| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-1/24/20028-3 |
| Registreeritud | 03.12.2024 |
| Sünkroonitud | 05.12.2024 |
| Liik | Valjaminev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-1 Kõiki taristuid hõlmavate detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Järva Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Järva Vallavalitsus |
| Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
JÄRVA VALLAVOLIKOGU
eelnõu mustand
OTSUS
Järva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmine,
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande vastuvõtmine eelvaliku otsuse
alusel ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine eelvalikualal TU1; TU3; TU6;
TU7, TU8, TU10 ja TU13 asukoha eelvaliku otsuse alusel
03.12.2024 nr 7.2-1/24/20028-3
Otsus võetakse vastu planeerimisseaduse (PlanS) § 951, § 109 lõigete 1 ja 2 alusel ning lähtudes AB
Artes Terrae OÜ tööst „Järva valla eriplaneering, asukoha eelvalik“ ja Järva valla eriplaneeringu
asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandest (koostaja
Lemma OÜ).
Järva Vallavolikogu algatas 31.08.2022 otsusega nr 57 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade“ Järva valla tuuleparkide eriplaneeringu
(edaspidi KOV EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) koostamise koos
vajalike uuringute läbiviimisega.
KOV EP koostamisest huvitatud isikud on Enefit Green AS (registrikood 11184032), Eurowind
Energy OÜ (registrikood 16584180), OÜ Utilitas Wind (registrikood 16171123), TMV Green OÜ
(registrikood 16162236), Vestman Solar OÜ (registrikood 14819212) ja Vindr Baltic OÜ
(registrikood 16370791).
PlanS § 109 lg 1 sätestab, et pärast PlanS § 108 lõike 2 kohaste muudatuste tegemist KOV EP
eelvaliku otsuse eelnõus ja KSH esimese etapi aruandes teeb kohaliku omavalitsuse volikogu
asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande vastuvõtmise või sellest keeldumise otsuse.
PlanS 109 lg 2 kohaselt kinnitab asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kohaliku omavalitsuse
volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam KOV EP-ga kavandatava ehitise püstitamiseks ning
et ehitise asukoht, püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku
otsus ja KSH esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning KSH esimese etapi aruande
väljatöötamise kavatsuses sisalduv teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku
tegemiseks.
PlanS § 951 lg 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha
eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering projekteerimistingimuste
andmise alus eelvalikualadel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13. Eelvalikualadel TU5 ja
TU11 tuleb koostada detailne lahendus.
I. Järva valla KOV EP menetluskäik
Vastavalt PlanS §le 100 toimus ajavahemikul 21.04-21.05.2023 KOV EP asukoha eelvaliku
lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi avalik väljapanek. Peale
2
väljapanekut toimusid PlanS §i 101 kohased avalikud arutelud Ambla kultuurimajas (14.06.2023)
ja Koigi mõisas (15.06.2023). Kõigi laekunud ettepanekute ja vastustega ning esitatud ettepanekute
põhjal täiendatud KOV EP asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise programmiga saab tutvuda veebilehel https://jarvavald.ee/eriplaneeringud
KOV EP asukoha eelvaliku lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmile tuginedes koostas AB Artes Terrae OÜ töö nr 22149ÜP3 „Järva valla eriplaneering,
asukoha eelvalik“ (käesoleva otsuse lisa 1), mh sisaldab töö Järva valla eriplaneeringu asjakohaste
mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruannet (töö teostaja LEMMA
OÜ, käesoleva otsuse lisa 2)) ja tuulepargi asukoha eelvaliku põhijooniseid (käesoleva otsuse lisa 3
ja 4).
KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu koos KSH esimese etapi aruandega esitati PlanS § 105
alusel xx.xx.2024 valitsusasutustele kooskõlastamiseks ja puudutatud isikutele arvamuse
avaldamiseks.
Esitatud kooskõlastuste ja arvamuste alusel tehti EP asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH-s
vajalikud muudatused.[täiendada vastava menetlusetapi järel]
Vastavalt PlanS §le106 toimus xx.xx.2024-xx.xx.2024 KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja
KSH esimese etapi aruande avalik väljapanek [avaliku väljapaneku asukoht lisada].
[täiendada vastava menetlusetapi järel]
PlanS § 107 kohane KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande avaliku
väljapaneku tulemuste avalikud arutelud toimusid xx.xx.2024 [lisada asukoht].
[täiendada vastava menetlusetapi järel]
Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel tehti KOV EP asukoha eelvaliku otsuse
eelnõu ja KSH esimese etapi aruandes vajalikud muudatused vastavalt Plans § 108 lõikele 3.
[täiendada vastava menetlusetapi järel]
EELNÕU TÄIENEB!
II. KOV EP asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi aruande tulemusena
selgunud eelvalikualad
KOV EP algatamise järgne planeeringuala jagunes kaheks piirkonnaks. Eriplaneeringuala 1
(suurusega ca 470 km2) hõlmab endas Imavere ja Koigi piirkondasid, osaliselt ka Koeru ja Kareda
piirkondasid. Eriplaneeringuala 2 (suurusega ca 114 km2) hõlmab endas valla põhjaosas asuvate
Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo külade halduspiire.
Planeerimisseaduse kohaselt on eriplaneeringu koostamisel kaks peamist etappi: asukoha eelvalik
ja detailne lahendus. KOV EP algatamisel ja planeeringu koostamise riigihanke korraldamisel oli
teadmine, et kõigile võimalikele asukoha eelvaliku aladele tuleb koostada detailne lahendus. 2023.
3
a märtsis jõustus PlanS § 951, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus tuuleparki kavandava
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja
kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi
edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Planeeringu lähteseisukohtade
koostamise ja avalikustamise protsessis asuti seisukohale, et kohtades, kus on võimalik loobuda
detailse lahenduse koostamisest, tuleb seda võimalusel teha.
KOV EP koostamisel on hinnatud asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja
looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid, mis on esitatud Järva valla KOV EP keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruandes. Aruandes on põhjalikumalt käsitletud asjakohaseid mõjusid ning
esitatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmed, mis on võetud aluseks planeeringulahenduse
koostamisel.
KOV EP asukoha eelvaliku määramisel arvestati planeeringu koostamise eesmärke (eriplaneeringu
koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu
rajamiseks sobivad asukohad Järva vallas), erinevate arengudokumentide (Kliimapoliitika
põhialused aastani 2050; Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ (ENMAK), ENMAK 2035 ja
energiamajanduse korralduse seadus; Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030;
Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava (eelnõu); maakonnaplaneering; Järvamaa,
Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 2
(E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0; kehtivad
üldplaneeringud ja koostatav Järva valla üldplaneering) sisendeid ning huvitatud isikute sisendit.
Töö algetapis leiti esmase kaardianalüüsi alusel võimalikud potentsiaalselt sobivad alad.
Kaardianalüüsil ilmnes, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 13 piirkonda, millel
puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks
ning millel on olemas piisav territoorium. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalses mõjualas
paiknevate objektide kirjeldus on esitatud töös „Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku
lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm“ (leitav:
https://jarvavald.ee/eriplaneeringud). Mõjude hindamise aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju
hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info.
Mõjude hindamisel vaadeldi detailsemalt potentsiaalseid eelvaliku alasid. Kuna planeeringu
eesmärgiks on leida eriplaneeringu alalt mitte üks, vaid kõik võimalikud tuulepargi asukoha
eelvaliku alad, kuhu oleks võimalik rajada tuuleparki või -parke, siis ei ole teostatud alternatiivide
võrdlust, vaid on seatud tingimused alade arendamiseks. Alade kirjeldus ja mõjuvaldkondade kaupa
esinevate mõjude kirjeldus on esitatud mõjude hindamise aruandes (käesoleva otsuse lisa 2).
Mõjude hindamise tulemusel kujunesid eelvalikualade piirid ja määrati tingimused aladele
ehitamiseks. Eelvaliku aladel TU5 ja TU11 on planeeringulahenduse koostamisel ning mõjude
hindamisel ilmnenud asjaoludest tulenevalt vajalik detailse lahenduse koostamine. Kuna TU5 puhul
võib esineda mitmeid linnukaitselisi kitsendusi, mis vajavad täiendavat selgitamist uuringutega, siis
alale kavandatavate võimalike tuulikute arvus olemasoleva teabe alusel kindlust ei ole. Vajalik on
täpsustada ka Natura asjakohast hindamist detailse lahenduse KSHs, arvestades täiendavalt
kavandatud linnustiku uuringute andmeid. TU11 osas on detailse lahenduse koostamine vajalik
eeskätt tuulikute ja nendega seotud taristu paiknemise paremaks kavandamiseks.
4
KOV EP koostamisel ja selle käigus mõjude hindamisel on olnud eesmärgiks tagada, et
planeeringulahendus oleks elukeskkonda parendav, huvisid tasakaalustav ja lõimiv ning otstarbekat,
mõistlikku ja säästlikku maakasutust tagav. Lähtuvalt mõjude hindamisest on korrigeeritud asukoha
eelvaliku alade piire, sh loobutud osade alade osas eelvaliku tegemisest.
Alade, mille osas esineb veendumus olulise ebasoodsa keskkonnamõju puudumiseks juhul, kui
rakendatakse planeeringus esitatud leevendavaid meetmeid, on määratud põhimõttelised tuulikute
asukohad, esitatud võimalikud teenindava taristu asukohad ja seatud tingimused, mida täites, sh ka
tingimustes esitatud vajalikke uuringuid tehes, on tagatud planeeringu elluviimine ja vastavus nii
looduskaitselistele eesmärkidele, taastuvenergia eesmärkide täitmisele kui ka piirkonna elanike
tervisekaitselistele nõuetele.
KOV EP eelnõu on koostatud eeldusel, et planeerimisseaduse § 951 kohase otsusega loobutakse
detailse lahenduse koostamisest järgmistel asukoha eelvaliku aladel: TU1; TU3; TU6; TU7, TU8,
TU10 ja TU13. Detailne lahendus tuleb koostada aladel TU5 ja TU11.
III. KOV EP vastuvõtmine asukoha eelvaliku otsuse alusel ja detailse lahenduse koostamisest
loobumine eelvaliku aladel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13
17.03.2023 jõustunud PlanS § 951 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki
kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse
koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad
tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku
otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise tingimused.
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (EhSRS) § 306 sätestab, et PlanS § 951
kohaldatakse ka enne sätte jõustumist (17.03.2023) algatatud planeeringutele, mille osas ei ole
asukoha eelvaliku otsust veel tehtud.
Järva valla KOV EP eelvalikualade TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 osas on eeltoodud
tingimused täidetud.
Asukoha eelvaliku seletuskirjas ja KSH esimese etapi aruandes on selgitatud eelvalikualade
moodustumise (ka KSH) metoodikat. Lõplikud eelvalikualad (sh eelvalikualad TU1; TU3; TU6;
TU7, TU8, TU10 ja TU13) on määratud, arvestades mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja
heaolule, sotsiaalmajanduslikule keskkonnale jt valdkondadele, mida hinnati KSH esimese etapi
aruande koostamise käigus asukoha eelvalikule vastavas täpsusastmes. Asukoha eelvaliku
seletuskiri ja KSH esimese etapi aruanne sisaldavad eelvalikualade kujunemise analüüsi, millest
lähtuvalt on võimalik järeldada, et tuulepargi rajamine eelvalikualadele TU1; TU3; TU6; TU7, TU8,
TU10 ja TU13 on võimalik ning puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks
projekteerimistingimustega.
Asukoha eelvaliku etapis on Natura asjakohase hindamise käigus (otsuse lisa , peatükk 4.1.17 Natura
hindamine) jõutud järeldusele, et eelvalikualadele TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13
5
asukoha eelvalikuga kehtestavates parameetrites tuulepargi rajamine ei mõjuta ebasoodsalt Natura
2000 võrgustiku alade terviklikkust ja kaitse-eesmärkide seisundit.
Eelvalikualadel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 tuuleparkide püstitamine ei ole
vastuolus kehtivate üldplaneeringutega ega koostatava Järva valla üldplaneeringuga.
Kokkuvõttes, eelvalikualadel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 on õigustatud loobumine
detailse lahenduse koostamisest ja KOV EP asukoha eelvaliku otsuse alusel planeeringu
kehtestamine detailset lahendust koostamata.
Pidades silmas, et eelvalikualade määramisel võeti arvesse mõju looduskeskkonnale, inimese
tervisele ja heaolule, sotsiaalmajanduslikule keskkonnale jt mõjuvaldkondadele ning et
eelvalikualad TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 on tuulepargi rajamiseks põhimõtteliselt
sobivad, ei ole detailse lahenduse koostamine vajalik ühegi äratuntava ja kaaluka õigushüve
kaitseks.
Projekteerimistingimusi ja ehituslube menetledes ja andes tuleb arvestada AB Artes Terrae OÜ tööst
„Järva valla eriplaneering, asukoha eelvalik“ ja KSH esimese etapi aruandes esitatud tingimustega,
sh täiendavate uuringute ja asjaolude kaalumise vajadusega.
Kohtupraktikas on selgitatud, et kehtiv õigus tagab puudutatud isikutele projekteerimistingimuste
andmise menetluses planeeringumenetlusega võrdväärsed võimalused oma õiguste ja huvide
kaitsmiseks (RKHKo nr 3-17-2023, p 22). Projekteerimistingimuste menetluses saab puudutatud
isikuid ja avalikkust asjakohaselt kaasata ning kõiki asjaolusid kaaluda.
IV. Eelvalikualadel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused
1. Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus
PlanS § 951 lg 3 kohaselt on kohaliku omavalitsuse tuuleparki kavandava eriplaneeringu asukoha
eelvaliku otsuse alusel kehtestatud kohaliku omavalitsuse eriplaneering projekteerimistingimuste
andmise alus.
Ehitusseadustiku (EhS) § 261 kohaselt lähtutakse asukoha eelvaliku otsuse alusel kehtestatud KOV
EP alusel rajatavate ehitiste ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmisel EhS §
26 lg 3 punktidest 2 ja 4 ning määratakse EhS § 26 lg 4 nimetatud tingimused.
EhS § 26 lg 3 punktide 2 ja 4 kohaselt arvestatakse projekteerimistingimuste andmisel, et
projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus õigusaktide, isikute õiguste või avaliku huvig,a
ning muinsuskaitse eritingimusi, kui need on nõutavad muinsuskaitseseaduse kohaselt. EhS § 26 lg
4 loetleb näitajad, mida projekteerimistingimustega asjakohasel juhul määratakse.
2. Projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused eelvalikualadel TU1; TU3;
TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13
6
Eelvalikualadel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 tuleb projekteerimistingimuste andmise
aluseks võtta järgmised tingimused:
2.1. Projekteerimistingimuste menetluses ja andmisel tuleb järgida käesoleva otsuse lisas 1 ja 2
toodud tingimusi, sh täiendavate uuringute ja asjaolude kaalumise vajadust, ning lisaks allolevaid
kriteeriume. Asukoha eelvaliku otsuses ei ole vajalik AB Artes Terrae OÜ töös „Järva valla
eriplaneering, asukoha eelvalik“ ja KSH esimese etapi aruandes sätestatut taasesitada, arvestades, et
need on käesoleva otsuse lahutamatuks lisaks.
2.2. Käesoleva otsuse lisas 1 ja 2 määratud asjakohased uuringud viiakse läbi pärast
projekteerimistingimuse väljastamist ja enne ehitusloa andmist ehitusprojekti koostamisega
paralleelselt ning vajadusel sätestatakse uuringute läbiviimise kohustus projekteerimistingimustes
(kõrvaltingimusena). Asjakohasel juhul koostatakse uuringute aruanne. Kui KOV EP asukoha
eelvaliku (ning vastavas etapis juba läbi viidud uuringute ja KSH) tulemusena on selgunud ala
põhimõtteline sobivus, ei ole välistatud täiendavate uuringute läbiviimine pärast
projekteerimistingimuste andmist ehitusprojekti täpsusastme saavutamiseks. Oluline on, et KOV EP
asukoha eelvaliku otsuse alusel on võimalik anda projekteerimistingimused EhS § 261 lg 2 ja EhS §
26 lg 4 vastavas täpsusastmes ning edasised vajalikud uuringud oleksid teostatud vähemalt ehitusloa
andmise ajaks.
Vajadusel antakse KeHJS § 6 lg 2 p 3 ja lg 4, § 7 p 1, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr
224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 2 p 2 ja EhS § 42 lg 2 alusel ning tuginedes muu hulgas
ehitusprojekti koostamisega paralleelselt läbi viidud uuringutele, ehitusloa menetluses
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang.
2.3. Projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmisel tuleb määrata elektrituulikute ja muude
tuulepargi osaks olevate või tuulepargi toimimiseks vajalike ehitiste asukohad, parameetrid ja täpsed
tingimused ehitamiseks.
Täiendavalt tuleb arvestada, et eelvalikualale võib ehitada:
- tuulepargi elektrituulikuid (sh peab elektrituuliku laba jääma igas võimalikus asendis
eelvaliku ala sisse) suurima lubatud kõrgusega 270 meetrit;
- tuulepargi elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning montaažiplatse;
- tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendusi;
- tuulepargi alajaama(sid);
- tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendavat ühendusliini ja vajalikke ehitisi põhivõrgu külge
ühenduse tegemiseks;
- täiendavaid võimalikke tuulepargi toimimiseks vajalikke ehitisi (tulevikus tõenäoliselt ka
kõikuvaid tuuleolusid kompenseerivaid/akumuleerivaid seadmeid);
- tuulepargi toimimiseks vajalikke rajatisi.
KOV EPs on aladel TU1, TU3 (sh TU3.1, TU3.2, TU3.3), TU6, TU7, TU8, TU10, TU13 määratud
elektrituuliku põhimõtteline asukoht. Esitatud põhimõttelistes asukohtades on planeering elluviidav
muid planeeringuga seatud tingimusi täites. Projekteerimisel on lubatud 50 m ulatuses esitatud
asukohast elektrituuliku asukohta muuta, kui on tagatud muude planeeringuga seatud tingimuste (sh
7
mõjude hindamisest tulenevate tingimuste) täitmine. Elektrituulikute põhimõttelised asukohad on
märgitud põhijoonisel (käesoleva otsuse lisa 3 ja 4). Muu taristu asukoht on esitatud planeeringus
ligikaudselt ja projekteerimisel võib ehitiste asukohta täpsustada lähtudes planeeringuga seatud
tingimustest. Tuuleparki teenindavat taristut võib ehitada ka väljaspoole eelvalikuala. Täpne vajadus
määratakse projekteerimisel.
Eriplaneering ei reguleeri tuuleparkidega mitteseonduva taristu ja ehitiste püstitamist, kui see ei ole
käesoleva planeeringuga otseselt vastuolus. See tähendab, et muude ehitiste ehitamine toimub
vastavalt kehtivale õigusele, kuid muude ehitiste ehitamine ei või takistada eriplaneeringuga
määratud tuuleparkide ehitamist, sh ei või ehitada tuulepargi lähedusse 500 m ulatuses üksiktuulikut,
mis piiraks või takistaks tuulepargi tõhusat tööd. Samuti tuleb müratundlike ehitiste kavandamisel
arvestada tuulepargi põhjustatavate müratasemetega.
2.4. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU1
Alale on lubatud ehitada kuni 12 elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate elektrituulikute
põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
2.5. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU3.1
Alale on lubatud ehitada kuni kaks elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
Planeeritud elektrituulik 3.1-1 on kavandatud Jalametsa küla Kikevere maaüksusel paiknevale
elamule lähemale kui 1000 m. Planeeritud elektrituulik 3.1-2 on kavandatud Järavere küla Kõrtsi
maaüksusel paiknevale elamule lähemale kui 1000 m. Nimetatud maaüksuste omanikelt on vajalik
saada planeeringumenetluses kirjalik nõusolek.
Planeeritud elektrituulik 3.1-2 on kavandatud Pällastvere–Oisu kohalikule teele lähemale kui tuuliku
kogukõrgus.
2.6. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU3.2
Alale on lubatud ehitada kuni neli elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
Planeeritud elektrituulik 3.2-2 on kavandatud Pällastvere küla Haaviku maaüksusel paiknevale
elamule lähemale kui 1000 m. Nimetatud maaüksuse omanikult on vajalik saada
planeeringumenetluses kirjalik nõusolek.
2.7. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU3.3
Alale on lubatud ehitada kuni kümme elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
Planeeritud elektrituulik 3.3-2 on kavandatud Türi valla Kurla küla Hansualle maaüksusel asuvale
elamule lähemale kui 1000 m. Planeeritud elektrituulik 3.3-6 on kavandatud Taadikvere küla
Ristisaare maaüksusel asuvale elamule lähemale kui 1000 m. Nimetatud maaüksuste omanikelt on
vajalik saada planeeringumenetluses kirjalik nõusolek.
2.8. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU6
8
Alale on lubatud ehitada kuni üheksa elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina. Edasisel
projekteerimisel ei või elektrituuliku nr 1 asukohta liigutada elektrituuliku nr 7 suunas.
2.9. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU7
Alale on lubatud ehitada kuni kolm elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
Planeeritud elektrituulikud 7-1 ja 7-3 on kavandatud Jalametsa küla Raja maaüksuse elamule
lähemale kui 1000 m. Nimetatud maaüksuse omanikult on vajalik saada planeeringumenetluses
kirjalik nõusolek.
2.10. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU8
Alale on lubatud ehitada kuni neli elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
2.11. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU10
Alale on lubatud ehitada kuni 21 elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate elektrituulikute
põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
2.12. Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU13
Alale on lubatud ehitada kuni viis elektrituulikut. Planeeringus on esitatud ehitatavate
elektrituulikute põhimõttelised asukohad elektrituuliku torni keskpunktina.
Planeeritud elektrituulik 13-5 on kavandatud Raka küla Karjala, Jõulu, Künka ja Kallaste
maaüksusel asuvale elamule lähemale kui 1000 m. Planeeritud elektrituulik 13-4 on kavandatud
Raka küla Kannikese maaüksusel asuvale elamule lähemale kui 1000 m. Nimetatud maaüksuste
omanikelt on vajalik saada planeeringumenetluses kirjalik nõusolek.
Planeeritud elektrituulik 13-4 on kavandatud Käravete-Raka riigiteele lähemale kui elektrituuliku
kogukõrgus.
2.13. Elektri- ja sideliinid
Tuulepargi jaoks vajalikud elektri- ja sideliinid tuleb teha maa-aluste kaabelliinidega. Kaabelliinid
tuleb projekteerida vastavalt projekteerimisnormidele.Kaabli täpne kaugus teest ning teega ristumise
lahendamise meetod lepitakse kokku tee omanikuga projekteerimise käigus.
Tuuleparki põhivõrguga ühendava maakaabli kavandamisel võib KOV EPs lahenduse anda
üldisemas täpsusastmes ja ühendus ei pea jääma terviklikult eriplaneeringu alale.
Liinide asukohtasid ja lõplikke tingimusi (asukoha eelvaliku otsuse seletuskirjas on esitatud üldised
tingimused, mida tuleb täita) ehitamiseks ei kehtestata ning see võimaldab liinide ehitamiseks anda
hiljem projekteerimistingimused. Täpne liitumispunkt (koos tehniliste parameetritega) selgub ja
sellest lähtuv liini asukoha valik tehakse projekteerimisel peale liitumistingimuste määramist
põhivõrgu valdaja poolt, planeeringus on esitatud näitlikud liitumisalajaamade piirkonnad.
9
2.14. Juurdepääs ja liikluskorralduse põhimõtted
Elektrituulikute kauguse määramisel avalikest teedest (v.a TU3.1-2 ning TU13-4, millele
rakenduvad täiendavad nõuded on kirjeldatud allpool) on lähtutud tee projekteerimise normidest,
mille kohaselt elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D),
kus: L on elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites; H on elektrituuliku masti kõrgus
meetrites; D on elektrituuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.
Elektrituuliku TU3.1-1 osas on teemaplaneeringuga kavandatud I klassi maantee suhtes rakendatud
laiemat puhvrit. Elektrituuliku vähimaks lubatud kauguseks on arvestatud tee ja teekaitsevööndi ala,
millele lisaks on liidetud elektrituuliku kogukõrgus 270 m. Liiklusohutusest tulenevalt tuleb elektrit
tootvate tuulikute, võimsusega üle 0,2 MW ja masti kõrgusega üle 30 m, kavandamiseks
teemaplaneeringuga planeeritud I klassi maanteele lähemale kui kaks kilomeetrit saada
Transpordiameti nõusolek.
Planeeritud elektrituulik TU3.1-2 asub Pällastvere-Oisu tee nr 2340008 läheduses. Planeeritud
tuuliku keskpunkt on tee servast 158 m kaugusel. Teel ei ole mõõdetud kasutuskoormust,
eelduslikult on see väiksem kui 50 autot ööpäevas.
Planeeritud elektrituulik TU13-4 asub Käravete-Raka tee nr 15204 läheduses. Planeeritud tuuliku
keskpunkt on tee servast 262 m kaugusel. Aasta keskmine ööpäevane liiklus on 35 autot ööpäevas.
Edasisel projekteerimisel tuleb eespool nimetatud elektrituulikute TU3.1-2 ja TU13-4 korral kas
määrata tuuliku kõrgus ja asukoht selliselt, et oleks täidetud tee projekteerimise normide kohane
kaugus või lähtuvalt Transpordiameti poolt planeeringule antud kooskõlastusest lubada 270 m
kõrgust tuulikut esitatud asukohas kaalutlusotsuse alusel.
Lähtuvalt valitud elektrituuliku tehnilistest nõuetest tuleb koos projektiga esitada Järva valla piires
elektrituuliku transportimise skeem, ümberehitamisvajaduste korral lahendada koostöös
maaomanike ja tee valdajaga tehniline lahendus. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike
ümberehitused, teede laiendused (sh metsaraied) ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid
elektrituulikute ohutuks kohale toomiseks. Võimalike laienduste kavandamisel tuleb arvestada mh
ka looduskaitseliste piirangutega.
V. Detailse lahenduse koostamine eelvalikualadel TU5 ja TU11
KOV EP asukoha eelvaliku aladel TU5 ja TU11 on planeeringulahenduse koostamisel ning mõjude
hindamisel ilmnenud asjaoludest vajalik detailse lahenduse koostamine. Kuna TU5 puhul võib
esineda mitmeid linnukaitselisi kitsendusi, mis vajavad täiendavat selgitamist uuringutega, siis alale
kavandatavate võimalike tuulikute arvus olemasoleva teabe alusel kindlust ei ole. Vajalik on
täpsustada ka Natura asjakohast hindamist detailse lahenduse KSHs arvestades täiendavalt
kavandatud linnustiku uuringute andmeid. TU11 osas on detailse lahenduse koostamine vajalik
eeskätt tuulikute ja nendega seotud taristu paiknemise paremaks kavandamiseks.
Eelvalikualale TU5 ja TU 11 võib ehitada:
- tuulepargi elektrituulikuid (sh peab elektrituuliku laba jääma igas võimalikus asendis eelvaliku ala
sisse) suurima lubatud kõrgusega 270 meetrit;
- tuulepargi elektrituulikute ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke teid ning montaažiplatse;
- tuulepargi siseseid elektri- ja sideühendusi;
10
- tuulepargi alajaama(sid);
- tuulepargi alajaama põhivõrguga ühendavat ühendusliini ja vajalikke ehitisi põhivõrgu külge
ühenduse tegemiseks;
- täiendavaid võimalikke tuulepargi toimimiseks vajalikke ehitisi (tulevikus tõenäoliselt ka
kõikuvaid tuuleolusid kompenseerivaid/akumuleerivaid seadmeid);
- tuulepargi toimimiseks vajalikke rajatisi.
Elektrituulikute, teede ja elektriliinide asukohtade planeerimisel ja/või täpsustamisel tuleb arvestada
kaitsealuste loodusobjektidega ning neile kehtiva kaitsekorraga. Detailses lahenduses tuleb määrata
põhivõrguga liitumiseks vajalik ühendusliini koridor.
Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU 5
Alale on lubatud ehitada kokku kuni 30 elektrituulikut. Järgmises etapis detailse osa koostamisel
tuleb määrata ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks, samuti jätta võimalus nö
tulevikuseadmete ehitamiseks tulevikus.
Eelvaliku ala piir on määratletud 1000 m kaugusega elu- ja ühiskondlikest hoonetest.
Täiendavad tingimused asukoha eelvaliku alal TU11
Alale on lubatud ehitada kuni üheksa elektrituulikut. Järgmises etapis detailse osa koostamisel tuleb
määrata ehitiste asukoht ja täpsed tingimused ehitamiseks, samuti jätta võimalus nö
tulevikuseadmete ehitamiseks tulevikus.
1. Võtta vastu Järva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsus koos
lisadega 1-4 eelvalikuala TU1; TU3; TU 5; TU6; TU7, TU8, TU10, TU 11 ja TU13 osas.
2. Asukoha eelvaliku otsuse vastuvõtmisega kinnitab volikogu, et valitud asukoht on kõige sobivam
kohaliku omavalitsuse eriplaneeringuga kavandatava ehitise püstitamiseks ning et ehitise asukoht,
püstitamise üldised tingimused, asukoha eelvaliku tegemine, asukoha eelvaliku otsus ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne vastavad õigusaktidele ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande väljatöötamise kavatsuses sisalduv
teave on piisav erinevate kaalutud asukohtade vahel valiku tegemises.
3. Valida eelvalikualad TU1; TU3; TU 5; TU6; TU7, TU8, TU10, TU 11 ja TU13 tuuleparkide
rajamiseks sobivaks (eelvaliku põhijoonis otsuse lisa 3 ja lisa 4).
4. Loobuda eelvalikualadel TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 detailse lahenduse
koostamisest ja võtta vastu kohaliku omavalitsuse eriplaneering eelvalikualal TU1; TU3; TU6; TU7,
TU8, TU10 ja TU13 asukoha eelvaliku otsuse alusel.
5. Määrata käesoleva otsuse selgitava osa peatükis IV ja otsuse lisades 1 ja 2nimetatud tingimused
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevateks tingimusteks eelvalikualadel TU1; TU3; TU6;
TU7, TU8, TU10 ja TU13 tuulepargi püstitamiseks.
6. Koostada detailne lahendus eelvalikualadel TU5 ja TU11.
11
7. Järva Vallavalitsusel esitada käesolev otsuse eelnõu koos lisadega kooskõlastamiseks PlanS § 99
lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitada PlanS § 99 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi
võimalusest avaldada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõu ja selle
lisade kohta arvamust.
8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
12
Seletuskiri
Järva Vallavolikogu otsuse „Järva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha
eelvaliku otsuse vastuvõtmine, keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande
vastuvõtmine eelvaliku otsuse alusel ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmine
eelvalikualal TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13 asukoha eelvaliku otsuse alusel“
eelnõule
Eelnõu esitab Järva Vallavalitsus.
Seletuskiri eelnõule on koostatud Järva Vallavolikogu töökorra § 22 lõike 1 kohaselt järgmiselt:
1) Õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus, mõjude analüüs ning kas ja kuidas on tagatud
erinevate huvide tasakaalustatud esindamine.
Seletuskirjas ei taasesitata otsuse selgitavas osas toodut.
Planeering koos lisadega on kättesaadav: https://jarva-
my.sharepoint.com/my?id=%2Fpersonal%2Ftriin%5Ftippi%5Fjarva%5Fee%2FDocuments%2FO
neDrive%5F2024%2D08%2D08%2FEP%2024%2D05&ga=1
Otsusel on lisad:
Lisa 1. AB Artes Terrae OÜ töö nr 22149ÜP3 „Järva valla eriplaneering, asukoha eelvalik“
Lisa 2. Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise
esimese etapi aruanne(koostaja Lemma OÜ)
Lisa 3. Eelvalikuala põhijoonis
Lisa 4. Eelvalikuala põhijoonis
2) Milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud.
Planeerimisseadus, ehitusseadustik.
3) Milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel.
Ei ole vaja muuta ega kehtetuks tunnistada õigusakte.
4) Õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad.
Õigusakti vastuvõtmine ei too kulusid.
5) Andmed eelnõu algataja kohta, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda
istungile ja kellele õigusakt saata.
Eelnõu ja seletuskirja koostaja: Triin Tippi, arendus- ja majandusosakonna juhataja
Eelnõu oli arutusel 08.08.2024 valitsuse istungil.
Eelnõu esitati 09.08.2024 keskkonnakomisjoni koosolekule. Komisjon otsustas suunata eelnõu
volikogu istungile.
Tallinn 2024
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh
keskkonnamõju strateegilise hindamise
ESIMESE ETAPI ARUANNE
EELNÕU 06.10.2024
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
2
Nimetus: Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected]
KSH juhtekspert: Piret Toonpere (KMH litsents KMH0153)
Otsustajad: Järva Vallavalitsus Reg nr 77000335 Pikk tn 56 Järva-Jaani alev, Järva vald Järvamaa 73301 E-post [email protected]
Eriplaneeringu konsultant: AB Artes Terrae OÜ Reg nr 12978320 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007 Tel +372 509 1874 E-post [email protected]
Huvitatud isik: Enefit Green AS Reg nr 11184032 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lelle tn 22, 11318, E-post [email protected]
Vestman Solar OÜ Reg nr 14819212 Viljandi maakond, Viljandi linn, Tartu tn 4a, 71004 E-post [email protected]
TMV Green OÜ Reg nr 16162236 Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Keevise tn 10, 11415 E-post [email protected]
Vindr Baltic OÜ Reg nr 16370791 Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Laki tn 19, 12915 E-post [email protected]
Osaühing Utilitas Wind Reg nr 16171123 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Maakri tn 19/1, 10145 E-post [email protected]
Eurowind Energy OÜ Reg nr 16584180 Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti tn 2, 10138 E-post [email protected]
Töö versioon: 6.10.2024
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
3
Sisukord
Aruande kokkuvõte ................................................................................................................................. 5
1 Üldosa .............................................................................................................................................. 7
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk .............................................................................................. 7
1.2 Osapooled ............................................................................................................................... 7
1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest ........................................................ 8
1.4 Metoodika ............................................................................................................................... 9
1.5 Lähtematerjalid ..................................................................................................................... 10
1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel .............................................. 10
2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid .......................................................................... 11
2.1 Kavandatav tegevus............................................................................................................... 11
2.2 Asukohaalternatiivid ............................................................................................................. 11
2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid.............................................................................................. 13
2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid .................................................. 13
2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus ........................................................................................... 13
2.4.2 Vundament .................................................................................................................... 14
2.4.3 Montaažiplatsid ............................................................................................................. 15
2.4.4 Teed ............................................................................................................................... 16
2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused ............................................................................ 16
2.4.6 Tuulepargi alajaam ........................................................................................................ 16
2.4.7 Ühendus põhivõrguga ................................................................................................... 17
3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 18
4 Tuulikute ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs . 20
4.1 Mõjud looduskeskkonnale .................................................................................................... 20
4.1.1 Mõju taimestikule.......................................................................................................... 20
4.1.2 Mõju linnustikule ........................................................................................................... 40
4.1.3 Mõju nahkhiirtele .......................................................................................................... 66
4.1.4 Mõju ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele .............................. 85
4.1.5 Mõju rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele ......................................... 88
4.1.6 Mõju koduloomadele .................................................................................................. 102
4.1.7 Natura hindamine........................................................................................................ 102
4.1.8 Mõju kaitsealadele ...................................................................................................... 156
4.1.9 Mõju veestikule ........................................................................................................... 166
4.1.10 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale .............................................. 180
4.1.11 Võimalik mõju kliimale ja kliimakindlus ...................................................................... 183
4.2 Võimalik mõju kultuuripärandile ......................................................................................... 187
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
4
4.2.1 Hindamise metoodika ................................................................................................. 187
4.2.2 Kultuuriväärtuste paiknemine ja mõjud ...................................................................... 187
4.2.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 195
4.3 Taristust ja maakasutusest tulenevad kitsendused ............................................................ 195
4.3.1 Teed ja liiklusohutus .................................................................................................... 195
4.3.2 Maavaravarud ............................................................................................................. 197
4.3.3 Muud kitsendused ja mõjud ........................................................................................ 199
4.4 Jäätmeteke .......................................................................................................................... 202
4.4.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 202
4.5 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale .......................................................................... 203
4.5.1 Müra ............................................................................................................................ 203
4.5.2 Varjutus ....................................................................................................................... 213
4.5.3 Muud võimalikud mõjud tervisele .............................................................................. 221
4.5.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................................................... 222
4.6 Mõju maastikule sh visuaalne mõju .................................................................................... 231
4.6.1 Hindamise metoodika ................................................................................................. 231
4.6.2 Maastiku väärtus ......................................................................................................... 233
4.6.3 Võimalikud mõjud ....................................................................................................... 233
4.6.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 237
4.7 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine ..................................................................... 237
5 Alternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida ..................... 239
5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus ............................................................................................. 239
5.2 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida .................................................... 239
6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud ................................................. 240
6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed ....................................................... 241
6.2 Kõrgepingiliinide keskkonnamõjud ..................................................................................... 242
6.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus .................................................. 244
Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 245
Lisad ..................................................................................................................................................... 249
Lisa 1 – Müra, sh madalsagedusliku müra modelleeringu raportid ................................................ 249
Lisa 2 – Varjutuse modelleeringu raportid ...................................................................................... 249
Lisa 3 – Fotomontaažid .................................................................................................................... 249
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
5
Aruande kokkuvõte
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Järva valla eriplaneering Järva valla territooriumile kavandatavatele tuuleparkidele sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku1 etapiga.
Järva valla eriplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 56 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks oli Enefit Green AS 02.05.2022 kirjaga nr 7-1/2022/46-1, Vestman Solar OÜ 12.05.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1450-1), TMV Green OÜ 07.06.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1632-1, Vindr Baltic OÜ 14.06.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1691-1, OÜ Utilitas Wind 15.06.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1705-1 ja Renewables OÜ 20.09.2022 Järva Vallavalitsusele esitatud taotlused.
Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Järva vallas. Eriplaneeringuga on hõlmatud osa Järva valla territooriumist kahe eraldiseisva alana.
Eriplaneeringuala 1 ehk lõunapoolne ala (suurusega ca 46 684,46 ha) hõlmab endas Imavere ja Koigi piirkondasid, osaliselt ka Koeru ja Kareda piirkondasid.
Eriplaneeringuala 2 ehk põhjapoolne ala (suurusega ca 11 425,51 ha) hõlmab endas valla põhjaosas asuvaid Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo külade halduspiire.
Elektrituulikute2 (edaspidi kasutatakse mõistet tuulik) suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.
Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistiku määrab dokument Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 3 . Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht4. Maismaa tuuleenergia osas tähendavad sellised eesmärgid, et aastaks 2030 tuleb maismaale rajada vähemalt 1GW võimsusega uusi tuuleparke5.
Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.
Keskkonnamõjude hindamise programmi ja lähteseisukohtade koostamisel teostati Järva valla kahe eraldiseisva ala eriplaneeringu territooriumi lihtsustatud kaardianalüüs. Kaardianalüüsiga välistati ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Ilmselgelt sobimatute aladena käsitleti kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, sh projekteeritavad
1 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 2 Elektrituulik on elektrituruseaduse kohaselt igasugune tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade. Käesolevas planeeringus ja KSHs eeldatakse, et elektrituulik on kolmelabaline ja horisontaalteljega vastavalt ptk 2.4.1 kirjeldatule. 3 https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 4 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 5 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
6
kaitstavad alad) ja Eesti topograafilise andmekogu 6 (edaspidi ETAK) andmestiku alusel elu- ja ühiskondlikke hooneid 1000 m puhvervööndiga.
Kaardianalüüsil selgus, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 13 piirkonda, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium (vähemalt kahe tuuliku rajamiseks). Nende alade osas viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eriplaneeringu koostamisel on võimalik alade ulatuse täiendav täpsustumine.
KSH läbiviimisel ilmnes, et eeskätt linnukaitselistel põhjustel on TU2, TU4 ja TU12 tervikuna ebasoovitatavad tuulepargi alana kasutamiseks. Rohevõrgustiku sidususe säilimiseks on ebasoovitav TU9 alale tuulepargi edasine kavandamine. Kõigil ülejäänud potentsiaalselt sobilikel aladel esineb piirkondi, mis on peamiselt linnukaitselistel põhjustel ebasoovitavad tuulepargi alana kasutamiseks. Ebasoovitavates osades tuleks, kas edasisest arendustegevusest loobuda või on see võimalik üksnes juhul kui vastava liigi elupaigakasutuse uuringuga tuvastatakse, et alal oleks võimalik tuuleparki rajada ilma vastaval liigi püsielupaigas või kaitstaval alal paikneva elupaiga kaitse eesmärke kahjustamata. Ebasoovitavate aladena kaardistati lisaks ka esinduslikumad märgalad, loodusdirektiivi heas seisundis elupaigatüüpide esinemisalad, metsa vääriselupaigad, kaitsealuste taimeliikide kasvukohad ja nahkhiirte jaoks olulised toitumisveekogud ning metsakooslused. Kuna potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad rohevõrgustiku aladega, siis anti KSH aruandes soovitusi rohevõrgustiku toimimiseks olulisemate alade väljaarvamiseks tuulepargi arendusaladest ning täiendavateks meetmeteks säilitamaks rohevõrgustiku sidususust.
Tuulikute sotsiaalsete ja inimese tervist mõjutavate aspektide hindamiseks teostati tuulikute müra modelleerimine (vt ptk 4.5.1), varjutuse modelleerimine (vt ptk 4.5.2) ja koostati nähtavusanalüüs koos visualiseeringutega (vt ptk 4.6). Modelleeringute põhjal korrigeeriti planeeringulahendust, sh määrati maksimaalsed lubatavad tuulikute arvud ning vähendati asukohavaliku alade ulatust tagamaks võimalikult häiringutevaba elukeskkond.
Arvestades eriplaneeringu ja selle KSH täpsusastet, siis määrati KSH käigus ka edasiseks tuulepargi planeerimiseks või projekteerimiseks vajalike uuringute vajadus, millest võib selguda täiendavate meetmete vajadus tuuleparkide rajamiseks ja käitamiseks.
6 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla- p609.html
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
7
1 Üldosa
1.1 Kavandatava tegevuse eesmärk
Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise objektiks olevaks strateegiliseks planeerimisdokumendiks on Järva valla eriplaneering Järva valla territooriumile kavandatavatele tuuleparkidele sobiva asukoha leidmiseks. Tegu on eriplaneeringu asukoha eelvaliku7 etapiga.
KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne. KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Käesoleva KSH aruande puhul on tegu eriplaneeringu asukoha eelvaliku keskkonnamõju strateegilise hindamisega ehk KSH esimese etapi aruandega. Alade osas, millele planeeringu koostamisel on koostatud tuulepargi indikatiivne lahendus on hinnatud mõjud planeeringu täpsusastmele vastava täpsusega.
Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 95 lg-le 1 koostatakse kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) eriplaneering olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015. a määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri“ p-le 4 loetakse enam kui 30 meetri kõrgustest tuulikutest koosnev tuulepark olulise ruumilise mõjuga ehitiseks.
Tuuleelektrijaamade (edaspidi tuulepargi) rajamise (kavandatava tegevuse) eesmärk on tuulest elektrienergia tootmine ja suunamine põhivõrku. Tuuleparkide rajamise vajadus tuleneb Euroopa Liidu liikmesriikide kokkuleppest pikaajaliste kliimaeesmärkide osas, millega iga riik, sh Eesti, võttis endale kohustuse liikuda puhtama ja süsinikuneutraalse tuleviku suunas. Eesti on seadnud eesmärgiks, et kliimaeesmärkide täitmiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks toodab Eesti 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht8. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses uusi tuuleparke9.
1.2 Osapooled
Eriplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:
− Eriplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning kehtestaja on Järva Vallavolikogu ning eriplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Järva Vallavalitsus (Järva maakond, Järva vald, Järva-Jaani alev, Pikk tn 56, 73301);
− Eriplaneeringu koostamise konsultant on AB Artes Terrae OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Küütri tn 14, 51007; e-post: [email protected]; tel: +372 509 1874; kontaktisik: Heiki Kalberg);
− KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 505 9914).
KSH töögruppi kuuluvad:
7 Asukoha eelvalik planeerimisseaduse kohaselt on kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha või maa-ala valimine erinevate võimalike asukohtade kaalumise teel. 8 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 9 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
8
− Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, varjutus, müra, visualiseeringud, Natura hindamine, alternatiivide võrdlus; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust;
− Heli Aun – keskkonnakonsultant – keskkonnakirjelduse koondamine, maardlad, mõjud looduskeskkonnale, hüdrogeoloogiliste tingimustega seotud küsimused ja kartograafia;
− Andrus Veskioja – keskkonnakonsultant – mõju kliimamuutustele;
− Mihkel Vaarik – keskkonnakonsultant – mõju pinnasele, veerežiimile ja veekeskkonnale;
− Astrid Koplimäe – keskkonnakonsultant – visuaalsed mõjud, sh fotomontaažide koostamiseks vajalikud välitööd;
− Laura Elina Tuovinen – keskkonnakonsultant – Mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule ja kaitsealadele; WindPro modelleeringute koostamine.
Mõju linnustikule, nahkhiirtele ja rohevõrgustikule, sh vajalike analüüside ja välitööde läbiviimise teostas asukohavaliku täpsusastmes Loodusekspert OÜ töögrupp Ants Tulli juhtimisel. Alade TU1, TU3, TU6-8 osas viis täpsustavad linnustiku väliuuringud läbi Midges OÜ töögrupp Liisi Peets juhtimisel. Vastavad valdkonnad integreeris KSH aruandesse ja vajadusel ajakohastas KSH juhtekspert.
Töös kasutati lisaks piirkonna kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. Lisaks lähtuti tuulikute mõjude hindamisel teaduskirjandusest ning tuuleparkide kohta mujal maailmas läbiviidud uuringutest.
1.3 Ülevaade KSH korraldamisest ja avalikkuse kaasamisest
Järva valla eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Järva Vallavolikogu 31.08.2022 otsusega nr 56 „Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade“. Eriplaneeringu algatamise põhjuseks olid Enefit Green AS 02.05.2022 kirjaga nr 7-1/2022/46-1, Vestman Solar OÜ 12.05.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1450-1), TMV Green OÜ 07.06.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1632-1, Vindr Baltic OÜ 14.06.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1691-1, OÜ Utilitas Wind 15.06.2022 kirjaga nr 7-6/2022/1705-1 ja Renewables OÜ 20.09.2022 Järva Vallavalitsusele esitatud taotlused.
Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Järva vallas. Eriplaneeringuga on hõlmatud osa Järva valla territooriumist kahe eraldiseisva alana.
Eriplaneeringuala 1 ehk lõunapoolne ala (suurusega ca 46 684,46 ha) hõlmab endas Imavere ja Koigi piirkondasid, osaliselt ka Koeru ja Kareda piirkondasid.
Eriplaneeringuala 2 ehk põhjapoolne ala (suurusega ca 11 425,51 ha) hõlmab endas valla põhjaosas asuvaid Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo külade halduspiire.
Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.
Vastavalt eriplaneeringule ja selle KSH asukohavaliku etapi koostamiseks korraldatud riigihanke 255426 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga tuulepargile/tuuleparkidele sobivat asukohta. Peale hankemenetlust hakati koostama eriplaneeringute lähteseisukohti ja KSH programmi.
Järva Vallavalitsus teatas oma 06.04.2023. a kirjaga nr 7-1/2023/16-1 Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest ja avaliku arutelust. Samuti küsiti kirjaga kirjalikke arvamusi nimetatud dokumendi kohta.
Järva valla põhjaosa eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi avalik väljapanek toimus 21.04.2023–21.05.2023 Järva valla Aravete, Imavere, Järva-Jaani, Koeru, Koigi teeninduskeskustes ning Ambla raamatukogus nende lahtiolekuaegadel ja veebilehel
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
9
https://jarvavald.ee/eriplaneeringud. Eriplaneeringu väljapaneku järgsed arutelud toimusid 14. juunil 2023. a Ambla Kultuurimajas (Pikk 15, Ambla alevik, Järva vald) ja 15. juunil 2023. a Koigi mõisas (Mõisavahe tee 10, Koigi küla, Järva vald), kus tutvustati eriplaneeringu protsessi, avalikustatud dokumendi sisu, avalikustamise käigus laekunud arvamusi ning vastati kohalolnute küsimustele. Avaliku väljapaneku ajal laekus kokku 13 kirja.
Asjaomaste asutuste seisukohtade, avaliku väljapaneku ja avalike arutelude tulemuste alusel korrigeeriti planeeringu lähteseisukohtasid ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi. Arvamuste ja ettepanekute arvestamise või mittearvestamise andmed koondati tabelisse, mis avaldati omavalitsuse kodulehel ning saadeti tutvumiseks kirja saatnud isikule või asutusele.
Kõik eriplaneeringuga seonduv, sh nii laekunud ettepanekud kui vallapoolsed seisukohad neile ning avalikel aruteludel tõstatud täiendavalt kaaluda soovitavad käsitlused ja vallapoolsed seisukohad neile on avalikult kättesaadavad Järva valla kodulehelt https://jarvavald.ee/eriplaneeringud
KSH aruande eelnõu koos eriplaneeringu eskiislahendusega valmis märts 2024. Seejärel toimus täiendav koostöö huvitatud isikutega tuulikute positsioonide tehnilise sobivuse osas ja omavalitsuse poolt eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuste eelnõude koostamine. Septembris 2024 täiendati KSH aruannet vastavalt piirkonna kohta lisandunud keskkonnainfole, mille tõttu osutus vajalikuks ka planeeringulahendust korrigeerida. Oktoobris 2024 esitatakse KSH aruanne koos eriplaneeringu materjalidega kaasatavatele ja kooskõlastajatele seisukohtade ja kooskõlastuste andmiseks.
Peatükki täiendatakse jooksvalt vastavalt KSH menetluse toimumisele.
1.4 Metoodika
Keskkonnamõju strateegiline hindamine viidi läbi lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) ja planeerimisseadusest (PlanS). KSH aruande koostamisel lähtuti Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgiti KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p-le 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit.
Sarnaselt eriplaneeringule endale toimub planeerimisseaduse kohaselt ka eriplaneeringute KSH aruande koostamine kahes etapis. Eriplaneeringu asukoha eelvalikuga koos koostatakse KSH I etapi aruanne, mis tegeleb sobilike asukohtade väljaselgitamise ja võrdlemisega keskkonnamõjudest lähtuvalt. Samuti pannakse KSH I etapi aruandes paika tingimused, millega on vaja arvestada ning tuvastatakse ja määratakse täiendavate uuringute vajadus objekti jaoks väljavalitud asukohas. Eriplaneeringu detailse lahendusega koos koostatakse KSH aruanne, mis tegeleb juba konkreetsete tuuleparkide lahenduste mõjude hindamise ja leevendusmeetmete leidmisega. Nii planeeringulahenduse kui ka KSH koostamise protsess on avalik ning avalikkust kaasav.
Kohaliku omavalitsuse üksus võib tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Omavalitsus on käesoleva eriplaneeringu koostamisel andnud suunise alade puhul, mille puhul see osutub võimalikuks, detailse lahenduse koostamisest loobuda vähendamaks halduskoormust. Seega kohtades, kus on veendumus välistavate tegurite puudumise osas (sh veendumus olulise ebasoodsa mõju puudumise osas Natura aladele), seatakse asukohavaliku koostamisel tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks, mh ka ligikaudsed tuulikute, neid teenindavate teede ja ühendusliinide asukohad. Kohtades, kus puudub veendumus välistavate tegurite puudumise osas või puudub huvitatud isikute poolne ühtne nägemus tuulepargi võimaliku mahu osas, seatakse nõue detailse lahenduse koostamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
10
PlanS ega KeHJS ei anna suunist, kuidas sellises olukorras lahendada KSH aruande koostamine. Asukohavaliku KSH aruanne peaks oma olemuselt käsitlema asukoha sobivust ja asukohavalikut tulenevaid mõjusid, mitte olema tuulepargi detailse lahenduse mõjude hinnang. Keskkonnaamet (edaspidi KeA) on väljendanud seisukohta, et detailsest lahendusest loobumise korral peaks KSH I etapi aruanne olema suurema täpsusastmega, sh alusuuringud olema täpsemad. Käesolevas KSH aruandes on lähtutud lähenemisest, mille korral antakse soovitused teadaolevate ja potentsiaalsete kõrgema väärtusega looduskoosluste ennetavaks väljaarvamiseks asukohavaliku aladest, juhul kui soovitakse detailsest lahendusest loobuda. Sellise lähenemisega minimeeritakse riske, et projekteerimistingimuste etapis tehtavate täiendavate loodusuuringute tulemusel esineks vajadus oluliselt tuulepargilahendust muuta.
KSH aruande koostamisel lähtuti asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest, millest olulisemad olid:
− Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.
− Põder, T. 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat.
− Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis.
− Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.
Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning erialases teaduskirjanduses esitatud infot. Kirjandusallikatele on viidatud vastavate väidete esitamisel joonealuse märkusena. Juhul kui mõjude esinemise hinnang on antud viies läbi täiendavaid uuringuid või kasutades arvutuslikku hindamist, siis on vastava mõjuvaldkonna mõjude hindamismetoodika kirjeldatud vastava hinnangu juures ptk 4.
KeHJS kohaselt peab keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruanne sisaldama lähteandmeid kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamiseks. Käesolevas aruandes on võetud lähenemine, et aruandes esitatakse nii detailse lahenduse KSH koostamiseks vajaliku hindamisulatuse kirjeldus kui sellest loobumisel projekteerimistingimustes ette nähtav täiendava hindamise vajadus. Vastavad lähteandmed (mõjuhinnangud ja uuringud, mida detailse lahenduse KSH käigus või tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb teostada) on esitatud ptk 4 iga mõjuvaldkonna hinnangu lõpus värvilisel taustal.
1.5 Lähtematerjalid
KSH koostamisel võeti lähtematerjalideks:
- Järva Vallavolikogu 31.08.2022. a otsus nr 57 “Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine”;
- AB Artes Terrae OÜ ja LEMMA OÜ. 2023. Järva valla eriplaneeringu asukoha eelvaliku lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.
1.6 Ülevaade raskustest, mis ilmnesid KSH aruande koostamisel
Käesoleva eriplaneeringute KSH I etapi aruande koostamise peamiseks raskuseks oli asjaolu, et eriplaneeringu koostamise ajaperioodil muudeti planeerimisseadust ning anti võimalus loobuda detailse lahenduse etapist. Samas detailse lahenduse etapist loobumise praktiline kogemus Eestis puudub ning lahendamata on sellisel juhul KSH I etapi aruande täpsusaste. Samuti puudub kokkulepe vajalike igakordsete alusuuringute mahu osas, mis on vajalikud tuulepargi kavandamiseks ning asjaolus, missuguses kavandamise etapis need läbi tuleb viia.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
11
2 Kavandatav tegevus ja käsitletavad alternatiivid
2.1 Kavandatav tegevus
Vastavalt Järva Vallavolikogu 31.08.2022. a otsusele nr 57 “Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine” ja riigihanke nr 255426 tehnilisele kirjeldusele otsitakse eriplaneeringuga sobivat asukohta tuulepargile või tuuleparkidele arvestades mh Järvamaa maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 4.4.3 esitatud maakonna planeeringuga määratud üldiseid põhimõtteid tuuleenergeetika arendamiseks ja riiklikes infosüsteemides olevaid andmeid. Eriplaneeringu koostamise eesmärgiks on välja selgitada tuuleparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivad asukohad Järva vallas eriplaneeringu alade piires. Tuulikute suurim lubatud kõrgus ja maksimaalne arv tuulepargi maa-alal määratakse asukoha eelvaliku käigus lähtudes sobiva asukoha suurusest, tuulikute efektiivsest paiknemisest, kitsendusi põhjustavate objektide asukohtadest ja Kaitseministeeriumi etteantud kõrguspiirangutest.
Uute ülekandeliinide rajamisel tuulepargi alajaama ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid.
Uute ülekandeliinide rajamisel tuulepargi alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb vältida maakonnaplaneeringus ja omavalitsuste üldplaneeringutes fikseeritud väärtuslikke maastikke. Nendele aladele on lubatud maakaabelliini rajamine.
Tuulepargi minimaalne kaugus elamust on 1000 m (kui puudub elamu omanikuga kokkulepe väiksemaks kauguseks) ja tiheasustusalast 2000 m (v.a Imavere, mille puhul kaalutakse 1000 m puhvrit ehk maakonnaplaneeringu vastava tingimuse muutmist/täpsustamist).
2.2 Asukohaalternatiivid
Vastavalt eriplaneeringu algatamise korraldusele koostatakse eriplaneering Järva valla põhja- ja lõunaosas. Lõunapoolne eriplaneeringuala (suurusega 46 684,46 ha) hõlmab endas Imavere ja Koigi piirkondasid, osaliselt ka Koeru ja Kareda piirkondasid. Põhjapoolne eriplaneeringuala (suurusega 11 425,51 ha) hõlmab endas valla põhjaosas asuvaid Reinevere, Roosna, Jõgisoo, Rava, Raka ja Kurisoo külade halduspiire.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
12
Joonis 1. Esmasel kaardianalüüsil selgunud tuulepargi asukohaks potentsiaalsed sobilikud alad. Alus: Halltoonides kaart, Maa-amet 2023.
KSH programmi koostamisel teostati esmane Järva valla eriplaneeringu territooriumi lihtsustatud kaardianalüüs. Kaardianalüüsiga välistati ilmselgelt sobimatud alad tuulepargi asukohaks. Ilmselgelt sobimatute aladena käsitleti kõiki looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, sh projekteeritavad kaitstavad alad) ja ETAK6 andmestiku alusel elu- ja ühiskondlikke hooneid 1000 m puhvervööndiga. Arvestati ka asjaomaste asutuste hinnanguid alade potentsiaalse sobivuse osas. KSH programmi koostamisel ajakohastati mh potentsiaalselt sobilike alade nummerdust nii, et numbrid oleksid järjest.
KSH programmis selgus, et eriplaneeringu alal paikneb 13 potentsiaalselt sobilikku ala TU1–TU13, millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalses mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud KSH programmis ning seda siinkohal ei korrata. KSH aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info.
Kaardianalüüsil ja esialgsetest seisukohtades selgus, et eriplaneeringu territooriumil paikneb potentsiaalselt 13 piirkonda (eriplaneeringualal 1 10 piirkonda ja eriplaneeringualal 2 kolm piirkonda), millel puuduvad otsesed välistavad tegurid eriplaneeringuga käsitletava objekti asukoha edasiseks valikuks ning millel on olemas piisav territoorium. Piirkondade kirjeldus ja potentsiaalses mõjualas paiknevate objektide kirjeldus on esitatud KSH programmis ning seda siinkohal ei korrata. KSH aruandes on vastava mõjuvaldkonna mõju hindamise juures esitatud ka asjakohane olemasoleva keskkonnaseisundi info.
Tabel 1. Potentsiaalselt sobilikud alad Järva valla eriplaneeringu aladel.
Tähis Asustusüksused kuhu jääb Pindala, ha
TU1 Vaali küla ja Jõeküla 906,01
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
13
Tähis Asustusüksused kuhu jääb Pindala, ha
TU2 Päinurme-, Ülejõe- ja Rutikvere küla 501,87
TU3 Järavere-, Jalametsa-, Pällastvere- ja Taadikvere küla 677,54
TU4 Prandi-, Koigi-, Pällastvere ja Tammeküla 1703,14
TU5 Müüsleri-, Köisi-, Valila-, Silmsi-, Sõrandu-, Lähevere-, Päinurme- ja Vaali küla
2583,09
TU6 Lähevere küla 278,02
TU7 Tamsi-, Käsukonna- ja Jalametsa küla 29,91
TU8 Jalametsa- ja Võrevere küla 117,64
TU9 Valila-, Merja- ja Vaali küla 57,58
TU10 Reinevere- ja Roosna küla 938,66
TU11 Jõgisoo-, Rava- ja Roosna küla 341,54
TU12 Taadikvere küla 8,38
TU13 Raka- ja Kurisoo küla 159,73
2.3 Tuulikute kõrguse alternatiivid
Käesolevas KSH-s arvestatakse mõjude hindamisel maksimaalse 5 aasta perspektiivis võimaliku tuuliku kõrgusega, milleks on hinnanguliselt kuni 270 m. Tuulikute kõrgus on eeskätt oluline visuaalse mõju aspektist vaadatuna. Käesoleva KSH aruande koostamise ajal ei ole teadaolevalt seeriatootmises 270 m tipukõrgusega tuulikuid. Juhtivate tuulikutootjate tuulikute kõrgeimad seeriatootmises olevad mudelid on teadaolevalt käesoleva KSH aruande koostamise ajal u 250 m tipukõrgusega. Mõjude hindamise metoodikast lähtuvalt lähtutakse hindamisel halvimast olukorrast ehk kasutatakse maksimaalseid tuuliku parameetreid, mida lähitulevikus võib oodata.
2.4 Tuulikute paigutus ja tehniline lahendus ning alternatiivid
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapp ei pane paika tuulikute ega nendega seotud tuulepargi sisese infrastruktuuri paiknemist. Sellest lähtuvalt ei ole ka asukohavaliku KSH aruandes asjakohane erinevaid tuulikute paigutuslahendusi käsitleda. Käesolevas I etapi KSH aruandes on lähtutud maksimaalselt suure mõjuga tuulikute paiknemisest ehk mõjuvaldkondade puhul, kus indikatiivseks mõjude modelleerimiseks oli vajalik tuulikute asukohad määrata, määrati need potentsiaalselt sobilikke alasid katvalt. Alade puhul, kus eriplaneeringu koostamisel ilmnes oluline kitsenduste puudumine ning soovitakse rakendada detailsest lahendusest loobumist, lähtuti huvitatud isikutega koostöös koostatud tuulikute paigutuslahendusest.
Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis ei ole teada tuulikute tehniline lahendus. Mõjude asjakohaseks hindamiseks on siiski vaja omada ettekujutust tuulepargi tehnilisest lahendusest eeskätt maavajaduse ja sellega kaasnevate mõjude hindamiseks. Seega on järgnevates alapeatükkides antud põhimõtteline tuulepargi osade kirjeldus, millest on lähtutud mõjude hindamisel. Täpsem tehniline lahendus selgub eriplaneeringu detailse lahenduse etapiks. Järgnevalt on tegu indikatiivsete andmetega.
2.4.1 Tuulikud ja nende paigutus
Tuuleparkides kasutatakse tänapäeval valdavalt kolmelabalisi horisontaalteljega tuulikuid. Käesolevas KSH aruandes on eeldatud, et tuulepargis soovitakse kasutada just selliseid tuulikuid.
Tuulikud värvitakse tavapäraselt naturaalset tooni (valge, hall) mati värviga. Lennuohutuse tagamiseks on tuulikute gondlitel punast värvi märgutuled.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
14
Seeriatootmises olevate maismaa tuulikute maksimaalne võimsus ulatab käesoleval ajal juba peaaegu 7 MW 10 . Senini on tuulikute võimsus seoses tehnoloogia arenguga olnud pidevalt suurenev. Keskkonnamõjude hindamisel ei ole tuulikute võimsus otseselt keskkonnale avalduvaid mõjusid määrav aspekt. Küll aga määrab võimsus tuulikute energiatootlust ning taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks on asjakohane võimalikult suure tootlusega tuulikute rajamine, mis vähendab nende arvu vajadust.
Tuulikud toodavad energiat tuule kiirusega vahemikus 3–25 m/s.
Joonis 2. Tuuliku mõõtmed ja tavapärane tuulikute paiknemine tuulepargis. Tegu on illustratiivse joonisega.
Tuulikuid paigutatakse tuulepargis valdavas tuule suunas üksteisest ligikaudu 5–9 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral minimaalselt 800 m) ja teistes tuule suundades ligikaudu 3–5 rootori diameetri kaugusele (160 m rootori korral minimaalselt 480 m).
Käesolevas eriplaneeringus soovitakse võimalusel (selleks välistuste puudumisel) võimalikult paljude tuuleparkide asukohaks sobilike alade puhul kasutada planeerimisseaduses lubatud menetluskäiku, mille puhul asukohavalikule järgneb projekteerimistingimuste väljastamine. Sellest lähtuvalt on eriplaneeringu koostamisel peale looduskeskkonna piirangutest tulenevate tuulepargiks sobimatute alade välistamist koostatud ka indikatiivsed tuulikute ja teede lahendused. Alade osas, mille osas projekteerimistingimustega menetlust ei kaaluta on koostatud KSH läbiviimiseks tuulikute võimalik illustratiivne paigutuslahendus.
2.4.2 Vundament
Eriplaneeringu raames tuulikute vundamendi tüüpi ei määrata. Tuulikute vundamendi tüüp ja tehniline lahendus valitakse vastavalt pinnase ehitusgeoloogilistele omadustele ehitusprojekti koostamisel. Maismaa tuulikute puhul on levinuimaks vundamenditüübiks gravitatsioonivundament – raudbetoonist vundamendi tüüp, mis hoiab tuulikut püsti raskusjõu mõjul. Gravitatsioonivundament on ka kõige suurema maavajadusega vundamenditüüp.
Tänapäevaste tuulikute vundamendid on üldjuhul kuni 25 m läbimõõduga, mis teeb vundamendi ehitusalaseks pinnaks u 490 m2. Tuulikute mõõtmete suurenemisel võib eeldada ka vundamendi läbimõõdu suurenemist. 30 m läbimõõdu korral on vundamendi ehitusaluseks pinnaks 706 m2. Vundamendi sügavus sõltub samuti ehitusgeoloogilistest tingimustest. Sügavus võib olla vahemikus
10 https://www.vestas.com/en/products/enventus-platform/v162-6-8-mw
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
15
u 2–6 m. Ühe tuuliku rajamiseks väljakaevatav pinnase maht on 1000–2000 m3. Osaliselt kasutatakse väljakaevatud pinnast vundamendi katmiseks.
Soistele aladele ja väikese kandevõimega pinnasele tuulikute rajamisel kasutatakse gravitatsioonivundamendi asemel sageli vaivundamente või kombinatsiooni vaiadest/ankrutest ja gravitatsioonvundamendist. Vaiade kasutamisel on väljakaevatava materjali hulk ja kasutava betooni hulk oluliselt väiksem, samas vaiasid võidakse rajada ulatuvana 10–20 m sügavusele.
Joonis 3. Tuulikute vundamentide tüübid 11 . Vasakult gravitatsioonivundament, ühevaialine vaivundament ehk monovaivundament, plaatvundament kombineeritud vaiadega, plaatvundament kombineeritud ankrutega.
2.4.3 Montaažiplatsid
Iga tuuliku püstitamiseks rajatakse nn montaažiplats, millele saab püstitada tuuliku ehituse perioodiks kraana ning muu vajaliku tehnika. Samuti saab montaažiplatsil hoiustada tuuliku detaile püstitamise eelselt. Igal tuulikutootjal on vastavalt tuuliku mudelile välja töötatud montaažiplatside standardlahendused, mida lähtuvalt asukoha eripäradest vajadusel modifitseeritakse. Montaažiplats rajatakse vahetult tuuliku kõrvale võimaldamaks kraanal tuuliku komponente paika tõsta. Plats peab olema tasane ja piisava kandevõimega. Platsi tavapäraselt peale ehitustööde lõppu ei likvideerita, sest seda võib olla vaja kasutada ka tuuliku hooldustöödeks.
Mida kõrgem on püstitatav tuulik, seda suurem on ka montaažiplatsi ulatus, sest suurenevad püstitatavate detailide mõõtmed ja kasutatava kraana suurus. Vestas V150 tehnilised joonised näevad ette 77×35 m ehk 2695 m2 montaažiplatsi12. 180 m rootori diameetriga tuuliku puhul võib arvestada montaažiplatsi suuruseks u 70×150 m ehk u 10 000 m2. Montaažiplatside kuju sõltub konkreetse tuuliku tootja tehnilistest nõuetest (Joonis 4 näide montaažiplatsist).
11 Annan, D. 2019. Getting Your Wind Farm On The Right Footing. https://www.golder.com/insights/getting- your-wind-farm-on-the-right-footing/ 12 Vestas. 2017. Hardstand V150 max 166m HH.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
16
Joonis 4. Võimalik tuuliku vundamendi ala koos montaažiplatsidega. Allikas: Maa-amet Kaldaaerofoto – Tootsi/Sopi tuulepark.
2.4.4 Teed
Kõigile tuulikutele tuleb rajada ligipääsuteed, mis võimaldavad tuulikute rajamist (sh tuuliku komponentide transporti) ja hilisemat hooldust. Teid hoitakse töötavate tuuleparkide puhul aastaringselt ligipääsetavatena. Rajatavad teed peavad olema piisava kandevõimega ja piisavalt laiad. Tuulepargi teede teekatte laius on tavapäraselt u 5 m ja teekoridori laius u 10 m. Tee kurvide ja kallete puhul tuleb arvestada eriti suuremõõtmeliste detailide transpordivajadust.
Teede ristumisel kraavide või suuremate veekogudega on vajalik truupide/sildade kavandamine. Teede püsivuse tagamiseks võib olla vajalik teega külgnevate sademeveekraavide kavandamine.
2.4.5 Tuulepargi sisesed elektriühendused
Tuulikud ühendatakse tuulepargi alajaamaga maakaablitega. Maakaablid paigaldatakse kuni paari meetri laiusesse ja kuni 1 m sügavusse kaevikusse.
2.4.6 Tuulepargi alajaam
Tuulepargi ühendamiseks võrku on vajalik alajaama rajamine. Lähestikku paiknevad tuulepargid võidakse liita põhivõrguga ühe alajaama abil. Alajaama suurus sõltub tuulepargi võimsusest. 110 kV alajaama maa vajadus on Jäneda alajaama näite põhjal 50×70 m ehk u 3500 m2 (Joonis 5). 330 kV alajaama maa vajadus on Sopi alajaama näitel 120×120 m ehk 14 400 m2 (Joonis 6). Alajaama territooriumi puhul on tegu üldjuhul kõvakattelise alaga, mis piiratakse reeglina aiaga.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
17
Joonis 5. 110 kV alajaama illustratsioon – Jäneda alajaam. Allikas: Maa-amet Kaldaaerofoto.
Joonis 6. 330 kV alajaama illustratsioon – Sopi alajaam. Allikas: Maa-amet Kaldaaerofoto.
2.4.7 Ühendus põhivõrguga
Alajaama põhivõrguga ühendamiseks kavandatakse elektriühendus olemasolevasse põhivõrgu alajaama või kõrgepingeliinile rajatavasse uude alajaama. Kuna tuulepargi liitumistingimused selguvad võrguettevõtte poolt väljastatavate tehniliste tingimuste ja liitumislepingu alusel peale planeeringu kehtestamist, siis ei ole eriplaneeringu koostamisel teada tuuleparkide liitumiskohad. Järva valla eriplaneeringu koostamise käigus on, arvestades ka mõjude hindamises esitatud meetmete soovitusi, loobutud elektriõhuliinide kavandamisest. Elektriühendused põhivõrguga kavandatakse maakaablitega.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
18
3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega
Seoste analüüs asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega on esitatud KSH programmis13. Siinkohal analüüsi täiemahuliselt ei korrata. Toodud on välja riiklikute kliima- ja energiapoliitika alaste strateegiliste dokumentide kokkuvõte ning lisaks KSH programmis esitatule on lisatud Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava analüüs.
Tuulepargi rajamise vajadus tuleneb Eesti riigi kliima- ja energiapoliitikast, mille raamistikku määrab dokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 20503“. 08.02.2023. a Riigikogus ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 12.05.2021. a kiitis Riigikogu heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.
Lühemas ajaperspektiivis on Eesti seadnud eesmärgiks, et Eesti saaks toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui on meie aastase tarbimise kogumaht14. Selleks tuleb rajada maismaale vähemalt 1 GW võimsuse ulatuses uusi tuuleparke15. 01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.
Koostatav eriplaneering on kooskõlas Eesti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidega, sh Eesti energiamajanduse arengukavaga 2030+ ja Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.
Eriplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et Järva valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud ja maakonnaplaneering ei ole määranud eriplaneeringu alale tuulikute arenduspiirkondi, kuid ala suhtes on huvi tuuleparkide rajamiseks ning nii riiklikud kui kohalikud taastuvenergia eesmärgid näevad ette taastuvenergia osakaalu suurendamist.
Kohalikul tasandil määrab energiaalaseid eesmärke Järvamaa omavalitsuste energia- ja kliimakava16. Kliimakava veel eelnõu staadiumis, sest see pole kohalike omavalitsuste volikogude poolt kehtestatud, avaldatud on tööversioon. Järvamaa maakondlikud strateegilised eesmärgid energia-ja kliimavaldkonnas on kava kohaselt:
− Järvamaal liigub süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine.
− Elanikud, organisatsioonid ja ettevõtted kohanevad kliimamuutustega.
Eesmärkide täitmiseks on seatud valdkondlikud eesmärgid ja vastav tegevuskava. Kaheks valdkondlikuks eesmärgiks on:
− Energiasõltumatuse, -turvalisuse, -varustuskindluse tõstmine ja taastuvenergia ressursside kasutatavuse suurendamine.
− Energia tarbimise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises.
13 https://jarvavald.ee/documents/15467946/37132390/J%C3%A4rva+EP+LS+ja+programm_UUS.pdf/c2aa875a- 2d72-4324-8437-3db7d19c8cc3 14 https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/rohepoliitika/taastuvenergia-arendamine 15 Riigikantselei. 2022. Taastuvenergia arendamise kiirendamise audit. 16 https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia- ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf-0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53?version=1.0&inheritRedirect=true
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
19
Eriplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas koostatava energia- ja kliimakava valdkondlike eesmärkidega.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
20
4 Tuulikute ja tuulepargi sisese infrastruktuuriga eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju analüüs
KSH programmis on teostatud mõjude esialgne kaardistamine ning oluliste mõjuvaldkondade selgitamine. Mõjuvaldkondi, mida programmi koostamisel on tuvastatud kui ebaolulisi, KSH aruandes ei käsitleta. KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks asjakohaseid sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele vastavalt KSH programmis määratavale hindamisulatusele. Käesoleva KSH puhul on seega ühildatud KeHJS § 40 lg 4 kohaste ning PlanS § 4 lg 2 kohaste mõjude hindamine. KSH programmis määratud hindamisulatuses.
Eriplaneeringu ala, eeskätt potentsiaalselt sobilike alade keskkonnatingimuste kirjeldus on esitatud mõjuhinnangutega samas peatükis. Iga alapeatüki lõpus on esitatud keskkonnameetmete ja detailse lahenduse KSH etapis või ehitusprojekti koostamiseks vajaliku täiendava hindamise kirjeldus.
Lähtudes eriplaneeringu iseloomust on mõju hindamine teostatud täpsusastmes, mis on eriplaneeringu asukohavaliku etapis võimalik ja asjakohane. Eriplaneeringu esimese etapi ülesanne on PlanS kohaselt leida kavandatavale objektile potentsiaalselt sobilike asukohtade seast sobilikuim. Antud eriplaneeringu lähteülesande kohaselt tuleb leida kõik sobilikud asukohad. Lähteülesanne ega KSH programm ei näe ette võimalike sobilike alade paremusjärjestamise vajadust.
PlanS kohaselt on edasi võimalik, et asukoha valikule järgneb detailse lahenduse ja selle KSH aruande koostamine või alternatiivselt projekteerimistingimuste väljastamine (vajadusel koos ehitusloa taotlusele KMH läbiviimisega). Lahendus on võimalik juhul kui asukoha eelvaliku käigus selgub, et eriplaneeringu aladel esineb ala, kus puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks arendamaks, sh on tekkinud veendumus Natura aladele ebasoodsa mõju puudumise osas. Otsuse asukoha eelvaliku osas, sealjuures ka otsuse projekteerimistingimuste või detailse lahenduse valiku osas, saab teha volikogu, lähtudes muuhulgas ka KSH tulemustest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest.
4.1 Mõjud looduskeskkonnale
4.1.1 Mõju taimestikule
Tuuleparkide puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusalustelt aladelt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses).
Otsese mõjuala ulatus piirneb sealjuures tuulikute ja nendega seotud infrastruktuuri reaalse ehitusaluse pinnaga. Raadamist (metsaga kaetud alal) ja pinnasetöid teostatakse tuulikute montaažialadel, ehitustehnika poolt kasutatavatelt aladelt, uute ühendusteede koridoride alustelt aladelt ja tuulepargi siseste maakaablite aladelt (maakaablitele kehtib mõlemalt poolt liini äärmistest kaablitest 1 m kaitsevööd17.
Raadamist teostatakse juhul kui eelpool nimetatud alad kattuvad metsamaaga. Metsa raadamist ei ole vajalik teostada kogu tuuliku tiiviku ulatuses, sest tiiviku ulatus jääb oluliselt kõrgemale kui metsa kõrgus.
Suurimaks taimestiku eemaldamist põhjustavaks tegevuseks on tuulepargi teede rajamine. Teede ehitisealuse pinna suurus sõltub suuresti alal olemasolevatest teedest ja nende kasutamise võimalustest ning tuulikute kavandatavast paiknemisest (mis selgub tuulepargi detailsemal kavandamisel). Tuulepargi asukoha eelvaliku etapis on teede pindala hindamine seotud suure ebamäärasusega.
17 Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 10 lg 3.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
21
Taimestiku eemaldamise vajadus sõltub väga palju tuulepargi täpsest paigutusest. Ligikaudu võib hinnata, et otseselt tuuliku ehitusaladega seotud pindala on u 1 ha ja sellele lisandub 1–2 ha teede ja trassidega seotud ehitusalade näol.
Kaudsemalt võib tuulepargi rajamine avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist ja ehitustegevuse iseloomust. Kuivade koosluste puhul võib mõju ulatus olla mõni meeter ehitusaladest. Märgalade puhul võib mõju ulatuda mõnesaja meetrini ehitusaladest.
Tuuleparkide kasutusaegse mõju kohta taimestikule on teaduskirjanduses andmeid vähe. Teadusuuringutes on täheldatud võimalikke taimestiku omaduste muutust seoses tuuleparkide põhjustatavate mikroklimaatiliste muutustega18. Olulist kasutusaegset mõju taimestikule tuuleparkide puhul senini tuvastatud ei ole.
4.1.1.1 Hindamise metoodika
Mõju taimestikule hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid kaitsealuste taimeliikide, metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi elupaikade ja heas seisundis ökosüsteemide esinemisalade kohta EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis ja Keskkonnaagentuur ELME kaardikihtide kataloogis (2021). Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad ja potentsiaalsed kõrgema taimestikulise väärtusega koosluseosad, mille vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Täiendavaid taimestiku inventuure käesoleva KSH raames ei tehtud. Samas välistades potentsiaalselt kõrgema väärtusega koosluseosad tuulepargi asukohana väheneb oluliselt ka tõenäosus kõrge väärtusega taimekoosluste leidmiseks täiendavate uuringutega.
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa kattub nn riigi potentsiaalsete tuuleenergia eelisarendusaladega, kus on Keskkonnaagentuuri poolt tellitud loodusuuringud19. Taimestiku osas on valminud käesoleva KSH aruande koostamise ajaks taimestiku uuringud niiduelupaikade ja sooelupaikade osas. KSH aruandes on vastavaid uuringutulemusi 20 kasutatud. Metsaelupaikade uuringut Järva eriplaneeringu alale jäävate riigi uuringualade osas teadaolevalt ei teostata. Küll aga on taimestiku uuringu hanke lähteülesande koostamiseks Keskkonnaagentuuri poolt kaardistatud potentsiaalselt väärtuslikumad metsaelupaigad, mille paiknemist potentsiaalselt sobilikul alal TU1 ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa sobivuse hindamisel samuti arvestati juhul kui potentsiaalselt väärtuslik metsakooslus oli ortofoto alusel veel säilinud.
TU6, TU7, TU8 ja TU10 osas kasutati KSH aruande koostamisel lisaks ka esmaseid kaitsealuste taimeliikide ja väärtuslike taimekoosluste leiukohtade andmeid antud aladel läbiviimisel olevatest inventuuridest, mille lõpparuanded ei olnud KSH aruande koostamise ajaks valminud21.
4.1.1.2 Kaitsealused taimeliigid
Looduskaitse all olevad liigid on Eestis jagatud kolme kategooriasse. I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus kasvukohtadega, suures hävimisohus olevad liigid, mille edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav.
18 Diffendorfer et al. 2022. Wind turbine wakes can impact down-wind vegetation greenness. DOI 10.1088/1748 9326/ac8da9. 19 Eestimaa Looduse Fond. 2023. Sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile" osa 3 Leping nr. 4–5/23/3. 20 Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2023. Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile (loodusdirektiivi niiduelupaigad). LÕPPARUANNE.
21 Loodusekspert OÜ ja Midges OÜ käest saadud käsikirjalised materjalid seisuga september 2024.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
22
II kategooria looduskaitsealused liigid Eestis on liigid, mis esinevad väga piiratud alal või vähestes kasvukohtades ning mille arvukus langeb ning levila aheneb. III kategooria kaitsealused liigid Eestis on liigid, mis on suhteliselt tavalised, kuid on võimalik nende liikide arvukuse kriitiline langus. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus kaitsealuste taimeliikide kasvukohtadega on esitatud Tabel 2-s.
Tabel 2. Kaitsealuste taimeliikide leiukohtade kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 29.06.2023. Potentsiaalselt sobilike alade TU1 ja TU3 puhul on helerohelisel taustal kuvatud Keskkonnaagentuuri tellitud riigi tuulealade uuringu käigus kaardistatud kaitsealuste liikide leiukohad ja TU10 puhul alal 2024 a läbiviidud kaitsealuste taimede inventuuri tulemid.
