| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 2-1/795-2 |
| Registreeritud | 05.12.2024 |
| Sünkroonitud | 06.12.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 2 Infohaldus. Õigusteenindus |
| Sari | 2-1 Kirjavahetus asutustega |
| Toimik | 2-1/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalse Innovatsiooni Labor |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalse Innovatsiooni Labor |
| Vastutaja | Ain Peil (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Pakkumus narkopoliitika koosloome tegevuse no ustamiseks ja toetamiseks Tellija: Siseministeerium
Pakkuja poolne lahendus tegevuste teostamiseks Lähenemine ja põhimõtted Pakume Siseministeeriumile koosto o d koosloome protsessi disainimisel, juhtimisel ja konsulteerimisel. Protsessi metoodika valiku aluseks on me varasem kogemus sarnaste protsessidega, kus oleme kasutanud koosloome meetodeid poliitika kujundamisel, erinevate lahenduse va ljato o tamisel ning kaasamisprotsesside disainimisel ja juhtimisel. Koosloome ko ige u ldisemalt on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jo ustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesma rk. Enamik ta napa eva u hiskondlikke probleeme on komplekssed ja nende lahendamine u letab u he organisatsiooni piirid, eeldades erinevate osapoolte koosto o d. Koosloome vo imaldab leida lahendusi va ga erinevatele probleemidele ja sobib ha sti teenuste, koosto o mudelite, poliitikate ja su steemide disainimiseks ning uute lahenduste va ljato o tamiseks, kus soovitud tulemused so ltuvad erinevate valdkonnas tegutsevate osaliste omavahelisest dialoogist. Koosloome protsesse juhivad kogemustega protsessijuhid, kes mo tlevad protsessi metoodiliselt la bi, valmistavad ette, juhivad to o tube, annavad to o tubade vahel tellijale no u vajalike andmete kogumiseks ning tagasisidet. Koosloome on sektorite u lene innovatsiooniprotsess, kus probleemi osapooled u hiselt defineerivad probleeme, leiavad neile lahendusi, viivad neid koos ellu ja hindavad koos tulemusi. Koosloome po hineb vo rdsel partnerlusel, kus ideaaliks on konsensuslik otsustamine. Koosloomeprotsessi raames moodustatakse meeskonnad, kes hakkavad disainmo tlemise to o riistu rakendades koosloomejuhi juhtimisel otsima lahendusi tellijaga koos va ljavalitud probleemidele. Metoodika kasutamine eeldab tellijalt aktiivset osalust protsessi elluviimise ko igis etappides - kaasara a kimist protsessi kavandamisel, osalemist to o tubades ning protsessi ja tulemuste kokku kirjutamisel ja hindamisel. Selline osalemine toetab soovitud tulemuste saavutamist. Koosloome protsess koosneb: 1) Probleemi defineerimisest 2) Osapoolte kaardistamisest ja va rbamisest 3) Protsessi disainimisest 4) Koosto o vo imestamisest 5) Ideestamise protsessist 6) Lahenduste valikust 7) Lahenduste valideerimisest 8) Protsessi tulemuste hindamisest (rahulolu koosloome protsessiga) Pakutav koosloomeprotsess la htub tellija soovist ning koosneb ettevalmistuseks olemasolevate materjalide su nteesist ning kasutatavate andmete ettevalmistamisest
(peamiselt tellija vastutada), koosto o s tellijaga koosloomeprotsessi ta psemast disainist, ettevalmistavast koolitusest tellijale, metoodikate valimisest, koosloome to o tubade ette valmistamisest ja la biviimisest ning to o tubade kokkuvo tete koostamisest ja lo ppraporti koostamisest. Koosloome eelised võrreldes tavalise kaasamisprotsessiga:
• vo imaldab mitme osapoolega koosto o protsesse to husalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted.
• aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna po hineb
eriarvamuste su nteesil ja kollektiivsel loovusel.
• soodustab arvamuste paljusust ja vo imaldab ta nu erinevatele perspektiividele jo uda praktilistele lahendusteni.
• ta nu u hiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis
omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist. Sotsiaalse Innovatsiooni Labori to o riistakastis on u le 20 erineva to o riista, mida saab lahenduste genereerimiseks kasutada. Meetod valitakse alati la htuvalt probleemist ja eesma rgist. Meie kogemus na itab, et ta nu koosloome protsessis tekkinud u hisele arusaamale ja so lmitud kokkulepetele on hiljem to o de teostamise faasis va hem konflikte ja muudatuste elluviimine toimub sujuvamalt, mis omakorda aitab kokku hoida aega ja raha. Küsimused millele otsitakse koosloome protsessis uusi ideid ja lähenemisi: • kuidas va hendada stigmatiseerivaid hoiakuid abi otsimisel (ilma tarvitamist normaliseerimata); • kuidas parendada abiteenuste pakkujate arusaama probleemist ja va hendada su u dimo istvaid hoiakuid; • kuidas narkootikumidega seonduvaid juhtumeid (sotsiaal)meedias ka sitleda; • kuidas jo uda enamete inimesteni ning kujundada tarvitamist va hendavaid hoiakuid; • kuidas to o tada va lja uusi meetmeid, millega viia inimesteni hoiatavaid so numeid. Tegevuste detailne kirjeldus Protsess koosneb ja rgmistest etappidest: 1. Ettevalmistav etapp (dets 2024) a) Hetkeolukorra analu u s: - Varasemate uuringute ja materjalide su ntees (teostab tellija) - Olemasolevate probleemide ja takistuste kaardistamine (teostab tellija) - La hteu lesande (ku simuste) ta psustamine b) Osapoolte kaardistamine: - Huviru hmade analu u s
- Vo tmeisikute ja organisatsioonide ma a ratlemine - Osapoolte rollide ja panuse defineerimine - Osapoolte kaasamisstrateegia koostamine c) Protsessi detailne disain: - Koosloome metoodika ta psustamine - Ajakava ja tegevusplaani koostamine - Hindamiskriteeriumite kokkuleppimine d) Meeskonna koolitus: - Koosloome po himo tete ja meetodite tutvustus - To o riistade ja tehnikate tutvustus 2. Koosloome to o toad (na idisprotsess) Kolm to o tuba erinevate sihtru hmadega: (max inimeste arv u hes to o toas 25) I to o tuba: Probleemide defineerimine ja konteksti mo istmine - Hetkeolukorra analu u s - Su steemikaardi koostamine - Prioriteetsete ku simuste ma a ratlemine II to o tuba: Lahenduste genereerimine - Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste hindamine ja valik III to o tuba: Lahenduste ta psustamine ja valideerimine - Lahenduste valideerimine - Ta ienduste tegemine - Lo plike kokkulepete so lmimine To o tubade vahel toimub: - Tulemuste analu u s ja su ntees - Ja rgmiste sammude planeerimine - Osapoolte informeerimine 4. Tulemuste hindamine: - Protsessi hindamine - O ppetundide kogumine 5. Lo ppraport ja soovitused: - Tulemuste dokumenteerimine - Edasiste sammude kavandamine - Soovituste formuleerimine 6. Lo ppraport sisaldab: - La hteu lesande kirjeldus - Metoodika kirjeldus
- Koosloomeprotsessi kirjeldus - Osaliste nimekiri - To o tubade agregeeritud kokkuvo te pulletpontidena (kokkuvo te sellest, mis to o lehtedel kirjas + to o lehtede sissetru kk) - Kokkuvo tted ja soovitused edasiseks Kasutatav metoodika Protsessis kombineerime erinevaid koosloome to o riistu: - Disainmo tlemine lahenduste genereerimiseks - Su steemi analu u s ja visualiseerimine - Kollektiivne ideede loomine la bi erinevate tehnikate - Valideerimisto o tuba lahenduste testimiseks ja arendamiseks Tegevus- ja ajakava Detsember 2024 - jaanuar 2025: - Ootuste ja eesma rkide ta psustamine - Osapoolte ta iendav kaardistamine - Osapoolte kaasamise strateegia - Protsessi detailne disain - Meeskonna koolitus Veebruar - mai 2025: - Kolm po hjalikku koosloome to o tuba - To o tubade vahel tulemuste analu u s - Lahenduste iteratiivne arendamine Mai-juuni 2025: - Tulemuste su ntees - Lo ppraporti koostamine Pakkumuse maksumus Tegevus Hind KM-ta Projektijuhtimine ja protsessi disain 2500 € Koolitus tellijale (3 ak/h) 500 € Koosloome to o tubade ettevalmistus ja la biviimine 4500 € Raporti koostamine 1000 € KOKKU KM-ta 8500 € Hind ei sisalda ruumirenti, toitlustust ja muid to o tubade korraldamisega seotud kulusid.
Pakkuja kogemus ja kompetentsid Varasemad sarnased projektid Oleme la bi viinud mitmeid sarnaseid koosloome projekte poliitikakujundamises: - Koosloomes osapooltega toidu varustuskindluse strateegia koostamine (2023). Tellija Maaeluministeerium - Kestliku toidusu steemi poliitika koosloometalgud (2022-2023). Tellija Maaeluministeerium ja Riigikantselei - Lahenduste disaini eestvedamine ja huvipoolte koosloome korraldamine loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise va ljato o tamiskavatsuse koostamise protsessi osana. (2022). Tellija Kultuuriministeerium ja Riigikantselei - Food reformulation stakeholder engagement and co-creation of future activities (2024). Tellija WHO - Muinsuskaitseameti ma lestiste nimekirja korrastamise protsessi osapoolte juhtimise kava va lja to o tamine (2024). Tellija Muinsuskaitseaemt - Eesti Panga strateegia (2024). Tellija Eesti Pank - Muinsuskaitsealuste elamute renoveerimist ja energiatohususe parandamist toetavate lahenduste va ljato o tamine koosloomes koduomanikega (2024). Tellija EKA Ko ik projektid on andnud va a rtuslikke o ppetunde koosloome rakendamiseks keerukate probleemide lahendamisel. Lisame pakkumisele mo ned protsessi raportid. Meeskond ja rollid Rasmus Pedanik - Koosloome protsessi juht - 15+ aastat kogemust innovastiooniprogrammide disainimisel - Juhtinud u le 600 koosloome to o toa - PhD Tartu Ü likoolis, teemaks komplekssete probleemide lahendamine koosloomes - Disainmo tlemise fassilitaatori, kaasamise protsessijuhi ja fasilitaator sertifikaadid Rasmusel on u le 15 aasta kogemust innovastiooniprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimasel kaheksal aastal on Rasmus pakkunud koolitus- ja arenguprogramme peamiselt avalikule sektorile. Rasmusel on u le kaheksa aasta kogemust kaasamis ja koosloome protsesside disainimisel ja juhtimisel. Ta on juhtinud u le 600 koosloome to o toa, 60 koosloomeprotsessi. Rasmusel on disainmo tlemise fassilitaatori sertifikaat (DesignThinkingAcademy), kaasvate tehnikate fassilitaatori (ToP) sertifikaat, Harvad Kennedy School sertifikaat avalikus sektoris koosloomes lahenduste disainimisest (Creating Collaborative Solutions), kaasamis ja koosloome protsesside disainimise ja juhtimise sertifikaat euroopa u hest innovaatilisemast koolist Hyper Island. Ta on ennast ta iendanud Cadiffi u likoolijuures avaliku sektori poliitikadisaini kursusel. Lisaks on ta la binud erinevaid disaini teemalisi koolitusi nii Eestis kui va lismaal. Rasmus o petab Tartu Ü likoolis Haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmo tlemist ja koosloomet ning Muudatuste juhtimise magistrantidele fassiliteerimist. Lisaks o pib Rasmus Tartu Ü likoolis doktorantuuris ja
tema uurimisto o teemaks on komplekssete probleemide lahendamine koosloomes. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht. Varem on Rasmus to o tanud mh Sotsiaalsete Ettevo tete Vo rgustikus, Siseministeeriumis (regionaalministri no unik kodanikuu hiskonna valdkonnas) ja Riigikontrollis. Pakkuja tutvustus MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor on Eesti juhtiv koosloome metoodika arendaja ja rakendaja. Meie peamised tugevused: - Pikaajaline kogemus avaliku sektori koosloome projektides - Tugev metoodiline baas ja to o riistad - Kompetentne meeskond - Laialdane koosto o vo rgustik MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Si-Lab on sotsiaalne ettevo te eesma rgiga arendada ja rakendada koosloomet, disainmo tlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja u hiskondlike probleemide lahendamisel. Si-Lab tegutseb neljas u ksteist ta iendavas ja toetavas suunas:
• koolitus- ja no ustamisteenuste loomine, pakkumine ning vahendamine; • koosloome- ja kaasamisprotsesside disain, juhtimine ja no ustamine; • innovastiooniprogrammide loomine, pakkumine ning vahendamine; • teaduslike ja praktiliste uuringute korraldamine; asjakohane rahvusvaheline
koosto o .
Si-Lab teeb koosloome metoodika arendamisel koosto o d Tartu Ü likooli ja EBS-iga. Si- Labi peamisteks klientideks on avalik sektor ja kohalikud omavalitsused. Me la htume koosloome- ja kaasamisprotsesside disainimisel ja juhtimisel IAF eetikastandarditest. Pakkuja rekvisiidid MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Reg: 80411303 Aadress: Telliskivi 60a/3 Tallinn 10412 info@koosloome.ee +37255566489
2
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
LÕPPARUANNE
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 2024
Arendusprojekt viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt ja seda rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor disainib ja juhib avaliku sektori innovatsiooni-, koosloome- ja kaasamisprotsesse, et aidata leida ühiskondlikele ja kogukondlikele probleemidele uuenduslikke ja praktilisi lahendusi.
Koosloomeprotsessi disainer ja juht: Rasmus Pedanik.
Raporti koostajad: Rasmus Pedanik ja Jaan Aps.
Raporti koostamisel on kasutatud Kaie Kotovi, Maris Jõgeva, Marko Uibu, Rasmus Pedaniku ja Jaan Apsi loodud juhendmaterjale.
Raporti koostajad on sujuva ja asjaliku koostöö eest tänulikud tellija esindajatele Toomas Unt’ile, Kristi Lemberile, Aare Kasemetsale ja protsessi jooksul töötubades osalenud Maaeluministeeriumi töötajatele ning teistele osapooltele.
Seoses Maaeluministeeriumi konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside seniste kogemuste kaardistamisega panustasid interjuude kaudu eraldi järgmiste osakondade esindajad:
● maakasutuspoliitika osakond (Katrin Rannik, Reena Osula); ● põllumajanduspoliitika osakond (Kerli Nõges, Kristel Maidre); ● strateegia- ja finantsosakond (Kristi Lember); ● taimetervise osakond (Sigmar Suu, Tarvo Järve); ● teadus- ja arendusosakond (Argo Peepson); ● toiduohutuse osakond (Hellika Kallaste, Katrin Lõhmus, Külli Johanson).
Viitamine: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2024). Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022. Koostajad Rasmus Pedanik ja Jaan Aps. Tallinn: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
Sellest dokumendist leiad
Lühikokkuvõte 5
1. Koosloome poliitikakujundamise protsessis 6
1.1 Kaasamine või koosloome? 6 1.2 Avaliku sektori koosloome 7 1.3 Millal saab kaasamisest koosloome? 8 1.4 Koosloome poliitikakujundamise protsessis 12 1.5 Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? 12 1.6 Koosloome põhilised komponendid 13 1.7 Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus 14 1.8 Millega arvestada koos-loomeprotsessi kavandades? 15 1.9 Kontrollküsimused enne koosloome protsessiga alustamist 15
2. Maaeluministeeriumi arendusprojekt 17 2.1 Konsulteerimine ja kaasamine Maaeluministeeriumis 17 2.2 Maaeluministeeriumi seniste protsesside kogemused 19 2.3 Maaeluministeeriumi kaasamismudeli ettepanek 22
3. Maaeluministeeriumi koosloome töötoad 25 3.1 Koosloome töötuba: lahenduste genereerimine 25 3.2 Töötoa päevakava 26 3.3 Koosloome elemendid 27 3.4 Koosloome töötoa tulemused 28 3.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist 30 3.6 Koosloometöötoa õppetunnid ja soovitused 31
4. Võrgustikupõhine koosloome: Toidu Varustuskindluse Strateegiline Töörühm 32 4.1 Toidu varustuskindlus 33 4.2 Võrgustikupõhine kriisijuhtimine 34 4.3 Koostöömudeli väljatöötamise protsess 34 4.4 Protsessi tulemused 35 4.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist 35 4.6 Võrgutikupõhise koosloomeprotsessi kokkuvõte 35
5. Soovitused koosloome protsessi korraldamiseks 37
Viited 41 Lisad 42
5
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lühikokkuvõte
Mis see on?
Sellest raportis saad ülevaate: ‒ millal kasutada poliitikakujundami-
ses konsulteerimist, millal kaasamist ja millal koosloomet;
‒ kuidas kasutada koosloome metoodikat poliitikakujundamise protsessis lahenduste välja töötamiseks;
‒ kuidas koosloomeprotsessi kavandada ja disainida, sh milliseid küsimusi saab koosloome protsessi abil lahendada ja milliseid mitte;
‒ mis on Maaeluministeeriumi senised kogemused nii Euroopa Liidu tasandi kui siseriiklike konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessidest;
‒ milline on Maaeluministeeriumi parimatel praktikatel põhinev soovituslik mudel edaspidisteks konsultatsiooni-, kaasamis- ja koos- loomeprotsessideks (sh seoses kestliku toidusüsteemi poliitikakujundusega);
‒ ülevaate Maaeluministeeriumi kahest koosloome katsetusest:
‒ soovitused koosloome protsessi korraldamiseks.
