriaktsiis 0,145 senti/kWh ning lähtuvalt elektrituruseaduse § 592

lõikest 1 lisandub taastuvenergia tasu 0,84 senti/kWh18. LVSA on Hinnataotluses kajastanud

antud tasusid vastavalt seaduses ettenähtud määras, mida Konkurentsiamet peab

põhjendatuks.

Elektrienergia kulu

Elektrienergia kulu kokku kujuneb elektrikoguste korrutamisel elektrienergia hinna, võrguteenuse

hinna, elektriaktsiisi ja taastuvenergia tasu summaga.

Eelnevalt põhjendatuks peetud komponentide summana peab Konkurentsiamet

põhjendatuks ostetava elektrienergia kaalutud keskmist hinda 15,261 senti/kWh (8,626 +

0,84 + 0,145 + 5,781 = 15,261).

Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud veeteenusel tarbitavast elektrienergia kogusest

5435 kWh ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast 15,261 senti/kWh tulenevalt kujuneb

veeteenuse elektrienergia kuluks 829 € (5435 × 15,261 / 100 = 829).

Konkurentsiamet peab ÜVVKS § 50 lg 1 p 1 ja 2 alusel põhjendatuks lülitada reovee

ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hinda elektrienergia kulu 829 €, kuna see on kujunenud

põhjendatuks loetud elektrienergia kogusest ja kaalutud keskmisest elektrienergia hinnast

lähtuvalt.

6.2. Muud tegevuskulud

Kaalutlusi, kas veeteenuse hinda lülitatud muud tegevuskulud on ÜVVKS § 52 lg 1 ja ÜVVKS §

50 lg 1 ja 2 alusel põhjendatud, teostab Konkurentsiamet tuginedes Metoodika punktile 6.

Muude tegevuskuludena defineerib Konkurentsiamet vastavalt Metoodika punktile 6.2 kulusid,

mis ei sisalda muutuv- ja finantskulusid ning põhivara kulumit ning mida ettevõtja saab mõjutada

oma efektiivsema majandustegevuse kaudu. Muud tegevuskulud võivad sisaldada

mittekontrollitaval tasul/ tasumääral põhinevaid kulusid (nt maamaks, riigilõivud,

raskeveokimaks jm).

18 Taastuvenergia tasu alates 2025.a-st, https://elering.ee/taastuvenergia-tasu

15 (24)

Vastavalt Metoodika punktile 6.3 arvestatakse muude tegevuskulude hulka üldjuhul järgmised

põhjendatud kulud:

1) ettevõtja poolt teostatavad hooldus- ja remondikulud;

2) sisse ostetavate tööde ja teenuste kulud;

3) transpordikulud;

4) infotehnoloogia ja sidekulud;

5) tööjõukulud (koos maksudega);

6) muud kulud, mis tuleb taotluses loetleda ja põhjendada.

ÜVVKS § 52 lg 2 ja Metoodika p 6.4 kohaselt lähtutakse põhjendatud tegevuskulude hindamisel

järgmisest:

1)  kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi19 (THI) dünaamikaga;

2)  kulukomponentide põhjendatuse analüüs, sealhulgas eksperdihinnangud;

3)  vee-ettevõtja kulude ning nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate võrdlus teiste sarnaste

vee-ettevõtjate kuludega.

ÜVVKS § 52 lg 2 sätestatud alustest ja Metoodika p 6.4 tulenevalt kasutab Konkurentsiamet

ettevõtja tegevuskulude analüüsil kulude dünaamika jälgimist ajas ja selle võrdlust THI

dünaamikaga ning vee-ettevõtja tegevuskulude ja nende põhjal arvutatud statistiliste näitajate

võrdlemist sarnaste vee-ettevõtjate näitajatega.

ÜVVKS § 52 lg 3 p 1 ja Metoodika p 6.8 kohaselt ei lülitata veeteenuse hinda:

1) ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu;

2) sponsorlus, kingitused ja annetused;

3) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenusega mitteseotud kulud;

4) õigusaktide alusel ettevõtjale määratud trahvid ning muud rahalised kohustused, mis on

tingitud ettevõtja kohustuse rikkumisest;

5) finantskulud;

6)  dividendide tulumaksu kulu;

7)  muud kulud, mis ei ole vajalikud ettevõtjale seadusega pandud kohustuste täitmiseks.

