Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
Viit | 11.1-8/24/2749-1 |
Registreeritud | 04.12.2024 |
Sünkroonitud | 05.12.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve |
Sari | 11.1-8 EL struktuurivahendite kirjavahetus |
Toimik | 11.1-8/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Kliimaministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Kliimaministeerium |
Vastutaja | Kaidi Kenkmann (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
Originaal | Ava uues aknas |
K Ä S K K I R I
Tallinn 03.12.2024 nr 1-2/24/481
Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a
käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi
Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise
investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu
ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise
üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse
nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“
§ 4 lõike 2 alusel, kooskõlas Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määrusega nr 71
„Kliimaministeeriumi põhimäärus“ §-iga 6 ja § 10 lõikega 1 ning võttes arvesse, et 1. novembril
2024. a esitas Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 11575838) kirjaga nr 1-4/4976 taotluse
investeeringute kava muutmiseks,
kinnitan perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise
investeeringute kava muudetud kujul käesoleva käskkirja lisas.
(allkirjastatud digitaalselt)
Vladimir Svet
taristuminister
Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava
Nr Projekti nimetus
Projekti
rakendamise
eeldatav tähtaeg
Projekti
eeldatav
abikõlblik*
kogusumma
(eurodes)
Projektile
eraldatav
maksimaalne
ÜF toetuse
summa
(eurodes)
ÜF
toetuse
suurim
osakaal
abikõlb
like
kulude
eelarve
st (%)
Projektile
eraldatav
maksimaal
ne riikliku
kaasfinants
eeringu
summa
(eurodes)
Riikliku
kaasfinants
eeringu
suurim
osakaal
abikõlblike
kulude
eelarvest
(%)
Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas panus
Eesti 2035 sihtidesse)
Investeeringuobjekti edasise
kasutuse täiendavate püsikulude
suurus ja nende katmise allikad
aastate kaupa projekti
abikõlblikkuse perioodil ja kestuse
nõude täitmise ajal
1. Kõverate
õgvendamine ja
raudtee
kapitaalremont
Tapa–Narva
raudteelinidel
I pa 2022–II pa
2027
16 254 706 13 816 500 85% 2 438 206 15% Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide
sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h,
teostades selleks ja raudtee plaanigeomeetria
ümberehituse (kõverate õgvendamine) ja
rööbastee kapitaalremondid Tapa–Narva
raudteeliini lõikudel.
Projekti väljundnäitaja: 12 km rekonstrueeritud
või ajakohastatud rööbaste pikkus, ca 12%
rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest (105
km).
Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse:
11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjekti edasise
kasutuse püsikulud summas ca 27
443 eurot kilomeetri kohta aastas
(püsihindades 2021. aastat
baasaastana kasutades, arvestamata
inflatsiooni) kaetakse
raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude arvelt arvestades
seejuures veo-ettevõtjate
maksevõimet. Kui viimane ei ole
kõikide kulude katmiseks piisav,
rahastatakse puudujääv osa
vastavalt raudteeseaduse
paragrahvi 73 lõikele 5.
KINNITATUD
03.12.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/481
Lisa
2. Kõverate
õgvendamine ja
raudtee
kapitaalremont
Tallinna–Tartu–
Koidula ja maade
omandamine
Tartu–Valga
raudteeliinidel
I pa 2022–II pa
2027
76 752 941 65 240 000 85% 11 512 941 15% Projekti eesmärk: Võimaldada reisirongide
sõidukiiruste suurendamist kuni 160 km/h
teostades selleks raudtee kõverate õgvendamise
ettevalmistavaid tegevusi Tartu–Valga
raudteeliini lõikudel ning raudtee
plaanigeomeetria ümberehituse (kõverate
õgvendamine) ja rööbastee kapitaalremondid
Tallinna–Tartu–Koidula raudteeliini lõikudel.
Projekti väljundnäitaja: 74 km rekonstrueeritud
või ajakohastatud rööbaste pikkus, ca 70,48%
rakenduskava näitaja 2029.a lõpptasemest (105
km).
Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse:
11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjekti edasise
kasutuse püsikulud summas ca 27
443 eurot kilomeetri kohta aastas
(püsihindades 2021. aastat
baasaastana kasutades, arvestamata
inflatsiooni) kaetakse
raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude arvelt arvestades
seejuures veo-ettevõtjate
maksevõimet. Kui viimane ei ole
kõikide kulude katmiseks piisav,
rahastatakse puudujääv osa
vastavalt raudteeseaduse
paragrahvi 73 lõikele 5.
3. Raudtee
elektrifitseerimine
Tallinna–Tartu ja
Tapa–Narva
raudteeliinidel (1.
etapp)
I pa 2022–I pa
2028
226 177 647 192 251 000 85% 33 926 647 15% Projekti laiem eesmärk on pikendada raudtee
elektrifitseeritud rööbasteede ulatust 800
kilomeetrini, millest projekti 1. etapis on aastaks
2027 plaanis elektrifitseeritud rööbasteede
mahtu kasvatada ca 500 kilomeetrini.