Kellele see on mõeldud?
‒ Maaeluministeeriumi poliitika- kujundajad ning konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside eest vastutavad ametnikud.
‒ Mis väärtust see annab? ‒ See materjal aitab poliitika-
kujundamises erineva taustaga osapooli hõlmavaid konsultatsiooni-, kaasamis- ja koosloomeprotsesse lahenduste loomiseks paremini ette valmistada ja läbi viia.
6
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.1 Kaasamine või koosloome?
OECD 2001. aasta raport “Citizens as partners in policy-making” ja sellest tõukuv Praxise 2004. aasta raport “Kaasamine otsustetegemise protsessi” kirjeldavad kaasamist läbi kolmese jaotuse: kaasamine = informeerimine - konsulteerimine - osalemise võimestamine.
Kodanikuühiskonna lühisõnastiku (2007) järgi on kaasamiseks “tegevused, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes”.
Kaasamise lühisõnastiku ja Praxise definitsioon kaasamisest on tekitanud kaasatavates segadust ja valesid ootusi, sest sellest definitsioonist on võimalik välja lugeda, et kaasatavad saavad osaleda otsuste vastuvõtmisel, mida praktikas siiski enamasti ei toimu. Praktikas on poliitikakujundamise protsessid pigem konsulteerimised, kus osapooltelt küsitakse sisendit ja/või tagasisidet1.
Kaasamise ja koosloome peamine erinevus seisneb omandisuhte ja vastutuse määra erinevuses. Kaasamine tähendab, et osalistel on väiksem omanikutunne lõpp-produkti ja selle elluviimise suhtes. Samuti on nii lõpp-produkti valmimise,
kvaliteedi ja juurutamise puhul vastutus kaasajal, samas kui koosloome puhul võiks see ideaalis olla jagatud.
Tänapäevases poliitikakujundamises aga traditsiooniliseks kujunenud ja harjumuseks saanud konsulteerimise iseloomuga kaasamisest enam ei piisa, sest enamik probleeme, millega ühiskonnana silmitsi seisame, on omavahel põimunud. Nende lahendamine on võimalik vaid siis, kui muutustele on samaaegselt avatud erinevad probleemiga kokku puutuvad kooslused, sh sotsiaalsed võrgustikud. Selliste probleemide lahendamiseks ei ole ühelgi organisatsioonil üksinda võimu ega võimekust, vaid lahenduste leidmine ja ellu viimine eeldab erinevate osaliste targalt koordineeritud koostööd ehk koosloomet. Selliseks probleemiks võib olla näiteks toidu varustuskindluse tagamine, mida avalik sektor saab teha ainult koostöös teiste osapooltega. Juhul, kui avalikul sektoril puudub toidu varustuskindluse kontseptsioon/mudel, siis ka selle väljatöötamine saab toimuda ainult koostöös teiste osapooltega.
Nii konsulteerimine kui kaasamine saavad toimuda ka viisil, et kaasatavad ei tee konsulteerimisprotsessi ajal (ega ka muidu) omavahel koostööd ega suhtle aktiivselt. Koosloome peamiseks formaadiks on aga koosloome töötoad, mis eeldavad erinevate osapoolte aktiivset suhtlust ehk strateegilisi arutelusid.
1. Koosloome poliitikakujundamise protsessis
1 Ka rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjoni parema reguleerimise (sh õigusloome) viimase juhendi keskne mõiste ‘konsultatsioon’ (i.k. con- sultation; “Better Regulation guidelines”, 2021: 13-22; “Better Regulation Toolbox” #51-53, 2021: 442-473) ja OECD 2022.a uuendatud kodanike poliitikakujunduses osalemise edendamise juhendis käsitletakse informeerimist, konsulteerimist ja kaasamist (i.k. information, consultation, engage- ment) osalemise kolme sambana (“OECD Guidelines for Citizen Participation Processes”, 2022: 14; OECD “Recommendation of the Council on Open Government” OECD/LEGAL/0438: 14/12/2017).”
7
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Sellised arutelud põhinevad dialoogil ja koosõppimisel, kus eesmärgiks on ühiselt millegi uue loomine.
Isegi kui tavalised kaasamisprotsessid on avatud ja osalust toetavad, ei ole see veel koosloome. Näiteks on formaalsetel konsulteerimis ja kaasamisprotsessidel tihti kindel ajaraam, nendega on seotud palju huvilisi ja õnnestumiseks on vaja eesmärgistatust, eelnevat tulemustes kokkuleppimist ja täpset tegevussammude kirjeldust. Koosloome seevastu on eksperimentaalne ja seda kavandades tuleb jätta plaanidesse ruumi ka ootamatuteks kursimuutusteks, tuleb usaldada protsessi ja osaliste tarkust. Kui poliitikakujundamises on lihtsustatult kaasamise (sh konsulteerimise) põhjenduseks tihtipeale otsusetegemise protsessi avamine ettepanekuteks ja tagasisideks, nö sisendi saamine või väljatöötatud lahenduste valideerimine, siis koosloomeline lähenemine pakub kaasajale palju enamat.
Näiteks saab koosloomeprotsessi ees- märgiks olla:
• probleemi parem mõistmine; • tulevikustsenaariumide loomine; • alternatiivsete lahenduste välja-
töötamine; • lahenduste otsimine, mille elluviimisel
on erinevatel seotud osapooltel kokkulepitud roll;
• valdkonna poliitika kujundamiseks ühiste arenguplaanide või projektide ettevalmistamine;
• sektorite ja/või valdkondade üleste koostöömudelite loomine;
• teenuste- ja teenuste süsteemide disain;
• toetusmeetmete ja sekkumiste disain; • erinevate huvirühmade vajadustega
arvestavale otsusele jõudmine; • usalduse suurendamine, ka seotud
inimeste või gruppide ebakindluse vähendamine;
• infovälja laiendamine ja võrgustiku- siseste suhete parandamine;
• teemaga seotud organisatsioonide või inimeste võimekuse (teadmised, oskused, kogemused) parandamine, üksteiselt õppimine.
1.2 Avaliku sektori koosloome
Koosloome tähendus sõltub sellest, kes ja millises valdkonnas sellest räägib. Avaliku sektori juhtimise autoriteedid on määratlenud koosloomet avalikus sektoris kui avatud innovatsiooniprotsessi:
„Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Ansell ja Torfing 2021).
See tähendab, et: • Avalikus sektoris on koosloome
eesmärgiks avaliku väärtuse (ing k public value) loomine. Nt toidu varustuskindluse tagamine.
• Avalikus sektoris tähendab koosloome sektorite ülest koostööd.
• Avalikus sektoris peaks koosloome ideaaliks olema konsensuslik otsustamine.
• Isegi kui koostööd ei tehta sektorite üleselt, siis koosloomele on omane,
8
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
et koostööd teevad autonoomsed osapooled, kellel ei ole üksteise suhtes formaalseid võimusuhteid – nad ei allu üksteisele.
• Koosloome sisuks on osapoolte vaheline dialoog ja kollektiivne õppimine.
• Koosloome tulemusena valmib midagi uut (teenus, lahendus, strateegia).
• Koosloomeprotsessis otsustavad protsessi osalised koos, milliseid probleeme peaks lahendama ja milliseid lahendusi selleks kasutama. Kaasamisprotsessis tehakse need valikud enamasti ametnike poolt.
• Kollektiivne otsustamine on koosloome oluline komponent ja koosloome protsessi alguses peaks kõigil olema selge, et kuidas otsuseid langetatakse.
• Koosloome ei lõppe ainult problee- mide defineerimise ja lahenduste leidmisega, vaid selle osaks on ka sisuline koostöö lahenduste elluviimisel ja tulemuste hindamisel ehk jagatud vastutus.
1.3 Millal saab kaasamisest koosloome?
Kaasamisprotsesside kirjeldamisel on palju kasutusel kaasamise astmete mudel (OSCD 2001), mida Sotsiaalse innovatsiooni labor on kohandanud ümber, et teha paremini vahet konsulteerimisel, kaasamisel ja koos-loomel. Lisaks oleme sellele tabelile lisanud probleemilahendamise peamised etapid, mis sisalduvad koosloome definitsioonis.
Ideaalis eeldab koosloome, et osalised osalevad protsessi igas etapis - nii probleemi raamistamisel,
lahenduste otsimisel kui tegevuskavas kokkuleppimisel. Koosloome sisuks on avatud dialoog ja koosõppimine.
Üksteise kuulamise ja kuuldu mõtesta- mise abil tekib uut teadmist, mille pinnalt on võimalik leida uuenduslikke lähenemisi. Protsessi käigus toimuvad strateegilised arutelud parandavad teemaga seotute vahelisi suhteid, mõistmist ja usaldust. Praktikas võib aga koosloomest kui meetodist olla väga palju kasu ka siis kui seda kasutada vaid ühes või mõnes kaasamisprotsessi etapis, kombineerides seda eesmärgipäraselt ka konsulteerimise või informeerimisega.
Järgnev maatriks näitab ilmekalt, kuidas koosloome ei ole võimalik kaasamise spektri nö madalamatel astmetel, aga muutub loomulikuks, isegi vajalikuks lähenemiseks kõrgematel.
9
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Probleemi määratlemine
Lahenduste loomine
Lahenduste juurutamine
Lahenduste hindamine
Võimestamine Seotud osalistele luuakse tingimused ja pakutakse võimalusi ise probleemide valimiseks ja defineerimiseks.
Osalised otsivad probleemile lahendusi, mille teostamine on peamiselt nende endi võimuses.
Lahendused viiakse osaliste poolt ellu, vajadusel pakub “kaasaja” selleks abi või lisaressurssi.
Osalised hindavad tehtut, tulemusi ja mõju ja teevad vajadusel tegevusse korrektuure.
Koosloome Osaliste vahelises arutelus valitakse lahendamist vajavad probleemid ühiselt.
Lahendused luuakse avatud innovatsiooni- protsessi käigus erinevaid generatiivseid meetodeid kasutades.
Koostöös viiakse ühiselt välja töötatud lahendused ellu, arvestades üksteise ressursside ja nende koosmõjuga. Oluline on vastutuse ja ressursside jagamine.
Ühiselt hinnatakse lahenduste sobivust, tulemuslikkust, mõju.
Kaasamine Kaasaja kutsub teised osalised arutellu, et täpsustada, milles lahendamist vajav probleem seisneb.
Arutelus jagatakse/ otsitakse näiteid ja kogemusi, mille pinnalt sõnastatakse ettepanekud lahendusteks
Kaasaja vastutab lahenduse elluviimise eest.
Kaasaja kutsub osalised kokku lahenduse hindamiseks.
Konsulteerimine Kaasaja küsib arvamusi probleemi raamistamiseks või tagasisidet oma ideedele.
Kaasaja kogub ettepanekuid, näiteid või kogemusi, mille pinnalt töötab välja lahendused probleemidele.
Kaasaja vastutab lahenduse elluviimise eest.
Kaasaja uurib küsitluse vm meetodi abil tagasisidet lahendusele, sh rahulolu.
Informeerimine (Potentsiaalselt) huvitatud osapooli teavitatakse probleemi lahendamise alustamisest.
Huvitatuid teavitatakse võimalikest lahendustest.
Huvitatutele antakse ülevaade lahenduse elluviimisest.
Avalikustatakse hinnang lahendusele.
Siinkohal tuleb mainida, et selline jaotus on siiski konstruktsioon, mis peaks aitama võimaldada teha vahet informeerimisel, konsulteerimisel, kaasamisel ja puhtakujulisel koosloomel ka näiteks protsessides, milles võib esineda elemente mitmetest või isegi kõikidest nimetatud astmetest.
10
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
In fo
rm ee
ri m
in e
K on
su lt
ee ri
m in
e K
aa sa
m in
e
K oo
sl oo
m e
D el
eg ee
ri m
in e
Ee sm
är k
Pa kk
ud a
av al
ik ku
se le
ja
o lu
lis te
le o
sa po
ol te
le
ta sa
ka al
us ta
tu d,
o bj
ek ti
iv se
t ja
a ru
sa ad
av at
in fo
t.
Sa ad
a av
al ik
ku se
ja o
lu lis
te
os ap
oo lt
e ta
ga si
si de
t am
et ni
ku p
oo lt
v al
it ud
kü
si m
us te
s. S
aa da
id ei
d la
he nd
us te
ks .
Lu ua
a va
lik ku
se ja
ol
ul is
te o
sa po
ol te
ga ti
he
ja k
ah ep
oo ln
e ko
nt ak
t, e
t ta
ga da
, e t n
en de
h uv
id o
n te
ad vu
st at
ud ja
v õi
m al
ik ul
t pa
lju a
rv es
se v
õe tu
d.
Le id
a la
he nd
us i
ko m
pl ek
ss et
el e
pr ob
le em
id el
e, m
ill e
la he
nd am
in e
ee ld
ab
er in
ev at
e os
ap oo
lt e
ko os
tö öd
.
An da
in it
si at
iiv ja
o ts
us e
te ge
m in
e av
al ik
ku se
ja /v
õi
os ap
oo lt
e kä
tt e,
k es
te ev
ad
om av
ah el
k oo
st öö
d. E
el da
b os
ap oo
lt e
ja a
va lik
ku se
võ
im es
ta tu
st .
M ik
s? M
is
ol uk
or da
de s?
In fo
rm ee
ri m
in e
on
av at
ud v
al it
se m
is e
el em
en ta
ar ta
se . Ü
he po
ol ne
ko
m m
un ik
at si
oo n
kü si
m us
te s,
m ill
es e
i o le
va
ja v
õi e
i o le
v õi
m al
ik
av al
ik ku
st /
hu vi
gr up
pe
ku ul
at a
võ i n
en de
ga
ko os
tö öd
te ha
.
K on
su lt
ee ri
m in
e to
im ub
, k ui
am
et ni
k/ a
va lik
s ek
to r v
aj ab
si se nd it k on kr ee ts et es (a la )
kü si
m us
te s
võ i t
ag as
is id
et
tö öl
õi ku
de s.
In it
si at
iiv ja
ko
gu k
on tr
ol l a
m et
ni ku
l, ke
s ot
su st
ab , k
el le
ga , k
ui p
al ju
ko
ns ul
te er
id a
ni ng
m id
a se
lle st
a rv
es se
v õt
ta .
K aa
sa m
in e
tä he
nd ab
hu
vi gr
up pi
de /
av al
ik ku
se
pr ot
se ss
i k ut
su m
is t,
e t o
lla
te ad
lik n
en de
h uv
id es
t ja
p er
sp ek
ti iv
id es
t. S
ee
ai ta
b ka
as a
ot su
st e
ja
pr ot
se ss
i l eg
it iim
su se
le
ni ng la ia põ hj al is us el e (s .o
er in
ev at
e os
ap oo
lt eg
a ar ve st am
in e) . A m et ni k ju hi b
pr ot
se ss
i n in
g te
eb o
ts us
ei d,
an
de s
ne nd
es t k
aa sa
tu te
le
te ad
a.
K oo
sl oo
m e
võ im
al da
b pa
ri m
al v
iis il
ra ke
nd ad
a er
i o sa
po ol
te re
ss ur
ss e
(t ea dm
is ed , k og em
us ed ,
va he nd id ) n in g te ki ta da
te em
a os
as o
m an
ik ut
un ne
t.
K oo
sl oo
m e
pu hu
l t ek
ib
os ap
oo lt
el te
ad lik
us
ka te
is te
o sa
lis te
pe
rs pe
kt iiv
id es
t n in
g ot
su se
id te
ha ks
e üh
is ei
lt .
K oo
sl oo
m e
on e
ri ti
v aj
al ik
, ku
i p ro
ts es
si tu
le m
us ed
sõ
lt uv
ad m
it m
et e
os ap
oo lt
e pa
nu se
st .
Te ge
vu si
o n
võ im
al ik
de
le ge
er id
a, k
ui
hu vi
gr up
pi de
l/ o
sa po
ol te
l on
p ot
en ts
ia al
ja
va lm
is ol
ek p
ro ts
es si
s ju
ht ro
lli v
õt m
is ek
s, .
Se e
ai ta
b ka
as a
os ap
oo lt
el
om an
ik ut
un de
te kk
im is
el e
ni ng
li sa
re ss
ur ss
id e
ra ke
nd am
is el
e. A
m et
ni k
on s
ea lju
ur es
to et
av as
ja
jõ us
ta va
s ro
lli s.
Jä rg m in e ta be l t oo b vä lja e ri ne va te o sa lu sp ro ts es si de e es m är gi d, k as ut us ol uk or ra d (s .o m ill al ja m ik s ka su ta da ), ko nt ro llk üs im us ed ja
m et
oo di
ka te
n äi
te d
pr ot
se ss
iju hi
v aa
te st
.
11
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
In fo
rm ee
ri m
in e
K on
su lt
ee ri
m in
e K
aa sa
m in
e
K oo
sl oo
m e
D el
eg ee
ri m
in e
Ed uk
a lä
he ne
m is
e ko
nt ro
ll- kü
si m
us ed
K ui
da s
ta ga
da , e
t t eg
ev us
ed
ja (v ah e) tu le m us ed o n
lä bi
pa is
tv ad
? M
ill is
te k
an al
it e
ka ud
u jõ
ua b
in fo
s ih
tr üh
m ad
en i?