Eelnevalt on Konkurentsiamet otsuse punktis 6.1 andnud hinnangu muutuvkuludele. Järgnevalt

analüüsib Konkurentsiamet muid tegevuskulusid.

LVSA Hinnataotluses prognoositud muud tegevuskulud 7873 €

LVSA on Hinnataotluse kohaselt prognoosinud veeteenuse hinnas kajastuvateks muudeks

tegevuskuludeks kokku 7873 €. Konkurentsiamet koostas ettevõtja esitatud andmete alusel

veeteenuse hinda lülitatud muude tegevuskulude kohta tabeli (vt Tabel 9).

Tabel 9 Veeteenuse muud tegevuskulud

rida Muud tegevuskulud ühik 2021 2022 2023 2024 2025

1 Tööjõukulu € 6300 6300 6500 6500 6500

2 Remondi- ja hoolduskulu € 2115 430,5 0 1660 529

3 Bürookulu € 50 50 50 50 60

4 Muud mitmesugused tegevuskulud € 0 0 1011 2128 784

5 Muud tegevuskulud kokku € 8465 6781 7561 10 338 7873

6 muutus võrreldes eelmise aastaga % -19,9 11,5 36,7 -23,8

19 THI väljendab üldises majanduskeskkonnas aset leidva kulude kasvu dünaamikat, mis avaldub lõpptulemusena

keskmise tarbija ostukorvi hinna muutuses.

16 (24)

rida Muud tegevuskulud ühik 2021 2022 2023 2024 2025

7 THI muutus* % 19,4 9,2 3,8 4,2

8

Võetud joogivee ja reovee puhastamise

müügikogus m3 14 586 13 210 14 308 14 035 14 487

9 Tegevuskulude erikulu €/m3 0,58 0,51 0,53 0,74 0,54

* Statistikaameti20 andmetel oli THI muutus 2021.a-l 4,6%, 2022.a-l 19,4%, 2023.a-l 9,2%. Rahandusministeeriumi

2024.a suvise majandusprognoosi21 kohaselt on THI muutuseks prognoositud 2024.a-l 3,8% ja 2025.a-ks 4,2%.

Konkurentsiameti seisukoht muude tegevuskulude 7873 € kohta

Tabelist 9 nähtub, et LVSA tegelikud muud tegevuskulud 2023.a-l olid summas 7561 €. 2025.a-

ks prognoosib LVSA muude tegevuskulude kasvu tasemeni 7873 € ehk kasvu võrreldes 2023.a-

ga 4,1% (7873 / 7561×100-100=4,1), mis ei ületa aastate 2024 ja 2025 prognoositavat THI kasvu

(vt Tabel 9 rida 7 veerud 2024-2025). Seega on LVSA prognoosinud tegevuskulude muutuse

väiksemaks THI muutusest.

Täiendava hinnangu andmiseks muudele tegevuskuludele arvutas Konkurentsiamet muude

tegevuskulude erikulu müügikoguse suhtes (muude tegevuskulude summa jagatud võetud

joogivee müügikoguse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise müügikoguse summaga, vt Tabel

9 rida 9). LVSA muude tegevuskulude erikuluks regulatsiooniperioodiks kujuneb

Konkurentsiameti poolt käesoleva otsuse punktides 5.1.1 – 5.1.2 põhjendatuks loetud

müügikoguste alusel 0,54 €/m3.

Konkurentsiamet võrdles LVSA muude tegevuskulude erikulu teiste võrreldavate vee-ettevõtjate

vastava näitajaga. LVSA-ga võrreldavad vee-ettevõtjad on sellised, kelle müügikoguse ja

torustike pikkuse suhe jääb LVSA müügikoguse ja torustike pikkuse suhtega 7,2 tuh m3/km

võrreldavasse vahemikku 4,3 – 10,1 tuh m3/km (s.t +/- 40% LVSA müügikoguse ja torustike

pikkuse suhtest). Võrdlusest selgus, et LVSA muude tegevuskulude erikulu ei ületa võrreldavate

vee-ettevõtjate muude tegevuskulude erikulude kaalutud keskmist taset.

Eeltoodut arvesse võttes ning kaalutlusõigusest tulenevalt, saab Konkurentsiamet pidada

põhjendatuks lülitada veeteenuse hinda muud tegevuskulud summas 7873 €.

