Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-2/3090-1 |
Registreeritud | 05.12.2024 |
Sünkroonitud | 06.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 2 Õigusloome ja -nõustamine |
Sari | 2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega |
Toimik | 2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet , Kaitsepolitseiamet, Eesti Keemiatööstuse Liit |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium, Siseministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet , Kaitsepolitseiamet, Eesti Keemiatööstuse Liit |
Vastutaja | Merike Ring (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU
29.11.2024
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus
§ 1. Kemikaaliseaduse muutmine
Kemikaaliseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib kättesaadavaks teha sularahata arvelduse korras
hulgikaubanduses ja käesoleva paragrahvi lõikes 21 nimetatud juhul.“;
2) paragrahvi 15 täiendatakse lõigetega 21 ja 22 järgmises sõnastuses:
„(21) Piiranguga lõhkeaine lähteainet tohib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/1148 artikli 3 punkti 8 tähenduses isikule teha kättesaadavaks üksnes käesoleva
seaduse §-des 151–156 sätestatud tingimustel.
(22) Piiranguga lõhkeaine lähteainet peab kasutama ohutult ja kooskõlas tootja ettenähtud
tingimustega ning hoidma eemal soojus- ja süttimisallikast. Piiranguga lõhkeaine lähteaine ei
tohi olla kättesaadav kõrvalistele isikutele.“;
3) seadust täiendatakse §-dega 151–156 järgmises sõnastuses:
„§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine
lähteainete loetelu
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga
lõhkeaine lähteainet võib isik soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa (edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) alusel,
mida väljastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
(2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa saamiseks esitatakse Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametile taotlus järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava
dokumendi number ning kui see on asjakohane, siis juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood;
2) telefoninumber ja e-posti aadress;
3) elukoha aadress;
4) kehtiv tervisetõendi otsus;
5) info, kas piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba taotletakse piiranguga lõhkeaine
ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;
6) piiranguga lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja -kontsentratsioon;
7) piiranguga lõhkeaine lähteaine kavandatav kasutusala;
8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoiutingimuste kirjeldus;
9) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise ja kasutamise koha aadress;
10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise aeg.
2
(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
(4) Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja
kasutada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud loetelu kehtestamisel arvestab valdkonna eest
vastutav minister järgmisi asjaolusid:
1) piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust;
2) piiranguga lõhkeaine lähteaine tekitatavat võimalikku ohtu avalikule korrale ja riigi
julgeolekule;
3) isiku põhjendatud huvi soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga lõhkeaine
lähteainet.
§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel kontrollib:
1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktides 1–3,
5 ja 6 nimetatud nõuetele vastavust ning punktides 7–9 sätestatud asjaolusid;
2) Politsei- ja Piirivalveamet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolusid
seoses avaliku korra kaitsega;
3) Kaitsepolitseiamet käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4 sätestatud asjaolusid seoses
riigi julgeoleku kaitsega.
§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisenõuded
Füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust taotleja juhatuse liikmetel peab olema
liiklusseaduse § 101 lõikes 1 nimetatud kehtiv tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse
§ 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele.
§ 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja
kooskõlastamine ning andmete säilitamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kooskõlastuse
saamisest arvates.
(2) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetlemisel töötleb Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet lisaks isikule määratud kehtivate karistuste andmetele käesoleva
seaduse § 151 lõike 2 punktides 1–4 sätestatud taotleja isikuandmeid.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes käesoleva
seaduse § 152 punktides 2 ja 3 sätestatud pädevuse piires kontrollivad piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlust ja kooskõlastavad selle või jätavad selle põhjendatult
kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates.
(4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatule võivad Politsei- ja Piirivalveamet ning
Kaitsepolitseiamet vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejaga ja küsida
temalt kooskõlastuse andmiseks täiendavaid dokumente.
3
(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatule on Politsei- ja Piirivalveametil ning
Kaitsepolitseiametil õigus saada või kontrollida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotleja isikuandmeid ning muud teavet:
1) riigiasutuselt ja kohaliku omavalitsuse üksuselt või muult avalik-õiguslikult juriidiliselt
isikult;
2) eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult;
3) tehes päringu teise vastutava töötleja andmekogusse.
(6) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet võivad töödelda käesoleva seaduse § 152
punktides 2 ja 3 sätestatud asjaolude väljaselgitamiseks järgmisi piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotleja isikuandmeid:
1) käesoleva seaduse § 151 lõike 2 punktides 1-3 sätestatud andmed;
2) isiku varasemad nimed ja kontaktandmed;
3) kodakondsuse andmed;
4) isikule määratud karistuste andmed;
5) andmed isiku vastu alustatud kriminaalmenetluste kohta, kus ta on tunnistatud
kahtlustatavaks või süüdistatavaks;
6) töötamise andmed;
7) majandustegevusega seotud andmed;
8) andmed isiku seotuse kohta äriühingu, ühistu, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja muu
mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega;
9) muid isikuandmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et isikust võib lähtuda oht riigi julgeolekule
või avalikule korrale.
(7) Politsei- ja Piirivalveamet ning Kaitsepolitseiamet jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotluse kooskõlastamata, kui käesoleva seaduse § 155 lõike 2 punktis 4
sätestatud asjaolud ei ole täidetud.
(8) Politsei- ja Piirivalveametil ning Kaitsepolitseiametil on õigus jätta piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastamata, kui taotleja ei esita nõutud ajaks käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud täiendavaid dokumente või lisateavet.
(9) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid
säilitatakse kümme aastat piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivusaja lõpust
arvates.
§ 155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa nimetatud aine ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise luba väljastatakse kuni kolmeks aastaks.
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa, kui:
1) taotleja tõendab vajadust piiranguga lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud
kasutamine on õiguspärane;
2) taotlejat ei ole karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi
toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades,
või tema karistusandmed on karistusregistrist kustutatud;
4
3) taotlejat ei ole karistatud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud samaväärse teo eest välisriigis
või tema karistusandmed ei kajastu karistusregistri seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud
andmevahetuskanalis;
4) ei esine asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
5) on täidetud käesoleva seaduse §-s 153 sätestatud nõuded;
6) on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine käesoleva seaduse § 15 lõike 22
kohaselt;
7) taotletavast kontsentratsioonist väiksemas kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine lähteaine
või alternatiivne aine, millega taotleja saavutaks kasutamise eesmärgi, ei ole kättesaadav;
8) taotleja ei ole esitanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemisel
valeandmeid, millel on oluline tähtsus piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise
üle otsustamisel;
9) ei esine põhjendatud kahtlust, et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja
kavandatav piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutus ei ole õiguspärane.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa andmisest, kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetletud
tingimused.
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa andmisest, kui Politsei- ja Piirivalveamet või Kaitsepolitseiamet ei ole
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust kooskõlastanud vastavalt käesoleva
seaduse § 154 lõikele 8.
(5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral teavitatakse
taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
andmisest keeldumise põhjust ega sellega seonduvat teavet ei avaldata taotlejale ega muule
isikule, kui see on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide täitmiseks.
(6) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid ning
keeldumise põhjust ei avaldata, kui see võib:
1) takistada või kahjustada süüteo tõkestamist, avastamist, menetlemist või karistuse
täideviimist;
2) takistada ametlikku uurimist;
3) kahjustada teise isiku õigusi ja vabadusi;
4) ohustada riigi julgeolekut;
5) ohustada avaliku korra kaitset.
(7) Andmeid ei avaldata seni, kuni see on käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud eesmärkide
täitmiseks vajalik.“;
§ 156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks
tunnistamine
(1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa kehtivuse kuni kuueks kuuks, kui tal on põhjendatud alus arvata, et käesoleva
seaduse § 155 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud.
5
(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa kehtivuse peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa omanik kõrvaldab kehtivuse peatamise tinginud puuduse kehtivuse peatamise
otsuse kehtivuse tähtaja jooksul.
(3) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa kehtetuks, kui:
1) pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist selgub, et käesoleva seaduse
§ 155 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole enam täidetud;
2) piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse
peatamise tinginud puudust.
(4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral kohaldatakse
teavitamisele käesoleva seaduse § 155 lõikes 5 sätestatut.
(5) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks tunnistamise korral peab
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik võõrandama tema valduses oleva
piiranguga lõhkeaine lähteaine 30 päeva jooksul lähteaine kasutamise õigust omavale isikule
või hävitama lähteaine Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas
lõikes sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada
asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
4) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „avalikkuse“ tekstiosaga „ja naabruses
paiknevate tegevuskohtade, mis ei ole ohtlik ettevõte või suurõnnetuse ohuga ettevõte,“;
5) paragrahvi 23 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Dokumendid esitatakse seadme ohutuse seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi kaudu.“;
6) paragrahvi 24 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „isikuid“ tekstiosaga „, samuti avalikult
kasutatavate hoonete ja alade omanikke, sealhulgas koolide ja haiglate pidajaid,“;
7) paragrahvi 24 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab
käitaja viivitamata õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute õnnetusest teavitamise.“;
8) paragrahvi 31 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb käitamisloa avalikuks oma järelevalve
infosüsteemi kaudu.“;
9) paragrahvi 34 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) tagada pärast suurõnnetuse toimumist kõikide vajalike kiireloomuliste, keskmiste ja
pikaajaliste meetmete kasutuselevõtt.“;
10) paragrahvi 35 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
6
„5) esitada Euroopa Komisjonile iga nelja aasta järel aruanne Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu
direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197,
24.07.2012, lk 1−37) rakendamise kohta.“;
11) paragrahvi 38 lõiget 8 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine
lähteaine impordi nõuete täitmist.“;
12) paragrahvi 40 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu
ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise
kohta (ELT L 197, 24.07.2012, lk 1−37)“;
13) paragrahvi 45 pealkirja ja lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „lähteaine“ tekstiosaga
„soetamise,“.
§ 2. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 217 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 217. Käitamisloa taotluse ja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
läbivaatamine“;
2) paragrahvi 217 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse
riigilõivu 50 eurot.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, … …. 2024. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus
… …. 2024. a
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Justiitsministeerium
Siseministeerium
Kliimaministeerium
Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
05.12.2024 nr 2-2/3090-1
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse
muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Erkki Keldo
majandus- ja tööstusminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) lisa 1 majandus- ja tööstusministri määruse „Loetelu piiranguga lõhkeaine
lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“ kavand;
4) lisa 2 kooskõlastustabel.
Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Päästeamet
Politsei- ja Piirivalveamet
Kaitsepolitseiamet
Eesti Keemiatööstuse Liit
Merike Ring
+372 625 6472 [email protected]
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise
seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1
KAVAND
MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER
MÄÄRUS
Loetelu piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja
kasutada
Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 4 alusel.
Isik võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1148 lõhkeainete lähteainete
turustamise ja kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning
tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 98/2013 (ELT L 186, 11.07.2019, lk 1–20) kohaselt
soetada, sisse tuua, omada ja kasutada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti väljastatud
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa alusel lähteainet, mille nitrometaani (CAS nr 75-
52-5) sisaldus on 17–100 massiprotsenti.
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja lisa 2
KOOSKÕLASTUSTABEL
II kooskõlastusring
Kooskõlastaja või
arvamuse esitaja
Eelnõu
paragrah
v, lõige,
punkt
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
mittearvestamise põhjus
Justiitsministeerium
§ 153 lg 2
Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse
kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 153 lõike
2 kohaselt peab füüsilisest isikust taotlejal või juriidilisest isikust
taotleja juhatuse liikmetel olema liiklusseaduse § 101 lõikes 1
nimetatud tervisetõend ja nad peavad vastama sama seaduse §
97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria juhiloa omajale esitatud
tervisenõuetele. Seletuskirjas (lk 8) tuuakse välja, et loa taotleja
peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi
tervisekontrolli. Sealjuures selleks, et läbida 2. grupi
tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi
tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotlemiseks sobib, kui on läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi
kuuluva juhi tervisekontroll. Kas see tähendab, et isik, kellel on
olemas kehtiv juhiluba, ei pea eraldi tervisekontrolli läbima?
Tagamaks üheselt arusaadavuse nii normi adressaadile kui
rakendajale, palume seda asjaolu seletuskirjas täpsustada.
Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Seletuskirja on täiendatud. Vastava
kategooria kehtiv juhiluba eeldab, et isikul
on läbitud nõutud tervisekontroll. Oluline
on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja
talle on väljastatud sellekohane
tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat
juhiluba või mitte ei ole piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise vaatest
oluline.
§ 154 lg 3
§ 45 lg 1
2. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse
kemikaaliseadust (KemS) §-dega 151–156, esitatud § 154 lõike
3 kohaselt võivad Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning
Kaitsepolitseiamet (KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlejalt kooskõlastuse andmiseks
vajalikke dokumente ja lisateavet ning teha päringuid
andmekogudesse. Kas sättega soovitakse piiritleda konkreetses
loamenetluses PPA ja KAPO pädevust avaliku korra ja riigi
julgeoleku ohu hindamisel? Sel juhul tuleks seaduses sätestada
konkreetselt, millistest andmekogudest ja mis andmeid on
kooskõlastavatel asutustel õigus ohu hindamiseks töödelda.
Vastasel juhul ei ole sellise üldise õiguse sätestamine vajalik ja
see osa sättest tuleks välja jätta.
3. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45
pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“.
Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine
kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise
nõuete rikkumise eest. Esimesel kooskõlastusringil palusime
seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt on
sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded,
viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse
sätetele. Muudetud seletuskirjas (lk 12) märgitakse, et
piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul
lähtutakse määruse (EL) 2019/1148 artiklitest 5–7 ja 9. Artiklis
5 käsitletakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks
tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa
väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist
ning artiklis 9 kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest
ja vargustest teatamist.
Leiame, et selgitus viidetega nimetatud artiklitele ei ole päris
täpne ega ka piisav. Määruse (EL) 2019/1148 art 5 lõige 3
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõus on §-s 154 täiendatud (lg-d 5 ja 6)
PPA ja KAPO õigusi piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotleja
isikuandmete kontrollimise ja töötlemise
osas. Õigusselguse huvides täiendati
eelnõu paragrahvi 155 lõigetega 6 ja 7,
millega kehtestati andmesubjekti õiguste
piiramise sätted.
Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Seletuskirja täiendatud: „Määruse (EL)
2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad
liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148
nõuete rikkumise korral kohaldatavad
karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud
meetmed nende rakendamise tagamiseks.
Kehtestatud karistused peavad olema
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
luba hõlmab lisaks sisse toomisele,
omamisele ja kasutamisele (olemasolev
karistusnorm) ka soetamist ning sellest
tingituna tuleb ka karistusnormi loetelu
täiendada. Vastasel juhul võib tekkida
olukord, kus isik rikub oluliselt soetamise
Seletuskiri
sedastab, et üldsuse hulka kuuluval isikul peab olema piiranguga
lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks või
kasutamiseks loa andmise korra kohaselt saadud luba ning ta
peab selle taotluse korral esitama. Samuti kajastavad
„soetamist“ teised nimetatud artiklid, kuid karistusnormide
kehtestamine määruse nõuete rikkumise eest tuleneb määruse
(EL) 2019/1148 artiklist 13. Kuna artikli 13 kohaselt peavad
kehtestatud karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja
hoiatavad, palume lisaks viitele artiklile 13 lisada ka põhjalikum
selgitus kehtiva karistusnormi laiendamise vajalikkuse kohta,
samuti hinnang tõhususele ja proportsionaalsusele.
Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et KemS § 45 näeb
juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000
euro suuruse rahatrahvi, kuigi karistusseadustiku § 47 kohaselt
võib juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse
rahatrahviga. Palume hinnata, kas praegune valitud trahvimäär
täidab eesmärki või on vajalik selle tõstmine.
Samuti tekib küsimus määruses ettenähtud vastutuse
rakendamise kohta. Määruse (EL) 2019/1148 art 3 punkti 8
kohaselt on üldsuse hulka kuuluv isik füüsiline või juriidiline
isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-,
äri- ega kutsetegevusega. Karistusnorm eristab "füüsilist isikut"
ja "juriidilist isikut", mistõttu ei ole selge, kuhu ja kuidas
paigutub "üldsuse hulka kuuluv isik". Palume seletuskirjas
selgitada, kuidas täpsemalt sellise isiku suhtes karistusnormi
kohaldatakse. Lisaks palume arvestada ka eelnõu failis
keeletoimetaja tehtud ettepanekut sõnastada ümber lauseosa
„üldsuse hulka kuuluva isiku“.
II. Märkused eelnõu mõju kohta
4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KemS § 32 lõike 4
sissejuhatavat lauseosa, et lisaks Päästeametile
nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest
karistada puudub.
KemS § 45 näeb juriidilisele isikule
maksimaalse karistusena ette kuni 32 000
euro suuruse rahatrahvi ning seda
käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata
sellele, et karistusseadustiku § 47
võimaldab juriidilist isikut karistada kuni
400 000 euro suuruse rahatrahviga.
Karistusmäära ei ole mõistlik ega
proportsionaalne tõsta olukorras, kus
piiranguga lõhkeaine lähteaine käitlemise
nõuete osas karistusi varasemalt määratud
ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama
olukorra, kus KemS § 45 nõudeid
hakatakse suurel määral rikkuma, on
võimalik trahvimäärasid muuta.
Termin „üldsuse hulka kuuluv isik“
asendati terminiga „isik“, mis hõlmab nii
füüsilisi kui juriidilisi isikuid.
Kui menetlust alustatakse isiku suhtes,
tuleb seda lahendada juhtumipõhiselt.
Sõltuvalt sellest, kas tegu on füüsilise või
juriidilise isikuga, tuleneb ka karistusnormi
alus § 45 lg-st 1 või lg-st 2.
Selgitatud.
kooskõlastamiseks esitamisega edastatakse edaspidi
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse
andmiseks üld-, eri- või detailplaneering ja ehitusprojekt samas
lõikes loetletud juhtudel. Palume kavandatud muudatuse osas
täiendada seletuskirja järgmistes punktides vastavalt:
4.1. Punkti 1.1. „Sisukokkuvõte“ palume lisada ka siseriiklikust
vajadusest tingitud muudatuse, selle eesmärgi ja teabe, keda
muudatus mõjutab.
4.2. Punktis 1.3. „Märkused“ palume selgitust muuta siseriikliku
muudatuse osas, kuna eelnõu ei ole enam seotud üksnes Euroopa
Liidu (EL) õiguse ülevõtmisega. Lisaks tuleb põhjendada, miks
2. kooskõlastusringil lisandunud riigisisesest vajadusest lähtuva
muudatuse puhul ei koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK),
viidata ka vastavale VTK mittekoostamise erandile, kuna EL
õiguse ülevõtmise alus lisandunud siseriikliku muudatuse osas
ei kohaldu.
4.3. Punktis 2 „Seaduse eesmärk“ palume märkida, et eesmärk
on ka käitamisloa menetluse planeerimisfaasis menetlusosaliste
aja kokkuhoid ning menetluse lõppfaasis ebaõnnestunud
menetluste arvu vähendamine.
4.4. Punktis 6 „Seaduse mõjud“ palume esitada ka lisandunud
muudatuse mõjuanalüüs ning kirjeldada mõju TTJA-le ning
ettevõtjatele. Mõjuanalüüsis tuleks käsitleda töökoormuse
muutust TTJA-le, teisalt ka halduskoormuse ja kulude
võimalikku muutust ettevõtjatele. Andmetest tuleks lisada
selliste menetluste arv aastas (varasemate aastate statistika
põhjal). Võimalusel palume lisada andmed ka selle kohta, kui
palju on neist menetlustest olnud selliseid, mis on alles viimases
faasis käitamisloa väljastamisel ebaõnnestunud ning mille
läbikukkumist oleks saanud käesoleva muudatusega ära hoida.
Muudatus, mis puudutas TTJA-le
dokumentide edastamist arvamuse
andmiseks, jäetakse käesolevast eelnõust
välja. Sellest tulenevalt ei ole vaja mõjude
osa täiendada.
Eelnõu ja
seletuskiri
Lisaks tuleb märkida ka mõjutatud valdkonnas tegutsevate
ettevõtjate koguarv Eestis.
III. Muud märkused eelnõu ja seletuskirja kohta 5. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu
failis jäljega tehtud märkustega.
Arvestatud.
Siseministeerium
§ 152
Siseministeerium kooskõlastab eelnõu esitades järgmised
märkused.
1. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud kemikaaliseaduse (edaspidi
KemS) § 152 näeb ette piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa kontrollieseme ja kontrolli teostajad. Kõnesoleva
sätte lõike 1 punkti 2 kohaselt antakse piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise luba, kui taotleja ei ole karistatud esimese
astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi
toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,
lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või tema karistusandmed
on karistusregistrist kustutatud.
Seletuskirjas on toodud: „KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui
päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks
on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud isik (punkt 5 – valitsusasutusel
ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel
antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri
arhiivist päringu tegijaks on KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud
isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12 nimetatud
andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu
väljavõte väljastatakse sama paragrahvi lõikes 21 sätestatud
korras.“.
Märgime, et eelnõu ja seletuskirja koos lugedes jääb ebaselgeks,
kas taotleja kohta karistusregistri arhiivis olevad andmed
omavad loa väljastamise otsustamisel tähtsust või mitte.
Eelnõust võib aru saada, et loa saamise eelduseks on asjaolu, et
isikul ei ole karistatust ehk andmed karistusregistris puuduvad.
Karistusregistri seaduse (edaspidi KarRegS) § 5 lõike 1 kohaselt
on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus
isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel
kuni andmete kustutamiseni. Lisaks, karistusregistri arhiivist
andmete saamiseks peab õiguslik alus tulenema KarRegS-i § 20
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja täiendatud järgmise
tekstiosaga „Karistusregistri andmed ei
sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka
arhiivi kantud andmeid, sest TTJA-d ei ole
nimetatud KarRS § 20 lg 1 loetelus.
Käesoleva eelnõu muudatustega ei anta
TTJA-le juurdepääsu karistusregistri
arhiivi andmetele.“.