M il
vi is
il pe
ab in
fo o
le m
a es it at ud (s õn as tu s, v or m ),
et s
ee o
le ks
jä lg
it av
ja
ar us
aa da
v?
M ill
is ed
k üs
im us
ed /
te em
ad
va ja
va d
hu vi
po ol
te ja
/v õi
av
al ik
ku se
lt ta
ga si
si de
t? K
ui da
s ko
ns ul
te er
im is
t ko rr al da da (n t u ur in gu te
te lli
m in
e võ
i i se
lä bi
vi im in e) ?
K ui
da s
le id
a so
bi va
d fo
rm aa
di d,
e t t
ag ad
a si
su lin
e ka
as at
us ?
K ui
da s
ho id
a os
al ej
ai d
pr ot
se ss
is , a
nd a
ne ile
ta
ga si
si de
t? K
ui da
s ot
su st
ad a,
m ill
es v
õt ta
ka
as at
ut e
se is
uk oh
ti
ar ve
ss e?
M ik
s on
k oo
sl oo
m e
m ei
le
va ja
lik ?
M ik
s on
s ee
va
ja lik
h uv
ig ru
pp id
el e/
av
al ik
ku se
le ?
K as
la he
nd us
e el
da b
er in
ev at
e os
ap oo
lt e
ko os
tö öd
? K
as o
sa po
ol te
l o n
hu vi
ja
re ss
ur ss
, e t k
oo sl
oo m
es
os al
ed a?
M ill
is te
te em
ad e
pu hu
l o le
ks
de le
ge er
im in
e võ
im al
ik /
ka su
lik ?
K ui
da s
ta ga
da ,
et o
sa po
ol te
o m
av ah
el in
e ko
os tö
ö to
im ik
s? K
as n
ad
on s
el le
ks v
al m
is ?
M id
a m
e se
lle ks
te ha
s aa
m e,
e t n
ei d
to et
ad a?
N äi
te d
m ee
to di
te st
/ fo
rm aa
ti de
st
Pr es
si te
ad e
M em
o av
al ik
ku se
le Ve
eb ile
ht In
fo pä
ev
K oh
tu m
in e,
a va
lik a
ru te
lu
(in fo ko rj e)
In di
vi du
aa lin
te rv
ju u,
fo
ok us
gr up
p K
üs it
lu s
K oh
tu m
in e,
a va
lik a
ru te
lu
(d ia lo og )
E- ka
as am
in e
Av at
ud
in no
va ts
io on
ip ro
ts es
s K
oo su
ur in
g, k
oo s-
di sa
in i
tö öt
oa d,
k oo
s- hi
nd am
in e.
K og
uk on
na k
oo sl
oo m
e Ek
sp er
tk oo
sl oo
m e
Ü hi
sl oo
m in
g Võ
rg us
ti ku
tö ö
K od
an ik
e ko
m it
ee Tö
ög ru
pp R
ah va
hä äl
et us
(o ts us ta m is el )
St ra
te eg
ili ne
p ar
tn er
lu s
12
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.4 Koosloome poliitikakujundamise protsessis
2022. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel loodud käsiraamat koosloome kasutamiseks poliitikakujundamisel toob välja, et koosloome protsess annab poliitikakujundajatele:
• hästi toimiva ja paindliku kaasamis- protsessi, kus kõik osapooled on valmis aktiivselt ja süvitsi panustama;
• selge ja kindlakujulise metoodika ühistarkuse, ühisteadmise ning 360° süsteemse vaate kujundamiseks
• võimekuse jõuda konkreetsete ja rakendatavate tulemusteni, millel on suur osapoolte toetus ka elluviimisel (Matti et al. 2022, lk 8).
Väidetavalt sobib sama allika põhjal koosloome toetama kõiki poliitikakujundamise etappe. Koos- loomeline lähenemine aitab tekitada taipamisi poliitikakujundamise varas- tes faasides, seada prioriteete ning võimaldavad avatult arutada, mida on vaja teha lahenduste elluviimiseks ning milliseid ressursse on selleks vaja. Samuti sobib koosloome kasutamiseks lahenduste elluviimisel, võimaldades eksperimenteerida uute praktikate, tööriistade ja lähenemistega.
Kuna koosloome protsess on paindlik ja modulaarne, siis saab erinevaid formaate kohandada poliitikakujundamise protsessi eri etappidega poliitikakujundamise võrgustikes. Koosloomeprotsessi abil on võimalik leida uusi strateegilisi kokkupuutepunkte erinevate sektorite, piirkondade ja valitsemistasandite vahel.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt Maaeluministeeriumi katseprojekti raames läbiviidud intervjuude ja töötubade tulemusena selgus, et koosloomelisi elemente on suhte- liselt keeruline integreerida EL poliitikakujundamise / kaasamise protsess, mis oma iseloomult eeldab pigem konsulteerimise laadset kaasa- misprotsessi. Samas kuna katseprojekti ajal ei toimunud ühtegi EL poliitika kaasamisprotsessi, siis ei õnnestunud koosloomet selles aja jooksul EL tasandi kontekstis katsetada.
1.5 Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada?
Koosloomet ei saa kasutada kõikide probleemide lahendamiseks, vaid see on vajalik juhul, kui ühe organisatsiooni või sektori võimekus on piiratud. Eriti oluline on koosloomes erinevate osapoolte sisuline koostöö uute ideede ja lahenduste loomisel ning elluviimisel. Paljud tänapäeva probleemid on sotsiaalsetes võrgustikes juurdunud ja omavad süsteemset ning kompleksset olemust, nõudes avatud innovatsiooniprotsesse, kus keskendutakse strateegilistele aruteludele, koosõppimisele ja targale katsetamisele.
13
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Tehniliste probleemide puhul on probleemi olemuse selgitamiseks võimalik kasutada analüüsi või diagnostikat. Selliste probleemide lahendamiseks on sageli vaja eksperte, kellel on piisav pädevus ja legitiimsus. Kui probleemi on juba täpselt määratletud, suudavad eksperdid pakkuda toimivaid lahendusi. Tehniliste probleemide korral on nii konsulteerimine kui kaasamine efektiivsed meetodid. See tähendab, et lahendused probleemile on juba teada.
Kompleksete probleemide puhul puudub aga veel lahendus. Kompleksete probleemide iseloomustamisel ei ole ühte kindlat lahenduskäiku ning analüüsi abil ei ole võimalik lahendust välja selgitada. Pole täpselt teada, mis probleemi põhjustab, ja osapoolte vahel on raske jõuda kokkuleppele. Kõikidel osapooltel on erinev arusaam probleemi juurtest ja sellest, kuidas seda lahendada. Tegelikult selgub, mis töötab alles õppimise ja katsetamise käigus. Uute teadmiste loomine, mille põhjal on võimalik leida uusi lähenemisviise, tekib üksteise kuulamise ja kuuldust arusaamise kaudu. Avatud arutelud parandavad suhteid, mõistmist ja usaldust osapoolte vahel. Näiteks toidu varustuskindluse tagamine on selline kompleksne probleem, mis ei tunnista sektorite, ministeeriumide ja ametkondade piire.
Selleks, et lahendada selliseid probleeme, peavad kõik probleemi osapooled oma tavasid teatud määral muutma. Seda võib nimetada süsteemi disainiks või süsteemi innovatsiooniks. Kui probleemi lahendus eeldab, et kõik osapooled muudavad oma käitumist, peavad tegelikkuses kõik osapooled vastava otsusega nõustuma, ja
lihtsam on nõustuda selliste otsustega, milles osapooled on osalenud.
Koosloomel põhineb võrdsel partnerlusel, mille eesmärk on suurendada avalikku väärtust. Võrdne partnerlus tähendab, et protsessis osalevad osapooled saavad võrdsetena kaasa rääkida ja osaleda otsustusprotsessides. Võrdne partnerlus peaks looma eelduse selleks, et osapooltel tekiks protsessi ja tulemuse suhtes omanditunne, mis viib jagatud vastutuse ja sujuvama tulemuste elluviimiseni.
1.6 Koosloome põhilised komponendid
Koosloome on seega pigem lähenemisviis kui kindel metoodika. Disainmõtlemine ja teenusedisain on metoodikad, kuidas avaliku väärtust suurendada, kuid need ei olegi kaugeltki ainukesed, millega avaliku sektori innovatsiooni saab edendada.
Sõltumata teemaderingist saab koos- loomest rääkida, kui protsessis on olemas järgmised komponendid:
1. Ühine probleem. 2. Probleemi erinevad osapooled. 3. Koostöö võimestamine. 4. Kollektiivne otsustamine. 5. Kollektiivne õppimine. 6. Innovatsiooni hõlbustavad tööriistad
(nt disainmõtlemine).
14
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.7 Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus
Euroopa Komisjoni koosloomelise poliitikakujundamise käsiraamatus (Matti et al. 2022). tuuakse välja viis koosloomelise poliitikakujundamise aluspõhimõtet:
1. Rakendusala ja eesmärgi selgus: koosloomeprotsessi ja üksiku koos- loomekohtumise eesmärk ja rakendusala peab olema selgelt määratletud.
2. Keskendumine tulemusele: selleks, et saada koosloomeprotsessist maksimaalset kasu, tuleb koos- loomeprotsessi kujundades ootused ja eeldatavad tulemused selgelt määratleda.
3. Protsess peab olema laiapõhjaline ning kaasatud peavad olema kõik olulised osapooled: selleks, et ühistarkus ja ühisteadmine saaksid avalduda parimal võimalikul viisil, tuleb koosloome protsessi osalisi valides silmas pidada nende isiklikke ekspertteadmisi, ja ka seda, kas või kui laia osapoolte ringi nad esindavad ning et osalejate taust oleks erinev.
4. Kvaliteetne spetsiaalselt olukorra ja vajaduste jaoks disainitud protsess: koosloomeprotsessi või koosloome- kohtumise kujundamisel tuleb lähtuda konkreetse sündmuse eesmärkidest ja vajadustest, mitte kindlalt paika pandud standardsetest tööriistadest ja metoodikatest. Protsessi ladu-
saks kulgemiseks, maksimaalse kasu saamiseks ning tulemuste analüüsimiseks tuleb korralikult valmistuda ning leida selleks ka vajalikud ressursid.
5. Süsteemne vaade: see on oluline selleks, et aru saada, millised välised faktorid teemat mõjutavad ja kuidas teema üksikud osad on seotud tervikuks. Süsteemne vaade on oluline ka selleks, et järgnevad tegevused moodustaksid sidusa terviku (samas).
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor on kirjanduse ja praktika põhjal destilleerinud koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:
1. Eesmärkide seadmine. 2. Probleemi(de) kaardistamine 3. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 4. Protsessi disainimine. 5. Koostöö võimestamine ja juhtimine 6. Generatiivne protsess2 (lahenduste,
vastuste, ideede genereerimine). 7. Lahenduste valik. 8. Lahenduste valideerimine. 9. Protsessi tulemuste hindamine
(rahulolu koosloome protsessiga).
Kindlasti tuleb meeles pidada, et koosloome ei ole lineaarne, vaid avatud iteratiivne protsess, kus tuleb olla valmis pidevateks kursimuutusteks ja kohandusteks.
2 See etapp eeldab ka olemasoleva info sünteesimist ja vajadusel täiendavate uuringute läbiviimist.
15
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.8 Millega arvestada koos- loomeprotsessi kavandades?
Koosloomeprotsessi kavandades, meetodeid valides ja arutelusid disainides peaks arvestama järgmiste komponentidega (Bryson et al. 2013):
• osapooled: kuidas teha nii, et koosloomes osalevad kõik olulised osapooled ja nad on kaasatud protsessi võimalikult asjakohaselt?
• legitiimsus: kuidas hoida protsessi usaldusväärsust?
• kaasatus: kuidas tagada, et erinevad arvamused tuuakse “lauale”, need saavad ka kuulatud ja arvestatud?
• võim ja mõju: kuidas teha nii, et (tajutud) võimupositsioonid ei takistaks võrdset osalust?
• rollid: kuidas tagada, et arutelud on hästi juhitud, kogu protsessil on piisav toetus ja arutelud saavad tulemuslikud?
• reeglid: millised kokkulepped on grupis vajalikud, et toetada osalust, koostööd ja usaldust?
• ressursid: kuidas teha nii, et protsessist saadav kasu oleks suurem kui sellega kaasnev kulu?
• tehnoloogiad : kuidas saaks eesmärkide saavutamisele ja protsessile kaasa aidata erinevad visualiseerimise, arvamuste kogumise, osalemise lihtsustamise tööriistad?
Praktikas nõuab sellise lähenemise järgimine erinevaid meetodeid ja arutelu juhtimise tehnikaid valdava koosloomejuhi kaasamist, kes tunneb protsessi dünaamikat ning oskab vajadusel metoodikat protsessi iseloomu ja arengutega kohandada.
1.9 Kontrollküsimused enne koosloome protsessiga alustamist
Järgnevalt on esitatud nimistu kontrollküsimustest, mis aitavad otsustada koosloome kui protsessi rakendamise asjakohasuse ja võimalike probleemide ületamiseks vajadusel lisatoe hankimise osas.
Eesmärkide seadmine
1. Kas on läbi mõeldud ja selgeks räägitud, miks on soovitava eesmärgi saavutamiseks mõistlik koosloome protsessi kasutada? Kas protsessi planeerijal/läbiviijal on piisavalt hea ettekujutus koosloome spetsiifikast ja nõuetest, et osata nendega arvestada? Kas ta tajub piisavalt koosloome nõudeid ja piiranguid?
2. Kas protsessi väljundid/tulemused on võimalik (ühiselt) enne protsessi algust või selle esimeses etapis määratleda ja/ või kokku leppida, et kõik osapooled oleksid selles osas „ühel lehel“?
3. Kas protsess ja selle käigus ellu viidavad tegevused on asjakohased ja piisavad oodatavate tulemuste saavutamiseks? Kas oodatavad tulemused vastavad osapoolte vajadustele/ootustele?
16
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Osalejad
1. Kas protsessi huvipooled/osalejad on võimalik määratleda ja ootus nende protsessis osalemisele on realistlik? Kas protsessi käigus ollakse suutelised kaasama kõiki vajalikke huvipooli ning leidma neile sobiv osaluse määr? Kas kaasatud on piisavalt lai ring osapooli?
2. Kas osapooled, kasusaajad, koda- nikud tunnevad piisavat seotust, et olla valmis protsessi panustama? Kas teema/eesmärk on neile piisavalt oluline? Millised on osapoolte põhiootused ja -vajadused – kas need sobivad omavahel kokku?
3. Kas osalejatel on piisavalt avatud ja koostöine mõtteviis, mis toetab nende sujuvat osalemist? Kas sellist mõtteviisi on võimalik protsessi eel ja/ või ajal teadlikult toetada/arendada? Kas on olemas häid näiteid osalejatega jagamiseks, mis tooksid nende jaoksvälja koosloome potentsiaalse väärtuslikkuse?
4. Kas osalejatel on oma organisatsiooni poolt toetus ja mandaat, et osaleda koosloomes? Kas on läbi mõeldud, kuidas koosloomes osaleja protsessist oma organisatsiooni informeerib ning saab organisatsioonist vajalikku sisendit?
Korraldus
1. Kas protsessi vedaval meeskonnal on kõik vajalikud oskused ja ressursid selle läbiviimiseks? Kas tagatud on protsessi oskuslik fassiliteerimine (hõlbustamine)? Kas töötubade/ kohtumiste ruum, suhtluse veebi- platvormid ja/ või toetavad kommu- nikatsioonikanalid on piisavalt avatud, sealjuures loomingulisust ja koostöisust soodustavad?
2. Kas tähendusliku/sisulise protsessi läbiviimiseks on piisavalt aega?
17
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Maaeluministeeriumis ellu viidud arendusprojekti (edaspidi arendusprojekt) eesmärk oli kujundada koosloomes kestlike toidusüsteemide poliitika uus kaasamise ning nõuandvate kogude mudel/süsteem koos protsesside kaardistusega ning katsetada erinevaid kaasava juhtimise ja koosloome tööriistu.
See eesmärk täpsustus poolte kokkuleppel arendusprotsessi alguses, kui sai selgemaks Maaeluministeeriumi vajadused ja võimalused. Peale esimest kohtumist selgus, et peamiseks vajaduseks on konkreetse kaasamisprotsessi ettevalmistamine. Eesmärk täpsustus veelgi peale esimest koolituspäeva ja teist kohtumist, millel tulemusena otsustati, et Maaeluministeeriumi peamine vajadus seisneb minis- teeriumi kaasamispraktikate ühtsus- tamises. Seega sai täpsustatud arendusprojekti eesmärgiks kaardistada Maaeluministeer iumi er inevaid kaasamisprotsesse ja luua ühine praktika/ mudel kaasamis- ja koosloomeprotsesside paremaks ettevalmistamiseks ja juhtimiseks.
2.1 Konsulteerimine ja kaasamine Maaeluministeeriumis
Maaeluministeeriumis toimuvate konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside olemust mõjutab enim asjaolu, kas tegemist on Euroopa Liidu tasandi või siseriiklikult algatatud protsessidega.