7. Investeeringud

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 tulenevalt peab veeteenuse hind katma investeeringud olemasolevate

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ja ÜVVKS § 50 lg

1 p 4 tulenevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemise

(välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel

liitumistasude eest tehtud investeeringud), mistõttu on oluline hinnata investeeringute

põhjendatust veeteenuse hinnas. Vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 küsib Konkurentsiamet kohaliku

omavalitsuse üksuselt arvamust hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse kohta

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on läbi

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava tagada ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni

jätkusuutlikkus. Kohalik omavalitsus kinnitades vee-ettevõtja poolt prognoositud investeeringute

vastavust ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale kindlustab, et investeeringute

lülitamisega veeteenuse hinda on tagatud ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 täitmine.

20 Avaldatud https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA001 21 Avaldatud 27.08.2024: Rahandusministeeriumi majandusprognoos | Rahandusministeerium (fin.ee)

17 (24)

LVSA Hinnataotluses kajastatud veeteenuse hinda lülitatavad teostatud ja teostatavad

investeeringud aastatel 2021 – 2025 on esitatud alljärgnevas tabelis (vt Tabel 10).

Tabel 10 LVSA veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud aastatel 2021 – 2025

rida Investeeringud ühik 2021 2022 2023 2024 2025

Veeteenuste investeeringud oma- ja laenuvahenditest

1. Veevarustuse teenus € 0 0 0 0 0

2. Reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenus € 0 0 0 0 0

Veeteenuse hinda lülitatavad investeeringud € 0 0 0 0 0

3. Sihtfinantseerimisega teostatud

investeeringud veesektoris € 28 000 5 950 6 100 0 758 848

3.1 Veetrasside renoveerimise projekt € 28 000 5950 6100

3.2 Veetrasside rekonstrueerimine € 150 000

3.3 Kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine € 129 024

3.4 Sademeveetorustikud € 127 526

3.5 Reoveepumpla € 25 598

3.6 KIK toetus trasside rekonstrueerimiseks € 0 0 0 0 326 700

Konkurentsiamet saatis 02.12.2024 kirjaga nr 9-3/2024-0319-108-4 Luunja Vallavalitsusele

järelepärimise arvamuse saamiseks LVSA Hinnataotluses kajastatud investeeringute vastavuse

kohta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale vastavalt ÜVVKS § 58 lg 8 sätestatule.

03.12.2024 esitatud Luunja Vallavalitsuse vastuste kohaselt vastavad LVSA poolt Hinnataotluses

kajastatud investeeringud kohalike omavalitsuste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise

kavale.

Tulenevalt ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 ning kohaliku omavalitsuse kinnitustest, et

Hinnataotluses kajastatud investeeringud vastavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni

arendamise kavale, loeb Konkurentsiamet põhjendatuks veeteenuse hinnas LVSA poolt

aastatel 2021 - 2025 omavahendite ja kohustuste arvelt teostatud/ teostatavad investeeringud

vastavalt tabelis 10 toodule.

8. Reguleeritava vara, kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvestus

Reguleeritav vara ja kapitalikulu

ÜVVKS § 54 lg 1 ja lg 2 kohaselt lähtutakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda

lülitatava põhivara kulumi arvutamisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks

vajaliku põhivara väärtusest ning kuluminormist, mis vastab põhivara kasulikule tehnilisele

elueale.

Metoodika p 7.4 kohaselt on reguleeritava vara (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

osutamiseks vajaliku põhivara) määramine vajalik kapitalikulu (nimetatud ka põhivara kulumi) ja

põhjendatud tulukuse arvutamiseks. Metoodika p 7.7 järgi arvestatakse teistele vee-ettevõtjatele

tasutud liitumistasud reguleeritava vara hulka.

ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p 7.2 järgi ei arvestata ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

põhivara hulka järgmist:

1) pikaajalised finantsinvesteeringud;

2) immateriaalne põhivara, välja arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

18 (24)

3) liitumistasudest soetatud põhivara;

4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks;

5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud

erisusi.

Metoodika p 7.14 järgi kasutatakse reguleeritava vara väärtuse leidmisel põhivara bilansilist

jääkmaksumust regulatsiooniperioodi lõpus, võttes arvesse Metoodika punktis 7.7 sätestatut.

