Väljaminev kiri

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

Rõttu Kinnisvara OÜ Teie: 06.11.2024

Meie: 04.12.2024 nr 5-4/2024-154-2

Vastus pöördumisele

Austatud Toomas Kuusk

Esitasite 06.11.2024 Konkurentsiametile taotluse Tornimäe Jahimeeste Seltsi (edaspidi Selts)

suhtes haldusmenetluse algatamiseks konkurentsi rikkuva tegevuse tõttu. Taotluse kohaselt on

Selts Tornimäe jahipiirkonna kasutaja, mistõttu omab Selts ainu- või eriluba jahipidamise

korraldamiseks kõnealuses piirkonnas. Kuna jahti peetakse kellegi maal, peab Selts sõlmima

maaomanikega kokkulepped nendele kuuluvate kinnistute kasutamiseks jahipidamiseks.

Tõite taotluses välja, et Selts ei ole Tornimäe jahipiirkonna kasutajana kohelnud võrdselt

jahipiirkonnas maad omavaid kinnistuomanikke. Jahipidamiseks maa kasutamise õiguse

lepinguid sõlmides on Selts oma liikmeid väidetavalt eelistanud selliselt, et leping sõlmitakse

tasuta kasutusõigusega, kuid tegelikkuses tasub Selts kasutusõiguse eest jahilubadega. Taotluse

kohaselt eelistab Selts ka RMK-d, kellega on sõlminud eksklusiivse lepingu, millist ei ole Selts

nõus teiste maaomanikega sõlmima. Lisaks on Selts keeldunud sõlmima maa kasutamise õiguse

lepingut Rõttu Kinnisvara OÜ-ga.

Olite taotluse kohaselt seisukohal, et taoline tegevus on vastuolus konkurentsiseadusega. Teie

hinnangul kuritarvitab Selts enda ainuõigust Tornimäe jahipiirkonnas ja muuhulgas keeldub

kinnistu kasutamiseks lepingu sõlmimisest (KonkS § 16 p 6).

Selgitame, et jahiseaduse § 14 lg 5 kohaselt antakse jahipiirkonna kasutusõiguse luba

tingimusel, et loa taotlejal on samas jahipiirkonnas kinnisasi või vähemalt ühe samas

jahipiirkonnas kinnisasja omava maaomanikuga kirjalik kokkulepe jahindustegevuse

korraldamiseks tema kinnisasjal. Sellest järeldub, et jahipiirkonna kasutaja ei ole kohustatud

sõlmima kõikide jahipiirkonda jäävate kinnisasja omavate maaomanikega kokkuleppeid

jahindustegevuse korraldamiseks nende kinnisasjadel.

Ka ei saa eeldada, et kõik jahipiirkonnas sõlmitavad kokkulepped peavad olema tehtud võrdse

tasu eest. Iga kinnisasi on jahipidamist arvestades erinevate omadustega (nt põllumaa,

metsamaa, veekogu, ulukite poolt kasutatavad rajad jne), mistõttu võib ka kokkuleppe hind

2 (2)

kujuneda erinevate kinnisasjade puhul erinevaks. Kui on teada, et mõnel kinnisasjal liigub

potentsiaalselt vähem ulukeid, siis ei pruugi Seltsil olla huvi selle kinnisasja omanikuga

kokkuleppe sõlmimiseks.

Siinkohal tuleb arvesse võtta, et antud juhul on nö kaubaks kinnisasja kasutusõigus

jahipidamiseks. Kasutusõiguse andja on kinnisasja omanik mitte Selts. Seega on kaubaturu

mõistes müüjaks kinnisasja omanik, kes võib vabalt määrata oma tingimused, mille eest ta on

nõus lubama jahipidamist oma kinnistul. Jahiseaduse § 6 p 3 kohaselt on maaomanikul õigus

seada oma maal jahipidamiseks tingimusi või jahipidamine sootuks keelata. Samas peab Seltsil

olema huvi antud kinnisasja kasutusõiguse omandamiseks. Seega on tegemist pooltevahelise

kokkuleppega, mille sõlmimiseks puudub pooltel kohustus.

Eeltoodust tulenevalt on Konkurentsiamet seisukohal, et taotluses toodu puhul ei ole tegemist

konkurentsiseaduse poolt reguleeritud olukorraga, mistõttu puudub alus riikliku

järelevalvemenetluse algatamiseks KonkS § 54 alusel. Maaomanike ja Seltsi vahel sõlmitavad

kokkulepped on pooltevahelised tsiviilõiguslikud suhted. Nende vaidluste lahendamise

pädevus on tsiviilkohtul. Riiklikku järelevalvet jahiseaduse nõuete täitmise üle teostab

Keskkonnaamet, kes on muuhulgas pädev lahendama kõiki küsimusi, mis puudutavad

jahipiirkonna moodustamist ja muutmist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Lepikult

konkurentsi haldusmenetluse

valdkonna juht

Indrek Ahermaa

6672460

[email protected]