EL tasandi protsesside raamistik on standardiseeritud, sh eesmärgid liikmesriigi sisendi küsimisele, liikmesriigi poolsed panustamise meetodid, tegevuste etapid, järjestus ja tähtajad. Küll on ministeeriumil palju vabadust meetodite valikul nii siseriiklike osapooltega konsulteerimisel ja kaasamisel kui ka koostööl teiste liikmesriikidega. Enim piirab ministeeriumit selle vabaduse kasutamist EL tasandi protsessidele omased lühikesed tähtajad, mis jätavad vähe ajalist ressurssi põhjalikumate kaasamisprotsesside läbiviimiseks. Veelgi keerukam oleks selles raamistikus koosloomeprotsesside kvaliteetne ettevalmistus ja läbiviimine.
2. Maaeluministeeriumi arendusprojekt
18
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Ülevaade EL tasandi protsessi tavapärastest etappides on esitatud alloleval joonisel.
Euroopa Komisjon määratleb mõne poliitikavaldkonna tähelepanu vajavana
Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon küsimustiku vormis (liikmesriigi sisendi andmiseks on aega 12 nädalat, peale mida
küsimustikule vastata pole enam võimalik)
Euroopa Komisjoni eelnõu kommenteerimine eelnõu mustandi vormis (liikmesriigi positsioonide kujundamiseks on aega 12 nädalat, ehkki see
võib praktikas võtta kauem aega)
Maaeluministeerium kaasab siseriiklikke osapooli
Maaeluministeerium valmistab võimalusel ette siseriiklike osapoolte kaasamise
Maaeluministeerium esitab küsimustiku vastused
Maaeluministeerium kaasab siseriiklikke osapooli
Maaeluministeerium esitab eelnõu kohta kujundatud positsioonid
Pa ra
lle el
se lt
to im
ub tö
ö Eu
ro op
a Lii
du ta
sa nd
il,
sh sa
m am
ee lse
te ri
ik id
e ko
al its
io on
i m oo
du st
am in
e
Joonis 1. Euroopa Liidu tasandi konsultatsiooniprotsessi etapid.
Käesoleva arendusprojekti raames läbiviidud töötubade ja inter- vjuude tulemusel selgus, et EL poliitikakujundamine ja kaasamine ei võimaldagi alati koosloomet kasutada ja pigem sobib poliitika- kujundamise eesmärkide saavuta-miseks konsulteerimise laadi kaasamisprotsessid.
Seega on meie soovitus nimetada neid protsess edaspidi konsulteerimiseks.
Konsulteerimine on levinud viis saada tagasisidet eelnõu kavandile. Sageli on eelnõu välja töötanud selleks otstarbeks moodustatud töögrupp. Konsulteerimise teel kogutakse arvamusi
19
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
laiemalt ringilt, kes on teemaga kursis. Tegeletakse probleemide ja lahenduste kirjeldamise ning nende mõjude kaalumisega. Seisukohad ja hinnangud võivad radikaalselt erineda, seepärast pole võimalik kõikide arvestamine. Konsulteerimine toob aga otsuse kujundamisse lisainfot ning võib eelnõu põhjalikult muuta. (Kaasamise käsiraamat)
Siseriiklikult Maaeluministeeriumi enda poolt algatatud protsesside puhul on ministeeriumil ka protsessi raamistiku osas paindlikkust palju rohkem, seda ka juhtudel, kus on tegemist näiteks kindlaks perioodiks loodud arengudokumendi uuendamisega, sest protsessi venimise korral võib olla endiselt võimalik lähtuda juba kehtivuse kaotanud dokumendi prioriteetidest. Ajaraamistik võib olla tihe ka siseriiklike protsesside puhul, seda näiteks olukorras, kus protsessi oodatav tulemus kajastub Vabariigi valitsuse jooksva aasta tegevuskavas.
2.2 Maaeluministeeriumi seniste protsesside kogemused
Arendusprojekti käigus kaardistati kokku seitsme senise konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessi kogemused tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele ja nimetatud protsesse käsitlevatele kirjalikele allikatele (nt protsesside esitlusslaidid, koostatud arvamused ja eelnõude projektid).
Kaardistusel keskenduti järgmistele küsimustele:
• Milline oli protsessi taust? • Mis olid protsessi eesmärgid? • Millistest etappidest protsess koosnes? • Iga etapi kohta eraldi: mis oli selle
eesmärk, kui kaua kestis, mis tegevusi selle raames tehti, kes ja kuidas olid kaasatud, mis olid õppetunnid?
• Mis veel protsessi mõjutas (nt mõne olulise osapoole ettenägematud t e g e v u s e d v õ i m u u t u s e väliskeskkonnas)?
Kaardistatud protsessid on loetletud allolevas tabelis ja nende etappide ning õppetundide visuaalsed ülevaated on esitatud käesoleva raporti lisas 1.
20
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Protsesside kaardistamise tulemusena selgus, et Maaeluministeeriumi ühise mudeli loomise seisukohalt on Euroopa Liidu tasandi ja siseriiklikult algatatud protsessid paljudes põhimõtetes väga sarnased just selles osas, mis puudutab siseriiklike osapoolte kaasamist. Selles osas on otstarbekas luua ühtne mudel, seda enam, et enamasti on ka siseriiklikult algatatud protsessid vähemalt kaudselt seotud EL tasandilgi oluliste teemadega. Euroopa Liidu tasandi protsessidel on täiendavaid olulisi aspekte, millele käesolev arendusprojekt ei keskendunud (nt koostöö Eesti esindusega Brüsselis ja samameelsete liikmesriikide koalitsioonide moodustamine).
Intervjuude tulemusena tõusid esile konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessides läbivalt tähelepanu vajavad teemad, mis on esitatud allolevas nimistus.
• Selge vastutaja („teema omaniku“) määramine ja majasisese tuumikgrupi moodustamine, olukorra muutudes vajadusel vastutajat muutes:
○ vastutaja juhtkonna tasandil (n-ö „mõjuisik“);
○ Vastutaja protsessi teostamise tasandil (n-ö „sisujuht“).
• Protsessi tuumikgrupi koolitamine MeMi seniste konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside heade praktikate osas (faktilehtede koosta- mine, küsimuste ette saatmine intervjueeritavatele, majaväliste võtmeisikutega kohtumine enne kirjalike arvamuste tähtaegu).
• Iga protsessiga seotud osapoolte terviklik kaardistamine ja kaasamis- plaani koostamine (sh tegevused enne ametliku kaasamisprotsessi algust).
• Heade koostöösuhete kujundamine võtmeisikutega juba enne protsesside ametlikku algust:
○ majasiseselt (nii üld- kui sisu-osakondadest);
○ majaväliselt (sh osapooled, kes pole esindusorganisatsioonide infoväljas ning ministeeriumide p u h u l ka a l l a a s u t u s t e võtme-isikud).
• Võimalikult varase ettevalmistuse tagamine (eriti Euroopa Komisjoni konsultatsioonideks), sh:
○ eelanalüüside teostamine; ○ eelläbirääkimised teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega;
Tabel 2. Arendusprojekti käigus kaardistatud konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessid.
Euroopa Liidu tasandi protsessid Siseriiklikud protsessid
1. Avalik konsultatsioon „Toidu märgistamine – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine“.
2. Avalik konsultatsioon „Kestliku toidusüsteemi õigusraamistik“.
3. EL/EE taimekaitsevahendite uus regulatsioon.
1. Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ koostamine.
2. Roheülemineku teekaardi koostamine. 3. Maaparandusseaduse muutmise
väljatöötamiskavatsuse koostamine. 4. Biomajanduse arendamise memorandumi
koostamine.
21
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
○ Eesti osapoolte protsessist informeerituse ja reageerimiseks valmisoleku tagamine, sh teadlikkuse ja teadmiste tõstmine nii protsessi ülesehituse kui (võimalike) sisuliste fookuste osas;
○ Euroopa Liidu konsultatsioonide puhul asjakohaste infokanalite süsteemne jälgimine („Have Your Say“, valdkondlikud mõttekojad).
• Kiirema selguse saavutamine valitsusse ja Riigikokku minemise vajaduse osas.
• Protsessi läbiviijate töökoormuse sujuvam haldamine protsessi kestel, sh ennetavalt võimaluse loomine kiirekspertiiside tellimiseks või osakondadeülese administratiivse tugiteenuse pakkumine (nt kaasamissündmuste korraldamise jaoks).
• Vajadusel ministeeriumi siseste muutuste juhtimine protsessi kestel, sh:
○ (nii sisuliste kui töötajate aja- kasutusega seotud) prioriteetide muutumine seoses muutustega MeM-i juhtkonnas;
○ protsessi eest vastutavate töötajate lahkumine MeM-ist.
• Ettevõtlussektori kaasamise puhul eraldi nii esindusorganisatsioonide kui ka (nii katustesse kuuluvate kui liitumata jätnud) üksikute ettevõtete arvamuste kaardistamine.
• Nende osapoolte individuaalne kaasamine, kes:
○ ühes ruumis ei suudaks senise kogemuse põhjal konstruktiivselt suhelda
○ kes võivad MeM-i valitud suuna osas olla eeldatavalt eriarvamusel.
• Võimalusel osapoolte kaasamine neile sobivatel aegadel, nt vältida põllumajandussektori kaasamist suveperioodil, teadlaste kaasamist eksamite ajal, kõigi kaasamist (suve) puhkuste vältel.
• Võimalusel valitsusväliste osapoolte rolli ja kaalukuse suurendamine Euroopa Liidu konsultatsioonides.
• (Eriti just valitsusväliste) osapoolte informeerituna hoidmine protsessi jooksul (eriti juhul, kui see kujuneb algselt planeeritust pikemaks).
• Lahenduste leidmine olukordades, kus:
○ osapooltel on er inevad alusväärtused ja nägemus hetkeolukorrast ning vajalikest arengusuundadest;
○ ühelgi osapoolel pole keerukale olukorrale toimivat lahendust välja pakkuda.
• Osapoolte informeerimine (vahe) tulemusest ja tänamine protsessi või selle olulisemate etappide lõpus.
• Tuumigrupi tänamine, protsessi (etapi) lõpu tähistamine.
22
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
• Kõigile oluliste osapoolte kursis hoidmine järeltegevuste osas.
• Loetletud õppetundidel tuginevalt on järgnevalt esitatud kaasamise mudeli ettepanek.
2.3 Maaeluministeeriumi kaasamismudeli ettepanek
Mudeli ettepanek põhineb ideel, et protsessi oleksid kõik asjakohased osapooled kaasatud asjakohasel viisil ja õigeaegselt. Protsessi läbi viivate ja
sellesse kaasatud osapooli võib kaasatuse viisi järgi jagada eri tasanditele, mille loogika on kujutatud alloleval joonisel.
Teema omanik: • „Mõjuisik“ (juhtkonna tasandil) • „Sisujuht“ (osakondade tasandil)
Ministeeriumi sisene tuumikgrupp • Sõltuvalt vajadusest liikmed ühest või
mitmest osakonnast
Majasisesed osapooled • Sisuosakonnad • Üldosakonnad • Juhtkonna liikmed
Majavälised avaliku sektori osapooled • Teised ministeeriumid • Teiste ministeeriumide allasutused • Riigikantselei • Vabariigi Valitsus • Riigikogu
Majavälised valitsusvälised osapooled • Teadlased (sh ülikoolide esindajatena) • Ettevõtete katusorganisatsioonid • Organiseerumata ettevõtete esindajad • Vabaühenduste katusorganisatsioonid • Organiseerumata vabaühenduste esindajad
Euroopa Liidu protsessides lisanduvad näiteks • Euroopa Komisjoni esindajad • Eest alaline esindus Euroopa Liidu juures • Teiste liikmesriikide esindajad
Meedia ja laiem avalikkus, näiteks: • Arvamusliidrid • Ajakirjanikud • Kodanikuaktivistid
Joonis 2. Osapoolte kaasatuse tasandid Maaeluministeeriumis.
23
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Protsessi läbiviimine ja osapoolte kaasa- mine jaotub järgmistesse etappidesse:
1. Ettevalmistus; 2. Osapoolte kaasamine: 3. Maaeluministeeriumi osakondade
laiem kaasamine, 4. avaliku sektori osapoolte kaasamine, 5. valitsusväliste osapoolte kaasamine; 6. Läbirääkimised majasiseste ja avaliku
sektori osapooltega ning seisukohtade kujundamine;
7. Tulemuse vormistamine ja esitamine; 8. Järeltegevused.
Siinjuures on oluline rõhutada, et ka Maaeluministeeriumi osakondade ja Maaeluministeeriumi väliste avaliku sektori osapooltega suhtluses lisaks tavapärasele koordineerimisele ja kooskõlastamisele ka kaasamise elemente, sest mõnigi kord pole kujunev seisukoht või lahendus ette teada. Seetõttu on avaliku sektori osapoolte kaasamises nii läbirääkimiste kui ühise loome elemente.
Igas etapis toimuvad tegevused ja vastutuse jaotus on täpsemalt kujutatud järgneval joonisel.
24
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Jo on
is
3.
M aa
el um
in is
te er
iu m
i üh
tl us
ta tu
d
ka as
am is
m ud
el i
et te
p an
ek
N ag u jo on is el t nä ha , on k og u pr ot se ss i lä bi va ks e le m en di ks t uu m ik gr up p, k el le e es tv ed aj at ek s on t ee m a “m
õj ui si k” j a “s is uj uh t” .
N en de ro lli de o le m as ol u on k aa sa m is pr ot se ss i k õi gi e ta pp id e õn ne st um
is e ee ld us ek s
1. E
tt ev
al m
is tu
s 2.
O sa
po ol
te k
aa sa
m in
e 3.
L äb
irä äk
im is
ed m
a- ja
si se
st e
ja a
va lik
u se
k- to
ri os
ap oo
lte ga
n in
g se
is uk
oh ta
de k
uj un
d- am
in e
4. T
ul em
us e
vo rm
is ta
m -
in e
ja e
si ta
m in
e 5.
J är
el te
ge vu
se d
2. 1
M eM
os
ak on
da de
la
ie m
ka
as am
in e
2. 2
Av al
ik u
se kt
or i
os ap
oo lte
ka
as am
in e
2. 3
Va lit
su sv
äl is
te
os ap
oo lte
ka
as am
in e
M id
a te
ha ks
e? Va
st ut
aj a
m ää
ra m
in e
ja tu
um ik
gr up
i m
oo du
st am
in e
Tu um
ik gr
up i k
oo lit
am in
e
O sa
po ol
te k
aa rd
is ta
m in
e ja
su
he te
lo om
in e
Va ra
ne e
tt ev
al m
is tu
s
(s h
va ja
du se
l ee
la na
lü üs
id , E
L ta
sa nd
i ee
llä bi
rä äk
im is
ed )
M eM
h ea
de p
ra kt
ik at
e ka
su ta
m in
e ko
ns ul
te er
im is
el ja
k aa
sa m
is el
(f ak
til eh
te de
ko
os ta
m in
e, k
üs im
us te
e tt
e sa
at m
in e
in te
rv ju
ee rit
av at
el e)
O sa
po ol
te k
aa sa
m in
e m
õt es
ta tu
d ja
p ai
nd lik
el
vi is
id el
, m is
to et
av ad
p ro
ts es
si e
du ka
t s uj
um is
t ko
rr al
du sl
ik ul
t j a
si su
lis el
t ( nt
m aj
av äl
is te
võ
tm ei
si ku
te ga
k oh
tu m
in e
en ne
k irj
al ik
e ar
va m
us te
tä ht
ae gu
, e tt
ev õt
lu ss
ek to
ri pu
hu l
ko ht
um is
ed n
ii es
in du
so rg
an is
at si
oo ni
de k
ui
ük si
ku te
e tt
ev õt
et eg
a)
Ju ba
k aa
sa tu
d os
ap oo
lte jo
ok se
v te
av ita
m in
e pr
ot se
ss i k
äi gu
st (s
h hi
lin em
is te
t)
Ü ks
-ü he
le lä
bi rä
äk im
is te
pi
da m
in e
M eM
-i
su un
ag a
er i a
rv am
us el
ol
ev at
e os
ap oo
lte ga
(l ai
a rin
gi k
oh tu
m is
te a
se m
el )
Va ja
du se
l h ie
ra rh
ia ga
ar
ve st
am in
e (s
.o
lä bi
rä äk
im is
ed s
am a
ju ht
im is
-t as
an di
in
im es
te v
ah el
)
Se lle
e ta
pi s
uj um
is ek
s ja
o ot
am at
us te
en
ne ta
m is
ek s
on ta
rv ili
k ta
ga da
, e t a
va lik
u se
kt or
i v õt
m eo
sa po
ol ed
(n
t R iig
ik an
ts el
ei ) o
n pr
ot se
ss i t
ul em
us eg
a se
ot ud
s is
ul is
te ja
ko
rr al
du sl
ik e
va lik
ut e
aj en
di te
st v
äg a
hä st
i te
ad lik
ud n
in g
ne nd
eg a
nõ us
O sa
po ol
te
in fo
rm ee
rim in
e tu
le m
us es
t j a
tä na
m in
e
Tu um
ig ru
pi
tä na
m in
e ja
tä
hi st
am in
e
O sa
po ol
te
ku rs
is h
oi dm
in e
jä re
lte ge
vu st
eg a
Ke s
va st
ut ab
? Te
em a
„m õj
ui si
k“ v
as tu
ta b
st ra
te eg
ili se
s uu
na h
oi dm
is e
ja a
va lik
u se
kt or
i o sa
po ol
te ju
ht ko
nn a
ta sa
nd i k
aa sa
m is
e ee
st .