Kapitalikulu leidmisel kasutatakse raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Metoodika p 7.12 tulenevalt arvutatakse reguleeritav vara regulatsiooniperioodil alljärgnevalt:

RV = RVr + KK,

kus:

RV - reguleeritav vara;

RVr - reguleeritava põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus;

KK - käibekapital.

ÜVVKS § 55 kohaselt on käibekapital viis protsenti viimase kolme kalendriaasta ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 4 kohaselt kujundatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind

selliselt, et vee-ettevõtjal on tagatud  ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava

kohaste investeeringute tegemine, välja arvatud tagastamatu abina saadud investeeringud

ja ÜVVKS § 20 lõike 3 alusel liitumistasude eest tehtud investeeringud.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 sätestab, et veeteenuse hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal

oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.

Seega lähtub Konkurentsiamet reguleeritava vara leidmisel vaid vee-ettevõtja omavahendite ja

tema poolt võetud laenukohustuste arvelt soetatud põhivara jääkmaksumusest ning selle hulka ei

arvata tagastamatu abi raames ega tarbijate poolt tasutud liitumistasude arvelt soetatud põhivara.

Metoodika p 1.15 kohaselt on kapitalikulu veeteenuse hinda lülitatav kulu, mis on seotud soetatud

põhivara amortiseeritava osa kandmisega kulusse põhivara kasuliku tehnilise eluea jooksul.

Metoodika p 7.10 kohaselt on kapitalikulu (põhivara kulumi) arvestamise eesmärk põhivara

soetamiseks tehtud kulutuste tagasiteenimine veeteenuse hinna kaudu põhivara kasuliku eluea

vältel. Metoodika p 7.14 järgi arvestatakse kapitalikulu reguleeritavalt varalt. Kapitalikulu

arvestatakse reguleeritava vara hulka kuuluvalt amortiseeruvalt põhivaralt.

Põhjendatud tulukus

ÜVVKS § 54 lg 3 kohaselt arvutatakse põhjendatud tulukus, korrutades ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud

käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab.

Metoodika p 8.4 tulenevalt arvutatakse põhjendatud tulukus alljärgnevalt:

PT = WACC × RV;

kus:

PT - põhjendatud tulukus;

WACC - kaalutud keskmine kapitali hind;

RV - reguleeritav vara.

19 (24)

Konkurentsiamet on välja töötanud juhendmaterjali kaalutud keskmise kapitali hinna (WACC)

leidmiseks kaugkütte-, elektri-, gaasi- ning vee-ettevõtjatele nimetusega „Juhend kaalutud

keskmise kapitali hinna arvutamiseks“22. Nimetatud juhendi punkti 5 tabelis 8 on kajastatud

kaalutud keskmine kapitali hind (WACC) vee-ettevõtjatele 6,28%.

8.1. Veeteenuse osutamisel kasutatav põhivara

ÜVVKS § 53 lg 1 ja Metoodika p.-dest 1.18 ja 1.20 lähtuvalt kasutab Konkurentsiamet

reguleeritava vara arvestamisel ettevõtte omavahenditest ja kohustustest soetatud põhivara

jääkmaksumust. LVSA ei ole omavahendite ja laenukohustuste arvelt teostanud veeteenuse

põhivarasse investeeringuid (vt ka otsuse punkt 7). LVSA opereerib põhivaral, mis on soetatud

kohalike elanike omavahenditest (vt ka otsuse punkt 4) ning Luunja Vallavalitsuse poolt.

8.2. Kapitalikulu ja reguleeritav vara

LVSA Hinnataotluses prognoositud kapitalikulu 0 €

Hinnataotluse kohaselt ei soovi LVSA kapitalikulu veeteenuse hinda lülitada.

Konkurentsiameti seisukoht kapitalikulu 0 € kohta

ÜVVKS § 50 lg 1 p 3 ja 4 tulenevalt peab veeteenuse hind sisaldama investeeringuid ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks ning ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaste investeeringute tegemiseks, mida veeteenuse hinnas

väljendab põhivara kulum. Metoodika p 7.14 kohaselt kasutatakse kapitalikulu (põhivara kulumi)

leidmisel ettevõtte raamatupidamises kajastuvat kulumit reguleeritavale varale.

Kuna LVSA-l puuduvad omavahenditest ja laenukohustustest teostatud investeeringud

veeteenuse põhivarasse, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks kapitalikulu puudumist (0

€) veeteenuse hinnas.