Kood Nimi eesti k Nimi lad k Kaitse- kategooria
Alaga kattuv pindala (ha) ja lisainfo või arv
Potentsiaalselt sobilik ala TU1
KLO9305713 jalgtarn Carex rhizina II punktobjekt, vaatlus 1964. a
KLO9301094 suur käopõll Listera ovata III punktobjekt, vaatlus 1995. a
KLO9307938 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III punktobjekt, vaatlus 1995. a
KLO9301107 pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III punktobjekt, vaatlus 1995. a
KAUR 3125 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III üksikud, metsatee serv, 0,03 ha
15.08.2023
KAUR 3630 lodukannike Viola uliginosa III Sage, metsastuv luhasopp, 0,1 ha,
15.08.2023
KAUR 3256 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Üksikud, harvendatud noore
kuusiku serv, 0,03 ha, 21.09.2023
KAUR 3120 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Üksikud, endine heinamaa, 0,03 ha,
15.08.2023
KAUR 3123 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Üksikud, segamets, 0,3 ha,
15.08.2023
KAUR 3121 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Üksikud, segamets, 0,3 ha,
15.08.2023
KAUR 3124 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Üksikud, jõe kaldavall, 0,3 ha,
15.08.2023
KAUR 3124 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III Üksikud, segamets, 0,3 ha,
15.08.2023
KAUR 3293 laialehine neiuvaip Epipactis helleborine III 6 tk, harvendatud kuusiku serv, 0,1
ha, 15.08.2023
Potentsiaalselt sobilik ala TU3
KLO9403056 sulgjas õhik Neckera pennata III 3,15 (vaatlus 2020. a)
Potentsiaalselt sobilik ala TU4
KLO9305850 kaunis kuldking Cypripedium calceolus
II punktobjekt, vaatlus 1984. a
KLO9402578 sulgjas õhik Neckera pennata III 4,38 (vaatlus 2020. a)
KLO9403051 sulgjas õhik Neckera pennata III 12,55 (vaatlus 2020. a)
KLO9403052 sulgjas õhik Neckera pennata III 3,42 (vaatlus 2020. a)
KLO9402762 sulgjas õhik Neckera pennata III 1,75 (vaatlus 2020. a)
KLO9403055 sulgjas õhik Neckera pennata III 8,60 (vaatlus 2020. a)
KLO9346942 pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 8,60 (vaatlus 2020. a)
KLO9346814 harilik ungrukold Huperzia selago III 3,63 (vaatlus 2020. a)
KLO9347019 lodukannike Viola uliginosa III 3,63 (vaatlus 2020. a)
KLO9346780 harilik ungrukold Huperzia selago III 15,44 (vaatlus 2020. a)
KLO9346834 harilik ungrukold Huperzia selago III 5,51 (vaatlus 2020. a)
KLO9403058 sulgjas õhik Neckera pennata III 2,62 (vaatlus 2020. a)
KLO9403054 sulgjas õhik Neckera pennata III 1,51 (vaatlus 2020. a)
KLO9403053 sulgjas õhik Neckera pennata III 1,20 (vaatlus 2020. a)
Potentsiaalselt sobilik ala TU5
KLO9303110 kahelehine käokeel Platanthera bifolia III 19,80 (vaatlus 1997. a)
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
23
Kood Nimi eesti k Nimi lad k Kaitse- kategooria
Alaga kattuv pindala (ha) ja lisainfo või arv
KLO9305552 kaunis kuldking Cypripedium calceolus
II punktobjekt, vaatlus 1979. a
KLO9305701 kaunis kuldking Cypripedium calceolus
II punktobjekt, vaatlus 1984. a
KLO9308208 vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III punktobjekt, vaatlus 1984. a
KLO9306558 kahelehine käokeel Platanthera bifolia III Punktobjekt (vaatluse aeg puudu)
KLO9306825 vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III punktobjekt, vaatlus 1984. a
KLO9306133 kuradi-sõrmkäpp Dactylorhiza maculata
III Punktobjekt (vaatluse aeg puudu)
KLO9306222 kahelehine käokeel Platanthera bifolia III Punktobjekt (vaatluse aeg puudu)
KLO9306106 vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III punktobjekt, vaatlus 1984. a
Potentsiaalselt sobilik ala TU6
sulgjas õhik, pruunikas pesajuur
Neckera pennata Neottia nidus-avis
III 4,7 ha (2024)
Potentsiaalselt sobilik ala TU10
KLO9343660 kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
III 0,12 (vaatlus 2020. a)
KLO9343661 soo-neiuvaip Epipactis palustris III 0,12 (vaatlus 2020. a)
kaunis kuldking
Cypripedium calceolus
II 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii III 1 (2024)
kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
III 1 (2024)
kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
III 1 (2024)
kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
III 1 (2024)
kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
III 1 (2024)
kahkjaspunane sõrmkäpp
Dactylorhiza incarnata
III 1 (2024)
sulgjas õhik Neckera pennata III 1 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 1 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 30 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 1 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 1 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 2 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III u 20 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 1 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 1 (2024)
pruunikas pesajuur Neottia nidus-avis III 32 (2024)
Analüüsist ilmnes, et ainult potentsiaalselt sobilikele aladele TU1, TU3, TU4, TU5, TU6 ja TU10 jääb II ja III kaitsekategooria taimeliikide leiukohti. Teiste alade puhul kattuvus registreeritud kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega puudub. Alade varasem uuritust taimestiku osas võib samas pidada pigem
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
24
madalaks, v.a TU4, mille puhul on võrdlemisi suurel hulgal ajakohaseid leiukohtade andmeid. Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 puhul esineb teadaolevaid kaitsealuste taimeliikide leiukohtade andmeid hajutatult üle terve ala. Juba asukohavaliku staadiumis teadaolevad kaitsealuste liikide leiukohad on asjakohane enamikel juhtudel tuulepargi ehitusaladena välistada vältimaks olulist ebasoodsat mõju taimestikule. Asukohavaliku etapis tuleks olulise mõju vältimiseks välistada tuuleparkide asukohana EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi kohased viimase 5 aasta jooksul kaardistatud kaitsealuste taimede-, seente-, sammalde ja samblikuliikide pindalalised leiukohad. Selliseid andmeid võib pidada jätkuvalt ajakohasteks. Kasvukohtadel valgus- ja niiskusrežiimi säilimiseks mitte määrata võimalikke ehitusalasid lähemale kui 20 m kaitsealuse liigi leiukohast.
Kuivõrd analüüsist ilmnes, et potentsiaalselt sobilike alade uuritus on eelnevalt madal, siis kõigi alade (v.a potentsiaalselt sobilik ala TU1 ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa) puhul on vajalik täpsustav taimestiku inventuur võimalikel ehitusaladel tuvastamaks eeskätt võimalikke esinduslikke kaitsealuste taimeliikide kasvukohti. Potentsiaalselt sobilik ala TU1 terviklikult ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa on hõlmatud riigipoolse tuuleenergeetika potentsiaalsete eelisarendusalade loodusuuringutega, mis hõlmab ka kaitsealuste taimeliikide inventuuri. Niidu- ja sootaimede inventuuride käigus kaardistatud kaitsealuste taimeliikide andmed on kajastatud Tabel 2-s. Arvestades, et nii potentsiaalselt sobilike alade TU1 kui ka TU3 osas on niidu- ja sooelupaikade inventuuride käigus alasid inventeerinud pädevad botaanikud ning külastati ka niidu- ja sooelupaikade vahelisi alasid, siis nendelt aladelt täiendavalt oluliste (esinduslike) kaitsealuste liikide leiukohtade esinemine on vähetõenäoline. TU10 ja TU6-8 ala puhul on taimestiku täpsustav inventuur teostatud paralleelselt KSH aruande koostamisega. Inventuuri alusel esineb kaitsealuseid taimi hajusalt ja väiksearvuliste leiukohtadena. Esinduslikumate leiukohtade (kus taimi leidub rohkem kui 1 isend) säilimine on väljatöötatud tuulikute ja teede paiknemise korral tagatud.
4.1.1.3 Metsakooslused, sh vääriselupaigad
Kõigi 13 potentsiaalselt sobiliku ala puhul on valdavalt tegu metsamaadega. Tuulepargi rajamine eeldab tuulikute ehitusaladelt ja tuulepargiga seotud infrastruktuuri alustelt aladelt metsa raadamist22.
Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus metsamaaga, märgalaga, lageda alaga ja haritava maaga on esitatud Tabel 3-s. Maakasutuslikult väiksema keskkonnamõjuga pidavaks võib pidada tuuleparkide rajamist haritavale maale ning lagedatele aladele. Märgalade ja metsade puhul on tuulepargi rajamisega kaasnev muutus keskkonnatingimustes suurem ja seega ka reeglina keskkonnamõjud suuremad.
Tabel 3. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus metsamaaga, märgalaga, lageda alaga ja haritava maaga (ETAK andmed seisuga 28.08.2023. a).
Ala nr Ala pindala, ha
Metsamaa pindala, ha (% kogu alast)
Märgala pindala, ha (% kogu alast)
Lageda ala pindala, ha (% kogu alast)
Haritava maa pindala, ha (% kogu alast)
TU1 906,01 752,52 (83%) 12,60 (1%) 18,13 (2%) 116,80 (13%)
TU2 501,87 405,91 (81%) 2,94 (1%) 33,73 (7%) 55,47 (11%)
TU3 677,54 622,92 (92%) 7,41 (1%) 20,76 (3%) 25,91 (4%)
TU4 1703,15 1650,07 (97%) 16,26 (1%) 32,18 (2%) 2,27 (0%)
TU5 2583,09 2225,11 (86%) 251,20 (10%) 44,77 (2%) 59,45 (2%)
TU6 278,02 272,04 (98%) 3,61 (1%) 0,00 (0%) 2,27 (1%)
TU7 29,91 29,91 (100%) 0,00 (0%) 0,00 (0%) 0,00 (0%)
TU8 117,64 77,68 (66%) 2,87 (2%) 4,84 (4%) 32,27 (27%)
TU9 57,58 43,17 (75%) 3,94 (7%) 2,28 (4%) 8,18 (14%)
22 Raadamine on raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
25
Ala nr Ala pindala, ha
Metsamaa pindala, ha (% kogu alast)
Märgala pindala, ha (% kogu alast)
Lageda ala pindala, ha (% kogu alast)
Haritava maa pindala, ha (% kogu alast)
TU10 938,66 806,43 (86%) 10,88 (1%) 15,82 (2%) 104,42 (11%)
TU11 341,54 256,95 (75%) 5,93 (2%) 12,55 (4%) 66,10 (19%)
TU12 8,38 8,38 (100%) 0,00 (0%) 0,00 (0%) 0,00 (0%)
TU13 159,73 85,83 (54%) 43,55 (27%) 1,02 (1%) 28,49 (18%)
Lisaks metsa pindala vähenemisele on keskkonnamõju olulisuse hindamisel oluline ka mõjutatavate metsakoosluste ökoloogiline väärtus. Metsa ökoloogiliselt väga väärtuslikud osad määratakse metsa vääriselupaikadeks. Metsaseaduse kohaselt on metsa vääriselupaik (VEP) ala, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur. Vääriselupaikadele on võimalik negatiivse mõju avaldamine kui nende asukohtades või vahetus naabruses kavandatakse otsest ehitustegevust või sellega kaasnevaid tegevusi (nt raiet). Alade kattuvus vääriselupaikadega on esitatud Tabel 4-s.
Tabel 4. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus vääriselupaikadega. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 28.08.2023.
VEP kood VEP tüüp Alaga kattuv pindala, ha
Potentsiaalselt sobilik ala TU1
VEP211973 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad 2,26
VEP210932 Haavikud 1,15
VEP210931 Teised lehtmetsad 1,45
VEP211971 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,02
VEP211974 Teised lehtmetsad 0,05
Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU 1, ha 4,93
Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU 1, % 0,54
Potentsiaalselt sobilik ala TU2
VEP206347 Haavikud 1,80
Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU2, ha 1,80
Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU2, % 0,36
Potentsiaalselt sobilik ala TU3
VEP211163 Haavikud 1,12
VEP145061 Kuusikud ja kuusesegametsad 2,36
VEP210542 Teised lehtmetsad 1,75
Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU3, ha 5,23
Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU3, % 0,77
Potentsiaalselt sobilik ala TU4
VEP208728 Lepikud 2,24
VEP210537 Kuusikud ja kuusesegametsad 5,63
VEP145053 Kuusikud ja kuusesegametsad 6,91
VEP208648 Teised lehtmetsad 2,46
VEP208647 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,90
VEP210538 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad 1,75
VEP145054 Haavikud 2,29
VEP209171 Haavikud 3,38
VEP209174 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,85
VEP210541 Kuusikud ja kuusesegametsad 3,36
VEP210540 Märgalade männikud ja kaasikud 1,42
VEP145055 Kopratammide mõjualad 4,98
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
26
VEP kood VEP tüüp Alaga kattuv pindala, ha
VEP145059 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,54
VEP145057 Kuusikud ja kuusesegametsad 2,32
VEPL00276 Haavikud 1,84
VEP209176 Haavikud 2,63
VEPL00277 Haavikud 0,69
VEP145056 Kuusikud ja kuusesegametsad 2,48
VEP209173 Haavikud 1,51
VEP209172 Haavikud 1,20
VEP210539 Haavikud 1,56
VEP145062 Haavikud 0,22
Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU4, ha 51,79
Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU4, % 3,04
Potentsiaalselt sobilik ala TU5
VEP145064 Kuusikud ja kuusesegametsad 14,69
VEPL00221 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,71
VEP210922 Haavikud 0,04
VEP208361 Haavikud 0,66
VEP211963 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad 1,09
VEP145065 Kopratammide mõjualad 1,37
VEP145066 Kuusikud ja kuusesegametsad 4,52
VEP145067 Kuusikud ja kuusesegametsad 8,00
VEP145068 Haavikud 2,77
VEP211964 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad 1,36
Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU5, ha 35,21
Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU5, % 1,36
Potentsiaalselt sobilik ala TU10
VEP209901 Teised lehtmetsad 9,28
VEP211627 Haavikud 2,51
VEP205019 Kuusikud ja kuusesegametsad 0,01
VEP205018 Märgalade kuusikud ja kuusesegametsad 0,02
Vääriselupaikade kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU10, ha 11,82
Väärisaelupaikade kattuvuse osakaal potentsiaalselt sobiliku alaga TU10, % 1,26
Potentsiaalselt sobilikest aladest TU1, TU2, TU3, TU4, TU5 ja TU10 kattuvad osaliselt vääriselupaikadega. Alade puhul eristub selgelt potentsiaalselt sobilik ala TU4, kus esineb üle 3% pindalast vääriselupaikasid. Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 puhul on vääriselupaikade osakaal eriti kõrge ala lõunaosas. Arvestades vääriselupaikade tähtsust bioloogilise mitmekesisuse hoidmisel, siis tuleb edasisel planeerimisel nendele aladele paigutada tuulikud ja nende jaoks rajatav hoonestus, platsid ja teed rajada nii, et need ei kattuks vääriselupaikadega. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. VEP alade puhul tuleb arvestada vähemalt 50 m puhvriga reaalse ehitusala (st tiivik võib ulatuda lähemale) ja VEP vahel (va kui juba olemasolevad tingimused nt ehitusala ja VEP vaheline olemasolev kuivendussüsteem, välistavad ehitustegevuse täiendava mõju kandumise VEP alale). Turvasmuldadel paikneva metsa vääriselupaiga puhul rakendada veerežiimi muutvate rajatiste puhul kas 250 m kauguspuhvrit või ehituslikke meetmeid veerežiimi muutuse vältimiseks.
4.1.1.4 Loodusdirektiivi elupaigad väljaspool kaitsealasid
Euroopa Liidu looduskaitsealast tegevust korraldavaks seadusandlikuks aktiks on 1992. a vastu võetud Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
27
kohta ehk loodusdirektiiv (LD). Loodusdirektiivi eesmärgiks on kaitsta biotoope mitte ainult kui teatud looma- ja taimeliikide elupaiku/kasvukohti, vaid kui omaette väärtust omavaid nähtusi. Elupaigad on direktiivis defineeritud kui looduslikud või poollooduslikud maismaa või veealad, mis on eristatavad teistest oma geograafiliste, abiootiliste või biootiliste omaduste poolest. Kõrge väärtusega loodusdirektiivi kohaste elupaigatüüpide esinemisalad on kaitse all Natura 2000 võrgustikku kuuluvate loodusaladena. Samas on LD kohaseid elupaiku inventeeritud ka väljaspool kaitsealuseid alasid. LD elupaikasid esineb potentsiaalselt sobilikel aladel TU1, TU3, TU4, TU5, TU10 ja TU11 (Tabel 5).
Tabel 5. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide eraldiste kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 28.08.2023. Potentsiaalselt sobilike alade TU1 ja TU3 puhul on helerohelisel taustal kuvatud Keskkonnaagentuuri tellitud riigi tuulealade uuringu käigus kaardistatud niidu- ja sooelupaikade esinemisalad. potentsiaalselt sobiliku ala TU1 osas on EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed kuvatud hallil taustal, sest 2023. a KAUR uuring uuendab vastavaid andmeid.
id Elupaiga
kood Elupaiga nimetus
Alaga kattuva osa pindala, ha
Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse kohta)
Potentsiaalselt sobilik ala TU1
-2094945083 6450 Lamminiidud 3,81 Esinduslikkus: –23 Struktuuri säilimine: –24
1421145481 6450 Lamminiidud 1,08 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
-470045083 6450 Lamminiidud 1,23 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
108945481 6450 Lamminiidud 0,01 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
-1654345481 6450 Lamminiidud 0,11 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
1559545083 6450 Lamminiidud 0,08 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
-411245481 6450 Lamminiidud 0,15 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU1 kokku EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Keskkonnaagentuur andmete alusel 6,47
KAUR 25583 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud 10.26
Kultuuristamise mõjuga pärisaruniit, olnud kunagine põllumaa. Väikeseskaalaline liigirikkus madal, kuid eeldused paranemiseks head. Niit niidetud, hein koristatud. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III LK seisund: B
KAUR 25582 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud 3,07
Osalt endine põllumaa. Osalt üsna lootustandev (servad). Väikeseskaalaline liigitihedus madal. Häiring metsaveoroobastest üla ala, seetõttu ilme halvem, kui muidu võiks olla. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III LK seisund: C
KAUR 25581 6450 lamminiit 5,86 Piki Põltsamaa jõe kallast liigivaene kõrgrohustu, metsa pool suuresti tugevalt
23 Esinduslikkus: A – väga hea; B – hea; C – arvestatav; D – väheesinduslik; p – potentsiaalne elupaik. 24Struktuuri säilimine: I – väga hea; II – hea; III – keskmine.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
28
id Elupaiga
kood Elupaiga nimetus
Alaga kattuva osa pindala, ha
Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse kohta)
võsastunud lammipajustik. Osa suuremast lamminiidust. Kuivendust pole. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III LK seisund: C
KAUR 25580 6450 lamminiit 2,06
Osalt mätastunud, kuid muidu hästi säilinud luhaosa. Piirneb puhta kiirevoolulise jõelõiguga. Osalt madalsoine. Kuivendamist pole. Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II LK seisund: B
KAUR 25579 6450 lamminiit 0,92
Luha tagumised, osalt metsastuvad sopid. Lagedamad laigud olemuselt lammi-madalsoo, püsivad avatuna veerežiimi tõttu. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III LK seisund: C
KAUR 25573 6450 lamminiit 2,74
Lamminiit. Küllaltki hästi säilinud vaatamata kauasele hoolduse puudumisele. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III LK seisund: C
KAUR 25574 6270* Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
0,71
Niiske pärisaruniit. Kipub kinni kasvama. Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II LK seisund: B
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU1 kokku KAUR uuringu alusel
25,62
Potentsiaalselt sobilik ala TU3
-474645083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 7,69
Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III
KAUR 25268 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud 2,59
Pärisaruniit karbonaadivaesel mulla. Kultuuristamise mõjuga. Tõenäoliselt rohkem kui 10a hooldamata. Kogumikena jäneskastik. Floristiline väärtus keskmine, kasvab nt kullerkupp, värihein jt. Reljeef kohati veidi künklik. Väheselt võsa. Roopad. Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II LK seisund: B
KAUR 25269 6510 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud 7,7
Liigivaene ja eutrofeerunud, kuid taastumisvõimeline kultuuristatud niit. Kasvab kullerkupp. Puude katvus alla 1%. Reljeef kohati veidi künklik. Väheselt võsa. Roopad. Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III LK seisund: C
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU3 kokku
17,98
Potentsiaalselt sobilik ala TU6
9010 Vanad
loodusemtsad 4,7
Metsakoosluse väärtust mõjutavad negatiivselt sihid ja kraavid, kuid lisaks metsa
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
29
id Elupaiga
kood Elupaiga nimetus
Alaga kattuva osa pindala, ha
Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse kohta)
vanusele on väärtuseks struktuurielementide rohkus (vanad jämedad haavad, lamapuidu rohkus, surnud puidu rohkus, eriliigiline, täiuse varieeruvus). Kuna inimhäiringud on tugevad, siis hinnangu järgi on tegu metsaelupaigaga 9010*, kuid esinduslikkus on C. Samas on see ajapikku suurenemas. Tähtis on ka asjaolu, et selles koosluses on mitmed tähelepanu väärivate liikide nagu sulgjas õhiku, kännukatiku, limase hariksambliku, pruunika pesajuure kasvukohad
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU3 kokku
4,7
Potentsiaalselt sobilik ala TU4
693945540 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 0,88
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
-2017145083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 0,33
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
-72445481 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 3,79
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
-1189145083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 0,50
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
268545083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 1,53
Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III
-1855045083 6430 Niiskuslembesed
kõrgrohustud 6,45
Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
730745481 6430 Niiskuslembesed
kõrgrohustud 0,26
Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
-1409745083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 1,14
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
-988945083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 3,26
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: III
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU4 kokku
18,14
Potentsiaalselt sobilik ala TU5
1550045083 7110* Rabad 36,59 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
472045083 9080* Soostuvad ja soo-
lehtmetsad 5,14
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
-1221045083 7230 Liigirikkad madalsood
27,94 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
-1358745481 9010* Vanad
loodusmetsad 47,93
Esinduslikkus: D Struktuuri säilimine: III
-1779445481 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad
5,76 Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: II
1267445083 91D0* Siirdesoo- ja rabametsad
81,05 Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III
-1778045083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 25,43
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: III
-598245083 9050 Rohunditerikkad
kuusikud 1,58
Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III
2052045083 9010* Vanad
loodusmetsad 7,08
Esinduslikkus: B Struktuuri säilimine: III
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
30
id Elupaiga
kood Elupaiga nimetus
Alaga kattuva osa pindala, ha
Esinduslikkus (ja muu oluline info väärtuse kohta)
1127345481 7230 Liigirikkad madalsood
0,81 Esinduslikkus: D Struktuuri säilimine: III
1769945083 7230 Liigirikkad madalsood
7,31 Esinduslikkus: C Struktuuri säilimine: III
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU5 kokku
246,62
Potentsiaalselt sobilik ala TU10
-1629045083 6210*
Kuivad niidud lubjarikkal mullal
(olulised orhideede kasvualad)
2,56
Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
-1784745083 6530* Puisniidud 2,14 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
-23845083 6530* Puisniidud 0,11 Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU10 kokku
4,81
Potentsiaalselt sobilik ala TU11
-1893245083 6210*
Kuivad niidud lubjarikkal mullal
(olulised orhideede kasvualad)
1,96
Esinduslikkus: – Struktuuri säilimine: –
Kattuvus potentsiaalselt sobiliku alaga TU10 kokku
1,96
Analüüsist ilmnes, et LD elupaikadega kõrge kattuvus esineb potentsiaalselt sobilikul alal TU5. Tuulepargi rajamisel tuleb vältida tuulikute ja nendega seotud hoonestuse, platside ja teede rajamist LD elupaigatüüpide esinemisaladele. Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 puhul on kohane suurepindalalised LD elupaigatüüpide esinemisalad asukohavaliku alast välja arvata. LD elupaigatüüpide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Arvestada vähemalt 50 m puhvriga reaalse ehitusala (st tiivik võib ulatuda lähemale) ja A-B esinduslikkusega LD elupaigatüübi esinemisala vahel. LD heas seisundis (esinduslikkus A–B) märgala elupaigatüüpide puhul rakendada veerežiimi muutvate rajatiste puhul kas 250 m kauguspuhvrit või ehituslikke meetmeid veerežiimi muutuse vältimiseks.
4.1.1.5 Hindamise tulemused
TU1 potentsiaalselt sobiliku ala väärtuslikemad taimekooslused on seotud eeskätt Põltsamaa jõe lammiga (Joonis 7). TU1 potentsiaalselt sobiliku ala uuritus taimestiku ja taimekoosluste osas on hea (potentsiaalselt sobivatest aladest suurim). Planeeringu koostamisel on koostatud tuulikute põhimõttelise paiknemise skeem (Joonis 7). Alale on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt paigutada kuni 15 tuulikut koos vajaliku taristuga ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata. Ala on piisavalt suur ning väärtuslikke koosluse osasid on tuulikute ja taristu projekteerimisel võimalik vältida. Samuti ei esine alal teadaolevalt kaitsealuseid taimeliike, mille korral vajaduse ilmnemisel oleks üksikute isendite ümberasustamine välitatud liigi ökoloogiast lähtuvalt. Juhul kui alal ilmneb täiendavaid taimestikust tulenevaid kitsendusi, siis on ala piisavalt suur, et tuulikute ja taristu asukohta täpsustada. Planeeringu koostamisel koostatud põhimõtteliste tuulikute ja taristu lahenduse puhul säilitatakse väärtuslikud taimekooslused ja kaitsealuste taimeliikide
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
31
leiukohad. Tuulepargi rajamisega kaasnevana on oodata loodusliku ala asendumist tehislikuga u 2325 ha suurusel alal. Oluline ebasoodne mõju taimestikule puudub. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus. Arvestades planeeringuga lubatavat tuuliku asukoha edasist täpsustamisruumi (50 m), siis esineb ühe tuulikupositsiooni (TU1 pos 8) osas võimalus tuuliku asukoha nihkumisel elupaigatüübi 6510 esinemisalale selle kahjustamiseks. Tegu on C esinduslikkusega kooslusega ehk oodata ei ole olulist ebasoodsat mõju, kuid võimalusel tuleb siiski vältida niiduala pindala vähenemist.
Joonis 7. TU1 potentsiaalselt sobiliku ala ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
TU2 kattuvus teadaolevate kõrge väärtusega koosluste ja kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega on madal. Teada on ühe metsa vääriselupaiga esinemine. Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 uuritus taimestiku osas on samas madal ning esineb metsaalasid, mis ei ole tugevalt majandatud. Seega võib alal esineda seni kaardistamata kaitsealuste taimeliikide leiukohti ning väärtuslikke taimekooslusi. Teadaolevad taimestikust tulenevad välistused potentsiaalselt sobiliku ala TU2 puhul puuduvad.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 väärtuslikuimad taimekooslused on seotud majandamata metsaaladega (Joonis 8). Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 uuritus taimestiku ja taimekoosluste osas on võrdlemisi hea (eeskätt lõunaosas). Ala vähemuuritud põhjaosa puhul on tegu valdavalt metsaalaga, mis on ELME projekti raames valminud kaardikihi alusel metsade valitud haruldasemate suunisliikide potentsiaalse elupaigasobivus 26 on madal. Planeeringu koostamisel on koostatud tuulikute
25 Käesolevas töös arvestatakse tehisliku ala pindalaks 1,5 ha tuuliku kohta lähtuvalt KSH koostaja poolsele kogemusele tuuleparkide detailplaneeringute ja detailsete lahenduste koostamisel. Täpne pindala sõltub suuresti tuulepargi teede lahendusest (palju on võimalik kasutada olemasolevaid teid) ja sellest kas alale kavandatakse lisaehitisi (alajaamad jms). 26 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=fedd7d3e8c4b446f9109a557cf1adbe3
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
32
põhimõttelise paiknemise skeem (Joonis 8). Alale on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt paigutada kuni 16 tuulikut koos vajaliku taristuga ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata. Tuulepargi rajamisega kaasnevana on oodata loodusliku ala asendumist tehislikuga u 23 ha suurusel alal. Ala on piisavalt suur ning väärtuslikke koosluse osasid on tuulikute ja taristu projekteerimisel võimalik vältida. Juhul kui alal ilmneb täiendavaid taimestikust tulenevaid kitsendusi, siis on ala piisavalt suur, et tuulikute ja taristu asukohta täpsustada. Samuti ei esine alal teadaolevalt kaitsealuseid taimeliike, mille korral vajaduse ilmnemisel oleks üksikute isendite ümberasustamine välitatud liigi ökoloogiast lähtuvalt. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus. Arvestades planeeringuga lubatavat tuuliku asukoha edasist täpsustamisruumi (50 m), siis esineb ühe tuulikupositsiooni (TU3-2 pos 1) osas võimalus tuuliku asukoha nihkumisel lõuna suunda VEP145061 kahjustamiseks. Tuuliku nihutamine VEPiga külgnevast maaparandussüsteemi kraavist lõunapoole ei ole lubatav, sest see võib põhjustada olulist ebasoodsat mõju.
Joonis 8. Potentsiaalselt sobilik ala TU3 ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
Taimestikust tulenevad otsesed välistused potentsiaalselt sobiliku ala TU4 puhul tuulepargi rajamiseks puuduvad. Samas kattuvus teadaolevate kõrge väärtusega koosluste ja kaitsealuste taimeliikide leiukohtadega on antud ala puhul käsitletud potentsiaalsete alade võrdluses suur (Joonis 9). Eeskätt ala lõunaosas esineb arvukalt metsa vääriselupaikasid ja märgalasid, kuhu tuulikute ja nendega seotud taristu rajamine tuleks välistada.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
33
Joonis 9. Potentsiaalselt sobilik ala TU4 paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 puhul esinevad ulatuslikud kattuvused märgaladega ning märgaladega seotud soo- ja metsakooslustega (Joonis 10). Samas arvestades, et tegu on väga ulatusliku alga, siis välistades tuulepargi asukohana märgala kooslused, metsa vääriselupaigad ja kaitsealuste taimeliikide leiukohad jääb alale jätkuvalt piisavalt ruumi, kus taimestikust tulenevad piirangud tuulepargi rajamisele puuduvad.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
34
Joonis 10. Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
Potentsiaalselt sobilike alade TU6, TU7 ja TU8 väärtuslikemad taimekooslused on seotud märgaladega (Joonis 11). Alade uuritus taimestiku ja taimekoosluste osas on eelnevalt olnud kesine, kuid arvestades alade ulatust on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt paigutada kuni 16 tuulikut koos vajaliku taristuga ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata. Aladel olulisi taimestikulisi väärtusi ka 2024 a läbiviidud taimestiku inventuuri esialgsete tulemuste alusel ei leidunud (va üks 9010 eraldis TU6 alal, mis on väljatöötatud tuulikute paigutuse puhul säiliv). Planeeringu raames väljatöötatud tuulikute põhimõtteliste asukohtade korral (Joonis 11) puudub kattuvus teadaolevate metsa vääriselupaikade, kaitseluste taimeliikide ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladega. Samuti ei jää ükski tuulik nende mõjualasse. ELME projekti raames valminud kaardikihi alusel on alal metsade valitud haruldasemate suunisliikide potentsiaalse elupaigasobivus27 madal.
TU7 positsioon 3 tuuliku puhul kaasneb selle rajamisega Tamsi - Jalametsa vaheline soomänniku servaala vähenemine. Koosluse üldhinnanguks on antud 2009 aastal D ja alal on ortofoto alusel toimunud raieid, mis koosluse seisundit on eeldatavalt veelgi halvendanud. Seega on tegu väheolulise ebasoodsa mõjuga. Tuulepargi rajamisega kaasnevana on oodata loodusliku ala asendumist tehislikuga u 24 ha suurusel alal. Ala on piisavalt suur ning väärtuslikke koosluse osasid on tuulikute ja taristu projekteerimisel võimalik vältida. Alal ei esine teadaolevalt kaitsealuseid taimeliike, mille korral vajaduse ilmnemisel oleks üksikute isendite ümberasustamine välitatud liigi ökoloogiast lähtuvalt. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
27 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=fedd7d3e8c4b446f9109a557cf1adbe3
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
35
Joonis 11. Potentsiaalselt sobilike alade TU6, TU7, TU8 paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
Taimestikust tulenevad otsesed välistused potentsiaalselt sobiliku ala TU9 puhul tuulepargi rajamiseks puuduvad. Alal esineb teadaolevalt üks väike märgala, mida on võimalik tuulepargi rajamisel vältida.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU10 väärtuslikemad taimekooslused on seotud majandamata metsaaladega (Joonis 12). Potentsiaalselt sobiliku ala TU10 uuritus taimestiku ja taimekoosluste osas on keskmine ning alale on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt paigutada kuni 20 tuulikut koos vajaliku taristuga ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata. Planeeringu raames väljatöötatud tuulikute põhimõtteliste asukohtade korral (Joonis 12) puudub kattuvus teadaolevate metsa vääriselupaikade, kaitseluste taimeliikide ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladega. ELME projekti raames valminud kaardikihi alusel on alal metsade valitud haruldasemate suunisliikide potentsiaalse elupaigasobivus28 madal. Samuti ei jää ükski tuulik nende mõjualasse. Tuulepargi rajamisega kaasnevana on oodata loodusliku ala asendumist tehislikuga u 30 ha suurusel alal. Ala on piisavalt suur ning väärtuslikke koosluseosasid on tuulikute ja taristu projekteerimisel võimalik vältida. Planeeringu koostamisel koostatud indikatiivse tuulikute ja taristu lahenduse puhul säilitatakse väärtuslikud taimekooslused ja kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Oluline ebasoodne mõju taimestikule puudub. Alal ei esine teadaolevalt kaitsealuseid taimeliike, mille korral vajaduse ilmnemisel oleks üksikute isendite ümberasustamine välitatud liigi ökoloogiast lähtuvalt. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
28 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=fedd7d3e8c4b446f9109a557cf1adbe3
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
36
Joonis 12. Potentsiaalselt sobiliku ala TU10 ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU11 väärtuslikemad taimekooslused on seotud märgaladega (Joonis 13). Ala uuritus taimestiku ja taimekoosluste osas on keskmine ning alale on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt rajada tuulepark ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata. Potentsiaalselt sobilik ala on piisavalt suur ning väärtuslikke koosluseosasid on tuulikute ja taristu planeerimisel võimalik vältida.
Potentsiaalselt sobilikul alal TU12 väärtuslike taimekoosluste esinemise kohta andmed puuduvad. Taimestikust tulenevad välistused potentsiaalselt sobilikul alal tuulepargi rajamisele puuduvad.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
37
Joonis 13. Potentsiaalselt sobiliku ala TU11 paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU13 väärtuslikemad taimekooslused on seotud märgaladega (Joonis 14). Potentsiaalselt sobiliku ala TU13 uuritus taimestiku ja taimekoosluste osas on keskmine ning potentsiaalselt sobilikule alale on võimalik taimestikust ja taimekooslustest lähtuvalt paigutada kuni neli tuulikut koos vajaliku taristuga ilma olulist ebasoodsat mõju taimestikule avaldamata. ELME projekti raames valminud kaardikihi alusel on alal metsade valitud haruldasemate suunisliikide potentsiaalse elupaigasobivus29 madal. Potentsiaalselt sobilik ala on piisavalt suur ning väärtuslikke koosluseosasid on tuulikute ja taristu projekteerimisel võimalik vältida. Potentsiaalselt sobiliku ala lõunaosa märgala ei ole tuulepargi asukohaks märgalakoosluse esinemise tõttu sobilik. Planeeringu raames väljatöötatud tuulikute põhimõtteliste asukohtade korral (Joonis 14Joonis 12) puudub kattuvus teadaolevate metsa vääriselupaikade, kaitseluste taimeliikide ja loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladega. Samuti ei jää ükski tuulik nende mõjualasse. Alal ei esine teadaolevalt kaitsealuseid taimeliike, mille korral vajaduse ilmnemisel oleks üksikute isendite ümberasustamine välitatud liigi ökoloogiast lähtuvalt. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
29 https://www.arcgis.com/home/item.html?id=fedd7d3e8c4b446f9109a557cf1adbe3
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
38
Joonis 14. Potentsiaalselt sobiliku ala TU13 ja indikatiivsete tuulikute ja tuulepargi taristu paiknemine kõrge väärtusega taimekoosluste suhtes.
4.1.1.6 Meetmed ja edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Asukohavaliku etapis tuulikute asukohtade põhimõttelisel määramisel, detailse lahenduse koostamisel ja projekteerimistingimustega menetluses trasside asukohtade täpsustamisel rakendatavad meetmed:
Metsa vääriselupaikasid tuleb säilitada. Vääriselupaikade vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. VEP alade puhul tuleb arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala30 ja VEP vahel või näha ette ehituslikud meetmed veerežiimi muutuse vältimiseks. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus vääriselupaiga ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, mis välistab ehitustegevuse mõju vääriselupaigale.
A ja B väärtusega loodusdirektiivi (LD) elupaigatüüpide esinemisalad tuleb säilitada ja C ning madalama esindusega LD elupaigatüüpide esinemisalad on soovitatav säilitada. LD elupaigatüüpide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Liigniiskete koosluste puhul arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala ja LD elupaigatüübi vahel või näha ette ehituslikud meetmed veerežiimi muutuse vältimiseks. Väiksem puhver on lubatav olukordades, kus heas seisundis LD elupaigatüübi ja kavandatava ehitusala vahele jääb juba nt toimiv maaparanduskraav, mis välistab ehitustegevuse mõju väärtuslikule kooslusele. Kaitstavatele aladele jäävate LD märgala elupaigatüüpide puhul rakendada veerežiimi muutvate rajatiste puhul kas 250 m kauguspuhvrit või ehituslikke meetmeid veerežiimi muutuse vältimiseks.
30 Reaalse ehitusalana mõeldakse tuulikute rajamisel, käesoleva KSH kontekstis, ala kus reaalselt teostatakse ehitustegevust (pinnasetöid), mitte ehitusseadustiku mõistes ehitusalust pinda, mille hulka kuulub ka laba horisontaalprojektsioon maapinnal.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
39
Teadaolevaid I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime- ja seeneliikide kasvukohti tuleb üldjuhul säilitada. Keskkonnaameti nõusolekul on lubatud II kaitsekategooria taime ja seeneliikide leiukohtade kahjustamine nende väheesinduslikes populatsioonides. III kaitsekategooria kasvukohtade puhul tuleb tagada liigi elupaiga säilimine. Asukohavaliku etapis tuleks olulise mõju vältimiseks välistada tuuleparkide asukohana EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi kohased viimase 5 aasta jooksul kaardistatud kaitsealuste taime-, seene-, sambla ja samblikuliikide pindalalised leiukohad. Selliseid andmeid võib pidada jätkuvalt ajakohasteks. Kasvukohtadel valgus- ja niiskusrežiimi säilimiseks mitte määrata võimalikke ehitusalasid lähemale kui 20 m kaitsealuse liigi leiukohast.
Eelnevate kõrgema väärtusega looduskoosluste välistamistega on vähendatud oluliselt tõenäosust kaitsealuste taime-, seene-, sambla- ja samblikuliikide esinemiseks potentsiaalsetel tuulikute ehitusaladel. Seega taimestiku vaatest võib pidada olulist ebasoodsat mõju kõrge väärtusega taimekooslustele välistatuks ning hinnata tuulepargi rajamist väljaspool välistatud alasid taimestiku mõjude vaatest elluviidavaks.
Rajada elektriühendused maakaablitega, mis vähendab oluliselt raadamise vajadust.
Tuuleparkide edasisel planeerimisel (st detailse lahenduse koostamisel) või projekteerimisel tuleb:
Tuulepargi edasisel kavandamisel teostada kaitsealuste taimeliikide inventuur vegetatsiooni perioodil Eesti taimestikku tundva botaaniku poolt tuulikute ja trasside alustel aladel ja nendest 50 m raadiuses. Inventuuri ei pea teostama haritavatel maadel ja tehislikel aladel, kus kaitsealuste liikide leidumise tõenäosus on väga väike. Inventuuri käigus kaitsealuste liikide leiukohtade tuvastamisel kavandada vastavalt kasvukoha esinduslikkusele ja liigi kaitsekategooriale kas leiukoha säilitamine või nõuetekohane ümberasustamine. Arvestama peab, et kaitsealuse liigi isendit tohib loodusest eemaldada ümberasustamise eesmärgil üksnes siis kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit31 . Kaitsealuse liigi ümberasustamine toimub Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras32.
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 terviklikult ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa (TU3.3) on hõlmatud riigipoolse tuuleenergeetika eelisarendusalade loodusuuringutega, mis hõlmab ka kaitsealuste taimeliikide ja taimekoosluste inventuuri. Nendel aladel taimestiku uuringut ei pea uuesti teostama, alad on piisavalt uuritud.
Alade puhul, millel soovitakse rakendada edasist tuulepargi kavandamist projekteerimistingimustega tuleb rakendada järgmisi meetmed:
Tuulepargi edasisel projekteerimisel (sh teede ja trasside asukohtade täpsustamisel) tuleb arvestada kõrge väärtusega taimekoosluste paiknemisega. Tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tuleb tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju taimestikule kui KSH käigus hinnatud lahendus. See tähendab, et üldjuhul ei ole lubatav tuulikupositsioone nihutada väärtuslikele taimekooslustele lähemale kui hinnatud asukohad. Erand võib olla lubatav mõjuulatust vähendavate ehituslike meetmete rakendamisel. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
− TU1 pos 8 ehitusala nihutamine elupaigatüübi 6510 esinemisalale ei ole lubatav.
− TU3-2 pos 1 VEP145061 külgnevast kraavist lõunapoole ei ole lubatav.
Kaablitrasside ehitamisel poollooduslike koosluste või loodusdirektiivi elupaigatüüpide esinemisaladele tuleb süvistamisel kaevatav materjal eemaldada kihtide kaupa – rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult
31 Looduskaitseseaduse § 58 lg 5 32 Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
40
looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad.
Tuulepargi ehitiste, rajatiste, teenindusteede servade niitmine teostada võimalusel sagedusega kuni üks kord aastas. Võrdlemisi harv niitmine aitab soodustada liigilist mitmekesisust.
4.1.2 Mõju linnustikule
Tuulepargid võivad mõjutada linde peamiselt kolmel viisil: 1) linnud võivad hukkuda kokkupõrke tõttu tuuliku laba või mastiga33. 2) häirimine võib põhjustada elupaikade kasutamise vähenemist või lindude ümberasumist
potentsiaalselt sobilikult alalt34. 3) elupaikade hävimine ja muutmine põhjustab muutusi linnustikus35.
Tuulikute mõju linnustikule avaldub kõige selgemalt kokkupõrkesuremuses – lendavad linnud võivad põrkuda tuulikutega (eelkõige tuuliku labadega, kuid on ka näiteid lindude lendamisest vastu tuuliku masti) ja kaasneva infrastruktuuriga ning saada surma või vigastada. Lindude kokkupõrked tuulikutega ei ole valdavalt sagedased, kuid on teada mitmeid näiteid, kus tuuleparkides on hukkunud ka palju linde või kaitsealuste liikide isendeid. Risk sõltub eelkõige tuulepargi asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest. Suhteliselt sagedamini põrkuvad tuulikutega liuglendurid sh toonekurelased ja kurelised ning eelkõige röövlinnud35, kes tihtipeale ei väldi tuuleparke36.
Kokkupõrkeoht seondub teisalt ka barjääriefektiga – vältimaks tuuleparki peavad linnud lendama tuulepargist mööda või kõrgemalt üle, mis vähendab teatud elupaikade kasutatavust või suurendab lindude energiakulu. Barjääriefekt avaldab olulisemat mõju pigem suuremate tuuleparkide puhul või ka juhul kui tuulepark rajada lindude regulaarsele liikumisteele (nt rändeteele või igapäevasele lennuteele pesitsusala ja toitumisala vahel). Arvestades Järva valla eriplaneeringu alade suurust ja paiknemist sisemaal, peamistest rändekoridoridest eemal, siis antud eriplaneeringu puhul olulist barjääriefekti teket linnustiku osas oodata ei ole.
Tuuleparkide rajamisega kaasneb ka otsene linnustiku elupaigakadu ning häiringutest tulenev elupaiga kvaliteedi langus. Tuulikute rajamisest tulenev otsene elupaigakadu on enamasti suhteliselt vähene, kuid tuulikute ehitusplatsidele tuleb arvestada lisaks juurde juurdepääsuteede ja elektriliitumiste rajamine. Tuulepargist tulenevad ning elupaiga kvaliteeti mõjutavad häiringud avalduvad nii ehitusetapis, tuulikute töötamise ajal kui lammutamisetapis. Häiringu allikaks võivad olla tuulikud iseenesest (sh tuulikute poolt tekitatav müra, valguse-varjude vilkumine, vibratsioon) ja/või nendega seotud muu infrastruktuur või tuulepargiga seotud senisest intensiivsem inimeste liikumine36 (nii tuuleparkide hooldus kui rajatud juurdepääsuteid kasutavad muud liiklejad). Häiringu mõju ulatus ja olulisus on erinev, sõltudes liigist ja liigirühmast ja võimalikust harjumisest tuulikutega.36. Tuuleparkidega seotud häiringutele tundlikemaks (seega ka tuuleparke enam vältivateks) linnurühmadeks on peetud luikesid, hanesid, kurgi, kahlajaid ja mõningaid liike värvulistest. Uuringud
33 Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid. 34 Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42. 35 Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp. 36 Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
41
on kinnitanud, et ka näiteks metsakanalised (nt metsised)37,38 väldivad tuuleparkide alasid. Häiringute tulemusel ei pruugi linnud enam kasutada potentsiaalselt sobilikul alal või läheduses olevat elupaika, või kasutavad seda harvemini, mille tulemusel populatsiooni jaoks kasutatava elupaiga pindala väheneb.
Linnustikule avalduva mõju vähendamisel on seega esmane ülesanne tuulepargi hoolikas asukohavalik. Asukohavaliku esmaseks ülesandeks on vältida tuulikute kavandamist linnustiku seisukohalt kõige tundlikumatele aladele ning ohustatud häirimistundlike või kokkupõrkealtide liikide elupaikade lähedusse.
4.1.2.1 Hindamise metoodika
Mõju linnustikule hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid kaitsealuste linnuliikide kohta andmebaasidest EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) ja PlutoF.
Must-toonekurele sobilikke toitumisveekogude andmete osas on kasutatud GPS-iga varustatud must- toonekurgede 2007–2022 aasta andmestikku39, juhul kui see vastava piirkonna kohta olemas on olnud. Potentsiaalselt sobilike alade osas antud andmestiku alusel toitumisveekogusid ei paiknenud, kuid see tuleneb pigem antud piirkonnas saatjaga linnu puudumisest. TU1, TU3, TU6-8 aladel on lisaks välivaatluste käigus hinnatud kõigi eesvoolude, ojade ja jõgede sobivust (vee läbipaistvust, põhja struktuuri, kalade olemasolu) must toonekure toitumisveekogudena kasutamiseks.
Hinnates potentsiaalselt sobilike alade eri osade sobivust tuulepargi arendamiseks lähtuti peamise infoallikana EOÜ ja Kotkaklubi poolt 2022. a koostatud üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsi (edaspidi analüüs) soovitustest 40 . Analüüsi kaardiandmete osas veenduti EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri, keskkonnaseire andmete, maakasutuse analüüsi ja vajadusel ka kohtvaatlustega, et tegu on aja- ja asjakohaste andmetega.
Esmase kaardiandmete analüüsi tulemusena kitsendati potentsiaalselt sobilikke alasid jättes väliuuringutest välja alad või alade osad, mille osas juba andmebaasi andmete alusel oli asjakohane need linnustiku vaates sobimatuks määrata. Selliste alade puhul esines kõrge kattuvus mitme I ja II kaitsekategooria liigi elupaikade tuumaladega, mille suhtes puudus kahtlus, et vastav elupaik oleks muutunud liigile sobimatuks. Sellisteks aladeks osutusid potentsiaalselt sobilikud alad TU2 ja TU4 (täpsem analüüs ptk 4.1.2.2).
Välivaatlused viidi läbi aladel, mida esmasel kameraalsel analüüsil ei peetud linnustiku vaatest selgelt ebasobivaks. Asukohavaliku etapi linnustikualaste külastuste eesmärgiks oli alal leiduvate elupaikade omaduste täpsustamine ning andmebaasiandmete täiendamine. Potentsiaalselt sobilikel aladel TU1, TU3, TU5 ja TU6 valiti eelneva kaardianalüüsi alusel 300–500 m vahemaadega vaatluspunktid, mida kontrolliti hommikustel linnuloendustel. Ühes punktis viibiti ca 5 minutit, mil kõik linnuliigid kokku loendati. Punktide vahelistel aladel ning kuni 500 m kauguseni potentsiaalselt sobilikust alast märgiti üles olulised ja kaitsealused linnuliigid vastavalt “Üle-eestilise maismaalinnustiku analüüs, 2022” lisas 7 esitatud linnuliikide nimekirjale (lk 149). Välitööd toimusid 21.06.2023 ning 30.06.2023 (potentsiaalselt sobilikul alal TU1 määrati 49 vaatluspunkti), 05.07.2023, 06.07.2023 (potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunapoolne ala, kuhu määrati 21 vaatluspunkti), 14.06.2023, 15.06.2023, 19.06.2023,
37 Coppes, J., Braunisch, V., Bollmann, K., Storch, I., Mollet, P., Grünschachner-Berger, V., Taubmann, J., Suchant, R., Nopp- Mayr, U., 2020. The impact of wind energy facilities on grouse: a systematic review. Journal of Ornithology (2020) 161:1–15. 38 Taubmann, J., Kämmerle, J-L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I,, Fiedler, W., Suchant, R. and Coppes, J., 2021. Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology 2021 (1),. https://doi.org/10.2981/wlb.00737. 39 Kotkaklubi. 2022. Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine. 40 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
42
30.06.2023, 05.07.2023 (potentsiaalselt sobilikul alal TU5 määrati 104 vaatluspunkti), 14.06.2023, 15.06.2023 (potentsiaalselt sobilikul alal TU6 määrati 21 vaatluspunkti). Väliuuringu mahu määramisel lähtuti KSH programmist ja riigihanke 255426 tehnilisest kirjeldusest, mille kohaselt KSH I etapi aruande koostamisel ei ole vaja koostada ulatuslikke ja pikaajalisi (st rohkem kui pool aastat kestvaid) loodusuuringuid/vaatlusi.
Potentsiaalselt sobilike alade TU7, TU8 ja TU9 puhul lähtuti potentsiaalselt sobilike alade TU1, TU3, TU5 ja TU6 läheduses paiknevatest sihtliikidest ning arvestati, et enamik sihtliikide puhvritest, mis mõjutavad potentsiaalselt sobilikke alasid TU1, TU3, TU5 ja TU6, mõjutavad kaudselt või otseselt potentsiaalselt sobilikke alasid TU7, TU8 ja TU9.
Põhjapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel (TU10, TU11 ja TU13) genereeriti potentsiaalselt sobilike alade suurusele vastavalt QGIS (ver.3.32) programmis juhupunktid (potentsiaalselt sobilikul alal TU10 määrati 20 juhupunkti, potentsiaalselt sobilikul alal TU11 määrati 15 juhupunkti ning potentsiaalselt sobilikul alal TU13 määrati 10 juhupunkti) teineteisest 200 m kaugusele. Potentsiaalselt sobilikel aladel TU10, TU11 ja TU13 viidi välitööd läbi 16.04.2023, 21.04.2023, 07.05.2023, 13.05.2023, 17.05.2023, 18.05.2023, 09.06.2023, 16.06.2023, 17.06.2023, 21.06.2023, 06.07.2023, 07.07.2023, 10.07.2023 ja 11.07.2023. Punktide vahelistel aladel pöörati samuti tähelepanu olulistele ja kaitsealustele sihtliikidele.
Lisaks otseselt käesoleva KSH koostamise alusuuringuna teostatud linnustiku esmasele analüüsile arvestati hinnangute andmisel ka potentsiaalseid sobilikke alasid hõlmavaid teisi linnustiku uuringuid.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa, potentsiaalselt sobiliku ala TU12 ja TU1 puhul arvestati Keskkonnaagentuuri koordineerimisel projekti „Tuuleenergeetika arendamiseks täiendavate alade kaardistamine“ raames teostatud linnustiku uuringuid. Lisaks on osade potentsiaalselt sobilike alade puhul (alad TU1, TU3, TU6, TU7, TU8, TU10) vastava huvitatud isiku tellimusel läbiviimisel täpsustavaid linnustiku uuringuid. Ülevaade, millised linnustiku inventuurid august 2024 seisuga olid erinevatel potentsiaalselt sobilikel aladel tehtud ja KSH koostajale kättesaadavad, on esitatud järgnevas tabelis.
Tabel 6. Potentsiaalselt sobilikel aladel läbiviidud linnustiku uuringud august 2024 seisuga. Arvestatud on 2023 ja 2024 aastal teostatud KSH koostajale teadaolevaid töid.
Uuring TU1 TU2 TU3 lõunao sa
TU3 põhj aosa
TU4 TU5 TU6 TU7 TU8 TU9 TU10 TU11 TU12 TU13
Kaardi- ja andmebaaside analüüs KSH mahus
Punkt- vaatlused
Kevad KAUR KAUR
Suvi KAUR
KAUR
Sügis KAUR KAUR
Rähnide ja laanepüü loendus
KAUR KAUR KAUR
Kakkude loendus
KAUR KAUR
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
43
Metsise ja tedre otsimine
KAUR KAUR
Punktloendus
Röövlindude pesapaikade otsimine ja territooriumi kaardistamine
4.1.2.2 Hindamise tulemused
Linnustiku hinnangud on esitatud eriplaneeringu esmaste alade kohta vastavalt nende potentsiaalsele sobivusele tuulepargi rajamiseks linnukaitselisest seisukohast. Linnustiku hinnangus ei ole ühtegi potentsiaalselt sobilikku ala otseselt välistatud võimaliku tuulepargi alana, kuid nn punastel aladel on tõenäoline olulise ebasoodsa mõju avaldumine linnustikule. Menetluslikus vaates ei ole punastel aladel veendumust planeeringu elluviidavuse osas ning nendel detailsest lahendusest loobumine ei ole kindlasti võimalik. Suure tõenäosusega ei pruugi sellistel aladel olla võimalik ka täpsustavate uuringutega tuulikutele sobilike asukohtade leidmine, kuid põhimõtteliselt võib sellistel aladel uuringuid jätkata.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 osas tegu on valdavalt metsaalaga, ala keskosas on haritav põllumaa ja ala piirneb Põltsamaa jõe ja Võllinge ojaga. Tegu on Endla linnualale kõige lähemal paikneva potentsiaalselt sobiliku alaga.
Potentsiaalselt sobilikul alal TU1 esinevad EOÜ maismaalinnustiku analüüsi alusel mitmed I kaitsekategooria haukaliste võimalikud esinemisalad.
Potentsiaalselt sobilikust alast TU1 itta jääb hiljuti asustatud väike-konnakotka elupaik (KLO9128905). Potentsiaalselt sobilik ala TU1 jääb osaliselt elupaika ümbritsevasse EOÜ analüüsi kohasesse tsoon 1 ehk elupaiga tuumala ja osaliselt tsoon 3 ehk tähelepanu väärivale alale. Pole alust arvata, et antud elupaik oleks muutunud või lähitulevikus muutumas sobimatuks. 2024 a läbiviidud avamaastike linnuloenduse alusel on ala sobiv ja soodsas seisundis. Arvestades liigi tavapärast kodupiirkonna suurust (liigi kaitse tegevuskavast lähtuvalt), siis lähemale kui 2 km tuulikute rajamine peaks olema võimalik ainult elupaigakasutuse eksperthinnangu alusel. 2 km raadiuses esineb kõrgendatud hukkumisrisk kokkupõrgetes tuulikutega. Eksperthinnangu koostamiseks on vajalik elupaigakasutuse vaatlused või linnu saatjaga varustamine. Sellest lähtuvalt on leiukohast 2 km raadiusesse jääv ala tsoneeritud ebasoovitavaks. Antud pesitsuskoha paiknemist arvestades on tõenäoline, et väike- konnakotka toitumisalad on osaliselt seotud potentsiaalselt sobiliku ala TU1 piiriks oleva Põltsamaa jõe kaldaaladega. Sellest lähtuvalt võib tuulepargi asukohana ebasoovitavaks lugeda lisaks ka jõe lammialasid. Eelnevast lähtuvalt on nii Põltsamaa jõe kui ka Võllinge oja kaldaalad 300 m ulatuses tsoneeritud ebasoovitavateks aladeks. Arvestades ülejäänud ala paiknemist väljaspool väike- konnakotka tavapärast toitumisala ulatust ning väike-konnakotkale sobilike toitumisbiotoopide vähesust, siis sellise ala kitsendamise korral tuulepargi rajamisega allesjäävale alale olulist ebasoodsat mõju väike-konnakotka elupaigale ei ole oodata.
Tuulepargi arendussooviga seoses läbiviidava täpsustava linnustiku inventuuri käigus41 on TU1 alal ja selle lähialal leitud veel mitu eelnevalt registreerimata väike-konnakotka asustatud elupaika, mis on koheselt kaitse alla võetud ka püsielupaikadena KLO3003008 ja KLO3003014. Arvestades lisandunud infot, konnakotkale sobilikku toitumismaastiku paiknemist ning alal teostatud kevadiste ja suviste
41 Läbiviia Midges OÜ, inventuuri lõpparuanne valmib 2024 a lõpus.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
44
punktvaatluste tulemusi, siis on asjakohane mõlemale püsielupaigale jäävate pesade osas avamaastikus rakendada 2 km ja metsaalal 1,5 km puhverala, kuhu tuulikuid ei rajata. Seega tuleb loobuda esialgu väljatöötatud tuulepargi eskiisis (märts 2024 seisuga) tuuliku positsioonide 6, 7, 10 ja 12 rajamisest. Lisaks on nii Põltsamaa jõe kui ka Võllinge oja kaldaalad 300 m ulatuses tsoneeritud ebasoovitavateks aladeks. Kõigi TU1 alale rajatavate tuulikute puhul tuleb rakendada kokkupõrke tõenäosust vähendavaid leevendusmeetmeid.
Merikotka elupaik (KLO9124718) paikneb potentsiaalselt sobilikust alast TU1 u 4 km lõunas (st potentsiaalselt sobilik ala TU1 jääb nn tsoon 3 ehk tähelepanu vajavale alale). EELIS alusel on pesa olnud viimati asustatud 2021. a. Ortofoto põhjal on pesapuu ümbrus uuendusraie käigus hävinud. Merikotkas eelistab pesitseda metsas või selle servas ja võimalusel väldib pesitsemist lageraielankide säilikpuudel, kus on küll 10% pesadest, kuid seal on madalam keskmine produktiivsus42. Arvestades siiski merikotka võimalikku esinemist piirkonnas, siis on nii Põltsamaa jõe kui ka Võllinge oja kaldaalad 300 m ulatuses tsoneeritud ebasoovitavateks aladeks. Tegu on potentsiaalsete toitumisaladega. Välistades jõe kaldaalad, siis potentsiaalselt sobilikule alale TU1 merikotka jaoks teisi soodsaid toitumisalasid ei jää ning liigi esinemine alal on eeldatavalt pigem juhuslikku laadi. Seega olulist ebasoodsat mõju merikotka elupaigale ei ole oodata.
Kaljukotka elupaik (KLO9126531) jääb potentsiaalselt sobilikust alast TU1 u 5 km kaugusele Endla rabasse (st potentsiaalselt sobilik ala TU1 jääb nn tsoon 3 ehk tähelepanu vajavale alale). Kaljukotkas vajab pesitsemiseks puutumata metsa- ja loodusmaastikku, milleks Eestis sobivad soolaamad. Soode osatähtsus moodustab ümber pesapaiga 2 km raadiuses keskmiselt 58% 43 . Kõige optimaalsema toitumispaiga moodustab lagesoo, eelistades just selliseid alasid jahimaana. Kaljukotkas võib potentsiaalselt sobilikule alale TU1 sattuda pesitsusvälisel perioodil või noorlindude hajumisel pesapaigast. Seega on vähetõenäoline kaljukotka sattumine potentsiaalselt sobilikule alale TU1. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU1 kooslusi ning kaljukotka elupaigaeelistusi, siis on võimalikud sattumised potentsiaalselt sobilikule alale TU1 juhuslikku laadi ning olulist mõju liigile pole potentsiaalselt sobilikule alale TU1 tuulepargi rajamisel oodata.
Lähim must-toonekure elupaik (KLO9128760) jääb ca 6,7 km kaugusele kagusse, mis jääb EÜO linnustiku uuringu põhjal tsoon 3 alasse. Leiukoha vaatluste põhjal on must-toonekure pesa olnud aastatel 2017 ja 2021 asustamata. Puudub info millal leiukoht viimati asustatud oli. 2024 a välitööde alusel on elupaiga seisund soodne. Must-toonekurg kuulub praegu Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele44. Must- toonekure arvukuse langus on Eestis praegu tugeva negatiivse trendiga, samuti on produktiivsus väga madal võrreldes lõunapoolsete aladega 45 . Must-toonekure pesitsus- ja toitumisalad asuvad eri kohtades ja üksteisest sageli kaugel. Toitumas käiakse kuni 40 km kaugusel, kuid energeetiliselt pole kasulik toidu vedamine poegadele kaugemalt kui 25 km 46 . Siiski mida lähemal asub sobilik toitumisveekogu pesast, seda sagedasem on tavapäraselt ka selle kasutus.
Ka TU1 ala lähialale jääva Endla looduskaitseala kaitse-eesmärk on must-toonekurg. Endla looduskaitseala kaitsekorralduskava alusel on Endla looduskaitsealal must-toonekurge kohatud toitumas mitmel pool kaitseala territooriumil. Liigi täpsem pesapiirkond on aga teadmata ja pesa leidmata. PlutoF andmebaasis samuti piirkonnas must-toonekure vaatlusi registreeritud ei ole. Kuna must-toonekurge on nähtud Endla looduskaitsealal vaid toitumas ning tema esinemise ja leviku kohta täpsemad andmed puuduvad, siis ka kaitseala kaitsekorralduskavaga liigi osas eesmärke ei ole seatud.
42 Merikotka (Haliaeetus albicilla) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2019. 43 Sein, G. 2018. Kaljukotkas: Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arvukus. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu. 44 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, Keskkonnaamet, 2018. 45 Väli Ü, Nellis R, Kaldma K, Vainu O, Sellis U (2021). Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo 34 (2): 20-39. https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali-et-al-2021.pdf 46 Bestandssituation, Schutz und Aussichten für den Schwarzstorch (Ciconia nigra) in Mecklenburg-Vorpommern 1984–1999. – Vogel und Umwelt 10, (3): 123-129.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
45
Juhul kui looduskaitsealal pesa asub võib vastava paari toitumisala ulatuda ka potentsiaalselt sobiliku ala TU1-ni.
Eestis tehti toitumisalade uuring aastatel 2007–2010 kümne GPS-saatjaga must-toonekure vanalinnu toitumiskohtade põhjal. Must-toonekure toitumispunkte oli kõige rohkem kraavidel ja väikestel süvendatud ojadel, mille kasutus erines looduslikest ojadest ja suurtest süvendatud ojadest. Siiski kui võtta arvesse pesa ümber olemasolevate vooluveekogude kogupikkusi, oli must-toonekure veekogutüüpide kasutuseelistus hoopis teistsugune. Kraave välditi, kuid nii suured kui ka väikesed looduslikud ja süvendatud ojad omavahel ei erinenud. Järelikult oli toitumiskordi kõige rohkem kraavidel, mis tulenes nende suurest hulgast ümbritsevas maastikus, kuid pole kõige parema kvaliteediga toitumiskohad. Arvestades toitumisveekogude valikuvõimalusi pesa ümbritsevas maastikus, eelistasid must-toonekured selgelt hoopis looduslikke ja süvendatud ojasid, mida ka taaskülastati enim47. Teadaolevalt kasutavad must-toonekured toitumisaladena regulaarselt ka madal- ja siirdesoid. Võib arvata, et oluliste konnade kudealana on kevaditi üleujutatud madal- ja siirdesood must-toonekurele toetavaks toitumiselupaigaks.
GPS-iga varustatud must-toonekurgede 2007–2022 aasta andmestiku alusel potentsiaalselt sobilikule alale TU1 ega lähialale must-toonekurele olulisi toitumisveekogusid ei jäänud. Samas kajastab andmestik ainult saatjaga lindude liikumist ja kogu Järva valla puhul on andmestik puudulik.
Potentsiaalselt sobilikul alal TU1 endal must-toonekure jaoks sobilikke elupaiku ei esine, kuid võimaliku toitumisalana liigile võib käsitleda Põltsamaa jõge ja Võllinge oja. Põltsamaa jõgi ei ole küll väga tavapärane toitumisala (on selleks pigem liiga sügav veekogu). Samas on jõe kallastel palju madalaid kohti (nt kraavisuudmeid), mis on sobivad toitumiseks ja muudavad jõe kaldapiirkonna sobilikuks toitumisalaks. TU1 alale jäävad ka Vaali peakraav ja Vahisoo peakraav (Vähisoo kraav), kuid tegu on tugevalt inimmõjuliste kraavidega, mille väärtus toitumisalana on madal.
Must-toonekure hukkumisrisk tuuleparkides ei ole kõrge, aga hukkumisi on siiski maailmapraktikas esinenud 48 . Leitud on, et must-toonekured pigem väldivad tuuliku võimalikku ohuala (250 m tuulikutest) üsna efektiivselt. Alla 10 % lendudest tuulepargi piirkonnas jäävad tuulikute ohualasse ja nad teevad lende võimalikku tuuliku ohualasse valdavalt heades ilmastikuoludes. Umbes 3 % lendudest jäävad rootori ohualasse (labade töökõrgusele ja lähemale kui 250 m tuulikust). Liik eelistab lennata ümber tuulepargi või läbi selle olukordades kus tuuliku vahe on piisavalt suur. Ehk siis tuulikuid suudetakse valdavalt vältida, mis muudab kokkupõrkeriski madalaks 49 . Samas võib vältimisega kaasneda barjääriefekt – tuulikute vahetus läheduses olevaid toitumisalasid välditakse.
Arvestades must-toonekure võimalikku esinemist piirkonnas, siis on nii Põltsamaa jõe kui ka Võllinge oja kaldaalad 300 m ulatuses tsoneeritud ebasoovitavateks aladeks. Eeldatud on, et samalaadset puhvrit rakendatakse ka Põltsamaa valla poole kavandataval tuulepargi alal. Sellise lähenemisega on välistatud potentsiaalselt sobilikud toitumisalad ja sellega kaasnevana ka võimalik oluline ebasoodne mõju must-toonekure toitumisaladele. Juhul kui piirkonnas mõni must-toonekurg elutseb või tulevikus elutsema hakkab, siis säiliks sellise lähenemisega potentsiaalse toitumisveekogu kaldaaladel lennukoridor. Võllinge oja puhul ei osutuks tuulepark barjääriks potentsiaalsete Endla linnualale jääva pesitsuskohtade suhtes (oja ja linnuala võimalike elupaigakaks sobivate metsade vahele tuulikuid ei jääks) ja Põltsamaa jõe kallastel säiliks lennukoridor.
47 Must-toonekure kaitsetegevuskava, Keskkonnaamet 2018. 48 Langgemach T & Dürr T. 2022. Informationen über Einflüsse der Windenergienutzung auf Vögel - Stand 9. März 2022. Landesamt für Umwelt Brandenburg 49 Berg S, Iser F, Jurczuk M et al. (2019). Untersuchung des Flugverhaltens von Schwarzstörchen in Abhängigkeit von Witterung und Landnutzung unter besonderer Berücksichtigung vorhandener WEA im Vogelschutzgebiet Vogelsberg – Redaktionell geänderte Version Mai 2019. Hessisches Ministerium für Wirtschaft, Energie, Verkehr und Landesentwicklung.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
46
Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 põhjaosa jääb Endla linnualale jääva II kaitsekategooria liigi metsise elupaika (KLO9101268) ümbritseva metsise elupaigamudeli alusel metsise elupaigaks sobilikule alale ja selle ala 1 km puhvervööndisse. Tegu on viimati 2018 a seiratud mängualaga, kus toona oli mängus 3 kukke. Seire alusel on tegu stabiilse arvukusega mängualaga. Nii potentsiaalselt sobiliku ala TU1 põhjaosa kui ka linnuala ja metsise elupaiga vaheline ala on Maa-ameti metsamuutuste teemakaardi alusel olnud viimastel aastatel väga intensiivselt majandatud. Metsist või tema tegevusjälgi alal inventuuride käigus tuvastatud ei ole. Tegu on ka maaparandussüsteemi alaga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU1 ja metsise registreeritud elupaiga vahelise ala seisundit, siis vältimaks elupaigale KLO9101268 avalduvat ebasoodsat mõju on kohane rakendada minimaalselt 1 km puhvrit linnualale jääva elupaiga piirist vältimaks ebasoodsat mõju kaitstavale alale jäävale registreeritud metsise elupaigale. 1 km puhvri puhul on välditud tuulikutega kaasnev võimalik häiring (müra, varjutus) metsise elupaigale. Metsise puhul on uuringud näidanud, et elupaigakasutus on mõjutatud (st väheneb) 650 meetri 50 kuni 865 meetri 51 kaugusel tuulikutest. Vastav ala on tsoneeritud ebasoodsaks. Arvestades metsaala seisundit, siis metsisele sobilikud mängualad potentsiaalselt sobilikul alal TU1 ning potentsiaalselt sobiliku ala TU1 ning Endla linnuala vahelisel alal puuduvad, kuid liik kasutab säilinud männikuid eeldatavalt teataval määral toitumisalana. Võimalikku vähest häiringut toitumisalale ei saa siiski pidada metsise elupaigale oluliseks ebasoodsaks mõjuks.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 põhjaosa läbib EOÜ analüüsist lähtuvalt nii vähesel määral intensiivse kasutusega suur-laukhane rändekoridor (tsoon 2 - siirdekoridorid, kus märgistatud lindude põhjal oli lennuintensiivsus üle 20 lennutee/km) kui ka väikese kasutusintensiivsusega suur-laukhane rändekoridor (tsoon 3 – siirdekoridorid, kus märgistatud lindude põhjal oli lennuintensiivsus 6-20 lennuteed/km). Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 põhjaosa kattub EOÜ analüüsi väikeluige ööbimispaikade puhvriga (tsoon 3 ala - puhver ööbimispaikade ümber, raadiusega 11 km ). Ala jääb ööbimispaikade puhvri äärealale. Endla järvega seotud väikeluikede peatuspaiga väljalennukoridorid on seotud teadaolevalt (ka EOÜ analüüsi alusel) pigem Endla linnualast põhja suunas jäävate põldudega, mitte potentsiaalselt sobiliku ala TU1 suunaga.
Kevadised rändevaatlused 2024. aastal näitasid, et alad on olulised rändavatele suurlindudele, eelkõige hanelistele. Hanelisi loendati kokku kevadperioodil 5300 ja luiki 48. Hanelised liikusid üle uuringuala mitmetes suundades kuid põhiline oli TU1 alal ida- lääne ja kirde- edela suunaline. Õhtuseid koondumisi aladele ei tuvastatud, küll aga õhtusel ajal muutus hanede liiklus üle ala aktiivsemaks ida- lääne suunaliselt.
Hanede rändekoridori ja väikeluikede võimaliku liikumise osas on vaja tuulepargi edasisel kavandamisel täpsustada liikide reaalset rände intensiivust läbi ala sügisesel perioodil. Vajalik on selleks läbi viia rändlindude sügisesed punktvaatlused. Rändeaegset kokkupõrkeriski tuleb leevendada ebaolulisele tasemele kasutades tuulikute ajutist seiskamist rändeperioodil vms tehnilisi meetmeid. Välistades potentsiaalselt sobiliku alana teadaoleva intensiivsema hanede rändekoridori esinemisala (EOÜ analüüsi tsoon 2 ala) ei ole oodata, et rändeuuringust ilmneks kitsendusi, millest tulenevalt tuulepargi rajamine muutuks välistatuks. Vajalikud on aga rändeaegsed käitamispiirangud, millega on võimalik ebasoodne mõju leevendada.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 lõunaosa, kuhu jääb üks püsirohumaa (ca 10 ha), on rohunepi (II kaitsekategooria) elupaigamudeli alusel tõenäoline rohunepi elupaik (EOÜ analüüsi tsoon 3 ehk tähelepanu vääriv ala). Potentsiaalne elupaik piirneb lõunast Põltsamaa jõe ning madalsoodega. Pesitsemiseks eelistab liik majandatavaid lamminiite (78%) või mõõdukalt võsastuvaid ja soostuvaid
50 Coppes, J., Kämmerle, J. L., Grünschachner-Berger, V., Braunisch, V., Bollmann, K., Mollet, P., … Nopp-Mayr, U. (2020). Consistent effects of wind turbines on habitat selection of capercaillie across Europe. Biological Conservation, 244(February), 108529. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2020.108529. 51 Taubmann, J., Kämmerle, J. L., Andrén, H., Braunisch, V., Storch, I., Fiedler, W., … Coppes, J. (2021). Wind energy facilities affect resource selection of capercaillie Tetrao urogallus. Wildlife Biology, 2021(1). https://doi.org/10.2981/wlb.00737
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
47
alasid. Harvem esinevad rohunepid soodes (madal- ja siirdesood, puhmas-älveraba) ja märgadel raiesmikel (2%). Raiesmikud on pigem ajutised pesitsusalad, kus rohunepid esinevad vaid paar aastat kuni raiesmiku kinnikasvamiseni. Liik asustab sageli ka viljakaid niiskeid niite, sealhulgas liigniiskeid kultuur-rohumaid 52. Kuivõrd lähikonnas pole rohunepi elupaiku leitud, pole liigi esinemine antud asupaigas kuigi tõenäoline. Liiki 2024 a avamaastike loendusel ei kuuldud. Liigi kohta puuduvad piirkonnas ka juhuvaatlused. EOÜ analüüsis esitatud info kohaselt antud liigi puhul puudub täielikult risk tuulikutega kokkupõrgeteks. Mõju võib teoreetiliselt (kui liiki piirkonnas üldse esineb) esineda läbi elupaikade kao, sh häiringust tuleneva elupaikade kao. Inventuuride käigus rohuneppi alal kohatud ei ole. Kuivõrd liik võib potentsiaalselt kasutada elupaigana Põltsamaa jõe luhaalasid, siis on ebasoovitavaks määratud jõe kaldaalad 300 m ulatuses.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 kaguosasse jääb EOÜ analüüsi kohane III kaitsekategooria liigi laanepüü elupaik (tsoon 1 ala). Tegu on juhuvaatluse andmetega, mitte EELIS andmebaasis 2023. a registreeritud elupaigaga. Elupaigas on tehtud ulatuslikult uuendusraieid, mis suure tõenäosusega on ala muutnud liigile ebasoodsaks. Arvestades elupaiga seisundit ja liigi kaitsestaatust, siis EOÜ analüüsi kohane 1 km välistava puhvri rakendamine ei ole kohane. Laanepüü esinemine potentsiaalselt sobilikul alal TU1 on samas igati võimalik (kohati ka välitöödel ala lõunaosas), kuid liigi väga esinduslike elupaikade paiknemist alal ei ole oodata. Tegu on võrdlemisi intensiivselt majandatud alaga. Tegu on seega III kaitsekategooria liigi leiukohaga väljaspool kaitstavat ala, mille suhtes rakendub isendi kaitse.
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 on lisaks laanepüüle tõenäoline mitmete III kaitsekategooria linnuliikide esinemine. Välitöödel kohati rukkirääku, kiivitajat, musträhni, väike-kärbsenäppi ja õõnestuvi. Tuulepargi rajamisel alale tuleb olulise ebasoodsa mõju vältimiseks III kaitsekategooria linnuliikide teadaolevaid esinemisalasid võimalikult vähe killustada ning oluline on metsa raie- ja raadamistööde vältimine lindude pesitsusperioodil.
Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas, siis on alale suure tõenäosusega võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata kui punase tsoneeringuga alad Joonis 15 asukohavalikuna välistatakse. Planeeringu koostamisel on koostatud tuulikute põhimõttelise paiknemise skeem (Joonis 15). Alale on võimalik 12 tuuliku rajamine nii, et need jäävad väljaspoole linnustiku jaoks ebasoodsaks tsoneeritud alasid ning esineb võrdlemis vähene kattuvus III kaitsekategooria liikide esinemisaladega. Kuna ala jääb nii piirkonda kus esineb aktiivne rändeaegne lindude liikumine ning samuti on ala läheduses väga arvukalt haukaliste pesitsusalasid, siis on vajalik tehniliste meetmete rakendamine kokkupõrkeriski minimeerimiseks. Leevendusmeetmete vajaduse väljaselgitamiseks vajalikud täiendavad uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
52 Rohunepi (Gallinago media) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2021.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
48
Joonis 15. Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kaitsekategooria ning tähelepanuväärtsete liikide elupaikade esinemine. Esialgu kavandatud tuuliku positsioonide, mis jääksid väike-konnakotka kaardistatud toitumisalale, rajamisest tuleb olulise ebasoodsa mõju vältimiseks loobuda.
Potentsiaalselt sobilik ala TU2 on valdavalt kaetud metsamaaga ning kagust piirneb ala Põltsamaa jõega, potentsiaalselt sobilikku ala läbib põhja-lõunasuunaliselt Päinurme jõgi. Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 vahetus läheduses paiknevad mitmed I kaitsekategooria (must-toonekurg, väike-konnakotkas ning merikotkas) linnuliikide leiukohad. Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 põhjapoolne osa jaguneb kaheks. Läänepoolne ala Päinurme jões on aktiivselt maaparandussüsteemidega kuivendatud. Idapoolses osas paikneb ca 65 ha suurune sidus metsade kooslus vähese kuivendusega, kus keskmine metsa vanus jääb 60. a piiridesse ning valdavad kaasikud ning II rindes kasvavad kuused. Metsakooslus soodustab linnurikkust, sh esinevad laanepüü elupaigad. Potentsiaalselt sobilik ala TU2 aheneb lõuna suunal ning pärast kõrgepingeliini sihti muutub maapinna niiskusrežiim ning potentsiaalselt sobilik ala piirneb madalsoodega kuni kagu suunal on piiriks Põltsamaa jõgi ning taaskord on tegemist intensiivse maaparandussüsteemide alaga, kus asuvad ka püsirohumaad.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 lääne küljega vahetult piirneval alal asub Ülejõe must-toonekure elupaik (KLO9128760; varasemalt käsitletud ka potentsiaalselt sobiliku ala TU1 puhul). Leiukoha vaatluste põhjal on must-toonekure pesa olnud aastatel 2017 ja 2021 asustamata. Ortofoto alusel on elupaiga metsaala võrdlemisi säilinud. Must-toonekurg kuulub praegu Eesti enim ohustatud linnuliikide hulka vaatamata tema kõrgele kaitsestaatusele ja suhteliselt intensiivsele kaitsetegevusele53 . Must-toonekure arvukuse langus on Eestis praegu tugeva negatiivse trendiga, samuti on produktiivsus väga madal võrreldes lõunapoolsete aladega54. Must-toonekure pesitsus- ja
53 Keskkonnaamet. 2018. Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava, 54 Väli Ü, Nellis R, Kaldma K, Vainu O, Sellis U. 2021. Must-toonekure arvukus, sigimisedukus ja ellujäämus Eestis aastatel 1991–2020. Hirundo 34 (2): 20-39. https://www.eoy.ee/hirundo/files/Vali-et-al-2021.pdf
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
49
toitumisalad asuvad eri kohtades ja üksteisest sageli kaugel. Toitumas käiakse kuni 40 km kaugusel, kuid energeetiliselt pole kasulik toidu vedamine poegadele kaugemalt kui 25 km55.
Kodupiirkonna suurema osa moodustab toitumisala, kus käiakse pesitsusajal toitumas (ojad, kraavid, märgalad, üleujutusalad, kalakasvatused, tiigid, jms). Toitumisalad võivad eri paaridel kattuda. Oluline on, et seal leiduks sobivaid toiduobjekte (kala, kahepaiksed) ja need on kättesaadavad. Toitumisala suurust pole kuigi palju mõõdetud, sest see eeldab distantsseiret jälgimisseadmetega. Toitumisalad ei pruugi asuda kontsentriliselt ümber pesa, vaid sõltuvad toidu kättesaadavusest. Nii võib pesa asuda toitumisala ühes servas ja selle võrra käiakse kaugemal toitumas. Kui tuulepark satub sellesse suunda, siis on pesapaiga hülgamise tõenäosus suur.
Eestis analüüsiti saatjatega must-toonekurgi, mille kohaselt on kõigi andmete mediaanina 50% kodupiirkonnast 4,8 km ja 70% kodupiirkonnast 7,5 km raadiuses ümber pesa. 99% kodupiirkonnast asub mediaanina 14 km raadiuses ja seal tuleks otsused tuuleparkide rajamise kohta teha konkreetsete uuringute põhjal, sest iga konkreetne paar kasutab territooriumi erinevalt56.
Must-toonekure kaitse tegevuskava annab suunise tuulikute ehitamisest hoiduda 10 km raadiuses must-toonekure pesapaigast ja kui on teada ka toitumispaigad, siis ka nende läheduses ning toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, siis on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaiga kasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele. Lisa uuringuid nõudvas piirkonnas on vajalik selgitada konkreetse must-toonekure paari potentsiaalsed toitumispaigad ja mitte paigutada tuulikuid pesa ja potentsiaalsete toitumispaikade vahele. Kuivõrd Ülejõe must-toonekure leiukoht on olnud asustamata, siis on oluline tagada veel elupaikade sidusus 10–12 km kaugusel paiknevate läänepoolsete must-toonekure leiukohtade vahel. Kevaditi külastavad üksikud must-toonekured aktiivselt naaberpesi kuni mõnekümne kilomeetri raadiuses. Potentsiaalselt sobilikule alale TU2 jääb vooluveekogusid, mis võivad olla must-toonekurele sobilikud toitumisalad.
Potentsiaalselt sobilikust alast TU2 lääne- ja edela suunas paiknevad kaks väike-konnakotka elupaika (KLO9127517, Aasnööbiku ja KLO9122604, Puiatu). Neist esimeses on toimunud edukas pesitsus 2017. a, kuid teises elupaigas (KLO9122604) on pesapuud 2016. a seisuga hävinud ning säilinud on potentsiaalselt sobiv elupaigalaik. Elupaigakasutuse uuringud on näidanud, et saatjatega varustatud väike-konnakotkaste trajektoor pesast jäi enamasti 6 km raadiusesse, aga enamik liigi elutegevusest toimus 3 km kaugusel pesast 57 . Eestis tehtud uuringud on näidanud, et pesa ümbritsev maastik koosneb järgnevatest toitumisaladest: rohumaad 31,2%, söötis põllud ja hooldamata rohumaad 41,6% ning põllumaad 27,2%58. Enamiku jahiajast veedab väike-konnakotkas rohumaadel (85,7%), vähem põllumaadel (9,3%) ning märksa vähem aega teistes elupaikades nagu veekogud ja nende kaldad (3,3%), teeäärsed alad (1,5%) ja metsad (sh raiesmikud) 0,3%). Rohumaid on mõlema leiukoha kolme kilomeetri puhvris vastavalt 180 ha (Aasnööbiku) ning 335 ha (KLO9122604). Aasnööbiku leiukohast (KLO9127517) paiknevad rohumaad risti üle potentsiaalselt sobiliku ala TU2 idas ja põhjas ning ka kagus paiknevad toitumisalad piirnevad valdavalt potentsiaalselt sobiliku alaga TU2. Puiatu väike- konnakotka püsielupaigaga võrreldes paigutuvad püsirohumaad ida liinile, millest osad lõikuvad kagust potentsiaalselt sobiliku alaga TU2. Võttes arvesse suurt püsirohumaade osakaalu, eriti Puiatu püsielupaigas, pole kuigi tõenäoline, et alal väike-konnakotkast ei esine, arvestades sh kahe kotkapesa seirega. Uued pesapaigad on tõenäoliselt leidmata ja võivad paikneda vanade pesapaikade läheduses.