Te em
a „s
is uj
uh t“
v as
tu ta
b ko
rr al
du sl
ik u
ja s
is ul
is e
po ol
e to
im im
is e
ni ng
a va
lik u
se kt
or i o
sa po
ol te
s pe
ts ia
lis tid
e ta
sa nd
i n in
g kõ
ig i v
al its
us vä
lis te
os
ap oo
lte k
aa sa
m is
e ee
st .
Võ im
al us
el k
aa lu
da o
sa ko
nd ad
eü le
st e
tu gi
te en
us te
p ak
ku m
is t (
sh e
el an
al üü
si d
ja a
sj ak
oh as
te in
fo ka
na lit
e jä
lg im
in e,
te hn
ili ne
tu gi
k aa
sa m
is pr
ot se
ss id
e lä
bi vi
im is
el : s
ün dm
us te
k or
ra ld
am in
e, in
te rv
ju ud
e ko
kk u
le pp
im in
e ja
p ro
to ko
lli m
in e,
k ok
ku võ
te te
k oo
st am
in e)
Võ im
al us
el lu
ua ig
a- aa
st an
e pu
hv er
v aj
ad us
el k
iir ek
sp er
tii si
de te
lli m
is ek
s pr
ot se
ss id
e ig
as e
ta pi
s
25
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Arendusprojekti raames katsetati maa- eluministeeriumis koosloome tööriistu lahenduste genereerimise töötoas. Koosloome töötuba on kõige levinum koosloome formaat, mis võimaldab erinevaid osapooli kokku tuua. Töötubade ajal teevad sidusrühmade esindajad koostööd probleemide ja eesmärkide väljaselgitamiseks, ideede ja lahenduste leidmiseks ning soovitud tulemuste saavutamiseks.
Seda tüüpi interaktiivne lähenemisviis aitab hõlbustada ka sidusrühmade vahelist koostööd ja julgustab avatud dialoogi, mis on innovatsiooni stimuleerimiseks
hädavajalik. Lisaks aitavad koosloome töötoad kiirendada otsustusprotsesse, kuna meeskonnaliikmed võivad reaalajas konsensuseni jõuda, selmet et kooskõlastada otsus erinevate osapooltega ükshaaval. Koosloome võimaldab ka sidusrühmades tekitada lahenduse suhtes omanikutunnet ja seetõttu lahenduste sujuvamat juurutamist.
Arendusprojekti koosloome töötoa metoodika valiti lähtuvalt problee- mipüstitusest . Enne töötubasid kohtus SiLabi esindaja korduvalt maaeluministeeriumi ametnikega, et täpsustada töötubade eesmärki ja sisu.
3. Maaeluministeeriumi koosloome töötoad
3.1 Koosloome töötuba: lahenduste genereerimine
Arendusprojekti lahenduste gene- reerimise töötoa puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.
Töötoas otsiti vastuseid järgnevale (disaini)küsimusele: Kuidas tõsta (alustava) toidukäitleja toiduohutuse (nõuete) alast teadlikkust?
Töötoa peamine eesmärk oli seega alternatiivsete lahenduste loomine.
Toiduohutuse teadlikkust oli vaja tõsta kolmes sihtrühmas:
1) Turule sisenejatel, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest
2) Alustaval toidukäitlejatel, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest 3) Tegutsevate toidukäitlemisettevõtte töötajate, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest
Teiseks eesmärgiks oli tuua erinevad teemaga seotud osapooled omavahel kokku ja teha seda tavapäratul viisil.
Maaeluministeeriumi ametnikel oli teatud teemade osas algne visioon olemas, kuid koosloometöötoa raames ei olnud ministeeriumil otsest vajadust valideerida konkreetseid lahendusideid, vaid pigem jõuda uute lahendusideedeni. Ametnike poolt oli ette valmistatud slaidid, mis tutvustasid osalistele probleemi tuuma ja võimalikke lahendusi.
26
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Koosloome töötoa jooksul moodustus osalistest kolm laudkonda. Iga laudkond hakkas koosloomejuhi juhendamisel vastama disainiküsimusele lähtuvalt ühest valitud sihtrühmast.
Töötoas osalesid 12 inimest:
• MeM toiduohutuse osakond: Katrin Lõhmus, Maia Radin, Anneli Tuvike, Katrin Kempi
• MeM teadus- ja arendusosakond: Helena Pärenson, Liivi Aume-Jänes
• MeM strateegia- ja finantsosakond: Aare Kasemets
• Põllumajandus- ja Toiduamet Triinu Allika
• Teadmussiirde programmi toidu- valdkonna projektijuht Kairi Ringo
• Eesti Maaülikool: Katrin Laikoja, Mati Roasto
• Eesti Maaeluvõrgustik: Ülle Jukk
3.2 Töötoa päevakava
10.15 – 10.30 Sissejuhatus ja tutvumine 10.30 – 11.00 Mida me probleemist teame? Probleemi konteksti avamine 11.00 – 11.15 Paus 11.15 – 12.15 Mis on probleemi juured? Probleemipuu 12.15 – 13.00 Küsimuste püstitamine: kuidas teha nii, et...? 13.00 – 14.00 Lõuna 14.00 – 14.15 Lahenduse loomine: ajurünnak 14.15 – 15.15 Lahenduste valik 15.15 – 15.30 Paus 15.30 – 16.00 Stsenaariumite koostamine 16.00 – 16.30 Esitlused
27
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.3 Koosloome elemendid
Koosloomeprotsessi elemendid Kuidas antud protsessi juures lahendatud
1. Probleemi defineerimine Probleemide kaardistus oli eelnevalt ministeeriumi poolt tehtud.
Si-lab aitas lahenduste genereerimise etapi eel täpsustada probleeme ja küsimusi, millele sooviti just konkreetse töötoa raames lahendused leida.
2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine
Osapoolte kaardistamise teostas Maaeluministeerium. Koosloomejuhiga koos arutati läbi, millised osapooled peavad kindlasti olema kaasatud. Töötubades osalejad värbas Maaeluministeerium.
3. Protsessi disain Koosloomejuht disainis generatiivse protsessi metoodika ja tööriistad vastavalt tellija vajadustele.
4. Koostöö võimestamine Töötoa alguses toimus ettevalmistatud ettekanne probleemi konteksti avamiseks.
Esimese ülesandena kasutati spetsiaalselt probleemide raamistamise töölehte, mis võimaldas osalistel kiiremini jõuda “ühele lehele”.
Töötoas kasutati arutelu metoodikat, mis võimaldas kõigil võrdset panustamist. Töötoa alguses tutvustas koosloome juht metoodikat.
5. Generatiivne protsess Koosloome töötuba, mille aitas metodoloogiliselt ette valmistada ja läbi viia koosloomejuht. Töötoas kasutati peamiselt erinevaid disainmõtlemise ja probleemilahendamise tööriistu1:
1. Probleemi konteksti lõuend 2. Probleemipuu 3. Kuidas teha nii, et... 4. Lahenduste loomine 5. Lahenduste valik 6. Stsenaariumi loomine ja esitlus
6. Lahenduste valik Töötoas kasutati “Lahenduste valiku” töölehte, et selekteerida ajurünnaku käigus loodud lahendusi.
Samas genereeriti töötoas ohtralt erinevaid ideid ja lõplikku lahenduste valiku protsessi või etappi see koosloomeprotsess ei sisaldanud.
7. Lahenduste valideerimine Koosloomejuht ei osalenud lahenduste valideerimise metoodika disainimisel.
8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga)
Si-lab teostas intervjuud tellija esindajatega, et selgitada välja, kuidas protsess täitis nende jaoks eesmärke ning millised olid õppetunnid seoses protsessi korraldusega.
Tellija plaanib koguda tagasisidet koosloomeprotsessile ka osalejatelt.
28
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.4 Koosloome töötoa tulemused
Koosloome töötoa tulemusena genereeriti kolmes laudkonnas erinevaid lahendusi vastates küsimusele: Kuidas tõsta (alustava) toidukäitleja toiduohutuse (nõuete) alast teadlikkust?
Töötoa tulemusena pakuti välja järgnevad lahendusvariandid:
I Grupp
• „One health” asutus • Bonus-malus süsteemide väljamõtlemine (järelevalvetasude kaudu, smile süsteem) • PTA võimekuse tõstmine - moodne toolbox, analüüsivõimekus • Nõustamissüsteem ja raha juurde - riiklik konsulentide süsteem, PTA politseiks • Kohustuslikud kutsestandardid • Koolitus - kesksel kohal • Kutseharidusasutuste, ülikoolide õppekavade ülevaatamine • Koostööformaadid • Konkurss - Parim toiduettevõte TO suhtes - riiklik tunnustamine • Sobivustestid - ka TO osas • JRV asutuse strateegia muutus - kontrollile suund • Õpetajate koolitus, õpikute retsenseerimine • Meedia, kommunikatsioon • Toiduohutuskultuur ettevõttes
II Grupp
• PTA strateegia muutus • Kohustuslik õpe • Hügieenipas - madal mõju, sarnasus autojuhi lubade teooria • Individuaalne nõustamine • Õpitud abitus - PTA ei ole konsultatsiooni firma • Meedias PTA minutid • Tekitada pisut paanikat • Äpp alustajale, äpp kust saab valdkonna juhised • Lasteaias joonistusvõistlused- paha bakter, minu kõhuhaigus - võtab lastevanemad
kaasa • Kogemustest õppimine - alustavad ja suured tegijad
29
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
III Grupp
• Interaktiivne lahendus, äpp - individuaalne nõustamine • Bonus malus • Smiley süsteem, märgised • Tarbija teadlikkuse tõstmine - jalgadega hääletamine • Nõustamisteenus • Atraktiivne raamat - how to… • PTA karistuste kasutamine - õigusaktid olemas • Heade näidete esiletoomine • Õppeprogrammid • Ettevõtete lood • Uuringud, miks tegelikult jäetakse teavitamata VTKna peab sisuliselt edasi analüüsima valikuid:
• Kohustuslik koolitus, sh hügieenipass • Nõuandeteenuse arendus (e-koolitusmooduli piloteerimine käitleja TO teadlikkuse
teemaga) Teemad, mida integreerida võimalusel TO tegevustesse:
• Bonus-malus ja smile süsteemid samuti PÕKA-s ettenähtud tegevused ning vajavad eraldi süsteemide kujundamist
• Kohustuslikud kutsestandardid • Õppekavade ülevaatamine • Õpetajate koolitused, õppematerjalid, õppeprogrammid • Konkurss parim toidukäitleja TO suhtes, heade näidete esiletoomine • Koostööplatvormid - suured, väiksed, kogenud, alustavad • Interaktiivne juhend alustavale ettevõtjale • Atraktiivne raamat alustavale ettevõtjale • Lasteaedades joonistusvõistlused • Uuringud, miks tegelikult jäetakse teavitamata, mida tegelikult vajatakse, jms
30
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist
Kuidas jäite töötoaga rahule?
Töötoa juures meeldis see, et tavapärasest vabamas õhkkonnas sai valdkonna kolleegidega arutada toidukäitleja teadlikkuse teemat ning kuulda osapoolte erinevat vaadet probleemile - toidu valdkonna teadlane ja järelevalveametnik näeb probleemi praktilisemat külge kui ehk ministeeriumi ametnik. Töötuba ühtlustas osalenute teadlikkust probleemist ning lihtsustab edasisi arutelusid. Töötoas erinevate gruppide pakutud lahendusvariandid kinnitasid, et seni mõeldud lahendusvõimalused on õiges suunas liikumine.
Töötoa sissejuhatuses sai lisaks probleemile välja pakutud ka võimalikke lahendussuundi ning seoses sellega oli osalt ootus, et töötoas toimub nende n-ö valideerimine - Eestis rakendatavuse ja mõjude arutelu.
Mida oleks võinud teha teisti?
Selleks, et töötoas oleks toimunud eelkõige väljapakutud ideede valideerimine, oleks pidanud töötoa küsimuse püstitama kitsamalt. Õppisin, et ootustele vastava töötoa kõige olulisemaks võtmeks on võimalikult täpne küsimuse püstitamine ning selle piisav “mõttes läbi mängimine”. Sellele tegelikult töötoa juhendaja eelnevalt ka viitas.
Mis saab tulemustega edasi?
Mitmeid lahendusideid saab ellu viia toiduohutuse valdkonna tegevustes, nt ABC/interaktiivseid teabematerjale teadlikkuse tõstmiseks saab integreerida teadmussiirde pikaajalisse programmi, mille kaudu tõstetakse toidukäitlejate teadlikkust. Teeme tööd selle nimel, et toiduohutuse teemad kajastuks teistes toiduga seotud valdkondades nagu toitumine, keskkonnateemad, to i d u ra i s ka m i se vä h e n d a m i n e, pakendamine, jne ning soovime jõuda toiduohutuse teemadega senisest enam haridusasutuste õppeprogrammidesse. Täiendavalt on vaja analüüsida töötoas enim sõelale jäänud lahendusviise 1) toidukäitlejatele suunatud n-ö kohustusliku koolituse kehtestamise vajadust ja võimalikkust (soomlaste eeskujul hügieenipassi kohustus/alustava toidukäitleja koolitus/ /kutsestandardite kehtestamine) ning 2) nõuande teenuse arendamise võimalused (sh nt e-koolitusmooduli piloteerimine).
31
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.6 Koosloometöötoa õppetunnid ja soovitused
• Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist. Enne koosloomeprotsessi korraldamist tuleb püstitada eesmärk ja oluline on täpselt läbi mõelda, mida koosloome protsessiga saavutada tahetakse.
• Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik aega panustada nii probleemi täpsustamisse kui eesmärgi selgitamisse.
• Protsessi viljakuse ja legitiimsuse tagamiseks on oluline tegeleda osa- poolte kaardistamise ja värbamisega.
• Siin raportis kajastatud koos- loomeprotsess keskendus üksnes lahenduste genereerimise etapile. Soovitame taoliste ühele koosloome etapile keskenduvate protsesside puhul siiski pidada silmas ka tervik- liku koosloomeprotsessi ülejäänud etappe ning protsessi disainides panna näiteks paika, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.
• See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koos- loomeprotsessis osalejatele teada juba enne koosloomeprotsessi algust.
• Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et
○ ühe töötoa raames töötas kolm erinevat laudkonda ühe temaatikaga;
○ selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;
○ metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades puudusid aru-telujuhid/moderaatorid;
○ kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloome- koolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.
32
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
4. Võrgustikupõhine koosloome: Toidu Varustus- kindluse Strateegiline Töörühm
Maaeluministeeriumi ja SiLabi vahelise koostöö tulemusena kerkis idee, et koosloomelist poliitikakujundamise protsessi tuleks katsetada „nurjatu probleemiga“, kus on algusest peale selge, et ilma olulisi osapooli kaasamata ei ole võimalik soovitud tulemuseni jõuda. Selliseks teemaks osutus toidu varustuskindluse tagamine. SiLabi ülesandeks sai disainida võrgustikupõhine koostöömudel, mis võimaldaks Maaeluministeeriumil koos strateegiliste partnerite tagada Eesti toidu varustuskindlus. Ühiselt otsustati, et kutsutakse ellu Toidu Varustuskindluse Strateegiline Töörühm, kuhu kaasatakse esmalt 8 suurimat toidutööstuse ettevõtet (potentsiaalset ETO-t) ja kolm alaliitu. Kokku pidi toimuma neli kohtumist, mille tulemusena töötatakse SiLabi poolt välja soovitud koostöömudel.
Töörühma algsed liikmed:
AS Väätsa Agro OÜ Nordic Milk AS E-Piim AS Valio Eesti AS Eesti Pagar AS Tartu Mill HK Scan AS Coop Eesti Keskühistu Toiduliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit
Töörühma algsed eesmärgid:
1. kirjeldada 2023. aasta aprilliks toidu varustuskindluse mudel; 2. osaleda ja suunata mudeli rakendamist; 3. mudeli edasi arendamine.
33
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
4.1 Toidu varustuskindlus
Eesti riik peab tagama elanikkonna toiduga varustatuse kriisis ulatuses, mis on vajalik esmavajaduse rahuldamiseks, nii tsiviil- kui sõja ajal. Kuni Ukraina sõjani oli toidu varustuskindlus riigi jaoks iseenesestmõistetav ja viimase paarikümne aasta jooksul on varud piirdunud delegeeritud varude lepingutega. Toidu varustuskindluse tagamist käsitletakse poliitika- kujundamises läbi põllumajandus- poliitika ning Eesti ettevõtjad on olnud tugevad, kaubandussuhted on toiminud ning toidu varustuskindlus on viimase pea 30 aasta jooksul toiminud.
Ukrainas toimuv sõda on aga tugevalt esile tõstnud vajaduse analüüsida ning tugevdada ka toidu varustuskindluse tagamist ning 2022. ja 2023. aastal on ellu viidud mitmeid meetmeid, et seda ka tagada. Riigikantselei on kooskõlastusringile esitanud tsiviilkriisi ning riigikaitse seaduse, mis määrab toidu varustuskindluse tagamise üheks elutähtsaks teenuseks. Dokument väljendab nii riigi kui erasektori vaates tegevusi, mida tuleb toidu varustuskindluse tagamiseks kriisis teha.