§ 154
lõikest 1 ning nende õiguslik tähendus KarRegS-i § 5 lõikest 2.
Kehtivas seaduses seda ei ole, samuti ei tehta vastavat muudatust
eelnõuga. Tulenevalt eeltoodust palume selgitused seletuskirjas
täiendavalt üle vaadata.
2. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud KemS-i § 154 käsitab piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamist ja
kooskõlastamist. Lõige 1 näeb ette, et Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) lahendab piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kooskõlastuse
saamisest arvates. Viidatud lõige 2 näeb ette, et TTJA edastab
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse Politsei-
ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) ning Kaitsepolitseiametile
(edaspidi KAPO), kes KemS-i § 152 lõike 2 punktides 2 ja 3
sätestatud pädevuse piires kontrollivad ja kooskõlastavad või
jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva jooksul dokumentide
laekumise päevast arvates. Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja
jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust
kooskõlastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
taotlus vaikimisi kooskõlastatuks.
Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt teavitatakse piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise korral
taotlejat keeldumise õiguslikust alusest. Piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa andmisest keeldumise põhjust ega
sellega seonduvat teavet, kui see seab ohtu avaliku korra või riigi
julgeoleku kaitse, ei avaldata taotlejale ega muule isikule.
Seoses taotluse lahendamisega toome välja mõned kitsaskohad,
millele võiks täiendavalt tähelepanu pöörata. Märgime, et lõike
Osaliselt arvestatud ja selgitatud.
Ei saa võrrelda LMS § 37 lg 4 kohase
veoloa väljastamist KemS kohase
piiranguga lõhkeaineaine lähteaine
kasutamise loa väljastamisega, sest vedude
puhul on seotud rohkem osapooli (sõltuvalt
olukorrast tootja/levitaja, vedaja,
turvateenuse pakkuja, lao omanik, sõltuvalt
olukorrast ka teiste liikmesriikide
kooskõlastused jne) kui üksnes taotleja ja
järelevalveasutused.
Kui PPA ja KAPO ei kooskõlasta taotlust,
peavad nad sellest TTJA-d teavitama ja
põhjendama. Kui põhjendus sisaldab
asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud
infot või riigisaladuse infot, tuleb asutuste
vahel eraldi kokku leppida, kuidas sellist
infot edastatakse, võib olla on vajalik
sõlmida koostöökokkulepe. Neid tingimusi
ja korda, kuidas asutused omavahel infot
jagavad KemS-s ei reguleerita.
1 sõnastus, mille kohaselt TTJA lahendab taotluse 30 päeva
jooksul kooskõlastuse saamisest arvates, ei ole kõige
õnnestunum. PPA ja KAPO võivad taotluse ka mitte
kooskõlastada, aga taotlus tuleb TTJA-l ikkagi lahendada ja
otsus taotlejale teatavaks teha. Näiteks lõhkematerjaliseaduse §
37 lõike 4 kohaselt otsustab TTJA loa andmise 10 tööpäeva
jooksul kõigi nõutavate dokumentide laekumise päevast
arvates.
Seletuskirjas selgitatakse: Lõike 2 kohaselt edastab TTJA
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le
ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 lg 2 punktidele 2 ja 3 (avalik kord
ja riigi julgeolek) kooskõlastavad või jätavad piiranguga
lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14
päeva jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Kui 14
päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei
edasta põhjendust, miks nad jätavad taotluse kooskõlastamata
ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma
sellekohase erikinnituseta.
Kuigi KemS-i § 152 lõike 2 tekstist see otseselt ei selgu, siis
seletuskirjast nähtub, et PPA ja KAPO peavad taotluse
kooskõlastamata jätmisel põhjendused saatma TTJA-le.
Arvestades, et PPA ja KAPO kontrollivad avaliku korra või riigi
julgeoleku kaitsega seonduvaid aspekte, võib näiteks
kooskõlastamata jätmise põhjendus olla asutusesiseseks
kasutamiseks või riigisaladuseks olev teave. Selleks, et eelnõuga
kavandatav regulatsioon rakendajatele ühetaoline ja selge oleks,
on vaja kokku leppida, kuidas sellist teavet TTJA-le edastatakse
ja kuidas TTJA seda säilitab. Näiteks tekib küsimus sellest, kas
PPA või KAPO peavad TTJA-le edastatavale teabele juurde
märkima, kui tegemist on teabega, mille avaldamine seab ohtu
avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse (§ 153 lg 5), või peavad
PPA ja KAPO edastama TTJA-le põhjenduse üksnes juhul, kui
seda on võimalik taotlejale avaldada ja muul juhul kirjutavad, et
teavet ei ole võimalik § 155 lõike 5 alusel avaldada?
Seletuskirjas võiks selgitada täpsemalt, kuidas eitava vastuse
koostamine plaanitud on – tulenevalt KemS-i § 155 lõikest 5
tuleb loa andmisest keeldumise korral teavitada taotlejat
keeldumise õiguslikust alusest. Õiguslik alus on toodud sama §-
i lõike 2 punktis 1 – ei ole täidetud KemS-i § 152 lõikes 1
loetletud tingimused. Palume selgitada, kas viidataksegi ainult
sellele alusele või tuuakse ka PPA või KAPO põhjendus? Kui
põhjendust ei tohi öelda, siis ilmselt kirjutatakse, et vastavalt
KemS-i § 155 lõikele 5 põhjendust ei avaldata, sest see seab ohu
avaliku korra või riigi julgeoleku. Näeme vajadust täiendada
KemS-i § 155 lõiget 5 ja sätestada, et teavet ei avaldata ka siis,
kui sellele kohaldub seaduses sätestatud
juurdepääsupiirang.
3. Seletuskirja lk 9 selgitatakse KemS-i §-s 155 sätestatud loa
andmisest keeldumisega seonduvat. Lõike 3 selgitustes
öeldakse, et TTJA-l on õigus keelduda piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa väljastamisest, kui ei ole täidetud
KemS-i § 152 lõikes 1 nimetatud tingimused. Eelnõukohases
sätte tekstis öeldakse, et TTJA keeldub. Palume viia eelnõu ja
seletuskiri kõnesoleva sätte osas omavahel kooskõlla.
Seletuskirja täiendatud järgmise
tekstiosaga: „Kui TTJA keeldub piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
väljastamisest, siis märgitakse keeldumise
otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole
täidetud KemS § 152 lõikes 1 nimetatud
tingimused, on esitatud valeandmeid või on
kahtlus, et piiranguga lõhkeaine lähteainet
ei plaanita kasutada õiguspäraselt. Kui PPA
või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust
ning nende kooskõlastamata jätmise otsus
sisaldab teavet, mis võib ohustada avalikku
korda või riigi julgeolekut ning on vajalik §
157 lõikes 1 nimetatud eesmärkide
täitmiseks, siis TTJA keeldub loa
andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses
taotlejale ega teistele isikutele keeldumise
põhjust ega sellega seotud teavet. “. Lisaks
täiendati eelnõud lisa paragrahviga 157
andmesubjekti õiguste piiramine.
Arvestatud.
Seletuskirja muudetud. Lauseosa „õigus
keelduda“ asendatud „keeldub“.
Sotsiaal-
ministeerium
§ 151 lg 2
§ 153 lg 1
Esitame Sotsiaalministeeriumi ettepanekud eelnõu seletuskirja
täiendamiseks.
1) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 151 lõikes 2) kirjeldatakse
dokumente, mis tuleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa saamiseks esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ametile, sealhulgas tuleb esitada tervisetõendi otsus. Täna
edastab juhtimisõiguse taotleja tervisetõendi andmed tõendi
väljastanud tervishoiuteenuse osutaja Transpordiametile
üldjuhul elektrooniliselt tervishoiuteenuste korraldamise
seaduse § 592 lõike 2 alusel sätestatud tingimustel ja korras.
Eelnõu seletuskirjas tuleks põhjalikumalt lahti selgitada, kuidas
käesoleval juhul esitatakse tõend Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Ametile.
2) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 1) kirjeldatakse
taotleja tervisekontrolli nõudeid. Seletuskiri ütleb: Lõikega 1
kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige
või liikmed) terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline
tervis peavad võimaldama tal nitrometaani ohutult kasutada,
mistõttu on üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
tingimusi tervisekontrolli läbimine ja tervisetõendi otsuse
olemasolu. Sama tingimus kehtib neile juriidilise isiku juhatuse
liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine
käitlemisega kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees
edasi delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja
maandada riskid. Selleks on soovituslik, et juhul, kui luba
taotleb juriidiline isik, läbiksid need ettevõttes töötavad isikud,
kes puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine
käitlemisega, vajaduse korral samuti lisatervisekontrolli.
Siinkohal ei saa nõus olla soovituse ja vajadusega,
tervisekontrolli nõue peab kehtima kõigile käitlejatele
ühetaoliselt. Palume seletuskirja selles osas täpsustada.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirjas § 151 lg 2 osa täiendatud.
TTJA saab tervisetõendi otsuse kehtivust
kontrollida Transpordiameti e-teeninduse
lehelt, sest tervisetõendi otsuse kehtivus on
seotud juhiloa kehtivusega.
Arvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja muudeti järgmiselt: „Seega
juhul, kui luba taotleb juriidiline isik,
peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes
puutuvad kokku piiranguga lõhkeaine
lähteaine käitlemisega, olema läbinud või
läbima samuti nõutud tervisekontrolli.“.
§ 153 lg 2 3) Eelnõu § 1 punktis 3 (KemS § 153 lõikes 2) kirjeldatakse
taotleja tervisekontrolli nõudeid, mis peavad vastama
mootorsõidukijuhi tervisenõuetele. Puudub sisuline analüüs,
miks on valitud need tervisenõuded. Seletuskirjas selgitatakse,
et kaalutud on ka tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase
tervisetõendiga või lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja,
lõhkemeistri ja pürotehniku tervisenõudega, mille tingimused on
aga liiga piiravad. Selgitustest ei tule aga analüüsi, milliseid
tervisekontrolli nõuded peaksid minimaalselt olema täidetud, et
isik saaks ümber käia lõhkeaine lähteainega. Palume seletuskirja
vastavate selgitustega täiendada.
Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Eelnõu koostamise käigus peeti mitmeid
läbirääkimisi, sh Sotsiaalministeeriumiga
(edaspidi SOM). SOM-i soov oli, et uusi,
täiendavaid tervisenõudeid ei kehtestataks,
kuna perearstidel ja töötervishoiuarstidel
on juba käesolevaga liiga palju erinevaid
tervisenõudeid kehtestavaid õigusakte,
mida tuleb järgida. Sellest tulenevalt
otsustasime, et valida tuleb juba kehtivate
tervisenõuete hulgast. Kaalusime erinevaid
valikuvariante ja kuna määrus (EL)
2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada,
kuidas sisustada taotleja osas läbiviidav
taustauuring, osutus valituks liiklusseaduse
kohane tervisetõend.
Seletuskiri sisaldab põhjendusi (nt LS-i
kohase tervisekontrolli käigus
kontrollitakse nii sõltuvus-, psüühika-,
isiksuse- kui ka käitumishäirete
olemasolu), miks osutus valituks LS
kohane tervisetõend.
Lisaks täiendati seletuskirja järgmise
tekstiosaga: „Määrus (EL) 2019/1148 jätab
liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse
taotleja suhtes taustauuringu läbiviimine
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa menetluses.“.
Kliimaministeerium
§ 23 lg 3
Kliimaministeerium kooskõlastab seaduse eelnõu vaid märkustega
arvestamisel.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse kemikaaliseaduse § 23 lõike 3
teist lauset, sätestades edaspidi kohustuslikuna esitada ohtliku
ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte käitamisloa saamiseks
vajalikud kemikaaliseaduses nõutud dokumendid kohustuslikuna
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve
infosüsteemi (JVIS) kaudu.
Seletuskirjas (lk 11) on toodud, et „Infosüsteem võimaldab
kohustuslike dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks,
kui andmeid on vaja muuta ja parandada, mistõttu edaspidi
väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike
dokumentide uuendamisel.“
Nõustume, et andmete esitamine infosüsteemi kaudu on suund
kuhu liikuda, kuid kahjuks ei ole eelnõus arvestatud
kemikaaliseaduse (KemS) § 26 lõikega 2, mille kohaselt
kemikaaliseaduse kohane luba ei ole nõutav, kui ohtlikku kemikaali
käideldakse tööstusheite seaduse alusel antud
keskkonnakompleksloa, lõhkematerjaliseaduse või relvaseaduse
alusel antud loa alusel, mille menetluses on hõlmatud ka käesoleva
seaduse kohase käitamisloa kontrolliesemes olevaid nõudeid. See
ei välista käesolevast seadusest tulenevate muude kohustuste ja
nõuete täitmist. Samuti ei ole arvestatud tööstusheite seaduse
(THS) § 29 punktiga 2, mille kohaselt kompleksloa taotlusele
lisatakse ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul
kemikaaliseaduse kohaselt nõutavad dokumendid“.
Käesoleval hetkel esitab ettevõte vajalikud KemS kohased
dokumendid keskkonnaotsuste infosüsteemi (KOTKAS) kaudu
keskkonnakompleksloa (edaspidi kompleksloa) taotluse juurde
failidena. Keskkonnaamet (KeA) on seni nõudnud, et nimetatud
dokumendid oleksid enne kompleksloa taotluse esitamist juba
TTJA ja Päästeameti poolt kooskõlastatud. Eelmisel aastal hakati
koostöös TTJA ja KeA-ga välja töötama protsessi, mille raames
Mittearvestatud ja selgitatud.
TTJA andmekogu JVIS-e muudatused on
käesolevaga tehtud ning ettevõtted saavad
edaspidi KemS kohaseid dokumente
digitaalsel kujul esitada. Küll aga ei toimu
andmevahetus JVIS-e ja Keskkonnaameti
infosüsteemi KOTKAS-e vahel ning need
muudatused eeldavad täiendavaid kulusid,
mida käesoleva eelnõuga ette nähtud ei ole.
Seetõttu ei ole võimalik eelnõusse lisada
täiendavaid muudatusettepanekuid seoses
tööstusheite seadusega.
Seni kuni JVIS-e ja KOTKAS-e
andmekogude vahel andmeid ei vahetata,
tuleks TTJA-l koostöös KeA-ga välja
töötada protseduuri reeglid, millest
keskkonnakomplekslubade menetlemisel
lähtutakse, kui taotlused sisaldavad ka
KemS osa. Reegleid koostades peaks
arvestama, et ettevõtted ei pea andmeid
topelt esitama.
saaks nimetatud dokumendid TTJA-le kooskõlastamiseks esitada
kompleksloa menetluse raames. Protsessi välja töötamine on veel
pooleli, kuid see suurendab kindlasti kahe asutuse töökoormust.
Kui jõustub eelnõukohane muudatus ja ettevõte peab dokumente
hakkama edaspidi esitama JVIS-e kaudu, siis suureneb
halduskoormus, viies ettevõtted kahte infosüsteemi kohati
dubleerivaid andmeid esitama. Kahe infosüsteemi kaudu andmete
esitamine ja menetlus oleks eelduste kohaselt alljärgnev:
1. Ettevõte sisestab JVIS-esse vajalikud andmed, mille põhjal
arvutatakse talle välja käitise ohtlikkuse kategooria. Nende
andmete pealt osaliselt eeltäidetakse talle JVIS-es vajalikud
dokumendid. Ta täiendab dokumente ja esitab need JVIS-es TTJA-
le.
2. Ettevõte laeb need dokumendid JVIS-est failidena alla ja lisab
KOTKAS-esse kompleksloa taotluse juurde.
3. KeA saadab dokumendid TTJA-le ja küsib, kas need on
nõuetekohased. (Selgituseks: KeA võtab menetlusse ainult
nõuetekohased taotlused (keskkonnaseadustiku üldosa seadus § 49
lg 1) ja seetõttu on vaja veenduda, et taotlusele lisatud dokumendid
vastavad nõuetele).
4. TTJA vastab KeA-le, kas esitatud dokumendid on õiged, tehes
lisaks ka võrdluse, kas kompleksloa taotluse juurde esitatud
dokumendid on samad, mis neile JVIS-e kaudu esitati.
5. Kui dokumendid on õiged, võtab KeA kompleksloa taotluse
menetlusse ja teavitab TTJA-d. (Selgituseks: TTJA ei vaata
dokumente enne läbi kui on kindel, et KeA on kompleksloa taotluse
menetlusse võtnud.)
6. TTJA hakkab ettevõtte esitatud dokumente läbi vaatama.
7. TTJA kooskõlastab dokumendid JVIS-es ja saadab sealt kaudu
ettevõttele teate, et dokumendid on kooskõlastatud ning lisaks
saadab kooskõlastatud dokumendid failina KeA-le. (Selgituseks:
Kõik dokumendid ei ole avalikud ja KeA neid ise JVIS-est sisse
logimata ei näe.)
8. KeA registreerib need dokumendid kompleksloa menetluse
juurde ja saab loa eelnõu välja saata. (Selgituseks: TTJA
kooskõlastamisotsus on KeA-le siduv, st kui TTJA dokumente ei
kooskõlasta, peab KeA tegema kompleksloast keeldumise otsuse.)
Siinkohal näeme lahendusena muuta THS-i ja KemS-i selliselt, et
kompleksloa taotluse juurde esitatakse edaspidi juba TTJA poolt
väljastatud ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga käitamisloa
teave – ohukategooria ning loa number. Lisaks teeme ettepaneku
anda KeA-le ligipääs JVIS-esse, lubamaks neil käitamisloaga ning
kooskõlastatud dokumentidega vajadusel tutvuda. Ka seni
rakendati üheksa aastat protsessi, kus kompleksloa taotluse juurde
lisati juba TTJA poolt kooskõlastatud dokumendid. Samuti on ka
täna TTJA ja KeA teadmatusest väljastanud eraldi load juhtudel,
kui need KemS alusel peaks olema väljastatud ühe loana
(kompleksluba). Märgime olulisena ka seda, et KemS ja THS
kontrolliese ei ole alati sama. Näiteks mõni mahuti on kompleksloa
kohase käitise osa ja kantakse loale, kuid käitis ohtlikuks sellest ei
muutu, kuna TTJA jaoks on see mahuti eraldi käitamisloa all (nt
kui mahutit hooldab ja selle käitamise eest vastutab hoopis teine
ettevõte).
Lähtuvalt eelnevast teeme ettepaneku lisada eelnõusse ka THS § 29
punkti 2 muudatus ning sõnastada THS § 29 punkt 2 järgmiselt:
„2) ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte puhul
kemikaaliseaduse kohase ohtliku ettevõtte ja suurõnnetuse ohuga
ettevõtte ohukategooria ning käitamisloa number;“.
Samuti teeme ettepaneku KemS § 26 lõikest 2 jätta välja tekstiosa
„tööstusheite seaduse alusel antud keskkonnakompleksloa,“.
Eelnevalt tehtud ettepanekute alternatiiviks ehk käitamisloa
andmine kompleksloa osana saab olla võimalik ainult juhul, kui
näha ette infosüsteemide (JVIS ja KOTKAS) arendused
andmevahetuseks (see tuleb kajastada eelnõu seletuskirjas mõjude
ja kulude peatükis).
Eeldame, et protsessi välja töötamine, optimaalse menetluse
loomine ning arenduste kulu-tulu analüüs (puudutab vaid ca 50
ettevõtet) võtab aega, samuti tuleb IT-arenduste jaoks vajalik
rahaline ressurss leida. Oleme seisukohal, et seni kuni eelnevad
tegevused ei ole tehtud, ei saa JVIS-e kaudu käitamisloa
dokumentide esitamist kompleksloa kohustusega ettevõtetele
kohustuslikuks teha.
Lähtuvalt eelnevast Kliimaministeerium ei kooskõlasta eelnõud
esitatud kujul ning palume eelnõud täiendada kirjas toodud
tööstusheite seaduse § 29 punkti 2 ja kemikaaliseaduse § 26 lõike
2 muudatustega.
I kooskõlastusring
Kooskõlastaja või
arvamuse esitaja
Eelnõu
paragrah
v, lõige,
punkt
Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud,
mittearvestamise põhjus
Justiitsministeerium Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu § 1 punktis 3, millega täiendatakse kemikaaliseadust
§-dega 151–156 , esitatud § 151 lõike 3 punkti 4 kohaselt esitab
taotleja piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
saamiseks mh tervisetõendi. Nii § 153 lõike 2 kui seletuskirja (lk-
d 5 ja 6) kohaselt mõistetakse tervisetõendina liiklusseaduse
(LS) § 101 lõikes 1 nimetatud tõendit. Eelnõu § 1 punktis 4
sätestatud muudatuse kohaselt tuleb dokumendid esitada
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) järelevalve
infosüsteemi kaudu.
Esmalt märgime, et jääb arusaamatuks, miks soovitakse
lõhkeainega seonduv valdkond siduda liiklusseaduse alusel
väljaantud tervisetõendiga. Olemuselt on tähelepanu suunatud
lõhkeaine lähteaine käitlemisele, mitte aga sõiduki juhtimisele.
Ka seletuskirjas (lk 6) rõhutatakse, et oluline ei ole mitte juhiloa
olemasolu, vaid et isik on terve ja suudab piiranguga lõhkeaine
lähteainet ohutult käidelda. Lisaks märgitakse seletuskirjas (lk
11), et piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile
kehtivad samad nõuded, mis mootorsõidukijuhile ja relvaloa
taotlejale. Eeltoodust tulenevalt leiame, et lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotleja tervisetõend peaks lähtuma pigem
relvaseaduses ettenähtud relvaloa taotleja terviseseisundi
nõuetest või lõhkematerjaliseaduse kohaselt lõhkajale,
lõhkemeistrile ja pürotehnikule esitatud tervisenõuetest.
Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
Eelnõu väljatöötamise käigus kaaluti ka
tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase
tervisetõendiga, kuid leiti, et relvaseadusest
tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga
piiravad. Relvaseaduse kohaselt ei
väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui
isikul puudub käsi, käel pöial või on ühe
käe osaline halvatus või käel on
koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on
vaid osa loetelust, mille puhul nägime, et
nimetatud tervisekontrolli nõuded on
isikutele, kes soovivad hobi korras
piiranguga lõhkeaine lähteainet mudelismi
valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Samal
põhjusel ei seotud piiranguga lõhkeaine
lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet
lõhkematerjaliseaduse kohase lõhkaja,
lõhkemeistri ja pürotehniku
tervisenõudega.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et
liiklusseaduse kohase tervisekontrolli
käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,
Teiseks, tervisetõend sisaldab isiku terviseandmeid, mis on
eriliigilised isikuandmed. See tähendab, et nende töötlemisele,
sh säilitamisele kehtivad rangemad nõuded. Isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) art 9 lg 2 punkti g kohaselt peab
isikuandmete töötlemine olema proportsionaalne taotletava
eesmärgi suhtes, austama isikuandmete kaitse õiguse olemust ja
tagama sobivad ja konkreetsed meetmed andmesubjekti
põhiõiguste ja huvide kaitseks. Ei olemasolevast ega
kavandatavast regulatsioonist nähtu, kuidas isiku
terviseandmete töötlemist korraldatakse. Ei ole arusaadav, mis
tingimustel isikute terviseandmeid sisaldavat tõendit TTJA
infosüsteemis töödeldakse, sh säilitatakse ning kuidas on tagatud
isikute õiguste kaitse. Kui TTJA ülesandeks loamenetluses on
kontrollida kehtiva tervisetõendi olemasolu, mitte hinnata tõendi
sisu, siis IKÜM artiklis 5 sätestatud eesmärgi piirangu ja
minimaalsuse põhimõttest tulenevalt leiame, et praegusel juhul
ei ole selline ulatuslik andmekogumine ja isiku eraelu riive
põhjendatud. Teeme ettepaneku kasutada lahendust, kus ei nõuta
psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete
olemasolu ning nende esinemisel isikule
tervisetõendit ei väljastata. See oli teine
põhjus, miks nägime, et nitrometaani
käitlejate tervisekontrolli nõude saab
siduda liiklusseaduse kohase
tervisekontrolliga, sest selle käigus
kontrollitakse ka isikute vaimset tervist.
Seletuskirjast (lk 11) eemaldatud tekstiosa
„ja relvaloa taotlejale“.
Mittearvestatud ja selgitatud.
TTJA menetlusi läbi viies peab lähtuma
IKÜM-is toodud nõuetest. Sarnaselt
piiranguga lõhkeaine lähteaine loa
taotlemisele, kus isik esitab terviseandmed,
esitavad terviseandmed ka lõhkematerjali
ja pürotehnilise toote käitlemise korraldaja
pädevustunnistuse taotlejad. See tähendab,
et selline menetlus ja sellised
terviseandmed ei ole TTJA jaoks
esmakordsed.
Mööname, et taotleja vaatest oleks kindlasti
lihtsam ja ka turvalisem, kui
järelevalveasutus saaks teha
terviseandmete päringu automaatselt
terviseandmete infosüsteemist, kuid see
taotlejalt mitte tervisetõendi TTJA-le esitamist, vaid et TTJA
saaks tervise infosüsteemist päringuga kontrollida kehtiva
tervisetõendi olemasolu.
2. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 3 järgi võivad
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ning Kaitsepolitseiamet
(KAPO) küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotlejalt kooskõlastuse andmiseks vajalikke dokumente ja
lisateavet. Seletuskirjas (lk 7) on öeldud, et lõike 3 alusel võivad
nii PPA kui ka KAPO küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotlejalt vajalikke dokumente, et oma pädevuse
piires kontrollida taotleja tausta ja kujundada arvamus, kas
lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või
mitte. Sättest ei selgu, mis teavet või dokumente ning kumb
kooskõlastajatest küsida võib ja milliste asjaolude
kontrollimiseks. Ka seletuskiri ei ava sätte sisu täpsemalt.
Juhime tähelepanu, et IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtete
kohaselt peab isikuandmete töötlemine olema mh seaduslik,
läbipaistev ning konkreetse eesmärgiga. Palume eelnõu
täiendada selge eesmärgiga ning piiritleda kooskõlastajate
pädevus.
eeldab erinevate andmekogude arendusi,
millega kaasnevad täiendavad kulud.
Arvestades, et piiranguga lõhkeaine
lähteainete käitlejate suurusjärk on
ligikaudu 50 ning tulevikus pigem see arv
väheneb, siis täna ei pea me mõistlikuks
ega vajalikuks eraldi andmekogusid
arendada. Seletuskirja täiendatud.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
art 2 lg 2 p d kohaselt ei kohaldata IKÜM,
kui isikuandmeid töötlevad pädevad
asutused süütegude tõkestamise, uurimise,
avastamise või nende eest vastutusele
võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele
pööramise, sealhulgas avalikku julgeolekut
ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende
ennetamise eesmärgil. Seega ei teki
piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja
taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-
ga, sest IKÜM võimaldab teostada avalikku
julgeolekut ähvardavate ohtude eest
kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil
eelnimetatud taustakontrolle. Juhime
täiendavalt tähelepanu, et nii PPA kui ka
KAPO vajalikke dokumentide ja lisateabe
3. Eelnõu § 1 punktis 3 esitatud § 154 lõike 4 punktidest 1 ja 2
tuleneb, et PPA ja KAPO kontrollivad taotleja karistusandmeid
ning jätavad taotluse kooskõlastamata juhul, kui taotlejal on
kehtiv karistus loetletud tegude eest. Seletuskirjas (lk 7) on
selgitatud, et see kontroll toimub Eesti karistusregistri ja EL
raamotsuse 2009/315/JSK alusel kehtestatud süüdimõistvate
kohtuotsuste kohta info vahetamise süsteemi kaudu.
Leiame, et sellega on küll kontrolli ulatus arusaadav ja selgelt
piiritletud, kuid samas jääb ebaselgeks, kumb asutus nimetatud
kontrolli teeb. IKÜM art 5 lõike 1 järgi peab andmesubjektile
olema arusaadav, kes ja millisel eesmärgil tema andmeid
töötleb. Seetõttu tuleb eelnõus loa kooskõlastajate pädevus
selgelt eristada.
Lisaks märgime, et lõike 4 punkti 2 sõnastus („...kajastuvad
nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis
käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise
liikmesriikidevahelist korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)
reguleeritud andmekogus“) ei ole täpne, kuna ECRIS-RI ei ole
mitte andmekogu, vaid andmevahetuskanal, milles riigid
vahetavad kodanike karistusandmed.
Samuti tekib punkti 2 osas küsimus, miks käsitletakse vaid EL
liikmesriikides toimepandud tegusid, aga kolmandad riigid
sellesse huviringi ei kuulu? Kas see tähendab, et kui isikut on
samaväärse teo eest karistatud nt Ukrainas, USA-s või
Venemaal, siis loa taotluse kooskõlastamisel see takistuseks ei
saa?
küsimisel peavad lähtuma asutuste
põhimäärustes sätestatust.
Mittearvestatud ja selgitatud.
PPA ja KAPO lähtuvad piiranguga
lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli
teostamisel asutuste põhimäärustes
sätestatust. Lisaks viitasime juba eespool,
et IKÜM art 2 lg 2 p d lubab julgeoleku
eesmärgil IKÜM nõudeid mitte kohaldada,
kui on vaja kaitsta ja ennetada ähvardavate
ohtude eest avalikku julgeolekut.
Arvestatud.
Eelnõu § 154 lg 4 p-s sõna „andmekogud“
asendatud sõnaga „andmevahetuskanal“.
Arvestatud ja selgitatud.
Nõustume ettepanekuga ja sõnastame 154
lg 4 p 2 järgmiselt „on karistatud käesoleva
lõike punktis 1 nimetatud samaväärse teo
eest välisriigis ja karistusandmed
kajastuvad nõukogu raamotsusega
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada säte
järgmiselt: „2) on karistatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud
samaväärse teo eest välisriigis;“.
4. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse kemikaaliseaduse § 45
pealkirja ja lõiget 1 pärast sõna „lähteaine“ sõnaga „soetamise“.
2009/315/JSK, 26. veebruar 2009, mis
käsitleb karistusregistrite andmete
vahetamise liikmesriikidevahelist
korraldust (ELT L 93, 7.4.2009, lk 23–32)
reguleeritud andmevahetuskanalis;“.
Selgitame, et nõukogu raamotsuse
2009/315/JSK, mis käsitleb
karistusregistrite andmete vahetamise
liikmesriikidevahelist korraldust ja
andmete sisu, art 7 lg 1 punkti d kohaselt
kui kodakondsusjärgse liikmesriigi
keskasutusele esitatakse
kriminaalmenetluse eesmärgil artikli 6
kohaselt päring karistusregistri andmete
kohta, edastab nimetatud keskasutus
päringu teinud liikmesriigi keskasutusele
kolmandates riikides tehtud süüdimõistvate
kohtuotsuste kohta, mis on edastatud
kodakondsusjärgsele liikmesriigile ja on
kantud karistusregistrisse. Ehk et kui LR-il
on konkreetse isiku karistusandmed
kolmandas riigis toime pandud
süüdimõistvate kohtuotsuste kohta olemas,
siis ta edastab need andmed ka teisele LR-
ile. Seetõttu jätame § 154 lg 4 p 2 alles viite
raamotsusele.
Arvestatud.
Kehtiv § 45 sätestab vastutuse piiranguga lõhkeaine lähteaine
kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise ja kasutamise
nõuete rikkumise eest. Seletuskirjas märgitakse väga üldiselt, et
punktiga 6 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga
„soetamise“, et vastutuse poolest oleks piiranguga kaetud ka
lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine.
Palume seletuskirja täiendada ning tuua välja, kus konkreetselt
on sätestatud piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuded,
viidates vastavalt asjakohastele seaduse ja/või EL määruse
sätetele.
5. Eelnõu lisa 1 ehk rakendusakti kavandi pealkirjaks on
„Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmise kord“,
samas sätestab § 1 aga loetelu piiranguga lõhkeaine
lähteainetest, mida võib loa alusel kasutada. Määruse pealkirja
ja sisu ei saa pidada kooskõlas olevaks. Juhime tähelepanu, et
määruse eelnõu pealkiri peab märksõnaliselt edasi andma
regulatsioonieseme ja olema kooskõlas volitava seaduse
asjakohaste sätetega. Liiga lakoonilised pealkirjad ei väljenda
määruse sisu piisavalt. Kui volitusnormile vastavas sõnastuses
pealkiri ei ava piisavalt määruse sisu või ei taga õigusakti
identifitseerimise eesmärki, siis tuleb see esitada sõnastuses, mis
seda eesmärki täidab. Palume määruse pealkiri ja sisu omavahel
vastavusse viia. Lisaks palume hinnata, kas ja mil määral on loa
andmise tingimusi vaja määruse tasandil kehtestada, arvestades
seadusesse kavandatud regulatsiooni.
II. Normitehnilised ja keelemärkused
Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu
ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega mõjude kohta.
Seletuskirja täiendatud järgmiselt
„Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise
nõuete puhul lähtutakse määruses (EL)
2019/1148 toodust.“.
Arvestatud.
Määruse pealkiri sõnastati järgmiselt
„Loetelu piiranguga lõhkeaine
lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv
isik võib soetada, sisse tuua, omada ja
kasutada “.
Arvestatud.
Normitehnilised muudatused eelnõus ja
seletuskirjas sisse viidud.
Rahandus-
ministeerium
§ 15 lg 2
§ 151
§ 151 lg 4
Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse kemikaaliseaduse (KemS) §
15 lõiget 2, mille kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet
kättesaadavaks teha üksnes hulgikaubanduses ja sularahata
arvelduse korras. Seletuskirjas on märgitud, et edaspidi tohib
piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha ka üldsuse
hulka kuuluvale isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning
kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri-
ega kutsetegevusega. Eelnõu tekstist aga tuleneb, et kehtiv
sõnastus asendatakse uuega (mitte ei täiendata).
Kui eelnõu eesmärk on kehtestada nõuded ainult üldsuse hulka
kuuluvale isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks,
siis teeme ettepaneku selguse mõttes lisada eelnõu § 1 punktiga
2 lisatava KemS § 15¹ pealkirja ka vastav viide (määruse
kavandis on seda kasutatud).
Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatavas KemS § 15¹ lõikes 4 on viidatud
lõike 4 (sama lõige) alusel antud kooskõlastusele. Seletuskirjas
on märgitud, et kooskõlastus tuleb saada PPA-lt ja KAPO-lt, aga
eelnõu seda ette ei näe, samas on see sätestatud eelnõu alusel
kehtestatavas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse
kavandis. Lisaks on eelnõus ja seletuskirjas erinevad tähtajad loa
andmiseks. Palume eelnõu vastavalt parandada.
Arvestatud.
Paragrahvi 15 lõikest 2 jäetakse välja sõna
„üksnes“ ja säte, mis juurde lisatakse, saab
lõikeks 21.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu punkti 1 § 151 pealkirja muudeti ja
sõnastati järgmiselt „Piiranguga lõhkeaine
lähteainete loetelu ja piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise luba“. Kasutusele
võeti tekstiosa „Piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise luba“, kuna viidatud
tekstiosa on muidu pikk ja lohisev.
Arvestatud ja selgitatud.
Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati § 154
lõige 2 (paragrahvi ja lõike muudatused)
järgmiselt „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet edastab piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse
piires kooskõlastavad või jätavad
kasutamise loa taotluse põhjendatult
kooskõlastamata 14 kalendripäeva jooksul
§ 151 lg 5
§ 152 lg-d
5 ja 6
Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15¹
lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, ministri määruse
kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.
Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15² lõigetes 5 ja 6 on
sätestatud loa andmisest keeldumise alused. Eelnõu sõnastusest
tuleneb, et sätetes viidatud juhtudel ei ole TTJA-l kaalutlusruumi
otsuse tegemiseks, mida seletuskirjast võiks välja lugeda.
dokumentide laekumise päevast arvates.
Kui kooskõlastav asutus ei ole tähtaja
jooksul piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotlust kooskõlastanud ega
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
taotlus kooskõlastatuks vaikimisi.“.
Eelnõus ja seletuskirjas esitatud tähtajad
ühtlustati.
Arvestatud.
Paragrahvi 151 lõige 4 (lõike muudatus)
sõnastati järgmiselt: „Loetelu piiranguga
lõhkeaine lähteainetest, mida üldsuse hulka
kuuluv isik võib soetada, sisse tuua, omada
ja kasutada, kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“. Paragrahvi
151 lg-s 4 sätestatu ja määruse kavandi
pealkiri ühtlustati.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Seletuskirjas on § 155 lõike 3
(järjekorranumber muutunud) kohta toodud
selgitav näide selle kohta, mida mõeldakse
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotlemisel valeandmete esitamisena,
tegemist ei ole kaalutlusõigusega. TTJA
keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa väljastamisest, kui § 155
§ 153 lg-d
2 ja 3
Seletuskiri
Palume kaaluda, kas eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS § 15³
lõigetes 2 ja 3 oleks õigem viidata § 15² lõikele 2, kuna see
sätestab loa väljastamise tingimused (sh § 15² lõigetes 5 ja 6
sätestatud tingimustele mittevastavus).
Seletuskirja punktis 7 on toodud: "TTJA-l on vajadus 1
täiendava ametikoha loomiseks 2023. aastal, palgakuluga 40 000
eurot aastas. TTJA-l ja MKMi valitsemisalal puuduvad
võimalused leida selleks vahendeid omavahenditest, mistõttu on
vajalik leida täiendavad vahendid riigieelarvest." Vajalik on
seletuskirja täpsustada, kuidas kavatsetakse eelnõud rakendada
juhul kui Vabariigi Valitsus lisavahendeid ei eralda. Kõiki
lõikes 3 loetletud tingimused ei ole
täidetud.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Paragrahvi 155 lõike 2 (uus numeratsioon)
kohaselt annab TTJA piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa, kui puudub
taotletavast kontsentratsioonist väiksemas
kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine
lähteaine või alternatiivse aine
kättesaadavus, millega taotleja saavutaks
kasutamise eesmärgi. Kõnesoleva punkti
olemus võib aja möödudes muutuda, kui
taotleja loa taotlemise hetkel võis
taotletavast kontsentratsioonist väiksemas
kontsentratsioonis piiranguga lõhkeaine
lähteaine või alternatiivse aine
kättesaadavus puududa, aja jooksul võib
see tekkida ning see ei saa olla loa
kehtetuks tunnistamise aluseks. Seetõttu ei
saa ka viidata §-le 156 (uus numeratsioon).
Arvestatud.
Seletuskirja täiendatud „Juhul kui
Vabariigi Valitsus TTJA-le lisaraha ei
eralda, kaetakse vajaminev ressurss
olemasoleva tööjõu arvelt. Küll aga juhime
tähelepanu, et TTJA tegeleb järelevalvet
läbi viies mh kõrgendatud ohuobjektidega
lisavahendeid menetletakse Vabariigi Valitsuses ühtsetel alustel
riigi eelarvestrateegia 2023-2026 protsessis käesoleva aasta
sügisel.
ning tööjõuressursside ümber jagamisel,
võib juhtuda, et mõni teine
järelevalvevaldkond saab planeeritust
vähem tähelepanu.“.
Siseministeerium
Esitasite kooskõlastamiseks kemikaaliseaduse ja
riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu).
Siseministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega
arvestamisel.
Eelnõu materjalidest nähtub, et nii Politsei- ja Piirivalveametile
(edaspidi PPA) kui ka Kaitsepolitseiametile (edaspidi KAPO)
pannakse täiendav ülesanne – piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa kooskõlastamine. Esmalt märgime, et eelnõu
tekstist ilma seletuskirja ja lisatud ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri määruse kavandita Siseministeeriumi
valitsemisala asutuste kaasamine välja ei tule, samuti ei selgu
eelnõust nimetatud kooskõlastamise eesmärk. Sellise kohustuse
panemine vajab Siseministeeriumi hinnangul täiendavat
analüüsimist ja läbirääkimist. Olles tutvunud eelnõu
materjalidega ei näe me vajadust sellise
kooskõlastamiskohustuse panemiseks PPA-le ja KAPO-le.
Oleme nõus, et Siseministeeriumi valitsemisala asutustel peaks
olema teave isikutest, kes piiranguga lõhkeaine lähteainet
kasutavad, kuid eelnõus kavandatud viisil kontrolli tegemist ei
pea me võimalikuks. Esitame ettepanekud kõnesoleva küsimuse
lahendamiseks allpool.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu jääb arusaamatuks
Siseministeeriumi valitsemisalale eelnõu seadusena jõustumisel
Seletuskirja mõju alavaldkonda 6.3
täiendati „PPA ja KAPO teevad vastavalt
oma pädevusele loa taotleja suhtes enne
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa väljastamist taustakontrolli, s.t
§ 151 lg 4
kaasnev mõju, sh täiendav töökoormus. Peame oluliseks seda
aspekti seletuskirjas rohkem avada.
Järgnevalt toome välja märkused konkreetsete sätete kohta:
1. Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt muudetakse kemikaaliseaduse
(edaspidi KemS) § 151 (Piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotlemine) ning lõikes 4 sätestatakse, et
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA)
lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
30 tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest
arvates. Kui TTJA ei lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja
jooksul, ei loeta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba
vaikimisi antuks. Antud sättes viidatakse lõikele 4, kuigi ei selles
ega ka teistes eelnõus esitatud sätetes kooskõlastamisest ei
räägita. Seega, seaduse tekstist ei selgu, kellega loa andmine
kooskõlastada tuleb. Ilmselt sooviti viidata kõnesoleva
paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatava määruse § 3 lõikele 4, mis
näeb ette: „(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
edastab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
Politsei- ja Piirivalveametile ning Kaitsepolitseiametile, kes
oma pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad taotluse
põhjendatult kooskõlastamata 14 tööpäeva jooksul dokumentide
laekumise päevast arvates.“. Siseministeeriumi hinnangul ei ole
õige viidata seaduse tekstis selliselt alamaktile.
Seletuskirjas märgitakse, et PPA ja KAPO teevad loa menetluse
protsessi raames nitrometaani loa taotlejate taustakontrolli.
päringute tegemist eri andmekogudesse,
ning see toob ebasoovitava mõjuna kaasa
töökoormuse väikese kasvu, kuna isikuid,
kelle tausta tuleb kontrollida, on u 50.“.
Arvestatud.
Eelnõu punkti 2 kohaselt sõnastati KemS-i
§ 154 lg 2 (uus numeratsioon) sõnastati
järgmiselt: „Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet edastab piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
Politsei- ja Piirivalveametile ning
Kaitsepolitseiametile, kes oma pädevuse
piires kooskõlastavad või jätavad
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata
14 kalendripäeva jooksul dokumentide
laekumise päevast arvates. Kui
kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud
tähtaja pikendamist, loetakse taotlus
kooskõlastatuks vaikimisi.“.
PPA ja KAPO taustakontrolli kohustuse
seadmine tõsteti määruse kavandist seaduse
muutmise eelnõusse.
Leiame, et sellise kohustuse panemine rakendusaktis ei ole
õiguslikult korrektne, nii kooskõlastajad kui ka taustakontrolli
tegijad ning nende õigused ja kohustused tuleb ette näha
seaduses, mitte määruses.
Olulise puudusena toome välja selle, et ei eelnõus ega lisatud
materjalides ei ole toodud, millised on PPA ja KAPO õigused nö
taustakontrolli läbiviimiseks. Kuna tegemist on isikute
põhiõigusi riivava meetmega, siis peab taustakontrolli
läbiviimine olema seaduse tasandil piisavalt selgelt välja toodud.
Tulles kirja alguses väljatoodu juurde märgime, et
Siseministeerium ei soovi PPA-le ja KAPO-le kohustust teha
kõikidele isikutele taustakontrolli. Teeme ettepaneku lahendada
see küsimus PPA-lt ja KAPO-lt arvamuse küsimisega selliselt,
et TTJA-l on kohustus PPA-le ja KAPO-le taotlus edastada, kuid
neil ei ole kooskõlastamise kohustust, vaid vajadusel esitavad
nad arvamuse, millele tuginedes saab TTJA keelduda loa
andmisest. Teeme ettepaneku sätestada see järgmiselt:
„(…) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
Kaitsepolitseiametile ja Politsei- ja Piirivalveametile arvamuse
avaldamiseks. Tähtaeg arvamuse andmiseks on 14 päeva. Kui
Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet ei ole
arvamust määratud tähtaja jooksul andnud ega tähtaega
pikendanud, võib taotluse lahendada nende arvamuseta.