55 Bestandssituation, Schutz und Aussichten für den Schwarzstorch (Ciconia nigra) in Mecklenburg-Vorpommern 1984–1999. – Vogel und Umwelt 10, (3): 123-129. 56 EOÜ, Kotkaklubi. 2022.Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, 57 Keskkonnaamet. 2018. Väike-konnakotka kaitsetegevuskava aastateks. 58 Väli, Ü., Tuvi, J., Sein, Gunnar. 2017. Agricultural land use shapes habitat selection, foraging and reproductive success of the Lesser Spotted Eagle Clanga pomarina. Journal of Ornithology.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
50
Ida osas kattub potentsiaalselt sobilik ala TU2 merikotka elupaika (KLO9124718) ümbritsev EOÜ analüüsi kohane tsoon 1 ala ja sama elupaiga tsoon 3 ala katab kogu potentsiaalselt sobilikku ala TU217 (vt ka potentsiaalselt sobilik ala TU1). Ortofoto põhjal on aga pesapuu ümbrus uuendusraie käigus hävinud. Potentsiaalselt sobilikku ala TU2 läbiv Päinurme jõgi ning alaga külgnev Põltsamaa jõgi võivad samas olla merikotkale sobilikud toitumisveekogud.
Potentsiaalselt sobilik ala TU2 piirneb lõunast, kus asuvad Päinurme jõe ida kaldal niiskemad madalsood ning lääne kaldal püsirohumaad kuni Põltsamaa jõeni, rohunepi prognoositud mänguelupaigaga ning eeldab välitöid rohunepi esinemise selgitamiseks.
Potentsiaalselt sobilikku ala TU2 läbib EOÜ analüüsi kohaselt väikeluige ning suur-laukhane EOÜ analüüsi kohase tsoon 3 alaga, mistõttu on vaja selgitada punktvaatlustega nende liikide esinemist rände perioodil.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 lõunapoolsematel põllumaadel paikneb EOÜ analüüsi kohane tedre tsoon 3 ala, mis eeldab tedremängu loendust kevadisel perioodil.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 põhjapoolne osa kattub kanakulli elupaika ümbritseva EOÜ analüüsi kohase tsoon 3 alaga. Kanakulli elupaik (KLO9128106) paikneb potentsiaalselt sobilikust alast linnulennult 2 km kaugusel. Kanakulli jahistrateegia hõlmab kiireid sööste maapinna suunas tabamaks saakobjekti [eeskätt hallvares, pasknäär, hakk ja harakas, kodutuvi, kaelustuvi ning laanepüü ja teder, imetajatest on saakloomade seas olnud peamiselt oravad ning jänesed59) on kokkupõrkeoht kõrgete tuulikutega >200 m minimaalne. Tuulikute liinide jms infrastruktuuri rajamisel on vaja detailsemas faasis kanakulli elupaigavajadusest ja-kasutusest tingitult hinnata võimalikku kokkupõrget tuulikute, elektriliinide vms infrastruktuuriga. Kanakulli surmajuhtumeid tuulikute tõttu on teada vaid üksikuid60, mis võib olla seotud liigi toitumisstrateegiaga – valdav enamik liigi toiduobjektidest on leitavad maapinnalt (nt punaorav, jänes) või madalamatelt lennukõrgustelt (<100 m; tuvid, kanalised, vareslased).
Eelneva alusel jääb potentsiaalselt sobilik ala TU2 mitmete I ja II kaitsekategooria liikide elupaikade lähialale ning ei saa välistada ebasoodsat mõju nende liikide elupaikadele ja toitumisaladele. Linnustiku vaatest on ala tsoneeritud tervikuna ebasoodsaks ehk alale tuulepargi rajamisel ei saa välistada olulist ebasoodsat mõju linnustikule.
Potentsiaalselt sobilik ala TU3 jääb osaliselt kahe märgala (Porissaare raba ja Suureküla raba) vahele. Neist Porissaare (585 ha) puhul on säilinud raba läänepoolne serv, ülejäänud ala on turbamaardla (347 ha)61 . Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunapoolne serv ja potentsiaalselt sobilik ala TU12 kuuluvad nn riigi potentsiaalsete tuuleenergia eelisarendusaladesse, millel viidi läbi riigi poolt tellitud linnustiku uuringud (edaspidi KAUR uuring). Põhjapoolne ala on osaliselt kaetud I ja II kaitsekategooria linnuliikide EOÜ analüüsi kohaste tsoon 1 ehk elupaiga tuumaladega (must-toonekurg, minimaalselt 3 km; metsis ja teder, 1 km).
Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 loode osas ning selle läheduses paikneb Suureküla raba metsise (II kaitsekategooria) leiukoht (KLO9102236). Mängu suurus oli 2012. a neli kukke, kuid järgnenud seire aastatel 2014, 2019 ja 2021 on mäng olnud väga viletsas seisundis, sest mängivaid kukkesid pole õnnestunud leida ning 2014. a on ära märgitud, et metsise mängu hääbumise põhjuseks on varasematel aastatel läbi viidud lageraied. Siiski on territoorium metsise poolt EELISe 2021 a andmete alusel asustatud ning elupaiga säilitamiseks on soovitatav välistada elupaigast 1 km puhverala tuulepargi arenduseks. Metsise mängumudeli alusel võib metsise elupaik asuda ka Porissaare raba ümbruses. 2024 a kevadise metsise inventuuri alusel Porissaare rabas metsise mänguala ei tuvastatud.
59 Keskkonnaamet. 2022. Kanakulli kaitse tegevuskava. 60 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132. 61 https://turba.geoloogia.info/turbaala?filter=porissaare
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
51
Piirkonnas on kevadisel perioodil kohatud ühte emast metsist TU3-1 alast läänes. Tegu on juhuslikku laadi esinemisega.
Arvestama peab, et kuivõrd piirkonnas on raietega kahjustatud mitmeid metsise mängualasid, siis metsise elupaikade sidususe säilimiseks on oluline säilitada veel säilinud elupaigaks sobivaid alasid. Metsise elupaikade ja nendevahelise sidususe säilitamise vajadusest tingituna on potentsiaalselt sobilik ala TU3 tsoneeritud osaliselt ebasoovitavaks alaks.
Lisaks metsisele on Porissaare ja Suureküla rabade vaheline metsaala väga suure tõenäosusega oluline elu- ja toitumisala ka mitmetele teistele metsaliikidele, sh tedrele ja laanepüüle. Tedre kohta rabade ümbruses ja piirkonnas andmed puuduvad nii EELIS andmebaasis kui ka PlutoF keskkonnas, kuid EOÜ maismaalinnustiku analüüs näeb Suureküla raba ümber ette puhvrid ümber potentsiaalse tedre elupaiga ning see kattub potentsiaalselt sobiliku ala TU3 metsise mängu soovitatava puhvriga. Porissaare rabast läänes heinamaal esines 2024 a kevadel 2 tedrekukke mäng. Mänguala jääb väljaspoole potentsiaalselt sobilikku ala.
Potentsiaalselt sobilikust alast TU3 loodes paikneb must-toonekure leiukoht (KLO9126426; pesa asustatud aastal 2020 ning varisenud 2021. a pesitsusajal, 2023 pesa asustamata, pesa varisenud, pesapuu seisund keskmine, pesapaiga seisund hea, samal saarel uut pesa ei ole, ega mujal lähipiirkonnas kevadel kaks vaatlust, 5.-6.06 siinkandis 5h jooksul toonekurge ei näe). Kuivõrd pesa on varisenud, siis on käesolevas KSHs ebasoovitavaks tsoneeritud 3 km ulatuses pesakohast jääv ala. Tõenäoline on antud juhul uue pesitsemiskoha valik.
Antud piirkonnas puudub teave must-toonekure toitumispaikade kohta (saatjaga varustatud lindude andmeid ei esine), kuid võimalikud toitumisveekogud on idas paiknev Jalametsa kraav ning idas Järavere oja (1,7 km kaugusel leiukohast) ning ka nt Navesti jõgi (>4 km), mis tähendab toitumissuunda otse üle potentsiaalselt sobiliku ala TU3 põhjapoolse osa ning negatiivse mõju esinemine must- toonekurele on ebaselge. Kuivõrd reaalset pesitsemist viimastel aastatel lähimates pesades pole toimunud, siis on võimalik potentsiaalseid toitumiskohti kaardistada ainult eksperthinnanguna, saatjauuringu läbiviimine on võimatu. Eelnevast lähtuvalt on must-toonekure leiukoha ja potentsiaalsete toitumisalade (Järavere oja, Jalametsa kraav) vahele jääva potentsiaalselt sobiliku ala osa tsoneeritud ebasoovitavaks. Antud alal ei saa välistada ebasoodsat mõju must-toonekurele. Samas liiki alal ei KSH raames läbiviidud välivaatlustel ega KAUR uuringu suvistel punktvaatlustel ei kohatud.TU3 kõige põhjapoolsema tuulikupositsiooni 1 rohumaa piirkonnas on PlutoF andmetel 2023 a esinenud väike-konnakotka vaatlus. Ka 2024 a suvel on konnakotkast antud rohumaal nähtud. Konnakotka pesa piirkonnas senini leitud ei ole. Hinnanguliselt (lennusuuna alusel) jääb see alast teisele poolte Tallinn-Tartu maanteed kuid võib esineda u 1 km raadiuses. Arvestama peab samas, et tõenäolisesse pesa asukoha piirkonda on kavandamisel ka Tallinn-Tartu maantee laiendus, mis võib muuta ka konnakotka elupaigakasutust. TU3 põhjapoolse asukoha eelvaliku ala pos 1 tuuliku rajamisel tuleb rakendada leevendavaid meetmeid kokkupõrkeriski minimeerimiseks.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 põhjaosa idapoolne haru lõikub kanakulli elupaiga (KLO9122525) 1 km puhvriga. Elupaik asub Imavere puidutööstusest ca 600 m kaugusel ning pesakoha ümbruses on läbi viidud mitmed lageraied. Kui 2016. a oli pesas kaks poega, siis 2021. a seire põhjal olid pesad asustamata. Kuivõrd kanakulli suremus on üldjuhul kõrgete tuulikute (>200 m) tõttu madal (vt potentsiaalselt sobilik ala TU2), siis on pigem oluline pesitsusterritooriumi ümbruskonnas asuvate vanade metsade olemasolu ja nende säilitamine, kus kanakull saagijahti peab. Antud juhul on kanakulli elupaika raietega oluliselt kahjustatud ja selle kestlikkus on kaheldav. KAUR uuringu käigus leiti 2023 suvel ka piirkonnast uus kanakulli elupaik, mis ei jää TU3 ala mõjualasse.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 põhjaosa idapoolne haru on viimase 10 aasta jooksul väga intensiivselt majandatud, st uuendusraieid on alal läbivalt läbi viidud ning ala läbivad mitmed kuivenduskraavide süsteemid. Ehkki alal esineb EOÜ linnustiku analüüsi kohaselt rohunepi tsoon 3 ala, võib sobivate elupaikade vähesuse tõttu selle liigi esinemise alalt välistada. TU3 ala põhjapoolse osa puhul tuleb ka
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
52
arvestada, et see paikneb Tallinn-Tartu maantee ja Imavere asula mõjutsoonis, kus ka linnustik on mõjutatud lähiala intensiivsest inimtegevusest.
2023 sügisvaatluste tulemuste põhjal võib järeldada, et TU3 alale jääb väheoluline rändetee suurlindudele. 2023 aasta sügisränne oli ala piirkonnas heitlik ja ebastabiilne. Samas on ala ümbritsevate põldude tõttu see oluline rändetee kiivitajatele, kelle rände põhiaeg jäi oktoobri teise poolde. Kevadised vaatlused 2024 aga näitasid, et ala on oluline rändavatele suurlindudele, eelkõige hanelistele. Kui sügisel ei täheldatud suurlindude koondumist ümberkaudsetele põldudele, siis kevadperioodil toitusid haned arvukalt ümbruskonna põldudel ja liikusid üle mitmes suundades, kuid peamiseks suunaks hindasime edela-kirde suunda. Retla raba turbafreesväli on potentsiaalne sookurgede ja haneliste ööbimispaik olenevalt vee tasemest ja turba maardla tööde intensiivsusest. Seetõttu tuleb intensiivsemal rändeperioodil (15.märts kuni 1. mai ja 1.oktoober kuni 1. november) kasutada tuulikute seiskamist62.
Kevadised rändevaatlused 2024. aastal TU3 põhjapoolsete osa lähistel näitasid, et ala on olulised rändavatele suurlindudele, eelkõige hanelistele. Hanelisi lendas üle TU3 asukoha eelvaliku kolme ala kokku kevadperioodil 1606 ja sookurgedest registreeriti üks 50 isendiga parv. Hanelised liikusid üle uuringuala mitmetes suundades kuid põhiline oli edela-kirde suund. Aladel sobivat ööbimispaika ei leidu.
Olemasolevate andmete alusel võib potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunapoolsele osale tuulepargi rajamist pidada võimalikuks ilma olulise ebasoodsa mõjuta linnustikule. Riigi tellimusel läbiviidava uuringu käigus on piirkonnas leitud küll kaks uut väike-konnakotka pesa, kuid potentsiaalselt sobilik ala TU3 jääb väljaspoole eeldatavalt olulisi toitumisalasid.
Potentsiaalselt sobilikul alal TU3 on välitöödega tuvastatud mitmete III kaitsekategooria linnuliikide esinemine. Tuulepargi rajamisel alale tuleks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks teadaolevaid esinemisalasid võimalikult vähe killustada ning oluline on metsa raie- ja raadamistööde vältimine lindude pesitsusperioodil.
Potentsiaalselt sobilikku ala TU12 läbib Järavere oja, mis Keskkonnaagentuuri tellimusel läbiviidava linnustiku uuringu koostaja esialgsetel andmetel võib olla heaks toitumisalaks must-toonekurele. Potentsiaalselt sobilik ala TU12 jääb sama uuringu raames leitud uue väike-konnakotka elupaigale (KLO9132353) lähemale kui 1,5 km, mis on antud liigi puhul tavapärasesse toitumisala ulatusse jääv kaugus. Eelneva alusel on potentsiaalselt sobilik ala TU12 tervikuna tsoneeritud ebasoovitavaks alaks.
62 Midges OÜ. 2023. Riigihanke „Linnustiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile” Riigihanke viitenumber 265181. Osa 4 Türi-Järva II vahearuanne
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
53
Joonis 16. Potentsiaalselt sobilik ala TU3 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kat ning tähelepanuväärtsete liikide esinemine.
Metsise elupaikade, rabadevahelisele sidususele ja must-toonekure elupaikadele ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks ebasoovitavaks tsoneeritud aladele tuulepargi rajamist vältida. Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas, siis on alale suure tõenäosusega võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata, kui punase tsoneeringuga alad asukohavalikuna välistatakse.
Potentsiaalselt sobilik ala TU4 paikneb märgalade vahelisel (põhjast Prandi LKA, KLO1000326 ning kagust Suureküla raba) alal metsamaal, kus tuulepargi arendamise muudab keeruliseks paljude I ja II kaitsekategooria liikide lelupaikade (must-toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas ja metsis) esinemine. Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 puhul keskendutakse eelpool mainitud I ja II kaitsekategooria sihtliikidele.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 kagu osas (vt potentsiaalselt sobilik ala TU3 ja must-toonekurg, KLO9126426) ning ala keskel (KLO9126425) paiknevad kaks must-toonekure elupaika, mille minimaalselt soovitatavad 3 km puhvrid katavad pea terve potentsiaalselt sobiliku ala TU4. Neist esimest (KLO9126426) on käsitletud potentsiaalselt sobiliku ala TU3 puhul, kuid teine leiukoht (KLO9126425, Laimetsa) paikneb potentsiaalselt sobiliku ala TU4 kesksosas. EELIS andmete järgi leiti pesa 2014. a, 2016. a oli pesa varisenud ning 2022. a külastas must-toonekure isend kevadel kaks korda pesapaika. Mõlemad must-toonekure elupaigad on säilinud – metsamuutuste kaardikihi alusel olulist raiet elupaikades tehtud ei ole.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 põhjapoolses osas, kus mõlemal pool potentsiaalselt sobilikku ala paiknevad põllumaad (sh väike-konnakotka meelispaigad-püsirohumaad) asuvad kaks väike- konnakotka leiukohata (KLO9128898, Seinapalu ja KLO9126429). Seinapalu pesa puhul toimus seire andmete põhjal edukas pesitsus aastal 2002, kuid nii aastal 2015 kui ka 2018 on pesa varisenud ning säilinud vaid sobiv elupaigalaik, mida liik võib potentsiaalselt taasasustada või paikneb läheduses teine pesa. Mainitud pesapaigast jääb lõuna suunda teine väike-konnakotka leiukoht (KLO9126429), kus aastatel 2020 ja 2021 on toimunud pesitsus. Lähimad püsirohumaad paiknevad (KLO9126429) 3 km
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
54
ulatuses aga lääne suunal, ida suunal ehk üle potentsiaalselt sobiliku ala TU4 jäävad püsirohumaad paiknevad kaugemal kui 3 km. Kuivõrd aga konnakotkaste elutegevus võib toimuda ka kuni 6 km kaugusel pesast, siis ei saa välistada väike-konnakotka lende risti üle potentsiaalselt sobiliku ala TU4 itta jäävatele põllumaadele.
Potentsiaalselt sobilikku alasse TU4 kattub põhja osas merikotka pesa koos 2 km puhvriga20. Tegemist on Neeva kanali lähedusse rajatud pesaga aastast 2023, mil pesas oli üks muna. Eesti tuuleparkides on teadaolevalt hukkunud neli merikotkast 63 . See moodustab 5,6% kõigist Eestis registreeritud tuulikuohvritest ja 57% tuuleparkides hukkunud röövlindudest. Kolm neist olid vanalinnud, üks aga juveniilne isend. Üks vanalindudest pesitses kaheksa kilomeetrit tuulepargist eemal asuvas pesas, teiste vanalindude seos pesapaikadega on teadmata. Kotkaklubi poolt koostatud aruandes on näidatud, et merikotka kodupiirkonna suurus võib olla 3000 ha64 ning oluline on 4 km puhver ümber tsoon 1, kus toimuvad regulaarsed toitumislennud65.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 põhjapoolne osa piirneb Prandi looduskaitsealaga (KLO1000326) ning katab potentsiaalselt sobilikku ala 600 m ulatuses KeA poolt soovitatava puhvriga 66 . Prandi looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on kaitsta kaladest võldast (III kaitsekategooria), lindudest väike- konnakotkast (vt eespool KLO9128898) ning metsist. Metsise leiukohas (Seinapalu, KLO9102230) asuva mängu kohta on seire andmeid aastast 1999, mil alal fikseeriti 1–3 mängivat kukke. Seejärel pole tugeva kuivenduse mõju tõttu enam mängupaika leitud (2010, 2011, 2017 ja 2022), vaid tegemist on metsisele sobiva stabiilse toitumisalaga. Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 kagu osa kattub ka metsise elupaiga 1 km puhvriga (KLO9102236, Epa raba, vt potentsiaalselt sobilik ala TU3).
Tulenevalt potentsiaalselt sobiliku ala TU4 ümbruskonnas leiduvatest kõrge kaitseväärtusega sihtliikidest ja nende esindatusest, eelkõige väike-konnakotkas, merikotkas, must-toonekurg ja metsis, pole võimalik ilma olulist ebasoodsat mõju põhjustamata tuulikute arendamine potentsiaalselt sobilikul alal TU4. Esiteks nõuaks tuulikute arendus antud piirkonnas laialdasi I kaitsekategooria liikide elupaigakasutuse uuringuid, kuid mitmed elupaigad (nt must-toonekurg) on olnud aastaid asustamata ning seetõttu ei saa uuringuid teostada. Tõenäoliselt jääb isegi uuringute teostamise korral arendajale suur risk, et sõltuvalt elupaigakasutuse uuringu tulemustest pole võimalik tuulikuid püstitada lähtuvalt olulistest ebasoodsatest mõjudest (kõrge suremus ja kokkupõrkerisk) eelpool loetletud sihtliikidele.
Potentsiaalselt sobilik ala TU5 on Maa-ameti geoportaali (2023) metsamuutuste teemakaardi põhjal viimase 10. a jooksul väga intensiivselt majandatud ning suured metsamassiivid on ala keskelt kadunud. Lisaks on rajatud maaparandussüsteeme terve ala ulatuses ning need ümbritsevad läänes asuvat Linnuraba ja põhjas asuvat Põlendraba. Veel säilinud märgalade paiknemine soodustab aga nende alade linnu- ja ulukirikkust.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 keskel paikneb metsise leiukoht (KLO9101074, Silmsi). Leiukohas paiknev mäng on olnud suhteliselt stabiilses seisundis (2012. a viis metsise kukke, 2016. a kuus ning 2017. a neli metsise kukke) kuni aastani 2017, mil leiukohas on läbi viidud ulatuslikud uuendusraied, misjärel on metsise elupaik killustunud väiksemateks metsatukkadeks, kus kestlik mäng pole tõenäoline. Leiukohas läbi viidud esialgsete välitööde (13.06.2023) käigus leiti üksikuid metsise kevadtalviseid toitumise väljaheiteid. Veenduti, et elupaik on degradeerunud metsaraie ning kuivenduse tagajärjel ja raie ning kuivenduse koosmõjul on allesjäänud metsalaigud teises rindes väga intensiivse lehtpuu juurdekasvuga ning mänguks sobivaid sidusaid puistuid praktiliselt ei esinenud. Välitööde tulemusi toetab ka metsise mängumudel, kus mudeli järgi jäävad tõenäosed mängualad (piksli tugevus >70) läände Linnuraba ümbruskonda ning põhja Põlendraba ümbruskonda.
63 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, EOÜ, Kotkaklubi, 2022. 64 Satelliit- ja GSM-põhiste saatjatega varustatud kotkaste ja must-toonekurgede info soetamine ja pesitsusaegse info analüüs ja must-toonekurgede tugitoitmine, Kotkaklubi, 2022. 65 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, EOÜ, Kotkaklubi, 2022. 66 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
55
Metsise püsielupaiga kustutamine peab lähtuma ekspertarvamusest 67 . Antud juhul ei ole tegu püsielupaigaga, vaid lihtsalt leiukohaga, kuid leiukoha arhiveerimisel oleks asjakohane lähtuda sarnastest metsise kaitse tegevuskavas toodud kriteeriumitest.
Metsis eelistab mängupaigana mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on sagedamini 80– 130 aastat20). Kuue kuni seitsme kukega mänguala suuruseks on hinnatud Venemaal keskmiselt ca 50 ha ning suuremad mängud võivad toimuda kuni 1 km2 suurusel alal20. Eestis on mänguala suuruseks Alutagusel hinnatud 12–67 ha20. Nii pesitsusajal kui ka väljaspool pesitsusaega veedavad metsised olulise osa ajast kuni 3 km raadiuses (ca 28 km2) ümber mängupaiga, kus asuvad olulised toitumis- ja puhkepaigad erinevatel aastaaegadel20.
Esialgse hinnangu alusel on antud leiukoha puhul suure tõenäosusega asjakohane metsise elupaiga andmete arhiveerimine EELIS andmebaasis. Esialgsete kevadsuviste ja kameraalsete andmete kinnitamiseks tuleb teostada välitööd vahemikus 26.03–25.06, arvestades sh „Metsise mängude seire“ riikliku seire kavaga, ning et seire kavast tulenevalt on välitöödeks sobiv ajavahemik mängupaikade otsimise puhul 15.03–30.04 ja mängupaikade seire korral 10.04–10.05. Metsise seire teostada kuni 3 km ulatuses metsise elupaigast (KLO9101074), kus metsise mängumudeli alusel leidub liigile sobilikke (esinemise võimalus vähemalt 70) mängualasid ja mis jääb tuulepargi asukohavaliku alale ja sellest 500 m raadiusesse.
Kuivõrd kogutud andmete alusel on metsise elupaik metsamajanduslike töödega suuresti hävitatud, siis metsise elupaikade sidususe säilimiseks on oluline säilitada veel säilinud elupaigas sobivaid alasid piirkonnas. Metsise elupaikade ja nendevahelise sidususe säilitamise vajadusest tingituna on potentsiaalselt sobilik ala TU5 tsoneeritud osaliselt ebasoovitavaks. Veel looduslikumana säilinud Põlendraba, Silmsi soo, Linnuraba ja potentsiaalselt sobiliku ala TU5 kaguosa märgala ümbritsevad metsaalad on metsise elupaigamudeli alusel vähemalt osaliselt metsisele sobilikud. Antud alasid tuleb säilitada looduslikuna võimaldamaks säilitada Endla linnuala metsise elupaikade sidusust lääne suunal. Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 põhjaosa on EOÜ analüüsi kohaselt oluline ka tedre ja soolindude jaoks. Antud alad on seega tsoneeritud ebasoovitavaks ning sinna tuleks tuulepargi rajamist vältida.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 tõenäoliselt hävinud metsise leiukohast leiti välitööde käigus seni teadmata kanakulli pesapuu, kus pesas viibis üks lennuvõimestuv poeg ning vanalinnud häälitsesid läheduses. Leitud pesapuule on kohane rakendada 1 km tuulepargi välistavat puhvrit68 vältimaks ebasoodsat mõju. Tuulepargi edasisel arendamisel tuleb antud kanakullide elupaigakasutust täpsustada, nende maastikukasutust potentsiaalselt sobiliku ala TU5 metsades uurida. Võimalik, et ka põhjapoolne hetkel väljaspoole 1 km puhvrit jääv potentsiaalselt sobiliku ala riba osutub ebasobivaks, et säiliks sidus metsakooslus kanakulli jahialana, kui täpsustub kanakulli elupaigakasutus.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 edela serv kattub väike-konnakotka leiukoha (KLO9128897) 2 km puhvriga. Pesapaik on leitud 2014. a ning 2024. a seisuga on pesapuu murdunud (leiukoht arhiveeriti), kuid elupaigalaik on väike-konnakotkale jätkuvalt sobilik ja vaatluste alusel on elupaik asustatud. Uut pesa ei ole hoolimata põhjalikest otsingutest 2024 leitud. Ehkki valdav enamik eelistatud toitumisbiotoopidest asuvad väike-konnakotka leiukohast lääne suunas, jääb osa rohumaadest kirdesse üle potentsiaalselt sobiliku ala TU5. Seega on vaja ebasoodsate mõjude vältimiseks teostada väike-konnakotka vaatlustega selgitada potentsiaalselt sobiliku ala TU5 edela nurga kasutust väike- konnakotka poolt, sh kirde suunda jääva püsirohumaa (mis paikneb ¾ ulatuses potentsiaalselt sobilikul alal TU5) olulisus toitumisalana väike-konnakotkale. Alternatiivina välistada ala tuulikute asukohana 2 km ulatuses leiukohast.
TU5 alal leiti KSH koostamise perioodil täiendav väike-konnakotka pesa, mis võeti kaitse alla püsielupaigana KLO3003001. Lisaks leiti asustatud konnakotka pesa TU5 alaga külgnevalt KLO3003015. Mõlemad pesad paiknevad suure metsamassiivi äärealadel. Kuna TU5 ala puhul on ilmne, et erinevate
67 Metsise kaitsetegevuskava, Keskkonnaamet, 2015. 68 Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, EOÜ, Kotkaklubi, 2022.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
56
linnukaitselistel põhjustel on antud ala puhul vajalik detailse lahenduse koostamine koos täiendavate linnustiku uuringutega, siis asukohavalik staadiumis on mõlemad leiukohad soovitatav välistada 1 km puhvriga, mis võimaldab vajadusel täiendavate andmete alusel täpsustada ohutu kauguse vajadust antud pesadest.
Potentsiaalselt sobilikku ala TU5 läbib lääne-idasuunaliselt 2 km laiuselt suur-laukhane eeldatavalt suure kasutusintensiivsusega rändekoridor (EOÜ linnustiku uuringu tsoon 2), mis vastavalt paigutub läänes asuvatele põllumaade ja idas asuva Endla linnuala liinile. Täiendavalt on vajalik kaardistada haneliste liikumisteed ja arvukus punktvaatlustega haneliste rände perioodidel (kevad- ja sügisränne). Eeldatavasti (EOÜ analüüsis kasutatud hanede GPS andmete alusel) suunduvad hanelised päevasel ajal Endla soostikust läänes paiknevatele põllumaadele toituma ning õhtusel ajal suunduvad tagasi Endla soostikku ööbima. Selline perioodiline liikumine võib tuua kaasa vajaduse tuulepargi rajamisel antud alale nii tuulikute paiknemise kitsenduste (juhul kui tegu on intensiivse rändekoridoriga) kui ka tuulikute tööaja piiramiseks.
Joonis 17. Potentsiaalselt sobilik ala TU5 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kat ning tähelepanuväärsete liikide esinemine.
Linnustikule ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks ebasoodsaks tsoneeritud aladele tuulepargi rajamist vältida. Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas, siis on alale suure tõenäosusega võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata kui punase tsoneeringuga alad asukohavalikuna välistatakse. Samas kuivõrd alal võib esineda mitmeid linnukaitselisi kitsendusi, mis vajavad täiendavat selgitamist uuringutega, siis alale kavandatavate võimalike tuulikute arvus olemasoleva teabe alusel kindlust ei ole. Täiendavate uuringute tulemuste alusel võivad osutuda alal täiendavad piirkonnad linnukaitseliselt ebasobivateks. Täiendavate leevendusmeetmete vajaduse (sh lõpliku tuulikute arvu) väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
Potentsiaalselt sobilik ala TU6 paikneb aktiivselt majandatud metsade alal (Maa-ameti geoportaal 2012–2022), millest loodesse ja kagusse jäävad mitmed põllumassiivid, sh püsirohumaad.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
57
Alast 1,5 km kaugusele jääb väike-konnakotka leiukoht (KLO9128897), mille kirjeldus on antud TU5 juures. 2024 a kevadiste ja suviste välivaatluste alusel kohati konnakotkast leiukoha ja TU6 ala vahelistel lagealadel. Vaatluste alusel ja elupaigakasutuse alusel jäävad konnakotka peamised toitumisalad elupaigast läände. TU6 alal endal sobilikud toitumisalad konnakotka jaoks puuduvad. TU6 alast ülelende ei tuvastatud.
Potentsiaalselt sobilik ala TU6 kattub Ülejõe must-toonekure leiukoha (KLO9128760) (vt kirjeldusi potentsiaalselt sobilikud ala TU1 ja TU2 juures) EOÜ analüüsi 4,8 km ulatuse tsoon 1 alaga, kuid jääb kaugemale kui 3 km pesast. Liiki välivaatluste käigus alal ei kohatud. Soodsaid toitumisveekogusid alale ei jää.
Potentsiaalselt sobilik ala TU6 kattub EOÜ linnustiku uuringu kohaselt metsise tsoon 2-ga, kuid metsade intensiivse majandamise ning läbiviidud välitööde käigus veenduti, et potentsiaalselt sobilik ala ei sobi metsisele mängupaigaks, mida kinnitab metsise mängu mudel. Samuti ei leitud välitööde käigus metsise toitumisjälgi, kuid 04.05.24 vaadeldud emast metsist alal ja augustis nähti noort isast metsist. Tegu on pigem alale juhusliku sattumisega. Ala läbivat olulist metsise elupaikadevahelist liikumiskoridori ei ole tuvastatud. Asjaolus võib rolli mängida ka TU5 juures kirjeldatud elupaiga KLO9101074 hävimine raiete tõttu.
Alal esineb mitmeid III kaitsekategooria linnuliike (Joonis 18 on esitatud välitööde käigus leitud III kaitsekategooria ja tähelepanuväärsete liikide elupaikade andmed). Alalt on III kat liikidest leitud händkakku (1 juhuvaatlus 29.05.2024), värbkakku (1 paar ja pesa), laanepüüd (4), musträhn (2), väike- kirjurähn (1), hallpearähn (1). Teistest olulistest liikidest registreeriti TU6 alalt 3 väike-kärbsenäpi, 3 turteltuvi ja 1 herilaseviu territoorium. Tuulepargi rajamisel alale tuleks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks teadaolevaid esinemisalasid võimalikult vähe killustada ning oluline on metsa raie- ja raadamistööde vältimine lindude pesitsusperioodil.
Joonis 18. Potentsiaalselt sobilike alade TU6, TU7 ja TU8 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kaitsekategooria ning tähelepanuväärtsete liikide esinemine.
Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas, siis on potentsiaalselt sobilikule alale TU6 võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata. Täiendavate leevendusmeetmete
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
58
vajaduse (sh lõpliku tuulikute arvu) väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
Potentsiaalselt sobilik ala TU7 paikneb metsaalal, millest kagusse ja edelasse jäävad põllumassiivid.
Ala paikneb pea täielikult väike-konnakotka (leiukoht KLO9130541, 2024. a territoorium asustatud) tavapärase toitumisala ulatuse 2 km puhvris. Potentsiaalselt sobilikust alast TU7 lõunas asuvad mitmed suured püsirohumaade massiivid. Üle ala konnakotka lende kevad-suvel 2024 teostatud punktvaatluste käigus ei registreeritud. Arvestades sobilike toitumisalade paiknemist, siis väga head toitumisalad jäävad leiukohast põhja suunda. Küll aga kohati konnakotkast sügisel põllukoristusajal. Konnakotkaste kohalolu oli tugevalt seotud saagikoristusega (peale saagikoristust vaatluste käigus konnakotkaid jälle ei esinenud).
Potentsiaalselt sobilik ala TU7 jääb osaliselt EOÜ linnustiku analüüsi põhjal metsise tsoon 2 alasse. TU7 alal vaadeldi emast metsist 30.03 õhtul, kuid metsisele hästi sobilikud elupaigad alal puuduvad. Tegu oli juhuslikku laadi esinemisega.
III kat liikidest kaardistati alal üks laanepüü ja üks musträhni territoorium.
Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas ning ala väiksust, siis on tõenäoliselt võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata. Täiendavate leevendusmeetmete vajaduse (sh lõpliku tuulikute arvu) väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
Potentsiaalselt sobilikku ala TU8 kattub ¾ ulatuses Ülejõe must-toonekure leiukoha (KLO9128760) minimaalselt soovitatava 3 km puhvriga. Lisaks jääb ala kanakulli leiukoha (KLO9128106, viimati asustatud 2021. a) vahetusse lähedusse. Potentsiaalselt sobilikust alast edelas paikneb Jalametsa raba, millest tulenevalt kattub potentsiaalselt sobiliku alaga EOÜ analüüsi põhjal tedre ja soolindude tsoon 1 ala.
TU8 alal registreeriti tedrekukkesid 24.03.2024 2 isendit ja tedremäng 28.04.2024 TU8 heinamaal ühe kuke ja kolme kanaga ning 3 kukega mäng Jalametsa rabas. Tegu on pigem väikeste mängudega. Metsiseid alal ei ole kohatud. Alal registreeriti III kat liikidest veel üks hallpearähni ja nõmmlõokese territoorium. Kevadiste vaatluste käigus vaadeldi merikotkast tiirlemas alast idas 23.03.2024.
Eelneva alusel on potentsiaalselt sobilik ala TU8 tsoneeritud umbes 1/3 ulatuses kui ebasoovitav ala. Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas ning ala väiksust, siis on alale suure tõenäosusega võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata, kui loobutakse ebasoovitava ala osast. Täiendavate leevendusmeetmete vajaduse (sh lõpliku tuulikute arvu) väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
Kevadised rändevaatlused 2024. aastal näitasid, et alad TU6, TU7 ja TU8 ei ole olulised rändavatele suurlindudele. Hanelisi lendas üle 3 alal kokku kevadperioodil 1910. Hanelised liikusid üle uuringualade mitmetes suundades kuid põhiline oli TU6 alal põhja-lõuna suunaline, TU7 ja TU8 aladel kagu- loode suunaline. Õhtuseid koondumisi aladele ei tuvastatud.
Potentsiaalselt sobilik ala TU9 paikneb ca 600 m kaugusel idas potentsiaalselt sobilikust alast TU5.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU9 loodepoolne osa ulatub püsirohumaale ning kattub EOÜ linnustiku analüüsi kohaselt soolindude tsooniga 3 ning idast kattub Merja metsise leiukoha (KLO9101268) 1 km puhvertsooniga (tsoon 2). Tegemist on asustatud mänguga aastast 1999 ning viimati oli seal 2018. a kolme kukega mäng. Metsise mängupaikade mudeli alusel ei paikne potentsiaalselt sobilikul alal TU9 metsisele sobivaid mängualasid. Enamik ala lõunapoolsetest vanadest loodusmetsadest on intensiivse raie tõttu kadunud.
Arvestades olemasolevat infot linnustiku osas, siis on alale suure tõenäosusega võimalik tuulepargi rajamine ilma olulist ebasoodsat mõju avaldamata.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
59
Potentsiaalselt sobilik ala TU10 paikneb mosaiikses maastikus, kus metsamaa on ümbritsetud põllumaadega.
Potentsiaalselt sobilik ala TU10 lõikub keskosas EOÜ linnustiku analüüsi kohaselt soolindude tsooniga 3. Kattuvus tsoon 1 ja 2 aladega puudub täielikult, mis teeb ala Eesti kontekstis võrdlemisi unikaalseks ja linnustiku vaatest eelistatud tuulepargi arendusalaks. Potentsiaalselt sobiliku ala TU10 ida osas paiknevad mitmed märgalad (Kursi Järvesoo, Savalduma raba), mistõttu võib idapoolne ots siiski koondada kaitsealuseid linnuliike. Seetõttu on potentsiaalselt sobiliku ala TU10 idaosa tsoneeritud ebasobivaks. Suure tõenäosusega võivad toimuda sooelupaikadega seotud linnuliikide toitumislennud üle potentsiaalselt sobiliku ala TU10 ida osa põllumaadele. Potentsiaalselt sobilikku ala TU10 läänepoolne osa kattub EOÜ uuringu kohaselt tedre tsooniga 3. Kuivõrd tegemist on hõredama metsase alaga, siis tõenäosus esmatähtsa tedre elupaiga esinemiseks on väike.
KSH raames 2023 a läbiviidud linnustiku punktvaatluse käigus registreeriti alal mitmete III kaitsekategooria liikide elupaigad (Joonis 19). Tuulepargi rajamisel alale tuleks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks teadaolevaid esinemisalasid võimalikult vähe killustada ning oluline on metsa raie- ja raadamistööde vältimine lindude pesitsusperioodil. Meetme rakendamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju linnustikule vältida.
TU10 alal läbiviidava täpsustava linnustiku uuringu69 käigus leiti TU10 alal uus kanakulli (II kat) pesa. Kanakulli peamiselt ohustavateks teguriteks on pesapaikade hävinemine, toitumisalade kvaliteedi langus ja pesitsusaegne häirimine. Pesapaiga kaitseks tuleb pesa või pesade ümber moodustada sihtkaitsevöönd, mis peaks hõlmama vähemalt 5 ha vähemalt 60-aastast metsa. Kui vanem metsaala on suurem, kaasatakse see sihtkaitsevööndisse vähemalt 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire. Pesitsusaegse häirimise vältimiseks tuleks sobiva pesitsuspuistuga piirnev noorem mets kaasata piiranguvööndina ca 300 m ulatuses järgides metsaeraldisi või looduslikke piire.
Kanakulli on kohati kirjandusallikates samuti peetud tuulikute suhtes keskmisest kõrgema kokkupõrkeriskiga liigiks70. Kanakulli surmajuhtumeid tuulikute tõttu on teada aga vaid üksikuid71. See võib olla seotud liigi toitumisstrateegiaga – valdav enamik liigi toiduobjektidest (eeskätt hallvares, pasknäär, hakk ja harakas, kodutuvi, kaelustuvi ning laanepüü ja teder72) on leitavad maapinnalt või madalamatelt lennukõrgustelt ja liik eelistab saagijahil lennukõrgust, mis jääb allapoole tänapäevaste tuulikute rootori kõrgusvahemikku.
Liigi kaitse tegevuskava kohaselt tagab tegevuskava kohane täiendavate püsielupaikade kaitse alla võtmine73 kanakulli elupaikade piisava kaitse. Alal asuva kanakulli leiukoha suhtes rakenduvad seega ainult metsamajandusele pesitsusaegsed piirangud st väljaspool kaitstavat ala paikneva kanakulli leiukoha puhul seatakse metsateatise kooskõlastamisele raietele ajalised piirangud looduskaitseseadus isendikaitse sätete alusel, st keelatakse raied 1. märtsist kuni 31. juulini. Selline meede tagab pesitsusaegse kaitse, kuid ei taga elupaiga kestlikkust.
69 Teostab Loodusekspert OÜ, lõpparuanne valmib 2024 a lõpus. 70 Volke, V., Kuus, A., Leivits, M., Luigujõe, L., Mägi, M., Ojaste, I., Sellis, U., Tammekänd, I., Väli, Ü. & Võhandu, K. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi, Tartu. 71 Rydell, J.; Ottvall, R.; Pettersson, S.; Green, M. The Effects of Wind Power on Birds and Bats - an Updated Synthesis Report 2017; Swedish Environmental Protection Agency (Naturvårdsverket): Stockholm, 2017; p 132. 72 Väli, Ü., Grosberg, J., Mellov, P., Melsas, R., & Nellis, R. (2024). Kanakulli saagi koostis ja selle muutused Eestis. Hirundo, 37(1), 1-16. 73 25.03.2023 võeti kaitse alla 41 uut kanakulli püsielupaika Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnu, Rapla, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnas. Seega on Eestis võetud kaitse alla kaitsealade või hoiualade koosseisus või püsielupaikadena 56% kanakulli elupaikade koguarvust ja 65% kogupindalast (01.01.2022 seisuga) ning täidetud on LKS § 48 lõike 2 nõue, mille alusel tuleb tagada II kaitsekategooria liikide vähemalt 50% teadaolevate ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikade kaitse kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
60
TU10 alalt leitud kanakulli pesast 500 m raadiuses paiknev ala on tsoneeritud ebasoovitavaks säilitamaks arendustegevusest häiringutevaba metsaala74. Maismaalinnustiku analüüs soovitab antud liigi suhtes 1000 m puhvrit, mis kindlasti arvestaks paremini liigi elupaigakasutuse ulatust. Antud juhul on tsoneerimisel arvestatud, et tegu ei ole kaitstaval alal paikneva elupaigaga. Piirkonnas on säilinud kanakullile pesitsemiseks sobilikke metsaalasid. Seega ulatuslikuma puhvri rakendamine antud asukohas liigi elupaiga säilitamiseks ei pruugi olla ilmtingimata vajalik. Küll aga oleks elupaiga säilitamiseks vajalik säilitada pesa ümbritsev veel raietest puutumatuna säilinud metsaala (sarnase režiimiga nagu oleks ametlik püsielupaik). Tagades kombineerituna pesametsa säilimise ja 500 m puhvri tuulikute suhtes oleks võimalik alale rajada arvestatava mahuga tuulepark vältides samas olulist ebasoodsat mõju linnustikule.
Samuti tuvastati TU10 alalt laanerähni elupaik. Rähne ei peeta üldjuhul tuulikute suhtes tundlikuks liigiks, küll aga on vajalik laanerähni elupaiga säilitamine. Väljatöötatud tuulikute paigutuslahenduse korral laanerähni elupaigametsa tuulepargi rajamine oluliselt ei mõjuta.
2024 kevadiste punktvaatluste alusel ilmnes, et ala läbib kirre-edel suunaline haneliste rändekoridor. Loendusperioodil loendati kokku 5529 hanelist.
Olemasolevate andmete alusel võib potentsiaalselt sobilikku ala TU10 pidada siiski linnukaitseliselt üheks parimaks potentsiaalselt sobilikuks alaks, sest teadaolev risk I kaitsekategooria linnuliikide elupaikade suhtes puudub. Täiendavate leevendusmeetmete vajaduse väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
74 Morkūnė R, Marčiukaitis M, Jurkin V, Gecevičius G, Morkūnas J, Raudonikis L. et al. (2020). Wind energy development and wildlife conservation in Lithuania: A mapping tool for conflict assessment. PLoS ONE 15: e0227735. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0227735
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
61
Joonis 19. Potentsiaalselt sobilik ala TU10 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kaitsekategooria ning tähelepanuväärtsete liikide esinemine.
Potentsiaalselt sobilik ala TU11 asub kahe looduskaitseala vahel – ida suunda jääb Lüsingumetsa looduskaitseala (KLO1000680) ja lõuna suunda Ravametsa looduskaitseala (KLO1000678). Mõlemad looduskaitsealad hõlmavad väärtuslike vanade loodusmetsade kaitset, kus tõenäoliselt esineb kaitsealuseid linnuliike, kellest osa liike võib pesitseda potentsiaalselt sobiliku ala TU11 metsades. Linnustiku liigirikkuse potentsiaali potentsiaalselt sobilikul alal TU11 soodustavad lõunas asuvad märgalad (Rava ja Vistla rabad). Sellest lähtuvalt on ka tsoneeritud potentsiaalselt sobiliku ala TU11 märgalad ja nende puhvervööndid ebasoovitavaks. Looduslikus seisundis märgalasid ümbritsevad metsaalad on mitmete metsaliikide jaoks olulised elupaigad ning need tuleks säilitada killustamata. Potentsiaalselt sobilik ala TU11 paikneb sarnaselt potentsiaalselt sobiliku alaga TU10 põllumajandusmaastike vahel ning täiendavalt on vaja selgitada välja sihtliigid, kes seda ala kasutavad, sh hanelised. Olemasolevate andmete alusel võib potentsiaalselt sobilikku ala TU11 pidada linnukaitseliselt üheks parimaks potentsiaalselt sobilikuks alaks, sest teadaolev risk I kaitsekategooria linnuliikide elupaikade suhtes puudub. Samas tuleb arvestada, et antud piirkonna uuritus linnustiku osas on pigem madal.
KSH raames läbiviidud linnustiku punktloenduse käigus registreeriti alal III kaitsekategooria liikide elupaiku (Joonis 20). Tuulepargi rajamisel alale tuleks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks teadaolevaid esinemisalasid võimalikult vähe killustada ning oluline on metsa raie- ja raadamistööde vältimine lindude pesitsusperioodil. Meetme rakendamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju linnustikule vältida. Täiendavate leevendusmeetmete vajaduse (sh lõpliku tuulikute arvu) väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
62
Joonis 20. Potentsiaalselt sobilik ala TU11 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kaitsekategooria ning tähelepanuväärtsete liikide esinemine.
Potentsiaalselt sobilik ala TU13 piirneb lõunast märgalaga (Pätsiniidi soo), kus väga suure tõenäosusega esineb kaitsealuseid linnuliike. Lõunapoolne osa asub põllumassiividel ning selle ala kohta täpsemad linnustiku andmed puuduvad. Pätsiniidi soost põhja suunas asub põllumaa, kus samuti võib esineda kaitsealuseid linnuliike, sest märgala paikneb ala vahetus läheduses. Sellest lähtuvalt on ka tsoneeritud potentsiaalselt sobiliku ala TU13 märgala ja selle puhvervöönd ebasoovitavaks. Looduslikus seisundis märgalasid ümbritsevad metsaalad on mitmete metsaliikide jaoks olulised elupaigad ning need tuleks säilitada killustamata. Ülejäänud osal alast linnukaitselisi kitsendusi teada ei ole ja alale on olemasoleva info alusel eeldatavalt võimalik tuulepargi rajamine ilma linnustikule olulist ebasoodsat mõju avaldamata. KSH välitöödel tuvastati alal III kaitsekategooria liikidest hoburästa ja tähelepanuväärsetest liikidest metstildri esinemine. Tuulepargi rajamisel alale tuleks olulise ebasoodsa mõju vältimiseks teadaolevaid esinemisalasid võimalikult vähe killustada ning oluline on metsa raie- ja raadamistööde vältimine lindude pesitsusperioodil. Meetme rakendamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju linnustikule vältida. Täiendavate leevendusmeetmete vajaduse (sh lõpliku tuulikute arvu) väljaselgitamiseks vajalikud uuringud ja vajalikud meetmed on esitatud ptk 4.1.2.3.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
63
Joonis 21. Potentsiaalselt sobilik ala TU13 linnustiku vaates olemasoleva info alusel ebasoovitava ala paiknemine ja välitöödel kaardistatud III kaitsekategooria ning tähelepanuväärtsete liikide esinemine.
4.1.2.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Linnustikule ebasoodsa mõju vältimiseks oleks asjakohane loobuda Joonis 15 kuni Joonis 21 punaseks tsoneeritud aladel tuulepargi rajamisest ehk need alad asukohavaliku aladest välja jätta. Sealjuures arvestatakse KSH koostamisel, et asukohavalikust välja jäätavate alade puhul ei ole sinna võimalik kavandada elektrituulikuid sh nende labasid.
Punaseks tsoneeritud aladel on tuulikutele sobiliku asukoha leidmine ilma olulise ebasoodsa mõju avaldamiseta linnustikule väikese tõenäosusega. Kui punaseks tsoneeritud alasid soovitakse asukoha valikusse jätta, siis tuleb arvestada, et neil on vajalik täiendavad linnustiku uuringud, mille alusel ei pruugi siiski olla võimalik vastavale alale tuulikuid rajada.
Metsade haudelinnustiku kaitseks tuleb raadamist ja raiet vältida linnustiku pesitsusperioodil (raierahu perioodil) aprillist kuni juulini.
Lindude hukkumise vältimiseks kokkupõrgetes õhuliinidega kasutada elektriühenduste rajamiseks maakaableid.
Alade puhul, mille puhul on välja töötatud tuulikute ja trasside põhimõtteline paiknemine tuleb tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju linnustikule kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
Kõigi alade puhul tuleb tuulepargi rajamiseks eelnevalt:
− Teostada hanede ja luikede osas kevad- ja sügisrände aegsed punktvaatlused ühel hooajal EOÜ maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.1. kirjeldatud metoodika kohaselt (kui vastaval alal varasemalt ei ole rändeaegseid punktvaatlusi tehtud). Vaatluste alusel koostatakse aruanne koos hinnanguga hanede ja luikede kokkupõrkeriski osas ning vajadusel esitatakse
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
64
leevendusmeetmete soovitused. Kui uuringuga tuvastatakse mingil perioodil aktiivne hanede liikumine tuulepargi ala rootori töökõrgusel, siis tuleb uuringus esitada tehniliste meetmete kirjeldus kokkupõrkeriski minimeerimiseks ebaolulisele tasemele. Vajalik võib olla kokkupõrkeriski leevendada ebaolulisele tasemele kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide osas kasutades tuulikute seiskamist lindude kõrge aktiivsusega perioodil uuringu alusel määratava kindlal perioodil või vastava juhtimissüsteemi abil75, 76. Vastavaid meetmeid tuleb tuulepargi käitamisel rakendada.
Kõigi alade puhul tuleb tuulepargi rajamisele järgnevalt:
− Teostada hukkunud lindude otsimine koos otsija tulemuslikkuse ja röövluskoormuse testidega kahel aastal peale vastava tuulepargi rajamist vastavalt metoodikale. Metoodika kirjeldus on esitatud Maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.3. Hukkunud lindude otsimist teostatakse lumevabadel perioodidel sagedusega kaks korda kuus. Seiret teostatakse tuulepargi kõigi tuulikute all (üle kümne elektrituulikuga tuulepargi puhul võib koostöös Keskkonnaametiga täpsustada seiratavate tuulikute arvu) vähemalt tuulikulaba pikkusega võrdse raadiuse ulatuses mõõdetuna elektrituuliku tornist (otsimistingimustest lähtuvalt võib otsitava ala ulatust vähendada). Seireskeemi võib seiretööde tulemuste analüüsist lähtudes täpsustada. Kui linnustiku osas ilmneb seirest soovimatu keskkonnamõju, siis tuleb seiret teostavatel ekspertidel välja tuua sobiv meetmepakett keskkonnamõju ärahoidmiseks, minimiseerimiseks või kompenseerimiseks. Alade puhul, millel edasine tuulepargi planeerimine toimub läbi detailse lahenduse koostamise võib seiretingimust täpsustada detailse lahenduse KSHs.
TU1 ala puhul tuleb täiendavalt :
- Vähendada esialgu kavandatud asukohavaliku ala ulatust jättes selles välja uute väike- konnakotkaste leiukohtade (kaitse alla Vaali ja Kõrkküla püsielupaigana kaitse all) 1,5 km ulatuses metsamaad ja 2 km ulatuses avamaastiku.
- Piirkonnas esineb kõrgendatud õhuruumi kasutus haukaliste poolt (eeskätt väike- konnakotkad, kuid esineb ka merikotkast, kalakotkast). Rajatavatel tuulikutel tuleb rakendada video, radar vms juhtimissüsteemi vähendamaks kokkupõrgete tõenäosust haukalistega.
- Piirkonnas esineb kevadrände vaatluste alusel aktiivne haneliste ränne. Peale sügisrändevaatluste läbiviimist tuleb täpsustada rände esinemisest tulenevad ajalised täpsemad piirangud, kuid alale tuulikute rajamisel tuleb rakendada vajaduspõhist tuulikute ajutist peatamist rände perioodil rändlindude hukkumise minimeerimiseks st tuulikute tööd tuleb piirata intensiivsel rände perioodil. Perioodi pikkust ja täpset aega täpsustada sügisrände vaatluste ja järelseire alusel.
TU3 ala puhul tuleb täiendavalt :
- Ala läheb läbi kesk-Eesti rändetee ja haned liiguvad põhiliselt edela- kirde suunal, aga ka ida- lääne suunaliselt. Sügisene ränne jäi uuringu läbiviimisel üsna tagasihoidlikuks võrreldes kevadisega, aga see võib aastati erineda, seega on leevendusmeetmed olulised ka sügisel. Kevadperioodil 15. märts-01.mai ja sügisperioodil 01.oktoober- 01.november tuleb rakendada tuulikute vajaduspõhist ajutist peatamist (peatada tuulikud linnuparvede lähenemisel). Peatamissüsteemi võib kombineerida tehniliste lahendustega integreeritud tuulikute juhtimissüsteemidega. Samuti võib peatamisaega täpsustada järelseire alusel.
- TU3 põhjapoolse asukoha eelvaliku ala lahustüki positsioon 1 tuulik jääb vaatluste alusel väike- konnakotka toitumisalale. Kotka pesa asukoht pole teada. Antud tuulikupositsiooni rajamisel
75 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
65
tuleb rakendada kokkupõrke vältimise meetmeid (kaamera, radar vms kokkupõrke tõenäosust vähendav süsteem).
TU5 ala puhul tuleb täiendavalt :
− Teostada rähnide, kakkude ning metskanaliste inventuur EOÜ maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4.3, 5.1.4.4 ja 5.1.4.5 kirjeldatud metoodikate kohaselt).
− Kaardistada röövlindude pesitsusterritooriumid (EOÜ maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.4.2. metoodika kohaselt).
− Teostada suvised linnustiku punktvaatlused ühel hooajal EOÜ maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.1. kirjeldatud metoodika kohaselt. Punktvaatluste alusel tuleb hinnata ala lindude poolset õhuruumi kasutust ja sellest tulenevalt kokkupõrkeohtu kaitsekorralduslikult oluliste liikidega.
− Teostada metsise uuring: vajalik on läbi viia välitööd vahemikus 26.03–25.06 arvestades sh „Metsise mängude seire“ riikliku seire kavaga ning et seire kavast tulenevalt on välitöödeks sobiv ajavahemik mängupaikade otsimise puhul 15.03–30.04 ja mängupaikade seire korral 10.04–10.05. Vajalik on mängupaikade otsimine teostada kuni 3 km ulatuses metsise elupaigast (KLO9101074), kus metsise mängumudeli alusel leidub liigile sobilikke (esinemise võimalus vähemalt 70) mängualasid ja mis jääb asukohavaliku alale ning selle 500 m puhvrisse. Uuringu käigus hinnata metsiste elupaigakasutust, sh sidusust teiste elupaikadega.
− Teostada kanakulli elupaigakasutuse uuring: alale jääva kanakulli pesale lähemale kui 1 km tuulikute kavandamisel teostada kanakulli elupaigakasutuse uuring. Kõige täpsemaid andmeid liigi elupaigakasutuse kohta saaks varustades linnu GPS-saatjaga. Kui GPS uuringu läbiviimine ei ole võimalik, siis kasutada punktvaatlusi ja maastikuanalüüsi elupaigakasutuse ulatuse määramiseks.
TU6 ala puhul tuleb täiendavalt:
− Välivaatluste käigus on TU6 ala lähipiirkonnas kohatud väike-konnakotkast, kelle pesa asukoht on ebaselge. Alal ja sellest 500 m raadiuses tuleb teostada 60+ vanustes metsades risupesade otsimine (soovitataval ilma lehestikuta perioodil). Pesa leidmisel kontrollida selle asustatust kevadel või suvel. Juhul kui piirkonnas leitakse seni teadmata väike-konnakotka pesa tuleb koostöös linnustiku eksperdi ja Keskkonnaametiga leida sobilikud leevendavad meetmed kokkupõrkeriski minimeerimiseks.
TU7 ja TU8 ala puhul tuleb täiendavalt:
− Välivaatluste alusel esineb TU7 ja TU8 alade puhul saagikoristusperioodil aktiivne väike- konnakotkaste poolne õhuruumi kasutus. Kõige optimaalsem kokkupõrkeohu minimeerimise viis oleks peatada tuulikute töö saagikoristusperioodiks. See eeldab koostööd kohalike põllumeestega. Kui selline koostöö ei ole võimalik siis tuleb rakendada vajaduspõhist ohtu põhjustava tuuliku ajutist peatamist automaatse linnutuvastusseadme ja tuuliku juhtimissüsteemi koostoimes76.
TU8 ala puhul tuleb täiendavalt:
− Kuivõrd ala piirneb lõunast Jalametsa soo (Laukaraba) märgalaga, siis on oluline teostada sügisperioodil soolindude vaatlused. Vaatluste tulemuste alusel võib osutuda vajalikuks
76 McClure CJW, Rolek BW, Dunn L, et al. 2022. Confirmation That Eagle Fatalities Can Be Reduced by Automated Curtailment of Wind Turbines. Ecological Solutions and Evidence 3: e12173. https://doi.org/10.1002/2688- 8319.12173 Gradolewski D, Dziak D, Martynow M, et al. (2021). Comprehensive Bird Preservation at Wind Farms. Sensors 21: 267, https://doi.org/10.3390/s21010267 Ferrer M, Alloing A, Baumbush R, Morandini V (2022). Significant decline of Griffon Vulture collision mortality in wind farms during 13-year of a selective turbine stopping protocol. Global Ecology and Conservation 38: e02203, https://doi.org/10.1016/j.gecco.2022.e02203.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
66
tuulikute ajutine peatamine kokkupõrkeohuga perioodideks ja/või tuulikute ajutine peatamine automaatse linnutuvastusseadme ja tuuliku juhtimissüsteemi koostoimes76. Samuti võib osutuda vajalikuks tuulikute nähtavuse parandamine lindude jaoks vähendamaks kokkupõrke ohtu77. Soolindude aktiivse ala kasutuse korral tuleb loobuda täiendavalt rabale lähemate kuni 2 tuulikupositsiooni rajamisest ehk vähendada tuulikute arvu78. Antud ala puhul seega võib esineda vajadus uuringu tulemusena vähendada tuulikute arvu, kuid ei ole põhjust eeldada, et see muudaks alal tuulepargi rajamise elluviidamatuks.
− TU8 avamaastiku osal (pos 2 ja 4) esineb tedremäng. Põhiline mäng toimub hommikuti päikesetõusu ajal. Et vähendada ehitusmüra ja muid häiringuid, on kogu ehitustegevus ja sellega kaasnev (sh pinnase vedu, metsaraie jne) on alal keelatud ajavahemikus 01.03–15.05 alates 1,5 tundi enne päikeseloojangut kuni kella 10:00-ni hommikul.
− Tetrede puhul esineb ka kokkupõrkeoht tuulikute tornidega, mida on võimalik olulisel määral vähendada värvides tuuliku torni alumise osa 10 m kõrguseni kontrastsetes värvides või mustaks79.
TU10 ala puhul tuleb täiendavalt:
- Alal registreeritud kanakulli pesale lähemale kui 1 km tuulikute kavandamisel kanakulli pesametsa säilitada püsimetsana. Vastav kokkulepe tuleb tuulepargi rajamisest huvitatud isikul sõlmida ehitusloa taotlemise etapiks.
- Kevadiste punktvaatluste põhjal läbib ala haneliste rändekoridor. Kevadperioodil 15. märts- 01.mai tuleb rakendada tuulikute vajaduspõhist ajutist peatamist (peatada tuulikud linnuparvede lähenemisel). Peatamissüsteemi võib kombineerida tehniliste lahendustega integreeritud tuulikute juhtimissüsteemidega. Samuti võib peatamisaega täpsustada järelseire alusel. Sügisrände perioodil vajalik peatamisperioodi esinemine selgitatakse sügiseste rändevaatluste järgselt.
4.1.3 Mõju nahkhiirtele
Tuuleparkide mõju käsitiivalistele saab mõju mehhanismi järgi jagada kaheks – elupaikade kadumine ja muutumine ning nahkhiirte hukkumine. Mõlema mõju realiseerumine ja ulatus olenevad tuulikute paiknemisest maastikus, mistõttu tuulikute rajamisele eelnevalt on oluline hinnata planeeringuala sobivust nahkhiirte elupaigana. Mõju ulatus võib lisaks tuulikute asukohale olla erinev ka aastaajati. Peamiselt eristatakse mõjude kontekstis kahte perioodi – nahkhiirte rände- ja suveperioodi, kusjuures rände ajal on hukkumisrisk suurem sügisrände ajal. Üldiselt peetakse potentsiaalseid mõjusid elupaikade muutumise läbi väiksemaks (sageli väikeseks) ning mõjusid hukkumise läbi, olenevalt asukohast, suureks kuni väga suureks 80 . Värsked uuringud 81 on aga näidanud, et kaasaegsete metsamaastikule rajatud tuulikute puhul nahkhiireliigid hoiduvad tuulikute lähedusest (mõju ulatub mitmesaja meetri kaugusele) ning see on eeldatavalt tingitud tuulikute rajamisega kaasnevast elupaiga kvaliteedi langusest. Nii nahkhiirte hukkumisriskiski kui elupaiga kao leevendamise viis on sama – tuuleparkide kavandamisel tuleb vältida nahkhiirte häid elupaiku.
77 Stokke BG, Nygård T, Falkdalen U, et al. (2020). Effect of tower base painting on willow ptarmigan collision rates with wind turbines. Ecology and Evolution 10: 5670–5679, https://doi.org/10.1002/ece3.6307 78 Mägi M, Saag P. 2024. Tuugenite mõju loomastikule: leevendus- ja korvamismeetmed. Keskkonnaamet. 79 Stokke BG, Nygård T, Falkdalen U, Pedersen HC, May R. Effect of tower base painting on willow ptarmigan collision rates with wind turbines. Ecol Evol. 2020; 10: 5670–5679. https://doi.org/10.1002/ece3.6307 80 Rodrigues, Luisa, Lothar Bach, M. -J Dubourg-Savage, B Karapandža, D Kovać, T Kervyn, Jasja Dekker, et al., toim. 2014. Guidelines for Consideration of Bats in Wind Farm Projects. EUROBATS Publication Series 6. Bonn: UNEP/EUROBATS. 81 Ellerbrok, J.S., Delius, A., Peter, F., Farwig, N. and Voigt, C.C., 2022. Activity of forest specialist bats decreases towards wind turbines at forest sites. Journal of Applied Ecology 59(2); Gaultier, S.P., Lilley, T.M., Vesterinen, E..J. and Brommer, J. E., 2023. The presence of wind turbines repels bats in boreal forests. Landscape and Urban Planning 231 (2023) 104636).
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
67
Nahkhiirte hukkumise peamiseks põhjuseks on otsene kontakt liikuvate tuulikulabadega, kuid spetsiifilistes tingimustes on võimalik ka hukkumine barotrauma tagajärjel82,83. Nahkhiirte hukkumist on registreeritud peamiselt maismaa tuuleparkides Euroopas ja Põhja-Ameerikas, kuid mõningaid andmeid on ka muudest piirkondadest84,85,86. Hukkumise kohta olemasolevad andmed on suuresti seotud ka sellega, et kas ja kuidas nahkhiirte hukkumist seiratud on.
Nahkhiirte hukkumise probleem on laialt levinud ja kohati suur, kuid mõju suurus on paiguti väga erinev. 2016. aastal avaldatud kokkuvõtte põhjal varieerub tuuleparkides hukkuvate nahkhiirte hulk Euroopa maismaa tuuleparkides suurel määral, jäädes vahemikku 0–11 nahkhiirt MW kohta87. 2010. a uuring84 toob vahemikuks aga 0–23 hukkunud nahkhiirt MW kohta. Hukkumisrisk on üldjuhul suurem asukohtades, kus tuulikud on paigutatud nahkhiirtele sobivasse biotoopi või selle vahetusse lähedusse, nagu näiteks metsad ja veekogud, mõne nahkhiirekoloonia kodupiirkond, või asuvad piirkondades, kus nahkhiired rände ajal koonduvad84,87. Seega on mõjutatud nii paiksed populatsioonid, kus mõju võib olla suurem just emas- ja noorloomadele88, kui ka rändavad populatsioonid85. Lisaks tuleb arvestada, et paljud nahkhiireliigid on elupaigatruud ja poegimiskoloonia kodupiirkonnas paiknev tuulepark mõjutab tõenäoliselt populatsiooni pika aja vältel.
Risk tuulikute labade lähedusse sattuda ja seeläbi hukkuda on erinev ka liigiti. Tuulikud ohustavad peamiselt liike, kes lendavad kõrgel ning kasutavad avatud biotoope, samas kui enamjaolt madalal ja puude lähedal lendavad liigid hukkuvad tuulikute tõttu harva. Loode-Euroopas, kus nahkhiirefauna on meie aladega suuresti sarnane, moodustavad valdava osa (98%) tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest perekondadesse Nyctalus, Pipistrellus, Vespertilio ja Eptesicus kuuluvad isendid84. Kõik nimetatud perekonnad on esindatud ka Eesti nahkhiirefaunas. Perekondadesse Myotis ja Plecotus kuuluvad liigid on sama allika põhjal madala hukkumisriskiga, sest püüavad saaki tavaliselt maapinnale lähedamal ja hoiduvad enamasti avamaastikust eemale. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus kõrge ja madala kokkupõrke riskiga liikideks on esitatud Tabel 7-s. Samas tuleb lähitulevikku silmas pidades võtta arvesse ka tuulikute parameetreid ja nende võimalikku mõju. Uuringud, millel Tabel 7 põhineb, on läbi viidud peamiselt tuulikute ümbruses, mille masti kõrgus on ligikaudu 90–100 m ning mis paiknevad lagedal või metsade servades ja rannikul. Tuulikute kõrguse kasvades on aga tõenäoline, et
82 Baerwald, Erin F., Genevieve H. D’Amours, Brandon J. Klug, ja Robert M. R. Barclay. 2008. „Barotrauma Is a Significant Cause of Bat Fatalities at Wind Turbines“. Current Biology 18 (16): R695–96. https://doi.org/10.1016/j.cub.2008.06.029. 83 Lawson, Michael, Dale Jenne, Robert Thresher, Daniel Houck, Jeffrey Wimsatt, ja Bethany Straw. 2020. „An Investigation into the Potential for Wind Turbines to Cause Barotrauma in Bats“. PLOS ONE 15 (12): e0242485. https://doi.org/10.1371/journal.pone.0242485. 84 Rydell, Jens, Lothar Bach, Marie-Jo Dubourg-Savage, Martin Green, Luisa Rodrigues, ja Anders Hedenström. 2010. „Bat Mortality at Wind Turbines in Northwestern Europe“. Acta Chiropterologica 12 (2): 261–74. https://doi.org/10.3161/150811010X537846. 85 Voigt, C.C., A.G. Popa-Lisseanu, I. Niermann, ja S. Kramer-Schadt. 2012a. „The Catchment Area of Wind Farms for European Bats: A Plea for International Regulations“. Biological Conservation 153: 80–86. https://doi.org/10.1016/j.biocon.2012.04.027. 86 Gaultier, Simon P., Anna S. Blomberg, Asko Ijäs, Ville Vasko, Eero J. Vesterinen, Jon E. Brommer, ja Thomas M. Lilley. 2020. „Bats and Wind Farms: The Role and Importance of the Baltic Sea Countries in the European Context of Power Transition and Biodiversity Conservation“. Environmental Science & Technology 54 (17): 10385–98. https://doi.org/10.1021/acs.est.0c00070. 87 Arnett, Edward B., Erin F. Baerwald, Fiona Mathews, Luisa Rodrigues, Armando Rodríguez-Durán, Jens Rydell, Rafael Villegas-Patraca, ja Christian C. Voigt. 2016. „Impacts of Wind Energy Development on Bats: A Global Perspective“. Bats in the Anthropocene: Conservation of Bats in a Changing World, toimetanud Christian C. Voigt ja Tigga Kingston, 295–323. Cham: Springer International Publishing. https://doi.org/10.1007/978-3-319-25220- 9_11. 88 Kruszynski, Cecilia, Liam D. Bailey, Lothar Bach, Petra Bach, Marcus Fritze, Oliver Lindecke, Tobias Teige, ja Christian C. Voigt. 2021. „High Vulnerability of Juvenile Nathusius’ Pipistrelle Bats (Pipistrellus Nathusii) at Wind Turbines“. Ecological Applications n/a (n/a). https://doi.org/10.1002/eap.2513.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
68
tuulikuid hakatakse paigutama ka metsade kohale, kus nahkhiirte elupaigakasutuse kohta on teada märksa vähem.
Tabel 7. Eestis leiduvate nahkhiireliikide jaotus maismaa tuuleparkides hukkumise riski alusel80,84.
Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Riskiklass (Rydell 2010)
Riskiklass (Rodrigues
2014)
tiigilendlane Myotis dasycneme madal risk keskmine risk
veelendlane Myotis daubentonii madal risk madal risk
tõmmulendlane Myotis brandtii madal risk madal risk
habelendlane Myotis mystacinus madal risk madal risk
nattereri lendlane Myotis nattereri madal risk madal risk
pruun-suurkõrv Plecotus auritus madal risk madal risk
pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii kõrge risk kõrge risk
kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus kõrge risk kõrge risk
pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus kõrge risk kõrge risk
põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii kõrge risk keskmine risk
hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus kõrge risk kõrge risk
suurvidevlane Nyctalus noctula kõrge risk kõrge risk
väikevidevlane Nyctalus leisleri kõrge risk kõrge risk
euroopa laikõrv Barbastella barbastellus madal risk keskmine risk
Nahkhiirte hukkumine tuuleparkides võib olla hooajaline nähtus ning hukkuvate loomade hulk on sageli suurem sügisesel rändeperioodil, mistõttu suurendavad nahkhiirte hukkumisriski just rändeteedele paigutatud tuulikud. Seetõttu on nahkhiirte hukkumine tuuleparkides piiriülese mõjuga probleem. Näiteks pärineb osa Saksamaal tuuleparkides hukkuvatest nahkhiirtest suure tõenäosusega Baltikumist85,88.
Euroopa nahkhiirte kaitse leping EUROBATS on koostanud juhendmaterjali nahkhiirtega arvestamiseks tuuleparkide planeeringutes80. Juhend toob välja, et tuulikuid ei tohiks paigaldada metsadesse ja nende servadest vähem kui 200 meetri kaugusele, sest see suurendab nahkhiirte hukkumise riski. Eriti tuleks tähelepanu pöörata laialehistele metsadele. Eesti kontekstis on asjakohane olulise metsatüübina käsitleda ka haava-segametsasid, mille puhul on teada olulisus nahkhiirte elupaikadena. Samuti tuleks tuuleparkide planeerimisel vältida kolooniate lähiümbrust ning olulisi nahkhiirte elupaikasid/toitumisalasid. Samas toob EUROBATS välja, et metsarikastes Põhjamaades võib olla vältimatu tuulikute rajamine metsapiirkondadesse. Sellisel juhul tuleb kohavalikusse kaasata erialaeksperdid ning lähtudes parimast teadmisest ning vajadusel välitöödel kogutud andmetest, valida välja piirkonnad, kus võiks leiduda nahkhiiri vähe ja hukkumisrisk olla võimalikult madal.
4.1.3.1 Hindamise metoodika
Järva valla eriplaneeringu aladel anti nahkhiirte alane mõjude hinnang põhinedes kolmel andmestikul:
− olemasolevad nahkhiirte levikuandmed (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, LVA, PlutoF, 2023);
− planeeringuala iseloomustavad kaardiandmed (sh Eesti põhikaardi andmestik ja metsaregister);
− nahkhiirte loendustransektid ja -punktid 2023. a.
Hinnangu eesmärgiks on välja selgitada millised piirkonnad ei ole juba olemasoleva andmestiku ja ekspertteadmiste põhjal otsustades nahkhiirte vaatest tuuleparkide arendamiseks sobilikud.
Olemasoleva levikuinformatsiooni koondamine
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
69
Nahkhiirte levikuandmete analüüsimiseks koondati riiklikes andmebaasides (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur ja LVA) ning andmebaasis PlutoF leiduvad nahkhiirte vaatlusandmed. Töö käigus käsitletakse leiuandmeid planeeringualal ning sellest 5 km ulatusest, sest enamuse Eestis leiduvate nahkhiireliikide kodupiirkond jääb selle ala piiresse.
Kaardianalüüs
Analüüsimisel kasutati Maa-ameti põhikaardi veekogude andmestikku seisu- ja vooluveekogude kohta. Metsaregistrist kasutati andmeid potentsiaalselt sobilike alade puistute peapuuliike, nende osakaalu ja eraldiste vanuse, kõrguse ja kasvukohatüübi kohta.
Nahkhiirte loendustransektid
Nahkhiirte loendused lõunapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel (TU1, TU2, TU3, TU4, TU5, TU6, TU7, TU8, TU9 ja TU12) koondusid valdavalt teedele, sest loendustransektid läbiti autoga aeglaselt sõites (maksimaalselt 20 km/h). Igas transektipunktis viibiti 5 min ning häälitsused salvestati paralleelselt, kasutades Wildlife Acoustics automaatdetektoreid (EchoMeter Touch 2 Pro, mis on mõeldud nutiseadmele ning Wildlife Acoustics Song Meter SM4BAT koos mikrofoniväljundiga MIC- SMM-U2). Automaatdetektor SM4BAT oli kinnitatud auto katusele ning automaatdetektori kell kalibreeriti täpseks GPSi kellaga, et hiljem koordinaat nahkhiire taksoniga kokku viia.
Lõunapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel läbiti ca 70 km transekte. Transektloenduste eesmärgiks oli tuvastada kohad, kus nahkhiiri leidub suurel hulgal potentsiaalselt sobilikel aladel ning nende läheduses. Nahkhiirte transektloendused viidi läbi rände perioodil augustis lõunapoolsel alal (20.08.2023–22.08.2023, 25.08.2023–26.08.2023, 28.08.2023–30.08.2023).
Põhjapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel (TU10, TU11 ja TU13) kasutati nutidetektorit (EchoMeter Touch 2 Pro) ning automaatdetektorit (Wildlife Acoustics Song Meter Mini Bat). Andmeid töödeldi programmis Wildlife Acoustics Kaleidoscope Pro 5 Analysis Software. Põhjapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel loendati automaatdetektoriga 16.08.2023, 18.08.2023, 19.08.2023 ja 25.08.2023 ning puude külge kinnitatud automaatdetektoritega 20.08.2023–25.08.2023 (TU10) 27.08.2023- 31.08.2023 (TU11) ja 03.09.2023–09.09.2023 (TU13).
Väliuuringu mahu määramisel lähtuti KSH programmist ja riigihanke 255426 tehnilisest kirjeldusest, mille kohaselt KSH I etapi aruande koostamisel ei ole vaja koostada ulatuslikke ja pikaajalisi (st rohkem kui pool aastat kestvaid) loodusuuringuid/vaatlusi.
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõuna osa kattub nn riigi potentsiaalsete tuuleenergia eelisarendusaladega, kus on Keskkonnaagentuuri poolt tellitud nahkhiirte uuring, mille andmeid kasutatakse samuti KSH aruande koostamisel.
4.1.3.2 Hindamise tulemused
Andmed andmebaasidest
Andmebaaside analüüsist ilmnes, et ala uuritus nahkhiirte esinemise vaates on madal. Andmebaasides leidub kirjeid seitsme nahkhiire liigi ning ühe perekonna esinemise kohta eriplaneeringu alal ja seda ümbritseval 5 km suurusel puhveralal (Tabel 8). Kõige enam on andmeid veelendlase esinemise kohta, millele järgnevad põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, tiigilendlane, tõmmu/habelendlane, lendlane, nattereri lendlane ja pruun-suurkõrv. Piirkonnas leiduvate liikide seas on nii liike, kes on suure tuuleparkides hukkumise riskiga (Tabel 8), kuid ka liike, kelle puhul hukkumise risk on väike.
Tabel 8. Uuringuala 5 km puhvris esinevad nahkhiirte liikide arvukus andmebaaside (PlutoF, EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, LVA) põhjal.
Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Arvukus
veelendlane Myotis daubentonii 12
põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii 10
pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii 2
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
70
tiigilendlane Myotis dasycneme 2
tõmmu/habelendlane* Myotis brandtii/mystacinus 2
lendlane Myotis sp. 1
nattereri lendlane Myotis nattereri 1
pruun-suurkõrv Plecotus auritus 1
Detektorite andmete analüüs
Põhjapoolsetel uuringualadel tuvastati automaatdetektoriga (öised transektseired) kokku järgmised nahkhiirte suhtelised arvukused: veelendlane (Myotis daubentonii) 37, põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) 26, tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) 5, lendlane (Myotis sp.) 4, suurvidevlane (Nyctalus noctula) 1, kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) 1 ja pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) 1. Samadel aladel puudel fikseeritud automaatdektorite andmed nahkhiirte suhtelise esinemise kohta on esitatud Tabel 9.
Tabel 9. Nahkhiire liikide suhtelised arvukused automaatdetektoriga (fikseeritud puule) põhjapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel TU10, TU11 ja TU13.
Liik TU10 TU11 TU13 Kokku
põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) 166 57 41 264
veelendlane (Myotis daubentonii) 4 88 44 136
tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus)* 4 3 7
pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) 1 5 6
hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus) 2 3 5
lendlane (Myotis sp.) 1 2 1 4
suurvidevlane (Nyctalus noctula) 3 3
pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) 1 1 1 3
kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) 1 1 2
Lõunapoolsetel potentsiaalselt sobilikel aladel välitööde käigus registreeritud nahkhiirte suhtelised arvukused on järgmised (Tabel 10): põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) 241, veelendlane (Myotis daubentonii) 98, suurvidevlane (Nyctalus noctula) 21, pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii) 12, kääbus- nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus) 7, tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus) 5, pruun- suurkõrv (Plecotus auritus) 5.
Tabel 10. Nahkhiire liikide suhtelised arvukused automaatdetektoriga lõunapoolsetel uuringualadel.
Liigi nimetus Liigi nimetus ladina keeles Arvukus
põhja-nahkhiir Eptesicus nilssonii 241
veelendlane Myotis daubentonii 98
suurvidevlane Nyctalus noctula 21
pargi-nahkhiir Pipistrellus nathusii 12
kääbus-nahkhiir Pipistrellus pipistrellus 7
tõmmu/habelendlane* Myotis brandtii/mystacinus 5
pruun-suurkõrv Plecotus auritus 5
pügmee-nahkhiir Pipistrellus pygmaeus 4
tiigilendlane Myotis dasycneme 3
hõbe-nahkhiir Vespertilio murinus 1
Kaardianalüüs
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
71
Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 suurus on 906 ha, millest metsamaa moodustab 765 ha (84%), põllumaa 117 ha (13%) ja muud kõlvikud 24 ha (ca 3%)89. Metsamaa pindala erineb Metsaregistri ning Maa-ameti geoportaali andmebaaside vahel, mistõttu tasub eelpool toodud suhtarve võtta pigem üldistatava ülevaatliku proportsioonina. Samuti puuduvad raieandmed 2023. a kohta ning tegelik haavikute osakaal on tõenäoliselt veelgi väiksem.
Valdava osa potentsiaalselt sobiliku ala TU1 metsadest moodustavad kuusikud (N=223; 41%; Joonis 22), mida on kokku 343 ha, mis nahkhiirtele üldjuhul elupaikadeks ei sobi, sest puuduvad vajalikud õõnsused ja praod sigimiseks või varjumiseks. Kui vaadata puistu vanuselist jaotumust, siis on märgata, et kuuskede ja kaskede keskmine vanus on kõrge raie intensiivsuse tõttu suhteliselt madal (kuusemetsadel 33 aastat ja kasemetsadel 37 aastat), mis ei soodusta nahkhiirte elupaikade esinemist enamikel eraldistel (Joonis 22). Haavikud moodustavad potentsiaalselt sobiliku ala TU1 metsadest 50 ha (N=36; 6%; Joonis 22), mis pakuvad nahkhiirtele sigimis- ja varjepaiku, kuid sobilikke haavikuid (>50 a) leidub vaid 14 ha. Enamik nahkhiirte vaatlusi koondusid potentsiaalselt sobiliku ala TU1 põhja- loode piirkonda.
Joonis 22. Potentsiaalselt sobilikul alal TU1 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja vanusele ning puuliikide osakaalule. Sinine tulp märgib loendatud eraldiste numbrit (NR v N) potentsiaalselt sobilikul alal puuliikide kaupa, oranž tulp märgib puuliikide keskmist pindala (HA), hall tulp märgib puuliikide keskmist vanust (A) ning kollane puuliikide osakaalu eraldistel pindala põhjal (%). Ära on toodud veel vähemalt 50 a haavikute pindala ning osakaal potentsiaalselt sobilikul alal.
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 piirneb kirde-edelasuunaliselt Põltsamaa jõega (ca 6,5 km) ning seejärel Võllinge ojaga (2,5 km). Jõekooslused ehk nn sinikoridorid pakuvad nahkhiirtele olulisi elupaiku, eriti mitmetele lendlase liikidele, aga ka teistele nahkhiirtele.
