From: Väino Vaidla
Sent: Thursday, December 5, 2024 3:27 PM
To: Karin Maisvee
Subject: FW: parandamisõiguse direktiivi ülevõtmine
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere, Karin
Kuna meil sisulisi ettepanekuid direktiivi ülevõtmise osas ei ole,
edastan meie jäätmebüroo peaspetsialisti mõtted mitteametlikult, äkki on
kuidagi abiks.
Tervitades
Väino Vaidla
Õigusosakonna juhataja
Keskkonnaamet
524 2881
From: Kristo Keevend
Sent: Thursday, November 28, 2024 1:48 PM
To: Väino Vaidla
Cc: Helen Akenpärg
Subject: parandamisõiguse direktiivi ülevõtmine
Tere Väino!
Saadan mõtted parandamisõiguse direktiivi
(https://kirke.sise.envir.ee/dhs/Active/_layouts/15/RM/ViewDocument.aspx?I
D=3630460) üle võtmise kirjas toodud küsimuste kohta. Meie nägemuses ei
ole parandamist vajavad tooted veel jäätmeteks muutunud ja seega
jäätmeseadus ei rakendu. Mingeid otseseid ettepanekuid mul ei ole, aga
kirjas toodud küsimustele vastasin.
Küsimus: Kas Teie hinnangul peaks Eesti asuma sisustama riiklikku
sektsiooni Euroopa Liidu parandamisplatvormi ühtses veebiliideses või
näete eeliseid Eesti „oma lahenduse“ (see võib olla ka mõni olemasolev
veebileht, mida oleks võimalik välja arendada direktiivi nõuetega
vastavusse viimiseks) väljatöötamises ning tulevase Euroopa platvormiga
liidestamises? Viimase lahenduse puhul tuleb arvestada sellega, et
kaasnevad arvestatavad lisakulud.
Vastus: Eesti „oma lahenduse“ alusplatvormina võiks kasutada
http://kuhuviia.ee veebilehte, kuhu on juba praegu sellist infot
koondatud. Ilmselt peaks lehe haldamine sel juhul üle minema mõnele
riiklikule institutsioonile. Kui „oma lahendust“ ei kasutata, on ilmselt
ikka vaja teha kulusid. Lõpptulemusena on tähtis, et platvorm oleks
kergesti kasutatav ning lihtsalt uuendatav. Eelistada võiks seda varianti,
mis on pikas perspektiivis kulutõhusam.
Küsimus: Kas Eesti peaks registreerima – ükskõik kas ühtse platvormi
riiklikus osas või omaenda platvormil – lisaks otseselt
parandamisteenuseid pakkuvatele ettevõtjatele ka taastatud kaupade
müüjaid, defektsete toodete kokkuostjaid ning parandamisega seotud
kogukondlikke algatusi nagu remondikohvikud?
Vastus: Jah. Mida rohkem sellist infot koondatud on, seda parem.
Küsimus: Kas te oskate juba öelda, millise lävendi peaks Eesti seadma
platvormil registreerumiseks – st kas on vajalik sätestada
teenuseosutajatele (parandajatele jms) kvalifitseerivaid tingimusi ning
kas registreerumiseks on vaja eelnev riikliku kontaktpunkti heakskiit?
Vastus: Ilmselt on mingi lävendi/tingimuste/kvalifikatsiooninõuete
seadmine vajalik, et tagada parandustööde kvaliteet. Kuna ma ei vaatleks
seda parandustegevust jäätmekäitlusena, tuleks nõuded seada toote ohutust
silmas pidades. Kindlasti on oluline, et ka tootjad aktsepteeriksid
parandustööde tegijaid, sest kui parandamise tulemusel tekib nõuete
esitamise tähtaja (garantii) pikendamine (vt järgmine küsimus vastus),
peavad tootjad olema veendunud, et parandustööd on tehtud kvaliteetselt.
Mina ei näe võimalust, et garantii pikenemisel läheks täiendava remondi
või seadme vahetuse kohustus üle seadme parandajale. Konkreetseid
tingimusi ma välja tuua ei oska.
Küsimus: Kas Eestis oleks vaja kaaluda pikema nõuete esitamise tähtaja
kehtestamist?
Vastus: Kindlasti peaks olema parandatud seadme garantii pikem kui
vahetatud seadme oma. Ainult nii on võimalik, et tarbijad hakkavad
eelistama seadmete parandamist asendamisele.
Küsimus: Nagu komisjon on selgitanud, siis siin ei piisa üksnes
kollektiivhagide direktiivi ülevõtmisele suunatud meetmetest – need saaks
olla vaid üheks võimalikuks näiteks (see direktiiv ei ole Eestis
praeguseks hetkeks veel üle võetud). Kehtivast Eesti õigusest võib tuua
näidetena tarbijakaitse seaduse §§ 64 ja 65 ning võlaõigusseaduse § 236,
mis annavad teatud pädevused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile. Kas Teie hinnangul oleks sarnane lähenemine mõeldav ja piisav?
Vastus: sellele küsimusele ma vastata ei oska.
Tervitades
Kristo
Jäätmebüroo peaspetsialist
+ 372 5695 8759