(…) Kaitsepolitseiamet või Politsei- ja Piirivalveamet võib
küsida piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlejalt
Arvestatud.
Eelnõusse lisati KemS-i § 154 lõige 4 ja
sellele vastavalt täiendati ka seletuskirja.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu kohaselt sõnastati KemS-i § 154
lõige 2 järgmiselt: „Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Amet edastab
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotluse Politsei- ja Piirivalveametile
ning Kaitsepolitseiametile, kes oma
pädevuse piires kooskõlastavad või jätavad
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotluse põhjendatult kooskõlastamata
14 kalendripäeva jooksul dokumentide
laekumise päevast arvates. Kui
kooskõlastav asutus ei ole tähtaja jooksul
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotlust kooskõlastanud ega taotlenud
tähtaja pikendamist, loetakse taotlus
vaikimisi kooskõlastatuks.“. Juhime
tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO on
kaasatud piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa menetlusse oma pädevuse
piires, mis mh hõlmab ka isikute kohta
kontrollpäringute tegemist
ja muudelt isikutelt arvamuse kujundamiseks vajalikke
dokumente ja lisateavet.
(…) Kaitsepolitseiametil ja Politsei- ja Piirivalveametil on õigus
teha ettepanek keelduda lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotluse rahuldamisest, kui füüsilisest isikust taotleja või
juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või kontrollorgani
liige:
1) on karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või
süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist
toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades,
olenemata karistusandmete kustumisest karistusregistrist;
2) ei esita nõutud ajaks täiendavaid dokumente või lisaselgitusi;
3) võib kujutada ohtu avalikule korrale või Eesti Vabariigi
julgeolekule.“.
Juhime tähelepanu, et meie pakutud sõnastuses oleme viidanud
karistusandmetele laiemalt, kui praeguses eelnõus. Soovitame
kaaluda võimalust kontrollida ka karistusregistri
arhiiviandmeid.
karistusregistrist, lisaks ei ole TTJA-l
praegu õigust teha karistusregistrist isikute
kohta kontrollpäringuid. Analoogselt on
see lahendatud lõhkematerjaliseaduses.
PPA ja/või KAPO või mõlemad peavad
tegema isikute taustakontrolli teises EL-i
liikmesriigis tehtud süüdimõistvate otsuste
kohta – need karistusandmed on kajastatud
nõukogu raamotsuses 2009/315/JSK, 26.
veebruar 2009, mis käsitleb
karistusregistrite andmete vahetamise
liikmesriikidevahelist korraldust.
Mittearvestatud ja selgitatud.
KemS-i § 154 lg 4 punkti 1 kohaselt jätavad
PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotluse
kooskõlastamata, kui füüsilisest isikust
taotleja või juriidilisest isikust taotleja
korral on juhatuse liige karistatud esimese
astme kuriteo, riigivastase süüteo või
süüteo eest, mis pandi toime
lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,
laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva
kasutades, ning tema karistusandmed ei ole
karistusregistrist kustutatud. Seega,
arhiveeritud karistusregistri andmeid
otsuse tegemisel arvesse ei võeta.
§ 151 lg 5
§ 152 lg 5
Arvestades eeltoodut, tuleks eelnõusse lisada TTJA-le õigus
keelduda loa väljastamisest KAPO või PPA ettepanekul ehk
täiendada tuleks eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatavat § 152.
2. Juhime tähelepanu, et eelnõu § 1 punktiga 2 lisatava KemS-i
§ 15¹ lõikes 5 on viidatud loa taotlemise korrale, kuid lisatud
rakendusakti kavand on pealkirjastatud loa väljastamise korrana.
Lisaks märgime, et rakendusakti kavandi preambulis viidatakse
KemS-i § 15¹ lõikele 6 alusel, mida KemS-i §-s 15¹ ei ole.
3. Eelnõu § 1 punktiga 2 KemS-i lisatava § 152 (Piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest
keeldumine) lõikes 5 sätestatakse, et TTJA keeldub piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest, kui füüsilisest
isikust taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis-
Arvestatud.
Eelnõu kohaselt – KemS-i § 155 lg 3
punkt 4 (numeratsiooni muutus) – keeldub
TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa andmisest, kui PPA või
KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlust
kooskõlastanud.
Arvestatud.
KemS-i § 151 lõige 4 (numeratsiooni
muutus) sõnastati järgmiselt:
„Loetelu piiranguga lõhkeaine
lähteainetest, mida üldsuse hulka kuuluv
isik võib soetada, sisse tuua, omada ja
kasutada, kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega.“.
Rakendusakti kavandi preambulisse on
lisatud viide KemS-i § 151 lõikele 4.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse KemS-i
§ 155 (numeratsiooni muutus), mis käsitleb
või kontrollorgani liige on karistatud esimese astme kuriteo,
riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi toime
lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,
lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, ja tema karistusandmed
ei ole karistusregistrist kustutatud. Seletuskirja kohaselt on
TTJA-l õigus keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine loa
väljastamisest, kui taotlejal ei oma sama paragrahvi lõike 3
kohast kehtivat nõuetekohast tervisetõendit, nt on taotlejal
probleeme vaimse tervisega, raskekujuline psüühikahäire,
probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja
või karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või
süüteo eest, mis pandi toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet,
laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva kasutades, või ei ole
tema karistusandmed karistusregistrist kustutatud. Tulenevalt
eelnõus kavandatud KemS-i § 152 lõike 5 punktist 2 keeldutakse
loa väljastamisest, kui karistusandmed ei ole karistusregistrist
kustutatud ehk kehtiva karistatuse korral. Seletuskirjas tuleb
sõna „või“ asendada sõnaga „ja“, vastasel korral erineb see
seaduses sätestatud tingimusest.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et praegu ei selgu
seletuskirjast, kas TTJA teeb kontrollpäringu karistusregistrisse
ise või eeldatakse, et isiku karistatust kontrollib PPA või KAPO.
Siseministeerium on seisukohal, et TTJA peaks isiku karistatuse
kontrollimiseks vajaliku päringu ise tegema. Kui meie kirja
punktis 1 esitatud ettepanekut karistusregistri arhiiviandmete
kasutamise osas arvestatakse, siis võib kaaluda ka sellist
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa andmist ja andmisest keeldumist. Sätet
muudeti ja taustakontrolli tehes võetakse
arvesse üksnes isiku suhtes kehtivaid
karistusi.
Mittearvestatud ja selgitatud.
Seletuskirja on lisatud täpsustus, et PPA ja
KAPO teevad muu hulgas isikute kohta
kontrollpäringuid karistusregistris. Ühtlasi
juhime tähelepanu, et § 154 lõigete 2 ja 4
kohaselt: PPA ja KAPO kooskõlastavad
või jätavad põhjendatul juhtudel
§ 153 lg 1
lahendust, kus TTJA kontrollib kehtivat karistatust ja PPA või
KAPO arhiivi kantud andmeid.
Eelnõu § 1 punktiga KemS-i lisatava § 153 (Piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamine ja kehtetuks
tunnistamine) lõike 1 kohaselt võib TTJA piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatada kuni 6 kuuks, kui
ametil on põhjendatud alus arvata, et loa andmise tingimused ei
ole enam täidetud. Seletuskirjas märgitakse: „Lõikega 3
sätestatakse, et TTJA tunnistab kehtetuks piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa, kui loa omanik ei vasta enam KemS §
152 lõigetes 5 ja 6 toodud nõuetele või kui loa peatamise aluseks
olnud asjaolu ei ole loa peatamise tähtaja jooksul kõrvaldatud
või ära langenud. Peatamise aluseks võib olla näiteks asjaolu,
et isikut süüdistatakse süüteo toime panemises või on isiku näol
tekkinud oht Eesti riigi julgeolekule või ei ladustata piiranguga
lõhkeainete lähteainet ohutult. Kui süüdistus on põhjendatud,
järgneb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
peatamisele loa kehtetuks tunnistamine. Kui selgub aga, et
süüdistus on alusetu (puudus kõrvaldatakse või langeb ära),
taastatakse üldsuse hulka kuuluva isiku piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise luba esialgsetel tingimustel.“.
Loa andmise tingimus on kehtiv karistatus. Leiame, et kui loa
kehtivust soovitakse peatada ajaks, kui isik on kahtlustatav või
süüdistatav, siis tuleks see eraldi peatamise alusena välja tuua.
kooskõlastamata oma pädevuse piires,
Nimetatud sõnastusega hõlmatakse isikute
kohta kontrollpäringute tegemist
karistusregistris. TTJA-l puudub alus
isikute karistusregistri andmeid kontrollida.
Arvestatud.
Seletuskirja on muudetud (numeratsiooni
muutus, uus asukoht on § 156 lõikes 1).
Süüdistuse osa on eemaldatud.
§ 45
(kehtiv
seadus)
Haldusakti peatamise aluseks ei saa olla arvamus, et tõenäoliselt
isikut karistatakse vastava süüteo eest.
Ühtlasi palume seletuskirjas selgitada, kust TTJA saab teada, et
isikule on süüdistus esitatud.
Toome välja, et kehtiva KemS-i § 45 näeb ette väärteokoosseisu
piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise,
sissetoomise, omamise ja kasutamise nõuete rikkumise eest.
Selle järgi karistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2019/1148 kohase piiranguga lõhkeaine lähteaine
kättesaadavaks tegemise, sissetoomise, omamise või kasutamise
nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
Menetluspädevust reguleerib KemS-i § 50, mille lõike 4
kohaselt on KemS-i §-des 45 ja 46 sätestatud väärteo
kohtuväline menetleja PPA ning § 45 osas oma pädevuse piires
ka TTJA ja kolmandast riigist sissetoomise osas Maksu- ja
Tolliamet. Kui eelnõus kavandatud regulatsiooni järgi hakkab
TTJA andma lube piiranguga lõhkeaine lähteainete soetamiseks,
sisseveoks, omastamiseks ja kasutamiseks, kas siis ei peaks
kõnealust koosseisu täiendama soetamisnõuete rikkumisega või
näha ette eraldi koosseis loata tegevuse eest?
Arvestatud osaliselt ja selgitatud.
KemS-i § 45 pealkirja ja § 45 lõiget 1
täiendati sõnaga „soetamise“.
Eraldi koosseisu lisamist piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loata
tegutsemise eest ei pea praegu mõistlikuks
ega vajalikuks, kuna kättesaadavaks
tegemine katab ka soetamise. Viidatud
koosseis katab ka piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise ilma sellekohase
loata.
Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve
Amet
§ 151 lg 4
KemS-i muutmise eelnõu: § 151. Piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlemine
(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 20
Arvestatud.
§ 152 lg 3
§ 152 lg 4
tööpäeva jooksul lõikes 4 sätestatud kooskõlastuse saamisest
arvates. Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei
lahenda taotlust eelnimetatud tähtaja jooksul, ei loeta piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise luba vaikimisi antuks.
Seletuskirjas: TTJA lahendab piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotluse 20 tööpäeva jooksul sellest hetkest, kui
PPA-lt ja KAPO-lt kooskõlastus saadi.
§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
andmine ja andmisest keeldumine
(3) Taotleja või juriidilisest isikust taotleja korral
tulumaksuseaduse § 8 mõistes juhtimis- või kontrollorgani
liikme terviseseisund peab vastama tervisenõuetele.
Terviseseisundi vastavus tervisenõuetele tehakse kindlaks enne
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemist
tervisekontrolliga ja tõendatakse tervisetõendiga. Kuidas
kontrollida, et juriidilise isiku, mitte juhtimis- või
kontrolliorgani liikme terviseseisund(id) vastab nõuetele?
(4) Taotlejal või juriidilisest isikust taotleja korral juhtimis- või
kontrollorgani liikmel peab olema liiklusseaduse § 101 lõike 10
kohane või relvaseaduse § 351 lõike 4 kohane kehtiv
nõuetekohane tervisetõend. Liiklusseaduse ja relvaseaduse
kohased tervisetõendid on erineva kaaluga ja relvaseaduse
20 tööpäeva on peaaegu sama mis
30 päeva, seega jäeti alles 30 päeva ja
vastavad parandused tehti ka seletuskirja.
Seletuskirjas asendati 20 tööpäeva
30 päevaga.
Selgitatud.
Juriidilist isikut ettevõtte tegevuses
esindavad, sh vastutavad, juhatuse liikmed,
eemaldatud on kontrollorgani liikmed, mis
oli esialgses eelnõu versioonis. Kui
juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte
sees edasi delegeeritud, on siiski ettevõtja
huvi tagada ohutus ja maandada riskid. See
tähendab lasta vajaduse korral neil
ettevõttes töötavatel isikutel, kes puutuvad
kokku piiranguga lõhkeaine lähteaine
käitlemisega, teha lisatervisekontroll.
Käesolev selgitus on lisatud ka seletuskirja.
Selgitatud.
Eeldada võib, et piiranguga lõhkeaine
lähteaine käitlejatel, antud juhul
nitrometaani kasutajatel, on juhiluba, kuna
kohase tervisetõendi taotlemine on finantsiliselt oluliselt
kulukam. Kas siis võimaluse korral tuleks eelistada odavamat
varianti? Kas igasuguse kategooria juhtimisõiguse taotlemise
tervisetõend on sobilik?
Kui loa taotleja on välisriigi kodanik, siis kas ta peab taotlema
Eestis nõuetekohase tervisetõendi või kui tal on kehtiv EL-i
juhiluba, siis see on ka ok?
Relvaloa taotlemisel on vajalik psüühilise seisundi hindamise
tõend, kuid sõiduki juhtimiseks taolist tõendit vaja ei ole.
mudelismi kiirendusvõistlustel kohal
käimiseks tuleb sinna sõita. Ent ei saa
välistada, et taotlejal ei ole nõuetekohast
tervisetõendit ja ta peab selle taotlema.
Eelnõust on õigusselguse tagamiseks ja
ülereguleerimise vältimiseks eemaldatud
relvaseaduse kohase tervisetõendi nõue.
Õigusselguse huvides sätet (uus
numeratsioon: § 153 lõige 2) muudeti.
Taotlejal peab olema LS-i § 101 lõike 1
kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab
vastama tervisenõuetele, mis on LS-i § 97
lõikes 7 või 8 kehtestatud juhiloa omajale.
LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-, A-,
B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-
alamkategooria mootorsõiduki ja BE-
kategooria autorongi juhiluba välja
kehtivusega kümme aastat
ning
LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-,
D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria
mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja
C1E-, D1E-kategooria autorongi juhiluba
välja kehtivusega viis aastat.
Eelnimetatud tervisenõuded on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2011. a
määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja
mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning
§ 153 lg 4
trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse
taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord
ning tervisenõuded, sealhulgas
meditsiinilised vastunäidustused, mille
korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine
ei ole lubatud“.
Kui välisriigi kodanik tuleb taotlema
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
luba, et ta saaks seda Eestis kasutada
(üldjuhul, nõukogu määruse
(EL) 2019/1148 kohaselt taotleb taotleja
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa oma alalise elukoha riigist), siis KemS-i
§ 153 lõike 2 kohaselt peab ta esitama
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase
kehtiva nõuetekohase tervisetõendi. Kui
taotlejal seda ei ole, kuid ta on varem
läbinud mõnes teises EL-i liikmesriigis
tervisekontrolli, hinnatakse esitatud
tervisetõendi aluseks olnud dokumente ja
võrreldakse neid § 101 lõike 10 kohase
tervisekontrolli väljastamise aluseks olnud
dokumentidega. Siinkohal ei ole oluline
mitte juhiloa olemasolu, vaid et isik on
terve ja suudab piiranguga lõhkeaine
lähteainet ohutult käidelda. Käesolev
selgitus on lisatud ka seletuskirja.
Määrus
§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(4) Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa peatamise või
kehtetuks tunnistamise korral peab piiranguga lõhkeaine
lähteaine omaja tagama tema valduses oleva piiranguga
lõhkeaine lähteaine võõrandamise 30 kalendripäeva jooksul
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba omavale isikule
või hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti kontrolli all. Käesolevas lõikes
sätestatud nõude täitmiseks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet rakendada asendustäitmist asendustäitmise ja
sunniraha seaduses sätestatud korras. Kas see tähendab sisuliselt
seda, et TTJA peab viibima hävitamise juures?
Määruse kavand:
Määrus kehtestatakse kemikaaliseaduse § 151 lõike 6 alusel.
Õige on ’lõike 5’ alusel.
§ 2. Piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluses esitatavate andmete
loetelu ja tingimused
(1) Üldsuse hulka kuuluv isik esitab piiranguga lõhkeaine
lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa
(edaspidi piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba)
taotluses Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile
järgmised andmed:
Selgitatud.
See tähendab, et TTJA peab viibima
hävitamise juures, kui piiranguga lõhkeaine
lähteaine omaja otsustab selle hävitada,
mitte võõrandada.
Arvestatud ja selgitatud.
Arvestades viimaseid muudatusi,
viidatakse määruse preambulis lõikele 4
(numeratsioon muutus), kuna § 151 lõigete
järjestus muutus.
Selgitatud.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotleja tervisekontrolli nõuded
kehtestatakse eelnõu §-s 153.
1) taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral
sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi number;
2) kontakttelefon ja e-posti aadress;
3) elukoha aadress;
4) tervisetõend;
5) luba ühe- või mitmekordseks kasutamiseks;
6) piiranguga lõhkeaine lähteaine maksimumkogus ja
maksimumkontsentratsioon;
7) piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala;
8) piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmise kirjeldus ja tingimused;
9) asukoha andmed, kus piiranguga lõhkeaine lähteainet hoitakse ja
kasutatakse;
10) piiranguga lõhkeaine lähteaine sissetoomise ja kasutamise
ajakava;
11) riigilõivu tasumist tõendav dokument.
1
29.11.2024
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Kemikaaliseaduse (edaspidi KemS) ja riigilõivuseaduse (edaspidi RLS) muutmise seaduse
eesmärk on täiendada 16. aprillil 2021. aastal kemikaaliseadusega1 üle võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/11482 rakendamise sätteid, et reguleerida loa
taotlemise menetlust ja esitatavate dokumentide loetelu ning volitada valdkonna eest vastutavat
ministrit kehtestama loetelu nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud ainetest, mida
võib loa alusel isikule (termin üldsuse hulka kuuluv isik3 tuleneb määrusest (EL) 2019/1148)
kättesaadavaks teha.
Kui 2021. aastal võeti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamise sätted üle Eesti
õigusesse, sooviti sarnaselt nõukogu varem kehtinud määrusega (EL) 98/20134 jätkata Eestis
keeluga, mille kohaselt ei tehta isikutele kättesaadavaks piiranguga lõhkeainete lähteaineid.
Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik valida, kas kehtestada piiranguga
lõhkeainete lähteainete kättesaadavaks tegemisele loarežiim või sätestada keeld. 2021. aasta
jooksul selgus, et üht piiranguga lõhkeaine lähteainet, täpsemalt nitrometaani, kasutavad isikud
mudelismi valdkonnas ja välistatud ei ole, et üldsusel võib tulevikus tekkida huvi kasutada
teisigi nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud aineid.
Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteaine
kättesaadavaks tegemise otsustamisel arvestab valdkonna eest vastutav minister ohtu avalikule
korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine lähteaine ohtlikkust ning ettevõtjate
majanduslikku huvi õiguspäraselt müüa piiranguga lõhkeainete lähteaineid isikutele.
Eelnõule lisatud määruse kavandi järgi on plaan teha isikule loa alusel kättesaadavaks suurema
kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, mida kasutatakse mudelite kiirendamiseks
mudelismi eri valdkondades, nagu auto-, lennuki- ja laevamudelism. Kui edaspidi tekib Eestis
põhjendatud vajadus teha üldsusele kättesaadavaks veel mõni piiranguga lõhkeaine lähteaine,
saab vajaduse korral muuta majandus- ja tööstusministri määrust.
Lisaks täpsustatakse KemS sätteid, millega Eesti riigisisesesse õigusesse on üle võetud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL5 (edaspidi SEVESO III direktiiv).
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
1 RT I, 06.04.2021, 4 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1148, 20. juuni 2019, lõhkeainete lähteainete turustamise ja
kasutamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 ning tunnistatakse kehtetuks määrus
(EL) nr 98/2013 (EMPs kohaldatav tekst) 3 Üldsuse hulka kuuluv isik on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema
kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 98/2013, 15. jaanuar 2013, lõhkeainete lähteainete turustamise
ja kasutamise kohta EMPs kohaldatav tekst 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL, 4. juuli 2012, ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu
ohjeldamise ning nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta
2
Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM)
ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tööstusohutuse nõunik Merike Ring (tel 625 6472,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja avaliku korra ja julgeoleku kaitse osa kirjutas
Siseministeeriumi õigusnõunik Marju Aibast ([email protected]). Eelnõu § 1
punkti 7 muudatuse osas andis sisendi Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Reelika
Kuusik ([email protected]).
Eelnõule tegid õiguslikke ettepanekuid MKM-i õigusosakonna õigusnõunikud Ave Henberg
(töösuhe lõpetatud) ja Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja keelelist
kvaliteeti kontrollis Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Airi
Kapanen ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõuga muudetakse KemS-i 2023. aasta 1. juunil jõustunud redaktsiooni
(RT I, 03.02.2023, 5) ning riigilõivuseaduse 2025. aasta 1. jaanuaril jõustuvat redaktsiooni (RT
I, 18.10.2024, 6).
Eelnõu ja seletuskirja väljatöötamiskavatsust ja kontseptsiooni ei koostatud, lähtudes Vabariigi
Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“
(edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 punktist 2, mille kohaselt ei ole seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus
nõutud, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva
Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud lõikes 1 sätestatud nõuetest.