Reguleeritav vara

Kontrollimaks ettevõtja poolt veeteenuse hinda lülitatava tulukuse suuruse põhjendatust, lähtub

Konkurentsiamet ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 7, leides LVSA reguleeritava vara

väärtuse. Metoodika p 7.12 ja ÜVVKS § 54 lg 3 lähtuvalt leitakse reguleeritav vara liites

regulatsiooniperioodi lõpu reguleeritava põhivara jääkmaksumusele käibekapitali väärtus.

Lähtuvalt ÜVVKS § 55 on käibekapitali suurus viis protsenti viimase kolme kalendriaasta

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse käibe aritmeetilisest keskmisest.

Kuna LVSA-l omavahenditest ja laenukohustustest soetatud veeteenusega seotud põhivarad

puuduvad, siis nende jääkmaksumus 2025.a lõpus on 0 €.

LVSA Hinnataotluse kohaselt oli veeteenuste müügitulu 2021.a-l 12 398 €, 2022.a-l 11 228 € ja

2023.a-l 14 847 €. Kolme viimase aasta keskmine müügitulu oli seega 12 824 € [(12 398 + 11 228

+ 14 847) / 3 = 12 824]. Sellest lähtuvalt on käibekapital 641 € (12 824 × 5 / 100 = 641). Seega

kujuneb LVSA reguleeritava vara väärtus järgmiselt: põhivara jääkmaksumus

regulatsiooniperioodi lõpus 0 € + käibekapital 641 € = 641 €.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks LVSA reguleeritava vara väärtuse summas 641 €,

22 Kehtib alates 19.07.2023, kinnitatud Konkurentsiameti 19.07.2023 käskkirjaga nr 1-2/2023-015, mis on

avalikustatud Konkurentsiameti veebilehel http://www.konkurentsiamet.ee.

20 (24)

kuna nimetatud suurus põhineb ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 kajastatul ega sisalda tarbijate

liitumistasudest või sihtfinantseerimise abil soetatud vara.

8.3. Põhjendatud tulukus

LVSA Hinnataotluses prognoositud tulukus 40 €

Hinnataotluse kohaselt soovib LVSA veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 40 €, sh tasusse

võetud joogivee eest summas 15 € ja tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest summas 25

€.

Konkurentsiameti seisukoht tulukuse 40 € osas

Monopoolsete ettevõtete tulunorm peab olema piiratud, mida sätestab ka ÜVVKS § 50 lg 1 p 5,

s.t et veeteenuse hind peab olema kujundatud selliselt, et oleks tagatud põhjendatud tulukus vee-

ettevõtja poolt investeeritud kapitalilt.

ÜVVKS § 50 lg 1 p 5 tulenevalt peab veeteenuse hind tagama põhjendatud tulukuse vee-ettevõtja

poolt investeeritud kapitalilt. Investeeritud kapital ehk reguleeritav vara on Metoodika p 1.20 ja

7.12 tulenevalt ettevõtja raamatupidamises kajastatud reguleeritavas tegevuses kasutatava

põhivara jääkmaksumus regulatsiooniperioodi lõpus, millele on lisatud käibekapital (vt otsuse

punkt 8.2). Metoodika p 8.2 kohaselt leitakse põhjendatud tulukus reguleeritavale varale

põhjendatud tulunormi rakendamisel.

Käesoleva otsuse punktis 8.2 on Konkurentsiamet lugenud põhjendatuks LVSA reguleeritava vara

väärtuse summas 641 €. ÜVVKS § 54 lg 3 ja Metoodika punktist 8.4 lähtuvalt kujuneb tulukus

rakendades reguleeritava vara väärtusele põhjendatud tulunormi (WACC) 6,28%. Seega kujuneb

LVSA maksimaalseks lubatud tulukuseks 40 € (reguleeritav vara 641 € × WACC 6,28% = 40 €).

LVSA soovib veeteenuse hinda lülitada tulukust summas 40 €, mis ei ületa Metoodika p 8

põhimõtete kohaselt arvutatud põhjendatud tulukuse maksimaalset summat.

ÜVVKS § 53 lg 2 lähtuvalt kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda arvatud kulum ja

põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi

laenuandja nõuete kohaselt, arvatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. Nimetatud

suutlikkuse hindamiseks teostab Konkurentsiamet vaba kassavoo analüüsi (Metoodika p 7.11).