Projekti väljundnäitaja: ca 500 km
elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T, s.o
111% rakenduskava väljund näitaja 2029.a
lõpptasemest (450 km).
Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse:
11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki,
jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste
osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
Investeeringuobjekti edasise
kasutuse püsikulud summas ca 27
443 eurot kilomeetri kohta
(püsihindades 2021. aastat
baasaastana kasutades, arvestamata
inflatsiooni) ning ca 3 miljonit
eurot aastas seoses rajatava
elektritoitesüsteemi ja
alajaamadega kaetakse
raudteeinfrastruktuuri
kasutustasude arvelt arvestades
seejuures veo-ettevõtjate
maksevõimet. Kui viimane ei ole
kõikide kulude katmiseks piisav,
rahastatakse puudujääv osa
vastavalt raudteeseaduse
paragrahvi 73 lõikele 5.
kokku 319 185 294 271 307 500 85% 47 877 794 15%
* summad tabelis on ilma käibemaksuta
26.11.2024
Taristuministri käskkirja „Majandus- ja taristuministri 15. septembri 2022. a käskkirja
nr 201 „Perioodi 2021–2027 Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri arendamise
investeeringute kava kinnitamine“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027
Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite
andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ning
majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri
arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) § 4
lõike 2 alusel.
Investeeringute kava muutmisel võetakse arvesse Aktsiaseltsi Eesti Raudtee (registrikood
11575838) (edaspidi ER) 1. novembril 2024. a kirjaga nr 1-4/4976 esitatud taotlust
investeeringute kava muutmiseks.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Kliimaministeeriumi (KliM) liikuvuse arengu ja
investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected],
telefon: 715 3404).
1. Sissejuhatus
Õgvendamise ja kapitaalremondi projektid on tänaseks oluliselt kallinenud ning vajavad nende
eesmärgi saavutamiseks lisavahendeid. Elektrifitseerimise projektis läbiviidud hangete
tulemused ning liitumise üleandmisest toimunud muudatused võimaldavad vähendada
elektrifitseerimise projekti maksumust, vabastades vahendeid õgvenduste projektide
maksumuse tõstmiseks.
Projekt nr 2021-2027.3.01.22-0004 „Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont
Tallinna–Tartu–Koidula ja maade omandamine Tartu–Valga raudteeliinidel“ kallineb ca 6,8
mln eurot (summa on ligikaudne, kuid projekti maksumust tuleb suurendada, et võimaldada
SFOSi lisada uusi hankelepinguid ning teostada toetuse väljamakseid). Projekti kallinemine on
tingitud peamiselt alljärgnevast:
täiendavate eritasandiliste ristete lisandumine seoses “Raudtee tehnokasutuseeskirja”
uue redaktsiooni jõustumisega 14.08.2023, mille kohaselt on keelatud uute I A, I B või
II kategooria raudteeülesõidukohtade rajamine;
ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindade prognoositust suurem kasv;
projekti eelarvest finantseeritakse maakorraldustööde ja maade ostu Tartu–Valga
raudteeliinil.
Projekt nr 2021-2027.3.01.22-0003 „Kõverate õgvendamine ja raudtee kapitaalremont Tapa–
Narva raudteeliinidel“ kallineb ca 3,2 mln eurot (summa on ligikaudne, kuid projekti
maksumust tuleb suurendada, et võimaldada SFOSi lisada uusi hankelepinguid ning teostada
toetuse väljamakseid). Projekti kallinemine tuleneb ehitusmaterjalide ja ehitustööde hindade
prognoositust suuremast kasvust.
Eelnimetatud kahe projekti rahastamise puudujääk kaetakse projekti nr 2021-2027.3.01.22-
0005 „Raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu ja Tapa–Narva raudteeliinidel (1.etapp)“
maksumuse vähendamise arvel, summas 10 000 000 eurot. Hangete läbiviimise tulemusena on
täpsustunud projekti kogueelarve prognoos, mille järgi projekti eeldatav kogumaksumus
väheneb ligikaudu 10 miljoni euro võrra. Lisaks ÜF-vahenditele, rahastatakse projekti Eesti
Vabariigi ja ASi Eesti Raudtee vahel 28.12.2015. a sõlmitud „Finantseerimislepingu“ muutmise
lepingu 4-1/24/36-2 Lisa 13 kohaselt 48,045 mln euro ulatuses (ei kattu ÜFist teostatavate
tegevustega) kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel
saadud tulu vahenditest. Arvestades hangete odavnemist, saavad vähendatud vahenditega ÜF
elektrifitseerimise projekti eesmärgid täidetud ning kuna elektrifitseerimise projekti kulude
katteks on olemas piisavad vahendid, ei mõjuta investeeringute kava muudatus RRFi vahendite
kasutamise raames kokku lepitud tulemuseesmärke (M83): seal on seatud Tallinna–Tartu
elektrifitseerimise tähtajaks 2026. aasta 2. kvartal, kuid teadaolevalt saab Tallinna–Tartu lõik
elektrifitseeritud ÜF projekti vahenditega 2025. aasta lõpuks.