Nõukogu määruse (EL) nr 2019/1148 I lisas on loetletud piiranguga lõhkeainete lähteained, sh
nitrometaan, mida ei tehta üldsusele kättesaadavaks, või kui tehakse, siis üksnes pädeva asutuse
väljastatud loa alusel, ja II lisas on lõhkeainete lähteained, mida võib isikutele kättesaadavaks
teha.
Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt:
▪ on I lisa ainetele seatud ülemine piirmäär, kui aineid soovitakse loa alusel isikutele
kättesaadavaks teha;
▪ kehtestatud loa vorm, mis võimaldab isikul soetada, sisse tuua, omada ja kasutada piiranguga
lõhkeaine lähteainet.
Eelnõu pole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Nõukogu määrus (EL) 2019/1148 on otsekohalduv, kuid sellele vastava loa rakendamine eeldab
KemS-i muutmist.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamisel 2021. aasta jooksul selgus, et üldsusele –
need, kes ei ole ettevõtjad ega professionaalsed kasutajad nõukogu määruse (EL) 2019/1148
tähenduses – on piiranguga lõhkeainete lähteainete kättesaadamatuks tegemine olnud
problemaatiline. Olemasolevate andmete põhjal on teada, et piiranguga lõhkeaine lähteaine,
nitrometaani hobi korras kasutajad mudelismi valdkonnas ei saa seda tavapäraselt enam
kasutada, kuna ilma loata kasutada lubatud nitrometaani massiprotsent on liiga väike, et auto-,
lennuki- ja laevamudeleid konkurentsivõimeliselt kiirendada. Liiga väike massiprotsent
3
tähendab, et ilma loata võib praegu kasutada üksnes 16 või väiksema massiprotsendiga
nitrometaani varasema 30% asemel.
Nõukogu määruse (EL) 2019/1148 kohaselt võib liikmesriik kehtestada loa andmise korra,
millega lubatakse teha teatavaid piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei
ületa I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid, isikutele kättesaadavaks
ning kõnealustel isikutel neid sisse tuua, omada ja kasutada. Isikul peab olema piiranguga
lõhkeainete lähteainete soetamiseks, sissetoomiseks, omamiseks ja kasutamiseks asjakohane
luba. Nõukogu määruses (EL) 2019/1148 ei ole lõhkeainete lähteainete hoidmist eraldi
rõhutatud, küll aga räägitakse piiranguga lõhkeaine lähteaine ladustamise korrast. Seetõttu
seatakse käesolevas eelnõus nõuded ka piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmisele, sest
kasutamine hõlmab ka hoidmist.
Loa andmine on lubatud sellistele piiranguga lõhkeainete lähteainetele, mille puhul on olemas
õiguspärane kasutusviis isikute seas. Lubade puhul ei tohi piiranguga lõhkeaine lähteaine
kontsentratsioon ületada nõukogu määruses (EL) 2019/1148 sätestatud ülemist piirmäära.
Kui Eestisse soovitakse soetada piiranguga lõhkeaine lähteainet, seda siin omada, hoida ja
kasutada, väljastab liikmesriigi pädev asutus selleks loa. Eestis hakkab asjakohaseid lube
väljastama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), nõukogu määruse
(EL) 2019/1148 kohaselt, kes teeb ühtlasi järelevalvet piiranguga lõhkeaine lähteaine
turustamise nõuete täitmise üle jaemüügis.
Piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõudeid kontrollib Maksu- ja Tolliamet
(edaspidi MTA).
Ühtse turu eesmärkide saavutamiseks tuleb vastastikku tunnustada teiste liikmesriikide
väljastatud asjakohaseid lubasid kahe- või mitmepoolselt.
KemS-s täpsustatakse õigusselguse huvides ka SEVESO III direktiivi varasemalt üle võetud
sätteid.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1 sisaldab KemS-s tehtavaid muudatusi.
Paragrahvis 2 on esitatud RLS muudatused.
KemS-i täiendatakse kuue uue paragrahviga, millega kehtestatakse nõuded isikule piiranguga
lõhkeaine lähteaine soetamise, sissetoomise, omamise ja kasutamise loa (edaspidi ka
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba) väljastamisele nõukogu määruse (EL)
2019/1148 sätestatud nõuete kohaselt. Kui edaspidi soovitakse kasutada nitrometaani, mille
massiprotsent on suurem kui 16, väljastatakse selle kasutajatele luba. Eeltoodu tõttu on vajalik
ümber sõnastada ka KemS-i § 15 lõige 2 ning täiendada KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22. Lisaks
parandatakse õigeks viited TTJA infosüsteemile.
Lisaks täiendatakse KemS sätteid, millega Eesti riigisisesesse õigusesse on üle võetud SEVESO
III direktiiviga kehtestatud nõuded. Euroopa Komisjon algatas 2020. aastal Eesti Vabariigi
suhtes rikkumismenetluse nr 2020/2117 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohaselt
ning oli seisukohal, et Eesti Vabariik ei ole korrektselt üle võtnud teatavaid SEVESO III
4
direktiivi sätteid. Seetõttu kirjutatakse selgemaks kaks ohtlikele ettevõtetele (edaspidi OE) ja
suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (edaspidi SOE) kehtestatud nõuet.
RLS-s sätestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise eest riigilõivu suurus.
Eelnõu § 1
Punktiga 1 sõnastatakse KemS-i § 15 lõige 2 selliselt, et võimaldada isikutel, kes võivad olla
nii füüsilised kui ka juriidilised isikud ning kelle tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema
kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, edaspidi käidelda piiranguga lõhkeainete lähteaineid.
Kehtiva § 15 lõike 2 kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes
hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korras. Kuna sellise sõnastuse korral on välistatud
isikud, siis uue sõnastuse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha
hulgikaubanduses sularahata arvelduse korras ja KemS-i §-des 151–156sätestatud tingimustel.
Punktiga 2 täiendatakse KemS-i § 15 lõigetega 21 ja 22.
Lõike 21 kohaselt lubatakse isikutel piiranguga lõhkeaine lähteainet soetada, sisse tuua, omada
ja kasutada.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine on aine, segu või nende kontsentratsioon tootes, mis ületab
nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära. Kehtiva
õiguse kohaselt tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet kättesaadavaks teha üksnes
hulgikaubanduses ja sularahata arvelduse korral. Edaspidi tohib piiranguga lõhkeaine lähteainet
kättesaadavaks teha ka isikule, kes on füüsiline või juriidiline isik ning kelle tegutsemise
eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega, lähtudes KemS-i §-des 151–
156 sätestatud tingimustest ehk asjakohase loa alusel.
Lõikega 22 kehtestatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise nõuded. Kuna nõukogu
määruses (EL) 2019/1148 ei ole nimetatud aine hoidmisele konkreetseid nõudeid seatud,
sätestatakse need KemS-s. Piiranguga lõhkeaine lähteainet tuleb hoida tootja ette antud
tingimustel, ohutult ning eemal soojus- ja süttimisallikast. Lisaks on oluline, et piiranguga
lõhkeaine lähteaine ei oleks kättesaadav kõrvalistele isikutele, sest see on ohtlik kemikaal, mille
mittenõuetekohane käitlemine võib põhjustada ohtlikke tagajärgi, nt tulekahju.
Punktiga 3 täiendatakse KemS-i §-dega 151–156, millega kehtestatakse isikule piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamiseks väljastatava loa nõuded.
§ 151. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ja piiranguga lõhkeaine lähteainete
loetelu
Lõike 1 kohaselt võib piiranguga lõhkeaine lähteainet isikule kättesaadavaks teha, kui
liikmesriik kehtestab loa andmise korra kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2019/1148.
Kättesaadavaks tohib teha piiranguga lõhkeainete lähteaineid, mille kontsentratsioon ei ületa
I lisas esitatud tabeli 3. veerus sätestatud ülemisi piirmäärasid.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemise eesmärk on võimaldada isikutel
seaduslikult kasutada piiranguga lõhkeainete lähteaineid. Praegusel juhul tehakse piiranguga
5
lõhkeainete lähteainetest Eestis kättesaadavaks nitrometaan, mille massiprotsent on suurem
kui 16.
Lõikega 2 kehtestatakse nõue, et isik, kes soovib piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada,
peab selleks esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses esitab taotleja enda isikuandmed
(taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, selle puudumise korral sünniaeg ja isikut tõendava
dokumendi number ning kui see on asjakohane, siis juriidilise isiku ärinimi ja äriregistri kood),
telefoninumbri ja e-posti aadressi, elukoha aadressi ning nõuetekohase kehtiva tervisetõendi
otsuse. Tervisetõendi otsusel kajastuvad taotleja nimi, isikukood, elukoht, tervishoiutöötaja
nimi ja -asutuse nimi ning väljastamise aeg ja otsus (kas jah või ei). Lisaks peab taotleja esitama
info, kas soovib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba ühe- või mitmekordseks
kasutamiseks, piiranguga lõhkeaine lähteaine soovitud kasutusala, taotletava maksimumkoguse
ja -kontsentratsiooni ning andmed, kuidas ja millisel aadressil ning millistel tingimustel plaanib
piiranguga lõhkeaine lähteainet hoida ja kasutada (üritused, sh võistluste andmed), ning selle
sissetoomise ja kasutamise aeg.
Lõikega 3 nähakse ette, et taotleja peab piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse läbivaatamise
eest tasuma riigilõivu RLS-s sätestatud korras. RLS § 11 lõike 2 kohaselt kontrollib riigilõivu
võtja (TTJA) riigilõivu laekumist või sularahas tasumist toimingu tegemise taotluse saamisel,
kui seadusest ei tulene teisiti. Kui taotluse esitaja on jätnud riigilõivu tasumata, määrab
riigilõivu võtja talle esimesel võimalusel tähtaja riigilõivu tasumiseks, hoiatades, et riigilõivu
tähtpäevaks tasumata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata. Lisaks sätestab RLS § 9 lõige1,
et riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise taotlemist, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Taotleja all peetakse silmas isikut, kes võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik, kelle
tegutsemise eesmärk ei ole seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega. Piiranguga
lõhkeaine lähteaine loa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 50 eurot (seletuskirja § 2
punkt 2), sõltumata sellest, kas luba taotletakse ühe- või mitmekordseks kasutuseks. Kuna
varem ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamiseks Eestis luba väljastatud, arvestati
riigilõivu suuruse määramisel Soomes samasuguse loa taotlemise eest ettenähtud riigilõivu
suurust, mis 2021. aastal oli 30 eurot. Aeg on edasi läinud ja arvestades järelevalveasutuste
tehtavaid menetlustoiminguid, on riigilõivu mõistlik suurus 50 eurot taotluse kohta.
Lõike 4 alusel kehtestatakse ministri määruse volitusnorm. Määrusega kehtestatakse loetelu
piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada.
Lõike 5 kohaselt arvestab valdkonna eest vastutav minister loetelu, nõukogu määruse (EL)
2019/1148 I lisas nimetatud piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse
tuua, omada ja kasutada TTJA poolt väljastatud piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
alusel, kehtestamisel nii ohtu avalikule korrale ja riigi julgeolekule, piiranguga lõhkeaine
lähteaine ohtlikkust kui ka ühiskonnas esinevat põhjendatud huvi piiranguga lõhkeaine
lähteaine õiguspäraseks kasutamiseks6. Avaliku korrana mõistetakse korrakaitseseaduse7 § 4
lõike 1 kohaselt ühiskonna seisundit, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning
õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitse.
6 Õiguspärase kasutamise hulka kuulub piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamine, sissetoomine, omandamine ja
kasutamine, mis hõlmab ka hoidmist. 7 RT I, 14.03.2023, 28
6
§ 152. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kontrolliese ja kontrolli teostajad
Paragrahvis 152 sätestatakse järelevalveasutuste ülesanded, milliseid nõudeid tuleb piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemise korral kontrollida. TTJA kontrollib taotleja
vajadust piiranguga lõhkeaine järele ja selle kasutamise õiguspärasust ning taotleja
karistusregistri andmeid nii Eesti karistusregistrist kui ka välisriikide karistuste andmeid
nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise
liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis. Karistuste andmed
kajastuvad karistusregistri seaduse8 (edaspidi KarRS) alusel loodud karistusregistris. Isiku
karistusandmete kontrollimisel tuleb peale Eesti karistusregistrist andmete kontrollimise
arvestada ka nõukogu määruse (EL) 2019/1148 art 6 lõikes 9 sätestatut. Nimetatud määruse
kohaselt hangib pädev asutus loa taotleja suhtes nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6
lõike 1 punktis c (taotleja taust, sealhulgas teavet taotleja suhtes tehtud varasemate jõustunud
süüdimõistvate kohtuotsuste kohta liidus) osutatud teabe teistes liikmesriikides tehtud
varasemate jõustunud süüdimõistvate kohtuotsuste (võib sisaldada ka kolmandates riikides
vastu võetud süüdimõistvate kohtuotsuste andmeid) kohta süsteemi kaudu, mis on kehtestatud
nõukogu raamotsusega 2009/315/JSK. Sellest süsteemist kontrollitakse isiku tausta samades
karistusliikides (karistatud esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis pandi
toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva
kasutades), mida vaadatakse ka Eesti karistusregistrist. Nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK
artikli 7 lõike 2 kohaselt: kui kodakondsusjärgse liikmesriigi keskasutusele artikli 6 kohaselt
esitatud päring karistusregistri andmete kohta on tehtud muul otstarbel kui kriminaalmenetluse
eesmärgil, vastab nimetatud keskasutus sellele oma riigis tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste
ning kolmandates riikides tehtud ja talle seejärel edastatud ning karistusregistrisse kantud
süüdimõistvate kohtuotsuste puhul vastavalt riigisisesele õigusele. Nõukogu raamotsuse
2009/315/JSK artiklis 3 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele 10 tööpäeva
jooksul pärast päringu laekumist.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja karistusandmete kätte saamiseks nii
Eestis kui ka nõukogu raamotsuse 2009/315/JSK tehtud otsuste kohta esitab TTJA KemS-i
§ 152 lõike 2 punktist 1 kohaselt päringu Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (edaspidi RIK)
kooskõlas KarRS §-des 18 ja 30 sätestatud nõuetega. KarRS-i § 18 lõige 4 sätestab, et kui
päringu teeb isik enda kohta või kui registrist päringu tegijaks on KarR-i § 19 lõikes 1 nimetatud
isik (punkt 5 – valitsusasutusel ja kohaliku omavalitsuse asutusel seadusega või seaduse alusel
antud õigusaktiga sätestatud ülesannete täitmiseks) või registri arhiivist päringu tegijaks on
KarRS-i § 20 lõikes 1 nimetatud isik, märgitakse registri väljavõttes kõik KarRS §-s 12
nimetatud andmed. KarRS-i § 20 lg 1 punktis 9 sätestatud päringu väljavõte väljastatakse sama
paragrahvi lõikes 21 sätestatud korras. RIK väljastab TTJA-le päringu alusel küsitud andmed
ning need karistusregistri andmed ei sisalda registrist kustutatud andmeid ega ka arhiivi kantud
andmeid, sest TTJA-d ei ole nimetatud KarRS § 20 lõike 1 loetelus.
Lisaks kontrollib TTJA, et taotleja vastab LS-i § 97 lõigetes 7 või 8 juhiloa omajale esitatud
tervisenõuetele ja et tagatud on piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine. Kokkuvõttes
kontrollib TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja vastavust KemS § 155
lõike 2 punktides 1–3, 5 ja 6 ning punktides 7–9 sätestatud nõuetele.
Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu avalikule korrale (KemS
§ 155 lg 2 punkt 4).
8 RT I, 14.03.2023, 27
7
Kaitsepolitseiamet (edaspidi KAPO) kontrollib piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotleja suhtes, kas esineb asjaolusid, mis võivad kujutada ohtu riigi julgeolekule (KemS § 155
lg 2 punkt 4).
§ 153. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja tervisenõuded
Paragrahviga 153 kehtestatakse nõue taotleja (juriidilise isiku puhul juhatuse liige või liikmed)
terviseseisundile. Taotleja vaimne ja füüsiline tervis peavad võimaldama tal nitrometaani
ohutult kasutada ning neil ei tohi olla haigusi ega tervisehäireid, mistõttu on üks piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise tingimusi tervisekontrolli läbimine ja kehtiva tervisetõendi
otsuse olemasolu. Selleks et tagada võrdsus füüsilisest isikust ja juriidilise isiku taotleja vahel,
kehtib sama tingimus neile juriidilise isiku juhatuse liikmetele, kes puutuvad kokku piiranguga
lõhkeaine lähteaine käitlemisega. Kui juriidilise isiku puhul on vastutus ettevõtte sees edasi
delegeeritud, on ettevõtja huvi siiski tagada ohutus ja maandada riskid. Seega juhul, kui luba
taotleb juriidiline isik, peavad need ettevõttes töötavad isikud, kes puutuvad kokku piiranguga
lõhkeaine lähteaine käitlemisega, olema läbinud või läbima samuti nõutud tervisekontrolli.
Taotlejal (füüsiline isik või juriidilise isiku juhatuse liikmetel) peab olema LS-i § 101 lõike 1
kohane kehtiv tervisetõend ja taotleja peab vastama LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud
kategooria juhiloa omajale esitatud tervisenõuetele. LS-i § 97 lõike 7 kohaselt antakse AM-,
A-, B-, T-kategooria ja A1-, A2-, B1-alamkategooria mootorsõiduki ja BE-kategooria
autorongi juhiluba välja kehtivusega kümme aastat ning LS-i § 97 lõike 8 kohaselt antakse C-,
D-kategooria ja C1-, D1-alamkategooria mootorsõiduki ning CE-, DE-kategooria ja C1E-,
D1E-kategooria autorongi juhiluba välja kehtivusega viis aastat. Oluline on, et piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutaja oleks läbinud tervisekontrolli ja talle on väljastatud sellekohane
tervisetõend. See, kas isik omab ka kehtivat juhiluba või mitte ei ole piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise vaatest oluline. Küll aga saab TTJA läbi juhiloa kehtivuse kontrollida
kehtiva tervisetõendi olemasolu.
Tervisenõuded nimetatud kategooria juhtidele on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 16. juuni
2011. a määruses nr 80 „Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning
trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning
tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja
trammi juhtimine ei ole lubatud“ (edaspidi määrus nr 80). TTJA käsitleb tervisetõendi otsuse
andmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/6799 (edaspidi
IKÜM) sätestatuga.
Määrus (EL) 2019/1148 jätab liikmesriigi otsustada, kuidas sisustatakse taotleja suhtes
taustauuringu läbiviimine piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses. Eelnõu
välja töötamise käigus kaaluti tervisetõendi sidumist relvaseaduse kohase tervisetõendiga, kuid
leiti, et relvaseadusest tulenevad tervisekontrolli nõuded on liiga piiravad. Relvaseaduse
kohaselt ei väljastata isikule tervisetõendit nt juhul, kui isikul puudub käsi, käel pöial või on
ühe käe osaline halvatus või käel on koordinatsioonihäired jne. Eeltoodu on vaid osa loetelust,
mille puhul on nimetatud tervisekontrolli nõuded isikutele, kes soovivad hobi korras piiranguga
lõhkeaine lähteainet mudelismi valdkonnas kasutada, liiga piiravad. Piiranguga lõhkeaine
lähteaine käitlejate tervisekontrolli nõuet ei seotud LMS-i kohase lõhkaja, lõhkemeistri ja
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel
ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse
üldmäärus)
8
pürotehniku tervisenõudega, kuna ka need nõuded olid liiga piiravad (ei tohi olla kroonilist
neerupuudulikkust, diabeeti, suhtlemist takistavat kõnedefekti jne).
Juhime veel tähelepanu, et LS-i kohase tervisekontrolli käigus kontrollitakse nii sõltuvus-,
psüühika-, isiksuse- kui ka käitumishäirete olemasolu ning nende esinemise korral isikule
tervisetõendit ei väljastata. See oli teine põhjus, et nitrometaani käitlejate tervisekontrolli nõue
siduda LS-i kohase tervisekontrolliga, kuna selle käigus kontrollitakse ka isikute vaimset
tervist.
Olulisena toome esile, et loa taotleja peab olema läbinud kas 1. või 2. gruppi kuuluva juhi
tervisekontrolli. Et läbida 2. grupi tervisekontroll, peab olema läbitud 1. gruppi kuuluva juhi
tervisekontroll. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlemiseks sobib, kui on
läbitud kas 1. gruppi või 2. gruppi kuuluva juhi tervisekontroll.
Määruse nr 80 kohaselt kuuluvad 1. gruppi A-, AM-, B- ja BE-kategooria ning nende
alamkategooriate mootorsõidukite juhid, välja arvatud B-kategooria takso, ning A- ja
B-kategooria alarmsõidukite juhid ning T-kategooria traktori ja liikurmasina juhid.
2. gruppi kuuluvad C-, CE-, D- ja DE-kategooria ning nende alamkategooriate mootorsõidukite,
B-kategooria takso ning A-, B- ja C-kategooria alarmsõidukite juhid, trammijuhid ning
juhtimisõiguse taotlejate ja mootorsõidukijuhtide õpetajad.
Kui välisriigi kodanik taotleb piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa, et ta saaks
piiranguga lõhkeaine lähteainet Eestis kasutada (üldjuhul, nõukogu määruse (EL) 2019/1148
kohaselt taotleb ta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa oma alalisest elukohariigist),
siis KemS-i § 153 kohaselt peab ta esitama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotluses ka LS-i § 101 lõike 10 kohase kehtiva nõuetekohase tervisetõendi.
§ 154. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse lahendamine ja
kooskõlastamine ning andmete säilitamine
Lõike 1 kohaselt pädev asutus, kelleks on Eestis TTJA, väljastab või keeldub väljastamast
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba isikule. Nõukogu määruse (EL) 2019/1148
artikli 5 lõige 3 sätestab, et loa väljastab selle riigi pädev asutus, kus piiranguga lõhkeaine
lähteainet kavatsetakse soetada, sisse tuua, omada või kasutada. TTJA lahendab piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse 30 päeva jooksul PPA ja KAPO kooskõlastuse
saamisest.