Kuna LVSA-l puuduvad regulatsiooniperioodil tagastamatu abi saamiseks võetud

laenukohustused, puudub Konkurentsiametil vajadus läbi viia vaba kassavoo analüüsi

kontrollimaks ÜVVKS § 53 lg 2 täitmist.

9. Veeteenuse hind

Veeteenuse hinna arvutamise aluseks olev lubatud müügitulu (Tlubatud) arvutatakse Metoodika p

3.3 lähtuvalt Konkurentsiameti poolt põhjendatuks loetud kulude ja põhjendatud tulukuse

(ÜVVKS § 54 lg 3 kohane) alusel alljärgneva valemiga:

Tlubatud = MK+TK+PK+PT,

kus:

Tlubatud - lubatud müügitulu;

MK - muutuvkulud

TK - muud tegevuskulud;

21 (24)

PK - põhivara kulum (kapitalikulu);

PT - põhjendatud tulukus.

Metoodika punkti 3.4 järgi peab lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga jagamine erinevate

veeteenuste vahel olema põhjendatud ja vastama alljärgnevale võrrandile:

kus:

T(lubatud + jv)n - vastava veeteenuse lubatud müügitulu;

n - veeteenus.

Tulenevalt Metoodika punktist 3.5 leitakse lubatud müügitulu alusel konkreetsed veeteenuse

hinnad järgmiselt:

kus:

- vastava veeteenuse lubatud müügitulu regulatsiooniperioodil;

mn - vastava veeteenuse müügikogus regulatsiooniperioodil;

hindn - vastava veeteenuse hind/tasu regulatsiooniperioodil.

Käesoleva otsuse punktis 5 on Konkurentsiamet põhjendatuks lugenud LVSA poolt prognoositud

müügikogused, punktis 6 tegevuskulud ning punktis 8 kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse, mille

põhjal kujunevad kaalutud keskmised veeteenuse hinnad alljärgnevalt (vt Tabel 11).

Tabel 11 Lubatud müügitulu kujunemine

rida Veeteenuse hindade kujunemine Ühik Tasu võetud

joogivee eest

Tasu reovee

ärajuhtimise ja

puhastamise eest KOKKU

1 Müügikogus m³ 7 244 7 244 14 487

2 Muutuvkulud € 5 947 23 930 29 877

3 Võetud joogivee ostukulu € 5 947 0 5 947

4 Reoveeteenuse ostukulu € 0 23 101 23 101

5 Elektrienergia kulu € 0 829 829

6 Muud tegevuskulud € 2 599 5 274 7 873

7 Kapitalikulu € 0 0 0

8 Põhjendatud tulukus € 15 25 40

9 Lubatud müügitulu € 8 561 29 229 37 790

10 Järelevalvetasu € 17 58 76

11 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga € 8 578 29 288 37 866

12 Veeteenuse hind € 1,18 4,04 2,61

KonkS § 181 on sätestatud eri- või ainuõigust või olulist vahendit omava ettevõtja kohustus pidada

eraldi arvestust iga toote või teenusega seotud tulude ja kulude kohta, lähtudes järjepidevalt

kohaldatavatest ja objektiivselt põhjendatud arvestuspõhimõtetest, mis tuleb selgelt kindlaks

määrata ettevõtte sise-eeskirjades. Tulude ja kulude arvestus peab võimaldama hinnata, kas

ettevõtja toote või teenuse hind on mõistlikus vahekorras toote või teenuse väärtusega.

22 (24)

ÜVVKS § 30 lg 1 kohaselt peab vee-ettevõtja lisaks KonkS §-s 181 sätestatud nõude täitmisele

pidama oma raamatupidamises kulude kohta eraldi arvestust järgmiste tegevuste kaupa:

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamine;

2) purgimisteenuse osutamine käesoleva seaduse § 47 tähenduses;

3) liitumistasude laekumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest;

4) muu tegevus, mis ei ole seotud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamisega.

KonkS § 181 ja ÜVVKS § 30 lg 1 täitmine vee-ettevõtja poolt võimaldab Konkurentsiametil

hinnata, kas iga teenuse osutamiseks tehtavad kulud saavad kaetud vastava teenuse hinnaga.