89 Maa-ameti geoportaal, 2023
223
164
98
36 24 7 1
343
242
156
36 24 15 0 14
33 37 0
24 43
83 59
41 29 19 4 3 2 0 2 0
50
100
150
200
250
300
350
400
KU KS LV HB LM MA VA HB 50+
ERALDIS (NR) PINDALA (HA) KESKMINE VANUS (A) PUULIIGI OSAKAAL (%)
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
72
Joonis 23. Potentsiaalselt sobiliku ala TU1 nahkhiirte vaates olulised metsakooslused ja toitumisveekogude puhvrid.
Potentsiaalselt sobilikul alal TU1 nahkhiirte jaoks potentsiaalselt olulisimad alad on seotud eeskätt Põltsamaa jõega (Joonis 23). Jõe vahetud kaldaalad (200 m ulatud vastavalt EUROBATS juhendile) on tugevalt soovitatav asukohavaliku alast välja jätta. Jõe kaugematel (200-500 m) kaldaaladel võib esineda tuulikute töötamisele ajaliste piirangutega alasid. Olulise mõju vältimiseks vajalikud ajalised piirangud selgitatakse välja kavandatava järelseire käigus (vt ptk 4.1.3.3). Nahkhiirte elupaikadeks hästi sobivaid puistuid on alal säilinud vähe (Joonis 23) ning alale on võimalik kuni 15 tuuliku ja seotud taristu rajamine säilitades suures osas nahkhiirte jaoks olulisi metsakooslusi.
TU1 ala osa on peale käesoleva KSH raames koostatud nahkhiirte esialgset uuringut valminud ka teine nahkhiirte uuring (edaspidi KAUR uuring)90. KAUR uuringu terviklikku metoodika kirjeldust siinkohal ei esitata, selle leiab vastavast uuringuaruandest. Järva-Põltsamaa uuringualal viidi välitööd läbi 2023-06- 12, 2023-07-07, 2023-08-05 ning uuringualal eristati helifailide põhjal 9 taksonit ning tehti kindlaks 7 liiki. Eristatud liikideks olid põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), veelendlane (Myotis daubentonii), Nattereri lendlane (Myotis nattereri), suurvidevlane (Nyctalus noctula), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). Kõige arvukamateks liikideks on alal põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane. Tõenäoliselt kuulus enamus lendlase salvestusi liigile tõmmu/habelendlane, kuid alal tehti kindlaks ka veelendlane ja Nattereri lendlane. Alal paikevad tõenäoliselt põhja-nahkhiire, tõmmu/habelendlase ja Nattereri lendlase kolooniad. Nattereri lendlane tehti kindlaks kõigil loendustel, seega võib tõenäoliseks pidada ka selle liigi koloonia paiknemist uuringualal. Liigirikkus on alal suurem sügisrände perioodil. Augustis sagenesid rändliikide vaatlused, kuid rändliikide arvukus oli madal ja andmed ei viita ala läbivale sügisrändele.
90 Elustik OÜ. 2024. Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
73
KAUR uuring järeldab, et antud ala on Põltsamaa jõge võib pidada nahkhiirele oluliseks rände ja liikumisteeks. Uuringus on esitatud soovitus eelvalikuala piiridest tuleks välja jätta Põltsamaa jõe ümbrus 500 meetri laiuse puhvertsoonina mõlemal pool jõge. Samuti annab uuring soovituse kogu alal tuulepargi rajamisest loobuda, sest alal esineb kõrge nahkhiirte arvukus. Lisaks on uuringus kaardistatud nahkhiirte vaatest potentsiaalselt suure mõjuga alad (Joonis 23).
TU1 kavandatud tuulikupositsioonidest 11 paikneb alal, kus kas KSH raames läbiviidud või KAUR uuringu raames läbiviidud uuringu alusel esineb kõrgendatud nahkhiirte hukkumise oht. Käesolevas KSH aruandes on leitud, et ala täielikku välistamist tuulepargi asukohana nahkhiirte elupaikadest tulenevalt, ei ole eelduslikult vaja. Küll aga tuleb antud alal tuulikute käitamisel jälgida ajalisi piiranguid vältimaks nahkhiirte olulisel määral hukkumist.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 pindala on kokku 570 ha, millest metsamaad on 503 ha (88,3%), põllumaad 55 ha (9,6%) ja muud maad 12 ha (2,1%). Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 metsadest moodustavad üle poole kaasikud (287 ha; Joonis 24) ning järgneb hall-lepp (19%). Keskmine vanus jääb kaasikutel 54 aastat ja lepikutel 19 aastat juurde, mis ei soodusta kuigivõrd sobivate õõnsuste ja pragude esinemist nahkhiirtele. Nahkhiirtele sobilike haavikute esinemise pindala on 14 ha, mis moodustab 3%, võrreldes teiste eraldiste puuliikidega.
Joonis 24. Potentsiaalselt sobilikul alal TU2 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule. (NA v blank indikeerib Metsaregistri tabelis puuduvaid andmeid).
Jõgedest läbib potentsiaalselt sobilikku ala TU2 põhja-lõunasuunaliselt Päinurme jõgi ca 2 km ulatuses ning kagusse jääb Põltsamaa jõgi ca 1 km ulatuses koos mitme vanajõe sonniga. Kuivõrd jõgede ümbruskonnas on metsakooslused eriilmelised ning esineb palju puutüükaid ja teisi võimalikke pragusid ning õõnsusi, siis tuleb rakendada 200 m puhvrit ümber jõgede ning edasisel tuulepargi kavandamisel teostada nahkhiirte suhteline arvukushinnang, võttes arvesse jõgede paiknemist potentsiaalselt sobilikul alal.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 puhul esineb väga suur kattuvus nahkhiirte jaoks potentsiaalselt olulise toitumisveekogu puhvriga (Joonis 25). Veekogu kaldaaladel võib esineda tuulikute töötamisele ajaliste piirangutega alasid. Samuti võib esineda jõe kaldal alasid kuhu tuulikuid ei ole võimalik rajada. Nahkhiirte elupaikadeks hästi sobivaid puistuid on alal võrdlemisi vähe.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
74
Joonis 25. Potentsiaalselt sobiliku ala TU2 nahkhiirte vaates olulised metsakooslused ja toitumisveekogude puhvrid.
Potentsiaalselt sobilikul alal TU3 esineb 802 ha metsi 91 ning 27 ha põllumaid89. Alla poole peapuuliikidest moodustavad keskealised (55 a) kasepuistud (44%) ning pea 20% moodustavad hall- lepikud, mis nahkhiirlastele elupaikadeks valdavalt ei sobi. Sobilike haabadega (>50 a) puistud moodustavad 3% (25 ha) eraldiste peapuuliikidest, olles kõige sobilikumad nahkhiirte metsad (Joonis 23, Joonis 26).
Vooluvetest läbib põhja-lõunasuunaliselt potentsiaalselt sobilikku ala Järevere oja, mis saab oma vee Äpa siirdesoo metsast ning suubub 7,6 km kaugusel asuvasse Navesti jõkke. Potentsiaalselt sobiliku ala idapoolse paremharu külg läheneb 3,4 km ulatuses paralleelselt Navesti jõele. Arvestades põhjapoolsete märgaladega (Äpa idapoolne siirdesoomets ja Suureküla raba) ning idapoolse Navesti jõe lähedusega võib selles piirkonnas eeldada tavapärasest kõrgemat nahkhiirte esinemist ja vajalik on läbi viia edasisel tuulepargi kavandamisel nahkhiirte uuring erinevates fenofaasides.
91 Metsaregister, 2023
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
75
Joonis 26. Potentsiaalselt sobilikul alal TU3 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule. (NA v blank indikeerib Metsaregistri tabelis puuduvaid andmeid).
Potentsiaalselt sobilikul alal TU3 nahkhiirte jaoks olulised toitumisveekogud puuduvad. Esineb nahkhiirte jaoks potentsiaalselt olulisi metsaalasid (Joonis 27). Alale on võimalik kuni 16 tuuliku ja seotud taristu rajamine säilitades nahkhiirte jaoks olulisi metsakooslusi.
Joonis 27. Potentsiaalselt sobiliku ala TU3 nahkhiirte vaates olulised metsakooslused ja toitumisveekogude puhvrid.
TU3 ala osa on peale käesoleva KSH raames koostatud nahkhiirte esialgset uuringut valminud ka teine nahkhiirte uuring (KAUR uuring)92. Antud uuringu terviklikku metoodika kirjeldust siinkohal ei esitata,
92 Elustik OÜ. 2024. Nahkhiirte uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile Riigihanke nr 260321 järgse töövõtulepingu nr 4-5/23/4 lõpparuanne.
287
117 115
38 76
27 5
357
133 104 101
51 25 21 10
55
0
53 83
43 49
0
44 17 13 13 6 3 3 1
0
50
100
150
200
250
300
350
400
KS LV KU MA HB HB 50+ LM (blank)
ERALDIS (NR) PINDALA (HA) KESKMINE VANUS (A) PUULIIGI OSAKAAL (%)
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
76
selle leiab vastavast uuringuaruandest. Uuringualal viidi välitööd läbi 2023-06-11, 2023-07-09, 2023- 08-19 ning uuringualal eristati helifailide põhjal 8 taksonit ning tehti kindlaks 6 liiki. Eristatud liikideks olid põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tõmmu/habelendlane (Myotis brandtii/mystacinus), pargi- nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), hõbe-nahkhiir (Vespertilio murinus). Esimesel loendusel juunis registreeriti alal vaid põhja-nahkhiir ja perekonda Lendlane kuuluvad nahkhiired, järgnevatel loendustel ala liigirikkus aga kasvas. Peamise osa möödalendudest moodustasid kõikidel loendustel siiski põhja-nahkhiir ja perekond Lendlane ning kõikide teiste liikide möödalennud moodustasid vaid väikese osa. Rändliikide möödalende registreeriti alal vaid üksikuid, mistõttu ei läbi ala ilmselt nahkhiirte ränne. Uuringus on kaardistatud nahkhiirte vaatest potentsiaalselt suure mõjuga alad (Joonis 27). Suve algul oli nahkhiirte arvukus alal väga madal ning ühes punktis ei registreeritud ühtegi nahkhiire möödalendu. Nahkhiirte arvukus oli madal ka suve keskel. Augustis oli nahkhiirte arvukus pea tervel alal seevastu kõrge.
Eriplaneeringu käigus määratud põhimõttelised tuulikute asukohad jäävad väljaspoole nahkhiirte jaoks oluliste metsakoosluste alasid ja väljaspoole alasid, kus võib eeldada olulist ebasoodsat mõju.
Potentsiaalselt sobilikku ala TU12 võib vaadelda potentsiaalselt sobiliku ala TU3 jätkualana, sest paikneb sellest 600 m kaugusel kagus. Tegemist on metsamaaga, mis on valdavalt kaetud vanemate kuusikute ning kaasikutega (ca 10 ha; Joonis 28). Ala läbib samuti Järevere oja, mis suubub ca 2 km kaugusel kagusse jäävasse Navesti jõkke. Vanametsa suure osakaalu ning haavikute esinemise tõttu ala ümbruskonnas on oluline teostada täiendav nahkhiirte uuring antud potentsiaalselt sobilikul alal.
Joonis 28. Potentsiaalselt sobilikul alal TU12 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule. (NA v blank indikeerib Metsaregistri tabelis puuduvaid andmeid).
Potentsiaalselt sobilik ala TU4 paikneb valdavalt metsamaal, kus metsaeraldisi on kokku 1780 ha91. Kaasikud moodustavad pea poole (45%; 802 ha) puuliikide osakaalust ning järgnevad kuusikud (24%; 427 ha), mis moodustavad koos ca ¾ peapuuliikide osakaaludest. Nahkhiirtele sobivaid haavametsi esineb 25 ha-l (3%).
Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 kirde nurgas paikneb Äpa raba läänepoolne siirdesoo, mille ümbruskonnas paikneb mitmeid vääriselupaiku (VEPL00277, VEP145057, VEPL00276, VEP145056; 6,11 ha), mis kattuvad osaliselt sealsete haavametsadega. Valdav osa haavametsadest paikneb potentsiaalselt sobiliku ala lõunapoolsel osal (ca 48 ha; Joonis 29).
Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 loode-ja põhjapoolset osa läbivad Prandi jõe puhverala (500 m) piki potentsiaalselt sobiliku ala loodepoolset serva 3,3 km ulatuses ning Neeva kanali puhver (1000 m) läbib potentsiaalselt sobilikku ala ida-läänesuunaliselt 2,2 km ulatuses. Kuivõrd tegemist on suuremate vooluveekogudega, mida mööda võivad nahkhiired rännata, siis on tähtis selgitada sealses piirkonnas nahkhiirte esinemist erinevates fenofaasides edasisel tuulepargi kavandamisel.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
77
Joonis 29. Potentsiaalselt sobilikul alal TU4 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule. (NA v blank indikeerib Metsaregistri tabelis puuduvaid andmeid).
Potentsiaalselt sobiliku ala TU4 puhul esineb väga suur kattuvus nahkhiirte jaoks potentsiaalselt olulise toitumisveekogu puhvriga (Joonis 30, Joonis 23). Veekogu kaldaaladel võib esineda tuulikute töötamisele ajaliste piirangutega alasid. Samuti võib esineda jõe kaldal alasid, kuhu tuulikuid ei ole võimalik rajada. Nahkhiirte elupaikadeks hästi sobivaid puistuid on alal võrdlemisi vähe.
Joonis 30. Potentsiaalselt sobilike alade TU4, TU6, TU7, TU8 nahkhiirte vaates olulised metsakooslused ja toitumisveekogude puhvrid.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 pindala on kokku 2583 ha, millest 94% paikneb metsamaal (2421 ha) ning 2% põllumaal (61 ha) ja muu maa moodustab 4% (101 ha89, 91). Metsamaast moodustavad kaasikud 44% (1054 ha), kus puistute keskmine vanus on 54 aastat. Kolmandiku puistutest
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
78
moodustavad kuusikud ja männikud (kokku 31%, kuusikuid 429 ha ja männikuid 316 ha). Nahkhiirtele sobilikke haavikuid esineb 125 ha-l, mis on 5% ülejäänud puistutest.
Joonis 31. Potentsiaalselt sobilikul alal TU5 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule. (NA v blank indikeerib Metsaregistri tabelis puuduvaid andmeid).
Vooluvetest kulgeb läänest piki Potentsiaalselt sobilikku ala TU5 Neeva kanal ning idast Päinurme jõgi, millele on loodud 500 m ohutsoon, kuna need võivad olla nahkhiirte rändekoridorid. Haavikute esinemine veekogude kaldakooslustes mõjub positiivselt nahkhiirte arvukusele. Seetõttu on vajalik edasisel tuulepargi kavandamisel hinnata nende veekogude olulisust nahkhiirte rändeteena ning hinnata nahkhiirte suhtelist arvukust nende veekogude läheduses.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 puhul esineb väga suur kattuvus nahkhiirte jaoks potentsiaalselt olulise toitumisveekogu puhvriga (Joonis 32, Joonis 23). Veekogu kaldaaladel võib esineda tuulikute töötamisele ajaliste piirangutega alasid. Samuti võib esineda jõe kaldal alasid, kuhu tuulikuid ei ole võimalik rajada. Nahkhiirte elupaikadeks hästi sobivaid puistuid on alal võrdlemisi vähe.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
79
Joonis 32. Potentsiaalselt sobilik ala TU5 nahkhiirte vaates olulised metsakooslused ja toitumisveekogude puhvrid.
Potentsiaalselt sobilik ala TU6 paikneb 600 m kaugusel potentsiaalselt sobilikust alast TU5 ning asub lõuna pool Koigi-Päinurme kõrvalmaanteed (15162). Potentsiaalselt sobiliku ala TU6 suurus on 300 ha, millest valdava moodustab metsamaa. Põllumaad on potentsiaalselt sobilikul alal 2 ha. Valdava osa puistutest moodustavad kaasikud (46%) ning kuusikud (42%), kus puistute keskmine vanus jääb <50 a (Joonis 33). Haabade osakaal moodustab 3% ning neist nahkhiirtele sobivaid haavikuid leidub 1 ha-l. Vooluvetest asub Päinurme jõgi ca 600 m kaugusel idas ning Neeva kanal paikneb ca 2 km kaugusel loodes. Kuna ala paikneb vooluvete vahelisel alal (ühel pool Neeva kanal ning teisel pool Päinurme jõgi), võivad nahkhiired kasutada kõrvalmaanteed ja selle ümbrust aktiivse toitumise ja/või rändealana. Seetõttu on vajalik teostada nahkhiirte uuring erinevatel fenofaasidel. Oluline on teostada ka transektloendusi kõrvalmaanteel ning metsateedel eri fenofaasidel. Esialgsete seire andmete põhjal kasutasid sügisesel rändeperioodil potentsiaalselt sobilikku ala TU6 ning Koigi-Päinurme kõrvalmaanteed aktiivselt põhja-nahkhiired ja veelendlased.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
80
Joonis 33. Potentsiaalselt sobilikul alal TU6 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Potentsiaalselt sobilik ala TU7 paikneb potentsiaalselt sobilikust alast TU6 1,3 km kaugusel edelas. Tegemist on 30 ha suuruse maa-alaga, mis paikneb metsamaal. Valdava osa puistutest moodustavad kaasikud (38%), männikud (24%) ja kuusikud (21%). Haavikute osakaal on 9% (7 ha) ning nahkhiirtele sobilikke (>50 a) puistuid on 1% (1 ha, Joonis 34). Potentsiaalselt sobilikust alast 100 m kaugusele lõunasse jääb Navesti jõgi, kuid selle vooluhulk antud lõigus on teadmata ning kameraalse analüüsi põhjal ei ole tegemist laia jõesängiga, mis soodustaks nahkhiirte liigirikkust või arvukust. Edasisel tuulepargi kavandamisel on oluline välja selgitada mh, kuivõrd antud jõeharu nahkhiirte esinemist ja suhtelist arvukust soodustab.
Joonis 34. Potentsiaalselt sobilikul alal TU7 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Potentsiaalselt sobilik ala TU8 paikneb potentsiaalselt sobilikust alast TU7 ca 1,7 km kaugusel kagus ning potentsiaalselt sobilikust alast TU6 1,2 km kaugusel põhjas. Potentsiaalselt sobilik ala TU8 paikneb mosaiikses maastikus (potentsiaalselt sobiliku ala S=120 ha), kus metsamaad on 88 ha ning põllumaad 32 ha89. Valdava osa puistust moodustavad kaasikud (47%; 65 ha). Nahkhiirtele sobilike vanade haavikute osakaal moodustab 8% (11 ha). Metsamaa üleminek põllumaaks võib soodustada osade nahkhiire liikide esinemist selles piirkonnas (nt perekond Pipistrellus liike).
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
81
Vooluvetest läbivad potentsiaalselt sobilikku ala TU8 Mugeri kraav loodest ja Sepa oja kagust. Neeva kanal paikneb potentsiaalselt sobilikust alastTU8 3,5 km kaugusel loodes ja Päinurme jõgi jääb ca 3 km kaugusele itta.
Joonis 35. Potentsiaalselt sobilikul alal TU8 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Potentsiaalselt sobilike alade TU6, TU7, TU8 puhul kattuvus nahkhiirte jaoks potentsiaalselt oluliste toitumisveekogude puhvriga puudub (Joonis 23). Nahkhiirte elupaikadeks hästi sobivaid puistuid on aladel võrdlemisi vähe.
Potentsiaalselt sobilik ala TU9 asub potentsiaalselt sobilikust alast TU5 ca 600 m kaugusel üle Vao– Kalana–Sulustvere (15161) kõrvalmaantee idas. Potentsiaalselt sobiliku ala pindala on kokku 58 ha (48 ha metsamaad ja 8 ha põllumaad)89. Puistutest moodustavad valdava enamuse kaasikud (60%; 34 ha). Nahkhiirtele sobilike haavikute osakaal on väga madal (>1 ha; Joonis 36).
Vooluvetest läbib potentsiaalselt sobilik ala Vaali peakraav ning Päinurme jõgi jääb ca 1,6 km kaugusele potentsiaalselt sobilikule alale TU5. Põhilised nahkhiireliigid kaardistati rände perioodil potentsiaalselt sobiliku ala TU9 põhjapoolses osas Vao–Kalana–Sulustvere kõrvalmaanteel piirkonnas, kus metsamaa läheb üle põllumaaks (põhilised liigid olid põhja-nahkhiir ning veelendlane) ning 4-5 km kaugusel samal kõrvalmaanteel fikseeriti pargi-nahkhiiri, põhja-nahkhiirt ja veelendlast.
Joonis 36. Potentsiaalselt sobilikul alal TU9 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Potentsiaalselt sobilikust alast TU10 moodustab metsamaa ca 953 ha91 ning põllumaa 104 ha89. Põhilised põllumassiivid on koondunud ala keskele ja läände. Puistutest valdavad okaspuumetsad
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
82
(kuusikud 28% ning männikud 24%). Nahkhiirtele sobilike haavikute osakaal (>50 a) moodustab teistest puistutest 10% (94 ha; Joonis 37). Puistute ja põllumaade servades jäädvustati nahkhiirte rändeperioodil põhja-nahkhiiri ja veelendlasi. Vooluvetest asuvad potentsiaalselt sobilikul alal TU10 Tammiku ja Koigi peakraav.
Joonis 37. Potentsiaalselt sobilikul alal TU10 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Joonis 38. Potentsiaalselt sobilike alade TU10, TU11, TU13 nahkhiirte vaates olulised metsakooslused ja toitumisveekogude puhvrid.
Potentsiaalselt sobilik ala TU11 koosneb metsa- ja põllumaast (puistuid 263 ha ja põllumassiive 65 ha). Põhilised puistud koosnevad kuusikutest ja kaasikutest (osakaalud kokku 58%). Nahkhiirtele kõige sobivamaid puistuid (>50 a) esineb väga vähe (1,1 ha; Joonis 39). Potentsiaalselt sobiliku ala TU11 põhja
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
83
osas on Ambla jõe ja paisjärveni 1,5 km ning lõunas asub 1 km kaugusel Rava paisjärv (kaardistati veelendlasi). Potentsiaalselt sobiliku ala TU11 ümbruses (peamiselt elupaikade servas) kaardistati sügisesel rändeperioodil põhja-nahkhiiri ja veelendlasi ning üksikute pargi-nahkhiirte esinemine. Edasisel tuulepargi kavandamisel on mh oluline täiendavalt keskenduda ala keskpaigale ning põhja osale (võimalik, et Ambla jõe ja paisjärvede esinemine soodustab nahkhiirte esinemist alal).
Joonis 39. Potentsiaalselt sobilikul alal TU11 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU13 on ca 160 ha, millest puistud moodustavad 86 ha (54%), põllumaad on 29 ha (18%) ning muud maad 45 ha (28%, valdavalt registrisse kandmata lõunapoolne Pätsiniidi soo ala (Irma raba). Niisiis moodustavad valdava osa puistutest okaspuud, männikud 48% (62 ha) ning kuusikud 18% (23 ha). Nahkhiirte meeliselupaikasid e vähemalt 50 aastaseid haavikuid esineb 1% (1 ha; Joonis 40). Väiksemad vooluveed, mis potentsiaalselt sobilikku ala ümbritsevad on, Sääsküla oja lõunast ning Säilikmäe kraav põhjas. Ambla jõgi asub ca 2 km kaugusel kirdes.
Joonis 40. Potentsiaalselt sobilikul alal TU13 esinevad eraldised peapuuliikide põhjal vastavalt nende pindalale ja keskmisele vanusele ning puuliikide osakaalule.
Üldistatult võib öelda, et põhilised nahkhiirte koondumispaigad jäävad potentsiaalselt sobilike alade TU1, TU2, TU5 ja TU6 ümbruskonda. See piirkond jääb ka kahe jõe ja ühe kanali (Põltsamaa jõgi, Päinurme jõgi ja Neeva kanal) vahelisele alale, mis võivad omada olulist rolli rändeteedena. Samuti
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
84
võivad veekogude läheduses paiknevad puistud (eelkõige üle 50 a vanused haavikud) pakkuda nahkhiirtele sobivaid tingimusi poegimiskolooniate esinemiseks.
Potentsiaalselt sobilikel aladel TU10, TU11 ja TU13 nahkhiirte jaoks olulised toitumisveekogud puuduvad. Esineb nahkhiirte jaoks potentsiaalselt olulisi metsaalasid (Joonis 38, Joonis 27).
4.1.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Mitte kavandada raadamist potentsiaalselt sobilikel aladele nahkhiirte jaoks elupaikadena olulistena kaardistatud metsades, et vältida nahkhiirtele potentsiaalselt heade elupaikade hävimist. Kui siiski on vaja raadata elupaikadena olulistes metsades, tuleb seda teha väljaspool nahkhiirte suvist aktiivsusperioodi (1. mai – 30. september), et vältida häiringuid kaitstavatele loomadele.
Vastavalt EUROBATS-i juhistele ei tohi tuulikud paikneda lähemal kui 200 meetrit headest nahkhiirte elupaikadest. Vältida tuleb seega tuulikute paigutamist lähemale kui 200 m nahkhiirte jaoks toitumiseks sobilikena kaardistatud veekogudest, mis toimivad nahkhiirte toitumisalade ja liikumiskoridoridena.
Kõigi potentsiaalselt sobilike alade puhul (v.a TU1 ja TU3 lõunaosa ehk TU3.3) tuleb tuulepargi edasisel kavandamisel läbi viia nahkhiirte uuring, mis võimaldab anda ülevaate nahkhiirte leidumisest kogu aktiivsusperioodi (1. maist 20 septembrini) vältel. Eeskätt tuleb tähelepanu pöörata KSH I etapi uuringus määratud potentsiaalselt sobilike toitumisalade puhvervöönditele. Uuring tuleb viia läbi kas kasutades automaatregistraatoreid (registraatorite vajalik arv tuleb määrata vastava ala suuruse ja maastiku alusel eelnevat nahkhiirte uuringu kogemust omava spetsialisti poolt) või kasutades käsidetektoreid või kombineeritud lahendust. Käsidetektorite puhul tuleb vaatluskäike teostada nahkhiirtele sobilikel ilmastikutingimustega öödel nahkhiirte erinevatel aktiivsusperioodidel. Kaardistada tuleb nahkhiirte suvised koondumispiirkonnad (võimalikud kolooniate leidumiskohad). Samuti tuleb selgitada nahkhiirte suhteline arvukus kevad- ja sügisrände perioodil. Uuringu tulemuste alusel tuleb välja töötada meetmed nahkhiirte hukkumise vältimiseks ning vajadusel järelseire tingimused. Meetmed võivad seisneda nt tuulikute tööaja piiramises nahkhiirte kõrge aktiivsusega perioodidel93.
Alade puhul, mille puhul on välja töötatud tuulikute ja trasside põhimõtteline paiknemine tuleb tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju nahkhiirtele kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
TU1 ala puhul on tegemist terves ulatuses nahkhiirte jaoks olulise toitumisalaga ja elupaigaga. Antud alal tuleb hoida tuulikuid käivitumast nahkhiirtele ohtlikul perioodidel mai algusest kuni septembri keskpaigani pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s sademeteta ilmade puhul kui õhutemperatuur on üle 5 kraadi. Meedet võib muuta Keskkonnaameti nõusolekul kui tuulikute käitamise perioodil viiakse läbi nahkhiirte akustiline monitooring labade töötsoonis ja see annab aluse käitamistingimust leevendada (nt lühendada käitamistingimuse rakendamise perioodi, loobuda
93 Behr O, Brinkmann R, Hochradel K; et al. 2017. Mitigating Bat Mortality with Turbine-Specific Curtailment Algorithms: A Model Based Approach. In: Köppel, J. (eds) Wind Energy and Wildlife Interactions. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-51272-3_8 Hayes MA, Hooton LA, Gilland KL, et al. 2019. A smart curtailment approach for reducing bat fatalities and curtailment time at wind energy facilities. Ecological Applications 29: e01881, https://doi.org/10.1002/eap.1881 NatureScot et al. 2021. Bats and onshore wind turbines - survey, assessment and mitigation. https://www.nature.scot/doc/bats-and-onshore-wind-turbines-survey-assessment-and-mitigation#1 Peterson T (2020). Predicting and Managing Risk to Bats at Commercial Wind Farms using Acoustics. PhD thesis. University of Maine. Smallwood KS, Bell DA 2020. Effects of wind turbine curtailment on bird and bat fatalities. The Journal of Wildlife Management 84: 685–696, https://doi.org/10.1002/jwmg.21844
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
85
selle rakendamist mõne tuuliku puhul, täpsustada ilmastikutingimusi, mil käitamistingimust rakendatakse vms).
TU3 ala puhul on läbiviidud uuringu alusel tegu nahkhiirte jaoks kõrge aktiivsusega alaga eeskätt augustikuus. Antud alal tuleb hoida tuulikuid käivitumast augustikuus pimedal ajal tuulekiirustel alla 5 m/s sademeteta ilmade puhul kui õhutemperatuur on üle 5 kraadi. Meedet võib muuta Keskkonnaameti nõusolekul kui tuulikute käitamise perioodil viiakse läbi nahkhiirte akustiline monitooring labade töötsoonis ja see annab aluse käitamistingimust leevendada (nt lühendada käitamistingimuse rakendamise perioodi, loobuda selle rakendamist mõne tuuliku puhul, täpsustada ilmastikutingimusi, mil käitamistingimust rakendatakse vms).
4.1.4 Mõju ökosüsteemide seisundile ja bioloogilisele mitmekesisusele
Lisaks otseselt inventeeritud kõrge väärtusega kooslustele pööratakse keskkonnakaitses järjest enam tähelepanu ökosüsteemide ja nende pakutavate hüvede ehk ökosüsteemi teenuste säilimisele. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme, seda paremini oleme me varustatud toidu, loodusvarade, puhta vee ja õhuga ning suudame taluda ja pehmendada keskkonna saastatust ja kohanduda kliimamuutusega.
Tuuleparkide ja nendega seotud rajatiste arendamiseks vajalik maa tuleb olemasolevate ökosüsteemide arvelt. Seega kaasneb tuuleparkide rajamisel ebasoodne mõju looduslikus seisundis ökosüsteemidele ning seeläbi ka bioloogilisele mitmekesisusele. Tuuleparkide planeerimisel on esmaseks olulist ebasoodsat mõju vältivaks meetmeks valida tuuleparkide asukohaks alad, mille ökosüsteemide seisund on juba eelnevalt madalam ning vältida tuuleparkide rajamist asukohtadesse kus nende rajamine kahjustaks heas seisundis ökosüsteeme ja bioloogilist mitmekesisust.
4.1.4.1 Hindamise metoodika
Ökosüsteemi seisundi ja bioloogilise mitmekesisuse hindamisel kasutati ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide kaardistust seisuga mai 2021. Analüüsiks kasutati ELME projekti (www.keskkonnaagentuur.ee/elme) raames koostatud üle-eestiline ökosüsteemiteenuste baaskaarti, mille raames liigitati eri ökosüsteemid (niit, mets, põld, soo) seisundiklassidesse. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad heas seisundis ökosüsteemid, mis on vajalikud bioloogilise mitmekesisuse säilimiseks. Selliste alade vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju ökosüsteemidele ja bioloogilisele mitmekesisusele.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
86
4.1.4.2 Mõju ökosüsteemide seisundile
ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi kasutamise lihtsustamiseks üldistati tulemused neljaks seisundiklassiks: „hea“ (niit A, soo A1 ja A2, mets A, põld A), „keskmine“ (niit B ja C, soo B1 ja B2, mets B, A–B, C, A–C, põld B), „vilets“ (niit D1–D3, soo C1, C2, D ja E, mets D, E, F, põld D) ja „määramata“. Heas seisundis on selle kaardi kohaselt ainult 11% Eesti maismaaökosüsteemidest, keskmises 33%, viletsas 47% ja määramata 9%. Potentsiaalselt sobilike alade paiknemine ELME projekti raames koostatud ökosüsteemide seisundi kaardi suhtes on kujutatud Joonis 41, Joonis 42. Heas seisundis olevaks on valdavalt väiksema inimmõjuga ökosüsteemid, mis seega pakuvad elupaiku haruldasematele liikidele.
Joonis 41. Lõunapoolne eriplaneeringuala ökosüsteemide seisund potentsiaalselt sobilikel aladel. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt.
Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus heas seisundis ökosüsteemidega on väike. Samas tuleb arvestada, et heas seisundis ökosüsteeme ongi Eestis vähe. Väikeseid heas seisundis kooslusi esineb potentsiaalselt sobilikel aladel TU2, TU4, TU11 ja TU13. Suurem heas seisundis ökosüsteem jääb TU5 alale. Arvestades koosluste hajusat paiknemist, siis on võimalik tuuleparkide täpsemal kavandamisel vältida tuulikute ja nendega seotud taristu kavandamist heas seisundis ökosüsteemide osadele. Heas seisundis ökosüsteemide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Arvestada vähemalt 50 m puhvriga. Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 puhul on soovitatav heas seisundis märgalakooslus tuulepargi asukohavaliku alast välja jätta. Arvestades selle pindala ning heas seisundis ökosüsteemide vähesust, siis sellele ehitustegevusega ökosüsteemi väärtus langeks ning ebasoodsat mõju võib pidada oluliseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
87
Joonis 42. Põhjapoolse eriplaneeringuala 2 ökosüsteemide seisund potentsiaalselt sobilikel aladel. Alus: Keskkonnaagentuur ELME projekt.
Alade puhul, mille puhul on koostatud tuulikute ja nendega seotud taristu indikatiivse paiknemise lahendused, puudub kavandatavate tuulikute ja trasside kattuvus heas seisundis ökosüsteemide esinemisaladega ning ebasoodsat mõju neile oodata ei ole.
4.1.4.3 Meetmed ja edasiste uuringute ja hindamise vajadus
ELME projekti ökosüsteemide seisundihinnangute alusel heas seisundis ökosüsteeme tuleb säilitada. Heas seisundis ökosüsteemide vahetus läheduses tuleb vältida kuivenduskraavide jt veerežiimi muutvate rajatiste rajamist ning olulist valgusrežiimi muutmist. Arvestada 50 m puhvriga reaalse ehitusala ja ökosüsteemi vahel. Samas esineb olukordasid, kus ortofoto kohane ja/või looduses reaalselt esinev loogiline tee või kaablikoridor läbib heas seisundis ökosüsteemi ala. Projekteerimisel või detailse osa koostamisel tuleb täpsustada ökosüsteemi ajakohane seisund ning olenevalt projekteeritava rajatise iseloomust lähtuvalt otsustada lõplik lahendus.
Alade puhul, mille puhul jätkatakse tuuleparkide kavandamist detailse lahendusega tuleb detailse lahenduse KSH koostamisel hinnata mõju heas seisundis ökosüsteemide säilimisele.
Alade puhul, mille puhul on välja töötatud tuulikute ja trasside põhimõtteline paiknemine tuleb tuulikute ja trasside asukohtade edasisel täpsustamisel tagada, et asukohtade muutmine ei põhjusta suuremat ebasoodsat mõju ökosüsteemide seisundile kui hinnatud lahendus. Vastav hinnang tuleb esitada ehitusloa taotluse KMH eelhinnangus.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
88
4.1.5 Mõju rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele
4.1.5.1 Hindamise metoodika
Rohevõrgustikule mõjude hindamisel lähtutakse Järva maakonnaplaneeringu ja koostatava Järva valla üldplaneeringu tingimustest ning määratud rohevõrgustiku paiknemisest. Koosmõju ja võimalike konfliktsituatsioonide hindamisel lähtutakse ka teemaplaneeringust "Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn- Tartu-Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0 -183,0". Hinnang antakse kaardianalüüsil põhineva eksperthinnanguna. Eksperthinnangu andmisel lähtutakse teaduskirjanduses leitavatest tuulikute mõju loomastikule käsitlevatest uuringutest. Alade puhul, mille puhul on olemasolevaid kohapõhiste loomastiku/rohevõrgustiku uuringute andmeid (eeskätt TU3) kasutatakse ka neid.
Rohevõrgustikule avalduva ebasoodsa mõju vähendamiseks ja mõjude korvamiseks soovitatavate rohevõrgustiku tugevdamise ettepanekute tegemisel on kasutatud ELME projekti ökosüsteemide seisundi andmeid94 ja loomohtlikke teelõikude95 andmeid.
4.1.5.2 Rohevõrgustiku paiknemine ja üldised mõjud loomastikule
Roheline võrgustik (edaspidi RV) on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustav looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosnev süsteem, mis koosneb tuumikaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest96.
Rohelise võrgustiku peamised eesmärgid on97: - elurikkuse kaitse ja säilitamine; - kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine; - rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamine.
Tugiala(d) on enamasti loodus- või keskkonnakaitseliselt väärtustatud alad (kaitsealad, hoiualad, vääriselupaigad ehk VEPid, loodusdirektiivi elupaigad jne) ja/või kõrge elurikkusega ja/või RV seisukohalt olulisi ökosüsteemiteenuseid pakkuvad alad.
(Rohe)koridorid ehk ribastruktuurid on tugialasid ühendavad RV elemendid, mille eesmärk on tagada RV sidusus, kaasa aidata tugialade kõrge elurikkuse säilimisele, vähendada elupaikade hävimise ja killustumise mõju elustikule. Koridorid on tugialadega võrreldes vähem massiivsed ja kompaktsed ning ajas kiiremini muutuvad või muudetavad.
Selleks, et RV täidaks oma ülesandeid, on vajalik, et selle struktuurid oleksid planeeritud sidusalt, st, et tugialad oleksid koridoridega ühendatud ühtseks tervikuks. Veelgi olulisem on, et tagatud oleks ökoloogiline sidusus, st, et RV struktuurid toimiksid liikide ja populatsioonide jaoks sidusalt elupaikade ja liikumisteede funktsioneeriva võrgustikuna.
Rohevõrgustik jaguneb hierarhilisteks tasemeteks ehk väärtusklassideks – riiklik, maakondlik, kohalik tugiala. Rohevõrgustikku mõjutava tegevuse kavandamine riikliku tähtsusega tugialale vajab põhjalikumat kaalumist kui tegevus kohaliku tähtsusega tugialal.
Potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad suures osas Järvamaa maakonnaplaneeringus 98 määratud rohelise võrgustiku aladega (Joonis 43, Joonis 44).
94 https://arcg.is/1z1iO10 95 https://dge.ee/maps/Loomaohtlikkus/ 96 Planeerimisseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 97OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 98 Käesolevas KSHs analüüsitakse kattuvust maakonnaplaneeringu rohevõrgustikuga, sest Järva valla uus üldplaneering pole kehtestatud. Maakonnaplaneeringu rohevõrgustik on uuema määratlusega kui alal kehtivate valdade üldplaneeringute kohane rohevõrgustik.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
89
Joonis 43. Lõunapoolse eriplaneeringuala potentsiaalselt sobilike alade paiknemine Järva valla üldplaneeringu eelnõu kohase rohelise võrgustiku suhtes.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
90
Joonis 44. Eriplaneeringuala 2 potentsiaalselt sobilike alade paiknemine Järva valla üldplaneeringu eelnõu kohase rohelise võrgustiku suhtes.
Kuivõrd tuulikud paiknevad suhteliselt suurte vahedega (kavandatavate suurte tuulikute omavaheline kaugus on eeldatavalt vähemalt 480 m) ning teede ja tuulikute montaažiplatside rajamisel tekitatud häilud on metsamaastikus suhteliselt väikesed, siis suures plaanis säilib loodusmaastiku kompaktsus. Olulisi barjääre liikide liikumisele ega levikule tuulepargi rajamisel ei tekitata. Erinevalt päikeseparkidest ei piirata tuuleparke aiaga (v.a alajaamad).
Tuulepargid põhjustavad siiski rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid linnustiku ja nahkhiirte jaoks ning elupaigamuutused suurulukitele) ja mõju rohelise võrgustiku säilimisele ja toimimisele on seega negatiivne. Mõju ulatus ja olulisus sõltub suuresti tuulepargi täpsemast lahendusest ehk nii tuulikute kui nendega seotud infrastruktuuri paiknemisest, sh roheala killustatavusest.
Metsloomadele avalduva mõju osas võib esineda osade liikide puhul positiivseid mõjusid (uute nn servaalade teke, mis on tavaliselt elustikurikkamad), kuid ka negatiivseid mõjusid (uued teed jms infrastruktuur killustab elupaiku ja infrastruktuuri kasutamine põhjustab inimpelglikumate liikidele häirimist). Ehitusperioodil toimub metsloomade poolt ehitusalade vältimine99, mida ei saa pidada tuulikute rajamise puhul spetsiifiliseks mõjuks. Igasugune ehitustegevus on oma olemuselt häiriva iseloomuga ning juhul, kui ehitus toimub seni looduslikel aladel, siis kaasneb sellega sageli ehituse toimumise piirkonna vältimine piirkonnas esineva loomastiku poolt.
Tuulikute poolt peamiselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks peetakse nahkhiiri ja linde. Nende osas on täheldatud olulise negatiivse mõju esinemise võimalikkust ja seega tuleb neid liigirühmasid ka tuulikute kavandamisel detailsemalt hinnata (vt ptk 4.1.2 ja 4.1.3).
99 Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on
terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
91
Tuulikute käitamisega kaasneva müra ja varjutuse mõjude osas imetajatele valdavalt mingit püsivat ja olulist muutust loomade käitumises ei ole täheldatud99. Samas tuleb arvestada, et teemavaldkond on jätkuvalt võrdlemisi vähe uuritud. Erialakirjanduse andmete kohaselt on tehtud uuringuid näiteks tuulikute kuuldava müra mõjust oravatele ning on leitud, et isendid on käitumismuutuste abil võimelised toime tulema tuulikute tekitatava müraga.100
Väikestele imetajatele tuulikute töötamisega kaasnevat mõju uuringutega tuvastatud ei ole. Uuritud on näiteks karihiirlasi ja närilisi Poolas nii tuuleparkide alal kui kontrollalal ja mingeid olulisi erinevusi liikide koosseisus, arvukuses, populatsioonisisestes parameetrites ei tuvastatud101.
Suuremate imetajate puhul on uuritud nende liikumist tuuleparkide aladel ja lähialadel avatud maastikes ja leitud, et osad imetajad (eeskätt herbivoorid) võivad tuulikute lähedasi alasid kasutada vähem intensiivselt. Näiteks metskitse ja halljänese liikumisteede kasutus tuulepargi sisesel alal on osutunud vähem intensiivseks kui tuuleparki ümbritseval alal. Mõju täheldati 700 m ulatuses tuulikutest. Rebaste puhul uuring mingit efekti ei tuvastanud 102 . Tuulikute lähialade kasutusintensiivsuse langust seostati uuringus eeskätt hüpoteesiga, et saakloomal on tuulikute lähialal keerukam kuulda kiskja lähenemist. Seega on tõenäoline, et kiskjate puhul ning metsamaastikus võib mõju olla väiksem. Samas nii tuulepargi ehituse kui ka käitamise ajal väldanud uuring ei näidanud mingit mõõdetavat muutust raadiosaatjaga põdra käitumises103.
Kokkuvõtvalt saab väita, et teaduskirjanduse alusel ei ole võimalik teha ühest järeldust tuulikute mõjude osas maismaa imetajate elupaikadele ja nende sidususele.104 Mõjusid metsloomadele võib pidada eelkõige negatiivseks ja oluliseks sellistel juhtudel, kui rajatised paigutatakse piirkonda, mida peetakse mõne populatsiooni puhul oluliseks ning mille kadu hakkaks piirama liigi arvukust. Samuti kui tuulepark hakkaks mõjutama kriitilisi liikumiskoridore. Seega on väga oluline vältida rohevõrgustiku koridoride olulist killustamist ning täiendavalt võib osutuda vajalikuks põhiliste ulukite koondumispaikade uuring rohevõrgustike aladel.
TU10 alal tuvastati välitööde käigus väga esinduslik üle 10 avaga mägra linnak. Leiukohast informeeriti Keskkonnaametit. Looduskaitseseaduse alusel tuleks üle 10 avaga linnakud võtta kaitse alla püsielupaigana tagamaks nende kaitset. Tuulikute paigutuslahenduse väljatöötamisel on mägralinnaku paiknemisega arvestatud.
4.1.5.3 Mõju elurikkuse kaitsele ja säilitamisele
Vastavalt Järva maakonnaplaneeringule on rohevõrgustiku funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus rohelises võrgustikus ei langeks alla 80%. Järva üldplaneeringu eelnõu kohaselt jääb antud tingimus kehtima ka üldplaneeringus. Rohevõrgustiku sidusaks toimimiseks on looduslikus seisundis alade piisav säilimine kriitilise tähtsusega. Seega tuleb ka tuuleparkide planeerimisel rohevõrgustikku arvestada, et looduslike alade osakaal säiliks vähemalt 80% ulatuses.
Järva maakonnaplaneeringu kohast 80 % loodusliku ala osakaalu võib rohevõrgustiku tugialade kontekstis pidada pigem madalaks nõudeks (enamikes maakonnaplaneeringutes on tingimus 90%). Piirkonnas on koostamisel väga mitmeid tuuleenergeetika planeeringuid ning enamik tuuleparkide
100 The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2. 101 Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122. 102Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343. 103 Walter WD, Leslie Jr DM, and Jenks JA. 2006. Response of Rocky Mountain elk (Cervus elaphus) to windpower development. The American Midland Naturalist 156:363-375. 104 American Wind Wildlife Institute (AWWI). 2021. Wind Turbine Interactions with Wildlife and Their Habitats: A Summary of Research Results and Priority Questions. Washington, DC. Available at www.awwi.org
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
92
alasid jäävad paiknema rohevõrgustiku aladele. Seega hakkab esinema eri tuuleparkide koosmõju rohevõrgustikule. Tagamaks rohevõrgustiku toimimine ja vältida mitmete tuuleparkide koostoimes ebasoodsat mõju rohevõrgustikule tuleb tagada 90 % looduslike alade osakaal rohevõrgustiku aladel.
Analüüsimaks võimalikku ehitusalade piiratust võeti aluseks Järva üldplaneeringu eelnõu kohane rohevõrgustik ning analüüsiti selle looduslike alade osakaalu ning sellest tulenevalt tuulepargi võimalike ehitusalade pindala. Analüüs tehti Järva omavalitsuse piires (mitte kogu maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku ala ulatuses), sest KSH objektiks on KOV eriplaneering. Kohalik omavalitsus ei saa kontrollida rohevõrgustiku muutusi väljaspool oma haldusterritooriumi ja eriplaneeringuga ei saa seda tingimusi väljaspoole eriplaneeringu ala. Analüüsi tulemused on esitatud Tabel 11.
Tabel 11. Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus rohelise võrgustikuga ja rohelise võrgustiku looduslikkus.
Tuuleala
Kattuva rohevõrgustiku ala tähis ja hierarhia
Rohe- võrgustik u ala pindala, ha
Looduslike ja poollooduslik e alade pindala 105 rohevõrgusti ku alal, ha
Looduslike ja poolloodusli ke alade osakaal rohevõrgusti ku alast, %
Väljatöötatu d planeeringul ahenduse korral tuulepargi alaga kaasnev tehislike alade max pindala RV alal106
Looduslike alade osakaal planeeringu realiseerumi sel
TU1 Täielik kattuvus
riigi väike tugiala T7
8416,96 8408,21 99,9 36 99,5
TU2 Kattuvus osaliselt
maakonna suur koridor K8
504,30 503,75 99,9 99,9
TU2 Kattuvus osaliselt
maakonna suur tugiala T8
7483,80 7469,15 99,8 99,8
TU3 Kattuvus osaliselt
maakonna väike tugiala T9
726,04 725,05 99,9 30 95,7
TU3 Kattuvus osaliselt
maakonna suur koridor K8
548,95 547,56 99,7 3 99,2
TU3 Kattuvus osaliselt
maakonna väike koridor K9
74,03 74,03 100,0 100,0
105 Looduslike aladena on käsitletud Eesti Topograafilise andmekogu ETAK kõlvikud E_306_margala_a,
E_305_puittaimestik_a, E_304_lage_a, E_303_haritav_maa_a, E_202_seisuveekogu_a ja E_203_vooluveekogu_a seisuga 06.10.2023. Haritava maa kõlviku kuulumise osas looduslike alade hulka on erinevaid arvamusi. Antud juhul on haritava maa kõlvikud arvestatud looduslike alade hulka, sest ulukite liikumise osas ei ole tegu takistava maakasutusega ning arvestatav osa põldudest on kasutusel püsirohumaadena. 106 Kuna teede ja montaaziplatside täpset paiknemist planeeringus ei määrata siis võetakse konservatiivselt arvutuse aluseks, et tehislikuks muutub max 3 ha ala tuuliku kohta. Arvutuses arvestatakse RV alaga kattuvaid tuuliku indikatiivseid positsioone (kui need on teada) või kavandatavat arvu.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
93
Tuuleala
Kattuva rohevõrgustiku ala tähis ja hierarhia
Rohe- võrgustik u ala pindala, ha
Looduslike ja poollooduslik e alade pindala 105 rohevõrgusti ku alal, ha
Looduslike ja poolloodusli ke alade osakaal rohevõrgusti ku alast, %
Väljatöötatu d planeeringul ahenduse korral tuulepargi alaga kaasnev tehislike alade max pindala RV alal106
Looduslike alade osakaal planeeringu realiseerumi sel
TU4 Täielik kattuvus
maakonna suur tugiala T8
4384,04 4382,19 100,0 100,0
TU5 Pea täielik kattuvus
maakonna suur tugiala T8
7483,80 7469,15 99,8 90 98,2
TU6 Täielik kattuvus
maakonna suur tugiala T8
7483,80 7469,15 99,8 27
TU7 Osaline kattuvus
maakonna suur tugiala T8
7483,80 7469,15 99,8 3
TU7 Osaline kattuvus
maakonna suur koridor K8
763,93 759,26 99,4 99,4
TU8 Täielik kattuvus
maakonna suur tugiala T8
7483,80 7469,15 99,8 12 99,6
TU9 Osaline kattuvus
maakonna suur koridor K98
136,86 136,11 99,5 99,5
TU10 Pea täielik kattuvus
maakonna suur tugiala T8
1846,30 1844,54 99,9 60 96,7
TU11 Pea täielik kattuvus
maakonna suure koridoriga K8
3598,84 3568,64 99,2 18 98,7
TU12 Täielik kattuvus
maakonna suure koridoriga K8
253,48 252,26 99,5 99,5
TU13 Pea täielik kattuvus
maakonna suure koridoriga K8
3598,84 3568,64 99,2 9 98,9
Kõigi tugialade puhul on käesoleval ajal väga kõrge looduslike alade osakaal. Seega on ka tuulepargi rajamisel võimalik tagada 90%-se looduslike alade osakaalu säilimine (vt Tabel 11).
Lisaks tuleb tuulikute ja nendega seotud taristu paigutamisel rohevõrgustikus tagada minimaalne rohevõrgustiku killustamine. Koridoride puhul eelistada tuulikute asukohtadena koridori servaalasid ning minimeerida koridoride risti suunas killustamist uute teedega. Tugialade puhul tuleb tuulikud eelistatult paigutada gruppidesse, säilitades gruppide vahel looduslikus seisundis alasid. Järgnevalt on iga potentsiaalselt sobiliku ala puhul vaadeldud selle mõju rohevõrgustikule ja vajalikke meetmeid rohevõrgustiku sidususe säilimiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
94
Rohevõrgustiku planeerimisjuhendi 107 alusel vajab riikliku tähtsusega tugialadele maakasutuse muutuse kavandamine põhjalikku kaalumist. Keskkonnaameti koostatud juhendi108 kohaselt tuleks vältida suure hulga tuuleparkide kavandamist rohevõrgustiku riikliku tähtsusega tuumaladesse, kus tuulepargid võivad lisaks ebasoodsale mõjule tuulepargi alal ning selle lähiümbruses kahjustada ka erinevate kaitstavate alade ja ohustatud liikide elupaikade sidusust. Järva EP puhul esineb kattuvus riikliku tähtsusega tugialaga ühe potentsiaalselt sobiliku ala puhul (TU 1). Tuuleala jääb tugiala äärealale, kus selle eeldatav killustav mõju on väiksem. Samas tuleb antud ala puhul arvestada, et samale tugialale on võimalik tuulepargi rajamine ka Põltsamaa valla tuuleparkide eriplaneeringu raames109. Kahe planeeringu koostoimes hõlmab potentsiaalne tuuleparkide ala arvestatava osa tugialast ning esineda võib ebasoodne mõju tugiala sidususele. Vajalikud meetmed mõju vähendamiseks on esitatud ptk 4.1.5.6. Rohevõrgustiku toimimiseks tuleb tagada ala läbivate rohekoridoride säilimine. Eriplaneeringu koostamisel väljatöötatud põhimõtteliste tuulikute asukohtade puhul on meetmeid arvestatud. Meetmete rakendamisel on võimalik olulist ebasoodsat mõju riiklikule tugialale vältida. Teadaolevalt kavatsetakse Põltsamaa valla poolele jääval tuulepargi osal liikude tuulepargi kavandamisel edasi detailse lahendusega. Oluline on et vastava planeeringu koostamisel arvestataks ka Järva valda kavandatava tuulepargiga.
TU2 ala puhul on kattuvus rohevõrgustikuga vaadeldavatest alades väikseim. Sellest lähtuvalt on ka prognoositav mõju rohevõrgustikule väiksem. Samas on ala seotud maakonna suurte rohekoridoridega, mille puhul tuleb nende toimimiseks säilitada vähemalt 500 m laiused tuulikutevabad koridorid.
Rohekoridoride killustamise seisukohalt on probleemkohaks potentsiaalselt sobiliku ala TU3 idapoolne osas. Antud ala paikneb riigimaantee nr 2 perspektiivse rekonstrueeritava trassikoridori ala mõjupiirkonnas (teemaplaneeringu kohaselt 2 km trassikoridorist). Maantee killustava mõju leevendamiseks on kavandatud ökodukt. Ökodukti on kavandatud maakonnaplaneeringu kohase rohekoridori keskosasse ning selle vajadus ja lahendus on välja selgitatud vastavalt piirkonnas läbiviidud uluki uuringule110. Piirkonnas esineb uluki uuringu alusel aktiivne loomade liikumine. Antud ala uuritus on seoses maanteeprojekti ulukiuuringu põhjalikkuse ja hiljutise läbiviimisega väga hea. Maantee projekti raames on kavandatud maanteega kaasnevate mõjude leevendamiseks vastavalt ulukiuuringule ka käesoleval ajal aktiivselt kasutatavale loomade teeületuskohale loomaläbipääs. Uuringus on lisaks leitud, et suurte loomaläbipääsude ümber tuleb kavandada ca 500 m ulatuses kaitsetsoon, kus tuleb vältida tegevusi (nt lageraie, uute hoonete ehitamine, maavarade kaevandamine jm), mis vähendavad läbipääsu tõhusust.
Juba esialgsete perspektiivsete tuulealade leidmisel välistati maantee trassikoridor ja ökodukti suudmealad (500 m ökodukti keskmest). Samas loomade käitumine tuulikute suhtes on liigispetsiifiline. Uuringud on näidanud, et herbivoorid nagu metskits ja halljänes vältisid nii tuulikute lähialasid kui ka puhvertsooni (700 m)111. Tõenäoliselt on sellise vältimise põhjuseks tuulikute poolt emiteeritav müra. Arvestades vajadust tagada ökodukti toimivus ei ole soovitatav antud ala puhul tuulikuid rajada rohekoridori osasse, mis jääb ökodukti ja tugiala vahele. Minimaalselt tuleb tagada 700 m laiune takistustevaba koridor ökodukti ja tugiala vahel (vt joonis Joonis 45), et tuulikud ei halvendaks ökodukti toimivust. Lisaks ei tohi tuulepargiga vähendada maakonna väikest
107 OÜ Hendrikson & Ko. 2018. Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. 108 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021). 109 Käesoleva KSH aruande eelnõu koostamisel pole Põltsamaa valla eriplaneeringu asukohavaliku alade kohta infot. 110 Rewild OÜ. 2022. Mäo-Pikknurme ulukiseire. Riigitee nr 2, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, km 87–139 ulukite liikumine ja konfliktkohad ning meetmed elupaikade sidususe tagamiseks 111 Łopucki, R., Klich, D. & Gielarek, S. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes?. Environ Monit Assess 189, 343 (2017). https://doi.org/10.1007/s10661-017- 6018-z
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
95
rohekoridori, mis seob maanteest itta jäävaid tugialasid Porissaare raba lähedal paikneva tugialaga. Tegu on juba nagunii ainult 250 m laiuse koridoriga ning arvestades piirkonna potentsiaalsete rohevõrgustikku killustavate objektide koosmõju, siis selle vähendamine põhjustaks olulist ebasoodsat mõju. Asjakohane oleks üldplaneeringus maakonna väike rohekoridor laiendada samuti 500 meetrini ja/või määrata paralleelne vähemalt 250 m laiune koridor pikki Järvavere oja (vt Joonis 45). Koridori ala jätta tuulepargi asukohavaöiku alast välja.
TU3 ala põhjapoolseima tuuliku ligipääsutee oli algselt lahendatud kasutades maantee eskiisprojektis esitatud kogujateed, mis kulgeb vahetult ökodukti suudmealal. Eriplaneeringus on antud ligipääsutee lahendus KSH ettepanekust lähtuvalt muudetud ja ligipääs on kavandatud põhjast. Tee rajamist vahetult ökodukti ette ei saa pidada heaks ja ökodukti toimivust toetavaks lahenduseks.
Joonis 45. Riigimaantee nt 2 trassikoridor ja ökodukti suudmeala potentsiaalselt sobiliku ala TU3 mõjualas.
TU3 lõunapoolse ala tuulepargi lahenduse korral on oodata maakonna väikese tugiala looduslikkuse vähenemist, kuid seoses olemasoleva kõrge looduslike alade osakaaluga on oodatav mõju mõõdukas. Looduslike alade osakaal ei vähene alla 90 %-di.
TU4 ala kattub täielikult maakonna suure tugialaga ning hõlmab sellest üle 50 %-di. Alale ulatusliku tuulepargi rajamine mõjutaks oluliselt tugiala toimimist. Rohevõrgustiku toimimise vaates võib antud potentsiaalselt sobilikku ala pidada üheks halvimaks. Juhul kui alal tuulepargi kavandamist jätkatakse, siis tuleb tagada kõigi ala läbivate vooluveekogude kallastel minimaalselt 500 m ulatusega rohekoridoride säilimine, mis võimaldaks tugiala sidusust säilitada. Samuti tuleb alale tuulepargi kavandamisel kaasata loomastiku ekspert selgitamaks välja nii suur kui väikeulukitele ning kahepaiksetele olulised elupaigad ja liikumiskoridorid, mis tuleb looduslikus seisundis säilitada.
TU5 ala kattub täielikult maakonna suure tugialaga ja hõlmab sellest pea 50%. Alale ulatusliku tuulepargi rajamine mõjutaks oluliselt tugiala toimimist. Välistada tuleb tuulepargi kavandamine tugiala märgala osadele (TU5 ala põhja, kirde ja edelaosas), mida võib pidada antud tugiala
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
96
elustikuliselt oluliseimateks aladeks. Juhul kui alal tuulepargi kavandamist jätkatakse, tuleb alale tuulepargi kavandamisel kaasata loomastiku ekspert selgitamaks välja nii suur kui väikeulukitele ning kahepaiksetele olulised elupaigad ja liikumiskoridorid, mis tuleb looduslikus seisundis säilitada. Tuleb tagada loomade häiringutevaba liikumisvõimalus ümber ja vajadusel ka läbi tuulepargi ala. Eelistada selleks veekogude kaldaalasid. Arvestada tuleb, et esineb TU5, TU6, TU7 ja TU8 alade koosmõju tugialale (kõik alad jäävad ühele tugialale). Ka kõigi arenduste koosmõjus on oodata, et looduslike alade osakaal tugialal säilib üle 90 % (mis on kriitilise tähtsusega indikaator tugiala toimimiseks). Samas arvestades tuulepargi alade suurust ja paiknemist, siis on just TU5 puhul vaja edasisel kavandamisel pöörata suurt tähelepanu rohevõrgustiku olulise killustamise vältimiseks.
TU6 ja TU8 alad kattuvad maakonna suure tugialaga. Kuna tegu on väiksemate aladega, siis nende mõju rohevõrgustiku sidususele on samuti väiksem. Aladele ei jää ka looduslikus seisundis veekogusid, mis toimiksid oluliste loomade liikumiskoridoridena või elupaikadena. Olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku toimimisele ei ole oodata.
TU7 kattub osaliselt maakonna suure tugialaga ning osaliselt maakonnaplaneeringu kohase rohevõrgustiku koridoriga. Rohevõrgustiku koridori osas on üldplaneering tegemas selle asukoha täpsustamise ettepanekut lähtuvalt ka riigimaantee nr 2 projektiga kavandatust. Täpsustatud rohekoridoriga on TU7 ala kattuvus vähene. Kuna aga ka antud rohekoridor on seotud kavandatava maantee ökoduktiga, siis on soovitatav ebasoodsa mõju vältimiseks TU7 üldplaneeringu kohase rohevõrgustikuga kattuv väljaulatuv osa jätta asukohavalikualast välja.
TU9 kattub osaliselt maakonna suure rohekoridoriga. Tugialade vahelise sidususe säilitamiseks peab koridor säilima vähemalt 500 m laiusena. Tingimuse tagamiseks tuleb ala läänepoolsest osast vähendada. Arvestades kavandatavate perspektiivsete tuulepargi alade rohkust ja liitmõju rohevõrgustiku osas, siis oleks ebasoodsa mõju vähendamiseks asjakohane antud ala edasisest arendamisest loobuda ning selle asemel näha üldplaneeringuga ette TU9 ala juurest alguse saava maakonna väikese rohevõrgustiku koridori laiendamine vähemalt 500 m laiuseks, sh moodustades Andressaare rabale rohevõrgustiku astmelaua ala (Joonis 46). Tegevus aitaks tugevdada tugialade sidusust.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
97
Joonis 46. TU9 ala piirkonnas rohevõrgustiku tugevdamise ettepanek potentsiaalsete tuulepargi alade koosmõju kompenseerimiseks.
TU10 ala kattub pea täies ulatuses maakonna suure tugialaga. TU11 ja TU13 jäävad maakonna suurte rohekoridoride sõlmpunktidesse. Tuulepargi alade koosmõjus võib esineda oluline ebasoodne mõju rohevõrgustikule. Mõju vähendamiseks tuleb vähendada TU10 kattuvust tugialaga, TU13 kattuvust rohekoridoriga ja TU11 piirkonnas tugevdada piirkonna rohevõrgustikku (vt Joonis 47).
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
98
Joonis 47. TU10, TU11 ja TU13 piirkonnas rohevõrgustiku tugevdamise ettepanek potentsiaalsete tuulepargi alade koosmõju kompenseerimiseks.
4.1.5.4 Mõju kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele
Kliimamuutuste mõjuga kohanemise all mõistame kliimamuutuste poolt põhjustatud riskide maandamist ja tegevusraamistikku, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele. Paljud kliimamuutustega kaasnevad nähtused – sagenevad tormid, tulvad, suurenev sademete hulk, üleujutused, temperatuuri äärmused jm ekstreemsed ilmastikunähtused – on vähemalt osaliselt leevendatavad rohealade planeerimise kaudu107. Samas tuleb arvestada, et tuuleparke kavandatakse vähendamaks fossiilkütuste põletamisel tekkivaid CO2 heitmeid ning seeläbi pidurdamaks kliimamuutusi. Kavandatava tegevuse mõju kliimamuutustele, sh maakasutuse muutuse mõju hinnatakse ptk 4.7.
4.1.5.5 Mõju rohemajanduse, sh puhkemajanduse, edendamisele
Rohevõrgustiku vabaõhu puhkefunktsioon on oluline eeskätt linnalise asustusega aladel, nende vahetus läheduses ja traditsioonilistes, väljakujunenud puhkemajandusliku taristuga looduslikes puhkepiirkondades.
ELME projekti üleriigilise maismaaökosüsteemide seisundi ja looduse hüvede baastasemete hindamise-kaardistamise töö raames loodud eksperthinnangutel põhinev eri tüüpi ja looduslikkusega ökosüsteemide virgestusväärtuste (punktisumma skaalal –2 kuni 8) rasterkihi112 alusel ei ole ühegi potentsiaalselt sobiliku ala puhul tegu kõrge virgestusväärtusega (punktisumma 7-8) alaga (Joonis 48, Joonis 49). Kõrge virgestusväärtusega osasid esineb ainult väga väikeste eraldistena potentsiaalselt sobilikel aladel. Tuuleparkide rajamisel olulist mõju rohevõrgustiku virgestusväärtusele ühegi potentsiaalselt sobiliku ala puhul pole oodata.
112 www.keskkonnaagentuur.ee/elme
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
99
Joonis 48. Lõunapoolse eriplaneeringuala potentsiaalselt sobilike alade kattuvus virgestusväärtustega. Kaardi alus: Keskkonnaagentuuri ELME projekti virgestusväärtuse kaart.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
100
Joonis 49. Eriplaneeringuala 2 potentsiaalselt sobilike alade kattuvus virgestusväärtustega. Kaardi alus: Keskkonnaagentuuri ELME projekti virgestusväärtuse kaart.
4.1.5.6 Meetmed ja edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Kõigile aladele kehtivad tingimused:
− Tuuleparkide ehitusalade kavandamisel ei tohi looduslike alade osakaal ühelgi rohevõrgustiku elemendil väheneda alla 90% ja seda erinevate tuuleparkide koosmõjus. Lisaks tuleb tuulikute ja nendega seotud taristu paigutamisel rohevõrgustikus tagada minimaalne rohevõrgustiku killustamine. Koridoride puhul eelistada tuulikute asukohtadena koridori servaalasid ning minimeerida koridoride risti suunas killustamist uute teedega.
− Metsamaa raadamist tuleb maakonnaplaneeringu kohaselt rohelise võrgustiku aladel üldjuhul vältida. Kuna tuuleparkide rajamisel ei ole see täielikult võimalik, siis tuleb raadatava metsaala ulatust minimeerida. Selleks tuleb rohevõrgustiku aladel kasutada õhuliinide asemel maakaableid, mis võimaldavad vähendada oluliselt raadatava metsaala pindala. Samuti tuleb maksimaalselt kasutada ligipääsuteedena juba olemasolevaid teid, sh kaaluda võimalusi avalikult kasutusega teede kauguspiirangu vähendamiseks jäätumisvastaste meetmetega. Tuulikute montaažiplatside projekteerimisel eelistada lahendusi, mille korral raadatav ala on minimaalne (nt kasutada ära juurdepääsuteid platside osana).
− Maakondlikud suured rohevõrgustiku koridorid tuleb säilitada minimaalselt 500 m laiuselt takistuste vabalt.
− Tuuleparkide täpsema lahenduse kavandamisel tuleb vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid. Juhul kui tuulepargi osana kavandatakse veekogusid (nt kraave või tuletõrjeveehoidlaid), siis kavandada need viisil, mis võimaldavad neil toimida ka kahepaiksete sigimisveekogudena. Samas ei tohi selliseid
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
101
kahepaiksetele sobivaid veekogusid rajada lähemale kui 200 m tuulikutest vältimaks nahkhiirte meelitamist tuulikute juurde.
− Rohevõrgustiku tugialadel tuleb vältida veel kuivendamata või nõrgema kuivenduse mõjuga metsaalade täiendavat kuivendamist, kuna see vähendaks ala elurikkust ning tugiala ökoloogilist ja kliimamuutuste leevendamisega seonduvat väärtust.
Alade tingimused:
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 jääb riikliku tähtsusega rohevõrgustiku tuumalasse. Säilitamaks tugiala sidusust tuleb säilitada tuulikute vabana Põltsamaa jõe kaldaalad. Säilima peab vähemalt 500 m laiune koridor. Võimalusel peab koridor säilima nii Järva kui Põltsamaa valla territooriumil nii, et jõgi on tsenter. Kuna Järva vald ei saa määrata teise omavalitsuse territooriumil toimuvat, siis juhul kui Põltsamaa valla eriplaneeringuga ei säilitata pikki jõge rohekoridori, siis tuleb tagada 500 m laiune koridor vähemalt Järva valla territooriumil. Lisaks tuleb 500-700 m laiune tuulikutevaba koridor tagada ka ala läbivana põhja-lõuna suunalisena.
Potentsiaalselt sobilikul ala TU3 paikneb riigimaantee nr 2 perspektiivse rekonstrueeritava trassikoridori ala mõjupiirkonnas, sh kavandatava ökodukti lähialal. Seega on eriti oluline rohevõrgustiku toimivuse tagamine. Loomaläbipääsude ümber tuleb säilitada 500 m ulatuses kaitsetsoon, kus tuulikuid ei kavandata. Minimaalselt tuleb tagada 700 m laiune takistustevaba koridor ökodukti ja tugiala vahel (vt joonis Joonis 45), et tuulikud ei halvendaks ökodukti toimivust. Lisaks ei tohi tuulepargiga vähendada maakonna väikest rohekoridori, mis seob maanteest itta jäävaid tugialasid Porissaare raba lähedal paikneva tugialaga. Kohane on üldplaneeringus maakonna väike rohekoridor laiendada samuti 500 meetrini ja/või määrata paralleelne vähemalt 250 m laiune koridor pikki Järvavere oja (vt Joonis 45). Koridori ala jätta tuulepargi asukohavaliku alast välja.
TU4 ala puhul tuleb tagada kõigi ala läbivate vooluveekogude kallastel minimaalselt 500 m ulatusega rohekoridoride säilimine, mis võimaldaks tugiala sidusust säilitada. Samuti tuleb alale tuulepargi kavandamisel kaasata loomastiku ekspert selgitamaks välja nii suur kui väikeulukitele ning kahepaiksetele olulised elupaigad ja liikumiskoridorid, mis tuleb looduslikus seisundis säilitada.
TU5 puhul tuleb välistada tuulepargi kavandamine tugiala märgala osadele (TU5 ala põhja, kirde ja edelaosas), mida võib pidada antud tugiala elustikuliselt oluliseimateks aladeks. Alale tuulepargi kavandamisel tuleb kaasata loomastiku ekspert selgitamaks välja nii suur kui väikeulukitele ning kahepaiksetele olulised elupaigad ja liikumiskoridorid, mis tuleb looduslikus seisundis säilitada. Tuleb tagada loomade häiringutevaba liikumisvõimalus ümber ja vajadusel ka läbi tuulepargi ala.
TU7 alaga rohekoridor on seotud kavandatava maantee ökoduktiga. Üldplaneeringus täpsustada koridori paiknemist ja vältida rohekoridori kattuvust tuulepargi asukoha eelvaliku alaga. Rohekoridori on kohane samas mahus laiendada lõuna suunas.
TU9 – arvestades kavandatavate perspektiivsete tuulepargi alade rohkust ja liitmõju rohevõrgustiku osas, siis oleks ebasoodsa mõju vähendamiseks asjakohane antud ala edasisest arendamisest loobuda ning selle asemel näha üldplaneeringuga ette TU9 ala juurest alguse saava maakonna väikese rohevõrgustiku koridori laiendamine vähemalt 500 m laiuseks, sh moodustades Andressaare rabale rohevõrgustiku astmelaua ala (Joonis 46). Tegevus aitaks tugevdada tugialade sidusust.
TU12 – loobuda alal tuulepargi kavandamisest. Alale tuuliku kavandamisel ei ole Järva valla territooriumil võimalik maakonna suurt rohekoridori 500 m laiusena säilitada.
TU10, TU11 ja TU13- vähendada TU10 kattuvust tugialaga, TU13 kattuvust rohekoridoriga ja TU11 piirkonnas tugevdada piirkonna rohevõrgustikku (vt Joonis 47).
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
102
4.1.6 Mõju koduloomadele
Koduloomade (k.a põllumajanduses kasutatavate loomade) osas puuduvad teaduskirjanduses andmed, et tuulikud võiksid neid kuidagi oluliselt mõjutada. Samas teadusartikleid, mis käsitlevad tuulikute mõju koduloomadele, on vaid üksikuid.
Üldjuhul on maailmapraktikas võrdlemisi sage põllumajandusliku tootmise (sh lamba- ja kitsekasvatuse) koostoimimine tuuleparkidega. Lehmade puhul on täheldatud, et kui karjamaale püstitada tuulik, tekitab see esialgu loomades stressi, piima tootlikkus mõnevõrra langeb, kuid viie nädalaga esialgne seisund taastub ning lehmad on tuulikutega harjunud68. Poolas läbi viidud tuulikute mõju uuringus noorte hanede stressiparameetritele ja kaalutõusule leiti, et tuuliku vahetusse lähedusse (50 m) paigutatud 5 nädala vanused haned võtsid 12 nädala jooksul vähem kaalust juurde ja nende stressihormoonitase veres oli suurem võrreldes teise hane grupiga, mis paigutati tuulikust 500 m kaugusele113. Sarnane uuring on läbi viidud ka sigadega. Leiti, et sigade kasvatamine tuuliku vahetus läheduses (50 m) põhjustas lihaste pH, heemipigmentide ja heemse raua vähenemist ning C18:3n-3 rasvhappe sisalduse vähenemist nimmelihases. 114 Seega saab öelda, et teadaolevatele andmetele tuginedes ei ole välistatud, et tuuliku vahetuses läheduses viibimine tekitab stressi, mis võib mõjutada nende kasvu ning seega ka põllumajandustoodangu kvaliteeti.
4.1.7 Natura hindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad. Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.
Natura 2000 hindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest115, 116.
Kavade ja suurema üldistustasemega planeeringute puhul (nagu seda on ka eriplaneeringute asukohavaliku etapp) viiakse Natura hindamine läbi vajalikus täpsusastmes lähtudes seejuures strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastmest, mis peab võimaldama kindlaks teha tundlikke/ohustatud piirkondi ning konflikte/riske, millega on vajalik edasistes planeerimise etappides arvestada. Juhul kui eriplaneeringu asukoha eelvaliku järgselt soovitakse tuuleparki kavandada projekteerimistingimustega, siis on selle eelduseks Natura aladele mõju välistamine.
Eriplaneeringu lähteseisukohtade koostamisel teostatud kaardianalüüsil välistati Natura loodusalad, mille kaitse-eesmärgiks ei ole linnud või nahkhiired 100 m puhvriga, Natura loodusalad, mille kaitse- eesmärgiks on nahkhiired, 600 m puhvriga. Linnuala osas rakendati 600 m puhvrit. Sellise lähenemisega on välditud otsene ebasoodne mõju Natura aladele.
113 Mikołajczak, J., Borowski, S., Marć-Pieńkowska, J., Odrowąż-Sypniewska, G., Bernacki, Z., Siódmiak, J., Szterk, P., 2013. Preliminary studies on the reaction of growing geese (Anser anser f. domestica) to the proximity of wind turbines. Polish Journal of Veterinary Sciences Vol. 16, No. 4 (2013), 679–686. 114 Karwowska, M., Mikołajczak, J., Dolatowski, Z.J., Borowski, S., 2015. The effect of varying distances from the wind turbine on meat quality of growing-finishing pigs. Ann. Anim. Sci., Vol. 15, No. 4 (2015) 1043–1054. 115 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. 116 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
103
4.1.7.1 Natura eelhindamine
Natura eelhindamine viidi läbi KSH programmi koostamisel. Kavandatava tegevuse võimaliku mõjualana käsitleti loodusalade puhul 600 m (loodusalade puhul, mille kaitse-eesmärgiks oli nahkhiireliik käsitleti mõjualana 1 km, millest kaugemale Eestis esinevate nahkhiireliikide puhul olulist kolooniat ümbritsevat lennuaktiivsust oodata ei ole) ja linnualade puhul 5 km. Natura alade puhul, mis jäid eriplaneeringu alast kaugemale, kui võimalik mõjuala, eelhindamist ei teostatud. Nende Natura alade puhul on mõju välistatud, kuna nad jäävad väljaspoole ala, kus võiks esineda looduskeskkonnale oluline mõju. Tuulepargi visuaalse mõju ala võib olla küll oluliselt suurem, kuid ei ole täheldatud, et tuulepargi visuaalne mõju loomade või taimede elupaiku mõjutaks.
Osade linnuliikide (nt must-toonekurg) puhul on võimalik toitumislendude ulatumine kaugemale kui 5 km linnualast. Sellest lähtuvalt selgitati eelhindamisel ka välja lähtudes üle-eestilisest maismaalinnustiku analüüsist117, kas esineb Natura alade kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike kelle Natura aladele jäävate elupaikadega seotud võimalikud mõjualad (st tsoon 1, 2 või 3 alad) ulatuvad potentsiaalselt sobilike aladeni. Selliseid Natura aladest lähtuvaid potentsiaalselt sobilike aladeni ulatuvaid mõjualasid ei tuvastatud.
Tabel 12. Natura eelhindamine. Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Endla loodusala (EE0080172)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb u 600 m kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), teelehe- mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia),
Arvestades suurt vahemaad, siis on välistatud mõju loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele kooslustele. 600 m kaugusele ei ulatu ka kõige tundlikumate taimekoosluste puhul võimalik tuulepargi ehitustegevusega ja käitamisega kaasnev veerežiimi ja valgustingimuste muutus. Loodusala kaitse-eesmärgiks on ka nahkhiireliik tiigilendlane. Eelhindamise raames ei ole võimalik mõju tiigilendlase elupaikadele välistada.
117 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja- analuusid#analuus-ja-lisad
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
104
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).
Endla linnuala (EE0080172)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb u 600 m kaugusele
linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), lauk (Fulica atra), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), suurkoovitaja (Numenius arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), laanerähn e kolmvarvas- rähn (Picoides tridactylus), hallpea- rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis e mõtus (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), kiivitaja (Vanellus vanellus).
Arvestades, et potentsiaalselt sobilike alade leidmisel on kasutatud Keskkonnaameti poolt soovitatud puhvreid Natura alade ja nendel leiduvate leiukohtade osas, siis otsesed mõjud linnualale jäävatele elupaikadele on välistatud. Samas EOÜ koostatud maismaalinnustiku analüüsi kohaselt ulatuvad Endla linnualaga seotud kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest metsise, laanepüü, suur- laukhane, rabahane, väikeluige ja kaljukotka tsoon 2 ja tsoon 3 alad. Seega ei saa Endla linnuala kaitse- eesmärkide osas ebasoodsat mõju välistada.
Silmsi soo loodusala (EE0060113)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 100 m kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika
Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata Natura 2000 aladele ega lähemale kui 100 m loodusaladest. Seega puuduvad
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
105
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).
otsesed füüsilised mõjud kaitse eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidele ja taimeliikidele. Samas ulatuvad kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide eraldised ja liigi leiukoht üle loodusala piiri. Välistada ei saa veerežiimi muutuse kaugmõju elupaikadele ja taimeliigile.
Prandi loodusala (EE0060108)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 100 m kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).
Eriplaneeringu koostamisel lähtutakse põhimõttest, et tuulikuid ei kavandata Natura 2000 aladele ega lähemale kui 100 m loodusaladest. Seega puuduvad otsesed füüsilised mõjud kaitse eesmärkides nimetatud elupaigatüüpidele. Välistada ei saa veerežiimi muutuse kaugmõju elupaikadele.
Kareda loodusala (EE0060104)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 5,4 km kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo- lehtmetsad (*9080).
Arvestades suurt vahemaad, siis on välistatud mõju loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele kooslustele. 5,4 km kaugusele ei ulatu ka kõige tundlikumate taimekoosluste puhul võimalik tuulepargi ehitustegevusega ja käitamisega kaasnev veerežiimi ja valgustingimuste muutus.
Lüsingu loodusala (EE0060109)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 100 m kaugusele Lähim kaitse- eesmärgiks olev loodusalale jääv elupaik jääb üle 500 m kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070).
Arvestades suurt vahemaad kaitse- eesmärgiks olevate kooslustega, siis on välistatud mõju loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele kooslustele. 500 m kaugusele ei ulatu ka kõige tundlikumate taimekoosluste puhul võimalik tuulepargi ehitustegevusega ja käitamisega kaasnev veerežiimi ja valgustingimuste muutus.
Rava loodusala (EE0060105)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 580 m kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad laialehised metsad (*9020) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja roheline kaksikhammas (Dicranum viride).
Arvestades suurt vahemaad kaitse- eesmärgiks olevate koosluste ja liikide kasvukohtadega, siis on välistatud mõju loodusala kaitse- eesmärgiks olevatele kooslustele ja liikidele. Üle 500 m kaugusele ei ulatu ka kõige tundlikumate taimekoosluste puhul võimalik tuulepargi ehitustegevusega ja käitamisega kaasnev veerežiimi ja valgustingimuste muutus.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
106
Nimi Kaugus Kaitse-eesmärk Võimalik mõju
Kurisoo loodusala (EE0060103)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 2,9 km kaugusele
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050).
Arvestades suurt vahemaad kaitse-eesmärgiks olevate kooslustega, siis on välistatud mõju loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele kooslustele. 2,9 km kaugusele ei ulatu ka kõige tundlikumate taimekoosluste puhul võimalik tuulepargi ehitustegevusega ja käitamisega kaasnev veerežiimi ja valgustingimuste muutus.
Võlingi oja loodusala (EE0060123)
Lähim potentsiaalselt sobilik ala jääb 100 m kaugusele
I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).
Arvestades vahemaad ja asjaolu et kaitse-eesmärgiks on oja ja selles elutsev liik, siis on välistatud otsene ebasoodne mõju loodusala kaitse-eesmärkidele. Ebaselge on võimalik avariiolukordade mõju loodusala kaitse-eesmärkidele ja võimalik vajadus ehitusaegse vundamendikaeviste vee ärajutimiseks. Seega ei ole ebasoodne mõju välistatud.
Eelhindamise tulemusena järeldati, et negatiivse mõju esinemise võimalikkust ei ole võimalik välistada Endla linnuala (EE0080172), Endla loodusala (EE0080172), Võlingi oja loodusala (EE0060123), Silmsi soo loodusala (EE0060113) ja Prandi loodusala (EE0060108) osas ning seega viiakse nende alade osas läbi Natura asjakohane hindamine. Eelhindamisel välistati negatiivne mõju Kareda loodusala (EE0060104), Kurisoo loodusala (EE0060103), Rava loodusala (EE0060105) ja Lüsingu loodusala (EE0060109) suhtes. KSH aruande koostamisel ei ilmnenud uusi asjaolusid, mis oleksid tinginud eelhindamist nimetatud loodusalade suhtes kordama.
Kavandatav tegevus ei ole vajalik nimetatud linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
107
Joonis 50. Natura loodus- ja linnualade paiknemine lõunapoolse eriplaneeringuala potentsiaalselt sobilike alade suhtes. Natura alade andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.08.2023. a.