Lõikes 2 sätestatakse töödeldavate andmete loetelu, mida loa väljastaja (TTJA) piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse raames töötleb. Andmeid töödeldakse kooskõlas
IKÜM-is ja isikuandmete kaitse seaduses10 (edaspidi IKS) sätestatuga. IKÜM-i artikli 4 p 1
kohaselt on isikuandmed igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku
(„andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt
tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,
võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise,
vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. TTJA töötleb piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluses järgmiseid isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi,
isikukood ja elukoha aadress, telefoninumber, e-posti aadress, isikut tõendava dokumendi
10 RT I, 11.03.2023, 11
9
andmed, tervisetõendi otsuse (§ 151 lg 1 punktid 1–4) ning isikule määratud kehtivate karistuste
andmed.
Isikuandmed, isikut tõendava või muu dokumendi andmed määratletakse
identifitseerimistunnusena, kuna nende andmete põhjal saab konkreetse isiku tuvastada. Isikule
määratud kehtivate karistuste andmeid käsitletakse IKÜM-i mõistes sotsiaalse tunnusena.
Tervisekontrolli andmeid ei ole käesoleva lõike loetelus nimetud, kuigi tervisekontrolli
tulemused võivad sisaldada nii IKÜM-i kohaseid füüsiliste, füsioloogiliste, geneetiliste kui ka
vaimsete tunnuste infot, siis tervisekontrolli sisu loa väljastaja ei näe. TTJA näeb üksnes
tervisetõendi otsust, kas isikul on kehtiv tervisetõend või mitte. Lisaks ei käsitleta
isikuandmetena piiranguga lõhkeaine lähteainega seotud informatsiooni nagu piiranguga
lõhkeaine lähteaine taotletav maksimumkogus ja -kontsentratsioon, kavandatav kasutusala jne.
Lõike 3 kohaselt edastab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse PPA-le
ja KAPO-le, kes vastavalt § 15 punktidele 2 ja 3 (avalik kord ja riigi julgeolek) kooskõlastavad
või jätavad piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse põhjendatult kooskõlastamata 14 päeva
jooksul dokumentide laekumise päevast arvates. Majandus- ja taristuministri 19. märtsi 2020.
a määruse nr 5 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi
põhimäärus“ (edaspidi TTJA järelevalve infosüsteemi põhimäärus) alusel on kehtestatud TTJA
järelevalve infosüsteem. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise edastamine tähendab, et
TTJA andmekogust saadetakse PPA-le ja KAPO-le teavitus, et piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise taotlus on esitatud ning peale seda saavad nimetatud asutused dokumentidega TTJA
infosüsteemis tutvuda. PPA-le ja KAPO-le võimaldatakse eraldi kasutajatena piiratud
juurdepääs piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlusega seotud dokumentidele.
Kui 14 päeva jooksul PPA ega KAPO taotlust ei kooskõlasta või ei edasta põhjendust, miks nad
jätavad taotluse kooskõlastamata ega taotle tähtaja pikendamist, loetakse piiranguga lõhkeaine
lähteaine kasutamise loa taotlus kooskõlastatuks ilma sellekohase erikinnituseta.
Haldusmenetluse seaduse11 (HMS) § 16 lõige 2 sätestab mh, et kui teine haldusorgan ei ole
kooskõlastamisest määratud tähtajaks keeldunud ega tähtaega pikendanud, loetakse
kooskõlastus antuks.
Lõike 4 alusel võivad nii PPA kui ka KAPO vestelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotlejaga lisaks käesoleva paragrahvi lõikele 3, et oma pädevuse piires kontrollida taotleja
tausta ja kujundada arvamus, kas lubada taotlejal piiranguga lõhkeaine lähteainet kasutada või
mitte. IKÜM-i artikli 2 lõike 2 punkti d kohaselt ei kohaldata IKÜM-i sätteid, kui isikuandmeid
töötlevad pädevad asutused süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise või nende eest
vastutusele võtmise ja kriminaalkaristuste täitmisele pööramise, sealhulgas avalikku
julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende ennetamise eesmärgil. Seega ei teki
piiranguga lõhkeaine lähteaine taotleja taustakontrolli tegemisel vastuolu IKÜM-ga, sest IKÜM
võimaldab teostada avalikku julgeolekut ähvardavate ohtude eest kaitsmise ja nende
ennetamise eesmärgil nimetatud taustakontrolle. Juhime tähelepanu, et nii PPA kui ka KAPO
peavad vajalike dokumentide ja lisateabe saamise korral ning andmekogudesse päringute
tegemisel lähtuma asutuste põhimäärustes sätestatust. Vestlus protokollitakse vastavalt
haldusmenetluse seaduse § 18 lg 1 punktile 3.
11 RT I, 06.07.2023, 31
10
Lõike 5 kohaselt võivad PPA ja KAPO lisaks käesoleva paragrahvi lõike 4 andmetele
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja kohta küsida täiendavalt informatsiooni
riigiasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult kui
ka eraõiguslikult juriidiliselt isikult või füüsiliselt isikult. Lisaks võivad nii PPA kui ka KAPO
teha päringuid teise vastutava töötleja andmekogusse. Vastutava töötlejana mõistetakse
käesoleval juhul IKÜM art 4 p 7 kohast füüsilist või juriidilist isikut, avaliku sektori asutust,
ametit või muud organit, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise
eesmärgid ja vahendid, kui sellise töötlemise eesmärgid ja vahendid on kindlaks määratud liidu
või liikmesriigi õigusega, võib vastutava töötleja või tema määramise konkreetsed kriteeriumid
sätestada liidu või liikmesriigi õiguses. Samuti on PPA-l ja KAPO-l lubatud piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse menetluses kasutada üldsusele suunatud ja avalike
allikate andmeid, kuid seda ei sätestata seaduse tasandil, sest üldsusele suunatud ja avalike
allikate kasutamine ei eelda volitusnormi seaduses. Näiteks ettevõtte teave (nt juhatus,
omanikud, tegevusala) Eesti äriregistrist või rahvusvahelistest äriregistritest. See aitab
tuvastada, kas loa taotleja on seotud usaldusväärsete ettevõtetega või on seotud riskantsete
ettevõtlusaladega. Samuti võib kasutada sotsiaalmeedia platvormidel (nt Facebook, LinkedIn,
X) avalikult jagatud teavet isiku või ettevõtte kohta, näiteks taotleja ametialane taust ja
kontaktid. Sellest võib saada aimu taotleja varasematest tegevustest ja võimalike ohtude kohta.
Uudiste portaalides ja meediaväljaannetes ilmunud artiklid, mis käsitlevad isikut või ettevõtet,
võivad anda infot varasemate seaduserikkumiste, kohtuotsuste või majanduslike probleemide
kohta. Avalikud riiklikud teadaanded ja dokumendiregistrid, kus võivad olla avalikud teated
taotleja või tema ettevõtte kohta. Need võivad anda infot, kas taotleja on seotud vaidluste,
maksehäirete või muude riskantsete tegevustega. Rahvusvahelised andmebaasid, näiteks ÜRO
või Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjad, kust saab kontrollida, kas isik või ettevõte on
seotud sanktsioonidega või ohtlike organisatsioonidega.
Need andmed aitavad PPA-l ja KAPO-l hinnata, kas taotleja ja temaga seotud isikud või
ettevõtted vastavad julgeolekunõuetele ning kas on olemas märke võimalikust riskist
lõhkeainete lähteainete kasutusloa menetluse raames.
Lõikes 6 sätestatakse nimekiri, milliseid isikuandmeid kooskõlas IKÜM ja IKS nõuetega
võivad PPA ja KAPO käesoleva seaduse § 152 punktides 2 ja 3 nimetatud asjaolude
väljaselgitamiseks töödelda. Isikuandmed, mida PPA ja KAPO töödelda võivad, hõlmavad
esmalt isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, elukoha aadressi, telefoninumbrit, e-posti
aadressi ja isikut tõendava dokumendi andmeid (§ 151 lg 2 punktid 1–3).
Samuti võivad PPA ja KAPO töödelda andmeid, mis on seotud isiku varasemate nimede ja
kontaktandmetega, kodakondsuse ja isikule määratud karistuste andmetega, sh isiku vastu
alustatud kriminaalmenetluste andmed, kus isik on kahtlustatav või süüdistatav.
Isiku varasemad nimed ja kontaktandmed aitavad tuvastada sama isiku erinevaid identiteete ja
kontakte, mis võivad olla olulised isiku tausta hindamisel. Varasemad nimed ja kontaktandmed
on eriti olulised juhtudel, kus inimene on muudetud andmeid kasutanud võimalike
seaduserikkumiste varjamiseks.
Kodakondsuse andmed on olulised, et kontrollida isiku õiguslikku seost Eesti riigiga,
sealhulgas potentsiaalsete sidemete kindlakstegemiseks teiste riikidega, mis võivad mõjutada
riigi julgeoleku või avaliku korra tagamise riske.
Karistuste ja isiku suhtes alustatud kriminaalmenetluste andmed annavad olulist teavet isiku
usaldusväärsuse ja potentsiaalse ohu hindamiseks. Need andmed võimaldavad hinnata, kas isik
on varem osalenud tegevustes, mis võiksid olla ohuks avalikule korrale või riiklikule
julgeolekule.
11
Lisaks on õigus töödelda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja töötamisega
(olemasolevate kui ka varasemate töökohtade andmed). Teave lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa taotleja töökohtade kohta aitab hinnata taotleja usaldusväärsust ja võimalikku ohtu, mis
kaasneb nende ainete käsitlemisega. Varasemate tööandjate andmed võivad näidata taotleja
varasemat käitumist ja ametialast tausta. Töötamise andmed võimaldavad hinnata, kas isikul on
stabiilne töökoht ja sissetulek, mis võib olla oluline tegur isiku tausta ja usaldusväärsuse
hindamisel.
PPA ja KAPO võivad töödelda taotleja majandustegevusega seotud andmeid. Andmed
majandustegevuse kohta annavad ülevaate isiku finantstegevustest ja võimalikest seostest
ettevõtetega, mis võivad omada mõju riigi julgeolekule või olla seotud võimalike
seaduserikkumistega.
Ka andmed isiku seotuse kohta äriühingu, ühistu, sihtasutuse, mittetulundusühingu ja muu
mittetulundusliku iseloomuga organisatsiooni või ühendusega võivad loa väljastamisel olulist
rolli omada. Mittetulundusühingute ja muude mittetulunduslike organisatsioonide kaudu
võivad isikud omada sidemeid, mis võivad kujutada endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule
korrale. Selle teabe abil saab hinnata isiku osalust ja seotust riskide hindamisel.
Lisaks on PPA-l ja KAPO-l õigus töödelda muid isikuandmeid, kui on põhjendatud kahtlus, et
isikust võib lähtuda oht riigi julgeolekule või avalikule korrale. Kuigi lõike sissejuhatavas
lauseosas on hõlmatud nii PPA kui KAPO, siis lähtuvad nimetatud asutused kontrolli tegemisel
§ 155 lõikes 2 nimetatud pädevuste erisusest.
Erijuhtudel, kus on kahtlus, et isik võib olla ohuks riigi julgeolekule või avalikule korrale, võib
vajalikuks osutuda lisateabe töötlemine. See annab PPA-le ja KAPO-le võimaluse reageerida
paindlikult ja hinnata potentsiaalset ohtu terviklikult.
Lõike 7 kohaselt jätavad PPA ja KAPO piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse
kooskõlastamata, kui § 155 lg 2 punktis 4 sätestatud asjaolud ei ole täidetud. Teiste sõnadega
tähendab see, et taotleja võib kujutada otseselt ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Lõike 8 kohaselt võivad PPA ja KAPO jätta piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
taotluse kooskõlastamata, kui taotleja ei esita ettenähtud ajaks nimetatud asutuste poolt küsitud
lisadokumente ja selgitusi. Taotluses puuduste kõrvaldamise menetluse läbiviimisel lähtutakse
HMS-s sätestatud tähtaegadest.
Lõike 9 kohaselt säilitatakse piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses
töödeldud andmeid 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates. TTJA järelevalve infosüsteemi
põhimääruse § 9 lg 1 punkti 5 kohaselt säilitatakse andmekogus töödeldavaid andmeid loa kohta
10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates. Üldist TTJA lubade andmete töötlemise
säilitustähtaega kohaldatakse ka piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse
käigus töödeldud andmetele, kuna määrus (EL) 2019/1148 ei sätesta andmete säilitamise osas
tähtaegu vaid viitab IKÜM-ile. Määruse (EL) 2019/1148 põhjenduspunktis 22 on mh toodud,
et tuleks tagada nende isikute põhiõigus isikuandmete kaitsele, kelle isikuandmeid määruse
(EL) 2019/1148 kohaldamisel töödeldakse ning see tähendab, et kohaldatakse IKÜM-i sätteid.
Loa andmise ja kahtlustäratavatest tehingutest teatamisega seotud isikuandmete töötlemine
peaks toimuma kooskõlas IKÜM-iga, sh üldiste andmekaitsepõhimõtetega, nagu seaduslikkuse,
aususe ja läbipaistvuse, eesmärgikohasuse, võimalikult väheste andmete kogumise, täpsuse,
andmete säilitamise piiramise, terviklikkuse ja konfidentsiaalsuse põhimõte ning kohustus
austada nõuetekohaselt andmesubjekti õigusi. Seetõttu kõik ametiasutused (TTJA, PPA ja
KAPO), kes piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluses osalevad, peavad
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise taotluse menetlemisega seotud töödeldud andmeid
12
säilitama 10 aastat loa kehtivusaja lõpust arvates ning seejärel tuleb töödeldud andmed
kustutada.
155. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmine ja andmisest keeldumine
Lõike 1 kohaselt on TTJA-l õigus väljastada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba
ühe- või mitmekordseks kasutamiseks maksimaalselt kolmeks aastaks tulenevalt nõukogu
määruse (EL) 2019/1148 artikli 6 lõikest 3, sõltuvalt taotleja esitatud andmetest ja
julgeolekuolukorrast.
Lõikes 2 sätestatakse tingimused TTJA poolt isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise
loa väljastamisele. Tingimuste koostamisel lähtuti nõukogu määruse (EL) 2019/1148 artikli 6
lõikest 1.
Taotleja peab tõendama, et tal on põhjendatud vajadus piiranguga lõhkeaine lähteaine järele, nt
nitrometaani kasutamine mudelautode kiirendamiseks, ja ta kasutab seda ainet nõuetekohaselt,
sh on tagatud piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu kasutamine vastavalt KemS-i § 15
lõikele 22. Taotlejal peab olema liiklusseaduse (edaspidi LS) § 101 lõike 1 kohane tervisetõendi
otsus, mis kinnitab, et tema tervis on vastav LS-i § 97 lõikes 7 või 8 nimetatud kategooria
juhiloa omajale esitatud nõuetele. TTJA saab tervisetõendi kehtivust kontrollida
Transpordiameti e-teeninduse lehelt, sest tervisetõendi kehtivus on seotud juhiloa kehtivusega.
See tähendab kehtiva juhiloa üheks eelduseks on kehtiva tervisetõendi olemasolu.
Samuti on oluline, et taotleja ei kujuta ohtu avalikule korrale ega riigi julgeolekule. Taotlejal ei
tohi olla kehtivat karistust esimese astme kuriteo, riigivastase süüteo või süüteo eest, mis on
pandud toime lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona, lõhkeseadeldist või tulirelva
kasutades või samaväärse teo eest välisriigis ning karistusandmed ei kajastu nõukogu
raamotsusega 2009/315/JSK12, mis käsitleb karistusregistrite andmete vahetamise
liikmesriikidevahelist korraldust, reguleeritud andmevahetuskanalis (KarRS § 30 lg 4). Kui
nõukogu raamotsust 2009/315/JSK muudetakse, siis piisab karistusregistri seaduse § 30 lg 4
muutmisest ja käesolevat sätet ei ole vaja täiendavalt muuta.
Karistuste loetelu lisamisel võeti aluseks kehtiva lõhkematerjaliseaduse (edaspidi LMS) §-d 14
ja 16 (tegevusloa taotleja ja lõhkematerjali vahetu käitleja) kontrolli nõuded. Nõue tugineb
turvalisuse ja usaldusväärsuse põhimõttele, kuna sellised kuriteod viitavad isiku suurele
ohtlikkusele ja kalduvusele kasutada ohtlikke aineid või relvi valesti, mis võiks ohustada
ühiskonna turvalisust ja riigi julgeolekut.
Esimese astme kuriteod ja riigivastased süüteod
Need kuriteod viitavad isiku potentsiaalsele ohtlikkusele ja kalduvusele sooritada raskekujulisi
seaduserikkumisi, mis võivad otseselt ohustada ühiskonda ja riigi julgeolekut. Lõhkeainete
käitlemisel on eriline tähtsus usaldusväärsusel ja turvalisusel, kuna nende vale kasutamine võib
põhjustada ulatuslikke kahjusid.
Kuriteod lõhkematerjalide või relvade kasutamisel
Kui isik on toime pannud kuriteo, kasutades lõhkematerjali, pürotehnilist toodet, laskemoona,
lõhkeseadeldist või tulirelva, viitab see taotleja kalduvusele kasutada ohtlikke esemeid vääral
ja ohtlikul viisil. Sellise tausta olemasolu on oluline riskinäitaja, mis viitab võimalikule
tulevasele kuritegelikule tegevusele lõhkeaineid käideldes.
Karistusandmete kajastumine EL-i karistusregistrite vahetamise süsteemis
12 Nõukogu raamotsus 2009/315/JSK käsitleb liikmesriikide vahel karistusregistrite andmete vahetamise
korraldust ja andmete sisu.
13
Kui taotleja karistusandmed on liikmesriikidevahelises andmevahetuskanalis ja vastavad
süüteod kajastuvad EL-i tasandil, on oluline, et nende karistusandmete kättesaadavust ja
kontrolli võimaldatakse ka Eestis. Rahvusvaheline kuritegevus ja võimalikud seosed
välisriikidega suurendavad ohtu, et isik võib lõhkeaineid kasutada rahvusvahelist julgeolekut
ohustaval viisil. Sätte sõnastamisel on kasutatud karistusregistri seaduse13 (edaspidi KarRS) §
30 lõike 4 eeskuju.
Kokkuvõttes tagab selliste isikute lõhkeainete käitlemise loa taotluste tõhus kontroll, et ohtlikke
aineid ei satuks kuritegelike kavatsustega või julgeolekut ohustavate isikute kätte, vähendades
sellega võimalikke riske avalikule korrale, turvalisusele ja riigi julgeolekule.
Ühtlasi kaalutakse, kas piiranguga lõhkeaine lähteainet ei ole võimalik asendada mõne teise
alternatiivse ainega, mis ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine, kuid on ohutum, ja millega
saavutatakse sarnane toime. Samuti ei tohi taotleja esitada valeandmeid, mis võivad oluliselt
mõjutada piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamist, nt esitab taotleja
valeandmed piiranguga lõhkeaine hoiutingimuste kohta. Kui eelloetletud tingimused on
täidetud, väljastab TTJA isikule piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa.
Lõike 3 kohaselt keeldub TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest,
kui ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimused, nt on taotlejal
raskekujuline psüühikahäire, probleeme piiratud teovõimega ja talle on määratud eestkostja või
tal ei ole ohutuid tingimusi piiranguga lõhkeaine lähteaine hoidmiseks (nt lukustatud ruum või
kapp, et kõrvalised isikud seda kätte ei saaks, vajadusel võib olla paigaldatud signalisatsioon
või videovalve) või ta on esitanud taotlemisel valeandmeid (nt esitab tervisetõendi, aga see ei
vasta LS-i § 101 lõike 1 nõuetele), millel on oluline tähtsus loa andmise küsimuse otsustamisel.
TTJA võib keelduda loa väljastamisest, kui taotleja puhul on põhjendatud alus kahelda
piiranguga lõhkeaine lähteaine õiguspärases kasutamises. Näiteks, kui isik taotleb loa, et
nitrometaani kasutada mudelautode kiirendamiseks ja ta kasutab seda kooskõlas loal esitatud
andmetega, on tegemist õiguspärase kasutamisega.
Lõike 4 kohaselt võib TTJA keelduda piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmisest,
kui PPA või KAPO ei ole piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotlust
kooskõlastanud, kuna taotleja ei esitanud nõutud ajaks vajalikke dokumente või lisateavet
(KemS § 154 lg 8).
Lõike 5 kohaselt, kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine loa väljastamisest, teavitab
ta loa taotlejat ka õiguslikust alusest. Kui keeldumise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu
avaliku korra või riigi julgeoleku kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele.
Sarnast lahendust on kasutatud näiteks välismaalaste seaduse14 §-des 49, 53 ja 64.
Kui TTJA keeldub piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest, siis
märgitakse keeldumise otsuses ka keeldumise alus, st kas ei ole täidetud KemS § 155 lõikes 2
nimetatud tingimused. Kui PPA või KAPO ei kooskõlastanud piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotlust ning nende kooskõlastamata jätmise otsus sisaldab teavet, mis võib
ohustada avalikku korda või riigi julgeolekut ning on vajalik käesoleva paragrahvi lõikes 6
nimetatud eesmärkide täitmiseks, siis TTJA keeldub loa andmisest. TTJA ei avalda oma otsuses
taotlejale ega teistele isikutele keeldumise põhjust ega sellega seotud teavet.
13 RT I, 14.03.2023, 27 14 RT I, 06.07.2023, 120
14
Lõikes 6 on nimetatud loetelu, millistel juhtudel ei avalikustata piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmeid ega ka keeldumise põhjust. Need
põhjendatud juhud võivad seotud olla nii süüteomenetluse erinevate menetlustoimingutega
(tõkestamine, avastamine), karistuse täideviimise, ametliku uurimise või menetluse
takistamisega. Kui andmete avalikustamine võib kahjustada süüteomenetluse läbiviimist või
aidata kahtlustataval vältida uurimisasutuste tegevust, on mõistlik neid mitte avalikustada.
Näiteks kui loa taotlejat kahtlustatakse lõhkeaine lähteainete väärkasutamises ja avalikustamine
võiks anda talle vihjeid uurimise kulgemise kohta, mis aitaks tal tõendeid varjata või
uurimisprotsessi kahjustada.