LVSA on veeteenuste hinnad kujundanud järgmiselt:

1) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava võetud joogivee teenuse kulu on LVSA täies ulatuses lülitanud

tasusse võetud joogivee eest. Kuna eelnimetatud kulu on otseselt seotud võetud joogivee

teenuse osutamisega ning iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava

teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet põhjendatuks võetud joogivee ostukulu lülitamist

tasusse võetud joogivee eest.

2) Teiselt vee-ettevõtjalt ostetava reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse kulu on LVSA täies

ulatuses lülitanud tasusse reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kuna eelnimetatud kulu

on otseselt seotud reovee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse osutamisega ning iga teenuse

osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava teenuse hinnas, siis peab Konkurentsiamet

põhjendatuks reovee ärajuhtimise ja puhastamise ostukulu lülitamist reovee ärajuhtimise ja

puhastamise teenuse tasusse.

3) Elektrienergia kulu on LVSA jaganud teenuste vahel võttes aluseks konkreetse teenuse

osutamiseks kasutatavate tarbimispunktide elektrienergia kulu. Kuna ainuke elektrit tarbiv

objekt LVSA-l on reoveepumpla, siis on kogu elektrienergia kulu lülitatud reovee

ärajuhtimise ja puhastamise tasusse, mida Konkurentsiamet peab põhjendatuks.

4) Muud tegevuskulud on LVSA jaganud vastavalt sellele, millise teenuse osutamiseks kulu

tehti. Kulud, mida tehakse üheaegselt mitme veeteenuse osutamiseks (üldjuhtimise

tegevuskulud) on vee-ettevõtja jaganud erinevate veeteenuste vahel otsekulude proportsiooni

alusel. Konkurentsiamet peab põhjendatuks LVSA poolt kasutatud muude tegevuskulude

jagamise põhimõtteid, kuna iga teenuse osutamiseks tehtud kulu peab kajastuma vastava

teenuse hinnas ning üheaegselt mitme teenuse osutamiseks tehtavad kulud on põhjendatud

jagada sellisest põhimõttest lähtudes, mis kõige paremini näitab, kui palju on vaja üldist

ressursi vastavasse valdkonda lülitada.

5) Tulukuse on LVSA jaganud võetud joogivee teenuse ning reovee ärajuhtimise ja puhastamise

teenuse vahel lähtudes konkreetse teenusega seotud reguleeritava vara väärtusest.

Konkurentsiamet peab põhjendatuks LVSA poolt kasutatud tulukuse jagamise põhimõtteid,

kuna iga teenuse osutamiseks kasutatav vee-ettevõtja omavahenditest ja laenukohustustest

soetatud vara peab võimaldama tagada põhjendatud tulukuse vastava veeteenuse hinnas.

Järelevalvetasu

ÜVVKS § 58 lg 12 järgi maksab vee-ettevõtja järelevalvetasu KonkS sätestatud alustel ja korras.

01.01.2022 jõustunud KonkS-i muudatuste kohaselt tuleb eriseadustega reguleeritud turgudel

tegutsevatel ettevõtjatel tasuda Konkurentsiametile järelevalvetasu – KonkS § 531 lg 1. KonkS §

531 lg 2 kohaselt loetakse eriseadusteks elektrituruseadus, kaugkütteseadus, lennundusseadus,

maagaasiseadus, postiseadus, sadamaseadus ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus. KonkS

23 (24)

§ 531 lg 4 tulenevalt maksavad ettevõtjad, kelle teenuste hindasid ja tasusid kooskõlastab

Konkurentsiamet, järelevalvetasu vastavalt iga võrgu- või tegevuspiirkonna kohta antud

haldusaktis märgitud müügitulule vastavalt KonkS § 532 sätestatud järelevalvetasu määrale.

KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenevalt on rahastamiskohustusega vee-

ettevõtjate ja isikute, kelle suhtes kohalduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses vee-

ettevõtja kohta sätestatud nõuded ja kohustused, kellel on veeteenuse hinna kooskõlastamise

kohustus, järelevalvetasu määr on 0,2 protsenti talle eelneva kalendriaasta 15. juuli seisuga antud

haldusaktis märgitud müügitulust, mida makstakse üks kord kalendriaastas.

KonkS § 533 lg 5 ja 6 tulenevalt teeb Konkurentsiamet järelevalvetasu saamiseks igal

kalendriaastal hiljemalt 31. augustil ettevõtjatele teatavaks vastavasisulise korralduse, märkides

kohaldatava järelevalvetasu määra, maksmisele kuuluva järelevalvetasu summa ja maksmise

tähtaja, mis on igal kalendriaastal hiljemalt 30 september. KonkS § 533 lg 7 tulenevalt laekub

järelevalvetasu riigieelarvesse.