Maaeluministeeriumi plaan toidu varustuskindluse tagamisest (edaspidi: ministeeriumi plaan) võtab arvesse riiklikke ohustsenaariume, et analüüsida toidu varustuskindluse tagamist ja teha ettepanekuid. Selleks on välja toodud neli sammast: riiklik isevarustatuse tase, toimepidevad ettevõtted varustuskindluse ahelas, toimiv väliskaubandus ja toimepidevus teiste elutähtsate teenustega seotud riskide maandamisel. Nende nelja samba kombineerimine aitab tagada toidu varustuskindluse tagamise tõhusust kriisiolukordades.
Toimepüsivad ettevõtted tagavad toidu varustuskindluse ahelas. Toimepüsivus tähendab toidu tarneahela tugevust ja toimimist kriiside ajal. Siin tuleb meeles pidada, et varustuskindlus säilib ainult siis, kui kogu tarneahel on toimepüsiv. Toimepüsivuse tõstmiseks on vastu võtmisel VOS (Valmisoleku- ja kriisireguleerimise seadus), kus üheks elutähtsaks teenuseks on ka toidu varustuskindluse tagamine ning määratakse kriitilised ettevõtted.
Toimepüsivus tagatakse kriitiliste ettevõtete tegevusega tema valdkonnas. Selleks peab riik ettevõtetega looma ühiseid eesmärke, jagama riiklikke ohuhinnanguid, valdkondlike riskianalüüse, tagama info liikumise, tagama kriitilistele ettevõtetele riigi toetuse kriisideks valmistumisel ja kriiside ajal. Ettevõtted peavad hindama oma riske, rakendama meetmeid toimepüsivuse tõstmiseks, harjutama kriisideks valmistumist ning tegema tihedat koostööd riigi ja sidusettevõtetega toidu varustuskindluse tagamiseks kriiside ajal.
34
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
4.2 Võrgustikupõhine kriisijuhtimine
Kriisijuhtimise planeerimise ette- valmistumine operatiivses hädaolukorras reageerimiseks sõltub teabe jagamisest ja koostööst asjassepuutuvate sidus- rühmade vahel ning nende arusaamast kriisist (Pramanik et al., 2015, Nilsson, 2010; Penrose, 2000; van Laere, 2013). Seega eeldab 21. sajandi kriisidega toimetulek võrgustikupõhist kriisijuhtimist.
Võrgustikupõhine kriisijuhtimine on lähenemisviis, kus riik moodustab kriisidega tegelemiseks strateegilise võrgustiku erinevate osapoolte, organi- satsioonide ja ametkondade vahel. Selle eesmärk on tagada sujuv ja tõhus koostöö ning infovahetus kriisiolukordades.
Võrgustikupõhine kriisijuhtimine põhineb ideel, et kriisidega toimetulek nõuab erinevate osapoolte koordineeritud ja ühtset tegevust. Selline võrgustik hõlmab tavaliselt valitsusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riiklikult tähtsaid teenuseid, tervishoiuasutusi, sõjaväge, erasektorit, vabatahtlikke organisatsioone ja teisi asjakohaseid sidusrühmi.
Selle lähenemisviisi oluline aspekt on infovahetuse ja koostöö paran- damine erinevate osapoolte vahel. Võrgustikupõhise kriisijuhtimise raames luuakse sageli koordineerivad struktuurid, näiteks kriisikomiteed või juhtimiskeskused, mis võimaldavad erinevatel osapooltel suhelda, jagada olulist teavet, kooskõlastada tegevusi ja teha ühiseid otsuseid.
Võrgustikupõhine kriisijuhtimine võib hõlmata mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas kriisireguleerimise poliitika väljatöötamist, riskianalüüsi ja ennetustegevusi, varajast hoiatust ja teavitamist, ressursside mobiliseerimist, kriisireageerimist, evakuatsiooni, taastamist ja õppusi.
Selle lähenemisviisi eesmärk on saavutada tõhus ja koordineeritud kriisireageerimine ning vähendada kriiside mõju ühiskonnale. Võrgus.tikupõhine kriisijuhtimine aitab kaasa ressursside optimaalsele kasutamisele, teadmiste jagamisele, ühisele probleemide mõistmisele ning terviklikele ja koordineeritud tegevustele kriisiolukordades.
4.3 Koostöömudeli väljatöötamise protsess
MeMi algsed eesmärgid Toidu Varustus- kindluse Strateegiline Töörühma moodustamisel olid eelkõige:
a) Kaasata s t rateeg i l i s i osapooli Riigikantselei poolt kooskõlastusringile esitanud tsiviilkriisi ning riigikaitse seaduse koostamisse ja kaasata neid võimalikult varakult.
b) Töötada välja võrgustiku- põhine koostöömudel toidusektori kriitiliste ja seotud ettevõtetega tagamaks info ja koostöö toimi- mine kriisiks valmistumisel,
35
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
kriisi lahendamisel ning kriisist taastumisel ehk „Toidu varustus- kindluse strateegia 2023+“.
Kokku toimus perioodil jaanuar 2023 – aprill 2023 neli 3-tunnist strateegilise töörühma kohtumist:
1. 25.01 – Ootuste kaardistamine 2. 15.02 – Võimelünkade kaardistamine 3. 15.03 – Strateegia kavand 4. 19.04 – Edasine koostöö
Kohtumiste formaadiks oli ette- valmistatud koosolek, mida kavandati MeM ametnike ja Silabi koostöös. Kohtumiste eesmärk oli anda võimalikult palju sõna kaasatud osapooltele, mis enamasti ka õnnestus täna Maaeluministeeeriumi kriisijuhi Toomas Unt’i oskuslikule juhtimisele.
4.4 Protsessi tulemused
Koostööprotsessi tulemuseni koostati „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ ja selle tegevuskava. Lepiti kokku kriisikommunikatsiooni põhimõtted ning edasised koostöökohad. Vabariigi valituses kiitis strateegia tegevuskava heaks 15.06.2023. aastal ning REM on seda asunud täitma.
4.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist
Toomas Unt: „Tegemist ei olnud ühekordse töötoaga vaid struktureeritud töökohtumiste sarjaga, millele oli konkreetne eesmärk ja etapid. Algne eesmärk sai saavutatud. Mudeli edasi arendamisest on hetkel vara rääkida, sest peale strateegia koostamist ei ole eraldi kõigi osapooltega koostöö peale panustanud. Selleks pole olnud piisavalt ressurssi. 2024 on keskendutud koostöö arendamisele jaekaubandusega ning kriisipoodide loomisele, mis on üks strateegia tegevuskava ülesannetest. SiLab tugi aitas kindlamalt ja mõtestatumalt läheneda igale etapile. Tasub kaasata grupitöö ja -protsesside juhtimise kogemusega partnereid.“
4.6 Võrgutikupõhise koosloomeprotsessi kokkuvõte
Võ rg u p õ h i n e ko o s l o o m e o n koostööprotsess, kus erinevad osalised võrgustikus töötavad ühise eesmärgi nimel. Protsess on keeruline ja pikaajaline, nõudes võrgustikus erinevate osapooltega mitmeid järjestikuseid ja tihti samaaegseid suhtlusvorme (nii üks- ühele kohtumisi, läbirääkimisi kui ühiseid koosolekuid). Võrgupõhises koosloomes võivad erinevad osalised etendada kahte erinevat rolli: mõned osalised on algatajad (nt avalik sektor), kes esitavad esialgse sisu, teised aga on valideerijad ja täiendajad (nt erasektor), kes pakuvad parandusi ja loovad sisust järgmised versioonid. Koosloome on oma olemuselt iteratiivne. Koosloome lõpptulemus on
36
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
sisu lõplik versioon (antud juhul „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“), mis luuakse osalejate koostööahela kaudu. Koosloome võrgustike edukus põhineb avatusel, usaldusel ja osapoolte vahelisel suhtlusel. Usalduse ja suhete arendamiseks tuleb eraldi aega võtta, kuid see investeering tasub ennast ära.
Võrgupõhises koosloomeprotsessis usalduse ja suhete loomiseks sidus- rühmadega on mitmeid strateegiaid. Esiteks on oluline tuvastada ühised eesmärgid ja suhelda võrgustiku osapooltega avatult. See hõlmab nende perspektiivide, väärtuste ja ootuste mõistmist ning nende joondamist projekti eesmärkidega. Avatud suhtlemine sisaldab projekti kulgemise, väljakutsete ja edusammude suhtes läbipaistvaks ja ausaks jäämist.
Teiseks tuleb tähtsustada võrgustiku osapooltega pikaajaliste suhete loomise olulisust. See hõlmab aja ja ressursside investeerimist suhete arendamisse ja hoidmisesse, osapoolte panuse tunnustamist ning võimaluste pakkumist ühisteks õppimisteks. Samuti hõlmab see võimalike väljakutsete või konfliktide lahendamist, mis tagab, et sidusrühmad tunnevad end projekti elutsükli jooksul väärtustatuna, austatuna ja hinnatuna.
37
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
5. Soovitused koosloome protsessi korraldamiseks
1. Mõtestage lahti kohalik kontekst
‒ Koosloome protsessi kavandades arvestage kohaliku konteksti eripäradega - sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised ja institutsionaalsed faktorid, mis mõjutavad otsustus- protsessi ja osalemist.
‒ Arvestage osapoolte varasemate kogemuste, suhete ja võimu-posit- sioonidega. Need tegurid võivad erineda sõltuvalt teema ulatusest (kohalik vs riiklik).
‒ Valige sobivad kaasamismeetodid vastavalt kontekstile. Koosloome pole alati parim lahendus, mõnikord piisab info jagamisest või konsulteerimisest.
Näited:
‒ Maaeluministeerium võttis arvesse, et EL tasandi protsessid on standardiseeritud ja jätavad vähe aega põhjalikeks kaasamisprotses- sideks. Seetõttu kohandati kaasamis- meetodeid vastavalt kontekstile, kasutades EL konsultatsioonides peamiselt info jagamist ja tagasiside küsimist ehk konsulteerimist.
‒ Siseriiklike protsesside puhul oli ministeeriumil rohkem paindlikkust ja aega, mistõttu kasutati seal ka koosloome töötube, nt lahenduste genereerimise töötuba.
Järgnevalt on toodud soovitused, kuidas edukalt kavandada ja läbi viia koosloome protsessi. Need soovitused põhinevad nii SiLai poolt läbiviidud koosloome projektide kogemustel kui ka rahvusvahelistel headel praktikatel kaasamise ja osaluse korraldamisel. Koosloome on rohkem kui tavapärane kaasamine - see on sisuline koostöö eri osapoolte vahel uute ideede loomisel ja elluviimisel. Samas ei sobi koosloome kõikide probleemide lahendamiseks, vaid on vajalik eelkõige siis, kui probleemid on komplekssed ning ühe organisatsiooni või sektori võimekus on nende lahendamiseks piiratud.
Koosloome protsessi kavandamisel tasub arvestada järgmiste soovitustega:
38
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
2. Kaasake osapooled võimalikult vara
‒ Kaardistage, kes peaksid osalema - keda otsus mõjutab, kes saavad seda mõjutada. Jälgige, et esindatud oleksid erinevad sihtrühmad, sh vähem võimukad.
‒ Defineerige koosloome eesmärgid koos osapooltega. Selgitage välja osapoolte ootused ja soovitud tulemused.
‒ Hoidke dialoogi kogu protsessi vältel, küsige osalejatelt tagasisidet protsessi kohta. See aitab kujundada ühiseid eesmärke, usaldust ja pühendumust.
Näited:
‒ Toidu varustuskindluse tagamise protsessis kaasati esmalt 8 suurimat toidutööstuse ettevõtet, et tagada peamiste osapoolte esindatus.
‒ Töörühmas lepiti kohe alguses ühiselt kokku protsessi eesmärgid ja tegevuskava, arvestades osapoolte ootusi.
‒ Kogu protsessi vältel toimusid regulaarsed kohtumised osapooltega, et hoida neid kursis, küsida tagasisidet ja kooskõlastada otsuseid.
3. Lõimige kohalikud teadmised ekspertteadmistega
‒ Kohalikud kogemused ja teadmised on sama olulised kui ekspertteadmised, need täiendavad üksteist. Nende kombineerimine tagab terviklikuma arusaama ja paremad lahendused.
‒ Erinevaid teadmiste tüüpe lõimides saab ületada hierarhiaid ja jõustada osapooli probleemidega tegelemisel.
Näited:
‒ Toidukäitleja toiduohutuse teadlik- kuse tõstmise töötoas osalesid koos ministeeriumi ametnikud, teadlased, järelevalve esindajad jt, et tuua kokku erinev ekspertiis.
‒ Töötoa alguses said kõik oma vaatenurka tutvustada, et jõuda ühisele arusaamale probleemist. See võimaldas lõimida praktilisi kogemusi ja teaduslikku tausta.
39
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
5. Planeerige sobiv ajakava
‒ Mõelge, kas sobib lühike ja fokus- seeritud protsess või pikem, mitmeetapiline, suhete loomisele suunatud protsess.
‒ Arvestage osapoolte vajaduste, ootuste ja võimekusega ajaressurssi panustada.
Näited:
‒ Toidu varustuskindluse töörühm lepiti kokku pikaajaline protsess (4 kohtumist 4 kuu jooksul), kuna eesmärk oli tegeleda mh usalduse ja suhete loomisega osapoolte vahel.
‒ Lahenduste genereerimise töötuba oli ühekordne lühike protsess konk- reetsele eesmärgile fokuseerimiseks.
4. Hallake võimusuhteid
‒ Osapoolte vahel võivad olla hierarhiad ja ebavõrdsed võimusuhted. Koos- loomet peaks juhtima oskuslik vahendaja, kes loob usaldust ja julgustab kõiki panustama.
‒ Andke igale osalejale võimalus oma „lugu“ jagada, kuulake aktiivselt ja empaatiaga. See aitab usaldust luua, teadmisi vahetada ja vähendab ülalt- alla lähenemist.
‒ Erinevad huvid on paratamatud - nendega tuleb arvestada juba koosloome planeerimisel.
Näited:
‒ Toidu varustuskindluse töörühma kohtumisi juhtis kogenud kriisijuht, kes andis sõna kõigile osapooltele ja lõi usaldusliku õhkkonna.
‒ Kohtumistel pandi rõhku võrdsele dialoogile ja üksteise ärakuulamisele, mitte ministeeriumi ühepoolsele otsustamisele.
‒ Juba protsessi algul kaardistati osapoolte huvid ja võimalikud erimeelsused, et nendega arvestada.
40
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
6. Valige paindlikult sobivad meetodid
‒ Kohandage meetodid konteksti, eesmärgi ja osalejate järgi. Üks meetod ei sobi kõigile.
‒ Kaaluge eri meetodite ligipääsetavust, kaasavust, eetilisust, usaldusväärsust, privaatsust. Vajadusel kombineerige digitaalseid ja füüsilisi formaate.
Näited:
‒ Lahenduste töötoas kasutati just selleks eesmärgiks sobivaid loovaid meetodeid nagu ajurünnak, ideekaardid jms.
‒ Toidu varustuskindluse protsessis kombineeriti nii füüsilisi kohtumisi kui kirjalikku infovahetust.
7. Hoidke ootused realistlikud
‒ Olge ausad selles, mida koosloomega on võimalik saavutada, millised on piirangud (aeg, raha, võimekus). Petlikud lubadused tekitavad umbusku.
‒ Selgitage, millised teemad on arutelus, mida saab mõjutada, mis on juba otsustatud.
Näited:
‒ Lahenduste töötoa alguses selgitati, et eesmärk on genereerida ideid, aga mitte kõik ei pruugi olla teostatavad piiratud aja ja raha tõttu.
‒ Toidu varustuskindluse protsessis said osapooled kaasa rääkida tegevuskava koostamisel, kuid selgitati, et lõplik otsus jääb valitsuse tasandile.
8. Juurutage koosloomelist organisatsioonikultuuri
‒ Koosloome õnnestumiseks peab see saama organisatsioonikultuuri osaks ja toetuma parimale praktikale.
‒ Koosloome kultuur peaks rõhutama avatust, usaldust ja jagatud õppimist.
‒ Hindamine peaks olema osa kogu protsessist - kas ja kuidas koosloome viis soovitud muutusteni. Olge hindamise osas läbipaistev ja realistlik.
Näited:
‒ Mitmed Maaeluministeeriumi amet- nikud läbisid koosloome koolituse, et mõista selle olemust ja kasutamist.
‒ Projekti lõpus analüüsiti ühiselt õppetunde ning jagati kogemusi edaspidiseks.
41
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Ansell, C., Torfing J. (2021). Public Gov- ernance as Co-creation. A Strategy for Re- vitalizing the Public Sector and Rejuven- ating Democracy. Cambridge: Cambridge University Press.
Bryson, J., Quick, K.S., Schively Slotter- back, C., Crosby, B. C. 2013. Designing Public Participation Processes. Public Ad- ministration Review 73(1): 23-34.
Hinsberg, H., Kübar, U. Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, 2009.
Lepa, R., Illing, E., Kasemets, A., Lepp, Ü., Kallaste, E. Kaasamine otsustetegemise protsessi. Poliitikauuringute keskus Praxis, 2004.