Taotletavad muudatused projektis toetavad „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava
perioodiks 2021–2027“ ja „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ eesmärki
suurendada probleemsete raudteelõikude liiklusohutust ja toimivust, vastamaks
projektkiirusele kuni 160 km/h.
2. Käskkirja sisu
Käskkirjaga kinnitatakse muudetud kujul investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud
ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed.
3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele
Käesoleva käskkirja aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda
on kooskõlas vastavate ELi õigusaktidega.
Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega
kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,
Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,
Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad
finantsreeglid (ühissätete määrus);
• Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb
Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.
Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT
määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist,
arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel antavatest Vabariigi Valitsuse määrustes
sätestatust.
4. Käskkirja mõju
Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt ER
raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab
käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu
edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist.
Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute
kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valituse 27. jaanuari 2022. a korraldusega
nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku
ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot.
Sellest eraldatakse käesoleva käskkirjaga raudteelõikude elektrifitseerimiseks,
rekonstrueerimiseks ja uuendamiseks ÜFi ca 271,3 miljonit eurot ning riiklikku
kaasfinantseeringut ca 47,88 miljonit eurot, moodustades kokku ca 319,185 miljonit eurot.
Maa-ameti, Keskkonnaameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS Eesti
Raudtee vahel 22.03.2022 sõlmitud koostöölepingu muudatusega nr 1.1-7/22-135 lisati CEF-
projektile maa omandamiseks vajalikud ettevalmistavad tegevused ca 40 000 euro ulatuses.
Täiendavalt on sõlmitud partnerlusleping1 riigile maade ostu rahastamiseks AS Eesti Raudtee
ja Kliimaministeeriumi (end. MKM) vahel.
Arvestades asjaolu, et maade soetusega ning täiendavate eritasandiliste ristete lisandumisega
seonduvad kulud vähendavad kõverate õgvendamise ja raudtee kapitaalremondi ÜF-projektide
eelarveid, siis nende katmiseks tuleb taotlejal (koostöös riigiga) vajadusel leida tulevikus
täiendavaid rahalisi vahendeid projektide lõpule viimiseks. Kuna kõiki hankeid ei ole veel läbi
viidud, siis projekti tänane kogueelarve on hinnanguline (projekt lõpeb alles 2027. aastal).
Lisaks on riigil võimalik hangete kallinemisel otsustada mõni tegevus või projekti järgmine
etapp võimalusel edasi lükata ning soovitada toetuse saajal eelarvet ületava tegevusega mitte
lepingusse minna.
Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb ER-il endal katta (vajadusel tuleb lisavahendid taotleda
riigieelarvest, kuid mis ei taga veel lisavahendite saamist).
5. Kooskõlastamine
Käskkirja kooskõlastatakse enne selle kinnitamist ametkondlikult e-kirja teel
Rahandusministeeriumi (RaM) ja Korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, RTK).
18. novembril 2024. a esitas RaM märkustega kooskõlastuse e-maili teel. 20. novembril 2024.a
esitas RTK kooskõlastuse keelelise korrektuuri tähelepanekuga e-maili teel. Teksti sõnastust on
korrigeeritud.
Märkused ja kommentaarid on toodud seletuskirja lisas olevas märkustega arvestamise tabelis.
1 26. septembril 2022. aastal Aktsiaseltsi Eesti Raudtee ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel allkirjastatud
koostöökokkulepe nr 24.8-2/500-1
Seletuskirja lisa
Märkustega arvestamise tabel
Nr Märkuse esitaja Märkuse
asukoht
Märkuse sisu Märkusega arvestamine/ mittearvestamine ja
põhjendused
1. RaM, 18.11.2024 e-
kirjaga
Seletuskiri Rahandusministeerium kooskõlastab
taristuministri käskkirja „Majandus- ja
taristuministri 15. septembri 2022. a
käskkirja nr 201 „Perioodi 2021–2027
Aktsiaseltsi Eesti Raudtee infrastruktuuri
arendamise investeeringute kava
kinnitamine“ muutmine“ eelnõu juhul, kui
on kinnitus ning kindlus, et projekti
„Raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu
ja Tapa–Narva raudteeliinidel (1. etapp)“
eelarve vähendamine 10 mln euro võrra ei
sea kuidagi ohtu RRFi lubatud tulemuste
tähtaegset saavutamist.
Arvestatud ja seletuskirja täiendatud.
Toetuse saajaga on üle täpsustatud ning toetuse
saaja kinnitab seda, et elektrifitseerimise projekti
maksumuse vähendamine 10 mln euro võrra ei
sea ohtu RRFi lubatud tulemuste tähtaegset
saavutamist.