Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

05.12.2024 nr 2-2/2944-3

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära

kehtestamine“ eelnõu ja seletuskirja.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Johann Vootele Mäevere

5378 5158 [email protected]

EELNÕU

29.11.2024

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Töötasu alammäära kehtestamine

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel.

§ 1. Töötasu alammäära kehtestamine

Kehtestada tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise

korral 886 eurot.

§ 2. Määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määrus nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“

tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a.

Kristen Michal

Peaminister

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

29.11.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 29 lõike 5 alusel.

Määruse eelnõu koostamine on ajendatud Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate

Keskliidu vahel 18. novembril 2024. a sõlmitud kollektiivlepingust, millega sotsiaalpartnerite

keskorganisatsioonid leppisid kokku töötasu alammäära tõstmises aastal 2025. Kokkuleppega

laiendatakse töötasu alammäära kollektiivlepingu seaduse § 46 lõike 1 tähenduses ning

kehtestatakse alammäär kohustuslikuna kõigile Eesti Vabariigis tegutsevatele tööandjatele ja

töötajatele. Laiendatud tingimused on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded.

TLS § 29 lõikes 5 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt Vabariigi Valitsus kehtestab

määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. TLS § 29 lõikes 51 on sätestatud

põhimõte, mille kohaselt Vabariigi Valitsus lähtub töötasu alammäära kehtestamisel tööandjate

keskliidu ja ametiühingute keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingust. Käesoleva eelnõuga

kehtestab Vabariigi Valitsus töötasu alammääraks sotsiaalpartnerite keskorganisatsioonide

vahel kokkulepitud alammäära.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele Mäevere ([email protected]; tel

5378 5158). Eelnõu mõjuhinnang on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ja

Sotsiaalministeeriumiga. Juriidilise ekspertiisi eelnõule tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass

([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Paragrahviga 1 kehtestatakse töötasu alammäär alates 1. jaanuarist 2025. a. Välja kujunenud

tava kohaselt lepivad üleriigilises töötasu alammääras kokku sotsiaalpartnerid. Eesti

Ametiühingute Keskliidul ja Eesti Tööandjate Keskliidul on õigus kollektiivlepingu seaduse

§ 46 lõike 1 alusel laiendatud kollektiivlepinguna kokku leppida üleriigilise töötasu

alammääras, mida kohaldatakse kõigile töötajatele ja tööandjatele.

Kooskõlas sotsiaalpartnerite kokkuleppega kehtestatakse määrusega 2025. aasta 1. jaanuarist

tunnitasu alammääraks 5,31 eurot ja kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral

886 eurot.

Paragrahviga 2 tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2025. a kehtetuks seni kehtiv töötasu

alammäärade määrus – Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määrus nr 113 „Töötasu

alammäära kehtestamine“ (RT I, 09.12.2023, 5).

2

Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine 1. jaanuaril 2025. a.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu seondub Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2022/2041, 19. oktoober

2022, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus. Direktiivi eesmärk on parandada

miinimumpalga piisavust ja vähendada palkade ebavõrdsust. Direktiiv jaotab riigid kahte

rühma: riigid, kus miinimumpalk lepitakse kokku kollektiivlepingutega ja riigid, kus

miinimumpalk kehtestatakse õigusaktiga. Eestis lepivad töötasu alammääras kokku

sotsiaalpartnerid, mistõttu on Eesti kollektiivlepingujärgse miinimumpalgaga riik. Riikidele,

kus miinimumpalk kehtestatakse kollektiivlepinguga, ei näe direktiiv ette täiendavaid tingimusi

või kriteeriume piisava miinimumpalga kehtestamiseks.

4. Määruse mõjud

Määrus näeb ette suurema töötasu alammäära võrreldes kehtiva regulatsiooniga. Kehtiva

määruse järgi on töötasu alammääraks tunnis 4,86 eurot ja töötasu alammääraks täistööajaga

töötamise korral kuus 820 eurot.