Matti C., Rissola G., Martinez P., Bon- toux L., Joval J., Spalazzi, A. and Fernan- dez, D., (2022). Co-creation for policy: Participatory methodologies to struc- ture multistakeholder policymaking pro- cesses, Matti, C. and Rissola,G. (editors), EUR 31056 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-52215-7, doi:10.2760/211431, JRC 128771
Nabatchi, T. 2012. Putting the “Public” Back in Public Values Research: Design- ing Participation to Identify and Respond to Values. Public Administration Review 72(5), 699-708.
Viited
Nabatchi, T. and L. B. Amsler 2014. Direct Public Engagement in Local Government. The American Review of Public Adminis- tration. 44(4): 63S-88S.
OECD (2001). Citizens as partners. Consultation and Public Participation in Policy Making, OECD Handbook on Information.
OECD (2022) Guidelines for Citizen Participation Processes, Recommendation of the Council on Open Government" OECD/LEGAL/0438: 14/12/2017
Pedanik, R. (2022). Mis siis ikkagi on koosloome? https://koosloome.ee/mis- siisikkagi-on-koosloome/
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (avaldamata). Koosloome juhendmaterjal. Avaldamata töödokument.
42
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
d Li
sa 1.
K aa
sa m
is pr
ot se
ss id
e nä
ite d
Li sa
1. 1.
A va
lik k
on su
lta ts
io on
„ To
id u
m är
gi st
am in
e –
ta rb
ija te
le a
nt av
at te
av et
k äs
itl ev
at e
ee sk
ir ja
de lä
bi va
at am
in e“
Av al
ik ko
ns ul
ta ts
io on
„T oi
du m
är gi
st am
in e
– ta
rb ija
te le
a nt
av at
te av
et kä
sit le
va te
ee sk
irj ad
e lä
bi va
at am
in e“
13 .1
2. 20
21 20
21
sü gi
s 7.
03 .
20 22
• Ko
ns ul
ta t-
sio on
ile
va st
am ise
tä
ht ae
g
• 20
20 : S
tra te
eg ia
„T al
us t t
al dr
iku le
“ v iit
ab
ko lm
el e
ta rb
ija te
te av
ita m
ist p
uu du
ta va
le
te em
al e
(to itu
m isa
la ne
te av
e, p
är ito
lu , s
äi liv
us )
• Oo
da ta
o ln
ee ln
õu d
20 22
. a as
ta IV
k va
rta lis
Ko ns
ul ta
ts io
on iks
va
lm ist
um in
e
20 22
ja
an ua
ri I p
oo l
20 22
ve
eb ru
ar
• Va
lm ib
a rt
ik ke
l m in
ist ril
e
Se le
tu sk
irj a
ko os
ta m
in e
ja
se isu
ko ht
ad e
ko os
kõ la
st am
in e
• EK
a lg
at ab
a va
lik u
ko ns
ul ta
ts io
on i
va st
am ise
tä ht
aj ag
a 21
.0 7.
20 22
• To
id uo
hu tu
se
os ak
on d
le ia
b te
at e
„H av
e Yo
ur S
ay “
po rta
al ist
• 3.
01 .2
2 os
ak on
na
av ak
oo so
le k
(s h
ro lli
de ja
ot us
, te
ge vu
st e
ni m
ist u,
ka
as at
av at
e ni
m ist
u) •
4. 01
, 5 .0
1, 6
.0 1
jn e
os ak
on na
ko
os ol
ek ud
: fa
kt ile
ht ed
e,
võ tm
ek üs
im us
te ja
es
itl us
te ko
os ta
m in
e •
Ja an
ua ri
ke sk
el
Ri ig
ika nt
se le
i re
so lu
ts io
on
m in
ist ee
riu m
id el
e
• Os
ak on
na 2
02 2.
aa
st a
st ra
te eg
ia -
ka ar
di le
p ro
ts es
si ee
sm är
k (v
ää rt
us -
põ hi
m õt
te na
) j a
m ee
sk on
d
Os ak
on na
tö öt
aj at
el o
n aa
st al
õp u
pl aa
ni d
te ht
ud n
ii t öö
ku i p
uh ku
st e
os as
20 22
ja
an ua
ri II
po ol
• Ko
os S
oM i e
sin da
ja ga
kü
sim us
tik u
tä itm
in e
• 21
ko ht
um ist
(n ii 1
:1 k
ui
fo ok
us gr
up i in
te rv
ju ud
), sh
fü
üs ili
se lt
• Ko
ht um
ise a
lg us
es
võ tm
ek üs
im us
te te
em ad
e va
lik , s
ei su
ko ht
ad e
pr ot
ok ol
lim in
e võ
tm ek
üs im
us te
a lla
, va
ja du
se l f
ak til
eh te
de a
ru te
lu •
Al gu
se s e
i s aa
da kü
sim us
i et
te , p
oo le
p ro
ts es
si pe
al t a
ga
kü ll
• En
am us
ka as
at av
ai d
pa nu
st as
h ea
m ee
le ga
, s am
as
ol i o
sa po
ol i,
ke s v
aj as
id
pi ke
m at
ve en
m ist
Se le
tu sk
irj a
jo ok
se v
ko os
ta m
in e
Se le
tu sk
irj a
ko os
ta m
in e
(m us
ta nd
2 7.
01 )
• 3.
02 a
se ka
nt sle
ril e
tu tv
us ta
m in
e •
4. 02
m in
ist ril
e tu
tv us
ta m
in e
• Se
ej är
el m
aj as
ise ne
ri ng
, pe
al e
m id
a 14
.0 2
sa ad
ab
eu ro
ko or
di na
ts io
on
te ist
el e
m in
ist ee
riu m
id el
e ja
R iig
ika nt
se le
ile ,
tä ht
aj ag
a 21
.0 2
5. 02
.2 2
jä äb
m ee
sk on
d ko
ro on
as se
23 .0
2 al
ga ta
b Ri
ig ika
nt se
le i
ar ut
el u
va lit
su se
ja R
iig iko
gu
ar va
m us
e kü
sim ise
st
• 1.
03 v
iim as
ed
di sk
us sio
on id
Ri
ig ika
nt se
le ig
a sis
u os
as •
2. 03
k ai
ts m
in e
KO Ki
s
Os ap
oo lte
le jä
re lko
m m
un ika
ts io
on i e
i j õu
a te
ha , s
es t
uu ed
a sja
d tu
le va
d pe
al e
(s h
uu s E
L k on
su lta
ts io
on )
Ül la
tu se
na o
n üh
ek s
ne lja
st võ
tm et
ee m
as t
al ko
ho lit
oo de
te ga
se
ot ud
te av
e
Hi lis
em as
t M KM
i v as
tu se
st re
so lu
ts io
on ile
se lg
ub , e
t n ei
l o n
tu ge
v s ei
su ko
ht ja
se e
on ka
as am
ise tu
le m
us el
e va
st up
id in
e
43
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 2.
A va
lik k
on su
lta ts
io on
„ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i õ
ig us
ra am
is tik
“
Av al
ik ko
ns ul
ta ts
io on
„K es
tli ku
to id
us üs
te em
i õ ig
us ra
am ist
ik “
28 .0
4. 20
22 20
21
al gu
s
20 22
de
ts
lõ pp
• EK
a lg
at ab
a va
lik u
ko ns
ul ta
ts io
on i
va st
am ise
tä ht
aj ag
a 21
.0 7.
20 22
• To
id uo
hu tu
se
os ak
on d
le ia
b te
at e
29 .0
4 „H
av e
Yo ur
Sa y“
po
rta al
ist
• Ko
ns ul
ta t-
sio on
ile
va st
am ise
tä
ht ae
g
• 20
20 : S
tra te
eg ia
„T al
us t t
al dr
iku le
“ v iit
ab te
ge vu
sk av
as ke
st lik
u to
id us
üs te
em i õ
ig us
ra am
ist iku
le •
Vi id
e se
isn eb
ü he
s t äp
su st
am at
a jä
et ud
la us
es . S
ee tõ
ttu Ee
st i
st ra
te eg
ia le
a nt
ud ra
am se
isu ko
ht ad
es õ
ig us
ra am
ist ik
ku e
i k äs
itl e
• EK
m oo
du st
ab
õi gu
sr aa
m ist
iku
tö ör
üh m
a •
M eM
ist 3
li ig
et ,
os ak
on da
de st
m
aa ka
su tu
sp ol
iit ika
(k
es kk
on d)
, põ
llu m
aj an
du sp
ol iit
ika
(m aj
an du
s) ,
to id
uo hu
tu s (
so ts
ia al
) •
Ko ns
ul ta
ts io
on i a
eg
eb as
el ge
, v ar
as em
as t
ko ge
m us
es t l
äh tu
va lt
pr og
no s a
as ta
e nn
e st
ra te
eg ia
te ge
vu sk
av a
tä ht
ae ga
e hk
sü gi
se l
20 22
• Sü
gi se
l 2 02
1 EK
tö ör
üh m
a I k
oh tu
m in
e, m
is an
na b
te m
aa til
ise ra
am i
• Ja
an ua
ris 2
02 2
ju ht
ko nn
a br
iif im
in e
(m h
ee sm
är gi
ga
sa ad
a pa
ika tö
ök or
ra ld
us ,
se st
P ÕK
A- s k
es tli
kk us
e i
ka ja
st u)
• Ka
nt sle
r a lg
at ab
ro
he ül
em in
ek u
te ek
aa rd
i ko
os ta
m ise
P ÕK
A tä
ie nd
am ise
a se
m el
, õi
gu sr
aa m
ist iku
m aj
as ise
ne
tö ör
üh m
jä äb
lo om
at a
• Ve
eb ru
ar is
20 22
le ia
b ük
s ko
lle eg
id es
t j uh
us lik
ul t
te m
aa til
ise JR
C ra
po rt
i •
Ve eb
ru ar
is 20
22
te m
aa til
ise sl
ai di
es itl
us e
lo om
in e,
m is
ei lä
he
ko ro
on a
tõ ttu
kä iku
) •
Ke va
de l 2
02 2
EK tö
ör üh
m a
vi rt
ua al
ne lü
hi ko
ht um
in e,
ko
ns ul
ta ts
io on
i e i k
äs itl
et a
Ko ns
ul ta
ts io
on iks
va
lm ist
um in
e
• 5.
05 .2
02 2
os ak
on na
av
ak oo
so le
k (e
tte ka
nd e
ko os
ta m
in e,
ka as
av at
e ni
m ek
iri
m aj
as t j
a m
uj al
t) •
9. 05
R iig
ika nt
se le
ilt su
un ise
d te
ist el
e m
in ist
ee riu
m id
el e
• 12
.0 5
M eM
si se
ne
ko ht
um in
e, ta
ga sis
id e
sa am
in e
ka as
am ise
v õt
m ek
üs im
us te
le ,
as ek
an ts
le ril
t s uu
ni se
d te
ist el
e os
ak on
da de
le , m
aj aü
le se
li st
i ja
e ur
ko or
di na
ts io
on i k
au st
a lo
om in
e •
M ai
jo ok
su l k
aa rd
ist ab
E KO
Ee
st i k
es tli
kk us
e la
ie m
ad
se isu
ko ha
d ja
st ra
te eg
ia -
os ak
on d
ki rju
ta b
ju un
iks
m õj
ud e
hi nd
am ise
• 25
.0 5
m aj
as ise
se lt
kü sim
us tik
u tä
itm in
e •
Pr ot
se ss
ig a
se ot
ud tö
öt aj
ad
lü kk
av ad
o m
a pu
hk us
ed e
da si
20 22
m
ai 9.
05 -
2. 06
.2 02
2
• 14
v irt
ua al
se t
fo ok
us gr
up pi
de
st ru
kt ur
ee rit
ud
in te
rv ju
ud 3
3 or
ga ni
sa ts
io on
ig a
(k ut
se 7
5- le
ek
sp er
di le
/ or
ga ni
sa ts
io on
ile ),
ki rja
lik ul
t e sit
at i 3
ar
va m
us t
• In
te rv
ju ud
ju ht
is va
st av
a sis
uo sa
ko nn
a in
im en
e, p
ro to
ko lli
s to
id uo
hu tu
se
os ak
on na
e sin
da ja
• En
am us
o sa
po ol
i pa
nu st
ab
m ot
ive er
itu lt,
m õn
ed
ük sik
ud va
ld ko
nn ad
sii
sk i m
itt e
võ i
m õt
le va
d ka
as a
vä ga
ki
ts al
t. Os
ad el
te
ad la
st el
p ol
e ae
ga
os al
ed a
• Kõ
ig ile
ka as
am ise
s os
al en
ud o
sa po
ol te
le
sa ad
et ak
se lõ
pl ik
se
le tu
sk iri
Se le
tu sk
irj a
ko os
ta m
in e
ja
se isu
ko ht
ad e
ko os
kõ la
st am
in e
• Se
le tu
sk irj
a jo
ok se
v ki
rju ta
m in
e •
6. 06
.2 2
m in
ist ee
riu m
id e
sis en
di tä
ht ae
g, sh
se
lg uv
ad M
KM ü
lis uu
r hu
vi , K
eM ja
S oM
e ri
se isu
ko ha
d ni
ng e
t Ra
M p
ol e
va lm
is pa
nu st
am a
• 16
.0 6
tu tv
us ta
m in
e m
in ist
ril e,
to o
on
ül dj
oo nt
es ra
hu l
• 22
.0 6
sa at
m in
e m
in ist
ee riu
m id
el e
ja
Ri ig
ika nt
se le
ile •
ju ul
i a lg
us es
põ
rg at
am in
e Ri
ig ika
ts el
ei ga
• 6.
07 K
OK i k
oo so
le k,
ki
nn ita
m in
e
Et te
va lm
ist us
jä äb
pe
al isk
au ds
ek s
M aj
as ise
ne ro
lli ja
ot us
, tö
ök or
ra ld
us ja
kõ ne
isi ku
d jä
äv ad
ko kk
u le
pp im
at a
Te ad
la st
e ka
as am
in e
to im
ub ü
lik oo
lid e
ek sa
m ise
ss io
on i a
ja l
Te ist
e m
in ist
ee riu
m id
e ja
n en
de
al la
su tu
st e
as ja
ko ha
se d
ko nt
ak tis
iku d
on jä
än ud
te
rv ik
lik ul
t k aa
rd ist
am at
a (n
t M
KM h
uv i p
ol e
va re
m te
ad a)
Te ad
m at
us , k
as
va lit
su st
o n
va ja
ka
as at
a
Ko he
se lg
e, e
t Ri
ig iko
gu ka
as at
a ei
jõ ua
44
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 3.
E ur
oo pa
Li id
u ja
E es
ti ta
im ek
ai ts
ev ah
en di
te u
us re
gu la
ts io
on
Eu ro
op a
Lii du
ja E
es ti
ta im
ek ai
ts ev
ah en
di te
u us
re gu
la ts
io on
20 22
ke
va d
20 .0
5. 20
20 5.
10 .
20 22
• 20
19 : E
ur oo
pa P
ar la
m en
di va
lim ise
d •
20 19
-2 02
0: E
ur oo
pa ro
he lis
e ko
kk ul
ep e
tu tv
us ta
m in
e ja
va st
u võ
tm in
e •
Jo ok
se v
se lg
itu st
öö B
rü ss
el is:
ko os
tö ö
m in
ist ee
riu m
i j a
Ee st
i a la
lis es
e sin
du se
s tö
öt av
at e
põ llu
m aj
an du
se kü
sim us
te ga
te
ge le
va te
e sin
da ja
te va
he l
• „T
al us
t t al
dr iku
le “
st ra
te eg
ia ja
Eu
ro op
a el
ur ik
ku se
st
ra te
eg ia
av
al iku
st am
in e
23 .0
6. 20
22
• Nä
da l p
ea le
KO Ki
va lit
su se
he
ak sk
iit •
Ok to
ob ri
lõ pu
s R iig
iko gu
ar
ut el
u (m
aa el
uk om
isj on
, E L
as ja
de ko
m isj
on )
• EK
a va
ld ab
ta
im e-
ka its
ev ah
en di
te
re gu
la ts
io on
i ee
ln õu
Ta im
ek ai
ts ev
ah en
di te
ka
su tu
se vä
he nd
am ise
in
di ka
at or
5 0%
o li
ül la
tu s,
se st
e el
m ise
l K om
isj on
il po
ln ud
se lli
se id
n um
br ili
si ee
sm är
ke
20 22
ju ul
i
• Ri
ig ika
nt se
le i
re so
lu ts
io on
a sja
om as
te le
m
in ist
ee riu
m id
el e
• Ta
im ek
ai ts
e nõ
uk og
u ka
as am
in e
(s h
M aa
ül iko
ol i
hi nn
an gu
tu tv
us tu
s) •
19 .0
7 os
ap oo
lte
ka as
am ise
ko ht
um in
e:
ee ln
õu ja
te ad
la st
e an
al üü
si tu
tv us
tu s,
ar ut
el u.
Ar
ut el
u jä
i p ea
lis ka
ud se
ks •
3 nä
da la
t o sa
po ol
te le
ta
ga sis
id e
an dm
ise ks
ku ni
9.
08 . T
ag as
isi de
p õh
ja lik
, sh
ka tu
st e
üh isk
irj ad
, lo
od us
ka its
ja d,
T Ü,
K eM
, al
la su
tu se
d. M
itm ed
se
isu ko
ha d
va st
an dl
iku d,
nt
m es
in iku
d ja
lo
od us
ka its
ja d
vs to
ot ja
d.
Ke M
ta ga
sis id
e ül
di ne
.