LVSA on lähtuvalt KonkS § 531, 532 ja 533 sätestatud järelevalvetasu kohustusest arvestanud

hinnataotluses 0,2 protsenti ettevõtja veeteenuse põhjendatud kulude ja tulukuse alusel kujunevast

regulatsiooniperioodi müügitulust järelevalvetasu summas 76 €, mille lülitab veeteenuse hinda

vastavalt konkreetse veeteenuse müügitulule (vt Tabel 11 rida 10). Võttes arvesse, et vee-ettevõtjal

lasub alates 2022.a-st KonkS § 532 lg 1, § 531 lg 5 p 4 ja § 533 lg 1 ja 2 tulenev kohustus tasuda

Konkurentsiametile järelevalvetasu, siis on põhjendatud lülitada järelevalvetasu summas 76 €

veeteenuse hinnaga saadava müügitulu hulka (vt Tabel 11 rida 10 veerg „Kokku“).

Kokkuvõtvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et LVSA on jaganud ÜVVKS § 50 lg 1 alusel

kujundatud lubatud müügitulu erinevate veeteenuste vahel lähtudes ÜVVKS § 30 lg 1 ja

KonkS § 181. Konkreetse veeteenuse müügitulu jagamisel Konkurentsiameti poolt põhjendatuks

loetud müügikogusega on saadud konkreetne veeteenuse hind.

10. Lubatud müügitulu taotletavate veeteenuse hindadega

Vastavalt Metoodika punktile 3.6 kontrollib Konkurentsiamet, et erinevate veeteenuste osutamise

eest saadav tulu taotletud veeteenuse hinnaga ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel leitud lubatud

müügitulu.

Tabel 12 Veeteenuse müügitulu regulatsiooniperioodil

rida Müügikogus

(m3)

Veeteenuse

hind (€/m3)

Müügitulu

(€)

1 Tasu võetud joogivee eest 7 244 1,18 8 548

2 Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 7 244 4,04 29 265

3 Veeteenuse hinnaga saadav müügitulu kokku 37 812

4 Lubatud müügitulu koos järelevalvetasuga 37 866

Konkurentsiamet on kontrolli tulemusena leidnud, et erinevate veeteenuse hindadega saadav

planeeritav tulu 37 812 € (vt Tabel 12 rida 3) ei ületa ÜVVKS § 50 lg 1 alusel kujunenud lubatud

müügitulu koos järelevalvetasuga 37 866 € (vt Tabel 11 rida 11 veerg „Kokku“).

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KonkS § 181; ÜVVKS § 30 lg 1-3, § 50-55 ja § 58 ning

Metoodikast

otsustan:

24 (24)

1) Tunnistada kehtetuks Konkurentsiameti 25.10.2024 otsus nr 9-3/2024-026.

2) Määrata Luunja Varahalduse SA taotletud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad

alljärgnevalt:

- tasu võetud joogivee eest 1,18 €/m3

- tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest 4,04 €/m3

Ülaltoodud tasud reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest kehtivad Luunja Varahalduse SA

klientidele, kelle poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kontsentratsioon ei ületa ühisveevärgi

ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjades osundatud piirväärtuseid (vt ka otsuse punkt 4 Tabel 2).

ÜVVKS § 59 lg 1 ja 2 alusel rakendab vee-ettevõtja hinnaotsusega määratud ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni teenuse hinnad 60 päeva jooksul hinnaotsuse saamisest arvates ja avalikustab

hinnad vähemalt 30 päeva enne hindade kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse ja vee-

ettevõtja veebilehel ning vähemalt üks kord ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

Tulenevalt ÜVVKS § 57 lg 3 on vee-ettevõtja kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid

asjaolusid (müügikoguse muutus jt), mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse

hinda, ning teavitama Konkurentsiametit hiljemalt 30 päeva jooksul arvates asjaolu ilmnemisest,

mis võib mõjutada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem kui 5 protsendi võrra

majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest

arvates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on ettevõtjal õigus esitada 30 päeva jooksul arvates

käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus otsuse tühistamiseks

halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Saul

hinnaregulatsiooni osakonna juhataja