Joonis 51. Natura loodusalade paiknemine põhjapoolse eriplaneeringuala potentsiaalselt sobilike alade suhtes. Natura alade andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.08.2023. a.
4.1.7.2 Natura asjakohane hindamine
4.1.7.2.1 Natura alade iseloomustus
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
108
Endla linnualast (EE0080172) 5 km raadiusesse jäävad potentsiaalselt sobilikest aladest TU1, TU5 ja TU9 (Joonis 50). Linnualal liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), madukotkas (Circaetus gallicus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), lauk (Fulica atra), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Endla linnuala (kattub tervikuna Endla loodusalaga) asub Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Jõgevamaal. Linnualasse on hõlmatud ulatusliku Endla soostiku keskosa: kaheksa rabalaama, neid ümbritsevad siirdesood ja madalsood, märjad metsad, järved, ojad ja jõed, ning Norra-Oostriku-Võlingi allikad. Rabaalade vahel on Endla järv, Põltsamaa-, Nava- ja Mustjõgi ning kitsad metsaribad. Rühmiti paiknevad veerohked allikad annavad alguse jõgedele ja ojadele. Tegemist on tüüpilise sookooslusega Eesti ida osas. Alal on kuus ornitoloogilise tähtsusega jäänukjärve, suurim neist on Endla järv (284 ha). Endla soostik on veesäilitusala ja looduslik puhastusseade Pandivere vetele. Inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Linnualale jääv Endla looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala). Endla linnuala linnustik on rikkalik. Linnualal pesitseb suur hulk erinevaid kaitsealuseid liike, kellest haruldasemad on kaljukotkas (Aquila chrysaetos), merikotkas (Haliaeetus albicilla), must-toonekurg (Ciconia nigra), väike- konnakotkas (Aquila pomarina), väikepistrik (Falco columbarius) ja metsis (Tetrao urogallus). Linnualal on varasemalt pesitsenud ka madukotkas (Circaetus gallicus). Linnualale jääv Endla järv on üks linnurikkamaid järvi Eestis.
Tabel 13. Endla linnuala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2016) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023).
Liik Tüüp118 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
rästas-roolind r 10 20 p C B B B
karvasjalg-kakk p 1 2 p C B C B
jäälind r 2 p C B B B
soopart e pahlsaba-part r 5 p C B B B
soopart e pahlsaba-part c C B B B
118 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
109
Liik Tüüp118 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
soopart e pahlsaba-part c C B C B
soopart e pahlsaba-part r 10 20 p C B C B
sinikael-part c C B C B
sinikael-part r 30 50 p C B C B
suur-laukhani c C B C C
rabahani c C B C C
kaljukotkas p 1 1 p C B B B
hallhaigur r 5 p C B C C
punapea-vart c C B C B
punapea-vart r 10 50 p C B C B
tuttvart r 20 60 p C B C B
tuttvart c C B C B
merivart c C B C C
laanepüü p 10 50 p C B C B
hüüp r 1 3 p C A C B
kassikakk p 1 p D B C B
sõtkas r 5 10 p C B C B
sõtkas c C B C B
tutkas c C B C B
öösorr r 10 15 p C B C B
mustviires r 50 p C B C B
Naerukajakas r 7000 p C A C B
must-toonekurg r 1 p C B B B
madukotkas r 1 p A B B B
roo-loorkull r 2 5 p C B C B
soo-loorkull r 1 3 p C B B B
Väike-konnakotkas r 1 2 p C B B B
aul c D B C
rukkirääk r 3 p C C C B
väikeluik c C B C B
laululuik c C B B B
laululuik r 1 p C B B B
kühmnokk-luik r 3 p C B C B
valgeselg-kirjurähn p 1 3 p C B B B
musträhn p 10 15 p C B C B
musträhn c 10 15 p C B C B
musträhn r 30 50 p C B C B
väikepistrik r 1 p B B B B
tuuletallaja r 1 p C B C C
väike-kärbsenäpp r 20 50 p C B C B
lauk r 20 50 p C B C B
lauk c C B C B
järvekaur c D A B
punakurk-kaur c D B B
värbkakk p 1 3 p C B C B
sookurg c C B C B
sookurg r 10 15 p C B C B
merikotkas r 1 2 p C B C B
väänkael r 5 10 p C B C B
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
110
Liik Tüüp118 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
punaselg-õgija r 10 50 p C B C B
kalakajakas r 1 5 p C B C C
väikekajakas r 10 p C B C B
nõmmelõoke r 5 p C B B C
teder p 50 100 p C B C B
viupart r 3 p C B B C
viupart c C B B C
tõmmuvaeras c D B C
väikekoskel c C B C B
jääkoskel c C B C C
rohukoskel c D B C
suurkoovitaja r 10 15 p C B C B
suurkoovitaja c C B C B
väikekoovitaja c C B C B
kalakotkas r 2 p C B C B
herilaseviu r 1 2 p C B C B
veetallaja c C B C B
laanerähn p 1 5 p C B C B
hallpea-rähn p 1 3 p C B C B
rüüt c C B C B
rüüt r 10 20 p C B C B
tuttpütt c C C C C
tuttpütt r 5 10 p C C C C
hallpõsk-pütt r 1 5 p C B C C
täpikhuik r 10 20 p C B C B
rooruik r 2 5 p C B B B
Luitsnokk-part c C B C B
Luitsnokk-part r 1 5 p C B C B
Rägapart c C B C B
Rägapart r 1 5 p C B C B
Jõgitiir r 10 20 p C B C B
Händkakk p 2 3 p C B B B
Väikehuik r 1 p C B C B
metsis p C C B B
mudatilder r 30 50 p C C B B
mudatilder c C C B B
heletilder c C B C B
punajalg-tilder c C B C B
kiivitaja c C B C B
kiivitaja r 20 30 p C B C B
Endla linnuala kaitse-eesmärgid peaksid olema määratud Endla looduskaitseala kaitsekorralduskavas119. Kavas on kahjuks määratud ainult osade liikide osas kaitse-eesmärgid, mis oluliselt raskendab asjakohase hindamise kvaliteetset läbiviimist. Ebaselge on mis on linnuala kaitse- eesmärgiks kui kaitsekorralduskava kaitse-eesmärki ei sea.
Tabel 14. Linnuliikide kaitse-eesmärgid Endla looduskaitseala kehtiva kaitsekorralduskava kohaselt.
119 Viimri muudetud Keskkonnaameti 12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/127
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
111
Liik Pikaajaline kaitse-eesmärk Ohutegurid
Kaljukotkas
(Aquila
chrysaetos)
Kaljukotka elupaigad ja
pesitsustingimused on säilinud, liigi
pesitsusaegne arvukus on vähemalt
1 haudepaar.
Sinijärve külastuskoormuse suurenemine
võib kaasa tuua lindude häirimise.
Merikotkas
(Haliaeetus
albicilla)
Merikotka elupaigad ja
pesitsustingimused on säilinud, liigi
pesitsusaegne arvukus on vähemalt
1 haudepaar.
Pesa asukohta teadmata ei ole
võimalik tagada tema kaitset120.
Kalakotkas
(Pandion
haliaetus)
Kalakotka elupaigad ja pesitsustingimused on säilinud, liigi pesitsusaegne arvukus on vähemalt 1 haudepaar.
Pesa asukohta teadmata ei ole võimalik tagada tema kaitset.
Kalakotka looduslikud pesad, mille lind
ehitab puu latva (enamasti männi),
hävivad sageli tormides.
Kassikakk
(Bubo bubo)
Kuna kassikaku esinemise ja leviku
kohta andmed puuduvad, siis
kaitsekorralduskavaga
eesmärke ei seata.
Peale 2001. aastat ei ole kassikaku
pesitsemisest andmeid, kuid teda ei ole
alalt ka pidevalt põhjalikult otsitud. Pesa
asukohta teadmata ei ole võimalik tagada
täielikku kaitset pesitsusaegse häirimise
eest.
Must-
toonekurg
(Ciconia
nigra)
Kuna must-toonekurge on nähtud
Endla looduskaitsealal vaid
toitumas ning tema esinemise ja
leviku kohta täpsemad andmed
puuduvad, siis
kaitsekorralduskavaga eesmärke ei
seata.
Pesa asukohta teadmata ei ole võimalik tagada selle täielikku kaitset, sealhulgas häiringute vältimist.
Väike-
konnakotkas
(Aquila
pomarina)
Väike-konnakotka potentsiaalsed toitumisalad on säilinud.
Väike-konnakotka ohuteguriks on maastiku mosaiiksuse kadumine.
Madukotkas
(Circaetus
gallicus)
Kuna madukotka esinemise ja leviku
kohta täpsemad andmed puuduvad,
siis kaitsekorralduskavaga eesmärke
ei seata.
Madukotka pesitsemist pärsivad ebasoodsad ilmastikutingimused ning loodusmaastike kadumine. Tänu Endla LKA kaitsekorrale on loodusmaastike kadumine ebatõenäoline ning ilmastikutingimused on looduslik tegur, mida mõjutada ei saa. Mõjutegureid ja vajalikke meetmeid seetõttu siinkohal välja ei tooda.
Väikepistrik
(Falco
columbarius)
Kuna väikepistriku
esinemise ja leviku kohta täpsemad
andmed puuduvad, siis
kaitsekorralduskavaga
eesmärke ei seata.
Väikepistrik on väga raskesti
avastatav liik, kes vahetab pea igal aastal ka pesa ja kelle pesitsuskoha tuvastamine on seetõttu väga keeruline.
Metsis
(Tetrao
Metsise elupaigad on säilinud kogupindalaga vähemalt 33 km2.
Elupaikade kvaliteedi halvenemine kuivenduse mõjul - muutused metsa
120 EELIS alusel on siiski linnualal 2004 aastal merikotka elupaik registreeritud ning 2022 aastal on ka elupaik taasasustatud.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
112
urogallus) struktuuris ja puhmarindes, mis omakorda mõjutab liigi toitumisvõimalusi, alusmetsa tihenemine, metsasihtide kinnikasvamine. Metsade kuivendamine vähendab toidu kättesaadavust tibudele nende esimestel elunädalatel, kui nad toituvad putukatest ja ka hiljem, kui tibud lähevad üle taimsele toidule. Kisklus. Metsised on oluliseks toiduobjektiks paljudele röövloomadele.
Mänguaegne häirimine (inimeste loodusesliikumine, metsaraied, kuivendussüsteemide hooldamised).
Endla loodusala (EE0080172) I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).
II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).
Endla loodusala (kattub tervikuna Endla linnualaga) asub Järvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virumaal. Tegemist on lisaks veel Ramsari alaga, mis on loodud Eesti kesk- ja ida osale iseloomulike soode ja soosaarte ning Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate säilitamiseks. Endla ulatusliku ja tervikliku märgalakompleksi moodustavad 8 rabalaama ning neid ümbritsevad siirdesoo- ja madalsooalad ning valdavalt soised metsad. Soostiku keskseks osaks on kunagisest nn Suur-Endla järvest jäänud jäänukjärved, millest suuremad ja tuntumad on Endla järv ja Sinijärv. Endla järvestik kuulub Vahe-Eesti huumustoiteliste järvede valdkonda. Järved (v.a Sinilaugas e Väike Sinijärv) on tugevasti inimtegevusest mõjutatud. Loodusala keskosa läbib ja liigendab Põltsamaa jõgi oma lisajõgedega. Loodusala lääneosas avanevad 30 km² suurusel alal rühmiti karstiallikad, millest mitmed kuuluvad Eesti suurimate hulka. Loodusalal esinevad Ida-Eesti tüüpi rabad on üldjoontes hästi välja kujunenud kontsentrilise ehitusega: servas rabamännik, siis puishälveraba, puislaukaraba ja veelahkmeälvestik. Rabaalade vahel on Endla järv, Põltsamaa-, Nava- ja Mustjõgi ning kitsad metsaribad. Lääne osas vahelduvad kuivendatud soometsad viljakamate metsakooslustega kõrgematel künnistel. Loodusalal esinevad suur karstiallikas (Norra-Oostriku) ja Eesti sügavaim (4,8 m) allikas (Sopa allikas) asuvad ala lääneosas. Üle poole loodusala metsadest on siirdesoo- ja rabametsad. Ulatuslikul alal on maaparanduse (kuivenduse) mõjul soometsad kujunenud või kujunemas kõdusoometsadeks, mis moodustavad ligikaudu viiendiku metsamaa pindalast. Loodusala inimasustuseta soo- ja metsaalad on elupaigaks enam kui 450 taimeliigile ning 180 linnuliigile. Loodusalale jääv Endla looduskaitseala on rahvusvahelise tähtsusega märgala (Ramsari ala).
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
113
Tabel 15. Endla loodusala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2023) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023).
Liik Tüüp121 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
harilik võldas p C B B C
kaunis kuldking p 1000 B B C B
läikiv kurdsirbik p B B C C
laiujur p C B C B
teelehe-mosaiikliblikas p C C C C
tõmmuujur p C C C C
suur-mosaiikliblikas p D
suur-rabakiil p C C C C
soohiilakas p C C B C
saarmas p 10 10 i C B C B
suur-kuldtiib p C C C C
harilik vingerjas p C A A C
tiigilendlane r 20 20 i C A C A
tiigilendlane p 20 20 i C A C A
nõtke näkirohi p D
rohe-vesihobu p C B C B
eesti soojumikas p 10 10 i D
Tabel 16. Endla loodusala Natura standardandmevorm (2017) Natura ala elupaigatüüpide statistika (2023) kohta. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023.
Tüüp (lühend)
Elupaigatüüp Pindala,
ha Pindala,
% Esinduslikkus
Loodus- kaitseline seisund
Üldine hinnang122
3140 vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved
282 2,8 B C B
3150 looduslikult rohketoitelised järved
17 0,2 C C C
3160 huumustoitelised järved ja järvikud
98 1,0 B C C
3260 jõed ja ojad 78 0,8 B B B
6270 liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
49 0,5 C C C
6430 niiskuslembesed kõrgrohustud
3 <0,1 C C C
6510 niiskuslembesed kõrgrohustud
13 0,1 C C C
6530 puisniidud 5 <0,1 C B B
7110 rabad 2889 28,4 A A A
7140 siirde- ja õõtsiksood 153 1,5 A A A
7150 nokkheinakooslused 0 <0,1 B B B
7160 allikad ja allikasood 3 <0,1 A A A
7220 nõrglubja-allikad 0 <0,1 A A A
7230 liigirikkad madalsood 96 1,0 B B B
9010 vanad loodusmetsad 263 2,6 B B B
9020 vanad laialehised metsad 128 1,3 B B B
9050 rohunditerikkad kuusikud 249 2,5 B B B
121 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv 122 A – väga kõrge väärtus; B – kõrge väärtus; C – keskmine väärtus.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
114
Tüüp (lühend)
Elupaigatüüp Pindala,
ha Pindala,
% Esinduslikkus
Loodus- kaitseline seisund
Üldine hinnang122
9080 soostuvad ja soo- lehtmetsad
485 4,8 A A A
91D0 siirdesoo- ja rabametsad 1594 15,6 A A A
Endla loodusala kaitse-eesmärgid peaksid olema määratud Endla looduskaitseala kaitsekorralduskavas 123 . Mõju kooslustele, kaitse-eesmärgiks olevatele taime, kala ja selgrootute liikidele on välistatud seoses potentsiaalselt sobilike alade piisava kaugusega. Võimalik mõjuala ei ulatu loodusalani. Arvestades potentsiaalselt sobilike tuulealade kaugust loodusalast, siis ainukesena võib kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest olla mõjutatud tiigilendlane. Tiigilendlase osas on kaitsekorralduskava kohene pikaajaline kaitse eesmärk järgmine: Tiigilendlane on kaitsealal esindatud, liigi esinemisala pindala on vähemalt 497 ha.
Võlingi oja loodusala (EE0060123) asub ca 100 m kaugusel potentsiaalselt sobilikust alast TU1.
I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp on jõed ja ojad (3260). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).
Võlingi oja loodusalal kaitstakse jõgede ja ojade elupaika Võlingi oja, kus elab ka kaitsealune kalaliik harilik võldas. Suures osas looduslikus sängis lookleva oja pikkus loodusalal on ca 3 km. Vee sügavus on 0,5–1 m ja sängi laius keskmiselt 10–12 m. Võlingi oja loodusalal esinev jõed ja ojad elupaik (3260) on hea esinduslikkusega, tagades hea elupaiga kaitsealusele kalaliigile harilik võldas. Võldasele on loodusalal kõige sobivam elupaik kivise ja kruusase põhjaga suudmeala. Ülesvoolu muutub oja allikalisemaks ja ilmselt vee temperatuuri tõttu väheneb ka võldase arvukus.
Tabel 17. Võlingi oja loodusala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2023) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023).
Liik Tüüp124 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
harilik võldas p C C C C
Tabel 18. Võlingi oja loodusala Natura standardandmevorm (2017) Natura ala elupaigatüüpide statistika (2023) kohta. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023).
Tüüp (lühend)
Elupaigatüüp Pindala, ha
Pindala, %
Esinduslikkus Loodus-kaitseline seisund
Üldine hinnang125
3260 Jõed ja ojad 3 100 B B B
Silmsi soo loodusala (EE0060113) asub potentsiaalselt sobilikust alast TU5 u 100 m kaugusel ja u 575 m kaugusel potentsiaalselt sobilikust alast TU9.
I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica).
Silmsi soo loodusala Järvamaal katab tervikuna looduskaitseliselt väärtuslike soosaartega Silmsi soo. Ala on inimtegevusest peaaegu puutumata 154 ha suurune soo, kus kasvab kaitsealune taimeliik eesti soojumikas ning hajusalt üle ala kasvab raudtarna (Carex davalliana).
123 Viimri muudetud Keskkonnaameti 12.04.2023 korraldusega nr 1-3/23/127 124 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv. 125 A – väga kõrge väärtus; B – kõrge väärtus; C – keskmine väärtus.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
115
Tabel 19. Silmsi soo loodusala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2023) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023).
Liik Tüüp126 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
eesti soojumikas p 900 900 i B B B B
Tabel 20. Silmsi soo loodusala Natura standardandmevorm (2017) Natura ala elupaigatüüpide statistika (2023) kohta. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023.
Tüüp (lühend)
Elupaigatüüp Pindala,
ha Pindala,
% Esinduslikkus
Loodus- kaitseline seisund
Üldine hinnang127
7230 liigirikkad madalsood
80 54,6 B B B
9010 vanad loodusmetsad
63 43,0 C C C
Prandi loodusala (EE0060108) jääb potentsiaalselt sobilikust alast TU4 u 100 m põhja suunda. I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).
Prandi loodusala asub Järvamaal. Loodusala kõlvikulise jaotuse kohaselt katab enamuse alast mets (716,7 ha). Teised kõlvikud on pindalaliselt väiksemad märgalad (madalsoo, raba, õõtsik) 124,2 ha, vooluveekogu 7,4 ha, seisuveekogu 1,1 ha, rohumaa 3,5 ha, haritav maa (põld) 0,3 ha ja muu lage ala 17,8 ha. Loodusala tuntuim loodusobjekt Prandi allikad avanevad Pandivere kõrgustiku läänenõlva jalamil Järvamaal Koigi vallas. Paese põhjaga järvik on 40 m lai ja 1,5 m sügav. Järvikus on mitu tõusuallikalehtrit ja sellest algab veerikas oja suurveeaegse vooluhulgaga 100 l/s, mis suubub paese põhjaga sadakonna meetri laiusesse ja 1,1 m sügavusse allikajärve. Järve nõgu on laugete nõlvadega ning selle põhjas avanevad arvukad allikad. Allikajärvest algab Prandi jõgi. Prandi allikajärved on moodustunud suurte tõusuallikate lehtrite kohale ja toituvad aluspõhja (karbonaatkivimite) survelisest põhjaveest. Loodusala on heaks elupaigaks oja-haneputkele (Berula erecta) väike-konnakotka (Aquila pomarina) ja metsisele (Tetrao urogallus).
Tabel 21. Prandi loodusala Natura standardandmevorm (2017) ala liikide arvukuse (2023) ja seisundi kohta (EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023).
Liik Tüüp128 Suurus
Ühik Seisundi hinnang
Min Max Pop. Kaitse Eraldatus Üldhinnang
harilik võldas r C C C C
126 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv. 127 A – väga kõrge väärtus; B – kõrge väärtus; C – keskmine väärtus. 128 p–püsiv, paikne, r–pesitsev, c–peatuv.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
116
Tabel 22. Prandi loodusala Natura standardandmevorm (2017) Natura ala elupaigatüüpide statistika (2023) kohta. Allikas: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 31.07.2023.
Tüüp (lühend)
Elupaigatüüp Pindala,
ha Pindala,
% Esinduslikkus
Loodus- kaitseline seisund
Üldine hinnang129
3140 vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved
1 0,1 M A A
3260 jõed ja ojad 6 0,7 M B B
6450 lamminiidud 4 0,5 M B B
6510 aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud
5 0,6 M B B
7140 siirde- ja õõtsiksood 42 4,8 M A A
7220 nõrglubja-allikad 0 <0,1 M A A
7230 liigirikkad madalsood 4 0,5 M B B
9010 vanad loodusmetsad 142 16,2 M C C
9050 rohunditerikkad kuusikud
10 1,1 M C C
9080 soostuvad ja soo- lehtmetsad
584 66,7 M B B
4.1.7.2.2 Võimalikud mõjud kaitse-eesmärkidele
Endla loodusala (EE0080172) kaitse eesmärgiks olevad liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), laiujur (Dytiscus latissimus), pronkskõrsik (Sympecma paedisca), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), soohiilakas (Liparis loeselii), nõtke näkirohi (Najas flexilis) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Peamine oht Endla loodusalal on kuivendamine ja metsa raie.
Arvestades kavandatavat tegevust (tuuleparkide rajamine), võib mõju esineda kaitse-eesmärgiks olevale nahkhiireliigile tiigilendlane. Teiste kaitse-eesmärgiks olevate koosluste ja liikide puhul on mõju välistatud seoses suure vahemaaga. Endla looduskaitseala ja Endla loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud loodusdirektiivi II lisa liigi tiigilendase (Myotis dasycneme) kaitse. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasi on Endla loodusalal kantud 11 tiigilendlase toitumis- ja levikuala, mille kogupindala kaitsealal on ligikaudu 497 ha.
Nahkhiirte leiukohad paiknevad üle kaitseala ning enamus nahkhiiri eelistab veekogude lähedasi elupaiku. Tiigilendlase elupaikadeks on hõredad puistud ning puude ja lagendikega vahelduvad alad, veekogude ümbrus.
Kaitsekorralduskava 2015-2024130 kohaselt on Endla pikaajaline kaitse-eesmärk, et tiigilendlane on kaitsealal esindatud, liigi esinemisala pindala on vähemalt 497 ha. Olulisemad mõjutegurid on varjepaikade vähenemine (vanade õõnsate puude vähenemine, ehitustööd hoonetes) ning nahkhiirte häirimine varjepaikades. Natura standardandmebaasi kohaselt on Endla loodusala tiigilendlase arvukuseks vähemalt 40 (isendit).
Tiigilendlast peetakse tuuleparkides hukkumise osas keskmise või madala riskiga liigiks. Liigi hukkumisrisk on seotud suuresti tuulikute paiknemisega sobiva elupaiga (aeglasevoolulised- ja
129 A – väga kõrge väärtus; B – kõrge väärtus; C – keskmine väärtus. 130 https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=-1145566082
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
117
seisuveekogud) vahetus läheduses. Teaduskirjanduse alusel on liigi lennukaugus kolooniast u 3 km131. Toitumisalaks sobilikust veekogust tiigilendlaste regulaarsed lennud üldiselt132 üle 1 km kaugusele ei ulatu. Endla loodusalal kaardistatud ja kaitse-eesmärgiks olevatest tiigilendlase elupaikadest lähim jääb potentsiaalselt sobilikust alast TU1 (lähim Endla loodualale) 4,5 km kaugusele. Loodualale jäävaid tiigilendlasele olulise tähtsusega elupaiku seega tuulealade mõjualasse ei jää. Seega ei oma antud planeeringualale tuulikute planeerimine Endla loodusala kaitse-eesmärgiks oleva tiigilendlase elupaikadele ebasoodsat mõju.
Eelnevast lähtuvalt on mõju Endla loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele tiigilendlaste elupaikadele välistatud.
Võlingi oja loodusala (EE0060123) kaitse-eesmärgiks olev kooslus on jõed ja ojad (3260) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio). Võlingi oja loodusalal peamiseks ohuks on reostusoht. Potentsiaalselt sobilik ala TU1 jääb loodusalast 100 m kaugusele. Tuulepargi ehituse puhul potentsiaalselt sobilikule alale TU1 võib esineda vajadus ala täiendavaks kuivendamiseks ning seega nii ehitusaegseks kui kasutusaegseks vee ärajuhtimiseks. Võimalikuks suublaks võib olla Võlingi oja. Võimalik on ebasoodne mõju veekogu seisundile.
Silmsi soo loodusala (EE0060113) kaitse-eesmärgiks olevad kooslused on liigirikkad madalsood (7230) ja vanad loodusmetsad (*9010) ning liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Soojumika kasvukohtadeks on peamiselt lubjarikkad madalsood, soostunud niidud ning soised hõredad metsad. Soojumikat ohustab põhiliselt kasvukohtade võsastumine-metsastumine ning kuivendamine.
Kaitsealuse liigi teadaolev kasvukoht Silmsi soo loodusalaga kattuval alal ulatub potentsiaalselt sobilikust alast TU5 u 100 m kaugusele. Kaitstavat liiki kasvab piirkonnas ka väljaspool loodusala (sh potentsiaalselt sobiliku ala TU5 vahetus läheduses). Tuulepargi rajamisel võib liiki eeskätt ohustada kasvukoha veerežiimi muutus. Keskkonnaamet soovitab oma juhendis108 loodusalade puhul kasutada 100 m ulatusega puhvrit välistamaks võimalikku mõju taimedele ja kooslustele. Antud juhul jääb kaitstava liigi kasvukoht loodusalal 100 m kaugusele. Samas on tegu märgalal paikneva kasvukohaga. Märgalade puhul võib ehitustegevusega seotud kuivendustegevuse mõju ulatuda kuni 250 m kaugusele. Seega ei saa välistada potentsiaalselt sobilikule alale TU5 tuulikute planeerimise mõju Silmsi soo loodusala kaitse-eesmärkidele.
Prandi loodusala (EE0060108) kaitse-eesmärgiks I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Kaitse-eesmärgiks olev liik, mille isendite elupaika kaitstakse, on harilik võldas (Cottus gobio).
Prandi loodusalal ohustab niitusid võsastumine ja kinni kasvamine. Tuulepargi rajamine ei mõjuta võsastumist ja kinni kasvamist Prandi loodusalal. Kaitse-eesmärgiks olevad märgalakooslused jäävad potentsiaalselt sobilikust alast TU4 üle 250 m kaugusele jt kooslused üle 100 m kaugusele. Suuresti jääb kaitse-eesmärgiks olevate koosluste ja potentsiaalselt sobiliku ala TU4 vahele Neeva kanal, mis toimib juba olemasoleva veerežiimi reguleerijana ning tekitab võimalike ehitusalade ja loodusala vahele puhvri. Seega võib välistada potentsiaalselt sobilikule alale TU4 tuulikute planeerimise mõju Prandi loodusala kaitse-eesmärkidele.
131 Ciechanowski, M., Zapart, A., Kokurewicz, T., Rusiński, M., Lazarus, M. 2017. Habitat selection of the pond bat (Myotis dasycneme) during pregnancy and lactation in northern Poland, Journal of Mammalogy, Volume 98, Issue 1, 8 February 2017, Pages 232–245, https://doi.org/10.1093/jmammal/gyw108. 132 ekspert Oliver Kalda vaatluste alusel.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
118
Endla linnuala (EE0080172) liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope), sinikael- part (Anas platyrhynchos), rägapart (Anas querquedula), suur-laukhani (Anser albifrons), rabahani (Anser fabalis), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart (Aythya farina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala clangula), öösorr (Caprimulgus europaeus), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), madukotkas (Circaetus gallicus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), soo-loorkull (Circus pygargus), aul (Clangula hyemalis), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väikepistrik (Falco columbarius), tuuletallaja (Falco tinnunculus), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), lauk (Fulica atra), järvekaur (Gavia arctica), punakurk-kaur (Gavia stellata), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas (Larus canus), väikekajakas (Larus minutus), naerukajakas (Larus ridibundus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), väikekoskel (Mergus albellus), jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), veetallaja (Phalaropus lobatus), tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn e hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria), tuttpütt (Podiceps cristatus), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), väikehuik (Porzana parva), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), jõgitiir (Sterna hirundo), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia), punajalg-tilder (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).
Võimalik mõju linnustikule laiemalt on kirjeldatud ptk 4.1.2. Endla linnuala kaitse-eesmärke saab kavandatav tuulepark mõjutada juhul, kui tuulikuid või nendega seotud taristut kavandatakse linnualade kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikadele liiga lähedale. Selgitamaks võimalikku mõju, on lähtuvalt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetest määratud kaitse- eesmärgiks oleva liigi elupaiga paiknemine linnualal. Juhul, kui andmed elupaiga paiknemise kohta EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasis puuduvad, siis on elupaiga paiknemine määratud liigi elupaigaeelistuse alusel. Sobiliku vahemaa ehk nn puhverala leidmiseks on lähtutud teaduskirjanduse andmetest (peamiselt133) ning Keskkonnaameti poolt antud suunistest134. Peamine oht Endla linnualal on kuivendamine ja metsa raie.
Järgnevalt on antud ülevaade linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade paiknemise, elupaigaeelistuse ja liigikaitseliselt soovitatavate kaitset tagavate puhvrite osas seoses tuulikutega. Nimetatud aspekte arvestades on määratud võimaliku mõju esinemine vastavale linnualal kaitstavale liigi elupaigale (Tabel 23).
Ühegi linnuliigi puhul ei saa põhimõtteliselt välistada juhuslikke kokkupõrkeid tuulikutega rändel või juhuslikel ülelendudel, kuid Natura hindamise kontekstis ei saa seda pidada mõjuks linnuala kaitse- eesmärkidele.
133 Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180. 134 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021).
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
119
Tabel 23. Endla linnuala kaitse-eesmärgiks olevate liikide registreeritud elupaigad EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel (seisuga 01.08.2023) ja võimalik mõju neile. Asjakohastel juhtudel on välja toodud EOÜ analüüsi135 kohaste linnustiku tsoonidega kattuvus.
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Sookurg (III) Elupaik jääb u 5,7 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1 ja u 7,8 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9. Viimane kinnitatud vaatlus on 2016 aastast.
Liigi elupaigaks on soo (madalsoo, raba, siirdesoo), märg lodumets (kase või lepa enamusega lehtmets) ja soometsade raiesmikud, lamm, sisemaa järved, rannikuveekogud. Toitumisbiotoopidest eelistavad kultuurrohumaid, viljapõlde ja kõrrepõlde, looduslikke rohumaid, metsa ja raba.
EOÜ maismaalinnistiku analüüsi kohaselt potentsiaalselt sobilike tuulealade ja liigi tsoon 1 ning tsoon 2 alade kattuvus puudub, väga vähesel määral ulatub linnuala sookurgedega seotud tsoon 3 ala potentsiaalselt sobilikule alale TU1. Arvestades elupaiga kaugust potentsiaalsest sobilikust alast ning liigi elupaigaeelistusi, siis ei ole oodata mõju linnualal esineva elupaiga seisundile. Samuti on välistatud oluline kokkupõrkeoht – arvestades sookure ööbimiskogumite paiknemist linnualal, siis TU1 alale ega üle selle potentsiaalsesse lennuulatusse ei jää ööbimiskogumite jaoks atraktiivseid põllualasid, mida toitumiseks kasutada võidaks. Suuremahuliste regulaarsete sookurekogumite ülelendude esinemine on välistatud.
Ei
135 Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs. Riigihanke nr 239156. Aruanne.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
120
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Karvasjalg- kakk (II)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal 0–2 paari
Karvasjalg-kakk on tüüpiline vanade metsade lind, kes pesitseb suuremates metsalaamades, enamasti kuuse-segametsades ja männikutes ning vajab pesapaigaks mõnda õõnsust. Toitumisaladeks on vajalikud ka hiljutised, võsastumata raiesmikud. Liigi peamine ohutegur on sobivate elupaikade halvenemine.
EOÜ analüüs soovitab puhvrit 500 m ümber elupaiga. Kattuvus maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kõigi potentsiaalselt sobilike alade osas puudub. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ja liigile potentsiaalselt sobilikest elupaikadest siis mõju välistatud.
Ei
Soo-loorkull (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Elab põõsassoodel, kõrge taimestikuga aladel, kuid saagilennul käib ka luhtade ja rabade kohal. Kui pole muud sobivat elupaika, siis võib soo-loorkull pesitseda põllumajandusmaadel, kus ta on haavatav varajase viljakoristuse suhtes. Ohutegur on elupaikade kadumine, seda põhjustab soode kuivendamine, niitude, karjamaade jms avamaade võsastumine niitmise või/ja karjatamise katkemisel. Pesitsusedukust vähendab pesitsusaegne häirimine.
Kirjandusallikate alusel loetakse soo- loorkulli puhul piisavaks puhveralaks tuuleparkide planeerimisel 1 km tuulikutest. Arvestades liigile sobilike elupaikade paiknemist, siis on vajalik puhver tagatud ja mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
121
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Väikeluik (II) Endla järv on väikeluige rändepeatuspaik.
Eestis harilik läbirändaja, kes võib juhuslikult talvituda. Rändepeatustel viibib nii rannikul kui ka sisemaa põldudel ja märgaladel. Ohustatud liigiks on väikeluik kuulutatud kahaneva arvukuse tõttu. Kuna enamik väikeluige Loode-Euroopa asurkonnast peatub Eestis, siis on Eesti oluline vastutusriik selle liigi kaitse korraldamisel. Tulenevalt Loode-Euroopa 14 asurkonna talvitusaladest, mis asuvad arenenud põllumajandusriikides, on väikeluik väga tundlik maakasutuse muutuste, keemilise saaste ja sellest tulenevate haiguste suhtes. Väikeluigele on tugev negatiivne mõjutegur elektri- ja telefoniliinid. Kuigi kokkupõrkeid tuulikutega Eestis teadaolevalt veel täheldatud pole, on väikeluikede talvitusaladel see probleem. Tehiskonstruktsioonidest avalduvate mõjude puhul on väga oluline ohu ennetamine juba võimalike ohustavate rajatiste planeerimise faasis. Uute õhuliinide, tuuleparkide vms tehiskonstruktsioonide rajamisel on oluline käsitleda väikeluikede rändeaegset koondumispaika funktsionaalse tervikuna, mille tõhusa toimimise tagavad tingimused kogumi sõlmpunktides – ööbimisaladel ja toitumispaikades ning samaväärselt nende vahelistes liikumiskoridorides.
EOÜ maismaalinnustiku analüüsi alusel esineb potentsiaalselt sobiliku ala TU1 puhul kattuvus väikeluige tsoon 3 alaga. Teiste tuulealade puhul kattuvus puudub. Arvestades ööbimiskogumi kaugust ja TU1 alal sobilike toitumispõldude puudumist, siis rohkearvulised väikeluige parvede regulaarsed lennud TU1 suunal või üle selle on väga ebatõenäolised.
Potentsiaals elt sobiliku ala TU1 puhul ei ole mõju välistatud, teiste alade puhul mõju välistatud.
Laanerähn (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris
Väikesearvuline haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud
Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikuks liigiks. Liiki saaks kahjustada peamiselt elupaiga
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
122
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
liigina II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Laanerähn elab suuremates loodusmaastikulaamades. Laanerähn eelistab vanemaid puistuid, kus on rohkelt kuivanud puid, soovitavalt kuuski. Laanerähni ohustavad tegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala.
otsene vähenemine, mida ei kavandata.
Punaselg-õgija (III)
Elupaik jääb u 10,8 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1 ja u 15,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9. Viimane kinnitatud vaatlus 2014 aastast.
Elupaigaks on igasugused hõredad leht-, sega- ja okaspuistud, kõige sagedamini esineb puisniitudel ja põõsastikes.
Niiduliikidele soovitatakse puhverala 500 m, mis on kõigi potentsiaalselt sobilike alade puhul tagatud.
Ei
Kaljukotkas (I) Elupaik jääb u 4,6 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 9,7 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9 ja u 10,7 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5. Viimane kinnitatud vaatlus 2022 aastast. Reaalne pesa jääb lähimast alast 5,6 km kaugusele.
Pesitsemiseks eelistab liik suurte loodusmassiivide sooalasid, kus pesa rajatakse tavaliselt soosaare või - serva metsa. Toitumisalana kasutatakse pesapaigast kuni 5 km raadiuses (kodupiirkond) lagedaid (pool)looduslikke biotoope, milleks valdavalt on lagesoo, harvem mõni teine tüüp – näiteks luht. Pesitsemiseks kasutatav territoorium hõlmab tuumalana 2 km raadiust ala ümber pesa. Tööstuslike tuulikute püstitamine pesitsusterritooriumi tuumalas võib viia kaljukotka pesitsusterritooriumi hülgamiseni kaljukotka poolt. Väljaspool tuumala kasutab kaljukotkas erinevaid maastikke valikuliselt ning
EOÜ analüüsi kohaselt jäävad kõik potentsiaalselt sobilikud alad väljaspoole tsoon 1 ala. Potentsiaalselt sobilikud alad TU1, TU9 ja TU5 jäävad tsoon 3 alasse. Tsoon 3 piirkonnas tuleb uurida, kas sinna jääb olulisi toitumisalasid. potentsiaalselt sobilike alade TU1 ja TU9 puhul puuduvad toitumiseks sobilikud biotoobid alal. Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 puhul ei esine samuti toitumiseks sobilikke
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
123
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
kodupiirkonnas on võimalik kaaluda tuulikute püstitamist vaid elupaikadena mittekasutatavatele kõlvikutele. Juhul kui planeeritakse uute kõrgepingeliinide püstitamist, siis tuleb hoiduda nende rajamisest pesast lähemale kui 500 m136.
biotoope tsoon 3 ala ulatuses. Seega mõju linnualale jääva elupaiga toitumisaladele ei esine.
Hallpea-rähn (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ja arvatud looduskaitseseaduse alusel III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis eelistab pesitsemisel valgusrikkaid sega- ja okasmetsi, lodu-sanglepikuid, puisniite ning jõelamme. Väldib suuri metsamassiive, meelsamini otsib pesitsuspaigaks väiksema metsatuka, sageli vee läheduses. Eestis elab 2000– 3000 paari.
Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikuks liigiks. Liiki saaks kahjustada peamiselt elupaiga otsene vähenemine, mida ei kavandata.
Ei
Jõgitiir (III) Elupaik jääb u 4,6 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 10,1 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9 ja u 10,8 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5.
Eestis harilik ranniku- ja sisevete liik. Pesitsemiseks eelistab ta siiski eraldatud poolsaari ning saari. Ta kuulub kurvitsaliste seltsi ning tiirlaste sugukonda. Kokku on Eestis loetud 6000–9000 haudepaari, arvukus on praegu stabiilne.
Kattuvus EOÜ analüüsi kohaste tsoonidega puudub.
Ei
Merikotkas (I) Elupaik jääb u 7,6 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 12,2 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust
Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohulähedasse seisundisse ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis on merikotka arvukus alates 1990-ndate aastate algusest tugevalt (>50%)
Kattuvus EOÜ analüüsi kohaste tsoonidega puudub.
Ei
136 Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. KINNITATUD. Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
124
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
alast TU9 ja u 13,5 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5.
tõusnud ning ulatus 2011. aastal 200–220 paarini. Euroopas on pesitseva asurkonna suuruseks hinnatud (2013) 5000–6600 paari ning üldine populatsiooni trend on suurenev. Euroopa Liidu liikmesriikides on populatsiooni suuruseks hinnatud (2004) 1500–1700 paari ning arvukust tugevalt tõusvaks (>50%). Merikotkast ohustavad peamiselt erinevad keskkonnamürgid. Teiste ohutegurite (sobivate pesapuude nappus, pesitsusaegne häirimine, lindude tahtlik tapmine, hukkumine elektriliinides ja teedel) mõju on hinnatud väikeseks.
Väike- konnakotkas (I)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel ja ka KKK kohaselt ei leidu pesi Endla linnualal.
Väike-konnakotka elupaik on mosaiikne maastik, kus metsad vahelduvad niitude, karjamaade, põldude, jõeorgude ja soodega. Väike-konnakotkas väldib vähese metsa ja intensiivse maakasutusega alasid, samuti suuri ühtlasi metsamassiive. Liigi peamised ohutegurid on pesapaikade ja saagialade kvaliteedi langus ning pesitsusaegne häirimine.
Kattuvus EOÜ analüüsi kohaste linnualaga seonduvate tsoonidega puudub.
Ei
Händkakk (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Händkakk pesitseb väga mitmesugustes vanemates metsades, eelistades kuuse ülekaaluga metsi. Elupaigana eelistab händkakk lagedate alade või raielankidega piirnevaid mosaiikseid metsi. Eelistab pesitseda vanades viljakates metsades (kuuse-sega), saaki jahib väikestel lagendikel (niidud, raiesmikud, sihid, veekogude kaldad). Pesitseb eelistatult õõnsas puutüükas või puuõõnsuses, sageli ka kulliliste vanades pesades väga erinevates biotoopides (harva ka raiesmikel).
Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
125
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Piilpart EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK info puudub
Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes pesitseb valdavalt sisemaal metsajärvedel, rabalaugastel, jõesootidel, harvem ka taimestikurohketel järvedel ja rannavetel. Vähesed linnud talvituvad ka Eestis. Talvel peatub piilpart madalaveelistel järvedel, tehisveekogudel, rannaniitudel ja jõesuudmetes. Peamine ohutegur on veekogude saastumine, mistõttu liigi arvukus on vähenemas. Liiki ohustab ka väikekiskjate suur arvukus.
Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Rukkirääk (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Laialt levinud haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Rukkirääk asustab erinevaid avamaastikke. Rukkiräägu arvukust võib viimase 40 aasta jooksul pidada suhteliselt stabiilseks, puudub pikaajaline selge trend. Esineb arvukuse tugevaid lühiajalisi kõikumisi. Siiski on rukkiräägu arvukus viimasel kümnendil pidevalt vähenenud, eelkõige Lääne-Euroopas. Seepärast on Eestil kui suhteliselt heas seisus rukkiräägu populatsiooniga alal oluline tähtsus liigi elupaikade säilitamisel. Rukkiräägu arvukuse vähenemise peamiseks põhjuseks on intensiivne põllumajandus (pesapoegade hukkumine kultuurmaadel).
Teaduskirjanduses soovitatav puhver liigi suhtes on 500 m. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
126
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Väike- kärbsenäpp (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eelistab pesitseda looduslikes poolavatud õõnsustes, asustades tihedamaid metsi nagu kuusikud ja kuuse- segametsad. Eestis arvatakse pesitsevat vaid 40 000– 60 000 paari väike-kärbsenäppe. Väike-kärbsenäppi peetakse ohuväliseks linnuks. Elupaigana eelistab vana sega- või lehtmetsa.
Ei ole häiringutele tundlik liik. Otseselt elupaigaga külgnev raadamine võib põhjustada negatiivset mõju. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Metsis (II) Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 1 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1 ja u 1 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9. Viimane kinnitatud vaatlus 2018 aastast.
Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber mängupaiga. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast. Metsis eelistab mängupaigaks ainult mändidest koosnevaid puistuid, kus puude vanus on kõige sagedamini vähemalt 80 aastat. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohualtisse seisundisse ning liik on arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka.
KKK kohane linnuala kaitse-eesmärk on, et metsise elupaigad on linnualal säilinud kogupindalaga vähemalt 33 km2. Potentsiaalselt sobilikud alad TU1 ja TU9 kattuvad osaliselt linnualaga seotud metsise tsoon 2 alaga. Võimalikku mõju on täpsemalt kajastatud ptk 4.1.2. Linnualale jääva registreeritud elupaiga 1 km puhvris ei ole võimalik mõju välistada. Lisaks esineb EOÜ analüüsi kohaselt Endla linnuala metsise elupaikade ja potentsiaalselt sobilikule alale TU5 jääva EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri kantud kuid väljaspool kaitsealasid paikneva metsise elupaiga vahel. Antud metsise elupaik on aga seoses ulatuslike raietega hävinenud. Siiski ei saa välistada ebasoodsat mõju metsise elupaikade vahelisele
Jah potentsiaalse lt sobilike alade TU1 ja TU5 puhul.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
127
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
sidususele potentsiaalselt sobiliku ala TU5 puhul.
Rüüt (III) Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 6,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1 ja u 9,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9. Viimane kinnitatud vaatlus 2016 aastast.
Eestis väiksearvuline rabade haudelind (3000–4000 paari), kes käib toitumas pesitsusalasid ümbritsevatel niitudel ja põldudel.
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Sinikael-part EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Partlaste sugukonda pardi perekonda kuuluv ujupart, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Sinikael-part on kõige arvukam pesitsev haneline Eestis, arvukus on hinnanguliselt 30 000–50 000 haudepaari ning see on stabiilne.
Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Herilaseviu (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eestis üldlevinud väikesearvuline ja hõreda asustusega haudelind. Herilaseviu on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana niiskeid leht- ja segametsi, toidubaasist (kiletiivalised) lähtuvalt on liigi pesitsusterritoorium väga suur. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandamise tulemusena.
Teaduskirjanduses soovitatud puhver 1000 m. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
128
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Mudatilder (III)
Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 4,6 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 9,4 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9 ja u 10,8 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5. Viimane kinnitatud vaatlus elupaikades on 2004 aastast.
Eesti rabades ja siirdesoodes suhteliselt tavaline haudelind, pesitsejate arvukuseks hinnatakse 3000– 4000 paari.
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Sõtkas EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Partlaste sugukonda kuuluv veelind, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Eestis võib kohata teda aastaringselt ning ta on arvukas läbirändaja (kuni 500 000 isendit), kuid vähearvukas pesitseja ning talvituja. Kuigi tema arvukus Eestis on piisav, ohustab temagi pesitsuspaiku veekogude reostumine ning häirimine.
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
Punajalg-tilder (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eesti randadel tavaline ning sisemaal soodes ja luhtadel väiksearvuline haudelind, kelle arvukust hinnatakse Eestis 5000–7000 paarile.
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
129
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Tuuletallaja (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Väiksearvuline haudelind (600–900 paari), kes Lääne- ja Põhja-Eestis on palju tavalisem kui Lõuna- ja Ida- Eestis. Kevadel saabuvad esimesed linnud juba märtsis, sügisel lahkuvad oktoobris, on ka üksikud talvitusjuhud teada. Elutseb kultuurmaastikul.
Teaduskirjanduses soovitatud puhver 1000 m. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Teder (III) Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 4,0 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 6,8 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9 ja u 6,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5. Viimane kinnitatud vaatlus 2016 aastast.
Eestis ebaühtlase levikuga regulaarne haudelind ja talvituja. Liik asustab mitmekesiseid elupaiku, eriti tähtsad on tema jaoks sood ja nende servakooslused. Alates eelmise sajandi keskpaigast esineb tedre arvukuses üldine langustrend. Vaatamata hetkel veel küllaltki kõrgele arvukusele on vajalik arvukuse languse peatamine. Peamisteks ohuteguriteks on elupaikade kvaliteedi langus, hävimine ja fragmenteerumine, röövlus ja häirimine. Elupaikade säilitamine ja röövluse ning häirimise mõju vähendamine on peamised tingimused liigi soodsa seisundi saavutamiseks. Tedre elupaikades, kus esineb vähemalt 5 kukega mäng, tuleks loobuda olulise mõjuga objektide (kaevandused, kuivendusvõrgud, teed, tuulepargid, tööstus, elamualad jne) rajamisest. Potentsiaalselt olulistele tedre elupaikadele maakasutuse muutust planeerides peaks sellele eelnema tedre inventuur.
EOÜ analüüsi kohane linnualaga seotud tedre tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Täpikhuik (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK
Stabiilse arvukusega haudelind. Täpikhuigu eelistatud elupaikadeks on mageveelised tiheda poolveeliste taimede kattega märgalad erineva või sesoonselt varieeruva vee sügavusega alla 15 cm. Madala
Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
130
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
arvukuse korral kohatakse täpikhuiku peamiselt roostikes ja nende servaaladel, kõrge arvukuse ja elupaikade vähesuse korral ka mitmesugustel heinamaadel. Pesitseda eelistab täpikhuik tihedas tarnastikus või roostikus, madal- ja siirdesoodes, niisketel niitudel, eutroofsete järvede kallastel jm.
Kalakotkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad. KKK kohaselt esineb, kuid täpsem teave puudub. KKK kohaselt vaatluste põhjal on teada üks kalakotka pesitsusterritoorium kaitseala põhjaosas.
Kalakotka arvukus on kõikuv ja tema elupaigad ohustatud. Ohustavate teguritena on välja toodud häirimine, vanade okasmetsade kadumine, veekogude eutrofeerumine ning õhusaaste (Kalakotka kaitse tegevuskava 2011–2015 eelnõu; Kotkaklubi, 2011).
EOÜ analüüsi kohane linnualaga seotud kalakotka tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Ka juhul kui linnuala põhjaosa rabades esineb pesa, siis on kindlalt tagatud tsoon 1 ja tõenäoliselt tagatud ka tsoon 3 alale vastav vahemaa. Mõju välistatud.
Ei
Kiivitaja Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 10,7 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 15,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9 ja u 16,5 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5. Viimane kinnitatud vaatlus 2014 aastast.
Eestis üldlevinud harilik haudelind, kes elutseb põldudel ja rohumaadel, eriti madalmurustel niisketel niitudel, ka soodes jm märgaladel. Liiki ohustab peamiselt põllumajanduslik reostus: taimekaitsevahendid ja väetised. Kiivitaja on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
131
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Nõmmelõoke (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad. KKK kohaselt esineb nõmmemännikutes ja liivikutes, kus enamasti esineb lahtise liivaga alasid.
Pesitseb nõmmedel, nõmmemetsades, liivastel raiesmikel ja loometsades. Peamised ohutegurid on elupaikade hävimine metsamajandamise tulemusena ja maakasutuse muutused. Eestis pesitseb 1000– 3000 paari.
Soovitus puudub, kuid arvestades, et piirkonnas sobilikke elupaiku ei paikne, siis ei ole oodata ka mõju.
Ei
Öösorr (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka. Öösorr on spetsiifilise elupaiganõudlusega: eelistab elupaigana eelkõige hõredamaid raba- ja nõmmemännikuid, kuid võib elutseda ka harvikutes, väludel, raiesmikel ja nõmmedel. Öösorride arvukus on langemas, nende elupaigad on ohustatud metsade majandamise ja kuivendamise tõttu.
Teaduskirjanduses soovitatud puhver 500 m. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Veetallaja (III) Eestis ei pesitse, rändepeatusel eelkõige rannikualal. KKK alusel haruldane läbirändaja.
Eestis lokaalse levikuga (teda on nähtud Matsalus, Saaremaa läänerannikul ja üksikutel saartel ning madalatel laidudel) kurvitslaste sugukonda kuuluv lind. Praegu hinnatakse selle jääajajärgse relikti arvukust Eestis kuni viiele pesitsevale paarile, mis tähendab, et liik on Eestis harva esinev. Veetallaja peamiseks ohuteguriks on elutegevuseks sobilike veekogude ohustatus.
Soovitus puudub, kuid arvestades, et piirkonnas sobilikke elupaiku ei paikne, siis ei ole oodata ka mõju.
Ei
Laululuik (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem),
Laululuik viibib Eestis peamiselt läbirändel, kuid pesitsevate paaride arvukus on viimastel
EOÜ maismaalinnustiku analüüsi alusel esineb potentsiaalselt sobiliku
Potentsiaalse lt sobiliku ala
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
132
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
aastakümnetel järjest suurenenud ja varasem läbirändaja on muutnud juba arvestatavaks pesitsejaks. Liik on Eestis II kaitsekategooria all.
ala TU1 puhul kattuvus väikeluige/laululuige tsoon 3 alaga. Teiste tuulealade puhul kattuvus puudub
TU1 puhul ei ole mõju välistatud, teiste alade puhul mõju välistatud.
Must- toonekurg (I)
EELISes elupaigad puuduvad. Kuna must- toonekurge on nähtud Endla looduskaitsealal vaid toitumas ning tema esinemise ja leviku kohta täpsemad andmed puuduvad, siis kaitsekorralduskavaga eesmärke ei seata.
Liigi arvukus on Eestis praegu madalseisus (60–90 paari) ja populatsiooni produktiivsus on kesine. Must- toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad, minimaalse häirimise ja soodsate toitumispaikadega looduslikult mitmekesised metsamassiivid. Must-toonekured eelistavad inimtegevusest kaugel ja jõgede läheduses asuvaid puistuid ning väldivad pesitsemist metsaservas. Elektriliinide ja tuuleparkide tähtsust ohutegurina Eestis ei osata praegu hinnata, ilmselt on see väikese tähtsusega või keskmise tähtsusega. Rändeteedel on elektriliinide mõju suur ohutegur. Tuulikute paigutamisel on senisest enam vajalik arvestada must-toonekure elupaikadega, nii pesitsuskohtade kui toitumis- ja puhkealadega. Tuuleparkide planeerimisel on vajalik eelnevalt määrata võimalik mõju linnustikule, sh must-toonekurele ja vastavad praktilised välitööd teha. Arvestades GPS-saatjatega märgistatud must-toonekurgede elupaiga kasutuse ulatust, ei tohiks tuulikud asuda lähemal kui 10 km must-toonekure pesapaigast ja kui on teada ka
EOÜ analüüsi kohane linnualaga seotud must-toonekure tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju teadaolevatele elupaikadele on välistatud. Endla KKK kohaselt on võimalik et linnualal esineb teadmata must- toonekure elupaik. Samas KKK kaitse- eesmärki selle osas ei sätesta. Juhul kui alal elupaik on, siis võivad toitumisalad ulatuda ka TU1 alani ja arvestades liigi ulatuslikku toitumisala, siis võivad toitumisalad jääda ka TU5 ja TU9 alale. Seega ei ole võimalik mõju must-toonekurele (juhul kui teda linnualal peaks pesitsema) välistada.
Jah TU1, TU5 ja TU9 puhul.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
133
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
toitumispaigad, siis mitte nende läheduses ega toitumisalade ja pesapaiga vahel. Kui tuuleparke kavandatakse metsamassiivi lähedale (kuni 20 km pesapaigast), kus on teada must-toonekure elupaik, on vaja enne tuuleparkide ehitamist selgitada välja must-toonekure elupaigakasutus nendel aladel ja mitte kavandada tuuleparke must-toonekure toitumis-, puhke- ega pesitsusaladele ning nende vahele .
Väikepistrik (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad. KKK kohaselt kasutab liik ala rändepeatuspaigana, aga võib ka pesitseda.
Kohatise levikuga tugeva langustrendiga haudelind, kes on Eesti punase nimestiku kohaselt ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Liigi pesitsuskohad ei ole enamasti püsivad ja liik kasutab pesitsemiseks aastati erinevaid (varese)pesi.
Teaduskirjanduses soovitatud puhver 1000 m. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Heletilder (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eestis on ta harv haudelind, keda võib leida Põhja- ja Vahe-Eestis, läbirändajana kohtab teda kogu riigis. Peamisteks elupaikadeks on rabad ja siirdesood.
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Väikekoovitaja (III)
Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 10,7 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 15,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust
Eestis ebaühtlase levikuga harv rabade haudelind (400–700 paari), keda kohatakse meil peamiselt läbirändel (aprill–mai, juuli–september).
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
134
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
alast TU9 ja u 16,5 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU5. Viimane kinnitatud vaatlus 2014 aastast.
rästas-roolind EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad
Eestis üldlevinud väikesearvuline (Lääne-Eestis harilik) haudelind, kes elutseb veekogude äärsetes roostikes. Peamised ohutegurid on liigile toitumis- ja rändepeatuspaikadeks olevate roostike saastatus ja kadumine inimtegevuse mõjul. Rästas-roolind on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.
Soovitus puudub, kuid arvestades, et piirkonnas sobilikke elupaiku ei paikne, siis ei ole oodata ka mõju.
Ei
jäälind (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK alusel leidub linnualal, arvukushinnang puudub.
Eesti punase raamatu andmetel on liik ohulähedane. Jäälind pesitseb väikeste ja keskmise laiusega, kalarohkete ja puudega ääristatud aeglase vooluga ja pesa rajamiseks sobivate kaldajärsakutega jõgede ääres. Pesa jaoks uuristab liivajärsakusse umbes meetripikkuse pesakäigu. Toitub väikekaladest, keda püüab vette sukeldudes. Eestis on liik nii harv haudelind kui ka haruldane talvituja. Jäälinnu arvukust hinnatakse Eestis 100–500 paarile ning liik on levinud peamiselt Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eesti jõgede ääres.
Arvestades potentsiaalsete elupaikade kaugust, siis ei ole oodata ka mõju.
Ei
soopart (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK
Eestis on ta on tugevalt langeva arvukusega haudelind, kes on ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud arvukusega liigina II kaitsekategooria kaitsealuste
Arvestades potentsiaalsete rändepeatuspaikade kaugust, siis ei ole oodata ka mõju
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
135
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
alusel peatub linnualal rände ajal
liikide hulka. Liiki ohustavad eelkõige märgalade hävitamine, kuivendus ja eutrofeerumine ning linnujaht (otsene ja kaudne mõju). Lisaks ohuks on inimese poolne häirimine, liigi otsene kasutus, looduslike süsteemide ümberkujundamine, pinnase erosioon ja setted ning toitained.
luitsnokk-part EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Rannikul pesitsev haudelind, kelle arvukuseks Eestis hinnatakse 1000–1500 haudepaari. Luitsnokk-pardi arvukus on Eestis viimastel aastatel langenud.
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
viupart EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Eestis on ta haruldane haudelind eelkõige sisemaajärvedel ja -luhtadel, läbirändel leidub teda rohkearvuliselt rannavetes. Pesitsejate arvuks hinnatakse Eestis 100‒200 paari. Peamised ohutegurid on veekogude saastumine, jahipidamine ja väikekiskjate suur arvukus.
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
rägapart EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Eestis üldlevinud vähearvukas haudelind (1000–1500 paari). Kevadel saabub meile aprillis (pigem kuu teisel poolel) ja sügisel lahkub juba septembris. Väga harva nähakse üksikuid isendeid veel oktoobris.
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
suur-laukhani EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Arvukas läbirändaja aprillist maini ja septembrist oktoobrini. Eestis ei pesitse. Kevadrändel peatub Eestis kümneid tuhandeid isendeid.
Potentsiaalselt sobilikud alad TU1 ja TU5 jäävad EOÜ analüüsi kohasesse linnualaga seotud siirdekoridori tsoon 2 alale. Ülejäänud potentsiaalselt sobilikud alad (v.a
Jah
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
136
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
TU8 ja suur osa TU3 ja TU4-st) jäävad siirdekoridori tsoon 3 alale.
rabahani EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Arvukas läbirändaja märtsist maini ja septembrist novembrini.
Potentsiaalselt sobilikud alad TU1 ja TU5 jäävad EOÜ analüüsi kohasesse linnualaga seotud siirdekoridori tsoon 2 alale. Ülejäänud potentsiaalselt sobilikud alad (v.a TU8 ja suur osa TU3 ja TU4-st) jäävad siirdekoridori tsoon 3 alale.
Jah
hallhaigur EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Eesti levinud, kuid pesitsejana suhteliselt lokaalse iseloomuga liik. Hallhaigruid kohatakse toitumas kõikvõimalike veekogude kallastel saunatiikidest avamererannikuni ning pesapaikadeks on enamasti keset kultuurmaastikku asuvad vanade puudega okasmetsatukad, mis võivad toitealadest jääda kilomeetrite taha.
Arvestades liigi laialdast levikut ja tuulealade kaugust linnualast, siis mõju linnuala kaitse-eesmärkidele välistatud.
Ei
punapea-vart EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Eestis on ta väikesearvuline haudelind nii taimestikurohkeil sisemaajärvedel kui ka riimveelistel roostunud merelahtedel, võib rannavetel juhuslikult talvituda. Ohutegurid on veekogude reostumine ja häirimine pesitsus- ja rändepeatuspaikades.
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
tuttvart EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info puudub.
Haneliste seltsi ning partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Eestis on tuttvardi levialaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ning Emajõe jõgikond. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Üksikud
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
137
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
tuttvardid veedavad Eestis ka talve. Tuttvardi pesitsusaegset arvukust hinnatakse 3000–5000 paarile ning see on langev, talvist arvukust hinnatakse 300–3000 isendile (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008–2012, Jaanus Elts 2013). Mujal on ta levinud Euraasia põhja- ja parasvöötmelises osas. Euroopa kesk- ja lõunaosas on ta harvem pesitseja ning seetõttu ära nimetatud ka linnudirektiivis.
merivart (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKKs info, et peatub rändel.
Partlaste sugukonda kuuluv Eestis haruldane haudelind. Merivart on meil rohkearvuline läbirändaja (kevadrändel võib arv küündida 175 000 isendini), kuid harv talvituja. Pesitsevate paaride arvukus on 1–5 haudepaari ning see on tugevas languses (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Pesitsuspaigana eelistavad merivardid merelisemaid laide, mille ohustatus mõjutab ka merivardi arvukust. Kaitsealal esineb liik läbirändajana.
Arvestades potentsiaalsete rändepeatuspaikade kaugust, siis ei ole oodata ka mõju
Ei
laanepüü (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK kohaselt esineb kuid arvukuse hinnang puudub.
Metsislaste sugukonda kuuluv kanaline,. Ta on Eestis paigalind, keda võib kohata peamiselt mandriosa metsaaladel, kus ta on üldlevinud harilik haudelind, saartel esineb teda harva. Eestis hinnatakse laanepüü arvukuseks 30 000−60 000 haudepaari ning see on stabiilne (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Mujal on laanepüü levinud Euraasia metsa- ja metsastepivööndis, mägimetsades alates Ida-
EOÜ analüüsi kohased linnualaga seotud liigi elupaigad ja nende puhvrid (tsoon 2 ja tsoon 3 alad) ei ulatu potentsiaalselt sobilike tuulealadeni.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
138
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
Prantsusmaast ja Norrast kuni Kolõma ülemjooksu, Ohhoota mere ranniku, Hokkaido ja Kesk-Koreani.
hüüp (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK kohaselt pesitseb 0–1 paari.
Stabiilse arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus. Elupaigaks on varjatud eluviisiga hüübile järvede ja merelahtede kallastel kasvavad tihedad roostikud. Peamine ohutegur on pesitsuspaigana kasutatavate roostike kadumine.
Pesitseb valdavalt siseveekogude lähedal, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
kassikakk (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK kohaselt pesitseb 0-1 paari, kaitse-eesmärke ei seata.
Eesti rannikualadel levinud haudelind, kelle sigimisedukus ja arvukus on viimase veerandsaja aasta jooksul vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 60‒120 paari kassikakke. Kassikakk on vähearvukas ja spetsiifilise elupaiganõudlusega liik: eelistab elupaigana rannikuäärseid vanu männikuid. Eesti punase nimestiku kohaselt on kassikakk ohualtis seisus ning on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina I kategooria kaitsealuste liikide hulka. Ohutegurid on häirimine ja metsamajanduslik tegevus.
Linnualal teadaolevalt ei leidu ja täpsemaid kaitse eesmärke pole seatud. Mõju puudub.
Ei
mustviires (III) Lähim linnualale jääv elupaik jääb u 5,5 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU1, u 10,3 km kaugusele potentsiaalselt sobilikust alast TU9 ja u 11,5 km kaugusele potentsiaalselt
Mustviires on mõõdukalt langeva arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kaitsekategooria kaitsealuste liikide hulka.
EOÜ analüüsi kohane mustviirese elupaiga tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
139
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
sobilikust alast TU5. Viimane kinnitatud vaatlus 2004 aastast.
madukotkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK kohaselt võimalik esinemine rände ajal.
Põhja- ja Lääne-Eesti loodusmaastike väga haruldane asukas, keda kohatakse Eestis vaid üksikud korrad aastas. Viimastel kümnenditel pole liigi pesitsemist Eestis tõestatud. Kaitsekaalutlustel liigi täpseid vaatluskohti ei avalikustata.
Kuna pesitsemist ei toimu ja ka rändeaegne esinemine on ebaselge ning KKK kaitse-eesmärke ei püstita, siis mõju välistatud.
Ei
roo-loorkull (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Roo-loorkulli elupaigaks sobivad suuremad roostikud ja roo-sood. Ohuteguriks on sobivate pesitsusalade (roostikud ja roo-sood) kadumine
Teaduskirjandus soovitab 1000 m puhvrit pesapaikade ümber. Arvestades potentsiaalselt sobilike tuulealade kaugust linnualast ja liigile sobilikest elupaikadest, siis mõju välistatud.
Ei
aul EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Arvukas läbirändaja (peamiselt aprillis ja mais ning oktoobris), kui jääolud võimaldavad, jääb arvukalt ka talvitama. Eestis ei pesitse. Sisemaal kohatakse harva, ent Peipsi järvel võib sügisrändel parimatel päevadel näha sadu isendeid. Veel kümmekond aastat tagasi võis parimatel rändepäevadel mai keskel näiteks Põõsaspea neemel või Suures väinas kohata sadu tuhandeid ülelendavaid aule. Praeguseks on auli arvukus kahjuks tugevalt langenud ja ta on arvatud ohustatud liikide hulka.
Arvestades potentsiaalsete rändepeatuspaikade kaugust, siis ei ole oodata ka mõju
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
140
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
kühmnokk- luik
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Kühmnokk-luik on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv Eesti suurim lind, kes ei kuulu Eestis kaitsealuste liikide hulka ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Eestist kadus kühmnokk-luik 1930. aasta paiku. Uuesti asus ta Eestis pesitsema 1959. aastal. Sellest alates on tema levila Eestis järjest laienenud, nii et tänapäeval ei ole ta Eesti rannikul ja saartel enam haruldane. Kühmnokkluikede arvukuseks on 3500–4000 haudepaari ning see on tõusev, talvist arvukust hinnatakse 5000–15 000 isendile.
Arvestades potentsiaalsete rändepeatuspaikade kaugust, siis ei ole oodata ka mõju
Ei
valgeselg- kirjurähn (II)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eelistab vanemaid lehtpuu enamusega puistuid. Peamised ohutegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Linnuliik asustab peamiselt vanemaid niiskeid leht- ja segametsi, okasmetsi võib kasutada enamasti vaid pesitsusvälisel ajal ja need ei oma tema kaitse korraldamisel olulist tähtsust. Elupaigavalikul on talle tähtsaim piisava hulga seisvate surnud lehtpuude olemasolu, milles elavad putukad ja nende vastsed on valgeselg-kirjurähni peatoiduks. Seetõttu asustab ta sageli veekogudeäärseid metsi, kus liigniiskuse tõttu on rohkelt seisvaid surnud puid ning raiepiirangute tõttu on enamasti säilinud ka vanad puistud
Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikuks liigiks. Liiki saaks kahjustada peamiselt elupaiga otsene vähenemine, mida ei kavandata.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
141
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
musträhn (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Stabiilse arvukusega lind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Elupaigana eelistab musträhn suuri okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke. Musträhni ohustavad tegurid on sobilike elupaikade pindala vähenemine. Musträhn rajab igal aastal uue pesaõõnsuse ja valmistab nii palju pesakoopaid teistele metsaasukatele.
Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikuks liigiks. Liiki saaks kahjustada peamiselt elupaiga otsene vähenemine, mida ei kavandata.
Ei
lauk EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eestis üldlevinud suhteliselt tavaline haudelind (3000–5000 paari), eelistab pesitsemiseks taimestikurohkeid siseveekogusid ja merelahti. Rändeperioodil (märts–aprill, september–oktoober) kohati väga arvukas, üksikud jäävad talvitama. Rändeajal võib eriti rohkesti laukusid näha näiteks Haapsalu Tagalahel, Matsalu lahel, Kuressaare lahel, Väiksel väinal, Käina lahel, aga ka Vooremaa järvedel.
Pesitseb ja peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
järvekaur (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Talvitumine peamiselt merealadel, mh. kogu Euroopa jäävabal rannikul, eriti Mustal merel. Väljaspool pesitsusperioodi liik esineb Lääne-Eesti merealadel, Liivi lahel ja Soome lahel, mõnevõrra ka siseveekogudel, eriti Peipsil. Peatujana esineb suurimal arvul Saaremaa piirkonnas. Läbirändel esineb suurematel siseveekogudel (u >50 ha) ja merealadel.
Pesitseb ja peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
142
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
punakurk-kaur (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Pesitsemisala katab Euraasia tundra- ja taigavööndite siseveekogusid ja suurt osa Kanada ja Alaska vastavatest vöönditest. Talvitumine esineb peamiselt merealadel, mh. Läänemere ja Põhjamere jäävabal rannikul. Läbirändel kõikidel merealadel, kuid tuumikala on Liivi laht ja Lääne-Eesti väinad.
Pesitseb ja peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
värbkakk (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eestis on ta hajusalt levinud harv haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohuvälises seisus. Pesitseb okas- ja segametsades, sageli sooservades või välude ääres, talvel ka ava- ja kultuurmaastikel, lehtmetsades, talude ümbruses. Värbkakk vajab pesitsemiseks vanu metsi, kus leidub õõnsustega puid. Peamine ohutegur on elupaikade hävimine metsamajandusliku tegevuse tõttu.
EOÜ analüüs soovitab puhvrit 500 m ümber elupaiga. Kattuvus maismaalinnustiku analüüsi tsoonidega kõigi potentsiaalselt sobilike alade osas puudub. Arvestades tuulealade kaugust linnualast ja liigile potentsiaalselt sobilikest elupaikadest siis mõju välistatud.
Ei
väänkael (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eestis on ta üldlevinud väikesearvuline haudelind, kes Eestis ei talvitu. Väänkaelte arvukus on viimasel ajal mõningal määral kahanenud, kuid on siiski stabiilne (10 000‒20 000 paari). Väänkael pesitseb hõredates leht- ja segametsades, parkides ja aedades, pesitsuseks vajavad vanu õõnsustega puid. Otseseid looduslikke vaenlasi väänkaeltel pole, liiki võib ohustada intensiivne metsamajanduslik tegevus. Eesti punase nimestiku järgi on liik ohuvälises seisus.
Rähne ei peeta tuulikute suhtes tundlikuks liigiks. Liiki saaks kahjustada peamiselt elupaiga otsene vähenemine, mida ei kavandata.
Ei
kalakajakas EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris
Lääne-Eestis on ta harilik, sisemaal väikesearvuline haudelind. Kalakajakas pesitseb rannikul, saartel ja mageveejärvedel, enamik asurkonnast rändab Lääne- Euroopasse, vähesed talvituvad meil. Kalakajakate
Teaduskirjandus soovitab 1000 m puhvrit kolooniate ümber. Kolooniate potentsiaalsed asukohad on seotud Endla järvega, mis jääb
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
143
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
pesi rüüstavad suuremad kajakaliigid, kelle arvukuse tõusu tõttu on liigi arvukus viimasel ajal mõnevõrra vähenenud. Pesi rüüstavad ka kährikud
tuulealadest tunduvalt kaugemale kui soovitatud puhver. Mõju välistatud.
väikekajakas (II)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Väikekajakas on tugevalt langeva arvukusega haudelind, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähearvuka ja ohustatud.
Teaduskirjandus soovitab 1000 m puhvrit kolooniate ümber. Kolooniate potentsiaalsed asukohad on seotud Endla järvega, mis jääb tuulealadest tunduvalt kaugemale kui soovitatud puhver. Mõju välistatud.
Ei
tõmmuvaeras (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK kohaselt peatub rände ajal.
Eesti rannikul harv haudelind, aga tavaline läbirändaja. Ta kuulub haneliste seltsi ja partlaste sugukonda. Tema arvukuseks on Eestis hinnanguliselt 150–300 haudepaari, arvukus on tugevas languses (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Looduskaitseseaduse alusel kuulub III kaitsekategooriasse ning on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus. Peamiseks ohuteguriks on pesitsuspaikade hävimine. Meil pesitsevad nad ainult meresaartel. Eestist väljaspool pesitseb liik Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja osalt taigavööndis.
Peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
väikekoskel (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Väiksearvuline läbirändaja (peamiselt märts–mai ja oktoober). Parimad rändepeatuspaigad on näiteks Võrtsjärv, Matsalu laht, Silma looduskaitseala, Häädemeeste–Võiste rannik, Lahepera järv. Vähesed talvitavad. Eestis ei pesitse.
Peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
144
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
jääkoskel EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eesti rannikul ja saartel ning Põhja- ja Lääne-Eesti siseveekogudel ja Koiva jõgikonnas väikesearvuline haudelind, jääkoskel talvitub jäävabal merel. Liik pesitseb puuõõntes või pesakastides selgeveeliste järvede ja jõgede ääres, Läänemere maades ka mererannikul. Liiki ohustab peamiselt veekogude saastumine ning häirimine sulgimis- ja rändepeatuspaikades.
Peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
rohukoskel EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eestis on rohukoskel lokaalselt levinud, peamiselt LääneEesti saartel ja Põhja-Eesti rannikul. Pesitsusaegset arvukust hinnatakse meil 400–600 paarile ning see on stabiilne, talvist arvukust hinnatakse 500–1500 isendile (Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2008−2012, Jaanus Elts 2013). Mujal on levinud peamiselt põhjapoolkera segametsade ja tundravööndi keskosa vahel okasmetsade vööndis
Peatub valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
suurkoovitaja (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Kahlajaid peetakse häiringutele tundlikeks. Need liigid sageli pesitsevad soos ja toitumas käivad põllul. Oluline vältida tuulikute poolt põhjustatud barjääride tekkimist sigimisala ja toitumisalade (põllud) vahel.
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
tutkas (I) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Tutkas on haruldane luhtade ja rannaniitude haudelind. Tutkas pesitseb Euraasia tundravööndis ja parasvöötmes. Tutka arvukuse languse põhjuseks Lääne-Euroopa ja Läänemere piirkonnas on sobivate majandatavate rohumaade kadumine. 2003– 2007ndatel aastatel pesitses Eestis hinnanguliselt
EOÜ analüüsi kohane soolindude tsoonidega kattuvus kõigi tuulealadega puudub. Mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
145
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
kõigest 10–30 emaslindu. Kuna liigi arvukus on kriitiliselt madal, on vajalik potentsiaalsete ja sobivate elupaikade kaitse alla võtmine (liigi tegevuskava eelnõu, 2013).
tuttpütt EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eestis väikesearvuline haudelind, kes pesitseb peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti järvedel. Tuttpütt eelistab elupaigana madalaveelisi taimestikurohkeid järvi, talvitub peamiselt rannavetel. Liiki ohustab otsene häirimine ja pesapaikade kahjustamine inimeste poolt. Tuttpütt on Eesti ohustatud liikide punase nimestiku (2008) andmetel ohuvälises seisus ning kaitsekategooria liikide hulka ei kuulu.
Peatub/pesitseb valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
hallpõsk-pütt (III)
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Hallpõsk-pütte pesitseb laialt Põhja-Ameerika ja Euraasia parasvöötme märgaladel ja mesotroofilistel järvedel. Rändel ja talvitudes liik on seotud peamiselt avamerealadega: Euroopas esineb Läänemerel, Mustal merel ja Põhjamerel.
Peatub/pesitseb valdavalt siseveekogudel, ning arvestades tuulealade kaugust sobilikest pesitsusaladest, siis mõju välistatud.
Ei
väikehuik (II) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Eestis haruldane haudelind (20–100 paari), keda on viimastel aastatel regulaarselt kohatud Pikla kalatiikidel, Sutlepa merel ning Aardla ja Räpina poldritel. Varjatud eluviisiga lind, keda näha on ülimalt keeruline, samas isaslinnu iseloomulik hääl kostab vaiksetel öötundidel isegi kilomeetri kaugusele. Saabub meile aprilli lõpus, sügisene lahkumise aeg pole teada.
Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
rooruik (III) EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuris
Peamiselt roostikes ja hundinuiastikes elutsev väiksearvuline haudelind (1000–2000 paari). Kevadel saabub meile aprillis, sügisel lahkub oktoobris.
Arvestades tuulealade kaugust linnualast ning liigi elupaigakasutust, siis on mõju välistatud.
Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
146
Liik Elupaiga paiknemine loodusalal EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel
Elupaiga kasutuse kirjeldus ja ohutegurid Võimalik mõju Võimalik negatiivne mõju
elupaigad puuduvad, KKK andmeid ei täpsusta.
Üksikuid linde on leitud ka talvitamas. Varjatud eluviisi tõttu õnnestub harva näha. Liik tuvastatakse iseloomuliku hääle järgi.
Pärnu linna ja Tori valla eriplaneeringute KSH esimese etapi aruanne
147
4.1.7.2.3 Mõju Natura alade terviklikkusele
Tabel 24. Natura alade terviklikkuse kontroll-küsimustik.
Endla loodusala TU1 TU2 TU3 TU4 TU5 TU6 TU8 TU9 TU10 TU13 TU11
Kas projekt või kava võib:
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
148
toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Endla linnuala TU1 TU2 TU3 TU4 TU5 TU6 TU8 TU9 TU10 TU13 TU11
Kas projekt või kava võib:
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
JAH (metsis)
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?
JAH (laukhani, rabahani)
Ei Ei Ei JAH (laukhani, rabahani)
Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
149
Võlingi oja loodusala TU1 TU2 TU3 TU4 TU5 TU6 TU8 TU9 TU10 TU13 TU11
Kas projekt või kava võib:
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
JAH Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
JAH Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Silmsi soo loodusala TU1 TU2 TU3 TU4 TU5 TU6 TU8 TU9 TU10 TU13 TU11
Kas projekt või kava võib:
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
150
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei Ei Ei Ei JAH Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei JAH Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?
Ei Ei Ei Ei JAH Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Prandi loodusala TU1 TU2 TU3 TU4 TU5 TU6 TU8 TU9 TU10 TU13 TU11
Kas projekt või kava võib:
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu või asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
151
Põhjustada liikide ümberasustust ja seega vähendada nende liikide levikuala piirkonnas?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide killustatust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, loodetele avatus, iga- aastased üleujutused jne) vähenemist või hävimist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja asustustihedust?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Aeglustada või takistada ala kaitse- eesmärkide saavutamist?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala olemust määravates aspektides (nt toitainete tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina?
Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei Ei
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
152
4.1.7.2.4 Leevendavate meetmete kavandamine ning tingimused
KOV EP esimest etappi on üldjuhul asjakohane käsitleda kõrgema taseme strateegilise planeerimisdokumendina ja ühtlasi „kavana“ loodusdirektiivi art 6 lg 3 tähenduses. Euroopa Komisjon on juhise „Natura 2000 alade kaitsekorraldus. Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 sätted“ (2019/C 33/01) ptk-s 4.6.1 selgitanud, et Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia enne kava heakskiitmist. Sama juhise ptk-s 4.7.3 on Euroopa Komisjon omakorda märkinud, et „Heakskiitmisotsuse võib teha ainult pärast seda, kui nad on veendunud, et kava või projekt ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju.“ Muu hulgas võivad vastava mõju ära hoida leevendusmeetmed (juhise ptk 4.6.6). Natura asjakohasel hindamisel ei pea strateegilise planeerimisdokumendi tasandil minema üksikasjalikumaks või kasutama rohkem ressursse, kui on Natura alade kaitse-eesmärgi saavutamiseks vajalik ning oleks kohatu ja teostamatu hinnata mõju detailsusastmes, mida tavaliselt nõuab projekti tasandi asjakohane hindamine. Järelikult kõrgema tasandi strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ise määrab Natura asjakohase hindamise võimaliku ulatuse ehk tuleb arvestada strateegilise planeerimisdokumendi täpsusastet. Kui strateegilise planeerimisdokumendi täpsusaste ei võimalda Natura asjakohase hindamise tulemusena anda lõplikke hinnanguid kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevatele mõjudele nt ehituse- ja kasutuse etappi (mahu, koha jm spetsiifilisi), tuleb siiski ette näha meetmed ja tingimused, millega abil välistatakse ebasoodne mõju Natura alale ja mis võimaldavad järeldada, et ebasoodne mõju puudub. Selleks tuleb välja pakkuda meetmed ehk tingimused järgmisele planeerimise või loatasandile, iga kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi suunise osas, millel võib olla mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele.
Asukoha eelvaliku etapis peab tekkima põhimõtteline veendumus, et planeeringu täpsusastet silmas pidades on olemasoleva info põhjal võimalik valitud asukohta kavandatavat tegevust realiseerida nii, et ebasoodne mõju Natura aladele ja kaitse-eesmärkidele on välistatud. Lõplik veendumus, et planeeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkusele ja kaitse- eesmärkidele välistatud, peab selguma planeeringu kehtestamise ajaks. See tähendab ühtlasi, et juhul kui soovitakse asukohavaliku järgselt edasi minna projekteerimistingimuste menetlusega, siis tuleb ebasoodsad mõjud Natura aladele välistada asukohavaliku KSH aruande Natura hindamises.
Tabel 25. Leevendavad meetmed ja nende tõhusus ning tingimused järgmiseks menetlusetapiks.
Meede/tingimus Tõhusus
Potentsiaalselt sobilikule alale TU1 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju välistamiseks Võlingi oja loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb:
− Vooluveekogusid ületavate teede jt rajatiste projekteerimisel ja rajamisel tuleb tagada pinnavee vaba liikumine ka kõrgvee perioodil. Vee ärajuhtimise projektid tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerija poolt.
− Kooritud pinnast ja ehitusmaterjale ei tohi ladustada veekogu ehituskeeluvööndite ulatusse ega maaparanduskraavide hooldusaladele. Väljakaevatava pinnase paigaldamisel tuleb rangelt jälgida, et see ei valguks veekogudesse.
− Vältida veekogude kallastel veekaitsevööndi ulatuses sõitmist ehitustöödel kasutatava rasketehnikaga.
− Ehitusaegsed ajutised laoplatsid ja kütuse hoidmise alad ning ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit veekogust. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinnavette. Ehitusaegse vee ärajuhtimine tuleb lahendada vastavas ehitusprojektis. Heljumi ja suuremate osakeste jõudmist eesvoolu saab takistada ja vähendada
Tõhus
Meetmete rakendamisel on võimalik mõjud loodusalale välistada.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
153
Meede/tingimus Tõhusus
spetsiaalselt rajatud settebasseinides või vahetult kuivenduskraavides, sinna rajatud tammide või laienduste abil. Projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest projekteerimisnormidest ning parimast võimalikust tehnoloogiast, kasutada ka antud valdkonnas olemasolevaid praktilisi kogemusi ja lahendusi. Välistada tuleb täiendava heljumi kandumine Võlingi ojja.