Töötasu alammäära tõus tähendab alammääraga seotud töötasude ja palga tõusu era- ning

avalikus sektoris. Samuti suurenevad töötasu alammääraga seotud hüvitiste summad (näiteks

vanemahüvitis, täiendava puhkuse tasud). Alammäära tõus aitab kaasa vähekindlustatud isikute

toimetuleku paranemisele.

Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2024. aastal üheksa kuu keskmisena 16 600 täisajaga tööle

märgitud töötajat, kes teenisid töötasu alammäära (820 eurot), moodustades 3,5% kõigist

töötasu saanud täisajaga tööle märgitud töötajatest. Sellele lisaks teenis ühes kuus

keskmiselt 18 800 täisajaga tööle märgitud töötajat töötasu vahemikus 821 kuni 902 eurot

ehk kuni 10% töötasu alammäärast kõrgemat töötasu, mis moodustab 3,9% täisajaga töötajatest.

Töötasu alammäära tõus 66 euro võrra 820-lt eurolt 886-le eurole 2025. aastal toob

Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarvesse võrreldes 2024. aastaga täiendavat maksutulu

ligi 17 miljonit eurot. Suureneb sotsiaalmaksu, töötuskindlustusmakse, füüsilise isiku

tulumaksu ning tarbimisse mineva netopalga tõusu mõjul tarbimismaksude laekumine.

Riigieelarve maksutulude prognoosis on juba arvestatud töötasu alammäära tõusuga läbi

keskmise palga prognoosi.

Riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulud suurenevad võrreldes 2024. aastaga

Rahandusministeeriumi hinnangul 5,6 miljoni euro võrra. Riigieelarvelistele asutustele

tööjõukuludeks riigieelarvest täiendavaid vahendeid ei eraldata ning kokkuleppeliselt kaetakse

alammäära tõus palgafondi siseselt.

Arvestades prognoositavat maksutulu ning riigi- ja kohalike omavalitsusasutuste tööjõukulude

suurenemist, sotsiaalmaksu ravikindlustuse ja kohalikele omavalitsustele eraldatava füüsilise

3

isiku tulumaksu ning II pensionisamba maksete neutraalset mõju valitsussektori positsioonile,

ulatub töötasu alammäära tõusu positiivne mõju valitsussektori eelarvepositsioonile

2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kokku 7,3 miljoni euroni.

Töötasu alammäära tõus toob kaasa töötasu alammääraga seotud hüvitiste suurenemise, nt

suureneb vanemahüvitis. Planeeritud mõju 2025. aastaks on vanemahüvitise kuludele ligikaudu

1,9 miljonit eurot ning täiendavatele puhkuse päevade kuludele ligikaudu 382 tuhat eurot. Seega

on mõju kokku töötasu alammäära tõusuga 820 eurolt 886 euroni Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala kaudu makstavate hüvitiste kuludele ligikaudu 2,3 miljonit eurot. 2025. aasta

riigieelarve eelnõus on töötasu alamäära tõusu rahalise mõjuga arvestatud.

Lähtuvalt kohaliku omavalitsuse autonoomia põhimõttest on kohalikud omavalitsused oma

tegevuses iseseisvad ning nende pakutavate hüvitiste ning toetuste maht on erinev. Määrus võib

kaasa tuua ka kohalike omavalitsuste makstavate toetuste ning hüvitiste tõusu, kui kohalik

omavalitsus on need sidunud töötasu alammääraga. Määruse mõju ei ole antud juhul võimalik

täpselt hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne riigile ja kohalikele omavalitsustele tegevusi, kulusid ega

tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. a ehk samaaegselt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti

Tööandjate Keskliidu vahelise laiendatud kollektiivlepinguga kokkulepitud 2025. aasta töötasu

alammäära tõusuga.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Ametiühingute Keskliidule, Teenistujate Ametiliitude

Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Eesti Personalitöö Arendamise Ühingule PARE, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le

Teenusmajandus Koda ning Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile.

Justiitsministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Välisministeerium, Kultuuriministeerium, Eesti Ametiühingute Keskliit ning Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Ettepanekuid kooskõlastuse ja arvamuse

avaldamise käigus ei esitatud.