Võib ka juhtuda, et piiranguga lõhkeaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud andmed
võivad mõjutada teise isiku õigusi ja vabadusi. Andmete avalikustamata jätmine on vajalik, kui
see võib kahjustada teiste isikute õigusi. Näiteks kui loa menetlemise käigus ilmneb teave, mis
on seotud kolmanda isiku tundliku eraelulise infoga, mida avalikustades võiks selle inimese
privaatsust või mainet kahjustada.
Samuti ei avaldata töödeldud andmeid ega ka keeldumise põhjust, kui see ohustab avaliku korda
ja riigi julgeolekut. Lõhkeainete lähteainete loa andmisega seotud andmed võivad olla
tundlikud riigi julgeoleku seisukohalt, kui neid saaks kasutada terroriaktide planeerimiseks või
riigi vastu suunatud tegevuseks. Näiteks kui loa taotleja taust viitab võimalikule seotusele
terrorismiohuga ja avalikustamine võiks ohustada julgeolekuasutuste tegevust. Avaliku korra
kaitsmine võib olla vajalik, kui avalikustamine võiks esile kutsuda ühiskondlikke rahutusi või
mõjutada korra tagamist. Näiteks kui lõhkeaine lähteaine taotlus on seotud võimalike protestide
või rahutustega, kus selle kasutamine võiks kaasa tuua ohtlikke olukordi. Kui avalikustamine
võib kahjustada käimasolevat ametlikku uurimist, tuleb teave hoida salajas seni, kuni uurimine
on lõpule viidud. Näiteks kui uurimise all on ettevõte, kes on kahtlusalune lõhkeainete
väärkasutamises ja avalikustamine võiks takistada uurimisasutuse tegevust. Ka käesoleva
eelnõu aluseks oleva määruse (EL) 2019/1148 peamine ja suurim eesmärk on avaliku
julgeoleku kõrgem tase.
Lõige 7 täpsustab käesoleva paragrahvi lõike 6 andmete mitteavalikustamise kestust. Andmeid
ei avaldata nii kaua, kui see võib tuua kahju või mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud eesmärkide täitmist.
156. Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse peatamine ja loa kehtetuks
tunnistamine
Lõige 1 sätestab, et TTJA peatab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse kuni
kuueks kuuks, kui on alust arvata, et § 155 lõikes 2 sätestatud tingimusi on rikutud. Kuus kuud
on piisav aeg, et selgitada välja, mis põhjusel rikkumine toime pandi.
Lõike 2 kohaselt tunnistab TTJA piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtivuse
peatamise otsuse kehtetuks, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik
kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul.
Lõikega 3 sätestatakse, et TTJA tunnistab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
kehtetuks, kui pärast piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa andmist tuvastatakse
KemS-i § 155 lõikes 2 nimetatud tingimuse rikkumine või kui loa omanik ei ole etteantud tähtaja
jooksul kõrvaldanud loa kehtivuse peatamise puudust (KemS-i § 156 lg 2). Viide KemS-i § 155
lõikele 2 jätab TTJA-le koostöös PPA ja KAPO-ga muuhulgas võimaluse tunnistada piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise luba kehtetuks sellisel juhul koheselt, kui tegemist on otsese
ohuga riigi julgeolekule või isikut on vahepeal karistatud.
15
Lõige 4 sätestab, et TTJA teavitab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa kehtetuks
tunnistamisest taotlejat õiguslikust alusest. Kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa
kehtetuks tunnistamise otsus sisaldab teavet, mis seab ohtu avaliku korra või riigi julgeoleku
kaitse, ei avaldata seda teavet taotlejale ega muudele isikutele. Piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa kehtetuks tunnistamise teavitamiseks kehtestatakse sama regulatsioon, mis
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa väljastamisest keeldumisel (KemS § 155 lg 5).
Lõike 5 kohaselt, kui piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba tunnistatakse kehtetuks,
peab piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik tagama tema valduses oleva
piiranguga lõhkeaine lähteaine nõuetekohase ohutuse, sh hoiuleandmise. See tähendab, et
piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa omanik peab leidma 30 päeva jooksul piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku, kellele piiranguga lõhkeaine lähteaine
võõrandada, või kui isikut ei leita, siis hävitama piiranguga lõhkeaine lähteaine TTJA
järelevalve all. 30 päeva on tingitud asjaolust, et tegemist on piiratud valdkonnaga ning isikul
võib kuluda aega piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise õigusega isiku leidmiseks.
Eelistatum variant on piiranguga lõhkeaine lähteaine võõrandamine mitte lihtsalt hävitamine,
mis tekitab täiendavat keskkonnakahju.
Kui isik ei taga vabatahtlikult piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutust, võib TTJA kasutada
asendustäitmist vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seadusele. Juhul kui TTJA koostatud
ettekirjutust märgitud tähtaja jooksul ei täideta, saab TTJA rakendada sunnivahendit või
äärmisel juhul asendustäitmist, kui isik ei ole nõus ise talle määratud kohustust täitma.
Punktiga 4 täiendatakse § 22 lõiget 4 ning täpsustatakse OE-de ja SOE-de käitajate kohustusi.
Kehtiva õiguse kohaselt on OE-del ja SOE-del kohustus võimaliku doominoefekti korral
vahetada omavahel asjakohast teavet, et rakendada vajalikke meetmeid ja teha koostööd
avalikkuse teavitamisel. Sättega on üle võetud SEVESO III direktiivi art 9 lg 3 punkt b, mille
kohaselt tagab liikmesriik, et direktiivi art 9 lõike 1 kohaselt määratletud käitiste käitajad teevad
koostööd, et teavitada üldsust ja naabruses paiknevaid tegevuskohti, mida direktiivi
reguleerimisala ei hõlma, ning edastavad teave käitiseväliste hädaolukorras toimimise plaanide
koostamise eest vastutavale asutusele. Kuna kehtiv nõue ei too eraldi välja naabruses
paiknevate tegevuskohtade, mis ei kuulu SEVESO III direktiivi kohaldamisalasse, teavitamist,
tuleb seda täiendada. Sellest tulenevalt tehakse täpsustus, et kui OE ja SOE puhul on tõenäoline
doominoefekt, peavad nad teavitama ka naabruses paiknevaid tegevuskohti, mis ei ole OE või
SOE.
Punktiga 5 muudetakse § 23 lõike 3 teist lauset. Kehtiva õiguse kohaselt esitab ettevõte
kohustuslikud dokumendid järelevalveasutustele eelistatult elektrooniliselt. Seadme ohutuse
seaduse § 12 lõikes 1 nimetatud TTJA järelevalve infosüsteemi15 on suurõnnetuse ohuga ja
ohtlikele ettevõtetele loodud ühetaoline võimalus esitada nõutud dokumente (vt KemS-i
3. peatükk). Lisaks saavad nõutud dokumente ühtses keskkonnas menetleda, vajaduse korral
tagasi lükata ja kooskõlastada nii TTJA kui ka Päästeamet (edaspidi PäA), kes on selle
valdkonna pädevad asutused. Sel moel muutub kohustuslike dokumentide menetlemine
läbipaistvamaks nii ettevõttele kui ka menetlevatele asutustele, kuna on olemas täpne ülevaade
iga nõutud dokumendi menetlemise hetkeseisust. Infosüsteem võimaldab kohustuslike
dokumentide varem sisestatud andmeid võtta aluseks, kui andmeid on vaja muuta ja parandada,
mistõttu edaspidi väheneb ettevõtete ajakulu andmete sisestamisel ja kohustuslike dokumentide
15 RT I, 30.12.2020, 10
16
uuendamisel. Tähtaja saabumisel väljastab infosüsteem loa omanikule teavituse nõutud
dokumentide läbivaatamise ja uuendamise vajadusest.
Mootorikütuste ja gaasipaigaldiste ettevõtted on juba võtnud TTJA järelevalve infosüsteemi
kasutusele ja esitavad neilt nõutud dokumendid selle kaudu. On asjakohane muuta dokumentide
esitamine nimetatud infosüsteemi vahendusel kohustuslikuks ka kõikidele suurõnnetuse ohuga
ja ohtlikele ettevõtetele. Seetõttu sätestatakse KemS-i § 23 lõikes 3 nõue, et edaspidi esitavad
ettevõtted KemS-i kohaselt nõutud dokumendid TTJA järelevalve infosüsteemi vahendusel ehk
elektroonselt.
Punktiga 6 täiendatakse § 24 lõiget 1 ja täpsustatakse loetelu, milliseid osapooli peavad SOE-
d ennetavalt ettevõttest lähtuvast suurõnnetuse riskist, ohutusabinõudest ja õnnetuse korral
soovitatavatest käitumisjuhistest teavitama. KemS § 24 lõikega 1 on üle võetud SEVESO
direktiivi art 14 lõige 2, mis mh sätestab, et avalikkuse teavitamisel tuleb teave edastada kõigile
avalikult kasutatavatele hoonetele ja alade omanikele, sealhulgas koolide ja haiglate pidajatele.
Kehtiva sätte kohaselt teavitatakse avalikkust ja ettevõttest lähtuva õnnetuse mõju piirkonda
jääda võivaid isikuid, eraldi ei ole välja toodud asutuste nimekirja. Seetõttu täpsustatakse SOE-
le kehtestatud avalikkuse teavitamise nõuet ning lisatakse nimekirja avalikult kasutatavad
hoonete ja alade omanikud, sh koolide ja haiglate pidajad.
Punktiga 7 muudetakse § 24 lõiget 2 nii, et ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga
ettevõttes toimuva õnnetuse korral korraldab käitaja õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute
viivitamatu teavitamise õnnetusest. KemS § 24 lõike 2 muudatus on tingitud asjaolust, et
riiklikul tasandil on olemas tõhusam süsteem avalikkuse teavitamiseks ning seda on asjakohane
kasutada, st riik paigaldab suurematesse asulatesse viivitamatu ohuteate edastamiseks
sireenisüsteemi ning avalikkuse teavitamiseks saab kasutada ka EE-ALARM-i võimalust saata
ohuraadiuses olevatele inimestele tekstisõnumeid (SMS teavitus).
OE-de ja SOE-de sireenisüsteemid ja muud teavitamise viisid on samal põhjusel juba kasutusel
– sisuliselt tekib nendes piirkondades olukord, kus on kasutusel mitu paralleelset süsteemi
(riiklik ja ettevõtete oma). Muudatuse eesmärk on täpsustada OE ja SOE käitaja praegu kehtivat
kohustust õnnetusest teavitada: käitaja kohustus on korraldada viivitamata nende isikute
teavitamine, kes jäävad õnnetuse mõjupiirkonda. Muudatuse kohaselt OE-de ja SOE-de
olemasolevad sireenisüsteemid jääksid vajadusel riiklike süsteemidega paralleelselt kasutusele
piirkondades, kus riik omakorda sireenid paigaldab (PäA lepib ohu tekkimisel kokku täpse
korralduse). Samas osades OE-des ja SOE-des ei ole kasutusel sireene (kasutatakse muid
teavituse viise, nt telefoni teel, SMS-i saatmine jms), kuid sinna piirkonda on planeeritud
riiklikud sireenisüsteemid. Seetõttu on välja pakutud lahendus KemS-is ette näha praeguse
otsese teavitamiskohustuse asemel teavitamise korraldamise kohustus. See tähendab, et kui
teavitus on vaja edastada näiteks helisignaalina, siis saab see toimuda nii ettevõtte
sireenisüsteemi kui ka riigi poolt kasutusele võetava sireenisüsteemi kaudu, mis on samuti
mõeldud viivitamatu ohuteate edastamiseks.
OE-d ja SOE-d, kelle lähedale või kelle territooriumile sireenid riigi poolt paigaldatakse, saavad
riiklikke sireene tulevikus kasutada õnnetuse korral inimeste teavitamiseks. Oluline on
märkida, et riiklike sireene ei saa ettevõte ise käivitada ning EE-ALARM sõnumit välja saata,
vaid OE või SOE saab korraldada ohuteavituse käivitamise, st sõlmides vastavad kokkulepped
PäA-ga ja Häirekeskusega. See tähendab, et õnnetuse korral peab OE ja SOE olema suuteline
kiirelt reageerima sündmusele, tagama territooriumil olevate inimeste ja Häirekeskuse
teavitamise. OE ja SOE poolt edastatava info alusel teeb juhtiv asutus lähtuvalt ohuhinnangust
otsuse avalikkuse teavitamiseks ning valib õnnetuse mõju piirkonda jäävate isikute teavitamise
viisi, milleks võib olla näiteks nii riikliku sireeni käivitamine ja/või EE-ALARM-i sõnumi
17
saatmine. Juhul, kui OE ja SOE ei jää riiklike sireenidega kaetud piirkonda, jääb OE ja SOE
kohustuseks korraldada ohustatud isikute teavitamise lahendus (kaasa arvatud vajadusel
sireenide paigaldamine). Üheks lahenduseks võib olla ka EE-ALARM-i sõnumi saatmine
Häirekeskuse ja/või PäA poolt. Samas peab OE ja SOE käitaja suutma korraldada esmast
ohuteavitust oma territooriumil ning samuti ei saa OE ega SOE eeldada, et riik tuleb ja tagab
riiklikud sireenid ka nende piirkonda. Ettepaneku kohaselt vähendatakse ettevõtjate koormust,
kuid oluline on, et igas sellises OE-s või SOE-s oleks võimaliku õnnetuse mõju piirkonda
jäävate isikute teavitamise korraldus läbi mõeldud, kokkulepitud ja vajaduse korral toimiks
tõrgeteta ning koostoimes riikliku teavitussüsteemiga. Täpsemad võimalused teavituse
korraldamiseks, sh ettevõtte kohustus õnnetuse korral teavitada Häirekeskust, saavad sätestatud
vastavas rakendusaktis.
KemS § 22 lõike 5 kohaselt on suurõnnetuse ohuga ettevõtet käitaval isikul kohustus vähemalt
kord kolme aasta jooksul korraldada õppus hädaolukorra lahendamise plaani katsetamiseks.
Sellise õppuse käigus tuleks testida ka ettevõtte võimekust korraldada avalikkuse teavitamist
(sh ka seda, kui ettevõttes on kasutusel enda sireenisüsteem) sõltuvalt sellest, mis stsenaarium
õppuse käigus läbi mängitakse. See tähendab, et alati ei pruugi õppusel läbimängitav
stsenaarium vajada avalikkuse teavitamist. Võib juhtuda, et kontrollitakse muude ülesannetega
hakkama saamist.
Punktiga 8 muudetakse § 31 lõiget 2 ning täpsustame, et TTJA teeb käitamisloa info avalikuks
oma järelevalve infosüsteemi kaudu. Lisaks, pärast Tarbijakaitseameti ja Tehnilise Järelevalve
Ameti ühendamist 2020. aastal, kannab infosüsteem nimetust tarbijakaitse ja tehnilise
järelevalve infosüsteem mitte tehnilise järelevalve infosüsteem.
Punktiga 9 täiendatakse KemS § 34 punktiga 7 ning sätestatakse, et PäA on pädev asutus, kes
tagab, et pärast suurõnnetuse toimumist võetakse kasutusele kõik kiireloomulised, keskmised
ja pikaajalised meetmed. Täiendus on tingitud SEVESO III direktiivi rikkumismenetlusest, kus
Euroopa Komisjon juhtis Eesti tähelepanu, et siseriiklikus õiguses on kriisi toimumise korral
sätestatud toetavad meetmed, kuid puuduvad põhimeetmed. Hädaolukorra seadus16 kehtestab
üldised kriisireguleerimise, sh hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise ning
elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamise õiguslikud alused. PäA on järelevalveasutus, kes
vastutab kriisireguleerimise eest. Sellest tulenevalt täiendati KemS-st ja täpsustati PäA tegevusi
õnnetuse toimumise korral.
Kui toimub õnnetus, siis PäA, aga ka teised pädevad asutused (nt Keskkonnaamet) vastavalt
oma vastutusvaldkonnale võtavad kasutusele kiireloomulised, keskmised ja pikaajalised
meetmed õnnetusele reageerides, sündmuskohal olles ning õnnetusejärgselt. Rakendatakse
hädaolukorra lahendamise plaan, käivituvad alarmid, evakueeritakse inimesed, koostöö SOE-
ga ja ohualasse jäävate ettevõtjatega. Keskmised ja pikaajalised meetmed on seotud
õnnetusejärgsete tegevustega. Nt kui on toimunud keskkonda saastav õnnetus, võetakse
pinnase- ja/või õhusaaste proovid, teavitatakse avalikust ning antakse teada, kas pärast
sündmust võib välitingimustes viibida, vett juua jne. Keskmised ja pikaajalised meetmed on
otseselt seotud järelevalve tegevustega, õnnetuse põhjuse uurimine ja välja selgitamine, et
tulevikus õnnetuse toimumise riske rohkem minimeerida ja seeläbi vältida õnnetuse toimumist. Kokkuvõttes keskenduvad kiireloomulised meetmed kohesele tegevusele õnnetuse tagajärgede
leevendamiseks, keskmised meetmed taastamisele ja tulevase valmisoleku parandamisele,
pikaajalised meetmed aga süsteemsele ohutuse parandamisele, eeskirjade järgimisele ja riskide
vähendamisele.
16 RT I, 08.10.2024, 27
18
Punktiga 10 täiendatakse § 35 punktiga 5 TTJA pädevusnõudeid. Muudatus ei ole seotud
SEVESO III rikkumismenetlusega, vaid loob õigusselguse kehtiva õiguse rakendamisel.
SEVESO III direktiivi art 21 lõike 2 kohaselt esitab liikmesriik komisjonile 30. septembriks
2019 ja seejärel iga nelja aasta järel aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta. Eesti ei
ole KemS-s määranud, milline järelevalveasutus komisjonile direktiivi rakendamise aruandeid
esitab. Praktikas on aruandeid esitanud TTJA koostöös PäA-ga, kuigi konkreetset nõuet KemS-
s selles osas kehtestatud ei ole. Käesoleva muudatusega nimetatakse TTJA KemS-s asutuseks,
kes edastab edaspidi komisjonile iga nelja aasta tagant SEVESO III direktiivi rakendamise
aruandeid. Märgime, et see ei tähenda, et TTJA üksi koostab aruande, koostöö TTJA ja PäA
vahel aruande kokkupanemisel jätkub vanaviisi, selles osas muutusi ei ole.
Punktiga 11 täiendatakse § 38 lõiget 8 punktiga 5 ning MTA-le antakse õigus teostada
järelevalvet määruse (EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine impordi
(sissevedu kolmandast riigist) nõuete täitmise üle. Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on
piiranguga lõhkeaine lähteaine määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine, mille
kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sh segu või muu
aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab vastavat piirmäära.
Määruse (EL) 2019/1148 kohaselt on sissetoomine kas teisest liikmesriigist või kolmandast
riigist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 952/201317 määratletud
tolliprotseduuri, sh transiidiprotseduuri alusel aine toomine liikmesriigi territooriumile,
olenemata selle sihtpunktist liidus. Eestis reguleerib tolliga seotud protseduure tolliseadus.
Tolliseaduses sätestatakse väljastpoolt Euroopa Liidu tolliterritooriumi Eestisse ja Eestist
väljapoole liidu tolliterritooriumi kaupade toimetamise täpsustavad nõuded osas, mis ei ole
reguleeritud liidu tollialaste õigusaktidega, ning tollijärelevalve meetmed ja vastutus tollialaste
õigusaktide rikkumise eest. Tolliseaduses kasutusel olevad terminid on samad, mis määruse
(EL) nr 952/2013 terminid.
Piiranguga lõhkeaine lähteainet, mille kontsentratsioon ületab I lisas sätestatud piirmäära, ei
tohi isikud sisse tuua, kui just liikmesriik ei ole otsustanud teatud piiranguga lõhkeainete
lähteaineid loa alusel kättesaadavaks teha. Sellest tulenevalt on oluline, et MTA-l oleks
järelevalvepädevus piiranguga lõhkeainete lähteainete impordi nõuete täitmise osas. Määruse
(EL) 2019/1148 mõistes on MTA-l oluline piiranguga lõhkeainete lähteainete puhul teatud
kontsentratsioonist alates jälgida loa olemasolu. Kui isik soovib Eestisse tuua 35 % väävelhapet,
siis seda ta teha ei saa, kui tal ei ole selleks mõne teise Euroopa Liidu liikmesriigi luba, sest
tegemist on piiranguga lõhkeaine lähteainega ning Eesti väävelhappe kasutamise osas lube ei
väljasta. Küll aga peavad liikmesriigid tunnustama teiste EL riikide poolt väljastatud piiranguga
lõhkeaine lähteainete kasutamise lube.
Kui MTA peaks järelevalvekontrolli käigus tuvastama isiku, kes toob Eestisse piiranguga
lõhkeaine lähteainet määruse (EL) 2019/1148 I lisas toodud piirmäärast suuremas
kontsentratsioonis ilma vastava loata, on MTA-l võimalus see edaspidi konfiskeerida.
Punktiga 12 tingituna punkti 10 (KemS § 35 punkti 5 lisamine) muutmisest jäetakse § 40 lõike
2 esimesest lausest välja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/18/EL nimetusest
tekstiosa „ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning nõukogu direktiivi
96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 197, 24.07.2012,
lk 1−37)“. HÕNTE § 29 lõige 3 kohaselt peab viites Euroopa Liidu õigusaktile nimetama
viidatava õigusakti andja või andjad, akti liigi ja numbri, näiteks: nõukogu direktiiv
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 952/2013, 9. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu
tolliseadustik
19
2011/85/EL. Lühend „EL” akti numbri juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tuleneb Euroopa
Liidu lepingust või Euroopa Liidu toimimise lepingust. Lühend „EÜ” või „EMÜ” akti numbri
juures näitab seda, et akti vastuvõtmine tulenes Euroopa Ühenduse, varem Euroopa
Majandusühenduse asutamislepingust. HÕNTE § 29 lg 4 sätestab, et esmakordsel viitamisel
eelnõu tekstis Euroopa Liidu õigusaktile tuleb lõikes 3 nimetatud andmetele lisada viidatava
õigusakti pealkiri ja esmakordse avaldamise andmed, näiteks: nõukogu määrus (EÜ) nr 44/2001
kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (EÜT L 12,
16.01.2001, lk 1–23). Käesoleva eelnõu muudatustega on KemS-s esmakordne viitamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2012/18/EL KemS § 35 punktis 5 ja edaspidi ei ole
vaja Euroopa Lidu õigusakti nimetust pikalt välja kirjutada.