Potentsiaalselt sobilikule alale TU5 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju välistamiseks Silmsi soo loodusala kaitse-eesmärkidele tuleb:
− Välistada tuulepargi ja sellega seonduva taristu rajamine loodusalale jäävast kaitse-eesmärgiks oleva liigi eesti soojumika elupaigast KLO9303293 250m ulatuses. Sellega tagatakse kasvukoha säilimine ning võimaliku veerežiimi muutuse välistamiseks kasvukohas.
− Välistada tuulepargi ja sellega seonduva taristu rajamine loodusalale jäävatest elupaigatüübi 7230 eraldistest 250 m ulatuses. Kaitse-eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide kaitseks võib pidada piisavaks juba rakendatud 100 m puhvrit loodusala piirist.
− Tuulepargi edasisel kavandamisel uute kuivendussüsteemide rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel tuleb ehitusprojektide koostamisel tagada, et kuivendussüsteemi kuivendav mõju ei ulatuks loodusalale. Ehitusaegse vee ärajuhtimise ja ala kuivenduse projekt koos leevendavate meetmetega tuleb koostada vastavat pädevust ja kogemust omava projekteerijapoolt.
− Tuulikute vundamendisüvendite ehitusaega tuleb hoida minimaalsena välistamaks pikaajalist veetaseme alandust ümbritsevatel aladel. Vundamentide ehitusprojektide koostamisel hinnata alanduslehtri ulatust. Juhul kui loodusala kaitse-eesmärgiks olevate koosluste esinemisalal võib veealandus olla rohkem kui 0.5m, siis tuleb kasutusele võtta ehituslikud meetmed olulise veealanduse vältimiseks loodusala elupaigatüüpide esinemisalal. Sobiliku ehitusliku meetme valib projekteerija. Veealandust ümbritsevatel aladel vältiv ehituslik meede võib olla nt vundamendisüvendis sulundseinte kasutamine.
Tõhus
Meetmete rakendamisel on võimalik mõjud loodusalale välistada.
Potentsiaalselt sobilikule alale TU1 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju välistamiseks Endla linnuala kaitse-eesmärkidele tuleb:
– Linnuala osas puudub info must-toonekure pesitsemise osas, kuid põhimõtteliselt võib seda esineda. Liik on ala kaitse-eesmärgiks ja arvestades linnuala suurt loodusmaastikku, siis sobilikke elupaiku liigi jaoks esineb. Välistamaks mõju must-toonekure võimalikele linnualaga seotud toitumisaladele, siis tuleb nii Põltsamaa jõe kui ka Võllinge oja kaldaalad 300 m ulatuses välistada tuulepargi võimalike asukohtadena. Võllinge oja (kui must-toonekure jaoks potentsiaalselt sobiliku toitumisveekogu) puhul välistab selline lahendus, et tuulepark põhjustaks toitumisala vähenemise (lennutrajektoorid linnualalt Võllinge ojani jäävad vabaks). Põltsamaa jõe puhul ei ole võimalik potentsiaalset barjääriefekti tuulepargist ümbritsetud jõelõigu suhtes täiesti välistada, kuid ohutu lennukoridori jätmine võimaldab must-toonekurel jõge toitumisalana ohutult kasutada ning välistatud on oluline kokkupõrkerisk. Arvestades Endla linnualal ja selle lähialal paiknevate must-toonekurele sobilike toitumisalade rohkust, siis võrdlemisi väikese ulatusega jõelõigu atraktiivsuse võimalik vähenemine
Tõhus
Meetmete rakendamisel on võimalik mõjud linnualale välistada.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
154
Meede/tingimus Tõhusus
must-toonekure toitumisalana ei põhjusta toitumisalade vähenemist mahus, mis kahjustaks linnuala kui must-toonekure elupaiga, kaitse- eesmärki.
– Välistamaks linnualale jäävale metsise elupaigale KLO9101268 avalduvat ebasoodsat mõju on rakendada 1 km puhvrit linnualale jääva elupaiga piirist välistamaks ebasoodsat mõju metsise elupaigale.
– Välistamaks võimalikku ebasoodsat mõju (kokkupõrkeriski) suur- laukhanede ja radahanede osas, siis välistada TU1 alale jääv maismaalinnustiku analüüsi kohane hanede tsoon 2 ala tuulikute asukohana. Tegu on potentsiaalselt olulise liikumiskoridoriga, kus ainult ajaliste või tehniliste meetmete rakendamine ei pruugi olla piisav ebasoodsa mõju välistamiseks.
– Edasisel tuulepargi kavandamisel viia läbi linnustiku punktvaatlused sügisesel perioodil (metoodika täpsem kirjeldus vt Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs lk. 32 ptk. 5.1.1) selgitamaks võimalikku väikeluige, laululuige, suur-laukhane ja rabahane liikumist alal ka sügisperioodil. Olemasoleva andmestiku alusel on välistatud eriti kõrge intensiivsusega liikumiskoridoride esinemine TU1 alal, kuid ala on eeskätt hanede poolt rändeperioodil aktiivselt kasutatav. Täiendav linnustiku uuring tuleb kavandada ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning kui uuringuga tuvastatakse sügisesel perioodil aktiivne suur-laukhanede, rabahanede või väikeluikede liikumine kavandatud tuulikute rootori tööpiirkonnas, siis tuleb uuringus esitada ajaliste või tehniliste meetmete kirjeldus kokkupõrkeriski vähendamiseks ebaolulisele tasemele ka sügisesel perioodil (kevadisel perioodil on meede juba olemasolevate andmete alusel kohustuslik vt ptk 4.1.2.3). Meetmed seisnevad tuulikute peatamises aktiivsel rände perioodil, kas ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi abil. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel137, 76 . Antud ala puhul on sellise ajalise-tehnilise meetme rakendamine vajalik. Lisaks tuleb rakendada ka järelseiretingimusi (vt ptk 4.1.2.3), mis võimaldab vajadusel kasutusele võetud ajalisi või tehnilisi meetmeid korrigeerida või täiendavalt rakendada. Kombineeritud meede (täpsustav uuring ja sellest lähtuv ajalise või tehnilise meetme rakendamine) välistab olulise ebasoodsa mõju linnuala kaitse eesmärkidele.
Potentsiaalselt sobilikule alale TU5 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju välistamiseks Endla linnuala kaitse-eesmärkidele tuleb:
– Edasisel tuulepargi kavandamisel viia läbi linnustiku punktvaatlused (vt Üle- eestiline maismaalinnustiku analüüs lk. 32 ptk. 5.1.1, 2022) selgitamaks võimalikku suur-laukhane ja rabahane liikumist alal. Kuna olemasoleva andmestiku alusel võib antud liikide osas alal vähemalt osaliselt kõrget kasutusintensiivsust, siis tuleb uuringuga selgitada tuulikute sobilik paiknemine (uuringust tulenevalt tuleb määrata tuulikute vaba koridori vajalik laius) ja täiendavate tehniliste meetmete vajadus (vajalik võib olla
Tõhusus ebaselge – esineb põhimõtteline veendumus tuulepargi rajamise võimalikkuse osas, kuid uuringutega
137 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
155
Meede/tingimus Tõhusus
kokkupõrkeriski leevendada ebaolulisele tasemele kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide osas kasutades tuulikute seiskamist vms tehnilisi meetmeid).
– Endla linnuala metsise elupaikadega sidususe tagamiseks oluline metsise elupaik on esialgsete andmete alusel raietega hävitatud. Esialgsete kevadsuviste ja kameraalsete andmete kinnitamiseks tuleb teostada välitööd vahemikus 26.03–25.06, arvestades sh „Metsise mängude seire“ riikliku seire kavaga, ning et seire kavast tulenevalt on välitöödeks sobiv ajavahemik mängupaikade otsimise puhul 15.03–30.04 ja mängupaikade seire korral 10.04–10.05. Seire teostada asukoha eelvaliku alal kuni 3 km ulatuses metsise elupaigast (KLO9101074), kus metsise mängumudeli alusel leidub liigile sobilikke (esinemise võimalus vähemalt 70) mängualasid. Kuna kogutud andmete alusel on metsise elupaik metsamajanduslike töödega suuresti hävitatud, siis metsise elupaikade sidususe säilimiseks on oluline säilitada veel säilinud elupaigas sobivaid alasid piirkonnas. Metsise elupaikade ja nendevahelise sidususe säilitamise vajadusest tingituna on potentsiaalselt sobilik ala TU5 tsoneeritud osaliselt ebasoodsaks (vt ptk 4.1.2.2). Vältimaks ebasoodsat mõju linnuala metsise elupaikadele tuleb need alad välistada tuulepargi asukohana. Veel looduslikumana säilinud Põlendraba, Silmsi soo, Linnuraba ja potentsiaalselt sobiliku ala TU5 kaguosa märgala ümbritsevad metsaalad on metsise elupaigamudeli alusel vähemalt osaliselt metsisele sobilikud. Antud alasid tuleb säilitada looduslikuna võimaldamaks säilitada Endla linnuala metsise elupaikade sidusust lääne suunal.
– Potentsiaalselt sobiliku ala TU5 osas tuleb täpsustada Natura asjakohast hindamist detailse lahenduse KSHs arvestades eelkirjeldatud uuringute andmeid.
on vajalik selgitada sobilik tuulikute arv, paiknemine ja parameetrid. Hindamist on vaja täpsustada detailse lahenduse KSH käigus.
Potentsiaalselt sobilikule alale TU9 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju välistamiseks Endla linnuala kaitse-eesmärkidele tuleb:
− Tõhusaimaks meetmeks oleks ala edasisest arendamisest loobumine. Ala on võrdlemisi väike ja seda võib ületada hanede intensiivne liikumiskoridor, samuti võib ala läbida metsiste elupaikadevahelist sidusust tagav rohekoridor. Välistada ei saa ka täielikult, et juhul kui linnualal peaks must- toonekurgi elutsema, siis TU9 ala läbiv Vaali peakraav, võib olla toitumisveekogu.
Tõhus
Meetmete rakendamisel on võimalik mõjud linnualale välistada.
Potentsiaalselt sobilikele aladele TU2, TU3 (põhjaosas), TU6, TU7 tuulepargi kavandamisel ebasoodsa mõju vältistamiseks Endla linnuala kaitse-eesmärkidele tuleb: – edasisel tuulepargi kavandamisel viia läbi linnustiku punktvaatlused kevadisel
ja sügisesel perioodil (metoodika täpsem kirjeldus vt Üle-eestiline
maismaalinnustiku analüüs lk. 32 ptk. 5.1.1) selgitamaks võimalikku suur-
laukhane ja rabahane liikumist alal. Olemasoleva andmestiku alusel on
välistatud oluliste liikumiskoridoride esinemine aladel. Täiendav linnustiku
uuring tuleb kavandada ettevaatusprintsiibist lähtuvalt ning kui uuringuga
tuvastatakse mingil perioodil aktiivne suur-laukhanede või rabahanede
liikumine kavandatud tuulikute rootori tööpiirkonnas, siis tuleb uuringus
esitada ajaliste või tehniliste meetmete kirjeldus kokkupõrkeriski
vähendamiseks ebaolulisele tasemele. Meetmed seisnevad tuulikute
Tõhus
Meetmete rakendamisel on võimalik mõjud linnualale välistada.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
156
Meede/tingimus Tõhusus
peatamises aktiivsel rände perioodil, kas ajaliselt või vastava juhtimissüsteemi
abil. Teadusuuringud on näidanud selliste meetmete tõhusust kokkupõrgete
vältimisel ja seega ka lindude hukkumise vältimisel 138 , 76 . Lisaks tuleb
rakendada ka järelseiretingimusi (vt ptk 4.1.2.3), mis võimaldab vajadusel
kasutusele võetud ajalisi või tehnilisi meetmeid korrigeerida või täiendavalt
rakendada. Kombineeritud meede (täiendav uuring ja vajadusel sellest lähtuv
ajalise või tehnilise meetme rakendamine) välistab ebasoodsa mõju linnuala
kaitse eesmärkidele.
4.1.7.3 Natura-hindamise tulemused ja järeldus
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku tegemisel on arvesse võetud Natura 2000 võrgustikku kuuluvate alade paiknemist, et tagada alade ja nende kaitse-eesmärkide soodne seisund. Natura 2000 alad välistati esmasel kaardianalüüsil potentsiaalselt sobilike aladena. Täiendaval analüüsil leiti, et negatiivse mõju välistamiseks Silmsi soo ja Võlingi oja loodusala ning Endla linnuala kaitse- eesmärkidele on vajalik täiendavate meetmete rakendamine. Rakendades Tabel 25-s esitatud meetmeid, siis on olemasoleva teabe alusel välistatud negatiivne mõju kõigi Natura linnu- ja loodusalade suhtes. TU5 ala suhtes esineb vajadus täpsustada Natura hindamist täiendavate uuringute tulemuste alusel ehk antud ala puhul ei ole võimalik Natura hindamist lõplikuks lugeda ja seda tuleb jätkata detailse lahenduse KSH käigus.
4.1.8 Mõju kaitsealadele
4.1.8.1 Hindamise metoodika
Looduskaitseseaduse alusel kaitstavatele aladele mõju hindamisel lähtutakse vastava ala kaitse- eesmärgist, mis on määratud ala kaitse-eeskirjaga (vm kaitse alla võtmise dokumendiga). Juhul kui ala kohta on olemas kaitsekorralduskava, siis lähtutakse kaitse-eesmärgi osas lisaks ka kaitsekorralduskavast, mis kaitse-eesmärki täpsustab. Lähtutakse põhimõttest, et kavandatud tegevusega ei tohi kahjustada vastava ala kaitse-eesmärke.
4.1.8.2 Hindamise tulemused
Esmase kaardianalüüsiga on potentsiaalselt sobilike aladena välistatud looduskaitseseaduse kohaste kaitsealade, hoiualade ja püsielupaikade esinemisalad. Sellest lähtuvalt ei ole kavandatava tegevusega kaasnevana oodata otsest olulist ebasoodsat mõju kaitsealadele, hoiualadele, püsielupaikadele ja nende kaitse-eesmärkidele.
Kaudse mõju esinemine on võimalik kaitsealadele, hoiualadele ja püsielupaikadele, mille kaitse eesmärgiks on linnustiku ja nahkhiirte kaitse. Lindude toitumisalad ulatuvad enamasti ka väljaspoole kaitstavat ala ning juhul kui oluline toitumisala kattub potentsiaalselt sobiliku alaga, võib esineda mõju läbi toitumisala vähenemise ning läbi tuulikutega kokkupõrkeriskist tuleneva hukkumisriski. Erialakirjandusest lähtuvalt võib enamike linnuliikide puhul piisavaks pidada 0,5–3 km puhverraadiust elupaiga ja tuuliku vahel. Sellest lähtuvalt on kaitstavate alade puhul vaadeldud linnustiku alaste kaitse-
138 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
157
eesmärkidega alasid, mis paiknevad 3 km raadiuses. Võimalikku mõju linnustikule, sh linnuliikide kaitseks moodustatud püsielupaikadele, on käsitletud eraldi ptk 4.1.2.
Joonis 52. Kaitsealade paiknemine eriplaneeringu alal 1 paiknevate potentsiaalsetelt sobilike alade suhtes. Kaitsealade andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad joonisel andmed I ja II kategooria liikide püsielupaikade osas.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
158
Joonis 53. Kaitsealade paiknemine eriplaneeringu alal 2 paiknevate potentsiaalsetelt sobilike alade suhtes. Kaitsealade andmed: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur. Tulenevalt looduskaitseseadusest puuduvad joonisel andmed I ja II kategooria liikide püsielupaikade osas.
Potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää ühtki kaitse- ega hoiuala.
Eriplaneeringu alale 1 jäävatele potentsiaalsetelt sobilikele aladele lähimad kaitse- ja hoiualad on järgmised: Silmsi looduskaitseala (KLO1000187), Endla looduskaitseala (KLO1000174), Norra mõisa park (KLO1200506), Kareda looduskaitseala (KLO1000186), Väike-Kareda mõisa park (KLO1200514), Huuksi mõisa park (KLO1200497), Prandi looduskaitseala (KLO1000326), Laimetsa mõisa park (KLO1200503), Koigi mõisa park (KLO1200501), Eistvere mõisa park (KLO1200496) ja Võlingi oja hoiuala (KLO2000026). (Joonis 52)
Eriplaneeringu alale 2 jäävatele potentsiaalsetelt sobilikele aladele lähimad kaitsealad on järgmised: Lüsingu maastikukaitseala (KLO1000325), Lüsingumetsa looduskaitseala (KLO1000680), Rava maastikukaitseala (KLO1000214), Ravametsa looduskaitseala (KLO1000678), Kurisoo metsa looduskaitseala (KLO1000693) ja Kurisoo looduskaitseala (KLO1000693). (Joonis 53)
Lõunapoolse eriplaneeringualal ja potentsiaalsete sobiliku alade ümber esinevad püsielupaigad on esitatud Tabel 25 ja 26-s
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
159
Tabel 26. Mõju eriplaneeringualale 2 jäävatele potentsiaalselt sobilikele aladele lähimatele (projekteeritavatele) kaitsealadele.
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
Lüsingu maastikukaitse ala (KLO1000325)
100 m (potentsiaals elt sobilik ala TU10)
Maastikukaitseala kaitse-eesmärk on 1) maastiku mitmekesisuse ja karstivormide kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), allikate ja allikasoode (7160), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning puiskarjamaade (9070) kaitse.
Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU10 kaugust Lüsingu maastikukaitsealast ja kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Lüsingu maastikukaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.
Lüsingumetsa looduskaitseala (KLO1000680)
piirneb potentsiaalse lt sobilike aladega TU10 ja TU11
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.
Arvestades kaitseala piirnemist potentsiaalselt sobilike aladega TU10 ja TU11, siis ei saa välistada mõju kaitse- eesmärgile.
Lüsingumetsa looduskaitseala ümber jätta 100 m ulatuses puhver kuhu veereziimi muutvaid ehitisi ei kavandata. Väiksem puhver on lubatud olukordades kus kaitseala ja ehitusalade vahele jääb juba olemasolevaid kuivendussüsteem e.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
160
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
Rava maastikukaitse ala (KLO1000214)
590 m (potentsiaals elt sobilik ala TU11)
Maastikukaitseala kaitse-eesmärk on 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – vanade laialehiste metsade (9020*) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse. Kaitse- eesmärgiks olevad liigid on erinevad taimeliigid.
Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU11 kaugust Rava maastikukaitsealast ja kaitseala kaitse-eesmärke, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Rava maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja elupaikadele.
Ravametsa looduskaitseala (KLO1000678)
piirneb potentsiaalse lt sobiliku alaga TU11
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.
Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU11 kaugust looduskaitsealast, siis ei saa välistada mõju kaitse-eesmärgile.
Ravametsa looduskaitseala ümber jätta 100 m ulatuses puhver. Väiksem puhver on lubatud olukordades kus kaitseala ja ehitusalade vahele jääb juba olemasolevaid kuivendussüsteem e.
Kurisoo metsa looduskaitseala (KLO1000693)
2,4 (potentsiaals elt sobilik ala TU11) ja 1,8 km (potentsiaals
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi.
Arvestades potentsiaalselt sobilike alade TU11 ja TU13 kaugust kaitsealast ja kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid väärtuslikke metsakooslusi, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Kurisoo metsa
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
161
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
elt sobilik ala TU13)
looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale metsakooslustele.
Kurisoo looduskaitseala (KLO1000188)
3,3 (potentsiaals elt sobilik ala TU11) ja 3,0 km (potentsiaals elt sobilik ala TU13)
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse; 2) geoloogiliselt väärtuslike karstivormide ja II kategooria kaitsealuse seeneliigi elupaiga kaitse.
Arvestades potentsiaalselt sobilike alade TU11 ja TU13 kaugust kaitsealast ja kaitseala kaitse-eesmärgiks olevaid elupaigatüüpe ja elupaikasid, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Kurisoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja elupaikadele.
Silmsi looduskaitseala (KLO1000187)
100 m (TU5) ja 570 m (TU9)
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – liigirikaste madalsoode (7230) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta II lisas nimetatud liigi - eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitse.
Arvestades potentsiaalselt sobilikuala TU5 kaugust kaisealast ja kaitseala kaitse- eesmärke, siis on võimalik olulise mõju avaldamine Silmsi looduskaitseala kaitse- eesmärgiks olevale elupaigatüübile ja elupaigale.
Vajalikud meetmed kirjeldatud ptk 4.1.7.2.4
Endla looduskaitseala (KLO1000174)
600 m (TU 1) ja 1,0 km (TU9)
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on 1) Endla soostiku, Pandivere kõrgustiku lõunanõlva karstiallikate ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide kaitse; 3) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
Endla looduskaitseala on ühtlasi ka Natura 2000 loodus- ja linnuala. Mõju kaitse- eesmärkidele on hinnatud Natura hindamise peatükis 4.1.7.2.
Vajalikud meetmed kirjeldatud ptk 4.1.7.2.4
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
162
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), jõgede ja ojade (3260), lubjavaesel mullal liigirikaste niitude (6270*), niiskuslembeste kõrgrohustute (6430), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), puisniitude (6530*), looduslikus seisundis rabade (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning II lisas nimetatud liikide - saarma (Lutra lutra), tiigilendlase (Myotis dasycneme), hariliku hingi (Cobitis taenia), hariliku võldase (Cottus gobio), hariliku vingerja (Misgurnus fossilis), suur- mosaiikliblika (Euphydryas maturna), suure rabakiili (Leucorrhinia pectoralis), kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus), läikiva kuldsirbiku (Drepanocladus vernicosus), samuti eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica) elupaikade kaitse.
Norra mõisa park (KLO1200506)
4,7 km (TU9) Tegu on kaitsealuse pargiga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU9 kaugust kaitsealusest pargist, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Norra mõisa kaitsealusele pargile.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
163
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
Kareda looduskaitseala (KLO1000186)
5,5 km (TU5) Looduskaitseala kaitse-eesmärk on 1) EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - lääne- mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; 2) EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealused liigid, elupaikade kaitse.
Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU5 kaugust kaitsealast, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine kaitseala kaitse- eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele ja elupaikadele.
Väike-Kareda mõisa park (KLO1200514)
4,0 km (TU5) Tegu on kaitsealuse pargiga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU5 kaugust kaitsealusest pargist, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Väike-Kareda mõisa kaitsealusele pargile.
Huuksi mõisa park (KLO1200497)
1,9 km (TU5) Tegu on kaitsealuse pargiga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU5 kaugust kaitsealusest pargist, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Huuksi mõisa kaitsealusele pargile.
Prandi looduskaitseala (KLO1000326)
100 m (potentsiaals elt sobilik ala TU4)
Looduskaitseala kaitse-eesmärk 1) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), aas- rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude (6510), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning
Prandi looduskaitseala on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala. Mõju kaitse-eesmärkidele on hinnatud Natura hindamise peatükis 4.1.7.2.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
164
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; 2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi - hariliku võldase (Cottus gobio), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaiga kaitse; 3) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide, kellest üks on I ja teine II kategooria kaitsealune liik, kaitse.
Laimetsa mõisa park (KLO1200503)
1,2 km (potentsiaals elt sobilik ala TU4)
Tegu on kaitsealuse pargiga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU4 kaugust kaitsealusest pargist, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Laimetsa mõisa kaitsealusele pargile.
Koigi mõisa park (KLO1200501)
3,4 km (potentsiaals elt sobilik ala TU7)
Tegu on kaitsealuse pargiga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU7 kaugust kaitsealusest pargist, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Koigi mõisa kaitsealusele pargile.
Eistvere mõisa park (KLO1200496)
2,0 km (potentsiaals elt sobilik ala TU12)
Tegu on kaitsealuse pargiga. Arvestades potentsiaalselt sobiliku ala TU12 kaugust kaitsealusest pargist, siis on ebatõenäoline olulise mõju avaldamine Eistvere mõisa kaitsealusele pargile.
Võlingi oja hoiuala (KLO2000026)
100 m (TU 1) Võlingi oja hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liigi - hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade kaitse.
Võlingi oja hoiuala on ühtlasi ka Natura 2000 loodusala. Mõju kaitse-eesmärkidele on hinnatud Natura hindamise peatükis 4.1.7.2.
Meetmed ptk 4.1.7.2.4
Projekteeritav Savalduma maastikukaitse ala PLO1001321
Külgneb potentsiaalse lt sobiliku alaga TU10
karstiala kaitseala, väga tundlik igasugusele veerežiimi muutusele
karstiala kaitseala, väga tundlik igasugusele veerežiimi muutusele
Projekteeritava Savalduma maastikukaitseala ümber jätta 250 m
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
165
Kaitseala
Kaugus potentsiaals elt sobilikust alast
Kaitseala kaitse-eesmärk Mõju kaitsealalae ja selle kaitse- eesmärkidele
Meetmed
ulatuses puhver (karstiala kaitseala, väga tundlik igasugusele veerežiimi muutusele)
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
166
4.1.8.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus Lüsingumetsa looduskaitseala (KLO1000680) ja Ravametsa looduskaitseala (KLO1000678) metsakoosluste valgustingimuste ja veerežiimi muutuse vältimiseks rakendada mõlema kaitseala puhul 100 m puhverala, mis välistada potentsiaalselt sobiliku alana. Väiksem puhver on lubatud olukordades, kus kaitseala ja ehitusalade vahele jääb juba olemasolevaid kuivendussüsteeme ning ehitusprojektis välistatakse täiendava veerežiimi muutuse esinemine kaitstava ala looduskoosluste suhtes.
Projekteeritava Savalduma maastikukaitseala (PLO1001321) moodustatakse karstiala kaitseks. Kaitseala on väga tundlik kõigi veerežiimi muuta võivate tegevuste suhtes. Välistamaks tuulepargi ehitustegevusega kaasneda võivat veerežiimi muutuse mõju ja veereostuse ohtu, välistada 250 m puhverala kaitseala piirist potentsiaalselt sobiliku alana.
4.1.9 Mõju veestikule
4.1.9.1 Hindamise metoodika
Mõju veestikule hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilikel aladel. Selleks analüüsiti olemasolevaid andmeid pinnaveekogude, maaparandussüsteemide, märgalade ja põhjavee kaitstuse osas. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad veekaitseliselt olulised alad, mille vältimisel ehitusalana on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju veestikule.
4.1.9.2 Mõju pinnaveele
Tuuleparkide rajamisega saab potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse veekogudele (nt juurdepääsuteede sillad või truubid) või nende kaldaaladele. Ehitusaegseks riskiks on eeskätt heljumi ja naftasaaduste sattumine veekogudesse. Vajadusel määratakse detailse lahenduse KSH käigus pinnavee seirenõuded. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele avalduda peamiselt avariiolukorras (nt õlide lekked).
Arvestama peab, et veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse alusel ehituskeeluvööndid. Kuna piirkonna näol on tegu valdavalt metsamaadega, siis tuleb arvestada erisusega, et jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lg 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Tuulepargiga seotud infrastruktuuri kavandamisel tuleb samuti arvestada looduskaitseseaduse kohaseid veekogu kaldaaladel kehtivaid kitsendusi.
Potentsiaalsetelelt sobilikele aladele ei jää EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmetel seisuveekogusid. ETAK andmete alusel paikneb potentsiaalselt sobilik aladel mitmeid seisuveekogusid, mis ei ole seotud EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmebaasiga. Küll aga esineb kattuvus vooluveekogudega ja ühe allikaga, mille osas on andmed esitatud Tabel 27-s.
Tabel 27. Vooluveekogude kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega. Alus: EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur 15.08.2023.
Kood Nimi Ehituskeeluvööndi ulatus, m
Alale jääva veekogu osa pikkus, km
Potentsiaalselt sobilik ala TU1
VEE1032600 Vahisoo peakraav 10 1,71
VEE1032700 Vaali peakraav 10 0,78
VEE1030000 Põltsamaa jõgi 50 1,94
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU1 4,43
Potentsiaalselt sobilik ala TU2
VEE1032600 Vahisoo peakraav 0 1,71
VEE1030000 Põltsamaa jõgi 50 0,60
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
167
Kood Nimi Ehituskeeluvööndi ulatus, m
Alale jääva veekogu osa pikkus, km
VEE1033300 Pendi peakraav 10 0,67
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU2 2,98
Potentsiaalselt sobilik ala TU3
VEE1131700 Jalametsa kraav 0 1,63
VEE1131900 Järavere oja 50 1,30
VEE1131906 Pendissaare kraav 0 0,79
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU3 3,72
Potentsiaalselt sobilik ala TU4
VEE1126403 Niinemetsa kraav 0 2,24
VEE1126400 Sinika peakraav (Kondi oja) 0 3,03
VEE1126500 Suureküla peakraav 10 3,52
VEE1125917 Pilli kraav 0 2,32
VEE1125900 Neeva kanal 10 2,25
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU4 13,36
Potentsiaalselt sobilik ala TU5
VEE1033700 Maiaru kraav 10 2,24
VEE1033800 Nurga kraav 0 2,78
VEE1033810 Allikamäe kraav 0 2,00
VEE1033400 Päinurme jõgi 50 4,47
VEE1033413 Silmsisoo kraav 0 4,68
VEE1033600 Kullissaare kraav 0 3,12
VEE1033402 Kõlu kraav 0 2,65
VEE1125900 Neeva kanal 10 1,31
VEE1033414 Ellamäe kraav 0 1,10
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU5 24,35
Potentsiaalselt sobilik ala TU6
VEE1033901 Suursoo kraav 0 1,26
VEE1033900 Kokametsa kraav 0 1,57
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU6 13,36
Potentsiaalselt sobilik ala TU8
VEE1131602 Mugeri kraav 0 0,99
VEE1034000 Sepaoja (Sepa oja) 25 0,64
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU8 1,63
Potentsiaalselt sobilik ala TU9
VEE1032700 Vaali peakraav 0 1,69
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU9 1,69
Potentsiaalselt sobilik ala TU10
VEE1084300 Koigi peakraav 4–10 2,13
VEE1084400 Tammiku peakraav 10 0,65
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU10 2,78
Potentsiaalselt sobilik ala TU12
VEE1131900 Järavere oja 50 0,23
KOKKU Potentsiaalselt sobilik ala TU12 0,23
Potentsiaalselt sobilikke alasid TU4 ja TU5 võib paigutuslikult pidada veekogude poolt killustatuks (Joonis 54). Potentsiaalselt sobilikke alasid TU5 ja TU1 läbib Päinurme jõgi, mille ehituskeeluvöönd ulatub 50 m kaugusele jõest (sh kohati laieneb metsamaal 100 meetrini). Lisaks läbib potentsiaalselt sobilikke alasid TU4 ja TU5 10 m laiuse ehituskeeluvööndiga Neeva kanal ja mitmed teised
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
168
maaparandussüsteemiga seotud kraavid. Samuti läbib potentsiaalselt sobilikku ala TU3 50 m laiuse ehituskeeluvööndiga Järavere oja. Suurem killustatus veekogudega toob kaasa eeldatavalt suurema vajaduse trasside ja teede rajamisel ületada vooluveekogusid, mis võib neile põhjustada potentsiaalselt suuremat mõju (riski veekogude kallaste kahjustamiseks).
Joonis 54. Vooluveekogude ja allikate paiknemine lõunapoolse eriplaneeringuala suhtes. Andmed seisuga 28.11.2023.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
169
Joonis 55. Vooluveekogude paiknemine põhjapoolse eriplaneeringuala suhtes. Andmed seisuga 28.11.2023.
Veekogudega kattuvuse analüüsist ilmnes, et olulised veekaitselised kitsendused esinevad potentsiaalselt sobiliku ala TU12 puhul. Arvestades ala väiksust siis kaasaegne tuulik ei mahu alale ilma EKVd vähendamata. EKV eesmärk on tagada kaldal asuvate looduskoosluste säilimine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning kaldal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. EKV vähendamine on seaduse järgi erand ning lubatud vaid põhjendatud vajaduse korral. Arvestades Järva vallas esinevate potentsiaalsete tuulepargi arendamiseks sobilike alade rohkust, siis EKV vähendamise vajadust ei saa olemasoleva info alusel pidada põhjendatuks. Veekogude ja nende kallaste kaitse tagamiseks ja olulise keskkonnamõju vältimiseks on kohane veekogude ehituskeeluvööndeid järgida. Kuna tuulikute puhul on tegu võrdlemisi suuremahulise ehitustegevusega, siis veekogudele avalduva olulise mõju vältimiseks on asjakohane järgida tõlgendust, mille kohaselt tuuliku ehitusalaks loetakse rootori projektsiooni maapinnal. See tagab, et reaalne ehitustegevuse ala ja ehituskeeluvööndi vahele tekib veel täiendav lisapuhver, mis aitab tagada veekogude kaitset.
Pinnaveekogudele olulise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleks eelneva alusel seega järgida veekogude ehituskeeluvööndite ulatust ning arvata asukohavaliku aladest välja veekogude ehituskeeluvööndi ulatuses alad, mis jäävad potentsiaalselt sobilike alade äärealadele. Samuti arvata välja potentsiaalselt sobilik ala TU12, millele ehituskeeluvööndit arvestades ei ole võimalik kaasaegse suure tuuliku paigutamine.
4.1.9.3 Mõju maaparandussüsteemidele
Maaparandus on maa kuivendamine ja niisutamine ning maa veerežiimi kahepoolne reguleerimine, maatulundusmaa viljelusväärtuse suurendamiseks ja keskkonnakaitseks. Osad potentsiaalselt sobilikud alad (TU1, TU2, TU4, TU5, TU6, TU8 ja TU12) omavad väga suurt kattuvust olemasolevate maaparandusehitiste aladega – tegu on juba muudetud veerežiimiga aladega. Potentsiaalselt
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
170
sobilikud alad TU3, TU7, TU9 ja TU10 hõlmavad vaid väikest kattuvust maaparandusehitiste alaga ning potentsiaalselt sobilikud ala TU11 ja TU13 ei oma üldse kattuvust maaparandusehitiste alaga. Keskkonnakasutuse vaates on asjakohane tuuleparkide (jm tehisliku keskkonna) ehitamisel juba inimtegevusest mõjutatud alasid.
Maaparandussüsteemi osakaal (lähtudes Maa-ameti ruumiandmete andmestikust seisuga 01.07.2023. a) potentsiaalselt sobilikel aladel on järgmine:
− TU1 58,0% (525,47 ha);
− TU2 46,4% (232,96 ha);
− TU3 15,9% (107,89 ha);
− TU4 60,6% (1032,89 ha);
− TU5 41,8% (1080,15 ha);
− TU6 94,8% (263,66 ha);
− TU7 6,3% (1,89 ha);
− TU8 48,2% (56,65 ha);
− TU9 33,7% (19,38 ha);
− TU10 21,1% (197,61 ha);
− TU11 0% (0,00 ha);
− TU12 63,5% (5,32 ha);
− TU13 0% (0,00 ha).
Joonis 56. Maaparandussüsteemid eriplaneeringu lõunapoolsel alal. Alus: Maa-ameti ruumiandmed (maaparandussüsteemide mõjualad) 06.10.2023. a.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
171
Joonis 57. Maaparandussüsteemid eriplaneeringu põhjapoolsel alal. Alus: Maa-ameti ruumiandmed (maaparandussüsteemide mõjualad) 06.10.2023. a.
Kavandatav tegevus ei tohi halvendada olemasolevate maaparandusehitiste toimimist. Maaparandusehitiste kahjustamine võib põhjustada üleujutusi vastava maaparandusobjektiga seotud aladel. See omakorda võib põhjustada kahjustusi inimeste varale või looduskeskkonnale. Maaparandusehitiste toimimine on võimalik ehitustehniliselt tagada ka nende esinemisalale ehitades, kuid vajalik on projekteerimisel maaparandusehitistega arvestada, sh vajadusel kavandada nende ümbertõstmist, täiendamist vms. Planeering ja maaparandusvõrgu alale jäävad ehitusprojektid tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga vastavalt maaparandusseaduse § 47 lg-le 1.
Ebasoovitav on uute maaparandusehitiste rajamine seoses tuuleparkide rajamisega aladele, kus praegusel ajal kuivendussüsteemid puuduvad. Maaparandussüsteemide rajamine vähendab alade looduslikkust ning mõjutab teadaolevalt ebasoodsalt ka süsiniku sidumist. Tuuleparkide asukohtadena seega võiks pigem eelistada juba maaparandussüsteemidega kaetud alasid. Eeskätt alasid kus maaparandussüsteem on jätkuvalt toimiv.
4.1.9.4 Mõju märgaladele
Märgaladega kattuvust analüüsiti EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kihi „sood“ alusel. Kasutati EELIS kihti „sood“ kuna see sisaldab pigem inventeeritud looduslikke soid, kui ETAK kiht „märgalad“ on mõnevõrra laiema käsitlusega. Potentsiaalselt sobilik ala TU1 ja potentsiaalselt sobiliku ala TU3 lõunaosa kattub nn riigi potentsiaalsete tuuleenergia eelisarendusaladega, kus on Keskkonnaagentuuri poolt tellitud loodusuuringud. Taimestiku osas on valminud käesoleva KSH aruande koostamise ajaks uuring ka sooelupaikade osas. KSH aruandes on vastavaid uuringutulemusi 139 kasutatud.
Peamiselt jäävad märgalade esinemise alale potentsiaalselt sobilikud alad TU5, TU9 ja TU13 (Joonis 58, Joonis 59). Ainult potentsiaalselt sobilikule alale TU12 ei jää märgalasid.
139 Eestimaa Looduse Fond. 2023. Sooelupaikade ja -taimeliikide uuring tuuleenergeetika võimalikel arendusaladel. Riigihanke "Taimestiku uuring tuuleenergeetika eelisarendusalade leidmiseks Keskkonnaagentuurile" osa 3 Leping nr. 4–5/23/3.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
172
Potentsiaalselt sobilik ala TU3 kattub Suureküla rabaga ja Porissaare rabaga. Potentsiaalselt sobilik ala TU5 kattub Linnurabaga ja Põlendrabaga (Müüsleri raba). Potentsiaalselt sobilik ala TU8 kattub väikeses osas Jalametsa rabaga. Potentsiaalselt sobilik ala TU13 kattub Pätsiniidu sooga. TU7 puhul esineb kattuvust Tamsi - Jalametsa vahelise soomännikuga.
Märgalad on ökoloogiliselt kõrge väärtusega ning veerežiimi muutuste suhtes väga tundlikud kooslused. Märgaladel on oluline roll nii elurikkuse säilitamises kui ka kliimamuutuste reguleerimises. Nende lähedusse tuuleparkide rajamisel tuleb vältida märgalade kahjustamist. Eestis otsesed soovitused tuuleparkide (või teiste suuremahuliste ehitusobjektide) kavandamisel märgalade lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele olulistest märgaladest 140 vältimaks veerežiimi muutust märgaladel. Kanadas on kasutusel 100 m puhver kõigi märgalade puhul141. Käesolevas KSHs on soovitatud märgalad säilitada tuulikute vabana. Märgalad on nii olulised elurikkuse säilitamise vaatest kui ka kliimamõjude vaatest. Kuna potentsiaalselt sobilike aladega kattuvad märgalad on valdavalt looduskaitseliselt väiksema olulisusega (kohati juba kuivenduse mõjuga), siis on kohane nende säilimiseks rakendada 100 m kauguspuhvrit. Väärtuslikest märgaladest jääb potentsiaalselt sobiliku ala TU5 lähialale Silmsi soo, mille puhul on asjakohane rakendada 250 m puhvrit (tegu on ühtlasi Natura loodusalaga). Veerežiimi muutuse vältimiseks vajalikku märgala puhvervööndisse ei ole soovitatav tuuleparki rajada, sest mõju märgalale võib olla tugevalt negatiivne. Märgalal või selle vahetus läheduses toimuva ehitustegevusega kaasneb märgala veerežiimi kahjustamine, mis toob suure tõenäosusega kaasa märgala hävimise. Joonis 58-l ja Joonis 59-l on esitatud märgalade paiknemine potentsiaalsetelt sobilike alade piirkonnas.
140 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015. 141 Wildlife Directive for Alberta Wind Energy Projects: https://open.alberta.ca/dataset/2d992aec-2437-4269- 9545-cd433ee0d19a/resource/11d33fdc-5971-42e7-8cb4- 947d2f226804/download/wildlifewindenergydirective-apr07-2017.pdf
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
173
Joonis 58. Märgalad lõunapoolse eriplaneeringuala piirkonnas. Alus EELIS andmestik 16.12.20234. a.
Joonis 59. Märgalad põhjapoolse eriplaneeringuala piirkonnas. Alus EELIS andmestik 16.02.2024. a.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
174
4.1.9.5 Mõju põhjaveele
Lõunapoolne eriplaneeringuala hõlmab viit põhjaveekogumi levikuala:
− Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (TU 1, TU2, TU5, TU6, TU8 ja TU9);
− Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (TU 1, TU2, TU5, TU6, TU8 ja TU9);
− Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (TU3, TU4, TU5, TU6, TU7, TU8 ja TU12);
− Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (TU5 ja TU7);
− Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (TU3, TU4, TU5, TU6, TU7, TU8 ja TU12).
Põhjapoolne eriplaneeringuala hõlmab kolme põhjaveekogumi levikuala:
− Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (TU10, TU11 ja TU13);
− Kambriumi-Vendi põhjaveekogum (TU10, TU11 ja TU13);
− Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (TU10, TU11 ja TU13).
Potentsiaalselt sobilike alade maapinnalt esimene põhjaveekompleks on valdavalt nõrgalt kaitstud. Esineb kaitsmata ja keskmisel kaitstud alasid (Joonis 60 ja Joonis 61).
Joonis 60. Lõunapoolsele eriplaneeringualale jäävate potentsiaalsel sobilike alade piirkonna põhjavee kaitstus ja puurkaevude paiknemine. Alus: Põhjavee kaitstuse 1:400 000 kaart.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
175
Joonis 61. Põhjapoolsele eriplaneeringu alale jäävate potentsiaalselt sobilike alade piirkonna põhjavee kaitstus ja puurkaevude paiknemine. Alus: Põhjavee kaitstuse 1:50 000 kaart.
Arvestades põhjavee vähest kaitstust, siis võib tuulikute rajamisega kaasnevaks riskiks eeskätt pidada võimalikku avariilist reostust tuulikute ehitamisel või kasutamisel. Arvestades tuulikute tänapäevaseid ehituslikke lahendusi, siis olulist mõju põhjavee levikule või põhjavee ressursile nende rajamisega ei kaasne.
Tuulikute vundamendid on oma olemuselt suured ehitised, mille täpsem lahendus sõltub ehitusgeoloogilistest tingimustest. Vundament peab tagama tuuliku stabiilsuse ja projekteeritakse seega igale tuuliku mudelile lähtuvalt tuuliku enda parameetritest ja pinnase omadustest. Vundamentide tehnilisi lahendusi on käsitletud ptk 2.4.2. Olenevalt tuulikute vundamendi konstruktsiooni valikust võivad vaivundamendid ulatuda pehme pinnase korral kuni 30 m sügavuseni. Arvestades puurkaevude sügavusi ja paiknemist potentsiaalselt sobilike alade suhtes on ebatõenäoline olulise negatiivse mõju avaldamine neile. Tuuliku rajamiseks ei ole vajalik põhjavee püsiv alandamine. Vundament ei mõjuta oluliselt põhjavee liikumist või kvaliteeti. Vundamentide ehitamisel tuleb järgida veeseaduse nõudeid, mille alusel on erinevate põhjaveekihtide segunemise tekitamine keelatud. Põhjaveekihtide segunemist tuleb vältida ehituslike võtetega.
Tuulikutega seotud peamiseks ohuallikaks põhja- ja pinnaveele on tuuliku gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l tuuliku kohta), mis gondli purunemisel või ebaõige õlivahetusprotseduuri korral võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Tuulikute tehnoloogia on arendatud selliseks, et õlivahetus toimuks harva. Samuti on tänapäeva tuulikute tehnilistes lahendustes arvestatud lekkeohu minimeerimisega. Õlivahetus toimub üldjuhul vastava tsisternauto abil. Vana õli pumbatakse voolikuid kasutades autosse ning uus õli pumbatakse asemele. Õlivahetus teostatakse spetsialiseeritud ettevõtete ja kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Õnnetuste tekkimise korral on peamine abinõu päästeteenistuse kiire reageerimine ja oskus olukord lahendada (õlireostuse likvideerimine). Kaasaegsed tuulikud on pideva digitaalse kontrolli all, mis tagab operatiivse info tuuliku seisundist ja seega vähendab õnnetuste riski.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
176
Põhjavee võimalik reostus, seoses avariiga tuulikute ehitamisel või käitamisel, võib olulise mõjuga olla eeskätt juhul kui see ohustab joogivee kvaliteedi. Olemasolevad salv- ja puurkaevud paiknevad valdavalt asustatud aladel. Kuivõrd käesoleva eriplaneeringu lähteülesandes on määratud, et tuulikuid ei rajata üldjuhul elamualadele lähemale kui 1 km, siis jäävad ka enamik piirkonna salv- ja puurkaevud tuulepargi võimalikust alast kaugemale kui 1 km. Eestis otsesed soovitused tuuleparkide kavandamisel kaevude lähedusse puuduvad. Iirimaa vastav juhendmaterjal 142 soovitab tuulepargid kavandada 250 m kaugusele joogiveehaardena kasutatavatest kaevudest ja vähemalt 50 m kaugusele teistest kaevudest. Tabel 28-s on esitatud potentsiaalselt sobilikele aladele lähemal kui 1 km paiknevaid puurkaevud. Esineb kolm teadaolevat puurkaevu, mis jäävad lähemale kui 250 m potentsiaalselt sobilikust alast. Kaevud jäävad potentsiaalselt sobilikele aladele TU3, TU5 ja TU10. Juhul kui kaevud soovitakse säilitada ja neid soovitakse kasutada joogiveehaardena või nad on vajalikud piirkonna hüdrogeoloogiliste uuringute tegemiseks, siis ettevaatusprintsiibist lähtuvalt tuleks nende puhul tagada 250 m puhverala. Alternatiiviks on puurkaev nõuetekohaselt likvideerida (eeskätt juhul kui see ei ole enam kasutusel).
Tabel 28. Potentsiaalselt sobilikele aladele lähemal kui 1 km paiknevad puurkaevud. (Puurkaevude andmed – EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur seisuga 15.08.2023. a ning Veka EELIS143 seisuga 11.10.2023. a.)
Puurkaevu kood
Puurkaevuga seotud põhjaveekogum
Puurkaevu veekihi lasuvus- sügavus, m
Kaugus potentsiaalselt sobilikust alast, m
Lisainfo
PRK0010439 Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee- kogum Ida-Eesti vesikonnas
27 928 (TU2) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0053868 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
10–25 641 (TU3) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0010398 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
17 910 (TU3) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0014383 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
30,7–71,5 936 (TU3) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0058920 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
0–40 972 (TU3) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0015374 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
25 0 (alal TU3)
Töötav puurkaev olmevee saamiseks. Hooldusalaga 10 m.
PRK0053369 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
12–25 971 (TU4) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
142 Northern Ireland Environmental Agency. 2015. Wind farms and groundwater impacts. A guide to EIA and Planning considerations. Version 1.1/April 2015. 143 https://veka.eelis.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=757660072
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
177
Puurkaevu kood
Puurkaevuga seotud põhjaveekogum
Puurkaevu veekihi lasuvus- sügavus, m
Kaugus potentsiaalselt sobilikust alast, m
Lisainfo
PRK0010134 Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee- kogum Ida-Eesti vesikonnas
50 0 (alal TU5) Töötav hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev
PRK0067682 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
14–25 991 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0014637 Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee- kogum Ida-Eesti vesikonnas
21 977 (TU5); 985 (TU9)
Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0010039 Siluri-Ordoviitsiumi põhjavee- kogum Ida-Eesti vesikonnas
50 959 (TU5) Töötav hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev
PRK0069491 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
10–30 794 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0010034 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonna
60 925 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0052500 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
12–21 995 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0022785 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
20 995 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0010421 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
21 999 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0010026 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
100 991 (TU5) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0011771 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
51 651 (TU7) Töötav hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev
PRK0026164 Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum
25 996 (TU7) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0014211 Veka EELIS andmebaasis märkimata.
6–20 588 (TU9) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0008296 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
50 205 (TU10) Töötav hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev
PRK0008364 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
50 915 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
178
Puurkaevu kood
Puurkaevuga seotud põhjaveekogum
Puurkaevu veekihi lasuvus- sügavus, m
Kaugus potentsiaalselt sobilikust alast, m
Lisainfo
PRK0062458 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
14–21 995 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0059229 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
5,05–30 533 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0024344 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
36 994 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0024349 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
36 987 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0024350 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
36 996 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0014627 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
26 956 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0054035 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
18–31 999 (TU10) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0007512 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
90 838 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0006466 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
60 973 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0064951 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
16–36 985 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0024339 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
36 995 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0014389 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
7–23 999 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0062465 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
15–30 988 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0014055 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
5,5–31 860 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0015501 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
30 990 (TU11) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
179
Puurkaevu kood
Puurkaevuga seotud põhjaveekogum
Puurkaevu veekihi lasuvus- sügavus, m
Kaugus potentsiaalselt sobilikust alast, m
Lisainfo
PRK0013410 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
6–40 545 (TU13) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0008261 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
45 751 (TU13) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
PRK0015207 Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas
24 991 (TU13) Töötav puurkaev olmevee saamiseks.
4.1.9.6 Pinna- ja põhjavee reostusrisk
Peamiseks reostusohu riskiallikaks on tuuliku gondlis asuva käigukasti poolt kasutatav õli (kokku kuni 500 l), mis gondli purunemisel võib sattuda pinnasesse ja halvimal juhul pinna- või põhjavette. Kõikide potentsiaalselt sobilike alade puhul on kas täielikult või osaliselt tegemist nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Potentsiaalselt sobilikud alad TU3, TU4, TU5, TU10, TU11 ja TU13 paiknevad osaliselt kaitsmata- ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel. Lõunapoolse eriplaneeringuala puhul on kasutatud osaliselt põhjavee kaitstuse kaarti mõõtkavas 1:400 000 (tegu ei ole just väga täpse kaardiga, mistõttu tasub suhtuda sellesse pigem kriitilise pilguga). Õhukesema pinnakattega aladel on põhjavesi piirkonnas pindmise reostuse eest nõrgalt kaitstud.
Õnnetus oma olemuselt sarnaneb näiteks kütuseveoki avariiga maanteel ning peamine abinõu on päästeteenistuse ja tuuliku hooldemeeskonna kiire reageerimine ja oskus olukorda lahendada. Õnnetuse vältimiseks tuleb tuulepargi valdajal tagada tuulikute korrasoleku pidev monitooring ning hoolduste toimimine vastavalt konkreetselt paigaldatavate tuulikute tehnilistele tingimustele.
Potentsiaalselt sobiliku ala TU10 loode osasse jääb allikas VEE4210400 (Joonis 55) ja potentsiaalselt sobiliku ala TU5 lõuna osasse allikas VEE4400504 (Joonis 54). Allikad on ühenduse tõttu põhjaveega tundlikud alad. Nende läheduses toimuv ehitustegevus võib mõjutada ebasoodsalt nii allikat ennast kui põhjavett. Seega tuleb vältida põhjaveetasemete muutmist ja reostusriski allikate lähialal. Tuulikute vundamendid peavad jääma vähemalt 250 m kaugusele allikatest riskide minimeerimiseks.
4.1.9.7 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Tuuleparkide edasisel kavandamisele ei tohi mõjutada veekogude hüdroloogilist režiimi ja kvaliteediseisundit.
Pinnaveekogudele olulise ebasoodsa mõju vältimiseks tuleb järgida veekogude ehituskeeluvööndite ulatust ning arvata asukohavaliku aladest välja veekogude ehituskeeluvööndi ulatuses alad, mis jäävad potentsiaalselt sobilike alade äärealadele. Arvestades potentsiaalselt sobilike alade ulatust, siis ehituskeeluvööndite vähendamised ja vooluveekogude (v.a maaparanduskraavid) ümbersuunamine tuulepargi rajamiseks ei ole põhjendatud. Arvata asukoha valikust välja potentsiaalselt sobilik ala TU12, millele ehituskeeluvööndit arvestades ei ole võimalik kaasaegse suure tuuliku paigutamine.
Arvestades, et Järva valda on võimalik rajada arvestataval hulgal tuuleparke, siis ehituskeeluvööndite vähendamist tuulikute rajamiseks ei ole asjakohane kaaluda.
Ehitustööde käigus, eeskätt veekogude ületamisel ning ehituskeeluvööndis teostatavate tööde puhul tuleb vältida veekogude kallaste kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
180
Kui tuulepargialadel kavandatakse täiendavaid kuivenduskraave või olemasolevate kuivenduskraavide olulist rekonstrueerimist ning ehitusaegset vee ärajuhtimist, siis tuleb kraavidele enne eesvoolu või looduslikesse veekogudesse juhtimist näha ette voolurahustid (settetiigid või puhastuslodud), et vähendada heljumi sissekannet.
Ehitustegevusega ei tohi kahjustada olemasolevate maaparandussüsteemide (drenaaži) toimimist. Kui drenaaži mõjutamine on vältimatu, siis tuleb maaparandussüsteemi edasiseks toimimiseks drenaaž vajadusel rekonstrueerida.
Võimaluse korral tuleks eelistada tuulikute paigutamisel alasid, kus on ehitusgeoloogiliselt sobivamad tingimused, mis vähendavad kuivendamise ja pinnasetööde vajadust.
Aladele jäävad puurkaevud välistada 250 m puhvriga või kui puurkaev on kasutusest väljas, siis näha ette selle nõuetekohane likvideerimine. Samuti välistada looduslike allikate ümber 250 m ulatuses tuulikute rajamine minimeerimaks võimalikku mõju allikate veerežiimile ja reostusriski.
4.1.10 Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale
4.1.10.1 Hindamise metoodika
Mõju pinnasele hinnati eeskätt pinnase viljakuse vaatest. Hinnati eriplaneeringu aladel kaardistatud potentsiaalselt sobilike alade kattuvust haritava maaga ja väärtusliku põllumajandusmaaga. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad põllumajanduslikult olulised alad, mille säilitamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju väärtuslikule põllumajandusmaale.
4.1.10.2 Mõju pinnasele
Tuuleparkide rajamisel kaasneb mõju pinnasele eeskätt seoses pinnase eemaldamisega. Tuulepargi rajamisega kaasneb pinnase eemaldamine ehitusalustelt aladelt. Otseseid pinnasetöid (mulla ja pinnase eemaldamist ning täitematerjalidega asendamist) on oodata ehitusalade ulatuses. Mida suurem on rajatavate tuulikute arv, seda suurem on eemaldatava pinnase kogus. Mõju pinnasele on lokaalne ja selle ulatus piirneb otseste ehitusaladega. Mõju pinnasele võib seega pidada mitteoluliseks. Eeskätt juhul kui rakendatakse tavapäraseid ehitustegevusele kohalduvaid keskkonnameetmeid (esitatud ptk 4.1.10.4.)
4.1.10.3 Mõju väärtuslikule põllumajandusmaale
Tuginedes ETAK andmetele (seisuga 28.08.2023), siis on haritava maa kõlvikute kattuvus potentsiaalselt sobilike aladega esitatud Tabel 3-s. Kõige suurema osakaalu moodustavad haritava maa kõlvikud potentsiaalselt sobilikul alal TU8 (27%) ning haritava maa kõlvikuid ei paikne üldse potentsiaalselt sobilikel aladel TU7 ja TU12. Seega võib enamus potentsiaalselt sobilikel aladel esineda ka väärtuslikke põllumajandusmaid.
Järvamaa maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on väärtusliku põllumajandusmaa haritava maa või püsirohumaa või mõlema maa kõlvikust koosnev, samuti püsikultuuride kasvatamiseks olev maa-ala (üheskoos põllumajandusmaa), mille boniteet on võrdne või suurem Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmisest boniteedist. Järva maakonnas on väärtuslikud põllumajandusmaad, mille boniteet on vähemalt Eesti keskmine ehk vähemalt 40 hindepunkti. Järvamaa maakonnaplaneeringus määratakse väärtuslike põllumajandusmaade säilimist tagavad meetmed, kuid mitte nende paiknemine. Maakonnaplaneeringus on väärtuslike põllumajandusmaade kaardikiht informatiivne. Järva maakonnaplaneering seab tingimuse, et vältida tuleb tuulikute ja päikesepaneeli parkide rajamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Tingimust on võimalik üldplaneeringuga täpsustada, kuid käesoleva KSH aruande koostamise ajaks täpsustus jõustunud ei ole.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
181
Järva valla üldplaneeringu vastuvõetud lahenduses on väärtusliku põllumajandusmaa paiknemist täpsustanud järgnevalt: Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud põllumassiivid suurusega üle 2 ha, mis jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusele, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne või suurem kui 41 hindepunkti (Eesti keskmine kaalutud boniteet) ning mis ei jää planeeringuga määratud tiheasustusega alale. Kasutustingimusi on täpsustatud järgnevalt: Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb võimalusel hoida põllumajanduslikus kasutuses. Põhjendatud juhul võib väärtuslikule põllumajandusmaale ehitada uue ehitise või laiendada olemasolevat, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
• ehitise ehitamine või laiendamine muule maale on oluliselt ebaotstarbekam;
• ehitis ehitatakse võimalikult lähedale väärtusliku põllumajandusmaaga piirnevale teele või ühte kompleksi olemasoleva ehitisega;
• ehitis ehitatakse väärtusliku põllumajandusmaa massiivi servaalale või põllusopile, et säiliks põllumajandusmaa massiiv ja selle terviklikkus;
• ehitis ei halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist.
Potentsiaalselt sobilike alade kattuvus Järva üldplaneeringu vastuvõetud versiooni kohaste väärtuslike põllumajandusmaadega on esitatud Joonis 62-l ja Joonis 63-l.
Joonis 62. Lõunapoolsele eriplaneeringu alale jäävate potentsiaalselt sobilike alade kattumine Järva üldplaneeringu vastuvõetud versioonis esitatud väärtuslike põllumajandusmaadega.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
182
Joonis 63. Põhjapoolsele eriplaneeringu alale jäävate potentsiaalselt sobilike alade kattumine Järva üldplaneeringu vastuvõetud versioonis esitatud väärtuslike põllumajandusmaadega.
Eriplaneeringu koostamisel väljatöötatud põhimõtteliste tuulikute asukohtade korral kattuvad TU1 ala puhul 2-3 tuuliku positsiooni väärtusliku põllumajandusmaa asukohaga. Tuulikute asukohad on püütud paigutada põllumassiivi võimalikult vähe killustavana ja pole põhjust eeldada, et edasine maaharimine poleks võimalik ning mõju võib pidada väheoluliseks
TU3 (TU3.3.) osas esineb kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga ühe tuulikupositsiooni ja tee osas. Sealjuures on tegu metsalagendikel paiknevate võrdlemisi väikeste (napilt üle 2 ha) endiste talukohtade ümbruste ja rohumaadega, mille väärtus toidutootmiseks on madal. Antud põllumassiivide osas oleks otstarbekas üldplaneeringu koostamisel kaaluda nende väljaarvamist väärtuslike põllumajandusmaade hulgast. Mõju võib pidada väheoluliseks.
TU8 osas esineb kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga kahe tuulikupositsiooni ja tee osas. Tuulikute asukohad on püütud paigutada põllumassiivi võimalikult vähe killustavana ja pole põhjust eeldada, et edasine maaharimine poleks võimalik ning mõju võib pidada väheoluliseks.
TU10 osas esineb kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga tee osas. Pole põhjust eeldada, et edasine maaharimine poleks võimalik ning mõju võib pidada väheoluliseks.
TU13 osas esineb kattuvus väärtusliku põllumajandusmaaga kolme tuulikupositsiooni ja tee osas. Tuulikute asukohad on püütud paigutada põllumassiivi võimalikult vähe killustavana ja pole põhjust eeldada, et edasine maaharimine poleks võimalik ning mõju võib pidada väheoluliseks.
4.1.10.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Võimalusel vältida tuulikute ja muude tuulepargiks vajalike ehitiste ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale. Kuna keskkonnakaitselisest vaatest võib siiski pidada eelistatuks tuulikute kavandamist põllumaale (metsa ja märgalade asemel), siis ei ole tuulikute kavandamine väärtuslikule põllumajandusmaale siiski välistatud. Väärtusliku põllumajandusmaa korral paigutada ehitised
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
183
massiivi serva-alale, et tagada massiivi tõhus kasutamine. Tuulepark ei tohi halvenda oluliselt väärtusliku põllumajandusmaa sihtotstarbelist kasutamist.
TU3.3. ala osas kaaluda Järva valla üldplaneeringu koostamisel tuulikute ja nende juurdepääsuteedega kattuvate väikeste metsaala sisse jäävate rohumaade väljaarvamist väärtuslikest põllumajandusmaadest.
Juhul kui eriplaneering kehtestatakse enne Järva valla üldplaneeringut tuleb arvestada, et tuuliku kavandamist väärtuslikule põllumajandusmaale võib pidada maakonnaplaneeringu muutmiseks/täpsustamiseks.
Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida tuleb sõidukitest ja masinatest ohtlike ainete lekkimist keskkonda.
Kooritav kasvupinnas tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Kõrge boniteediga muld laotada ümbritsevale säilivale põllumaale, mis tagab selle edasise põllumajandusliku kasutuse.
Pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada.
4.1.11 Võimalik mõju kliimale ja kliimakindlus
4.1.11.1 Hindamise metoodika
Kliimamõjude hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) kirjeldatud põhimõtetest ja suunistest. Sellest lähtuvalt käsitletakse kliimamõjusid kahes osas: 1) tegevuse mõju kliimale/kliimamuutustele; 2) tegevuse kliimakindlus. Hinnangute andmisel on arvestatud planeeringu täpsusastet ja sellest lähtuvalt iga tuulepargi detailset kliimamõjude hindamist läbi ei viida.
4.1.11.2 Mõju kliimamuutustele
Kliima soojenemine mõjutab nii inimese elukeskkonda kui ka looduskeskkonda. Juhul, kui üleilmse keskmise temperatuuri tõusu võrreldes tööstusajastu eelse temperatuuriga ei suudeta hoida alla 1,5°C, on sellel tugevalt negatiivsed tagajärjed nii inimese elutingimustele kui ka väga paljudele teistele liikidele ja kooslustele. Selleks, et pidurdada kliima soojenemist, on vaja koheselt vähendada inimtekkeliste kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamist144.
Kasvuhoonegaaside emissiooni peamiseks allikaks on fossiilsete kütuste tootmine, töötlemine ja põletamine ning energia tootmine. Tuuleparkide rajamine elektrienergia tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside vähendamiseks omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele.
Tuulikute tootmisel kasutatakse ressursse ning emiteeritakse kasvuhoonegaase. Tuulik kompenseerib enda tootmiseks, töötamiseks ja demonteerimiseseks kulutatud energia ja CO2 emissiooni 7–8 töökuuga. Näiteks Vestase V150-4,2 MW tuulikute puhul on tagasitootmise aeg madala tuule tingimustest 7,6 kuud. Tuulik toodab oma eluea jooksul tagasi 31 korda rohkem energiat kui ta ise terve oma elutsükli ajal vajab.
Tuulikute CO2 emissioon oleneb tuuliku suurusest (nt Vestas V150 4,2 MW tuuliku puhul u 7,3 g CO2/kWh145), mida suurema võimsusega on tuulik, seda väiksem on kasvuhoonegaaside heide
144 IPCC, 2021: Summary for Policymakers. In: Climate Change 2021: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Sixth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change. 145 https://www.vestas.com/en/products/4-mw-platform/V150-4-2-MW
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
184
ühe toodetud energiaühiku (kWh) kohta esineb146. Võrdluseks põlevkivist elektrienergia tootmisel tekib 1000 g CO2/kWh kohta ja Eesti elektrienergia tootmisel eraldus 2020. a 747 g CO2/kWh147. Seega on ka võrdlemisi väikese tuulepargi rajamisel oluline positiivne mõju Eesti kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisele ja seeläbi kliimamuutuste pidurdamisele.
Tuulikute süsiniku jalajälje hinnangus arvestatakse ka tuulikutes kasutatavat SF6, mis on tugev (1 SF6=23 500 CO2) kasvuhoonegaas. Tuulikus olevast SF6-st 0,1% lekib tuulikust aastas ning tuuliku eluea jooksul kokku 2% kasutatavast gaasist 148 . Gaasi leke omab olulist osa tuulikute süsiniku jalajäljest. Siiski ka seda arvestades jääb tuulikute süsiniku jalajälg tunduvalt väiksemaks kui fossiilsete kütustel töötavate elektrijaamade jalajälg.
Tuulepargi rajamisega potentsiaalselt sobilikele aladele kaasneb maakasutuses muutus, sh ka metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine. Metsamaa raadamine ja märgalade kuivendamine põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. Eesti tingimustes on süsinikuvaru ja süsiniku sidumise osa uuritud eelkõige lehtpuupuistutel. Arvestades, et Eestis on keskmiseks metsa hektaritagavaraks ca 200 m3/ha, on ühel hektaril nii maa-alusesse kui ka maapealsesse elusasse biomassi talletatud keskmisena 254 t CO2. Lisaks on metsamaal surnud puitu ca 20 m3/ha, millesse on talletatud ca 10 t CO2/ha. Arvestades eelkirjeldatut oleks keskmiseks metsa biomassi varutud CO2 koguseks 264 t/ha. Lisaks toimuvad muutused ka mulla heitest ja sidumisest tulenevalt, seoses pinnase eemaldamisega. Mineraalmuldadel võib süsiniku sidumise koefitsiendiks arvestada -0,63 t CO2/ha 149.
Arvestades tuulepargi CO2 õhkupaiskamist vähendavat toimet, siis ületab see üldjuhul metsamaa raadamisest tuleneva süsiniku sidumise vähendamise. Samas siiski kaasneb tuuleparkide rajamisega maakasutuse sektori süsiniku sidumise eesmärkide kahjustamine.
Riiklikus plaanis käib alles maakasutuse muutusest tuleneva süsiniku sidumise kompenseerimise meetmete kokkuleppimine. Põhimõtteliselt sobivateks kompensatsioonimeetmeteks saaks lugeda järgmisi meetmeid:
- looduslike soode taastamine. Üldiselt prognoositakse, et taastatud märgalad (endised turbatootmisalad, jääksood) muutuvad süsiniku sidujaks 10 kuni 50 aastat pärast veetaseme tõstmist ja ala taastamist150;
- metsastamine. Metsa süsihappegaasi üldistatud sidumisvõime hektari kohta on 12 t CO2ekv aastas 151 . Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüsist nähtub, et kasvuhoonegaaside heite vähendamisel on väga tõhusaks loetud kõrghaljastust ning täiendavat metsastamist, mis tähendab ka raadamise ja raiemahtude vähendamist.
146 Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417- 3422. 147 European Environmental Agency. 2022. Greenhouse gas emission intensity of electricity generation by country. 148 Vestas. 2023. Life Cycle Assessment of Electricity Production from an onshore EnVentus V162-6.2 MW Wind Plant. 149 Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool. 2021. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050 150 Waddington, J. M., Strack, M., and Greenwood, M. J. 2010. Toward restoring the net carbon sink function of degraded peatlands: Short-term response in CO2 exchange to ecosystem-scale restoration. Journal of Geophysical Research, 115; Yli-Petäys, M., Laine, J., Vasander, H., and Tuittila, E.-S. 2007. Carbon gas exchange of a re-vegetated cut-away peatland five decades after abandonment. Boreal Environtal Research, 12, 177-190 151 Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs. SEI Tallinna 2019
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
185
Järvamaa kliima- ja energiakava eelnõu alusel152 on piirkonna üheks eesmärgiks, et Järvamaa liigub süsinikuneutraalse maakonna suunas aastaks 2050, kus on vähenenud kasvuhoonegaaside heide ja suurenenud süsiniku sidumine. Valdkondlikeks eesmärkideks on energiasõltumatuse, -turvalisuse, - varustuskindluse tõstmine ja taastuvenergia ressursside kasutatavuse suurendamine ning energia tarbimise vähendamine ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises. Energeetika valdkonna üheks indikaatoriks on taastuvenergia võimsuse 22 321 MWh/a suurendamine aastaks 2030 20%. Tegu on väga tagasihoidliku eesmärgiga, mille seos süsinikneutraalsuse saavutamisega on vähene. Piirkondlike eesmärkide seadmisel tuleks olla ambitsioonikam, et eesmärgid võimaldaks ka kõrgemal tasemel Eestile seatud eesmärkide täitmist.
4.1.11.3 Kliimakindlus
Tuuleenergia ressursile ja selle kasutamisele on maismaa tuuleparkide puhul otsene mõju järgmistel teguritel:154
− aasta keskmine tuulekiirus;
− ekstreemsed ilmastikutingimused (tormid, jäide ja äike);
− mikroklimaatilised tingimused (tuule turbulentsus).
Teistest taastuvenergiaallikatest enim võidab kliimamuutustest tuuleenergeetika, sest külmal poolaastal, kui energianõudlus on suurim, on tuule kiirus näidanud selget kasvutrendi153. Tuuleparkide rajamisel on oluline silmas pidada ka valdavate tuulesuundade võimalikku muutumist, et ebaõige paigutuse tõttu tuulikute omavahelisest varjutusest tulenevalt mitte kaotada potentsiaalselt saadavat energiat.
Seoses võimalike ekstreemsete tuulepuhangute tugevnemisega, võib sagedamini esineda tuuleparkide väljalülitumise oht, kuna tuulikud lülituvad ohutuse kaalutlusel tormituulte korral välja. Kõige levinumate kommertskasutusega tuulikute puhul on väljalülitumise tuulekiiruste vahemik 20–25 m/s. Kui tuulikute väljalülitumine on massiline, siis seab see ohtu energiasüsteemi stabiilsuse ning nõuab lisanduvaid kiireid kompenseerimisvõimsusi. Lisaks ekstreemsete tuulekiiruste sagenemise mõjule ja kaitsemehhanismidele mõjub ka sademete hulga suurenemine, mis võib takistada hooldusmeeskondade juurdepääsu maismaal paiknevate tuulikute asukohta. See eeldab juurdepääsuteede tugevdamist. 154 Tuulikute vastupidavuse tõstmisega sagenevate ekstreemsete ilmastikuolude tingimustes, tegelevad tuulikute tootjad. Tuulepargi teede, trasside ja vundamendilahenduste kliimakindlus tuleb lahendada ehitusliku projekteerimise käigus.
Kliimamuutustest tulenevate ekstreemsete ilmastikutingimuste sagenemine võib tõsta Eesti puhul jäite esinemise sagedust. Tuulikute jäätumise ohtu on võimalik minimeerida ning selleks on välja töötatud erinevad tehnoloogilised lahendused nagu näiteks jäätumisvastased süsteemid. Jäätumisvastaste süsteemide puhul on üldjuhul tegu lahendustega, kus tuuliku laba sees on võimalik tekitada kuuma õhu ringlus, et jää pärast selle tekkimist sulatada. Lisaks on võimalik varustada tänapäevased tuulikud anduritega, mis seiskavad tuulikud jää tekkimisel ning seejärel saavad hooldustehnikud tegeleda tiivikute jääst ohutu vabastamisega. Tuulikute valimisel tuleb arvestada Eestis esinevate kliimatingimustega ning kasutada sobilikke tehnilisi lahendusi.
152 https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia- ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf-0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53 153 Kallis, A., Kull, A. Roose, A., Järvet, A., Kriis, E., Abroi, E-L., Põdersalu, H., Laas, I., Võrno, I., Jaagus, J., Kriiska, K., Eerme, K., Lember, K., Rannik, K., Aidla, K., Kaar, K., Kaare, K., Sakkeus, L., Kaasik, M., Mandel, M., Viisimaa, M., Möls, M., Kabral, N., Roots, O., Talkop, R., Laasma, T., Kallaste, T., Anis, T., Räim, T., Adermann, V., & Suursaar, Ü. 2013. Eesti kuues kliimaaruanne. 154 Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia lõpparuanne – https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2017/12/enfra-a-uuringuaruanne-01-04-2016.pdf.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
186
Juhul kui tuulikutele ei paigaldata jäätumisvastast soojendussüsteemi, siis tuleb tuulikud paigutada tundlikest objektidest (elamud, maanteed) piisavalt kaugele. Jäätükkide paiskumise maksimaalne mõjuala on võimalik leida valemiga 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt)155. Tegu on lihtsustatud kaugusvalemiga, mida on kasutatud mitmetes juhendmaterjalides. Vajaduse korral on võimalik ohuala ja riski suurust arvutada täpsemalt, kuid seda on asjakohane teha kui esmase hinnangu kohasesse ohualasse jääb tundlikke objekte156. Antud juhul on esmane jäätükkide ohuala ulatus kuni 540 m. Tuulikud on kavandatud paigutada vähemalt 1 km kaugusele eluhoonetest. Seega ei ole antud juhul oodata jäätumisest tingitud olulise ohu esinemist elamualade suhtes. Samas läbib mitmeid tuulepargi alasid metsamajandamiseks kasutatav metsateid ja ka avalikult kasutatavaid teid. Teede suhtes esineb jäitepäevadel risk jäätükkide paiskumiseks.
Potentsiaalselt sobilikest aladest jääb TU1 Põltsamaa jõega seotud üleujutusohuga alale. Teiste alade puhul kattuvust potentsiaalsete üleujutusaladega ei esine157. Kõik tuulikupositsioonid on kavandatud väljaspoole üleujutusohuga ala.
Joonis 64. Üleujutusohuga alade paiknemine TU1 alal ja selle lähialal.
TU1 alale tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohu riski ning tuulepargi taristu kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid tagamaks tuulikutele ligipääsu ka üleujutusohu tingimustes ning teede püsivuseks.
155 Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005. 156 IEA Wind TCP. 2022. Technical Report International Recommendations for Ice Fall and Ice Throw Risk Assessments 157 Piirimäe, K., Raidla, M., Uuemaa, E., Peetersoo, A., Kiiker, K., Reitalu,T. 2021. Suurte üleujutustega siseveekogude nimistu ja kõrgveepiirid. Aruanne. Riigihange nr: 223733.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
187
4.1.11.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Maakasutuse muutusest tulenev süsiniku sidumise vähenemine kaasneks eeskätt juhul kui tuuleparke rajatakse turvasmuldadega aladele. Mõju vähendamiseks on efektiivseks meetmeks vältida tuuleparkide rajamist märgaladele. Samuti tuleb tuuleparkide edasisel projekteerimisel pöörata tähelepanu, et tuulepargi rajamisega ei kaasneks lähialadel paiknevate märgalade kuivendamist.
Metsa raadamisest tuleneva heite vähendamiseks paigutada võimalikult palju tuulikuid tuulepargialade avamaastikku jäävatele osadele. Kuna esinevad vastuolulised tingimused (vajalik on säilitada ka poollooduslikke kooslusi, väärtuslikke põllumajandusmaid ja märgalasid ning tagada nõuetekohased vahekaugused nii tuulikute endi vahel kui taristuobjektide suhtes), siis ei ole metsa raadamise vältimine alati võimalik. Metsa raadamist tuleb siiski püüda vältida kasutades elektriühendusteks õhuliinide asemel maakaableid ning võimalusel kasutada ära olemasolevate teede ja trasside koridore. Montaažiplatside kavandamisel eelistada lahendusi, mille korral raadatava ala pindala on väiksem.
Maakasutuse muutusega kaasnevate kasvuhoonegaaside heite kompenseerimise riikliku regulatsiooni rakendumisel tuleb seda järgida.
Käesolevas KSHs käsitletakse jäätükkide kandumise ohualana kaugust tuulikust 1,5×(torni kõrgus + rootori läbimõõt), mis on maksimaalne ohu esinemise ulatus. Kuna ohuala on leitud üldistatult, siis ohuala ulatust võib tuulepargi omanik vähendada täpsema riskihinnangu alusel. Jäätumisohust tingitud riskide vähendamiseks on soovitatav kasutada tuulikutel, mille ohualasse jäävad teed või hooned, jäätumisvastast süsteemi. Kui seda ei tehta, siis tuleb tuulepargile koostada jäätumise korral tegutsemise juhised ning tagada nende järgimine. Jäätumise ohu korral võib osutuda vajalikuks ohualale jäävate teede ajutine sulgemine ja märgistamine vastavate ohust hoiatavate siltidega.
TU1 alale tuulepargi edasisel projekteerimisel tuleb arvestada üleujutusohu riski ning tuulepargi taristu kavandamisel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid tagamaks tuulikutele ligipääsu ka üleujutusohu tingimustes ning teede püsivuseks.
4.2 Võimalik mõju kultuuripärandile
4.2.1 Hindamise metoodika
Mõju kultuuriväärtustele hinnati kultuuripärandi infot hõlmavate andmekogude (Kultuurimälestiste register, EELIS pärandkultuuriobjektide andmebaas, Muinsuskaitseameti koostatud arheoloogiatundlike alade andmed) alusel. Hindamise eesmärk oli selgitada potentsiaalselt sobilikel aladel teadaolevad kultuuripärandi kaitse vaatest olulised alad, mille säilitamisel on võimalik vältida olulist ebasoodsat mõju kultuuripärandile.
4.2.2 Kultuuriväärtuste paiknemine ja mõjud
Potentsiaalselt sobilikel aladel puuduvad kultuurimälestised, mistõttu neile otsese mõju avaldumine on ebatõenäoline. Kaudne mõju võib avalduda läbi vaadete muutmise. Visuaalset mõju on käsitletud ptk 4.5.4. Arvestatud on kultuurimälestiste paiknemisega.
Inventeeritud looduslikke pühapaikasid potentsiaalselt sobilikel aladel TU1–TU13 ei paikne. Seega mõju avaldumine neile on välistatud.
Järva valla üldplaneeringuga määratakse kohaliku tähtsusega kultuuripärandi üksikobjektid. Nende üksikobjektidega potentsiaalselt sobilikel aladel kattuvus puudub ja neile olulise mõju avaldamist ei ole oodata.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
188
Potentsiaalselt sobilikel aladel paikneb hulgaliselt pärandkultuuriobjekte 158 . Pärandkultuur on kultuuripärandi üks avaldumisvorme, mille all mõistetakse inimese loodud kultuuripärandi objekte maastikul. Pärandkultuuriobjektid ei ole kaitse all, kuid kuna nad on osa kultuuripärandist, siis on neid soovitatav säilitada ja võimalusel taastada. Potentsiaalselt sobilike alade kattumine pärandkultuuriobjektidega on esitatud Tabel 29-s ja Joonis 65, Joonis 66. Pärandkultuuriobjektide seisund (säilivus) ja sellest tulenev väärtus on potentsiaalselt sobilikele aladele jäävate objektide osas väga erinev. Tuuleparkide rajamisel võib oodata ebasoodsat mõju pärandkultuuriobjektidele kui ehitusalad kavandatakse nii, et objektid hävivad.
Muinsuskaitseameti poolt kaardistatud arheoloogiatundlikud alad kattuvad väga väikeses osas potentsiaalselt sobilike aladega TU3 ja TU11. Antud alasid on võimalik tuuleparkide rajamisel vältida ja mõju seega arheoloogiapärandile oodata ei ole.
Joonis 65. Eriplaneeringualale 1 jäävate potentsiaalselt sobilike alade kattuvus kultuuriväärtustega.
158 Eelis andmed seisuga 28.07.2023.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
189
Joonis 66. Eriplaneeringualale 2 jäävate potentsiaalselt sobilike alade kattuvus kultuuriväärtustega.
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
190
Tabel 29. Potentsiaalselt sobilikele aladele jäävad pärandkultuuriobjektid. EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur andmed seisuga 15.08. 2023. a.
Nimi Kood Tüüp Seisund Märkused
Potentsiaalselt sobilik ala TU1
Krassiluha talukoht 325:TAK:010 Põlised talukohad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
Lauda müürile hakkas kasvama kask. Nüüdseks on see oma juured jõudnud müürist läbi ajada maapinnani. Põlispuuna kasvab suur pärn.
Joosu talukoht 325:TAK:004 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Talu piirab põhjast huvitav kaarjas vallseljak. Talu ise on ehitatud risti asuva mäeseljaku sisse.
Pedaniku kõrvalmõis
255:MOA:025 Mõisa-arhitektuuri objektid
Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Pedaniku-Jõeküla maantee
325:MNT:001 Maanteed Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
Teed tänapäeval enam ei kasutata.
Potentsiaalselt sobilik ala TU2
Möldre talukoht 255:TAK:013 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Potentsiaalselt sobilik ala TU3
Lavi tamm 234:PUU:001 Põlispuud Objekt hästi või väga hästi säilinud. Metsalagendik
Naaritsa talitee 234:TAT:004 Talveteed Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
Potentsiaalselt sobilik ala TU4
Kuninga -Aru mänd 325:PUU:001 Põlispuud Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Puu murdus 1967. a tormis.
Potentsiaalselt sobilik ala TU5
Hiiekolga talukoht 288:TAK:012 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Tamm, kuusehekk, sirelid.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
191
Nimi Kood Tüüp Seisund Märkused
Tiigiaukude saar 325:KON:001 Vanad kohanimed Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.
Rahamäe talukoht 325:AST:001 Asundustalud Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Kaevukoht rajatud lähedalasuvale allikale.
Laane talukoht 325:AST:002 Asundustalud Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Küünisaare talukoht
325:AST:003 Asundustalud Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Soosalu talukoht 255:TAK:008 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Võllaste talukoht 255:TAK:009 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Enne auk (hauakoht)
325:HAU:001 Hauad Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.
Metsakuivenduse ja kraavi süvendamisega koht hävinud. Lähedal asunud metavahi koht ja metsavahi pojad käisid tihti Anne augus liivil.
Kablisaar (Karinusaar)
255:KON:001 Vanad kohanimed Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Saarel kasvab täielik ürgmets. Esindatud kõik laialehised lehtpuud.
Pärasima metsavahikoht
325:VKK:002 Vahtkondade kordonid Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Lähovere talukoht 325:TAK:002 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Allikamägede heinaliste onn
325:POP:001 Vabadiku (popsi)saunad,
Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Onni kasutasid heinalised heinaajal. Praeguseks on onnist säilinud ainult leekivi.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
192
Nimi Kood Tüüp Seisund Märkused
soldatikohad, platsikohad
Allikamägede allikas
325:ALL:003 Hiie- ja raviallikad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
1982. a metsakuivendusega kaevati kraav otse üle allika. Allika vett kasutasid heinalised toidu valmistamiseks ja hobuste jootmiseks.
Turbavõtuala 325:TVK:001 Turbavõtukohad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Raba oli jagatud talude vahel paljudeks pisikesteks lappideks.
Palktee 325:PAT:001 Pakkteed Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Potentsiaalselt sobilik ala TU8
Saare talukoht 255:TAK:011 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Kiviaedadega ääristatud tee
234:MET:001 Põlised metsateed, jalgrajad, hobuseteed
Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Potentsiaalselt sobilik ala TU9
Metsavendade punker
314:MVP:001 Metsavendade punkrid
Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
3,5x6 m mõõtmetega järskude külgedega kandiline auk metsas. Augu sügavus ca 2 m. Asub kunagisest külateest 600 m eemal soos väikeses künkas. Tehtud värske lageraie.
Potentsiaalselt sobilik ala TU10
Kursi turbavõtukoht
786:TVK:002 Turbavõtukohad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Talvetee 786:TAT:001 Talveteed Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Talvetee läheb maaüksuste piiri mööda, mistõttu jääb teele 11 ristikivi.
Ristikivi 786:PIM:003 Ajaloolised piirimärgid Objekt hästi või väga hästi säilinud. Kivisse on raiutud maaüksuse piirinurga joonis ja aastaarv 1859.
Talvetee 786:TAT:002 Talveteed Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Talvetee läheb maaüksuste piiri mööda, mistõttu jääb teele 11 ristikivi.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
193
Nimi Kood Tüüp Seisund Märkused
Kuulsuse kuusik 134:ASM:001 Ajaloosündmuste, traditsioonidega seotud puistud
Objekt hästi või väga hästi säilinud.
Mälestuskivi lahingukohas
134:MAL:002 Mälestuskivid Objekt hästi või väga hästi säilinud.
Mõisaaseme pommiaugud
134:MMS:001 Sõjalised objektid I ja II Maailmasõjast, Vabadussõjast
Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
Mägede mets 134:KON:011 Vanad kohanimed Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud
Tõnu saun 134:POP:002
Vabadiku (popsi)saunad, soldatikohad, platsikohad
Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Kükita talukoht 134:TAK:074 Põlised talukohad Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Elumaja varemed on lükatud hunnikusse. Säilinud on mõned õuepuud.
Kükita jõgi ja Tammiku peakraav
134:KON:013 Vanad kohanimed Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.
Kolhoosi ajal kaevati kõige talupoolsema allika kohale tiik ja tiigist väljatõstetud pinnase alla jäid ka Kükita sauna (asus allika juures) varemed.
Uustalu Tagaaru heinamaa
134:PUM:001 Pärandkooslused, karjametsad, heinamaad
Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 50–90%.
Üle 100 aasta on igal aastal seda heinamaad niidetud. Küüni seinalaudadel on endise taluperemehe karjapoisiaegsed puidulõiked 1920. aastatest.
Potentsiaalselt sobilik ala TU11
Lubjahjude mets 134:KON:012 Vanad kohanimed Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.
Sepaallika-Eespere talukoht
134:TAK:059 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
194
Nimi Kood Tüüp Seisund Märkused
Sepaallika saun 134:POP:001
Vabadiku (popsi)saunad, soldatikohad, platsikohad
Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Nähtav on sauna vundament ja ahju koht. Kasvavad mõned sirelid ja õuepuud.
Sepaallika kultusekivi
134:KIV:007 Pärimustega kivid, ohvri- ja kultusekivid
Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba üheselt määrata tüüpi.
Oletatav kultusekivi. Kivi kõrgemas osas on üks siledapõhjaline 5 cm läbimõõduga lohk. Kivi kõrval põline tamm ü=3,40 m.
Sepaallika kivikalme
134:MUK:001 Muinasaegsed kalmekohad, kääbastikud
Objekt hästi või väga hästi säilinud.
Oletatav kivikalme. Korrapärane ristküliku kujuline kivikuhjatis (6,2x4,3 m ja u 1 m kõrge). Äärtes u 30–50 cm läbimõõduga raudkivid, keskel 10–15 cm läbimõõduga kivid.
Prümli küla 134:KON:005 Vanad kohanimed Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud.
Prümli-Tagapere talukoht
134:TAK:064 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Lisaks õuepuudele on talumaja koha ja metsa vahel ligemale hektari suurune ala, kus kasvab kakskümmend vana tamme. Suurima ümbermõõt on 2,59 m. See tammik väärib kaitset.
Prümli külatänav 134:KAT:002 Külatänavad, karjatanumad
Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
Külatänav on säilinud Prümli Eespere ja Tagapere vahelisel osal. Valdavalt on mõlemal pool teed kiviaed, mille servas kasvavad suured puud. Suured õuepuud on kummagi talu värava kohal. Ristumisel elektriliiniga on kiviaiad trassi ulatuse kokku lükatud.
Metsavahe talukoht
134:TAK:065 Põlised talukohad Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%.
Potentsiaalselt sobilik ala TU13
Pätsiniidu raba turbavõtukoht
134:TVK:004 Turbavõtukohad Objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20–50%.
Järva valla eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
195
Alade puhul, mille puhul on eriplaneeringu koostamisel väljatöötatud põhimõttelised tuulikute asukohad ei ole üksi tuulikupositsioon kavandatud hästi või väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektide asukohtadesse. Seega ei ole oodata, et kahjustataks kavandatava tegevusega oluliselt pärandkultuuri väärtusi.
4.2.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Hästi ja väga hästi säilinud pärandkultuuriobjektid säilimine tuleb tuuleparkide edasisel kavandamisel säilitada. Soovitatav on pärandkultuuriobjektide korrastamine, tähistamine ja avaliku juurdepääsu tagamine.
4.3 Taristust ja maakasutusest tulenevad kitsendused
4.3.1 Teed ja liiklusohutus
Tuulikute ehituse ning hilisema hoolduse jaoks on vajalikud suure kandevõimega ning pidevalt ligipääsu tagavad juurdepääsuteed tuulikuteni. Olemasolevate teede kasutamisel korrastatakse need enne tööde tegemist ning samuti hiljem pärast tööde lõppemist. Teede kasutust tuuleparkides senise praktika alusel piiratud ei ole, seega jäävad rajatavad teed ka kohalikku kasutusse (võimalikud on tuulepargi sisestel teedel ohutusnõuetest tulenevad piirangud vt 4.1.11.4). Küll aga tuleb arvestada, et tuulepargi ehitamise ajal võib esineda kohalike teede kasutamisega seonduvaid häiringuid, sest materjalide vedu, sh suurveosed tekitavad täiendavat liikluskoormust ja võimalikke liikluskorralduslikke muutusi. Ehitusaegsed mõjud kohalikule teedevõrgule ja heaolule on seega mõõdukalt negatiivsed. Mõju esineb kõigi potentsiaalselt sobilike alade puhul. Täpne mõju suurus sõltub ehitusaegsest liikluskorraldusest.
Suurimaks väljakutseks tuuleparkide rajamisel seoses teedega on tuulikute detailide kohaletoomine. Tuulikuid Eestis käesoleval ajal ei toodeta ja need tuuakse Eestisse valdavalt läbi selleks kohandatud Paldiski sadama. Seega on vajalik tuuliku detailid tuua eeldatavalt Paldiski sadamast asukohavaliku aladele. Teekonna pikkus on otseimat teed pidi u 150 km ja tegu on suurveostega. Transpordiameti avaldatud info kohaselt (Joonis 67) on olemasolevad eriveoteede koridorid põhjapoolse eriplaneeringuala puhul kuni teeni nr 5 Pärnu - Rakvere – Sõmeru. Lõunapoolse eriplaneeringuala puhul on lähimaks eriveoteedeks tee nr 2 Tallinn - Tartu - Võru – Luhamaa. Eriveoteedest kuni potentsiaalselt sobilike aladeni vajavad teed tõenäoliselt transpordiaegset ümberehitust, mis võib hõlmata kurvide sirgendamist ja teede laiendamist.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
196
Joonis 67. Eriveoteede koridoride paiknemine.
Transpordiamet on erinevates planeeringumenetlustes esitanud seisukoha, mille kohaselt tuleb elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5×(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+0,5D). Kauguse nõue tuleneb eeldatavalt eeskätt riskist jäite korral tuulikute labadel jäätükkide viske riski tõttu (vt ptk 4.1.11). Alates 17.11.2023 määrab tuuliku kaugust teest kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast määratakse valemiga L = (H + 0,5D), kus:
1) L on tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites;
2) H on tuuliku masti kõrgus meetrites;
3) D on tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites.
Kauguspiirangu põhjuseks on eeldatavalt eeskätt Eesti kliimas esineda võiv tuulikute jäätumise risk, kuid kaugus aitab vähendada ka tuulikute varjutuse esinemist teede suhtes ning võimalike avariiolukordade esinemise korral tagada teede ohutust. Jäätumise riski ja selle vältimisi meetmeid on käsitletud ptk 4.1.11. Määrus 71 annab põhimõtteliselt võimaluse kaugust avalikest teedest vähendada kui ollakse veendunud lahenduse ohutuses.
4.3.1.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Lähtuvalt valitud tuuliku tehnilistest nõuetest tuleb koostada täpsem analüüs võimalike juurdepääsuteede osas tuulepargi tööprojekti koostamisel. Sealjuures tuleb teha koostööd teede omanikega, sh Transpordiametiga. Vajadusel tuleb teostada vajalikud ristmike ümberehitused, teede laiendused ning rakendada liikluskorralduslikke meetmeid tuulikute ohutuks kohaletoomiseks.
Juhul kui soovitakse tuulikut rajada teele lähemale kui kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ettenähtud, siis tuleb ehitusprojekti koostamisel anda ka riskihinnang ning kavandada sobilikud meetmed riskide minimeerimiseks teede suhtes.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
197
4.3.2 Maavaravarud
Potentsiaalselt sobilikud alad kattuvad seisuga 13.10.2023. a järgmiste maavarade registris159 arvel olevate maardlatega ja keskkonnaministri 27.12.2016. a määrusega nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 87) esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;:
− Potentsiaalselt sobilik ala TU1 kattub Endla turbamaardla (registrikaart nr 219) kahe lahustükiga osaga, mis ühtlasi kuuluvad ka keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU3 kattub kahe maardla osadega – Retla turbamaardla (registrikaart nr 76) ja Porissaare turbamaardla (registrikaart nr 347). Mõlema maardla potentsiaalselt sobiliku alaga TU3 kattuvad osad kuuluvad mh keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU4 kattub kahe maardla osadega – Epa-Vassaare turbamaardla (registrikaart nr 93) ja Tori-Rikassaare turbamaardla (registrikaart nr 578). Epa-Vassaare turbamaardla 322,06 ha suurune potentsiaalselt sobiliku alaga TU4 kattuv osa kuulub mh keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU5 kattub Silmsi (Müüsleri, Linnuraba) turbamaardla (registrikaart nr 592) üheksa lahustüki osaga, millest 640,52 ha suurune potentsiaalselt sobiliku alaga TU5 kattuv osa kuulub mh keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU6 kattub Silmsi (Müüsleri, Linnuraba) turbamaardla (registrikaart nr 592) ühe lahustüki osaga, millest 49,64 ha suurune potentsiaalselt sobiliku alaga TU6 kattuv osa kuulub mh keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU8 kattub Vitsjärve-Jalametsa turbamaardla (registrikaart nr 562) ühe lahustüki osaga;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU10 kattub Savalduma turbamaardla (registrikaart nr 414) kolme lahustüki osaga, millest 26,05 ha suurune potentsiaalselt sobiliku alaga TU10 kattuv osa kuulub mh keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirja;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU11 kattub 0,65 ha ulatuses keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobilike turbaalade nimekirjas oleva Rava kaevandamiseks sobiva turbaalaga;
− Potentsiaalselt sobilik ala TU13 kattub 66,22 ha ulatuses keskkonnaministri määruses nr 87 esitatud kaevandamiseks sobilike turbaalade nimekirjas oleva a Pätsiniidu (Kurisoo) kaevandamiseks sobiva turbaalaga.
Järva Vallavalitsus esitas oma 06.06.2023. a kirjaga nr 7-1/2023/16-15 Maa-ametile kooskõlastamiseks esmase kaardianalüüsi alusel potentsiaalsed tuuleenergia arendusalad. Maa-amet kooskõlastas esitatud aladele tuuleparkide rajamise oma 27.06.2023. a kirjaga nr 6-3/23/6247-4 järgmiselt:
− Kuivõrd Pätsiniidu (Kurisoo) ja Rava kasutatavad turbaalad ei ole maardlana arvel maavarade registris, ei ole Maa-ametil maavarade osas vastuväiteid nendele potentsiaalselt sobilikele aladele (TU13 ja TU11) tuuleparkide rajamise osas;
− Lisaks nõustus Maa-amet tuulepargi rajamisega asukohavaliku sobilikele aladele TU10, TU1, TU6, TU8, TU4, TU3 ja TU5. Need alad kattuvad turbamaardlatega ning osaliselt ka kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekirjas olevate aladega, kuid eelpool nimetatud aladel on turba varuplokkide paksus suhteliselt väike.
159 https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Maavarade-register-p83.html
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
198
Potentsiaalselt sobilik ala TU10 külgneb lõunaservas vahetult Liivaku kruusamaardla (registrikaart nr 0902) ja Liivaku kruusakarjääri mäeeraldisega (kaevandamisloa nr Jarm-029, loa omaja TM Energy OÜ, luba kehtib kuni 04.07.2034) ning kattub osaliselt Liivaku kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaaga.
Potentsiaalselt sobilik ala TU1 kattub väga vähesel määral taotletava Rava uuringuruumiga (uuringuala kood 1521, uuringu teostaja Inseneribüroo STEIGER OÜ; maavarad liiv, ehitusliiv, täiteliiv, kruus, ehituskruus, täitekruus).
Liiva- ja kruuskarjääride korral tuuleparkide olulist mõju kaevandamisele ega kaevandamise olulist mõju tuulepargile ei ole oodata. Mäeeraldised, teenindusmaad ja potentsiaalsed mäeeraldised (ehk siis uuringualad) on soovitatav tuuleparkide asukohavaliku aladest välja jätta, sest tegu ei ole maakasutusega, mis saaks üheaegselt toimuda.
Potentsiaalselt sobilik ala TU4 külgneb vahetult Laimetsa II uuringuruumi teenindusalaga (uuringuloa nr L.MU/515717, loa omaja Marina Minerals OÜ, kehtib kuni 03.05.2026, uuritavateks maavaradeks on ehitusdolokivi, ehituslubjakivi). Juhul kui kavandada tuulepark külgnema lubjakivikarjääriga, siis tuleb arvestada, et lubjakivikarjääris kaasneb puur-lõhketöödega laialipaiskuvaid kilde ja vibratsiooni. Sisuliselt on võimalik lõhketöid läbi viia ka hoonete/rajatiste kõrval, mille korral lõhketööde läbiviija eelnevalt arvutab asukoha jaoks sobivad lõhkelaengu suurused ja näeb vajadusel ette lisameetmeid (näiteks lõhatava pinna katmine kummimattidega, vältimaks laialipaiskuvate kildude poolt hoone/rajatise kahjustamist jms). Lõhketööde projektile esitatavad nõuded ja juhised ohutusarvutuste tegemiseks on toodud majandus- ja taristuministri 08.09.2017. a määruses nr 49160 „lõhkematerjali kasutamise ja hävitamise nõuded“. Lõhketööd tehakse alati lõhketööde teostaja poolt arvutatud ja lõhatava asukoha jaoks sobivate ning ohutute lõhkelaengutega.
Potentsiaalselt sobilik ala TU3 külgneb vahetult Porissaare turbatootmisala mäeeraldise teenindusmaaga (kaevandamisloa nr Jarm-039, loa omaja OÜ Laaniku, luba kehtib kuni 22.08.2046). TU3 ala puhul tuleb arvestada, et turba kaevandamisel tekib tolm, mis võib levida nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt. Soodustavate ilmastikutingimuste (väga tugev tuul, pikaajaline kuiv periood, madal õhuniiskus) koosesinemisel võib tolmu levik ulatuda ka väljapoole turbatootmisala. Turba kaevandamisel tõepoolest tekib turbatolm, mis võib kanduda erinevate turbatootmisalade keskkonnamõju hindamiste andmetel kuni 5 km kaugusele. Samas kõrged tolmu kontsentratsioonid tekivad turbavälja vahetus läheduses. Kõrgendatud turbatolmu kontsentratsioonide esinemisega tuleb arvestada tuulikumudelite valikul. Tuuliku valikul tuleb arvesse võtta, et turbaväljade mõjualasse jäävatel aladel võib esineda tavapärasest kõrgemat tolmu kontsentratsiooni õhus ja see võib mõjutada tuulikute töövõimet.
Võimalik vastastikune mõju on ka teistpidine. Turbaväljad on väga tuleohtlikud alad. Turba kaevandamisel jälgitakse rangeid tuleohutusnõudeid põlengute vältimiseks. Turbakarjääri lähialale tuulepargi kavandamisel tuleb seega samuti jälgida rangelt tuleohutusnõudeid, sh tuleb tagada piisav tuletõrjevee kättesaadavus maastikupõlengute kustutamiseks. Soovitada võiks tuulikute vaba 500 m puhverala säilitamist turbakarjääride ümber.
4.3.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Selleks et vältida konfliktse maakasutussoovi teket on asjakohane mäeeraldised ja nende teenindusmaad ning taotletavad ja aktiivsed maavarade uuringualad (va üldgeoloogiliste uurimistööde uuringualad) välistada tuuleparkide asukohavaliku aladena. Konfliktse maakasutushuvi tõttu ei ole võimalik tuulikuid rajada mäeeraldistele ega nende teenindusmaadele enne vastava maavaravaru ammendumist. Kuna aga eriplaneering on pigem lühiajalist arenguperspektiivi kavandav
160 https://www.riigiteataja.ee/akt/112092017004
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
199
planeeringuliik, siis ei ole asjakohane kavandada tuuleparke asukohtadesse, kus neid ei ole võimalik lähitulevikus rajada.
TU3 ala jääb Porissaare turbatootmisala ja Retla turbatootmisala potentsiaalsesse turbatolmu levikualasse. Alale tuulikute kavandamisel tuleb tuulikut tehnilisel valikul arvestada, et tegu on potentsiaalselt kõrge tolmukontsentratsiooniga piirkonnaga. Turbakarjääri lähialale tuulepargi kavandamisel tuleb jälgida rangelt tuleohutusnõudeid, sh tuleb tagada piisav tuletõrjevee kättesaadavus maastikupõlengute kustutamiseks. Soovitada võiks tuulikute vaba 500 m puhverala säilitamist turbakarjääri ümber võimalike tuleohutusriskide minimeerimiseks.
4.3.3 Muud kitsendused ja mõjud
4.3.3.1 Mõju riigikaitselistele objektidele
Potentsiaalselt sobilike alade määramisel lähtuti teadaolevast infost riigikaitseliste ehitiste ja nende piiranguvööndite paiknemise osas. Piiranguvööndite ulatusi on käsitletud kui tuuleparkide asukohaks välistatud alasid.
Potentsiaalselt sobilikud alad jäävad täies ulatuses Kaitseministeeriumi poolt avaldatud sektorisse, mis on Kesk-Eesti kompensatsiooniala alates 2025. a. Tuulepargi ehitusprojektid tuleb jätkuvalt kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Samas võib olemasoleva info alusel eeldada, et juhul kui tuulepark valmib peale vastavate riigikaitseliste kompensatsioonimeetmete rakendamist, siis ei ole tuulepargil negatiivset mõju riigikaitsele.
Eriplaneeringu koostamisel on ilmnenud, et Järva valla territooriumile jääb Kaitseväe raadioseadmete töövõimest tulenevaid piiranguid. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd Kaitseministeeriumiga ja tulenevalt koostööst on selgunud, et TU1, TU3, TU4 ja TU10 osas esineb alasid kuhu tuulikuid ei ole võimalik rajada. Antud alasid KSH aruandes ja planeeringus riigkaitselistel põhjustel ei kuvata, kuid planeeringus tagatakse, et nendesse tuulikute kavandamine oleks välistatud st neid alasid ei ole lubatav jätta asukoha eelvaliku alade hulka.
Kõik tuulikute ehitusloa taotlused tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga.
4.3.3.2 Mõju mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaalile
Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. Tuulikud võivad potentsiaalselt segada elektromagnetlaineid, mida kasutatakse telekommunikatsioonis, navigatsioonis, radarisüsteemides jms.
Häiringu esinemine ja olulisus sõltub:
− tuuliku paiknemisest saatja ja vastuvõtja suhtes;
− tuuliku labade omadustest;
− vastuvõtja omadustest;
− signaali sagedustest.
Häiringuid võivad põhjustada tuulikute torn, keerlevad labad ja generaator. Torn ja labad võivad tõkestada, peegeldada või murda elektromagnetlaineid. Tänapäevaste tuulikute labad on tehtud üldjuhul klaaskiust, millel on minimaalne mõju elektromagnetlainete kiirgusele. Samuti ei põhjusta tänapäevaste tuulikute generaatorid enam olulisi häiringuid. Häiringud võivad esineda seega juhtudel, kus tuulikud jäävad otseselt saatja ja vastuvõtja vahele ning probleem võib olla oluline, kui tuulik on vastuvõtjale lähedal. Antud juhul kavandatakse tuulikuid vastuvõtjatest (elamutest) vähemalt ca 1 km kaugusele.
Potentsiaalselt sobilike alade piirkonnas paikneb mitmeid sidemaste (Joonis 68 ja Joonis 69). Selleks, et hinnata tuulikute mõju sidemastide tööle on vajalik detailse lahenduse koostamisel koostöö tegemine sideettevõtetega.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
200
Joonis 68. Sidemastide paiknemine lõunapoolsel eriplaneeringualal paiknevate potentsiaalselt sobilike alade suhtes lähtudes ETAK andmestikust seisuga 11.10.2023. a.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
201
Joonis 69. Sidemastide paiknemine põhjapoolsel eriplaneeringualal paiknevate potentsiaalselt sobilike alade suhtes lähtudes ETAK andmestikust seisuga 11.10.2023. a.
Televisioonipildi mõjutus: Analoogtelevisiooni puhul oli elektromagnetlainete mõjutus TV signaalile üheks oluliseks mõjuks. Mõjutus seisnes peamiselt TV pildi moonutustes (näiteks pildi virvendus sünkroonis tuuliku labade pöörlemisega)161,162. Digitaalse ja SAT TV puhul on tuvastatud vähene mõju.
Mobiil- ja raadioside: Tuulikute puhul on tegemist suurte ehitistega ning sarnaselt suurte hoonetega võivad nad tekitada niinimetatud surnud tsoone mobiililevis. Seetõttu tuleks tuulikute paigutamisel arvestada ka suunda, kuhu tuulik mobiilside baasjaamast jääb, et kaotada ära võimalikud surnud tsoonid. Seega on võimalik vähene häiring piirkonna mobiilsides. Häiringu olulisuse selgitamiseks ja vajadusel leevendusmeetmete leidmiseks tuleb detailse lahenduse koostamisel teha koostööd mobiilsideoperaatoritega.
4.3.3.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Tuuleparkide edasisel kavandamisel tuleb teha koostööd Kaitseministeeriumi, Transpordiameti, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja Arenduskeskusega ning sidevõrkude operaatoritega selgitamaks tuulepargi rajamisega kaasneda võivaid võimalikke mõjusid radaritele ning sideteenustele.
TU1, TU3, TU4 ja TU10 aladel tuleb arvestada riigikaitselise raadioside toimimise piirangute esinemisega. Raadiosidest põhjustatud kitsendusega aladesse tuulikuid kavandada ei tohi.
161 Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York. 162Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
202
4.4 Jäätmeteke
Tuuleparkide ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.
Tuulepargi käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms. Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.
Tuulikute eluiga on 20–30 aastat. Peale seda võib toimuda tuulikute asendamine uutega või pargi likvideerimine. Mõlemal juhul tekivad tuulikute likvideerimisel jäätmed vundamendi ja tuuliku koostisosade metalli ja (klaas)plasti näol. Kaasaegseid tuulikuid on võrdlemisi lihtne demonteerida ja valdav osa nende koostise materjalist on taas- või korduvkasutatav (kaasaegsetel tuulikutel u 85% koostisest). Mõnevõrra keerukam on likvideerida ja taaskasutada betoonvundamente, kuid ka see on teostatav. Suurimat probleemi jäätmete osas põhjustab tuulikute tiivikute käitlemine. Samas on tegemist valdkonnaga, mille osas käib aktiivne uurimis- ja arendustegevus. 163 Üks juhtivatest tuulikutootjatest on käesolevaks ajaks ka teatanud probleemile majanduslikult tasuva lahenduse leidmisest 164 . Suurimad tuulikutootjad tegelevad ka aktiivselt 100% taaskasutatavate tuulikute arendamisega165.
Tuulepargi ehitus- ja käitamisetapis pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Tuulepargi eluea lõpul tekkivate jäätmete taaskasutamise võimalus selgub vastaval ajahetkel parima teadmise alusel. Tuulepargi likvideerimine saab toimuda lammutusprojekti alusel, kus käsitletakse ka jäätmete koguseid ja käitlust. Arvestades ringmajanduse pikaajalisi eesmärke, siis tuleb tuulepargi eluea lõpul tagada selle materjalide maksimaalne taaskasutus.
Uuema teemana jäätmetekke ja ka tuulikute planeerimise puhul on tõstatatud võimalikku käitamisaegset mikroplasti teket. Mikroplastiks saab nimetada kõiki vees mittelahustuvaid plastitükke, mis on mõõtmetelt väiksemad kui 5 mm166. Mikroplasti võimalikku teket ja keskkonda sattumist seostatakse tuulikute labadega, mis on valmistatud valdavalt klaasplastist ning välitingimustes töötades sademete ja tuule toimel kuluvad. Uuringuid antud valdkonnas (nagu mikroplasti tekke kohta üldiselt) on veel vähe, kuid senised uuringud lasevad eeldada, et tuulepargid ei ole olulised mikroplasti tekkeallikad. Antud valdkonna uuringud on senini leidnud, et tuulepargi piirkondades küll leidub mikroplasti, kuid selle koostis ei ole iseloomulik tuuliku labade materjalile. Samuti ei ole täheldatud, et tuuleparkide aladel oleks mikroplasti kontsentratsioon kõrgem kui ümbritsevatele aladel167. Samas on ilmne, et tuulikute töötamisel toimub teatav kulumine sademete ja tuule erosiooni toimel.
4.4.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
− Nii tuulepargi ehitusel, kasutusel kui likvideerimisel tuleb rakendada sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi ning kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjusta ülemäärast ohtu
163 Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176. 164 https://www.vestas.com/en/media/company-news/2023/vestas-unveils-circularity-solution-to-end-landfill- for-c3710818 165 Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21. 166 Frias, J.P.G.L., Nash, R. 2019. Microplastics: Finding a consensus on the definition, Marine Pollution Bulletin, Volume 138, Pages 145-147. 167 Teng. W., Xinqing, Z., Baojie, L., Yao, Y., Li, J., Hejiu, H., Yu, W., Chenglong, W. 2018. Microplastics in a wind farm area: A case study at the Rudong Offshore Wind Farm, Yellow Sea, China. Marine Pollution Bulletin. 128. 10.1016/j.marpolbul.2018.01.050.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
203
tervisele, varale ja keskkonnale. Tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, jäätmeliigile sobivasse ja jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele vastupidavasse kogumisvahendisse. Puistesse kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda või vajadusel maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist leostumise tulemusena saasteainete keskkonda sattumist ning laialikandumist tuulega.
− Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ladustamist tekkekohal ning tekkivad jäätmed esimesel võimalusel käitlemiseks üle anda loastatud jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat negatiivset mõju keskkonnale.
− Jäätmetekke vältimise ja jäätmehooldusmeetmete väljatöötamisel ning jäätmete käitlemisel tuleb juhinduda prioriteetide järjestuses jäätmehierarhiast. Jäätmed, millele on olemas kordus- ja taaskasutusvõimalused, tuleb suunata käitlusesse vastavalt. Jäätmete taaskasutusse suunamisel tuleb eelistada ringlussevõttu.
− Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest.
− Avariiliste olukordade esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle ning reostuse tekkimisel tagada selle asjakohane ja kiire likvideerimine.
− Tuulepargi eluea lõpul lasub tuulepargi omanikul kohustus tuulepargi rekonstrueerimiseks või lammutamiseks. Lammutuse korral tuleb see läbi viia lammutusprojekti kohaselt sh kõik lammutuse käigus tekkivad jäätmed tuleb nõuetekohaselt käidelda.
4.5 Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale
Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale saavad põhjustada potentsiaalselt tuulikud ehk selle hindamiseks on vaja teada tuulikute parameetreid ja asukohti. Potentsiaalselt sobilike alade esialgne valik on tehtud põhimõttel, et alad jääksid 1 km kaugusele eluhoonetest, kui eluhoone omanikuga ei ole lähemale kavandamise kokkulepet. Looduskeskkonnast, taristust, maakasutusest ja kultuuripärandist tulenevate aspektide tõttu on käesoleva KSH aruande ptk 4.1-4.3 esitatud potentsiaalselt sobilike alade kitsendamise ettepanekuid. Ettepanekute alusel on osade aladele edasisest tuulepargi kavandamisest loobutud ning osade alade puhul on alad oluliselt kitsenenud. Lähtudes teadaolevatest ebasoodsate mõjudega aladest on potentsiaalselt sobilikele aladele koostatud tuulikute potentsiaalse paiknemise lahendus. Alade TU1, TU3, TU6, TU7, TU8, TU10 ja TU13 puhul on tegu huvitatud isikutega koostöös valminud paigutusega. Alade TU5 ja TU11 puhul on tegu illustratiivse paigutusega (planeeringu määratakse alade maksimaalne tuulikute arv mitte asukohti). Järgnevalt on inimese tervisele, heaolule ja varale mõju hindamisel lähtutud nendest tuulikute paigutustest aladel.
4.5.1 Müra
Müra on ebameeldiv või häiriv või muul viisil inimese tervist ja heaolu kahjustav heli ning üks levinumaid ja olulisemaid elukeskkonna kvaliteeti halvendavatest teguritest. Müra mõjub tervisele ja heaolule mitmel moel – võib häirida või raskendada töötamist, infovahetust ja puhkamist, kahjustada püsivalt kõrva ja põhjustada kuulmisvõime halvenemist, põhjustada stressi või erinevaid funktsionaalseid häireid.
4.5.1.1 Hindamise metoodika
Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus 16.12.2016 nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
204
Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Uus planeeritav ala määruse nr 71 tähenduses on väljaspool tiheasustusala või kompaktse hoonestusega piirkonda kavandatav seni hoonestamata uus müratundlik ala.
Müra piirväärtus on suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid. Müra siht- ja piirväärtused erinevad alade juhtfunktsioonide põhiselt. Mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele.
Tuulikute käitamisaegse müra hindamisel lähtuti atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri määrusest nr 71. Tuulikute müra on liigituv tööstusmüraks. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Elamualade suhtes kehtib tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dB(A) ja öisel ajal 45 dB(A), sihtväärtus on päevasel ajal 50 dB(A) ja öisel ajal 40 dB(A).
Esineb teatav ebaselgus piir- ja sihtväärtuse nõuete rakendamise osas168. Kuna tuulikud töötavad ööpäevaringselt ning tuulikute müra võib pidada iseloomult häirivamaks kui mõnda muud tööstusmüra liiki, siis on tugevalt soovitatav tuuleparkide planeeringutes võtta eesmärgiks öise sihtväärtuse (40 dB(A)) tagamine. Ka Riigikohus on leidnud169, et vaatamata sellele, et AÕKS § 56 lg 2 p 2 kohaselt on müra sihtväärtus suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel, ei tähenda see, et muudel aladel oleks müra sihtväärtus kaalumisel asjakohatu. PlanS § 8 järgi tuleb planeerimismenetluses olemasolevaid keskkonnaväärtusi põhimõtteliselt säilitada. Ruumilisel planeerimisel ei tule lähtuda üksnes õigusnormidega seatud piiridest, vaid leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb järelikult püüda vältida ka allpool müra piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide ennetamiseks.
Arvestama peab, et müra normtasemed kehtivad päevase (kell 7–23) ja öise (kell 23–7) ajaperioodi keskmisena. Tuulikute müra arvutuslikul hindamisel eeldatakse aga konservatiivselt, et müra esineb kogu ajaperioodil ühetaoliselt maksimaalse tasemega.
Oluline on märkida, et müra puhul võib esineda vahe norme ületava mürataseme ja häirimist põhjustava mürataseme vahel. Müranormid on sätestatud selliselt, et oleks tagatud inimese tervist mitte kahjustav müratase. See aga ei tähenda, et müraallikat ei oleks kuulda. Häiringu puhul inimene kuuleb müraallikat ning see ei pruugi talle meeldida, kuid tegemist ei ole tervist kahjustava olukorraga. Heli häirivus sõltub suuresti inimese individuaalsest tajust. Tuuleparkide töötamisaegse müra häirivuse lävendina (häiringutasemena) on erinevate uuringute analüüsi tulemusena välja pakutud 35 dB170. Aga nagu juba öeldud, siis inimeste tundlikkus tuulikute müra häirivuse osas on erinev.
Tuulikute käitamisaegset müra hinnatakse uute planeeringute puhul arvutuslikult. Antud juhul kasutati selleks spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Arvutamisel kasutati rahvusvahelist standardit ISO 9613-2: “Acoustics – Abatement of sound propagation outdoors, Part 2: General method of calculation”, mis on Euroopa Liidu soovituslik tööstusmüra arvutusmeetod liikmesriikidele, kellel ei eksisteeri siseriiklikke arvutusmeetodeid (Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2002/49/EÜ, 25. juuni 2002, mis on seotud keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega). Nimetatud standard on tuuleparkide müra leviku hindamisel laialt kasutatav ka muu maailma praktikas.
Antud juhul modelleeriti müra levik ebasoodsates tingimustes – müralevi maksimaalselt soodustav pärituul igas suunas. Tuuliku tootjate tehniliste andmete alusel suureneb tuuliku müraemissioon tavaliselt kuni tuulekiiruseni 7–10 m/s171. Lisaks üle 8-10 m/s tuule korral hakkab looduslik tuulemüra
168 Õiguskantsleri kiri 21.04.2023 nr 7-4/230171/2302191. 169 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-20-2273/28 170 Schmidt, J., H., Klokker, M. 2014. Health effects related to wind turbine noise exposure: a systematic review. 171 Järeldus tehtud WindPro tuulegeneraatorite infot koondava andmebaasi põhjal.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
205
varjestama tuulikute müra172. WindPRO arvutusprogramm võimaldab müra levikut hinnata erinevatel tuulekiirustel, antud töös kasutati nö kõige halvimat tuulekiirust ehk mürakaardid esitati olukorras, mille korral müratasemed olid suurimad.
Müra modelleerimine teostati 2 m kõrgusele maapinnast (tavapärane retseptori „kõrva“ kõrgus, mida Eesti praktikas kasutatakse siseriiklike mürakaartide koostamisel173). Arvutusvõrgu täpsuseks määrati 10 m. Meteoroloogiline koefitsiendi väärtuseks määrati 1. Maapinna karedusteguriks määrati kogu alal 0,5174. Maapinna reljeef kanti mudelisse Maa-ameti kõrgusandmete alusel (5 m võrguga maapinna kõrgusmudel). Atmosfääri tingimustena kasutati WindPro standardseadistust (temperatuur 100C ja 70% õhuniiskus).
Modelleerimisel ei ole arvestatud otseselt müra levikut takistavate objektidega nagu kõrgemad puud ja metsaalad. Samuti ei määratud antud juhul olemasolevaid hooneid müralevikut takistavateks objektideks. Juhul kui tuulikute ja vaatleja vahele jäävad metsatukad või kõrvalhooned, siis on tegelikkuses avalduvad müratasemed madalamad kui arvutustes näidatud.
Reaalselt igapäevaselt avalduvad tuulikutest põhjustatavad müratasemed on seega modelleeringu tulemustest eeldatavalt madalamad. Arvestades aga teadusuuringutest tulenevaid järeldusi, et tuulikute müra on oma iseloomult häirivam kui nt liiklusmüra, ning asjaolu, et ISO 9613-2 ei ole otseselt mõeldud suurtel kaugustel müra hindamiseks 175 , siis on õigustatud tuuleparkide mürahinnangutes konservatiivse lähenemise kasutamine.
Planeeringus ei soovita fikseerida konkreetset tuuliku marki. Modelleerimise sisendina kasutati seega algselt teoreetilist suure müraemissiooniga (LwA=108 dB) tuulikut. Tuuliku müraemissioon sisaldab nii mehhaanilist kui aerodünaamilist komponenti. Juhul kui sellise müraemissiooniga tuuliku kasutamisel ei olnud tagatud tööstusmüra öine sihtväärtus lähimate eluhoonete puhul, siis vähendati kõrgendatud mürataset põhjustavate tuulikute müraemissiooni järk järgult 1 dB kaupa. WindPro andmebaasi alusel jäävad suuremate tootjate poolt garanteeritud müraemissioonid tuulikute uusimate mudelite puhul vahemikku 105–107 dB(A).
Teoreetilise suure müraemissiooniga (LwA=108 dB) tuuliku puhul on lähtuti järgnevatest WindPro poolt automaatselt genereeritud andmetest müra sagedusjaotuse osas:
Müra leviku kohta vormistati mürakaardid, kus esitati A-korrigeeritud ekvivalentse helirõhutaseme LpA,eq arvsuurused detsibellides 5 dB müravahemikes. Müra modelleeringus kasutati retseptoritena ETAK-andmestiku elu- või ühiskondliku hooneid, mis paiknevad maksimaalselt 1500 meetri kaugusel
172 http://www.minutemanwind.com/pdf/Understanding%20Wind%20Turbine%20Acoustic%20Noise.pdf 173 Mürakaardi arvutuskõrgus 2 m tuleneb keskkonnaministri 20.10.2016 määrusest nr 39 „Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord“. Riikides, kus on kehtestatud täpsem tuuleparkide mürahindamise juhend on kasutusel ka arvutuskõrgust 4 m. Kõrgemat arvutuskõrgust soovitatakse ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. Juhul kui arvutuskõrgust suurendada kahelt meetrilt neljale suureneb modelleeritud müratase retseptorite juures kuni 1 dB. 174 WindPro juhendi alusel soovitatud väärtus kui siseriiklikult ei ole esitatud täpsemaid nõudeid. Sama karedusteguri kasutamist soovitab ka Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control: 5. Propagation of Noise and Vibration. 175 ISO 9613-2 arvutusstandard on algselt mõeldud kuni 1 km kaugusele müraallikast leviva müra hindamiseks. Samas on standard laialdaselt kasutatav tuulikute müraleviku hindamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
206
tuuleala piirist. Arvesse võetud elamualasid on mudelis kokku 251. Retseptorite seadistusena kasutati nn punkti seadistust (point) ehk retseptoriks on eluhoone keskpunkt. Lisaks vaadeldi sihtväärtuse tagatust ka üldplaneeringuga II mürakategooria aladeks määratud aladel, mille puhul võeti eelduseks, et sihtväärtus tuleb tagada kogu vastava juhtotstarbega alal.
Müra leviku arvutusliku hindamise kontekstis ei oma olulist tähtsust tuuliku mõõtmed. Teoreetiliselt on oodata elamualadel kõrgemaid müratasemeid sama müraemissiooniga madalamate tuulikute puhul võrreldes kõrgematega. Madalamate tuulikute puhul on ka vahemaa müraallikateni väiksem, kuid tuuliku kõrguse erinevuse mõju müra levikule on vähene.
Tuulikute müratase on reeglina suurim tuulekiirusel 7–10 m/s. Selline tuulekiirus ei ole tavapäraselt terve öise ajavahemiku kestev. Sellest lähtuvalt erineb tunduvalt mõõtmistel saadud ajavahemiku keskmine müratase ja käesolevas hinnangus esitatud halvima võimaliku mürataseme prognoos. Käesolevas hinnangus on eeldatud, et tuulikute töötamine maksimaalse müratasemega esineb pidevalt.
Tuulepargi ehitusaegset müra on hinnatud eksperthinnanguna.
Madalsageduslikule mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ lisa alusel (Tabel 30). Määruse lisa kohased soovituslikud helirõhutasemed madalsagedusliku müra häirivuse hindamiseks elamute elu- ja magamisruumides ning nendega võrdsustatud ruumides öisel ajal on toodud Tabel 31-s. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate normtasemetega.
Tabel 30. Soovituslikud madalsagedusliku heli väärtused eluruumides.
1/3 oktaavriba
kesksagedus, Hz
10 12,5 16 20 25 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Helirõhutase Lp,eq, dB
95 87 79 71 63 55,5 49 43 41,5 40 38 36 34 32
Eestis puuduvad siseriiklikud suunised kuidas arvutada tuulikute madalsagedusliku müra levikut ja vastavust ruumides kehtivatele soovituslikele väärtustele. Käesolevas töös on kasutatud Soomes rakendatavat hindamisjuhist176 ja WindPRO programmi mooduli „Decibel“ seadistust „Finnish Low Frequency Sound“.
Madalsagedusliku müra hindamiseks peab olema teada müraallika põhjustatava heli tugevus hinnata soovitavas sagedusvahemikus. Tuulikute tootjad on madalsagedusliku müra osas 1/3 oktaavriba kesksageduste väärtusi tehnilistes dokumentides välja tooma hakanud alles viimastel aastatel ja sedagi valdavalt alates 20 Hz sagedusväärtusest tulenevalt asjaolust, et riikides kus kehtib tuulikute madalsageduslikule mürale eraldi normatiiv, kehtib see tavaliselt sagedusvahemikule 20–200 Hz.
Eriplaneeringu KSH raames ei ole teada täpne tuuliku mudel, mis tuuleparkidesse paigaldatakse. Müra, sh madalsagedusliku müra emissioon on erinevatel tuulikumudelitel erinev. Käesolevas KSHs on madalsagedusliku müra hindamiseks kasutatud käesoleval ajal tootmises olevat ühte suurimat tuulikut (Vestas V172), mille madalsagedusliku mürataseme andmed on tootja poolt väljastatud. Kasutati järgnevaid tuuliku tootja poolt väljastatud andmeid madalsagedusliku müra sagedusjaotuse osas:
176 Ympäristöhallinnon Ohjeita 2. 2014. Modellering av buller från vindkraftverk.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
207
Kuna madalsagedusliku müra normväärtus kehtib hoones sees, siis on vaja selle arvutamisel arvestada ka hoonete heliisolatsiooni. Heliisolatsiooni väärtustena kasutati teaduskirjanduses leitavaid keskmisi väärtusi, mida kasutatakse soovituslikult Soome madalsageduslike müra hinnangutes (Tabel 31)177.
Tabel 31. Hoonete madalsagedusliku müra isolatsioon.
Sagedus, Hz 16 29 31,5 40 50 63 80 100 125 160 200
Isolatsioon, dB
7 8 10 11 12 14 15 17 19 21 21
4.5.1.2 Ehitustegevuse müra
Tuuleparkide ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva müraga. Üldehitustegevus hõlmab taimestiku raadamise, teede ehituse ning vundamentide ja tuulikute püstitamisega seotud tegevusi. Need tegevused hõlmavad tõenäoliselt ekskavaatorite, betoonisegistite ja pumpade, kraanade ja veoautode kasutamist. Enamlevinud tehnika poolt tekitatavad müratasemed on esitatud Tabel 32178.
Tabel 32. Ehitustegevuse müratase.
Müra tekitav tegevus Maksimaalne müratase, dB(A)
Ekskavaator/kaeveseade 78–81
Betoonisegisti 79
Betoonipump 81
Kraana 81
Kallur/veoauto 75–76
Tabel 33-s on ära toodud WSDoT (2017) 179 juhiste kohased müratasemed, mis võivad tekkida ehitusplatsist erinevatel kaugustel. Allika alusel179 tekitab erinevate ehitustegevuse müraallikate koosmõjus kombineeritud müraheide 86 dB(A).
Tabel 33. Müratase erinevatel kaugustel müra tekkimiskohast.
Vahekaugus, m Ehitustegevuse ligikaudne müratase, dB(A)
15 86
30 78
60 70
120 63
244 56
489 49
975 41
Arvestades perspektiivsete ehitusalade kaugust elamualadest, siis ei ole oodata tuulepargi rajamisega kaasnevana ehitusmüra tasemetel, mis võiks põhjustada lähiala elanikele olulisi häiringuid. Samuti nagu nähtub Tabel 33-s esitatust, siis ulatub 1 km kaugusel (lähimate elamualade kaugus) objektist
177 Keränen, J., Hakala, J., Hongisto, V., 2018: Façade sound insulation of residental houses within 5-5000 Hz, Euronoise 2018. 178 Natural Forces Developments LP. 2021. Sound Level Impact Assessment Study. Benjamins Mill Wind Project. 179 Washington State Department of Transportation. (2017). Chapter 7 - Noise Impact Assessment. Retrieved from Biological Assessment Preparation for Transportation Projects.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
208
ehitusplatsist lähtuv müratase alla 40 dB(A), mis ei ületa elamualadel kehtivaid ehitusmüra normtasemeid.
Kuigi ehitustegevuse ajal kõrgendatud müratase on ehitusalade ümbruses vältimatu, siis ei ole müratasemed lähedal asuvates eluruumides eeldatavasti märkimisväärsed.
4.5.1.3 Käitamisaegne müra
Tuuleparkides olevad heliallikaid võib jagada kaheks:
− tuuliku käigukasti, mootori jt mehhanismide tekitatud mehaaniline heli;
− rootorilabade õhust läbi liikumisel tekkiv aerodünaamiline heli.
Kaasaegsetel tuulikutel on üsna suurt tähelepanu pööratud müra vähendamisele ning mehhaaniline müra on erinevate isolatsioonimaterjalide ning tehniliste võtetega viidud võrdlemisi väheolulisele tasemele. Ka aerodünaamilise müra vähendamiseks on kasutusele võetud tehnilisi lahendusi, kuid kuna on tegu suurte tehniliste seadmetega, siis teatav müraemissioon tuulikute töötamisel esineb.
Tuulikute poolt elamualade suhtes tekitatava mürataseme hindamine viidi läbi paralleelselt tuulikute indikatiivse paiknemise väljatöötamisega. Peale looduskeskkonnast tulenevate tuulikute rajamiseks ebasobivate alade kaardistamist esitasid planeeringust huvitatud isikud omapoolsed nägemused soovitud tuulikute arvu ja paiknemise osas. Algsed nägemused olid aluseks esmasel müra modelleerimisel. Ilmnes, et mitmetel elamualadel tekib tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamise oht. Lähtuvalt müra modelleerimise tulemustest optimeeriti tuulikute paiknemist ja arve. Protsessi käigus vähendati tuulikute arvu ja suurendati vajadusel kaugusi elamualadega. Tagamaks huvide tasakaalustatus ja säilitamaks elukeskkonna kvaliteeti võeti eesmärgiks, et elamualadel ei tekiks ka tuuleparkide potentsiaalse koosmõju tingimustes tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist. Tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamine, kui täidetakse tööstusmüra öist piirväärtust, on lubatud vastava elamu omaniku kirjalikul kokkuleppel. Tööstusmüra öise piirväärtuse ületamine elamualadel ka omaniku nõusolekul lubatav ei ole, sest välistada ei saaks ebasoodsat tervisemõju.
Müra hindamise tuulikute paigutuslahenduse korral on esitatud mürakaardidel Joonis 70 ja Joonis 71.
Arvestades müramodelleeringu mahukust, seoses suure retseptorite arvuga, siis on müra leviku arvutusraportid esitatud KSH aruande Lisas 1. Arvutusraportites on esitatud kõigi 1,5 km raadiusesse jäävate elamute juures tekkivad maksimaalsed müratasemed.
Kuna tuulepargialad põhjustavad perspektiivis müra koosmõju, siis väljatöötatud tuulikute maksimaalne arv kõigil asukoha eelvaliku aladel on maksimaalselt lubatav. KSH ja planeeringulahenduse väljatöötamisel modelleeriti arvukalt tuulikute erinevate arvu ja paiknemisega alamalternatiive. Ilmnes, et suurema tuulikute arvu korral tekiks alade koosmõjus müra koosmõju, mis põhjustaks tööstusmüra öise sihtväärtuse ulatuslikku ületamist.
Müra hindamisest ilmnes, et põhjapoolsel eriplaneeringu alal on väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral kõigi kolme tuuleala koosmõjus müra modelleeringu kohaselt tagatud kõigil elamualadel, peale ühe, müra öise sihtväärtuse järgimine. Selle tagamiseks ei tohi TU10 ja TU11 kasutatavate tuulikute müraemissoon ületada 107 dB (või alternatiivina tuleb loobuda elamualadele lähimate tuulikupositsioonide rajamisest. TU13 ala puhul võit tuulikute müraemissioon olla kuni 108 dB. TU10 alale lähima elamu (Jürirahva 13402:003:1310) puhul võib esineda mürateket ja levikut soodustavates tingimustes müratase kuni 44,1 dB. Seega on tagatud müra päevane sihtväärtus ja öine piirväärtus. Antud elamu omanikuga on huvitatud isiku andmetel sõlmitud/sõlmimisel kokkulepe.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
209
Joonis 70. TU10 (21 tuulikut), TU11 (9 tuulikut) ja TU13 (4 tuulikut) koosmõjus müraleviku kaart, TU10 ja TU11 107 dB tuulikud ja TU13 108 dB tuulikutega 2 m kõrgusel.
Müra hindamisest ilmnes, et lõunapoolsel eriplaneeringu alal on väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral võib esineda TU6 lähiala elamualadel müra öise sihtväärtuse ületamist kui kasutatakse kuni 108 dB tuulikuid. Antud ala arendamisest huvitatud isikutest üks on väljendanud soovi vaiksemate (eeldatavalt seega ka väikesemate) tuulikute kasutamiseks. Seega teostati müra modelleering olukorras kus TU6 ala tuulikud Joonis 82 nr 1, 2, 4, 5, 8, 9 müraheide ei ületa 106 dB ja teiste puhul 108 dB. Ilmnes, et sellisel juhul on tuulealade koosmõjus müra modelleeringu kohaselt on tagatud kõigil elamualadel, peale ühe, müra öise sihtväärtuse järgimine.
TU7 ja TU8 jääva elamu Raja (23401:002:0136) puhul võib esineda mürateket ja levikut soodustavates tingimustes müratase kuni 41,1 dB. Seega on selle elamu juures tagatud müra päevane sihtväärtus ja öine piirväärtus. Antud elamu omanikuga on huvitatud isikute andmetel sõlmitud/sõlmimisel kokkulepe. Planeeringu kehtestamiseks peavad antud kokkulepped olema kirjalikult fikseeritud. Juhul kui elamu omanik antud kitsendusega ei nõustu, siis tuleb antud aladel kasutada väiksema müraheitega tuulikuid või tuulikute arvu vähendada.
Müra hindamisest ilmnes, et lõunapoolsel eriplaneeringu alal on väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral võib esineda TU3 lähiala elamualal Ristisaare (23401:006:0590) müra öise sihtväärtuse ületamist (müratase kuni 40,7 dB) kui kasutatakse kuni 108 dB tuulikuid. Arvestades võimalikku koosmõju ka Türi valla poole kavandatava võimaliku TU3 ala laiendusega ja asjaoluga, et Imavere asula ääres paikneb potentsiaalseid elamualade laiendusalasid, siis müra sihtväärtuse järgimiseks nii olemasolevatel kui potentsiaalselt lisanduvatel elamualadel tuleb TU3 alal kasutada tuulikuid, mille müratase ei ületa 107 dB.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
210
Joonis 71. TU1 (12 tuulikut), TU5 (30 tuulikut), TU6 (9 tuulikut), TU7 (3 tuulikut), TU8 (4 tuulikut), TU3 (16 tuulikut) koosmõjus müraleviku kaart 2 m kõrgusel TU6 6 tuulikut (1, 2, 4, 5, 8, 9) kuni 106 dB ülejäänud 108 dB tuulikud; TU3 tuulikut 107 dB.
4.5.1.4 Madalsageduslik müra
Inimese kuuldelävi algab kesksagedustel (500–4000 Hz) helirõhu tugevusest 0–20 dB, madalsageduslikus spektrivahemikus (0–200 Hz) peab heli tajumiseks helirõhk olema oluliselt tugevam – u 80 dB 20 Hz piirkonnas ning u 107 dB 4 Hz piirkonnas. Tuuleparkide madalsagedusliku müra mõjust rääkides tuleb seda põhimõtet arvestada.
Madalsagedusliku heli komponent on olemas enamikes helides. Seda põhjustavad nii inimtekkelised (liiklus) kui looduslikud (tuul) allikad. Selleks, et madalsageduslik heli saaks olla häiriv või tervist kahjustav, on oluline madalsageduslike helide puhul nende helirõhk.
Tuulikud, nagu paljud teised helide allikad, põhjustatavad madalsageduslikke helisid, kuid senised mõõtmised ja uuringud tuuleparkides ei ole senini tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus nad oleksid kuuldavad ja seega saaksid põhjustada tervisemõjusid. Senised uuringud tuuleparkides on näidanud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli jäi samale tasemele kui tavapärane keskkonnafoon180. Madalsageduslikku müra on läbivalt peetud tuulikute puhul oluliseks teemaks, kuna tuulikute puhul toimub müra levik väga ulatuslikule alale. Müra levimisel sumbub õhus helide normaalse ja kõrgema sagedusega osa kiiremini kui madalsageduslik osa181.
Tuulikute puhul tõstatub sageli teemana ka eriti madalsagedusliku müra ehk infraheli (heli sagedusvahemikus ca 0–20 Hz) võimaliku mõju küsimus. Infraheli puhul on asjakohane samaaegselt
180 Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise. 181 Hansen, C.H., Doolan, C.J., Hansen, K., L. 2017. Wind Farm Noise: Measurment, Assessment and Control
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
211
käsitleda kahte helisid iseloomustavat muutujat: heli sagedusspektrit (Hz) ja helirõhu tugevust (dB). Väljaspool inimese tavapärast kuulmisläve esineva infraheli mõju inimesele sõltub eelkõige selle tugevusest (dB).
Infraheli mõju inimese tervisele on maailmas uuritud ja on leitud, et intensiivne infraheli mõjutab inimese närvisüsteemi tuues kaasa mitmesuguseid häireid, nagu hirm, keskendumishäired, väsimus, uimasus, iiveldus, kaaluhäired/isutus, peavalu jmt. Võimalikku tuuliku töötamisest tingitud infraheli on uuritud nii mitmetes riikides, sealhulgas on teostatud hulgaliselt testmõõtmisi. Uuringute üldine järeldus on, et moodsate vastutuult seadistatud tuuleturbiinide töötamisel tekkiv infraheli on väga madalal tasemel, mis jääb oluliselt madalamaks kui lävi, mida seostatakse tervisemõjudega. Seega infraheli võib tekitada tervisehäireid, kuid reaalseks ohu või häiringu (taju) tekkeks peab infraheli puhul esinema äärmiselt kõrge (intensiivne) helirõhk. Sellist intensiivse helirõhu tasemega infraheli ei kaasne kaasaegsete tuuleturbiinide töötamisega.
Üks värskemaid ja teadaolevalt seni kõige põhjalikum madalsagedusliku heli, sh infraheli, uuring tuulikutega seonduvalt viidi läbi Soomes ja see avaldati inglise keeles 2020 aastal182. Uuring oli tellitud Soome riigi poolt ning selle viis läbi Soome Tehniliste Uuringute Keskus 183 . Uuring kombineeris pikaajalisi (308 päeva) heli mõõtmisi tuuleparkides, samuti kuulmisteste ja küsimustikke tuuleparkide lähialade elanike hulgas. Eesmärgiks oli selgitada tuulikute tekitatavate madalsagedusliku müra omadused ja sellega kaasnevad mõjud inimesele. Uuring oli ajendatud probleemist, et osad tuuleparkide lähiala elanikud seostavad tuulikute olemasolu endal esinevate terviseprobleemidega, eeskätt unehäiretega.
Uuringu kohaselt seostas 5% uuringusse hõlmatud tuuleparkide lähiala elanikest endal esinevate terviseprobleemide esinemist (nn sümptomitega vastajad) tuulikute madalsagedusliku heliga. Enim sümptomitega vastajaid jäi tuuleparkide lähialale, mis uuringus oli määratud 2,5 km raadiusega alana. Lähiala elanikest esines nn sümptomitega vastajaid 15%.
Uuringu kohaselt jäid valdavad tuulepargi lähialadel mõõdetud madalsagedusliku heli sagedused vahemikku 0,1–1 Hz, mis jääb allapoole inimkõrva kuuldeläve (16–20 Hz). Mida madalam on heli sagedus, seda suurem peab olema helirõhk, et heli oleks kuuldav. Uuring tuvastas uue aspektina, et tuulikud võivad põhjustada üksikuid madalsagedusliku heli piike (lühiajaline madalsagedusliku helirõhk kuni 102 dB). Teoreetiliselt võivad sellised piigid osade inimeste jaoks olla kuuldavad. Samas ei suudetud tuvastada, et isikud, kes arvasid endal olevat tuulikutest põhjustatud tervisemõjusid oleksid võimelised madalsageduslikke helisid paremini kuulma. Kuulmistestidega püüti tuvastada terviseprobleeme kurtvate inimeste närvisüsteemi reageeringut madalsageduslikele helidele, kuid sellist seost ei leitud. Antud inimeste närvisüsteemis ja erinevates füsioloogilistes näitajates, ei tuvastatud mingit reageeringut, kui neile lasti tuulikute madalsageduslikku heli.
Samuti tuvastas uuring, et u 1,5 km raadiuses tuulepargist on võimalik täheldada helispektri muutust nö linnalikuks st suureneb madalsagedusliku heli osatähtsus sagedusjaotuses. Esinev helispekter muutub väga sarnaseks linnatingimustes esinevaga.
Uuring järeldas, et tuulikute madalsageduslikku müra ei saa seostada inimeste poolt kurdetavate tervisemõjudega. Samas püstitati hüpotees, et madalsageduslikust mürast olulisem võib potentsiaalselt olla tuulikute heli amplituudi kõikumine.
182 Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34. 183 Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
212
Siiski ei tohi madalsageduslikku müra alahinnata või jätta hindamata. Madalsagedusliku müra osas on võimalik koostada mürahinnang lähtudes kasutatava tuuliku müra spektraalsest jaotusest184. Seda ka käesoleva KSH aruande koostamisel tehti. Madalsagedusliku müra modelleeringust ilmnes, et ühegi elamuala puhul ei ole oodata, et siseruumides tekiks madasagedusliku müra normväärtuste ületamist peale ühe elamuala. Nimelt TU10 alale lähima elamu (Jürirahva 13402:003:1310) puhul võib esineda modelleeringu kohaselt sagedusel 50 Hz müratase kuni 44,2 dB (norm 43 dB). Tegemist on elamualaga, mille kasutus on teadaolevalt vähene ja selle osas on huvitatud isikul sõlmimisel taluvuskokkulepe. Arvestades et võimalik madalsagedusliku müra normtaseme ületamine on vähene, võib esineda ainult ebasoodsatel tingimustel ja ka hoone ei ole pidevalt elamuna kasutusel, siis olulist ebasoodsat kaasnevat tervisemõju ei ole oodata.
Arvestades modelleeringu mahukust, siis on madalagedusliku müra leviku arvutusraportid esitatud KSH aruande Lisas 1.
4.5.1.5 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
− Kuna tuulikute tekitatav heli võib teatud tingimustel kostuda kaugele ning olla häiriv, siis tuleb tuulikute valikult eelistada madalama müratasemega mudeleid, mis kasutavad tehnilisi müra vähendamise meetmeid (nt labade hammastatud servad vms). Kasutada uusi töökorras tuulikuid, mille müraheide ei ületa 108 dB (kui alale ei ole seatud eraldi vaiksema tuulikut nõuet).
− Tuulikute paigaldamisel, sh nende omavahelise vahekauguse valikul, tuleb jälgida tuuliku tootja poolseid tehnilisi nõudeid. Tuuliku tootjad garanteerivad tuuliku tehnilises dokumentatsioonis esitatud müraemissioonid juhul kui tuulikud on paigaldatud ja hooldatud nõuetekohaselt. Tuulikute paigutamisel teineteisele lähemale, kui on tehniliselt soovitatav, võivad müraemissioonid osutuda suuremaks kui garanteeritud müratase.
− Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuuliku maksimaalse mürataseme andmed ja sellele vastav mürataseme modelleering, mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel müra normtasemete täitmises müratundlikeil aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse tuulikumudelit tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel. Mürahinnangus arvestada koosmõju teiste piirkonnas arendatavate tuuleparkidega ajahetke parima teadmise alusel. Tagada tuleb, et tuuleparkide koosmõjus ei ületatakse müratundlikeil aladel müra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatav üksnes müratundliku ala omaniku nõusolekul, kuid arvestama peab, et ka omaniku nõusolekul ei ole lubatav müratundlikul alal ületada tööstusmüra öist piirväärtust. Meede on eeskätt oluline TU1 ja TU3 alade puhul, kus täiendav müra koosmõju võib esineda vastavalt kas Põltsamaa valla või Türi valla territooriumile kavandatava tuulepargiga. Planeeringus esitatud tuulikute põhimõtteliste asukohtade puhul võib müra sihtväärtuse ületamist esineda kahel elamualal, mille suhtes tuleb selgitada nõusolek enne planeeringu vastuvõtmist. Kui nõusolekut ei esine siis on vajalik aladel TU10 ja TU7/TU8 vähendada tuulikute arvu või kasutada väiksema müratasemega tuulikuid.
− Alade puhul, mille korral jätkatakse planeeringu koostamist detailse lahenduse koostamisega tuleb detailse lahenduse KSH käigus hinnata vastava planeeringulahendusega tekkivaid müratasemeid arvestades koosmõju teiste piirkonnas arendatavate tuuleparkidega ajahetke parima teadmise alusel. Tagada tuleb, et tuuleparkide koosmõjus ei ületatakse müratundlikeil aladel müra öist sihtväärtust. Sihtväärtuse ületamine on lubatav üksnes müratundliku ala omaniku nõusolekul, kuid arvestama peab, et ka omaniku nõusolekul ei ole lubatav müratundlikul alal ületada tööstusmüra öist piirväärtust.
184 Chiu, CH., Lung, SC.C. 2020. Assessment of low-frequency noise from wind turbines under different weather conditions. J Environ Health Sci Engineer 18, 505–514.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
213
− Ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Mürarikkaid ehitustöid vältida öisel perioodil.
− Alade põhised lisameetmed:
o TU3 ala jääb Imavere aleviku lähialale ja valla üldplaneeringu kohaselt on elamualade laiendusala kavandatud just tuulepargi poolsesse aleviku osasse. TU3 alal tootja poolt garanteeritud müratase ei tohi ületada 107 dB tagamaks ümbritsevatel elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmist.
o TU6 alal Joonis 71 kohaste tuulikute positsioonide (2,3, 5,6,7,9) tuulikut tootja poolt garanteeritud müratase ei tohi ületada 106 dB tagamaks ümbritsevatel elamualadel tööstusmüra öise sihtväärtuse täitmist. Teiste tuulikute puhul ei tohi tootja poolt garanteeritud müratase ületada 108 dB.
o Vältimaks TU10 ja TU11 koosmõjus nende vahele jäävatel elamualadel müra sihtväärtuse ületamist tuleb mõlema ala puhul kasutada tuulikuid mille müratase ei ületa 107 dB või ära jätta elamualadele lähimate tuulikupositsioonide rajamine.
4.5.2 Varjutus
4.5.2.1 Hindamise metoodika
Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuna tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari. See võib häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja õhtuti.
Peegeldused tekivad, kui päike peegeldub hetketi tuuliku labadelt ja põhjustab teatud vaatluspunktis ebameeldivat helkimist. Peegeldused on tingitud labade materjalist, selle ära hoidmiseks kasutatakse kaasaegsete tuulikute puhul matte pinnatöötlusmeetodeid.
Häirivat varjutust ei esine, kui puudub otsene päikesekiirgus (ilm on pilves) või kui tuulik ei tööta. Varjude ulatus on seda suurem, mida madalamalt päike paistab. Seega on varjutus kõige ulatuslikum hommiku- ja õhtutundidel ning talvisel perioodil. Samas suvel on varjude potentsiaalne kestvusaeg suurim (päev on pikem).
Arvestades meie laiuskraadil esinevat päikese liikumist taevavõlvil, ei tekita tuulikud (ega muud objektid) kunagi varju tuuliku tornist lõunas. Varjutus esineb kõige kaugemale ulatuvalt lääne- ja idakaartes. Kõige suurem on varjutuse summaarne kestvus tuuliku vahetus läheduses tornist loode, põhja ja kirde suunas.
Varjutustaset mõjutab tuuliku rootori diameeter ning masti kõrgus ja tuuliku paiknemine elamuala suhtes.
Reaalse varjutuse kestvuse arvutamisel arvestatakse otsese päikesepaiste kestvust meteoroloogiajaamade vaatlusandmete alusel ning tuulikute töötamise aega tuulesuundade (ehk tuuliku tiiviku paiknemist) ning tuulevaikuse esinemise alusel.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
214
Varjutuse ulatust on võimalik arvutada vastava tarkvaraga ning igale elamualale koostada varjutuse kalender. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga märkimisväärset häiringut kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu tuulikutest. Kaugemalt vaadeldes muutub atmosfääri optiliste omaduste mõju niivõrd suureks, et varjutus ei ole enam tajutav. Samuti saab varjutus reaalselt oluline olla asukohtades, kus tuulik on nähtav. Tänapäevaste suurimate maismaatuulikute rootori diameeter on kuni 170 m. Viie aasta perspektiivis võib eeldada, et tootmisse võib tulla ka veelgi suurema diameetriga tuulikuid (kuni 180), mis teeb arvutuslikuks varjutuse ulatuseks kuni 2 km. Jällegi tuleb arvestada, et varju ulatus on vägagi sõltuv ilmakaarest, aastaajast, kellaajast, tuuliku nähtavusest jms.
Varjutuse kalendrist ilmneb, kas ja millal varjutus võib esineda ja kas seda on tasemel, mis võib olla häiriv. Tuulikute paigutust tavaliselt optimeeritakse ühe aspektina lähtuvalt varjutuse kestvusest. Samuti on võimalik varjutuse häirivust vältida näiteks tuulikute tööd teatud aegadeks peatades (juhtudel kus esineb päike, tuul ja häiriv varjutus elamuala suhtes).
Modelleerimiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO versiooni 4.0. Varjutuse mõjuala ja varjutuse intensiivsus on modelleeritud WindPRO tarkvaraga kasutades moodulit SHADOW.
Mudeldati varjutust 180 m diameetriga tiiviku ja teoreetiliselt tulevikus võimaliku 180 m mastiga (tipu kõrgus 270 m). Varjutuse osas esineb seos, et mida kõrgem on tuulik, seda kaugemale vari võib ulatuda.
Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati paljuaastasi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas 185 ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Hindamaks võimalikku teoreetilist mõju ka kaugemal paiknevatele aladele, ei kasutatud varjutamise arvutamisel kaugus piirangut ning varjutamist arvutati kuni võimaliku teoreetilise maksimumdistantsini tuulikutest (u 3 km).
Reaalset summaarset varjutamise (nn real case) modelleerimise juures kasutati lähima päikesepaiste kestust mõõtva ilmajaama ehk Tiirikoja ilmajaam andmeid. Varjutamise kestuse ja ulatuse hindamisel kasutati pikaajalisi keskmisi meteoroloogilisi andmeid päikesepaiste kestvuse osas ja piirkonnas domineerivate tuulte jaotust. Kui ilmastikuolud erinevad oluliselt statistilistest andmetest, erineb ka varjutuse hulk.
Tabel 34. Modelleerimisel kasutatud päikesepaisteliste tundide andmed ööpäevas. Alus: https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste-kestus/
Kuu Keskmine päikepaiste kestvus ööpäevas, ha
Jaanuar 1,06
Veebruar 2,24
Märts 4,50
Aprill 6,38
Mai 8,59
Juuni 8,43
Juuli 8,90
August 7,50
September 5,07
Oktoober 2,54
November 1,01
Detsember 0,68
185 Riigi Ilmateenistus. Päikesepaiste kestus. https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/paikesepaiste- kestus/
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
215
Tabel 35. Tuuliku arvestuslik tööaeg aastas ilmakaarte kaupa. Eeldatud on, et tuulikud töötavad kuni 90% ajast. Lähtutud on Jõgeva meteoroloogiajaama tuulteroosi andmetest.
Tuule suund Tööaeg (tundi aastas)
N 710
NE 631
E 631
SE 946
E 1498
SW 1498
W 1104
NW 867
4.5.2.2 Varjutuse esinemine ja mõju
Tuulikute tekitatav varjutus on tugevalt häiriv kui see langeb aladele, kus inimesed viibivad. Eeskätt aladele, kus inimesed viibivad pikaajaliselt nagu seda on elamualad.
Varjutuse pikaajalisel esinemisel on täheldatud eeskätt siseruumides viibivale inimesele häirivat toimet. Järjestikuse üle 30 minuti kestva valguse vilkumise tõttu on täheldatud inimesel stressi ja keskendumisvõime halvenemist186.
Eestis puuduvad varjutuse esinemisele kehtestatud normid või üldtunnustatud juhend-dokumendid. Senini on tuuleparkide varjutuse hinnangutes heaks tavaks saanud järgida Euroopas kehtivaid normatiive/juhendmaterjale. Sealjuures on ka Euroopas järgitavad soovituslikud varjutuse väärtused praeguseks erinevates maades erinevad.
Kesk- ja Lõuna-Euroopa riigid (ka Austraalia ja USA) järgivad üldjuhul Saksamaal kehtivat juhisdokumenti ning kohtulahendit, mille alusel loetakse vastuvõetavaks maksimaalselt kuni 30 tundi aastas või 30 minutit päevas maksimaalset summaarset varjutamise kestust (nn worst case) ühel hoonestusalal. Põhjamaad (Rootsi ja Taani) on aga järgimas rangemat soovitust püüdes uute tuuleparkide planeerimisel elamualadel mitte ületada 8 või 10 tunnist reaalset summaarset varjutamise (nn real case) kestvust aasta jooksul 187 . Käesolevas töös on oluliseks ebasoodsaks mõjuks peetud üle 10 h reaalse summaarse varjutuse esinemist elamualal.
Varjutuse esinemist on seostatud epilepsiahoogude ka tekkega. Valgustundliku epilepsia esinemist on uuritud ning leitud, et kuni 5% epilepsia all kannatavaid inimesi on valgustundlikud. See tähendab, et nende puhul võib epilepsiahooge esile kutsuda valguse intensiivsuse muutumine sagedustel üle 2,5 Hz. Leitud on, et valguse intensiivsuse muutumine sagedustel 3 Hz ja vähem võib põhjustada epilepsiahooge 1,7 inimesele 100 000 valgustundlikust populatsioonist. Selleks et riski maandada, peab tuulikute varjude vilkumissagedus jääma alla 60 vilkumise minutis. Tänapäeva suurte tuulikute pöörlemissagedus on alla 20 pöörde minutis (varjude vilkumissagedus seega alla 3×20=60 vilkumise minutis ehk alla 1 Hz) ja seepärast ei peeta neid epilepsiahooge põhjustavaks188. Ühe suurema tootja
186 Department of Energy and Climate Change; Parsons Brinckerhoff. Update of UK Shadow Flicker Evidence Base. https://assets.publishing.service.gov.uk/government/uploads/system/uploads/attachment_data/file/48052/1 416-update-uk-shadow-flicker-evidence-base.pdf 187 http://help.emd.dk/knowledgebase/content/windPRO3.4/c6-UK_WindPRO3.4-Environment.pdf ptk 6.8. 188 Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095– 1098, 2008.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
216
Enerconi tehniliste andmete alusel jäävad nende kõigi üle 100 m rootori diameetriga tuulikute pöörlemiskiirused alla 15 pöörde minutis 189.
Varjutuse modelleerimise tulemused on esitatud Joonis 72, Joonis 73, Joonis 74. Varjutuse raportid koos varjutuskalendritega elamualade kohta millel võib esineda häirival tasemel varjutust, on esitatud lisas 2.
Varjutuse hindamisest ilmnes, et põhjapoolsel eriplaneeringu alal on väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral kõigi kolme tuuleala koosmõjus varjutuse häiringutaseme (10 h/a) ületamist oodata kokku 42 elamualal (Joonis 72).
Varjutuse hindamisest ilmnes, et lõunapoolsel eriplaneeringu alal on väljatöötatud tuulikute arvu ja paiknemise korral kõigi tuuleala koosmõjus varjutuse häiringutaseme (10 h/a) ületamist oodata kokku 45 elamualal (Joonis 72, Joonis 73, Joonis 74).
TU1 puhul jääb varjutuse häiringutaseme ulatusse 4 elamuala, TU3 puhul 31 elamuala ja TU6 puhul 6 elamuala. Elamualadele põhjustatav varjutus tuulikupositsioonide kaupa on esitatud Tabel 36. Kuna TU5 ja TU11 aladel ei määrata eriplaneeringuga tuulikute indikatiivseid asukohti, siis ei esitata nende osas ka tuulikute põhjustatava varjutuse andmeid, sest see sõltub tuulikute täpsest paiknemisest elamualade suhtes.
Tabel 36. Põhjapoolsel eriplaneeringuala tuulikute poolt põhjustatav elamutele langeva varjutuse kestvus.
Võimalik asukohavaliku ala
Tuuliku nr
Varjutustase - kliimat arvestav
Võimalik asukohavaliku ala
Tuuliku nr
Varjutustase - kliimat arvestav
TU10 1 43:35 TU10 11 10:07 TU10 2 09:22 TU10 12 09:14 TU10 3 02:40 TU10 14 0:00 TU10 4 7.13 TU10 15 3:00 TU10 5 00:00 TU10 16 22:42 TU10 6 00:00 TU10 17 47:57 TU10 7 02:41 TU10 18 25:51 TU10 8 32:53 TU10 19 27:39 TU10 9 05:07 TU10 20 35:55 TU10 10 31:09 TU10 13 55:32 TU10 21 22:28 TU13 1 20:16 TU13 2 11:32 TU13 3 23:45 TU13 4 35:53 TU13 5 26:46
Tabel 37. Lõunapoolsel eriplaneeringuala tuulikute poolt põhjustatav elamutele langeva varjutuse kestvus.
Võimalik asukohavaliku ala
Tuuliku nr
Varjutustase - kliimat arvestav
Võimalik asukohavaliku ala
Tuuliku nr
Varjutustase - kliimat arvestav
189 https://www.enercon.de/fileadmin/Redakteur/Medien- Portal/broschueren/pdf/EC_Datenblaetter_WEA_en.pdf
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
217
TU1 1 09:30 TU6 1 02:28
TU1 2 04:48 TU6 2 21:04
TU1 3 10:49 TU6 3 06:57
TU1 4 09:22 TU6 4 25:25
TU1 5 00:00 TU6 5 09:55
TU1 8 03:00 TU6 6 04:57
TU1 9 00:00 TU6 7 10:30
TU1 11 02:28 TU6 8 04:03
TU1 13 12:01 TU6 9 16:49
TU1 14 15:54 TU7 1 12:27
TU1 15 03:30 TU7 2 36:17
TU1 16 00:00 TU7 3 00:00
TU8 1 12:33
TU3.1 1 14:14 TU8 2 04:10
TU3.1 2 21:09 TU8 3 01:55
TU3.2 1 32:59 TU8 4 00:00
TU3.2 2 09:25 TU3.2 3 47:39 TU3.2 4 44:06 TU3.3 1 02:29 TU3.3 2 04:03 TU3.3 3 09:49 TU3.3 4 03:28 TU3.3 5 00:00 TU3.3 6 18:02 TU3.3 7 14:35 TU3.3 8 07:26 TU3.3 9 01:47 TU3.3 10 00:00
Vajalikud varjutushäiringu vähendamise meetmed on esitatud ptk 4.5.2.3.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
218
Joonis 72. Varjutuskaart - TU10 (21 tuulikut), TU11 (9 tuulikut) ja TU13 (4 tuulikut) koosmõjus 270 m tipukõrgusega tuulikute korral.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
219
Joonis 73. Varjutuskaart - TU1 (12 tuulikut), TU5 (30 tuulikut) TU6 (9 tuulikut), TU7 (3 tuulikut) ja TU8 (4 tuulikut) koosmõjus 270 m tipukõrgusega tuulikute korral.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
220
Joonis 74. Varjutuskaart – TU3 (15 tuulikut) koosmõjus 270 m tipukõrgusega tuulikute korral.
4.5.2.3 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
− Häirival tasemel varjutust (st kliimatingimusi arvestavalt üle 10 h varjutust summaarselt aastas) elamualadel tuleb vältida. Häirival tasemel varjutust on lubatud elamualal tekitada ainult varjutustundliku ala omaniku nõusolekul. Varjutuse vältimiseks on kaks võimalust:
o Rajada vastavate varjutustundlike alade häiringu vähendamiseks haljastusest varjutuse tõke – tagamaks aastaringset toimimist tuleb kasutada igihaljaid liike nt kuuske. Tõke (tihe puude riba) tuleks varjutuse tõkestamiseks rajada varjutuse poolt mõjutatava elamuala tuulepargi poolse õueala kaitseks. Kuivõrd meedet tuleks rakendada väljaspool asukohavaliku ala huvitatud isikule mittekuuluvatel kinnistutel, võib selle elluviimine olla keerukas ning nõuab koostööd vastava mõjutatava elamuala omanikuga.
o Kasutada olulisel määral varjutust (üle 10 h/a) põhjustavatel tuulikutel automaatset varjutuse esinemise jälgimissüsteemi, mis võimaldab valgustugevuse andurite ja tuuliku automaatse juhtimissüsteemi koostöös häiriva varjutuse esinemise ajaks tuuliku töö peatada.
− Ehitusloa taotlusel tuleb esitada kasutada soovitava tuulikumudeli andmed ja sellele vastav varjutustaseme modelleering koos häiriva varjutuse vältimiseks kasutatavate meetmete kirjeldusega, mille alusel omavalitsusel on võimalik veenduda vastava tuulikumudeli kasutamisel varjutuse häiringutaseme ületamise vältimises tundlikel aladel. Juhul kui ehituse käigus muudetakse kasutatava tuuliku mõõtmeid tuleb vastavad andmed esitada ka tuulepargi kasutusloa taotlusel. Hinnangus arvestades koosmõju teiste piirkonnas arendatavate tuuleparkidega ajahetke parima teadmise alusel. Tagada tuleb, et tuuleparkide koosmõjus ei ületatakse tundlikeil aladel kliimatingimusi arvestavalt 10 h summaarset
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
221
varjutustaset aastas. Väärtuse ületamine on lubatav üksnes tundliku ala omaniku nõusolekul. Meede on eeskätt oluline TU1 ja TU3 alade puhul, kus täiendav varjutuse koosmõju võib esineda vastavalt kas Põltsamaa valla või Türi valla territooriumile kavandatava tuulepargiga.
− Alade puhul, mille korral jätkatakse planeeringu koostamist detailse lahenduse koostamisega tuleb detailse lahenduse KSH käigus hinnata vastava planeeringulahendusega tekkivaid varjutuse tasemeid arvestades koosmõju teiste piirkonnas arendatavate tuuleparkidega ajahetke parima teadmise alusel. Tagada tuleb, et tuuleparkide koosmõjus ei ületatakse tundlikel aladel kliimatingimusi arvestavalt 10 h summaarset varjutustaset aastas. Väärtuse ületamine on lubatav üksnes tundliku ala omaniku nõusolekul.
4.5.3 Muud võimalikud mõjud tervisele
Tuuleparkide puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra ja varjutuse võimaliku mõjuga, mida on põhjalikult käsitletud ptk 4.5.1 ja 4.5.2.
Tuulikute võimalikku tervisemõju seostatakse eeskätt nende tekitatava müra mõjuga. Erinevate keskkonnamüra allikatega seotud häiringute uuringutes (nt tavapärase liiklusmüra ning tuulikute müra võrdlemisel) on leitud, et tuulikuid tajutakse häiringuna suhteliselt madala mürataseme juures (nt vahemikus 30-40 dB) 190. Tervisemõjude seisukohast laiapõhjalised uuringud tuulikute müra puhul otsest seost krooniliste haigustega ei ole tuvastanud ning peamine mõju võib esineda teatud häiringu näol191. Teatud juhtudel võib tuulikute läheduses elavatel inimestel esineda ka uinumisega seotud raskuseid.
4.5.3.1 Vibratsioon
Tuulikute töötamisega kaasneb teatud määral vibratsiooni teke labades, rootoris ning sealt edasi kandudes tuuliku torni. Vibratsiooni teke on aga tehnoloogiliste lahendustega viidud miinimumini ning samuti välditakse ka vibratsiooni edasikandumist. Oluliseks osaks vibratsiooni vältimiseks ja summutamiseks on tuuliku vundament, mis peab olema konkreetse tuuliku ja asukoha ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades projekteeritud piisavalt tugev. Konkreetne vundamendi lahendus töötatakse välja projekteerimise etapil. Tagamaks tuuliku püsivus (sh pikka aega ja ka ekstreemsetes tingimustes), rajatakse tuulikute vundamendid massiivsed ja sobiva konstruktsiooniga, mis tagab minimaalse vibratsiooni vundamendis ja ümbritsevas pinnases.
Viimaste aastate tuulikute vibratsiooni teadusanalüüsid keskenduvad tehnilisele vibratsioonile tuuliku konstruktsioonides, selgitamaks välja selle automaatse seire võimalusi192 või parandamaks tehnilisi lahendusi193. Selliste uuringute eesmärgiks on vähendada tuulikute tehniliste rikete ja õnnetuste ohtu. Sarnaselt teistele tehnoseadmetele ja kõrgstruktuuridele on oluline, et vibratsioon suudetaks viia miinimumini.
Maapinna vibratsiooni korral on tundlikumatel inimestel tajutavaks tasemeks 0,15 mm/s. Mõõtmised tuuleparkides on üksikutel ajahetkedel suutnud inimese tundlikkust ületavaid vibratsioonitasemeid mõõta otseselt tuulikute vahetus läheduses (tuuliku jalamil). Kaugemal on vibratsiooni tasemed allapoole inimese tajuvusläve.194 Ka uuemad uuringud ei ole suutnud tuulikute lähialadel paiknevates
190 Radun, J., Maula, H., Saarinen, P., Keränen, J., Alakoivu, R., Hongisto, V. 2022. Health effects of wind turbine noise and road traffic noise on people living near wind turbines. https://doi.org/10.1016/j.rser.2021.112040 191 van Kamp, I.; van den Berg, F. 2021. Health Effects Related to Wind Turbine Sound: An Update. Int. J. Environ. Res. Public Health, https://doi.org/10.3390/ijerph18179133 192 Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines. 193 Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210. 194 Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
222
elamutes mõõta vibratsioonitasemeid, mis ületaksid inimese tajuvusläve 195 . Küll võib tuulikute põhjustatud vibratsioon väga madalal tasemel olla mõõdetav tundlike seismograafidega 10–15 km kaugusele tuulikutest196.