Punktiga 13 täiendatakse § 45 pealkirja ja lõiget 1 sõnaga „soetamise“, et vastutuse poolest
oleks piiranguga kaetud ka piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete rikkumine.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine soetamise nõuete puhul lähtutakse määruses (EL) 2019/1148
artiklites 5–7, 9 ja 13 toodust. Määruse (EL) 2019/1148 artiklis 5 käsitletakse piiranguga
lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks tegemist, sissetoomist, omamist ja kasutamist, artiklis 6 loa
väljastamist ja selle menetlust, artiklis 7 tarneahela teavitamist ning artiklis 9
kahtlustäratavatest tehingutest, kaotsiminekutest ja vargustest teatamist. Määruse (EL)
2019/1148 art 13 kohaselt kehtestavad liikmesriigid määruse (EL) 2019/1148 nõuete rikkumise
korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise
tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
Piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise luba hõlmab lisaks sisse toomisele, omamisele ja
kasutamisele (olemasolev karistusnorm) ka soetamist ning sellest tingituna tuleb ka
karistusnormi loetelu täiendada. Vastasel juhul võib tekkida olukord, kus isik rikub oluliselt
soetamise nõudeid, aga võimalus teda selle teo eest karistada puudub.
KemS § 45 näeb juriidilisele isikule maksimaalse karistusena ette kuni 32 000 euro suuruse
rahatrahvi ning seda käesoleva eelnõuga ei tõsteta, vaatamata sellele, et karistusseadustiku § 47
võimaldab juriidilist isikut karistada kuni 400 000 euro suuruse rahatrahviga. Karistusmäära ei
ole mõistlik ega proportsionaalne tõsta olukorras, kus piiranguga lõhkeaine lähteaine käitemise
nõuete osas karistusi varasemalt määratud ei ole. Kui loa väljastamine peaks tekitama olukorra,
kus KemS § 45 nõudeid hakatakse rikkuma, on võimalik trahvimäärasid muuta. Käesolevas
eelnõus ja seletuskirjas hõlmab termin „isik“ nii füüsilisi kui juriidilisi isikuid, mistõttu isiku
suhtes menetluse alustamisel KemS § 45 rikkumise osas tuleb hinnata juhtumipõhiselt, kas
menetlusalune isik on füüsiline või juriidiline isik.
Eelnõu § 2
Punktiga 1 täiendatakse RLS-i § 217 pealkirja tekstiosaga „piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise loa taotluse läbivaatamine“, kuna piiranguga lõhkeaine lähteaine taotluse
läbivaatamise eest nähakse edaspidi ette riigilõiv.
Punktiga 2 täiendatakse RLS-i § 217 lõikega 3, millega nähakse piiranguga lõhkeaine lähteaine
kasutamise taotluse läbivaatamise eest ette riigilõiv 50 eurot. Kui isik esitab piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotluse TTJA-le, peab ta selle eest tasuma 50 eurot
riigilõivu.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõu muutmisel on arvestatud terminitega, mida kasutatakse nõukogu määruses
(EL) 2019/1148, milles on muu hulgas kasutusel piiranguga lõhkeaine lähteaine, reguleeritud
lõhkeaine lähteaine, üldsuse hulka kuuluv isik, ettevõtja ja professionaalne kasutaja.
20
Piiranguga lõhkeaine lähteaine on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas loetletud aine,
mille kontsentratsioon ületab I lisas esitatud tabeli 2. veerus sätestatud piirmäära, sealhulgas
segu või muu aine, milles sisalduva, nimetatud lisas loetletud aine kontsentratsioon ületab
vastavat piirmäära.
Reguleeritud lõhkeaine lähteaine on sama määruse I või II lisas loetletud aine, sealhulgas segu
või muu aine, mis sisaldab nendes lisades esitatud ainet, välja arvatud rohkem kui viiest ainest
koosnevad homogeensed segud, milles iga I või II lisas loetletud aine kontsentratsioon on
väiksem kui 1 massiprotsenti.
Isik (üldsuse hulka kuuluv isik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle tegutsemise eesmärk ei ole
seotud tema kaubandus-, äri- ega kutsetegevusega.
Ettevõtja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste isikute või üksuste
rühm, kes teeb turul, kas internetiväliselt või internetis, sealhulgas internetipõhistes
kauplemiskohtades, reguleeritud lõhkeainete lähteained kättesaadavaks.
Professionaalne kasutaja on füüsiline või juriidiline isik, avalik-õiguslik üksus või selliste
isikute või üksuste rühm, kellel on tõendatud vajadus piirangutega lõhkeainete lähteainete järele
eesmärgil, mis on seotud tema kaubandus-, äri- või kutsetegevusega, sealhulgas täis- või
osaajaga põllumajandusliku tegevusega, olenemata põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatava
maa suurusest, ent mis ei hõlma piirangutega lõhkeainete lähteaine teisele isikule
kättesaadavaks tegemist.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul on otsene puutumus nõukogu määrusega (EL) 2019/1148. Lõhkeainete lähteainete
turustamise ja kasutamise valdkond on EL-i õigusega reguleeritud ning esitatud otsekohalduva
määrusena, mida siseriiklikusse õigusesse ümber ei kirjutata. Küll aga tuleb nõukogu määruse
(EL) 2019/1148 rakendamiseks vajalikud sätted, sh loakohustuse seadmine piiranguga
lõhkeaine lähteaine soetamiseks, sisse toomiseks, omamiseks ja kasutamiseks, kehtestada
KemS-i eelnõuga.
Eelnõul on ka puutumus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL, kuna
täpsustatakse varasemalt nimetatud direktiivi üle võetud KemS sätteid.
6. Seaduse mõjud
Seadusega kaasnevaid eeldatavaid mõjusid hinnatakse nõukogu määruse (EL) 2019/1148
nitrometaani kättesaadavaks tegemise loakohustuse seadmise osana.
Seadusega kaasnevatel muudatused mõjutavad majandust ja riigiasutuste töökorraldust, kuna
need puudutavad nitrometaani käitlejaid ja nitrometaani käitlemist.
Suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa alusel kättesaadavaks tegemisel
isikutele on kaudne mõju elu- ja looduskeskkonnale, arvestades, et nitrometaani kasutatakse
mudelite kiirendamiseks eri valdkondades (auto-, lennuki-, laevamudelid). Seda mõju
seletuskirjas eraldi ei käsitleta. Kaudset mõju ei ole võimalik hinnata ega analüüsida, kuna
sellekohaseid mõõtmisi ei tehta. Seega on käsitletud üksnes otseseid mõjusid.
Määrusel ei ole sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju, samuti puudub mõju
regionaalarengule.
21
Kavandatav muudatus: piiranguga lõhkeaine lähteaine, nitrometaani kättesaadavaks
tegemine loa alusel isikutele, kes kasutavad nitrometaani hobi korras erinevates mudelismi
(autod, lennukid, laevad) valdkondades.
Mõju sihtrühm: otsene sihtrühm on nõukogu määruse (EL) 2019/1148 I lisas esitatud
piiranguga lõhkeaine lähteaine, suurema kui 16 massiprotsendilise sisaldusega nitrometaani
käitlejad (nii kasutajad kui ka müüjad), lubade väljastaja (TTJA) ja lubade menetlemisse
kaasatud julgeolekuasutused (PPA, KAPO).
Kasutajad on isikud (suurusjärk 50), kes kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega
nitrometaani eesmärgipäraselt ja hobi korras auto-, lennuki- ja laevamudelit kiirendamiseks.
Isikute puhul ei ole tegemist ettevõtjate ega professionaalsete kasutajatega määruse (EL)
2019/1148 tähenduses.
Nitrometaani müüjad on ettevõtjad, kes teevad kättesaadavaks suurema kui
16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Eelnõu puudutab ligikaudu viit müüjat.
TTJA on pädev asutus, kes hakkab väljastama suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega
nitrometaani kasutajatele lube, mille alusel isikutel on õigus soetada, sisse tuua, omada ja
kasutada nitrometaani. PPA ja KAPO teevad loa menetlemise raames nitrometaani loa taotlejate
taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi julgeolekut. MTA teostab
järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete täitmise üle.
Mõju kirjeldus: nõukogu määrusega (EL) 2019/1148 tehakse suurema kui 16 massiprotsendi
sisaldusega nitrometaan kättesaadavaks isikutele eesmärgipäraseks käitlemiseks loa alusel.
TTJA väljastatud luba on aluseks, et müüja võib suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega
nitrometaani isikutele kättesaadavaks teha. Loa väljastamine ei puuduta ettevõtjaid ega
professionaalseid kasutajaid, kes käitlevad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega
nitrometaani.
Mõju alavaldkond 6.1 (majandusmõju): mõju isikutele, kes soovivad suurema kui
16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani käidelda, u 50 isikut. Isikute hulk, keda käesolev
muudatus mõjutab, on väike, aga mõju nende tegevusele mudelismi valdkonnas on suur.
Edaspidi peavad isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutamiseks
loa taotlema, siiani pole nad pidanud seda tegema.
Mõju tervishoiutöötajatele eraldi ette ei nähta ja käesolevas punktis ei hinnata, kuna piiranguga
lõhkeaine lähteaine kasutaja tervisekontrollile kehtivad samad nõuded, mis
mootorsõidukijuhile. Eelduslikult on enamikul taotlejatel autojuhiluba ja nad juba on läbinud
sellekohase tervisekontrolli.
Mõju avaldumise sagedus: avaldumise sagedus on pigem väike, sest tavaolukorras ei kasuta
isikud suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Mudelismi valdkonnas
võistlusteks valmistujate hulgas leiab nitrometaan regulaarsemat kasutust, samas on
nitrometaani maksumus kõrge ning pigem on ka nende poolt nitrometaani kasutamine
võistlusvälisel perioodil madal.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk suurema
kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele on keskmine, kuna isikud peavad
loa saamiseks läbima mh taustakontrolli, mis on seotud isikute põhiõigustega.
22
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna on oluline üksnes suurema kui
16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kasutajatele, kes kasutavad seda hobi korras
mudelismi valdkonnas ning saavad seda soetada, tuua, omada ja hoida EL-i õigusega kooskõlas.
Mõju alavaldkond 6.2 (majandusmõju): ettevõtjate arv, kes teevad isikutele loa alusel
kättesaadavaks suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, on väike (kõige
rohkem viis). Loa alusel kättesaadavaks tegemine ei puuduta olukordi, kus ettevõtja teeb
nimetatud aine kättesaadavaks teisele ettevõtjale või professionaalsele kasutajale. Küll aga
suureneb ettevõtjate, kes nitrometaani isikutele loa alusel kättesaadavaks teevad,
halduskoormus. Ühelt poolt peavad nad kontrollima taotlejate lubade olemasolu, teisalt
teostavad nende tegevuse üle kontrolli järelevalveasutused.
Mõju avaldumise sagedus: tehtavate müügitehingute arv sõltub isikutele väljastatud lubade
arvust ja sellest, kas luba on väljastatud ühe- või mitmekordseks kasutamiseks. Seetõttu ei ole
hetkeseisuga võimalik mõju avaldamise sagedust täpsemini prognoosida.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk müüjatele
on väike, sest loa alusel saavad ettevõtjad teha isikutele seaduslikult kättesaadavaks suurema
kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani. Kui isikul luba puudub, siis talle suurema kui
16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani kättesaadavaks teha ei tohi.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus on väike, kuna mõjutab väga väikest hulka
ettevõtteid.
Mõju alavaldkond 6.3 (mõju riigiasutustele): mõju pädevatele asutustele (TTJA, PPA ja
KAPO), kes osalevad piiranguga lõhkeaine lähteaine loa menetluse väljastamise protsessis.
MTA, kes teostab järelevalvet piiranguga lõhkeainete lähteainete sissetoomise nõuete täitmise
üle.
TTJA väljastab loa ning PPA ja KAPO teevad vastavalt oma pädevusele loa taotleja suhtes enne
loa väljastamist taustakontrolli, lähtudes vajadusest tagada avalik kord ja kaitsta riigi
julgeolekut. TTJA kontrollib enne loa väljastamist, kas isikul on tõendatud vajadus piiranguga
lõhkeaine lähteaine järele ja selle kavandatud kasutamise õiguspärasust, selliste väiksemas
kontsentratsioonis piirangutega lõhkeainete lähteainete või alternatiivsete ainete
kättesaadavust, millega saavutataks sarnane toime, ning hoidmise tingimusi, et tagada
piiranguga lõhkeaine lähteaine ohutu ja turvaline ladustamine. Lisaks kontrollib TTJA teavet
taotleja suhtes nii Eestis kui ka välisriigis tehtud varasemate jõustunud süüdimõistvate, s.t
päringu tegemist RIK-ile. Sellega kaasneb ka RIK-ile töökoormuse mõningane kasv, mis on
pigem väike, sest lisanduma peaks umbes 50 inimese taustakontrolli päringud. MTA vastavalt
oma riski- ja ohuhinnangutele teostab järelevalvet piiril piiranguga lõhkeainete lähteainete
sissetoomise nõuete üle.
Mõju avaldumise sagedus: mõju avaldamise sagedus pädevatele asutustele, va MTA, on
seotud esitatud taotluste arvuga ning selle tõttu võib see teatud ajavahemikul olla regulaarne.
Samuti mängib rolli, kas taotletakse piiranguga lõhkeaine ühe- või mitmekordset kasutamist.
Kui luba taotletakse suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani mitmekordseks
kasutamiseks, on pädevatele asutustele mõju avaldumise sagedus väiksem, sest isik saab ühte
ja sama luba kasutada nitrometaani ostmisel mitu korda. Mõju avaldamise sagedust MTA-le on
keeruline prognoosida, kuid eeldada võiks, et see on pigem väike, sest teadaolevalt piiranguga
lõhkeainete lähteainete massilist sissetoomist Eestisse ei toimu.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: käesoleval juhul on ebasoovitavaks mõjuks uue
menetluskorra loomine ja seda eelkõige TTJA vaatest, kes on lõhkeainete lähteainete lubade
23
väljastaja. Lõhkeainete lähteainete lubade väljastamine isikutele on esmakordne ja varasem
kogemus puudub, mistõttu on pädevatele asutustele eelkõige TTJA-le kaasnev risk keskmine.
Ebasoovitava mõju riski vähendamiseks luuakse menetluskord, sh juhised menetluse
proportsionaalseks ja sujuvaks elluviimiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju ulatus pädevate asutuste, va MTA, töökorraldusele on
teatud ajaperioodi jooksul regulaarne, vaatamata asjaolule, et taotlejat hulk ei ole suur, u 50
isikut. Mõju olulisuse peamiseks kriteeriumiks on, et piiranguga lõhkeaine lähteaine lubade
väljastamine on esmakordne ning kuidas see praktikas toimima hakkab ja kui suur on täpne
töömaht selgub aja jooksul. Mõju MTA töökorraldusele, kui käesoleva eelnõu muudatused
jõustuvad, on oluline, sest tegemist on uue valdkonnaga, vaatamata sellele, et valdkond on
selgelt piiritletud. Samas sissetoomise nõuete üle teistes valdkondades teostab MTA juba
järelevalvet, seega pikas vaates on mõju pigem väheoluline.
Mõju valdkond 6.4 (mõju julgeolekule): mõju elanike julgeolekule nii Eestis kui teistes
riikides.
Mõju avaldumise sagedus: muudatus puudutab üksnes ühe piiranguga lõhkeaine
kättesaadavaks tegemist piiratud hulgale isikutele, mistõttu on mõju avaldamise sagedus pigem
väike või ebaoluline.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ühe piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks
tegemisega ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid, kuna teadaolevalt on Eestis
terrorismikuritegevuse oht väike ja nitrometaani seaduslikult kättesaadavamaks tegemine ei
tohiks seda ohtu suurendada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju julgeolekule on pigem väike, kuid see hinnang on
subjektiivne. Kui teha üks piiranguga lõhkeaine lähteaine kättesaadavaks laiemale isikute
hulgale, kui seda on ettevõtjad ja professionaalsed kasutajad, ei tohiks see märkimisväärselt
suurendada mõju julgeolekule. Vastupidi, riik saab parema ülevaate isikutest, kes täpselt
kasutavad suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani, ja samuti ettevõtlussektori,
milles nad tegutsevad. Kuna piiranguga lõhkeainete ülejäänud lähteainete kohta jääb kehtima
keeld, mille järgi ei tehta neid kättesaadavaks isikutele, on nimetatud lähteaineid ka raskem
väärkasutada.
Seega, käesoleva loakohustuse seadmise mõju julgeolekule on keeruline hinnata. Julgeolekut
mõjutab nõukogu määruse (EL) 2019/1148 rakendamine kogu EL-s ning õige ja asjakohane
oleks hinnata seda EL-is tervikuna, mitte kemikaaliseaduse muutmise eelnõu kontekstis, sest
nõukogu määruse (EL) nr 98/2013 rakendamine on näidanud, et iga EL-i liikmesriigi
julgeolekut mõjutab nimetatud loakohustuse sisseseadmine isemoodi. Eesti eeliseks võib
kindlasti pidada väikest rahvaarvu, võrreldes teiste EL-i riikidega.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Võrreldes kehtiva õigusega muutuvad TTJA tööülesanded. Lisaks, nõukogu määruse
(EL) 2019/1148 kohaselt piiranguga lõhkeaine lähteaine turustamise nõuete täitmise üle
jaemüügis, hakkab TTJA väljastama piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise lube suurema
kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaani loa taotlejatele, mistõttu kaasneb sellega
asutusele töökoormuse kasv. TTJA-le on varem riigieelarvest ettenähtud raha ühe
lisaametikoha jaoks, palgakuluga 40 000 eurot. Seetõttu praeguses eelnõu faasis (neljas
kooskõlastusring) lisakulusid ei planeerita.
24
Eelnõu seadusena rakendumisega kaasneb tulusid riigilõivu tasumisest. Laekuv riigilõivu
summa sõltub taotluste esitamise arvust. Taotluse läbivaatamise eest peab taotleja tasuma
50 eurot riigilõivu.
8. Rakendusaktid
Eelnõu seadusena jõustumisel on vaja kehtestada majandus- ja tööstusministri määrus „Loetelu
piiranguga lõhkeaine lähteainetest, mida isik võib soetada, sisse tuua, omada ja kasutada“.
Kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1).
Rakendusakt on vajalik, kuna nõukogu määrus (EL) 2019/1148 ajaga muutub, st et muutuda
võib lisa I piiranguga lõhkeaine lähteainete nimekiri, millesse tõenäoliselt lisatakse uusi aineid.
See aga tähendab, et aja jooksul võib tekkida isikutel vajadus teatavate teiste piiranguga
lõhkeaine lähteainete järgi ning seetõttu on mõistlik luua regulatsioon, mis ei tulevikus ei
tähenda iga kord kemikaaliseaduse muudatust. Käesoleva muudatuse järel tehakse isikutele
kättesaadavaks üksnes suurema kui 16 massiprotsendi sisaldusega nitrometaan, samas nõukogu
määrus (EL) 2019/1148 I lisa sisaldab juba praegu kokku üheksat piiranguga lõhkeaine
lähteainet.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, kuna seotud osapooled on teadlikud kehtestavatest nõuetest ja
täiendavat üleminekuaega selleks ei vaja.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu edastatakse kolmandat korda kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,
Siseministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja
Kliimaministeeriumile, kuna lisati juurde järelevalveasutuste poolt isikuandmete töötlemise
nõuded ja taotlejale piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa menetluse käigus töödeldud
andmete ning keeldumise mitteavaldamise osa. Samuti edastatakse eelnõu arvamuse andmiseks
TTJA-le, PPA-le, KAPO-le, Päästeametile ja Eesti Keemiatööstuse Liidule.
Eelnõu esitati 2024. aasta veebruaris teistkordseks kooskõlastamiseks Siseministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile, sest piiranguga lõhkeaine lähteaine kasutamise loa taotleja
taustakontrolli läbiviimise sätteid muudeti olulisel määral ning teadmiseks
Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.
Siseministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium ja Kliimaministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2.
Eelnõu esitati 2022. aasta aprillis kooskõlastamiseks Siseministeeriumile,
Kaitseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile,
Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks TTJA-le, PPA-le, KAPO-le,
Terviseametile, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate
Assotsiatsioonile, Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti E-
kaubanduse Liidule, Eesti Tehnika- ja Spordiliidule, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ-le, Hiiumaa
Mudeliklubi MTÜ-le ja Kopteriklubile.
25
Rahandusministeerium, Siseministeerium ja Justiitsministeerium kooskõlastasid eelnõu
märkustega, millega saab täpsemalt tutvuda seletuskirja lisas 2.
TTJA avaldas arvamust, mis on leitav seletuskirja lisast 2, ning Eesti Kaubandus- ja
Tööstuskoda andis teada, et neil ei ole käesoleva eelnõu kohta kommentaare, märkusi ega
ettepanekuid.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Arvamus kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõule | 13.01.2025 | 1 | 2-2/161-1 | Sissetulev kiri | mkm | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele | 22.08.2023 | 472 | 2-1/2023/4004 | Väljaminev kiri | mkm | Riigikantselei |
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 11.04.2023 | 605 | 2-1/2022/2814 | Väljaminev kiri | mkm | Justiitsministeerium |
Arvamus kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu osas | 13.05.2022 | 938 | 2-1/2022/2814 | Sissetulev kiri | mkm | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
Kemikaaliseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine | 18.04.2022 | 963 | 2-1/2022/2814 | Väljaminev kiri | mkm | Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Politsei- ja Piirivalveamet , Kaitsepolitseiamet, Terviseamet, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti E-kaubanduse Liit, Eesti Tehnika- ja Spordi Liit, Tartu Mudellennu Klubi MTÜ, Hiiumaa Mudeliklubi MTÜ, Kopteriklubi MTÜ |