Arvestades, et antud juhul paiknevad potentsiaalsed sobilikud alad üldjuhul vähemalt 1 km kaugusel elamualadest, siis ei ole oodata vibratsiooni esinemist tasemel, mis võiks ületada inimese tajuvusläve.
4.5.3.2 Elektromagnetväli
Elektromagnetväli on elektrilaengute poolt tekitatav ja neid mõjustav füüsikaline väli, elektri- ja magnetväli ühtse tervikuna. Elektroonikaseadmed põhjustavad elektromagnetlaineid. Mõõtmised olemasolevates tuuleparkides on näidanud, et tuulikud ei põhjusta kuidagi erilisi elektromagnetlaineid. Magnetväli tuulikute vahetus ümbruses jääb väiksemale tasemele kui tavapärastel kodumajapidamise elektroonikaseadmetel197.
4.5.4 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
4.5.4.1 Paiknemine elamualade suhtes
Eestis ei ole tuulikute ja elamute vaheline kaugus otseselt reguleeritud. Kaudselt reguleerib kaugust müra normtase. Kehtiva müra normtaseme täitmine on tuginedes erinevate tuuleparkide müra modelleeringutele tagatud enamikul juhtudel lähemal kui 1 km kaugusel tuulikutest. Samas teatud juhtudel esineb tuulikute ja tuuleparkide müra koosmõjus ka olukordi kus tööstusmüra öise sihtväärtuse ületamist võib esineda ka kaugemal kui 1 km (vt ptk 4.5.1).
Vaadeldes teiste Euroopa riikide tuulikute praktikat, siis reguleerib paljudes riikides tuulikute kaugust samuti müra normtase, mis jääb analoogsesse suurusjärku Eestis kehtiva väärtusega. Kaugusnõude või -soovitusena kehtivad Euroopa riikides väärtused 500–2000 m 198 . Sageli on kauguspiirang arvutuslik seos mingi tuuliku parameetri osas. Näiteks Taanis peab tuulik paiknema 4 tuuliku tipukõrguse kaugusel või Põhja-Iirimaal 10 kordse tiiviku diameetri kaugusel elamutest.
Järva valla eriplaneeringu puhul peab lähteülesande kohaselt tuuliku kaugus lähimast elamust olema üldjuhul vähemalt 1 km, lähemale on lubatud tuulikuid kavandada ainult elamu omaniku nõusolekul. Eriplaneeringu lahenduses on 12.03.2024 seisuga 9 elamut (TU3 – 2 elamut, TU5- 1 elamu, TU7 – 1 elamu, TU10 – 1 elamu, TU13 – 4 elamut), mis jäävad asukohavaliku alale lähemale kui 1 km. Nende elamute osas on vajalik elamu omanike kirjalik nõusolek planeeringu koostamise raames enne planeeringu vastuvõtmist. Juhul kui vastavat nõusolekut ei saada, siis tuleb vastavate tuulikute rajamisest loobuda või neid nihutada.
Hindamaks tuulepargi rajamisel mõjutatavate tundlike alade hulka võib ühe olulise kriteeriumina välja pakkuda ala lähedusse jäävate potentsiaalsete elanike/elamute hulga. Selleks vaadeldi alasid lähtuvalt ETAK andmestikust ja toodi välja kui palju elu- ja ühiskondlikke hooneid jääb asukohavaliku alade potentsiaalsesse otsesesse mõjualasse. Mõjuala ulatuse defineerimine võib olla tuulepargi puhul keerukas (potentsiaalselt nähtav on tuulik näiteks väga suurel alal). Taanis on näiteks kasutusel lähenemine, mille korral potentsiaalselt otseselt mõjutatavaks alaks peetakse kuni 6 kordset tuuliku
195 Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles. 196 Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27. 197 McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9. 198 Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC- EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
223
tipukõrguse ulatust 199 ehk antud juhul 290×6=1740 m. Eestis kehtiv keskkonnahäiringu tasu regulatsiooni näeb ette, et kuni 250 meetri kõrguste tuulikute puhul makstakse tasu kuni 2 km kaugusel paiknevatele elanikele, kõrgemate tuulikute puhul kuni 3 km kaugusel paiknevatele elanikele. Selle kohaselt käsitletakse tuulepargi mõjualana vastavalt 2 või 3 km suurust ala.
Tabel 38. Potentsiaalselt sobilike alade lähialale jäävate elu- ja ühiskondlike hoonete (ei ole arvestatud eluruumide arvuga) hulk. Alus: Maa-amet ETAK andmed seisuga 14.03.2024. a.
Kaugus potentsiaalselt sobiliku ala piirist, m (alad järjestatud mõjualasse jäävate elamute arvu järgi väikseimast suuremani)
kuni–2 km 2–3 km Kokku 0-3 km
Ala TU8 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
12 15 27
Ala TU6 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
27 21 48
Ala TU7 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
39 32 71
Ala TU1 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
23 71 94
Ala TU11 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
50 48 98
Ala TU5 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
62 57 119
Ala TU10 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
111 82 193
Ala TU3 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
116 82 198
Ala TU13 asukohavaliku ala mõjualasse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned, tk
45 237 282
Analüüsist selgus, et potentsiaalselt sobiliku ala TU3 puhul on potentsiaalsesse 2 km mõjualasse jäävate tundlike hoonete hulk kõige suurem. Mõjualasse jääb Imavere alevik. 3 km mõjuala puhul on suurima mõjuga TU13 ala. Antud ala 3 km mõjualasse jääb kolm tiheasustusala (Aravete, Kärevere ja Ambla).
199 IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE- OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
224
Joonis 75. Eriplaneeringualal asukohavaliku aladest 2 ja 3 km mõjuraadiusesse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned ETAK andmestiku (14.03.2024. a) alusel.
Joonis 76. Eriplaneeringualal 2 asukohavaliku aladest 2 ja 3 km mõjuraadiusesse jäävad elu- ja ühiskondlikud hooned ETAK andmestiku (14.03.2024. a) alusel.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
225
4.5.4.2 Mõju majandusele
Tööhõive
Tuulepargi rajamine tekitab juurde töökohti. Keskmine arvatav lisanduvate töökohtade arv tuuleparkide rajamisel varieerub erinevates teaduslikes ja rakenduslikes käsitlustes. 2019. a avaldatud ülevaateartiklis 200 vaadeldakse tuuleparkidega seonduvaid töökohti ühe MW rajatud tuulepargi võimsuse kohta.
Antud teadusuuring kohaselt saab valmistamise ja paigaldamise aegsete tekkivate töökohtade osas tõenäoliseks tekkivaks töökohtade arvuks pidada 2,5 - 5,5 täistöökohta tuulepargi megavati kohta.
Tuulepargi töötamise aegsete lisanduvate töökohtade arvuks võib pidada 0,3 kuni 2 töökohta megavati kohta. Arvestatud ei ole kaudselt mõjutatavaid valdkondi, milles nõudlus võib suureneda – eelkõige teenindus, aga ka muud toetavad valdkonnad, kuna nende prognoosimine sõltub olulisel määral ka muust kui tuulikute rajamisest.
Tuulikute valmistamisega seotud töökohad ei ole reeglina seotud paikkonnaga, kuhu tuulepark rajatakse, kuna valmistamine vajab ressursse, oskusteavet ning vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Tuulikuid Eestis käesoleval ajal ei toodeta. Seega mõju piirkonna tööhõivele puudub.
Logistika, paigaldus ja käitamise aegsed töökohad on kaetavad osaliselt kohalike töötajatega, olenevalt sellest kuivõrd spetsiifilisi teadmisi tuulepargi rajamine töötajatel eeldab. Hoolduse ja haldusega seotud töökohtade näol on tegemist pikaajaliste stabiilsete töökohtadega. Tuulikute hoolduspetsialistide erialad on käivitumas nii Kuressaare ametikoolis kui ka Pärnumaa Kutsehariduskeskuses. Tuulepargi rajamisega kaasnev mõju tööhõivele on seega eeldatavalt potentsiaalselt vähesel määral positiivne.
Otseliin201
Käesoleva KSH koostamise ajal kehtinud elektrituruseaduse kohaselt on lubatud rajada otseliin elektrijaamaga samale kinnistule, sellega piirnevale kinnistule või tootmisseadmest kuni kuue kilomeetri kaugusel paikneva elektripaigaldiseni. Tuuleparkide osas esineb teatud ebaselgus, mis punktist arvestatakse 6 km kaugust (kas tuulikust või tuulepargi sisesest alajaamast, kui seda kavandatakse või isegi tuuleparki põhivõrguga ühendavast punktist ehk liitumispunktist).
Otseliini piirkonnas on võimalik kasutada elektrit võrgutasu võrra soodsamalt. Tuuleelektrijaama puhul on lisaks tegu keskkonnasõbraliku taastuvenergiaga. Tegu on energiamahukate ettevõtete ja/või taastuvenergiat eelistavate ettevõtete jaoks olulise asjaoluga, mis võib mõjutada piirkonnas juba tegutsevaid ettevõtteid ning soodustada piirkonda uute ettevõtete ning nendega kaasnevate töökohtade rajamist. Seega võib tuulepargiga seotud otseliini rajamise võimalikus piirkonnas kaasneda positiivne mõju piirkonna konkurentsivõimele.
Otseliini temaatikaga kaasneb mitmeid väärarusaamu. Otseliini võimalikus piirkonnas (6 km raadiuses tuulepargist) ei ole elekter automaatselt ettevõtete jaoks odavam. Vajalik on tootmisseadmest elektriliini väljaehitamine vastava elektritarbijani ning selline liini väljaehitamise kulu on üldjuhul asjast huvitatud ettevõtte kanda. Seega reaalselt on tegevus realistlik (st majanduslikult eeldatavalt tasuv) elektri tootmisseadmetele võimalikult lähedal ja juhul kui on tegu suure elektritarbega ettevõttega. Seega piirkonna ettevõtluse arendamise konkurentsivõime positiivse mõju ärakasutamiseks on vaja,
200 Aldieri, L., Grafström, J., Sundström, K., Vinci, C., P. Wind Power and Job Creation. Sustainability 2020, 12, 45; doi:10.3390/su12010045 201 Otseliin – võrguettevõtja teeninduspiirkonnas asuv liin, millel puudub eraldi võrguühendus võrguga, välja arvatud suletud jaotusvõrguga, kuid mis võib olla võrguga kaudses ühenduses turuosalise elektripaigaldise kaudu ning mis on ette nähtud elektrienergia edastamiseks ühest elektrijaamast teise või teisele turuosalisele kas oma tarbeks kasutamiseks, edasimüügiks või edastamiseks.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
226
et tuulepargile võimalikult lähedale oleks võimalik suure energiatarbega ettevõtteid rajada või need juba eksisteeriksid piirkonnas.
KSH koostamisel analüüsiti asukohavaliku aladest 6 km raadiusesse jäävate äri- ja tootmismaa sihtotstarbega maade paiknemist.
Kõigi potentsiaalselt sobilike alade lähedusse jääb tootmismaid (Joonis 77 ja Joonis 78). Suurima potentsiaalse positiivse mõjuga võib pidada TU3 ala, mille vahetusse lähedusse jääb olulise tootmismaade osakaaluga Imavere alevik. Imavere aleviku tootmismaad jäävad sealjuures välja kõigi teiste võimalike asukohavaliku alade 6 km raadiusest. TU6, TU7 ja TU8 võimalikku otseliini ulatusse (selle äärealale) jäävad Koigi piirkonna tootmismaad. TU1 ja TU5 puhul on Järva valda jäävatest suurematest tootmismaade piirkondadest võimalikus otseliini piirkonnas Päinurme.
Joonis 77. Lõunapoolse eriplaneeringuala võimalike asukohavaliku alade otseliini võimalik ulatus ja selle alas paiknevad äri- ja tootmismaad. (Alus: Maa-ameti hallkaart; Äri- ja tootmismaad Järva maakonna katastriüksused 12.10.2023. a).
Põhjapoolses eriplaneeringu alas jääb tootmismaid enim TU13 võimaliku otseliini piirkonda ja TU10 puhul on otseliini ulatusse jäävate tootmismaade osakaal põhjapoolsetest aladest väikseim.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
227
Joonis 78. Eriplaneeringu ala 2 võimalike asukohavaliku alade otseliini võimalik ulatus ja selle alas paiknevad äri- ja tootmismaad Järva vallas. (Alus: Maa-ameti hallkaart; Äri- ja tootmismaad Järva maakonna katastriüksused 12.10.2023. a).
4.5.4.3 Mõju varale
Senist sihtotstarbejärgset kasutust maatulundusmaana tuulepargi rajamine üldjuhul ei kitsenda. Võimalik on nii metsamajandusliku kui põllumajandusliku kasutuse jätkamine. Ühtegi elamumaa sihtotstarbega kinnistut ühelegi võimalikule asukohavaliku alale ei jää.
Riigiasutused on väljendanud seisukohta202 , et üld- või eriplaneeringuga määratud tuulealadel ja nende otseses mõjualas tuleks ühtlasi seada elamuehitusele piirang. Sellega välditaks uute müratundlike objektide kavandamist potentsiaalselt ebasobivale alale ehk alale kus võivad hakata esinema tööstusmüra sihtväärtust ületavad müratasemed ja kuhu seega müratundlike ehitiste rajamine ei ole soovitatav. Järva valla eriplaneering näeb ette vastava kitsenduse seadmist. Piirangu seadmine tekitab ulatuslikud alad, kus müratundlike objektide rajamine ei ole lubatud ja see kitsendab vastaval alal maaomandi kasutusvõimalusi ning seeläbi võib esineda ebasoodne mõju varale. Eriplaneeringuga soovitakse kitsendus seada 1 km raadiuses asukohavaliku aladest. Kuna samas osade alade puhul soovitakse määrata tuulikute asukohad võrdlemisi suure täpsusega, siis oleks kohane kitsendust vähendada ning mõjuvööndi tingimusega alana määrata müra modelleeringu kohane 40 dB isojoon. 1 km tingimusega mõjuvööndit rakendada nende alade puhul, mille puhul tuulikute asukohti ei määrata. Selliste alade puhul aga kaaluda asukohavaliku alade vähendamist viisil, mis tagaks 1 km puhvervööndi elamumaa sihtotstarbega maaüksuste osas. Selline lähenemine vähendaks võimalikku ebasoodsat mõju varale.
Maaomanikud, kelle kinnistu paikneb tuulepargi lähialal, võivad ohuna tajuda oma kinnisvara hinna langust. Eestis ei ole teadaolevalt uuritud tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele, seevastu on uuringuid tehtud mitmel pool maailmas. Eriti populaarseks on muutunud selliste uuringute läbiviimine
202 5.12.2022 Paide infopäev taastuvenergia kavandamisest üld- ja eriplaneeringutes.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
228
USA-s. Näiteks viidi 2010. a läbi seniste uuringute koondanalüüs, milles203 toodi välja 98 uuringut, mis käsitlesid seost tuuleparkide ja kinnisvara hinna väärtuse vahel. Tulemustest kajastub, et 61 uuringut (62,3%) ei leidnud seost tuuleparkide ja kinnisvara väärtuse vahel, 27 uuringut (27,6%) leidis, et esineb positiivne mõju ja 10 uuringut (10,2%) leidis negatiivse mõju. Käsitletud uuringute läbiviimiseks on kasutatud väga erinevaid metoodikaid, sh varieerub suures ulatuses ka valimi suurus. Viidatud uuringus endas tehtud analüüsist järeldab autor, et kinnisvara väärtuse langus esineb pigem tuulepargi planeerimisaegsel perioodil ning tuulepargi töötamise perioodil olulist negatiivset mõju ei esine.
Kahe Saksamaal tehtud uuringu põhjal on leitud, et tuulepargid võivad mõnevõrra mõjutada kinnisvara hindasid, kuid enim neid kinnistuid, mis jäävad kuni 1 km raadiusesse. Tuuliku otsesel nähtavusel avaldub kinnisvara hindadele mõõdukas negatiivne mõju, seevastu madalal ja keskmisel nähtavusel ei ole kinnisvarahindadele leitud statistilist olulist mõju.204, 205
2016. a Taani Energianõukogu tellimusel valminud aruandes uuriti maismaa- ja avamere tuuleparkide mõju kinnisvara hindadele. Antud uuring on seni suurim selletaoline teadusuuring kogu maailmas. Uuringu tulemustest järeldub, et maismaatuulepargid mõjutavad elamute ja suvilate hindasid kuni 3 km raadiuses ning mida rohkem ja mida lähemal elamule või suvilale on tuulikuid, seda suurem on kinnisvara hinna langus. Näiteks 1 km raadiuses asuvate elamute ja suvilate hind langeb 2 tuuliku puhul 3–6% ning 8 tuuliku puhul 8–10%.206
Kinnisvara väärtuse muutuse uurimistulemuste kokkuvõtteks saab öelda, et tuulepargi arendusega võib kaasneda negatiivne mõju kinnisvara hindadele. Enim võivad mõjutatud olla elamukinnistud, mille asukohast jäävad tuulikud nähtavaks.
Taani kompensatsioonimehhanismid näevad ette, et uute tuulikute läheduses olevad kinnisvara omanikud saavad nõuda hüvitist kinnisvara väärtuse languse korral, kui see ületab 1% kinnistu väärtusest. Sellisel juhul on kohustus tuuliku püstitajal (arendajal) langenud kinnisvara väärtuse summa kinnisvara omanikule hüvitada. Kinnisvara hinna kontrolli teostab jurist ning energeetika-, kommunaal- ja kliimaministri poolt selleks ülesandeks määratud ja riigi poolt volitatud kinnisvaramaakler.206 Eestis kinnisvara väärtust arvestavat hüvitise regulatsiooni käesoleval ajal ei ole. Võimalikku kinnisvara väärtuse langust peaks aitama kompenseerida tuuliku taluvustasu.
4.5.4.4 Sotsiaalsed vastuolud
Tuuleparkide rajamine Eestis põrkub mitmetel juhtudel just kohaliku kogukonna vastuseisule. On mitmeid juhuseid, kus tuulepargi planeeringute koostamise peatavad kohalike elanike allkirjade kogumine või tugev vastuseis (Hiiumaa meretuulepark, Vormsi tuulepark, Risti tuulepark jt). Peamiste põhjustena tuuakse vastuväidetes tavapäraselt kartust võimaliku müra, varjutuse ja tervisemõjude osas. Samuti käsitletakse tihti visuaalset häirivust ning esineb ka olukordi, kus selget põhjust ei osata välja tuua. Sealjuures tundub mõnevõrra üllatavalt vastuseis olevat sama intensiivne ka avamere tuuleparkide puhul.
Hoolimata väga teravatest konfliktidest ja vastuseisust mitmetele tuulepargi projektidele, siis tuginedes Kantar Emor uuringule207 toetab 72% uuringus osalejatest meretuuleparkide rajamist ja 62% maismaatuuleparkide rajamist. Tuuleparkide rajamist peavad positiivseks keskmisest enam nooremad elanikud vanuses 15–34.
203 J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression. 204 Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference-In- Differences Analysis. 205 Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines. 206 COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö. 207 https://mkm.ee/sites/default/files/tuulepargid_l6pparuanne_final_taiendatud.pdf
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
229
Ligi kolmveerand ehk 71% neist, kelle kodu lähedal asub tuulepark, toetab maismaa tuuleparkide laiendamist (vastu on 26%). Samas neist, kelle lähedale kavandatakse tuuleparki, toetab rajamist ainult 40% (vastu on 58%). Neist, kellel puudub siiani kokkupuude tuulikutega, on maismaa tuuleparkide rajamise poolt 60% ja vastu 30% ning neist, kes on sattunud tuuleparkide lähedusse vastavalt 66% ja 28%. Seega on rajamise suhtes kõige positiivsemalt meelestatud need, kellel on kogemus tuulikute lähedal elamisest ja kes on sattunud tuulikutega piirkonda.
Võrreldes neid, kes elavad tuuleparkide läheduses nendega, kellel ei ole tuuleparkidega kokkupuudet, ilmneb, et kokkupuudet omavate elanike suhtumine tuuleparkidesse on positiivsem. Mida väiksem oli uuringus osalejate kokkupuude tuuleparkidega, seda rohkem oli vastajate hulgas neid, kes ei osanud oma hinnangutes seisukohta võtta.
Koos enda jaoks kõige mõjusama hüvitusmeetmega suhtuks naabrusesse rajatavasse tuuleparki positiivselt 53% elanikest. Kõige positiivsemalt suhtuvad sellesse vanuserühmad 15–24 ja 25–34, kellest koos hüvitismeetmega toetaks kodulähedase tuulepargi rajamist vastavalt 69% ja 68%.
Uuringu käigus pidasid vastajate hulgas 74% oluliseks tuuleparkidest tulenevat rohelise energia osakaalu suurenemist, 68% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohalikule taristule (elektrivarustus, sõiduteed), 64% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju kohaliku elu edendamisele taluvustasu arvelt (nt lasteaedade, koolide, terviseradade parendamine) ning 57% vastajatest pidas oluliseks tuuleparkide mõju piirkonda loodavatele töökohtadele.
Ühegi asukohavaliku ala puhul ei saa välistada tuulepargi rajamisel sotsiaalsete vastuolude teket.
4.5.4.5 Kohalik kasu
Häiringute mõju kompenseerimisel peetakse oluliseks kompenseerimismehhanismide suutlikkust leevendada arendusest mõjutatud inimeste olukorda. Käesoleval hetkel reguleerib saadavat kohalikku kasu keskkonnatasude seadus208. Seaduse kohaselt on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu keskkonnahäiringu hüvitamise tasu, mida maksab tuuleelektrijaama omanik või kasutama õigustatud isik ja mis jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksusele, mille territooriumil maismaal paiknev tuuleelektrijaam asub. Tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse alates tuuleelektrijaama ehitamise alustamise teatise registreerimisest kuni tuuleelektrijaama tema asukohast eemaldamiseni. Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määratakse vahemikus 0,7–1% järgmise kahe näitaja korrutisest:
− tuuleelektrijaama kvartalis toodetud elektrienergia kogus megavatt-tundides, kuid mitte vähem kui 70% tuuleelektrijaama nimivõimsusest korrutatuna 750-ga;
− vastava kvartali Eesti hinnapiirkonna järgmise päeva turu elektrienergia aritmeetiline keskmine börsihind.
Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra kehtestab selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub, volikogu määrusega.
Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole kehtestanud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu määra, rakendatakse tasu määramisel keskkonnatasude seaduse § 213 lg-s 1 sätestatud tasu madalamat võimalikku määra.
Maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kantakse selle kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse, mille territooriumil tuuleelektrijaam asub.
Kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust 50% maksab kohaliku omavalitsuse üksus maismaa tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanikele tasu (edaspidi elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu), kui eluruum vastab järgmistele tingimustele:
208 https://www.riigiteataja.ee/akt/109082022028?leiaKehtiv
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
230
− eluruum on füüsilise isiku omand;
− eluruum on omaniku rahvastikuregistrijärgne elukoht.
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu makstakse kalendriaasta eest kord aastas.
Indikatiivsed tasu arvutused on esitatud Tabel 39.
Tabel 39. Keskkonnahäiringu tasu indikatiivne arvutus tuuleparkide osas, mille osas edasine kavandamine võib osutuda võimalikuks projekteerimistingimustega.
Asukoha eelvaliku ala tähis
TU1 TU3 TU6 TU7 TU8 TU10 TU13
Tuulikute arv 12 16 9 3 4 21 5
Eeldatav keskmine börsihind (EUR/MWh)
50 50 50 50 50 50 50
Tasumäär, % 1 1 1 1 1 1 1
Nimivõimsus tuulikul, MW
5 5 5 5 5 5 5
70 % kogunimivõimsus tuulepargil x 750
126000 168000 94500 31500 42000 220500 52500
Tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, EUR/a
63000 84000 47250 15750 21000 110250 26250
Tasu vallaeelarvesse, EUR/a
31500 42000 23625 7875 10500 55125 13125
Tasu eluruumi omanikele summaarselt, EUR/a
31500 42000 23625 7875 10500 55125 13125
Nimivõimsus tuulikul, MW
7 7 7 7 7 7 7
70 % kogunimivõimsus tuulepargil x 750
176400 235200 132300 44100 58800 308700 73500
Tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, EUR/a
88200 117600 66150 22050 29400 154350 36750
Tasu vallaeelarvesse, EUR/a
44100 58800 33075 11025 14700 77175 18375
Tasu eluruumi omanikele summaarselt, EUR/a
44100 58800 33075 11025 14700 77175 18375
Maismaa tuulepargi mõjuala keskkonnatasude seaduse tähenduses on Eesti Vabariigi piirkond, mis ulatub kuni 250 meetri kõrguse tuuleelektrijaama puhul kahe kilomeetri ja 250-meetrise ning kõrgema tuuleelektrijaama puhul kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist (Joonis 75 ja Joonis 76). Kui vastavalt kas kahe või kolme kilomeetri kauguseni tuuleelektrijaama lähima torni keskpunktist ulatuv piirjoon läbib kinnistut, ulatub mõjuala kinnisasja kaugeima piirini.
Elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu maksimaalne suurus eluruumi kohta on kalendriaastas vastava aasta kuue kuu Eesti töötasu alammäär. Kohaliku omavalitsuse üksus avaldab veebilehel teabe elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kohta. Kui maksimaalses summas elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu kogusumma
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
231
aasta kohta ületab 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud tasust, jaotatakse laekunud tasust 50% tuulepargi mõjualas asuvate eluruumide omanike vahel proportsionaalselt.
Kui väljamakstav elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasude kogusumma aasta kohta jääb alla 50% kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud maismaal paikneva tuuleelektrijaama tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasust, jääb väljamakstud summat ületav osa laekunud tasust kohaliku omavalitsuse üksusele.
Kohaliku omavalitsuse üksus maksab elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu enda territooriumil paikneva tuulepargi kohta ka teise kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva eluruumi eest, kui eluruumi asukoha kohaliku omavalitsuse üksuses tuuleelektrijaama ei asu.
4.5.4.6 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Majanduslikust vaatest eelistada asukohavaliku alana tuulepargi asukohti, mis jäävad olemasolevate ja perspektiivis laiendatavate tootmisalade lähedusse (maksimaalselt 6 km kaugusele).
Järva valla üldplaneeringu koostamisel arvestada tuulepargi võimalike asukohavaliku alade paiknemist ning äri- ja tootmismaade laienduste kavandamisel eelistada alasid, mis jäävad võimalikele asukohavaliku aladele võimalikult lähedale.
Asukohavaliku ala mõjuvööndi tingimusega alana määrata müra modelleeringu kohane 40 dB isojoon. 1 km tingimusega mõjuvööndit rakendada nende alade puhul, mille puhul tuulikute asukohti ei määrata. Selliste alade puhul kaaluda asukohavaliku alade vähendamist viisil, mis tagaks 1 km puhvervööndi elamumaa sihtotstarbega maaüksuste osas. Selline lähenemine vähendaks võimalikku ebasoodsat mõju varale.
4.6 Mõju maastikule sh visuaalne mõju
4.6.1 Hindamise metoodika
Tuulepargi visuaalse mõju hindamisel on arvestatud AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali209 soovitusi ulatuses, mis need on ülekantavad maismaa tuuleparkidele. Tuulepargi visuaalse mõju hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast.
Maakaabliga kavandataval võrguühendusel mõju puudub ning seega seda detailsemalt ei hinnata. Samuti on vähene tuulepargi teede ja alajaamade mõju maastikule ning neid eraldi ei käsitleta.
Tuulepargi nähtavuse hindamiseks kasutati spetsiaaltarkvara WindPRO 4.0. Reljeefi andmestikuna kasutati Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit täpsusega 25 m ja taimkatte kõrgusmudelit täpsusega 4-10 m eraldusvõimega. Sellise lähenemisega on võimalik saada indikatiivne kaart tuulepargi nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulepark võib olla olulisel määral nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga, mis võimaldab määrata tuulepargist tingitud vaate muutuse olulisust.
Vertikaalne vaatenurk on nurk, mis moodustub vaatepunktist maakatte ja tuuliku tipu vahele (Joonis 79). Horisontaalne vaatenurk on vaatepunktist avaneva kahe kaugeima tuuliku kõige kaugemate punktide vahel moodustuv nurk (Joonis 80). Horisontaalse ja vertikaalse vaatenurga korrutise alusel on võimalik hinnata vaate muutuse olulisust inimsilma jaoks.
209 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
232
Joonis 79. Vertikaalne vaatenurk. Allikas: WindPro user manual.
Joonis 80. Horisontaalne vaatenurk. Allikas: WindPro 4.0 kasutusjuhend.
Nähtavuse ja vaatenurkade modelleerimine teostati 25×25 m ruudustikuna. Nähtavuskaardi vaatekõrguseks määrati 1,5 m, mis on inimese tavapärane vaatekõrgus.
Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtuti Järva maakonnaplaneeringust ja Järva valla koostamisel olevast üldplaneeringust.
Nähtavusanalüüsi alusel valiti põhjapoolsel alal 13 ja lõunapoolsel alal 14 vaatepunkti – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulepark võib jääda nähtav ning eelistati väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Sealjuures koostati fotomontaažid vaatetornidest. Eelistati kavandatavastest tuulikutest kuni 10 km raadiuses paiknevaid vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulepark inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Eelistati väärtuslikele maastikele jäävaid vaatepunkte. Kaugemate vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni oluline turismiobjekt) ja esineb ulatuslik nähtavus. Käesoleva KSH raames tuvastati selliste vaatepunktidena Simisalu vaatetorn, Kodru raba vaatetorn, Männik järve raba vaatetorn, Merja linnamäe vaatetorn ja Paide linnus.
Vaatepunktide asukohti täpsustati WindPRO 4.0 ja Google StreetView rakenduse integreeritud lahenduse abil. WindPRO võimaldab kasutada Google StreetView rakendust leidmaks vaatepunkte (fotosid), kust tuulikud ka reaalselt nähtavad jäävad. See tähendab, et StreetView fotomaterjali kasutades on võimalik foto vaatenurki koheselt muuta leidmaks vaatenurka, kust tuulikuid on maksimaalselt näha. Vaatepunktidest, kus StreetView esialgsete fotomontaažide alusel jäi tuulepark nähtav, tehti reaalsed fotod.
Fotomontaažide jaoks pildistati 06.09. 12.09. ja 25.09.2023 a. kaameraga Canon EOS 1100D ja fookuskaugusega 50 mm.
Fotomontaažid on kahe erineva kõrgusega; 1,5 m silmakõrgus ja vaatetornid 15 m kõrgusega maapinnast. Tuulikute parameetritena kasutati rootori diameeter 180 m, torni kõrgus 180 m ja tipukõrgus 270 m. Tuulikute labad on kõigil piltidel paigutatud vaataja suhtes risti toomaks esile maksimaalset visuaalset mõju.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
233
4.6.2 Maastiku väärtus
Potentsiaalselt sobilikele aladele ei jää Järva maakonnaplaneering 2030+ ja Järva valla üldplaneeringu kohaseid väärtuslikke maastike ega ilusa vaatega teelõike. Samas paikneb mitmeid väärtuslikke maastikke ja ilusaid tuulepargi alade vahetus läheduses (Joonis 81 ja Joonis 82).
4.6.3 Võimalikud mõjud
Tuulepargi visuaalne mõju sõltub tuulikute suurusest, vaatleja kaugusest, maastiku omadustest, sh reljeefist ja taimkattest, kellaajast, atmosfääri tingimustest jpm. Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 40 km kaugusele (suurte tuuleparkide puhul on täheldatud nähtavust kuni 58 km kaugusele)210. Eesti puhul ei mõjuta tuulikute nähtavust olulisel määral reljeef, kuid mõjutavad ulatuslikud metsaalad, samuti hoonestatud alad. Seoses vaatleja läheduses paiknevate takistustega (nt mets, hooned vms) ei pruugi tuulik olla nähtav ka juhul kui paikneb vaatluspunkti lähedal. Samas võivad suurematel kaugustel tekkida vaatekoridorid.
Nähtavusanalüüsist ilmnes, et kuna suured kõrguste vahed piirkonnas puuduvad, siis reljeefist tulenev nähtavuse piiramine on vähene. Samas on tegu metsase alaga ning eeskätt puistu vähendab oluliselt kavandatava tuulepargi nähtavust. Asustatud aladel vähendavad nähtavust oluliselt hooned.
Nähtavusanalüüs koostati tuulikute tipu kõrgusega 270 m.
Põhjapoolse eriplaneeringu ala nähtavusanalüüs teostati 30 058 ha suurusel alal (umbes 19 x 15 km). Ilmnes, et tuulikud jäävad nähtavaks 52,8 % analüüsitud alast.
Lõunapoolse eriplaneeringu ala nähtavusanalüüs teostati 134 045 ha suurusel alal (umbes 44x30 km). Ilmnes, et tuulikud jäävad nähtavaks 32,9 % analüüsitud alast.
Tuulikud on nähtavad lagedatelt aladelt nagu näiteks piirkonnas paiknevad põllumajandusmaad ning lagerabad.
Tuulepargi poolt põhjustatavat visuaalse mõju olulisuse hinnangud on antud lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast. Tuulepargi põhjustatav vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga mõju olulisus ja mõjutatud ala suurus on esitatud Tabel 40.
Tabel 40. Vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga muutuse mõju olulisus.
Vertikaalne vaatenurk Muutuse olulisus Põhjapoolne ala -mõjutatud ala suurus ha
Lõunapoolne ala - mõjutatud ala suurus ha
Üle 250 Väga suur 481 628
10-250 Suur 1086 1172
5-100 Mõõdukas 3085 3720
3-50 Madal 2988 5142
1-30 Väga madal 7076 16833
Horisontaalne vaatenurk Muutuse olulisus Mõjutatud ala suurus ha
Üle 1240 Väga suur 2913 8809
50-1240 Suur 6314 17236
210 Sullivan, R., Kirchler, L., Lahti, T., Roché, S., Beckman, K., Cantwell, B., Richmond, P. 2012. Wind Turbine Visibility and Visual Impact Threshold Distances in Western Landscapes.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
234
25-500 Mõõdukas 4659 7969
10-250 Madal 1266 5421
alla 100 Väga madal 15551 96922
Vertikaalse (v) ja horisontaalse (h) vaatenurga muutuse alusel leiti maastikuvaate koondmuutus (v*h) ja anti selle alusel hinnang vaate muutuse olulisusele. Vaate muutuse olulisus on kajastatud Joonis 81 ja Joonis 82.
Joonis 81. TU10 (20 tuulikut), TU11 (9 tuulikut) ja TU13 (4 tuulikut) koosmõjus põhjustatud maastiku muutus.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
235
Joonis 82. TU1 (15 tuulikut), TU5 (30 tuulikut), TU6 (9 tuulikut), TU7 (3 tuulikut), TU8 (4 tuulikut), TU6 (9 tuulikut), TU7 (3 tuulikut), TU8 (4 tuulikut), TU3 (16 tuulikut) koosmõjus põhjustatud maastiku muutus.
Põhjapoolse planeeringuala nähtavusanalüüsist ilmnes, et piirkonnas paiknevad väärtuslikud maastikud ja kauni vaatega teelõigud jäävad mõõduka kuni väga madala vaate muutuse alasse. Metsastel aladel vaate muutus inimese silma kõrgusel puudub. Riikliku tähtsusega väärtuslikud maastikud, mida põhjapoolsele eriplaneeringu alale tuulepargi rajamine mõjutaks, puuduvad. Piirkondliku tähtsusega väärtusliku maastikul Lüsingu karstialal esineb kohati alasid, kus maastikuvaate muutus on suur. Kuna tegu on väga metsase alaga on tegu väga väikese pindalaga aladega (avatud vaated antud maastikul valdavalt puuduvad). Kompaktsema asustusega aladest jääb olulisest vaate muutusest mõjutatuks Roosna küla ala. Roosna küla kompaktse asustusega alal esineb rohkel alasid kus esineb suur maastikuvaate muutus. Selleks et vältida väga suurt vaate muutust Roosna küla keskusealalt on vähendatud planeeringu koostamisel TU11 ala ulatust Roosna küla poolses osas.
Lõunapoolse planeeringuala nähtavusanalüüsist ilmnes, et piirkonnas paiknevad väärtuslikud maastikud jäävad mõõduka kuni väga madala vaate muutuse alasse ja kauni vaatega teelõike jääb ka suure maastiku vaate muutusega alale. Metsastel aladel vaate muutus inimese silma kõrgusel puudub. Riikliku tähtsusega väärtuslikel maastikel on vaate muutus madal kuni väga madal või puudub tulenevalt maastike metsasusest. Kompaktsema asustusega aladest jääb olulisest vaate muutusest mõjutatuks Imavere alevik.
4.6.3.1 Fotomontaažid
Eriplaneeringuala põhja poolsemate tuuliku alade visualiseeringute koostamiseks valiti kokku 13 vaatepunkti, kust tuulikut oleks potentsiaalselt nähtavad. Fotomontaažide vaatekõrgus on üldiselt 1,5 m maapinnast. Vaatetornide puhul (vaatepunkt 20 ja 21) tegu on 15 m vaatekõrgusega maapinnast. Lõuna poolsemate tuulealade osas koostati fotomontaažid 14 vaatepunktist.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
236
Tabel 41. Fotomontaažide vaatepunktide paiknemine.
Punkti nr
X Y Kirjeldus Lähima tuuliku kaugus, m
Põhja poolne ala:
1. 6557252 600893 Pargi tn, Aravete 4886
2. 6557638 600416 Aravete lasteaed Mesimumm, Lasteaia tee, Aravete 5403
5. 6556612 604045 Aravete-Vistla tee, Rava järv Aravete 1576
7. 6557814 609538 Jootme-Koeru tee Roosna 1514
8. 6553919 615179 Kuie tee ja Aavere tee ristmik, Vajangu 3286
12. 6561937 611686 Ambla-Tamsalu tee, Reinevere 3389
13. 6562735 605855 Ambla-Tamsalu tee, Ambla 4712
14. 6562747 605123 Ambla Maarja kirik, kalmistu, Valguse tee 5000
16. 6563115 604292 Ambla-Tamsalu tee, Ambla 5722
17. 6562486 601376 Käravete-Raka tee, Käravete 2870
18. 6561456 600659 Circle K Aravete, Pärnu–Rakvere–Sõmeru, Märjandi 2744
20. 6553035 589564 Simisalu vaatetorn 14789
21. 6553792 592663 Kodru raba vaatetorn 11969 Lõuna poolne ala:
24. 6512935 592563 Oisu-Retla-Rulli tee, Retla 7801 26. 6507200 594303 Kabala küla 3988 29. 6511865 602325 Imavere bussipeatus, Viljandi mnt, Imavere 1584 30. 6511978 602556 Mõmmimäe tee, Imavere lasteaed Mõmmi 1720
32. 6513216 602370 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa (tee nr 2), Alexela Tikupoiss, Imavere 1761
42. 6520335 611904 Koigi – Päinurme tee, Päinurme 3527 44. 6520590 611984 Päinurme rahvamaja 3237 45. 6520440 610189 Koigi-Päinurme tee, Päinurme 1848 46. 6518167 617236 Tapiku-Kõrkküla, Arisvere 3722 48. 6528468 629460 Männik järve raba vaatetorn 12556 51. 6528383 613476 Merja linnamäe vaatetorn, Merja 3252 52. 6528794 590575 Paide linnus, Paide linn 15391 53. 6528856 590636 Paide linnus, Paide linn 18089 59. 6532757 608392 Mäeküla-Koeru-Kapu, Köisi 4317
Fotomontaažid on esitatud KSH aruande eraldiseisva lisana võimaldamaks fotosid vaadelda kõrgema resolutsiooniga. Fotomontaažide vaatlemisel tuleb arvestada, et tuulikute asukohad on indikatiivsed ja võivad edasisel planeerimisel ning projekteerimisel täpsustuda. Alade osas kus soovitakse edasi minna projekteerimisega on täpsustumine eelduslikult vähene ja visualiseeringut oluliselt ei mõjuta. Samuti on fotomontaazid koostatud maksimaalsete tuulikute mõõtmetega. Juhul kui rajatakse väikemaid tuulikuid, siis võib ka nähtav vaade erineda.
Fotomontaažidest ja nähtavusanalüüsist ilmnes, et olulisteks vaatepunktideks, mille vaadete muutus tuulepargi rajamisega kaasneks, on eeskätt lähipiirkonnas paiknevate põllumaade äärsed teed. Fotomontaažide alusel võib tuulikuid pidada selgelt eristavaks juhul kui nad paiknevad lähemal kui 5 km vaatepunktist, kaugemate vahemaade puhul on tuulikud selge ilmaga avatud vaate puhul kindlasti nähtavad, aga neid ei saa enam pidada vaates domineerivaks.
Lennuohutustuled
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
237
Lisaks päevasel ajal toimuvale vaadete muutumisele tuleb arvestada, et lennuohutusnõuete tagamiseks peavad kõrgehitised olema varustatud lennuohutustuledega, et tagada nende nähtavus öisel ajal ja halva nähtavuse tingimustes. Tavaliselt on tegu punast värvi tuledega, mis põlevad pidevalt. Lennuohutustuled muudavad vaadet pimedal ajal. Tuled võivad olla nähtavad hea nähtavusega tingimustes 30–40 km kaugusele. Osades riikides on lubatud kasutada reguleeritava intensiivsusega lennuohutustulesid, mille võimsust vähendatakse hea nähtavuse korral.211
Olemas on ka lennuohutustulede lahendusi, mille korral tuled põlevad ainult vajaduse korral (õhusõiduki lähenemisel)212. Sellised lahendused on asjakohased peamiselt suurte tuuleparkide või väga tundlike maastike korral. Samuti peab lahendus olema lubatud siseriiklikult kehtivate lennuohutuse alaste nõuete alusel.
Võimalik on tulede teatav varjestamine, mis vähendab nende nähtavusulatust maapinnalt211.
4.6.4 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Aladel, millel eriplaneeringu koostamine jätkub detailse lahendusega tuleb detailse lahenduse mõjude hindamisel käigus teostada uus visuaalse mõju hinnang, mis peab lähtuma reaalsetest kavandatavatest tuulikute asukohtadest ja tuulikute mõõtmetest. Tuleb anda hinnang piirkonna oluliste vaatepunktide vaadete muutumisele ja koostada neist fotomontaažid vm visualiseeringud. Mõjude hindamisel tuleb arvestada piirkonna jaoks puhkemajanduslikult oluliste vaadetega.
4.7 Koosmõjude ja kumulatiivse mõju esinemine
Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana. Koosmõjude ja mõjude kumuleerumise hindamist raskendab käesoleva KSH puhul asjaolu, et piirkonnas on küll algatatud mitmeid tuuleparkide planeeringuid, kuid enamik on algusjärgus ning pole teada kas, kuhu ja kui palju tuulikuid võidakse rajada.
Piirkonnas kehtib Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Järva maakonnaplaneeringuga tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandata, kuid Järva maakonnaplaneeringu seletuskirja ptk-s 4.4.3 on esitatud tuuleparkide rajamise põhimõtted.
Koostamisel olevad Jõgeva valla üldplaneering ja Tapa valla üldplaneering ei näe ette olulise ruumilise mõjuga ehitiseks kvalifitseeruvaid tuuleparke.
Naaberomavalitsuste uutest üldplaneeringutest on kehtestatud Türi valla üldplaneering, kus Järva valla eriplaneeringualadega külgnevatele potentsiaalselt sobilike aladele tuulepargi alasid kavandatud ei ole. Samas on Türi vallas esitatud eriplaneeringu taotlus ja esineb võimalus, et kavandatakse täiendav tuuleala Järva vallaga külgnevale alale. Sellisel juhul võivad esineda koosmõjud Türi valla eriplaneeringu tuulepargi alade ja TU3 ala puhul. Kuna Järva valla eriplaneeringu koostamine on jõudnud kaugemale kui Türi valla eriplaneering, siis võimalikke koosmõjusid hinnatakse Türi valla eriplaneeringus, kui selguvad Türi valla eriplaneeringu asukohavaliku alad ja kavandatavate tuulikute indikatiivsed asukohad.
Põhja-Sakala valla üldplaneering tuulepargi alasid ei kavanda. Põhja-Sakala vallas on menetlemisel tuulepargi eriplaneeringute koostamine, kuid eeldatavad eriplaneeringute asukohavaliku alad jäävad Järva valla eriplaneeringu aladest tunduvalt eemale ja koosmõjusid pole oodata.
211 Van der Zee H.T.H. 2016. Obstacle Lighting of Onshore Wind Turbines - Balancing aviation safety and environmental impact. 212 https://www.youtube.com/watch?v=6nqBnGUbVGY
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
238
Väike-Maarja valla koostamisel oleva üldplaneeringuga ei ole teadaolevalt kavandatud tuulepargi alasid Järva valla eriplaneeringualadega külgnevatele aladele. Koosmõjusid ei ole oodata.
Põltsamaa valla üldplaneeringuga tuuleparkide alasid ei kavandata, kuid koostamisel on eriplaneering. Võimalik on eriplaneeringuga tuulepargi alade kavandamine Järva eriplaneeringualaga külgnevalt. Esineda võivad koosmõjud Põltsamaa valla eriplaneeringuga kavandatud tegevustega TU1 ala puhul. Järva valla eriplaneeringu koostamisel ei ole teada Põltsamaa valla eriplaneeringuga kavandatav tuulepargi lahendus (sh tuulikute arv ja paiknemine) seega ei ole võimalik koosmõjusid ka täpselt hinnata. Teadaolevalt Põltsamaa valla puhul tehakse TU1 alaga külgneval alal ainult asukoha valik. Järva valla eriplaneeringu KSH koostamisel on arvesse võetud, et TU1 ala võib laieneda Põltsamaa valla territooriumile. Seda arvesse võttes on Järva valla osas soovitatud meetmed säilitamaks rohevõrgustiku sidusust (säilitatakse kahe ala vahel rohekoridor pikki Põltsamaa jõge) ning seatud meetmed edasiseks müra- ja varjutuse koosmõjude hindamiseks.
Paide linna koostamisel olevas üldplaneeringus on Paide linna planeeritud neli potentsiaalset tuulepargi ala, sealjuures ala D jääb Järva valla potentsiaalselt sobiliku alast TU4 paari km kaugusele. Järva valla eriplaneeringu koostamisel selgus, et TU4 ala on linnukaitselistel ja rohevõrgustikust tulenevatel põhjustel tugevalt ebasoovitav ala tuulepargi rajamiseks ja seda asukohavaliku alana ei käsitleta. Seega ei ole oodata ka Paide ala D ja TU4 vahelise ala olulist koosmõju. TU4 alast loobumine suurendab võimalust Paide D alal tuulepargi võimalikuks arendamiseks, sest ala ümber on oodata loodusmaastiku säilimist, mis võimaldab puhverdada võimaliku tuulepargi ebasoodsaid mõjusid. Paide linna üldplaneeringu kohaste teiste tuulepargi alade ja Järva valla eriplaneeringu potentsiaalselt sobilike alade vahele jääb üle 7 km vahemaa. Väikseim on vahemaa Järva EP põhjapoolse ala potentsiaalselt sobilike aladega. Sellest lähtuvalt on otsesed koosmõjud suure vahemaa tõttu välditud. Samas juhul kui rajatakse tuulepargid nii Järva kui Paide linna aladele, siis tekib eeskätt visuaalne koosmõju Aravete, Rava ja Seliküla piirkonnas. Kuna Paide linna üldplaneeringu kohastel tuulepargi aladel on vajalik tuulepargi rajamiseks DP ja KSH koostamine, siis tuleb iga tuulepargi täpsemal kavandamisel arvestada ka vastavaid koosmõjusid vastaval ajahetkel olemasoleva parima teadmise kohaselt.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
239
5 Alternatiivide võrdlus ja tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida
5.1 Asukohaalternatiivide võrdlus
Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapi eesmärk on määrata rajada soovitava objekti (antud juhul tuulepargi) jaoks asukoht, kuhu hakatakse koostama objekti detailse lahenduse planeeringut. Käesolevas eriplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt otsitakse eriplaneeringu alalt mitte ühte, vaid kõiki potentsiaalselt sobilike alasid, kuhu oleks põhimõtteliselt võimalik rajada tuuleparki või – parke. Kuivõrd eesmärk on leida kõik sobilikud alad, siis ei ole asjakohane teostada ka asukohaalternatiivide võrdlust. Seega on käesolevas KSH aruandes esitatud soovitused alade vähendamiseks või täiendavate tingimuste seadmiseks vähendamaks ja vältimaks ebasoodsat mõju, kuid alasid omavahel ei võrrelda.
5.2 Tõenäoline areng juhul, kui eriplaneeringut ellu ei viida
Lokaalses plaanis eriplaneeringu elluviimisest loobumisel oluline mõju puudub. See tähendab, et oodata ei ole ka võimalikke positiivseid mõjusid ettevõtluskeskkonnale, mis tuulepargi rajamisega võiksid piirkonnale kaasneda. Potentsiaalselt sobilikud alad on suuresti metsaalad, kus toimub edasi metsade majandamine vastavalt metsaseadusele. Samuti jätkub senine muu alade kasutus (korilus, turism, jahindus jms) ehk piirkonna areng jätkub senisel viisil.
Riiklikus vaates esineb oht, et eriplaneeringu ellu viimata jätmisel ei täideta taastuvenergeetika alaseid eesmärke ega suudeta seega piisavalt vähendada Eesti kasvuhoonegaaside heidet ning seeläbi pidurdada kliimamuutusi.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
240
6 Võrguühenduse rajamine, võimalikud trassikoridorid ja mõjud
Tuulepargi põhivõrguga ühendamiseks on vaja rajada tuulepargi alalt rajada elektriliin, mis ühendatakse tuuleparki põhivõrgu alajaama või põhivõrgu 330 kV liinile rajatavasse uude alajaama. Lähimateks põhivõrgu alajaamadeks eriplaneeringualal 1 on alajaam Imavere (A068) ja alajaam Koigi (A021) ning eriplaneeringualal 2 alajaam Aravete (A039). Eriplaneeringualale 1 jäävaid potentsiaalselt sobilikke alasid TU2 ja TU4 läbib 330 kV liin. Eriplaneeringualale 2 jäävatest potentsiaalselt sobilikest aladest u 670 m põhja suunda jääb samuti üks 330 kV liin. Võimalik on tuuleparke ühendada eeldatavalt eeskärr 330 kV liinile uue alajaama rajamisel. Eriplaneeringu koostamisel ei ole kehtivast regulatsioonist tingituna teada, kuhu on võimalik alajaam rajada/tuulepargi võrguühendus luua. Võimalikud indikatiivsed trassikoridorid on esitatud Joonis 83 ja Joonis 84.
Joonis 83. Võimalikud elektriliinide trassikoridorid lõunapoolsel eriplaneeringu alal.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
241
Joonis 84. Võimalikud elektriliinide trassikoridorid põhjapoolsel eriplaneeringu alal.
6.1 Õhuliini ja maakaabli positiivsed ja negatiivsed küljed
Kõrgepinge elektriliine rajatakse tavapäraselt õhuliinidena. Sellel on mitmeid tehnilisi ja majanduslikke kaalutlusi. Võrreldes madal- ja keskpingeliinidele on kõrgepinge liine maakaablina rajada tehniliselt oluliselt keerukam ja majanduslikult kulukam. Maa- ja õhuliinide positiivseid ja negatiivseid külgi on põhjalikult analüüsitud näiteks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini kavandamisel213.
Analüüsi kohaselt võib õhuliinide positiivseteks omadusteks pidada:
− ehituslikku lihtsust;
− suhtelist töökindlust;
− rikete tuvastamise ja eemaldamise kiirust;
− pikaealisust;
− suurt ülekandevõimsust;
− sesoonset (talvist) ülekoormatavust;
− odavust.
Peamisteks negatiivseteks külgedeks võib pidada:
− visuaalset reostust;
− liinitrassi laiu koridore, mida tuleb hooldada (metsade puhul lageraiet liinikoridorides);
− negatiivset mõju linnustikule (hukkumine kokkupõrgetes).
Maakaabelliinide positiivseteks omadusteks on:
− visuaalse reostuse puudumine;
213 TTÜ Elektroenergeetika instituut. 2013. Harki-Lihula Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin. Eksperthinnang.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
242
− lühiajalise ülekoormamise võimalus;
− rikete vähesus;
− tormikindlus.
Negatiivseteks omadusteks on:
− suur mahtuvus;
− väiksem läbilaskevõimsus;
− eeldatav lühem tehniline eluiga;
− rikete kõrvaldamise pikk kestus;
− kõrge maksumus.
Võimalik on elektriliine rajada ka kombineeritult (osaliselt õhuliinina ja osaliselt maakaablina).
Kombineeritud liinide puhul peab arvestama teatud negatiivsete aspektidega:
− Kaob õhuliini positiivne omadus seda sesoonselt ülekoormata ja kaabelliini positiivne omadus
seda lühiajaliselt ülekoormata;
− Esineb oht sagedasematele riketele maakaabellõikudes, kuna õhuliinilt võivad edasi kanduda
erinevad äikeseliigpinged;
− Rikkekoha tuvastamise oluliselt pikem kestus ja maakaabli rikke korral selle kõrvaldamise suur
ajakulu.
6.2 Kõrgepingiliinide keskkonnamõjud
Kõrgepinge õhuliinide peamiseks mõjuks inimesele on visuaalne mõju. Kõrgepingeliinid, eeskätt nende mastid, on suured ja maastikus väljapaistvad elemendid. Erineva pingega elektriliinide mastid on illustreeritud Joonis 85-l.
Joonis 85 Erineva pingeklassiga õhuliinide mastid. Allikas: Elering AS.
Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ kohaselt on 110 kV nimipingega liinide korral elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus 25 meetrit mõlemale poole liini telge. Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Õhuliini rajamisel kaasneb seega vajadus u 50 m laiuse trassikoridori järele, mille ulatuses tuleb metsamaa esinemisel mets raadata.
Õhuelektriliini üheks looduskeskkonda mõjutavaks teguriks on lindude kokkupõrkeoht liinidega. Enam on ohustatud suured või kiiresti lendavad linnuliigid: pardid, haned, lagled, luiged, sookured, kanalised, röövlinnud jt. USA-s on leitud, et elektriliinid on üks kolmest peamisest linnusurmade
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
243
põhjustajast inimtegevuse poolt. Lindude hukkumissagedus elektriliinidega kokkupõrke tõttu varieerub laiades piirides, jäädes vahemikku 2,95 kuni 489 lindu liinikilomeetri kohta aastas214.
Lindude hukkumistõenäosuse vähendamiseks ja leevandavaks meetmeks on liinide märgistamine peletitega, kas vimplite, pallide vms vahenditega.215
Eelneva põhjal on kõrgepingeliinil oluline negatiivne mõju siis, kui liin asub:
− eluhoonete läheduses (eriti liini mast) – rikub ilmet;
− kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevaid surmade põhjustajaid;
− kõrge väärtusega metsalistes elupaikades – liini rajamisel mets raadatakse.
Kõrgepingeliinidega seostatakse kohati müra esinemist. Müra taseme määramiseks 330 kV elektriliini ning alajaama läheduses on teostatud müra mõõtmised216. Müra mõõtmistest selgus, et müratase taandub loodusliku foonini (hinnanguliselt 35 dB) 330 kV elektriliini kaitsevööndis. 330 kV alajaama müra langeb loodusliku foonini 75 m kaugusel. Seega ei ole oodata liinist või alajaamadest tulenevat kaugele ulatuvat mürahäiringut. Maakaablite puhul müraemissiooni täheldatud ei ole.
Teiseks kõrgepingeliinidega seostatavaks võimalikuks mõjuks on elektromagnetväljaga seostatav tervisemõju. Elektromagnetvälja olemusest ja selle tekkest erinevate elektrit tarbivate seadmete ümber annab põhjaliku ülevaate Harku-Lihula-Sindi 330/110 kv elektriliini trassi asukoha määramise KSH aruanne ja siinkohal seda ei korrata.
Vältimaks kokkupuudet suuremate ja inimesi ohustatavate elektromagnetväljadega, on sätestatud nii riiklikud kui ka rahvusvahelised piirväärtused keskkonnas esinevate väljade tugevuse kohta. Eestis kehtestatud lubatud maksimaalsed väärtused on toodud sotsiaalministri 21.02.2002 määrusega nr 38 217 „Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine“.
Vastavalt määrusele on 50 Hz elektrivälja tugevuse piirväärtuseks elanikkonnale 5000 V/m ja magnetvootiheduse piirväärtuseks 100 µT. Magnetvootiheduse väärtused on otseses sõltuvuses kõrgepingeliini koormusest ehk voolutugevusest liinis. 330/110 kV elektriliini kaitsevööndist väljapool on magnetvoo tihedus (piirväärtus 100 µT, tegelik väärtus liini all vähem kui 10 µT) ja elektrivälja tugevus (piirväärtus 5000 V/m, tegelik väärtus kaitsevööndi piiril alla 1000 V/m) allpool sätestatud normtaset218. Kõrgepinge kaablite puhul täheldatud, et otseselt kaabli kohal võib magnetvoo tihedus olla suurem kui sama pingega kõrgepinge liini all (nt 500 kV kõrgepingeliini all on mõõdetud 2,6 µT ja kaabli peal 105 µT), kuid vahemaa suurenedes on kaabli puhul magnetvoo tiheduse langus tunduvalt suurem kui õhuliini puhul (nt 500 kV kõrgepingeliinist 15 m kaugusel on mõõdetud 2,6 µT ja kaablist 15 m kaugusel 0,25 µT219).
214 Nellis, R. 2014. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV kõrgepinge õhuliini linnustiku seirekava ja märgistamisvajaduse hindamine. 215 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- LihulaSindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. LISA 2 Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal. 216 Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014. 217 https://www.riigiteataja.ee/akt/163816 218 Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine. 219 Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
244
6.2.1 Meetmed, edasiste uuringute ja hindamise vajadus
Efektiivsemaks meetmeks tuuleparkide rajamisega kaasneva elektriliinide rajamisega kaasneva olulise ebasoodsa mõju vähendamiseks nii loodus 220 - kui ka inimkeskkonna vaatest on elektriõhuliinide asemel kasutada maakaableid. Kuna eriplaneeringu koostamisel ei ole võimalik määrata täpseid elektriliinide trasse, siis on tugevalt soovitatav elektriühendused lahendada maakaablitega. Sellisel juhul on võimalik enamikel juhtudel vältida olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
Maakaablite edasisel projekteerimisel ja ehitamisel tuleb olulise ebasoodsa mõju vältimiseks rakendada järgnevaid meetmeid.
− Võrguühenduse edasisel projekteerimisel (trassikoridoride täpsustamisel) vältida metsa vääriselupaikade, loodusdirektiivi heas seisundis (esinduslikkusega A ja B) elupaikade ja I ja II kaitsekategooria kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide teadaolevaid leiukohti. Samuti tuleb vältida trassi asukohana püsielupaikade esinemisalasid ja kaitsealasid.
− Vooluveekogudega ristumisel tuleb veekogude ehituskeeluvööndites üldreeglina elektrikaablid paigaldada kinnisel meetodil/puurimisel, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Meetmest võib kõrvale kalduda Keskkonnaameti loal kui esineb veendumus, et valitud ehituslik lahendus ei kahjusta veekogu seisundit. Ehitusmasinate ja veokitega veekogudes sõitmine ei ole lubatud.
− Kaablitrasside süvistamisel soovitatavalt eemaldada välja kaevatavat materjali kihtide kaupa - rohukamar eraldi, muld eraldi ja lähtekivim eraldi. Peale kaablite paigaldamist täita kanalid võimalikult looduslähedaselt, esmalt lähtekivimi puiste, seejärel mullakiht ning viimaks istutatakse maapinnaga tasa varem samalt trassialalt võetud mättad. Meedet on eeskätt vajalik rakendada kui kaablitrassiga läbitakse pool-looduslikke kooslusi, loodusdirektiivi elupaigatüüpe või kaitsealuste taime, seene ja samblikuliikide leiukohti.
220 IFC (International Finance Copertion), EBRD (European Bank for Reconstruction and Development, KfW Group 2023. Post-Construction Bird and Bat Fatality Monitoring for Onshore Wind Energy Facilities in Emerging Market Countries. Good Practice Handbook and Decision Support Tool. https://www.ifc.org/en/insights- reports/2023/bird-bat-fatality-monitoring-onshore-wind-energy-facilities
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
245
Kasutatud allikad
Kirjandus
Abromas, J., Grecevičiu, P., Piekienė, N. 2015. Visual impact assessment of wind turbines on landscape in Šilalė regioon. Proceedings of the 7th International Scientific Conference Rural Development 2015.
Anguloa, I., de la Vega, D., Cascón, I., Cañizo, J., Wu, Y., Guerra, D., Angueira, P. 2014. Impact analysis of wind farms on telecommunication services. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 32, april 2014, pages 84-99
Borowski, S. 2019. Ground vibrations caused by wind power plant work as environmental pollution - case study. MATEC Web of Conferences: 18th International Conference Diagnostics of Machines and Vehicles.
Busch, M., Trautmann, S., Gerlach, B. 2017. Overlap between breeding season distribution and wind farm risks: a spatial approach. VOGELWELT 137: 169–180
Chapman, S. 2018. Wind Turbine Syndrome: a communicated disease. Journal & Proceedings of the Royal Society of New South Wales.
Clean Energy Brief. 2020. Vestas to produce zero-waste wind turbines by 2040. GO ECO GREEN21.
COWI A/S. 2016. ANALYSE AF VINDMØLLERS PÅVIRKNING AF PRISER PÅ BEBOELSESEJENDOMME. Energianõukogu tellimustöö
Crawford, R.H. 2009.Life cycle energy and greenhouse emissionsanalysis of wind turbines and the effect of size on energy yield. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 13. p. 2653-2660
Dalla Longa, F., Kober, T., Badger, J., Volker, P., Hoyer-Klick, C., Hidalgo, I., Medarac, H., Nijs, W., Politis, S., Tarvydas, D. and Zucker, A. 2018. Wind potentials for EU and neighbouring countries: Input datasets for the JRC-EU-TIMES Model, EUR 29083 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg.
Deutscher Naturschutzring Grundlagenarbeit für eine Informationskampagne "Umwelt- und naturverträgliche Windenergienutzung in Deutschland (onshore). 2005
Drewitt, A. L. & Langston, R. H. W. 2006. Assessing the impacts of wind farm on birds. Ibis 148: 29–42.
Escaler, X., Mebarki, T. 2018. Full-ScaleWind Turbine Vibration Signature Analysis. Machines.
Frondel, M., Kussel, G., Sommer, S., Vance, C. 2019. Local Cost for Global Benefit: The Case of Wind Turbines.
Gove, B., Langston, R. H. W., McCluskie, A., Pullan, J. D. & Scrase, I. 2013. Wind farms and Birds: an updated analysis of the effects of wind farms on birds, and best practice guidance on integrated planning and impact assessment. Report prepared by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK. 89 pp.
Harding, G., Harding, P., Wilkins, A.J. 2008. Wind turbines, flicker, and photosensitive epilepsy: Characterizing the flashing that may precipitate seizures and optimizing guidelines to prevent them. Epilepsia, 49(6):1095–1098, 2008
Helldin, J.O., Jung, J., Neumann, W., Olsson, M., Skarin, A., Widemo, F. 2012. The impacts of wind power on terrestrial mammals. Swedish Environmental Protection Agency Report 6510
Hötker, H., 2017. Birds: displacement. In: Martin R. Perrow (ed): Wildlife and Wind Farms, Conflicts and Solutions. Volume 1 Onshore: Potential Effects.
IEA WIND TASK 28 . SOCIAL ACCEPTANCE OF WIND ENERGY PROJECTS ”Winning Hearts and Minds” STATE-OF-THE-ART REPORT. Country report of Denmark
J.L, Hinman. 2010. Wind farm proximity and property values: a pooled hedonic regression.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
246
Jensenab, J.P., Skeltonab, K. 2018. Wind turbine blade recycling: Experiences, challenges and possibilities in a circular economy. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Volume 97, December 2018, Pages 165-176
Järvamaa omavalitsuste energia-ja kliimakava. Tartu Regiooni Energiaagentuur. 2022-2023. https://jarva.kovtp.ee/documents/6653157/36629250/J%C3%A4rvamaa+energia- ja+kliimakava.pdf/ca6a6eaf-0f67-48d4-8b5c-4e53ee600b53.
Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/300.
Karoles, K., Adermann, V., Konsap, K., Nikopensius, M., Raudsaar, M. 2015. Metsamajanduse ja puittoodete süsinikubilanss. Süsiniku sidumine ja talletamine. Keskkonnaagentuur.
Kasemets, L., Täpp, E., Michelson, A., Elias, S. 2020. KOHALIKU KASU INSTRUMENTIDE ANALÜÜS (taluvushuvi mõjuanalüüs). Tellija: Riigikantselei
Kull, A., 2002. Kaarma, Kärla, Mustjala, Pihtla ja Valjala valla ning Roomassaare ala tsoneering tuuleenergia kasutamiseks keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike tegurite alusel. Lääne-Eesti Saarestiku Biosfääri Kaitseala Saaremaa Keskus. Tartu Ülikooli Geograafia Instituut.
Langston, R. H. W. & Pullan, J. D. 2003. Windfarms and Birds: An analysis of the effects of windfarms on birds, and guidance on environmental assessment criteria and site selection issues. Report written by BirdLife International on behalf of the Bern Convention, RSPB/BirdLife in the UK, Sandy, UK.
Leventhall, H. G. 2006. Somatic Responses to Low Frequency Noise.
Lopucki, R., Klich, D., Gielarek, S. 2017. Do terrestrial animals avoid areas close to turbines in functioning wind farms in agricultural landscapes? Environmental Monitoring and Assessment. 2017; 189(7): 343.
Lopucki, R., Mroz, I. 2016. An assessment of non-volant terrestrial vertebrates response to wind farms – a study of small mammals. Environmental Monitoring and Assessment- 2016; 188: 122.
Maijala, P. 2020. VTT studied the health effects of infrasound in wind turbine noise in a multidisciplinary cooperation study. VTT Technical Research Centre of Finland.
Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P., Yli- Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M. 2020. Infrasound Does Not Explain Symptoms Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities 2020:34.
Maves AS. 2016. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine" keskkonnamõju strateegilise hindamine.
McCallum, L.C., Whitfield Aslund, M.L., Knopper, L.D. et al. 2014. Measuring electromagnetic fields (EMF) around wind turbines in Canada: is there a human health concern?. Environ Health 13, 9.
Meunier, M. 2013. Wind Farm - Long term noise and vibration measurements. The Journal of the Acoustical Society of America 133.
Moorabool Shire Council. 2020. Comparison of 500 kV Overhead Lines with 500 kV Underground Cables.
Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 14.02.2018 käskkirjaga nr 1-1/18/105.
Nguyen, D-P., Hansen, K., Zajamsek, B. 2020. Human perception of wind farm vibration. Journal of Low Frequency Noise, Vibration and Active Control, Vol. 39(1) 17–27
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
247
Raadal, H.L., Gagnon, L., Modahl, I.S., Hanssen, O.J. 2011. Life cycle greenhouse gas (GHG) emissions from the generation of wind and hydro power. Renewable and Sustainable Energy Reviews. Elsevier. 15. p. 3417-3422
Rodrigues, L. et al. (14 authors) 2015. Guidelines for consideration of bats in wind farm projects Revision 2014. – UNEP/EUROBATS, Publication Series No. 6. 133 pp.
Sengupta, D.l., Senior, T.b.a. 1994. Electromagnetic interference from wind turbines. Wind Turbine Technology. ASME, New York
Smith, C. 2014. Fires are major cause of wind farm failure, according to new research. Imperial College London. https://www.imperial.ac.uk/news/153886/fires-major-cause-wind-farm-failure/
Sunak, Y., Madlener, R. 2014. Local Impacts of Wind Farms on Property Values: A Spatial Difference- In-Differences Analysis
Tammelin, B., Iaitos, I. 2005. Wind Turbines in Icing Environment: Improvement of Tools for Siting, Certification and Operation. Finnish Meteorological Institute, pp 127.
Terviseamet Kesklabori füüsikalabor. Müra mõõtmiste aruanne 6/4-6-2/1004. 29.09.2014
The Wildlife Society. 2007. Impacts of Wind Energy Facilities on Wildlife and Wildlife Habitat. The Wildlife Society Technical Review 07-2.
Thelander, C. G. & Smallwood, K. S. 2007. The Altamont Pass Wind Resource Area’s effects on birds: a case history. Birds and Wind Farms (eds M. de Lucas, G. Janss & M. Ferrer): 25–45. Quercus Editions, Madrid.
Uadiale, S., Urban, E., Carvel, R., Lange, D., Rein, G. 2014. Overview of Problems and Solutions in Fire Protection Engineering of Wind Turbines. Fire Safety Science 11:983-995
Whitlock, R. 2015. Windmill Aflame: Why Wind Turbine Fires Happen, How Often and What Can Be Done About it. https://interestingengineering.com/windmill-aflame-why-wind-turbine-fires-happen- how-often-and-what-can-be-done-about-it
WPED Contributor. 2020. Is rope-based descent emergency evacuation at the end of its tether? https://www.windpowerengineering.com/is-rope-based-descent-emergency-evacuation-at-the-end- of-its-tether/
Xia, G., Zhou, L. 2017. Detecting Wind Farm Impacts on Local Vegetation Growth in Texas and Illinois Using MODIS Vegetation Greenness Measurements. Remote Sensing.
Xie, F., Aly, A-M. 2020. Structural control and vibration issues in wind turbines: A review. Engineering Structures Volume 210.
Andmebaasid
KRATT – Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenus
eElurikkus: http://elurikkus.ut.ee/
EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur
Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee
Seadused ja määrused
Atmosfääriõhu kaitse seadus. RT I, 05.07.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/114122021002?leiaKehtiv
Ehitusseadustik1. RT I, 05.03.2015, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/130112021021?leiaKehtiv
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus1. RT I 2005, 15, 87.
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
248
https://www.riigiteataja.ee/akt/122102021018?leiaKehtiv
Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. Vastu võetud 25.06.2015 nr 73. https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004
Looduskaitseseadus1. RT I 2004, 38, 258. https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv
Maaparandusseadus. RT I, 31.05.2018, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/101072020008?leiaKehtiv
Maapõueseadus1. RT I, 10.11.2016, 1. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020059?leiaKehtiv
Metsaseadus1. RT I 2006, 30, 232. https://www.riigiteataja.ee/akt/104012021010?leiaKehtiv
Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes, õpperuumides ja mitteioniseeriva kiirguse tasemete mõõtmine. Vastu võetud 21.02.2002 nr 38. https://www.riigiteataja.ee/akt/163816
Olulise ruumilise mõjuga ehitiste nimekiri. Vastu võetud 01.10.2015 nr 102. https://www.riigiteataja.ee/akt/106102015006
Planeerimisseadus. RT I, 26.02.2015, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv
Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid. RT I, 21.12.2016, 27. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
Järva valla eriplaneeringu asjakohaste mõjude, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimene etapi aruanne
249
Lisad
Lisa 1 – Müra, sh madalsagedusliku müra modelleeringu raportid
Lisa 2 – Varjutuse modelleeringu raportid
Lisa 3 – Fotomontaažid
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Järva Vallavalitsus
Pikk tn 56
73301, Järva maakond, Järva vald,
Järva-Jaani alev
Teie 24.10.2024 nr 7-1/2024/21-1
Meie 03.12.2024 nr 7.2-1/24/20028-3
Järva valla tuuleparkide eriplaneeringu
eelvaliku otsuse eelnõu ja KSH esimese etapi
aruande kooskõlastamata jätmine
Olete taotlenud planeerimisseaduse § 105 alusel kooskõlastust Järva valla tuuleparkide
eriplaneeringu asukoha eelvaliku otsuse eelnõule ja eriplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) esimese etapi aruandele.
Esitasime ettepanekud Järva valla tuuleparkide eriplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH
programmi kohta (edaspidi seisukohad) 15.05.2023 kirjas nr 7.2-1/23/7871-2.
Järva vallas on tänase seisuga selgunud üheksa tuuleparkide arendamiseks sobivat tuuleala.
Seitsmel eelvalikualal (TU1; TU3; TU6; TU7, TU8, TU10 ja TU13) taotletakse ala edasi
arendamist projekteerimistingimustega ning kahel eelvalikualal (TU5 ja TU11) eriplaneeringu
jätkamist II etapi ehk detailse lahenduse koostamisega.
Oleme kooskõlastamiseks esitatud Järva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha
eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõuga (edaspidi eelnõu), sh keskkonnamõju strateegilise
hindamise esimese etapi aruandega tutvunud ning esitame järgnevad märkused.
1. Seisukohtade punkti 2.1. kohaselt tuli arvestada teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263)
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“ kohase maantee
rajamisega. Vähemalt kuni teemaplaneeringuga kavandatud tee ehitusprojekti valmimiseni
tuleb tuulikute kaugust teest arvestada teemaplaneeringus toodud tee ja teekaitsevööndi ala
piirist. Tee ehitusprojekt on koostamisel, kuid ei ole veel valminud. Teemaplaneeringu kohaselt
tuli liiklusohutusest tulenevalt elektrit tootvate tuulikute võimsusega üle 0,2 MW ja masti
kõrgusega üle 30 m kavandamiseks I klassi maanteele lähemale kui kaks kilomeetrit, taotleda
Maanteeameti (nüüd Transpordiamet) nõusolek. Eelnõus kavandatud tuulikud on võimsusega
üle 0,2 MW ja masti kõrgusega üle 30 m.
2. Planeeringu koostajale 13.02.2024 ning Vindir esindajale Mario Raestikule ja planeeringu
koostajale 28.02.2024 ja 11.03.2024 saadetud e-kirjades selgitasime Transpordiameti nõudeid.
11.03.2024 e-kirjas olime seisukohal, et „tuulikute rajamisel peab arvestama
teemaplaneeringus toodud tuuliku kaugusega 2 km teemaplaneeringu kohase tee ja
teekaitsevööndi ala piirist ehk siis teie poolt soovitud asukohta tuuliku(te) paigaldamiseks me
nõusolekut ei anna“. Tuulikute lähemale kavandamist olime nõus kaaluma peale seda, kui
ekspertide poolt on koostatud asjakohased ja kohapõhised uuringud eesmärgiga selgitada välja
2 (4)
tuulikute minimaalne kaugus ökodukti suudmest või kaitsevööndist. Kuna eriplaneeringuga
kavandatakse uusi rajatisi, siis oli eriplaneeringu KSH-s vajalik hinnata ka planeeritavate
rajatiste (tuulikute) mõju rohekoridori projekteeritud ökodukti toimivusele. Olime seisukohal,
et teemaplaneeringu maakasutustingimused on konkreetsed ja selgelt sõnastatud ega näinud
võimalusi rohevõrgustiku alal teemaplaneeringus sätestatud nõuete leevendamiseks või
teemaplaneeringu muutmiseks.
3. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõus on teemaplaneeringus toodud tee ja teekaitsevööndi alale
lähemale kui 2 km kavandatud järgnevad tuulikud:
3.1. tuulikute alal TU3.1 kõik kolm tuulikut, sealhulgas kaks tuulikut rohevõrgustiku alal;
3.2. alal TU3.2 kõik tuulikud (juhime tähelepanu sellele, et joonisel 2 näidatud tuuliku
Transpordiametiga kooskõlastamise vajaduse piiri asukoht ei ole korrektne);
3.3. alal TU7 tuulik 2.
4. KSH esimese etapi aruandes (edaspidi aruanne) on osas 4.1.1.3 välja toodud, et „tuulepargi
rajamine eeldab tuulikute ehitusaladelt ja tuulepargiga seotud infrastruktuuri alustelt aladelt
metsa raadamist“. Ökoduktide lähedal asuvatel rohevõrgustike aladel võib see halvendada
rohevõrgustiku ning seeläbi ka ökodukti toimivust. Meile teadaolevalt on kõik omavalitsused,
kelle territooriumil paiknevad ökoduktid, kehtestanud üldplaneeringutes metsa raadamise
keelu ökodukti suudmealade piiranguvööndis (raadius 500 m) ning sama taotleb
Kliimaministeerium ehitusseadustiku muutmisega.
5. Aruande osa 4.1.1.5 kohaselt on planeeringuga lubatav tuuliku asukoha edasine
täpsustamisruum 50 m. Planeeringus peab olema välistatud, et tuuliku asukoha nihkumisel on
uus asukoht vastuolus teemaplaneeringus või kliimaministri määruse „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid) § 63 lõikes 5 toodud nõuetega. Palume eelnõud täiendada.
6. Aruande osas 4.1.5 on hinnatud mõju rohevõrgustikule, sh loomade elupaikade sidususele.
Mõjude hindamisel on lähtutud Järva maakonnaplaneeringu ja koostatava Järva valla
üldplaneeringu tingimustest ning määratud rohevõrgustiku paiknemisest, koosmõju ja
võimalike konfliktsituatsioonide hindamisel on lähtutud ka teemaplaneeringust. Aruande
kohaselt põhjustavad tuulepargid „siiski rohevõrgustiku killustumist (nt rändetõkkeid
linnustiku ja nahkhiirte jaoks ning elupaigamuutused suurulukitele) ja mõju rohelise
võrgustiku säilimisele ja toimimisele on seega negatiivne“. Aruande osa 4.1.5.2 kohaselt võib
mõjusid metsloomadele “pidada eelkõige negatiivseks ja oluliseks sellistel juhtudel, kui
rajatised paigutatakse piirkonda, mida peetakse mõne populatsiooni puhul oluliseks ning mille
kadu hakkaks piirama liigi arvukust. Samuti kui tuulepark hakkaks mõjutama kriitilisi
liikumiskoridore. Seega on väga oluline vältida rohevõrgustiku koridoride olulist killustamist
ning täiendavalt võib osutuda vajalikuks põhiliste ulukite koondumispaikade uuring
rohevõrgustike aladel.“ Aruandes on välja toodud, et herbivoorid nagu metskits ja halljänes
väldivad nii tuulikute lähialasid kui ka puhvertsooni (700 m) ning selle tõenäoliseks põhjuseks
on tuulikute poolt emiteeritav müra. Joonisel 2 on alal TU3.1 tuulikute 1 ja 2 vahe ca 1,1 km,
tuulikute vahele jääb ligikaudu sama lai rohekoridor. Aruande kohaselt tuleb minimaalselt
tagada 700 m laiune takistustevaba koridor ökodukti ja tugiala vahel, et tuulikud ei halvendaks
ökodukti toimivust. Arvestades eelpool nimetatud tuulikute puhvertsoone (700+700 m), mida
loomad väldivad, ei ole võimalik tagada lisaks 700 m laiust koridori tuulikute puhvertsoonide
vahel, mis tagaks ökodukti toimivuse.
7. Aruandest ja eelnõust ei selgu, kas alal TU7 on üldplaneeringu kohase rohevõrgustikuga kattuv
väljaulatuv osa jäetud asukohavalikualast välja või mitte. Jääb arusaamatuks, kas ja kuidas on
leevendava tingimusega üldplaneeringus ja eriplaneeringus arvestatud. Palume eelnõud
täiendada.
8. Eelvaliku joonistele kanda suurulukite läbipääsu piiranguvöönd, analoogselt vastuvõetud Järva
valla üldplaneeringusse kantud vööndile.
3 (4)
9. Lähtudes eelnevast ning tagamaks liiklusohutust ja ökodukti toimivust, ei nõustu
Transpordiamet tuulikute kavandamisega teemaplaneeringus toodud tee ja teekaitsevööndi ala
piirile lähemale kui kaks kilomeetrit (alad TU3.1 ja TU3.2). Ökodukti kui väga kallist
investeeringut ei ole mõtet teha, kui see toimima (ulukid ökodukti kasutama) ei hakka ning
seetõttu suureneb liiklusoht teedel.
10. KSH aruande joonisel 2 on tuuliku kõrgus kuni 290 m, tekstis 270 m. Ühtlustada joonised ja
tekst.
11. Raka külas on alal TU13 tuulik nr 4 riigiteest 15204 Käravete-Raka tee kavandatud ca 200 m
kaugusele. Kliimaministri määruse „Tee projekteerimise normid“ § 63 lg 5 kohaselt
määratakse elektrituuliku vähim kaugus teekatte servast valemiga L = (H + 0,5D), kus L on
tuuliku vähim kaugus teekatte servast meetrites, H on tuuliku masti kõrgus meetrites ja D on
tuuliku rootori või tiiviku diameeter meetrites. Normides erisusi ega otsustaja kaalutlusruumi
ei ole. Palume tuuliku kaugus viia määruses toodud nõudega kooskõlla.
12. Planeeringu eelnõu joonistel, leppemärkide selgituses on osade tuulikute puhul näidatud
„põhimõtteline elektrituuliku asukoht, kus on vajalik täiendav nõusolek läheduses paikneva
hoone või tee omanikult“. Planeerimisseaduse § 951 lõike 1 kohaselt võib KOV tuuleparki
kavandava eriplaneeringu koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada
planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi
edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on
toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused. Sisuliselt antakse
4 (4)
eelvaliku otsuse alusel ehitusõigus, mida hakatakse realiseerima projekteerimistingimustega.
Planeering on konkreetse maa-ala kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega
määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Olukord, kus osade
ehitiste (tuulikute) puhul jääb eelvaliku otsuses ebaselgeks, kas neid saab tulevikus ehitada või
mitte, ei ole hea planeerimispraktika ning võib anda arendaja(te)le ebaõige signaali ehitamise
võimalikkuse/mittevõimalikkuse kohta. Riigitee omanikuna oleme seisukohal, et riigiteed
puudutavad tingimused (nt teemaplaneeringule vastavus, ökoduktide toimivus) ning tuulikute
asukohad peavad olema selgeks räägitud ja üheselt arusaadavad enne planeeringu asukoha
eelvaliku otsuse kehtestamist.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame otsuse eelnõu ja
eriplaneeringu KSH esimese etapi aruande (kirjale lisatud) kooskõlastamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: 1. otsuse eelnõu, 1 fail
2. Järva EP KSH aruanne_241006.pdf
Marje-Ly Rebas
58581095, [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Järva valla kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu asukoha eelvaliku vallavolikogu otsuse eelnõu, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruande esitamine kooskõlastamiseks | 25.10.2024 | 3 | 7.2-1/24/20028-2 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |
| Järvamaa kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise teade- tuuleparkide rajamine | 07.09.2022 | 782 | 7.2-1/22/20028-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Järva Vallavalitsus |