Ki rja
lin e
ar va
m us
te a
nd m
in e
jä i
põ llu
m aj
an du
se se
kt or
i k õi
ge k
iir em
al e
tö öa
ja le
• Ed
uk as
ka
its m
in e
KO Ki
s, ku
na m
in ist
ee -
riu m
id eg
a ko
kk ul
ep pe
d ol
em as
Se isu
ko ht
ad e
ko os
ta m
in e
ja
lä bi
rä äk
im ise
d m
in ist
ee riu
m id
eg a
Pr ot
se ss
v en
ib
pl aa
ni tu
st p
ike m
ak s
• Tä
ht ae
ga sid
lü ka
ta ks
e ed
as i n
ii M
eM (k
ee ru
ka s
ee ln
õu , s
uv ep
uh ku
se d)
, Ri
ig ika
nt se
le i (
va lit
su se
aj
ak av
a) , K
eM (v
aj as
id
lis aa
eg a)
so ov
il •
Ke M
ig a
lä bi
rä äk
im ise
d es
m al
t s pe
ts ia
lis tid
e ja
si is
as ek
an ts
le rit
e ta
se m
el .
Tä ht
aj ad
n ih
ku va
d ve
el gi
• Si
is jõ
ut ak
se K
eM ig
a va
st as
tik us
el t r
ah ul
da va
ko
m pr
om iss
in i
• Pa
ra lle
el se
t j uu
lis ja
ok
to ob
ris E
ur oo
pa ta
sa nd
i ko
ht um
ise d
Ka as
at ud
va lit
su sv
äl ise
d os
ap oo
le d
kü siv
ad
in fo
t a re
ng ut
e ko
ht a,
m õn
ed n
ei st
ho
ol im
at a
M eM
sa ad
et ud
3 -st
in fo
ki rja
st Ee
st i e
i s aa
e sit
ad a
ki nd
la id
se isu
ko ht
i Ko
m isj
on ile
e ga
te ha
sa
m am
ee lse
te
rii ki
de ga
lõ pl
ik ke
ko
kk ul
ep pe
id
• Ta
im ek
ai ts
ev ah
en di
te
re gu
la ts
io on
i e el
nõ u
le ki
b •
Ee st
i k oo
sk õl
as ta
b se
isu ko
ht i s
am am
ee lse
te
rii ki
de ga
B rü
ss el
i j t e
sin du
st e
ka ud
u. M
eM ko
os kõ
la st
ab
se isu
ko ht
i v ee
bi ko
ht um
ist e
ka ud
u. K
ok ku
va lm
iva d
3 üh
isp öö
rd um
ist M
in ist
rit e
Nõ uk
og ul
e, n
ei st
e sim
en e
en ne
2 3.
06 .
• M
eM ko
os ta
b 2-
pa ge
ri pe
am in
ist ri
ja li
ik m
es rii
gi
vo lin
iku ja
ok s
kõ rg
et as
em el
ist ek
s ko
ht um
ist ek
s •
M eM
te lli
b M
aa ül
iko ol
i te
ad la
st el
t h in
na ng
u, m
id a
vä he
nd am
in e
Ee st
i j ao
ks
tä he
nd ak
s. Te
lli m
us m
är ts
is,
an al
üü si
va st
u võ
tm in
e 18
.0 5.
Jo ok
se v
se lg
itu st
öö B
rü ss
el is
ja
rii gi
na ko
ns ul
ta ts
io on
id es
o sa
le m
in e
• In
ce pt
io n
ro ad
m ap
• Kü
sim us
tik u
ko ns
ul ta
ts io
on
(2 02
1 ke
va d)
• Su
un at
ud
kü sim
us tik
(ta
rg et
ed
co ns
ul ta
tio n)
• Pe
st its
iid id
e sä
äs tv
a ka
su ta
m ise
di
re kt
iiv i
ek sp
er tg
ru pi
re
gu la
ar se
d ko
ht um
ise d
• Es
m as
ed
po sit
sio on
id e
ku ju
nd am
ise
tu le
m us
ed Ee
st ile
po
sit iiv
se d
Ko ro
on a
tõ ttu
vi
rt ua
al se
d ko
ht um
ise d,
ke
er ul
ise m
o m
a se
isu ko
ht i
ed en
da da
45
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 4.
E es
ti to
id u
tu tv
us ta
m is
e ja
m üü
gi ed
en du
se v
is io
on id
ok um
en di
„ Ee
st i t
oi t 2
02 2-
20 25
“ ko
os ta
m in
e Ee
st i t
oi du
tu tv
us ta
m ise
ja m
üü gi
ed en
du se
v isi
oo ni
do ku
m en
di „E
es ti
to it
20 22
-2 02
5“ ko
os ta
m in
e
Do ku
m en
tid e
„E es
ti to
it 20
15 -2
02 0“
ja
„E es
ti to
id us
ek to
ri ek
sp or
di e
de nd
am ise
te
ge vu
sk av
a 20
19 -2
02 2“
r ak
en da
m in
e
20 19
sü
gi s
• Vi
sio on
id ok
um en
di
„E es
ti to
it 20
21 -2
02 5“
ko
os ta
m in
e lis
at ak
se
põ llu
m aj
an du
sp ol
iit ika
os
ak on
na tö
öp la
an i
• Do
ku m
en di
ko os
ta m
ise
ee st
v as
tu ta
b 3-
lii km
el in
e tu
um ik
(s .o
b ür
oo
tö öt
aj ad
), ke
s o n
ko or
di ne
er in
ud e
el m
ise
pe rio
od i d
ok um
en di
el
lu vi
im ist
(s h
bü ro
o ju
ha ta
ja , r
iig isi
se st
e te
ge vu
st e
ko or
di na
at or
, ra
hv us
va he
lis te
te ge
vu st
e ko
or di
na at
or )
20 20
ju
un i
20 20
sü
gi s
20 21
au
gu st
14 .1
2. 20
21
20 21
de
ts
lõ pp
• M
in ist
er
al lk
irj as
ta b
do ku
m en
di
Do ku
m en
di
tä ie
nd am
in e
• Do
ku m
en di
tu
tv us
ta m
in e
va ra
se m
al t
ka as
at ud
os
ap oo
lte le
(M eM
, al
la su
tu se
d,
m in
ist ee
riu m
id ,
es in
du s-
or ga
ni sa
ts io
on id
)
• M
in ist
ee riu
m i ja
ha
ld us
al ad
e e ks
pe rt
id e
tö ög
ru pi
ko ht
um in
e •
Es in
da ja
d M
eM
as ja
ko ha
st es
t o sa
ko nd
ad es
t Ve
te rin
aa r-
ja To
id ua
m et
ist
• Fo
rm aa
di ks
su ur
e sa
al i
ko ht
um in
e, ku
s i ni
m es
ed
tö öt
av ad
vä iks
em at
es
gr up
pi de
s, ig
as g
ru pi
s k a
tu um
i li ig
e •
Tu le
m in
a ka
ar di
st at
ak se
pr
ob le
em ko
ha d,
vi sio
on ,
ee sm
är gi
d, sa
m ut
i t eg
ev us
i •
Tu um
ik o
n sa
ad ud
si se
nd i
sis uk
us eg
a ra
hu l
Vä lja
tö öt
am ise
p la
an i
ko os
ta m
in e
Id ee
ka va
nd i
ko os
ta m
in e
(tö ög
ru pi
ko
ht um
ise ja
ok s)
In te
rv ju
ud e
ko kk
u le
pp im
in e
• Ca
3 5
in di
vi du
aa lse
t po
ol st
ru kt
ur ee
rit ud
ü ks
-ü he
le
in te
rv ju
ud to
id us
ek to
ri et
te võ
tja te
ja se
kt or
i e sin
du s-
or ga
ni sa
ts io
on id
eg a
(e na
m as
ti fü
üs ili
se d
ko ht
um ise
d) •
Ig al
in te
rv ju
ul o
sa le
b M
eM -
ist 2
-3 in
im es
t, lis
ak s
tu um
iku le
ka o
sa ko
nn a-
ju ha
ta ja
, a se
ka nt
sle r
• In
te rv
ju ut
ul em
us te
sü nt
ee s
Ex ce
li ta
be li
ab il
• Tu
um iku
h in
na ng
ul
sa ad
ak se
si su
ka t s
ise nd
it:
et te
võ tja
d on
võ rr
el de
s ka
tu st
eg a
vä ga
ko nk
re et
se d,
sa
m as
p ro
bl ee
m id
ko rd
uv ad
• En
am ik
e tte
võ tja
id o
n 1:
1 ka
as am
ise ga
v äg
a ra
hu l (
sh
ku i s
ee to
im ub
vi rt
ua al
se lt)
Te ks
ti ko
os ta
m in
e Te
ist e
rii ki
de ko
ge m
us te
ja
st ra
te eg
ili st
e do
ku m
en tid
eg a t
ut vu
m in
e
• Se
lg ub
, e t
ju ht
ko nn
a va
ad e
er in
eb
ka as
am ise
na
tu le
m us
en a
ka ar
di st
at ud
se
kt or
i se
isu ko
ht ad
es t
• Jo
ok sv
ad
lä bi
rä äk
im ise
d ju
ht ko
nn ag
a •
Jo ok
sv ad
lä
bi rä
äk im
ise d
EA S-
ig a
• Ko
m pr
om iss
id e
le id
m in
e vä
lis te
ge vu
st e
ro lli
ja ot
us e
os as
• Do
ku m
en di
m us
ta nd
i sa
at m
in e
e- ki
rja ga
2 6
or ga
ni sa
ts io
on ile
, 3 0
et
te võ
tte le
. T ag
as isi
de
an dm
ise p
er io
od 5
.- 31
.0 8.
2 h
ili ne
m ist
võ
et ak
se a
rv es
se •
La ek
ub ca
7 0
ko m
m en
ta ar
i, ne
ist
pa lju
d te
hn ili
se d
• Ot
su se
d ko
m m
en ta
ar id
a rv
es se
võ
tm ise
ko ht
a te
ha ks
e as
ek an
ts le
rig a
ko ht
um ise
l
Do ku
m en
di
tä ie
nd am
in e
Va he
tu b
ka nt
sle r,
m uu
tu va
d po
lii til
ise d
pr io
rit ee
di d
Ka ks
ko lm
es t
tu um
iku lii
km es
t la
hk uv
ad M
eM -is
t
CO VI
D- 19
pi
ira ng
ud : e
na m
po
le võ
im al
ik
fü üs
ili se
lt ko
ht ud
a
Aj ak
av a
ni hk
ub (v
õr re
ld es
a lg
se e
es m
är gi
ga võ
tta d
ok um
en t v
as tu
2 02
0. a
as ta
lõ pu
s k eh
tiv us
eg a
20 21
.a as
ta st
)
Do ku
m en
ti el
llu vi
iv at
e os
ap oo
lte
tö ör
üh m
jä tk
ab 2
x aa
st as
ko os
kä
im ist
Tu um
iku
lii km
et e
su ur
tö
ök oo
rm us
se
os es
te ist
e ül
es an
ne te
ga
• Ko
os kõ
la st
am in
e M
eM
do ku
m en
di ha
ld us
e sü
st ee
m is
• Ük
s u us
(k irj
al iku
lt ka
as am
at a
jä än
ud ) o
sa po
ol võ
ta b
ise ü
he nd
us t,
te m
ag a
ko ht
ut ak
se , m
itu
et te
pa ne
ku t v
õe ta
ks e
ar ve
ss e
46
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 5.
R oh
eü le
m in
ek u
te ek
aa rd
i k oo
st am
in e
Ro he
ül em
in ek
u te
ek aa
rd i k
oo st
am in
e
20 .0
4. 20
22 20
22
ja an
ua r
19 .0
9. 20
22 20
22
m ai
7. 06
-1 3.
06 .
20 22
• Gl
ob aa
lse te
tr en
di de
ka
ar di
st am
ise se
m in
ar •
Os al
ej at
es t l
ig i 2
/3 M
eM
tö öt
aj ad
ja 1
/3 se
kt or
i es
in da
ja d
• Tr
en di
d ol
id sp
et sia
lis tid
el e
tu tta
va d,
sa m
as se
lli se
s r in
gi s
po ln
ud ar
ut el
u to
im un
ud •
Tr en
di de
ar ut
el u
to im
ub
gr up
pi de
s, ke
s v al
iva d
en da
se
as t e
sit le
ja . S
ise nd
it es
itl et
ak se
n im
ek irj
ad en
a,
ar ut
el u
tu le
m us
i v isu
al ise
er ib
ük
s g ru
pp
• Se
kt or
i S W
OT a
na lü
üs id
e ko
os ta
m ise
se m
in ar
id (p
iim ,
te ra
vi li,
lih a,
a ia
nd us
): ko
kk u
7 se
m in
ar i 1
-2 se
kt or
ig a:
es
m an
e ar
ut el
u ja
jä
tk us
em in
ar •
Ar ut
el ud
to im
us id
Zo om
is,
ku ul
aj at
en a
os al
es id
ka
am et
ni ku
d •
M od
er aa
to r k
üs is
kü sim
us i,
so ov
ija d
sa id
va st
at a,
o sa
d ku
ul as
id va
ik id
es •
Üh el
a ru
te lu
l o sa
le sid
tü
üp ili
se lt
10 -1
5 in
im es
t, pi
ke m
al t r
ää ki
sid ta
va lis
el t
su ur
to ot
ja te
e sin
da ja
d, lis
ak s
ta va
lis el
t e ria
rv am
us el
o le
va d
vä ike
to ot
ja te
sõ na
võ tu
d
• Ve
eb ik
üs itl
us
SW OT
a na
lü üs
i te
gu rit
e pr
io rit
i- se
er im
ise ks
27 .0
6- 11
.0 8.
20
22
• Ne
lja se
kt or
i t eg
ev us
te
ja ä
rim ud
el ite
al as
ed
se m
in ar
id : 2
se m
in ar
i ig
a se
kt or
ig a
er al
di
• M
aa ül
iko ol
i es
itl us
se kt
or i
es in
du s-
or ga
ni sa
ts io
on id
el e
• 2/
3 os
al ej
at es
t M
eM a
m et
ni ku
d,
sa m
as ju
ht ko
na
es in
da ja
id p
ol nu
d •
S uu
r s aa
l, U-
ku ju
lin e
la ud
, es
itl et
i p ea
m ise
id
jä re
ld us
i ja k
üs iti
jä
rje st
es
in du
so rg
id e
ar va
m us
t •
Va st
am at
a jä
i kü
sim us
jä rg
m ist
e sa
m m
ud e
ko ht
a
• Ju
ht ko
nn a b
rii fim
in e
av al
ik us
tk on
su lta
ts io
on ist
„K es
tli ku
to id
us üs
te em
i õi
gu sr
aa m
ist ik
“ •
Ka nt
sle r o
ts us
ta b,
e t
PÕ KA
u ue
nd am
ise as
em el
tu
le b
lu ua
e ra
ld i
ro he
ül em
in ek
u st
ra te
eg ia
, m
ill e
ku ju
nd am
ise l o
n va
ja
lä ht
ud a s
ek to
ri va
ja du
st es
t ja
se isu
ko ht
ad es
t •
Pr ot
se ss
i p al
ga ta
ks e
lä bi
vi
im a
M aa
ül iko
ol
13 .0
5 va
ba st
at ak
se a
m et
ist M
eM ka
nt sle
r, pr
ot se
ss i v
õt ab
ü le
u us
ka nt
sle r.
Os ak
on da
de
ta se
m el
p uu
du b
te em
al se
lg e
„o m
an ik
“
Kõ ig
e ki
ire m
tö öa
eg
põ llu
m aj
an du
se se
kt or
is
Pr ot
se ss
i e es
m är
gi ks
o n
ka as
at a
se kt
or it,
sa m
as
on o
lu lin
e pr
op or
ts io
on
(v ai
ki va
te st
) o sa
le ja
te st
am
et ni
ku d
• Os
ad a
m et
ni ku
d le
ia va
d, e
t p ro
ts es
s o n
eb aõ
nn es
tu nu
d, sh
p uu
du b
in fo
d ok
um en
di
m an
da ad
i, s el
le ko
os ta
m ise
h et
ke se
isu n
in g j
är gm
ist e
sa m
m ud
e ko
ht a
• Se
al ju
ur es
le ita
ks e,
e t f
oo ku
s o n
ha ju
nu d
ja se
kt or
id o
n ki
rje ld
an ud
o m
a kõ
ik võ
im al
ik ke
v äl
ja ku
ts ei
d, m
ill es
t m itm
ed p
ol e
se ot
ud ro
he ül
em in
ek u
te ge
vu sk
av ag
a •
Te ise
d am
et ni
ku d
le ia
va d,
e t p
ro ts
es s o
n õn
ne st
un ud
, k un
a tu
le m
us en
a se
lg uv
ad E
L va
he nd
ite in
ve st
ee rin
gu pr
io rit
ee di
d ja
n en
de ku
ju nd
am ise
l o n
ne ut
ra al
ne o
sa po
ol
ka as
an ud
se kt
or it
47
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 6.
M aa
pa ra
nd us
se ad
us e
m uu
tm is
e vä
lja tö
öt am
is ka
va ts
us e
ko os
ta m
in e
M aa
pa ra
nd us
se ad
us e
m uu
tm ise
vä
lja tö
öt am
isk av
at su
se ko
os ta
m in
e
11 .0
1. 20
22 1.
01 .
20 19
5. 04
. 20
22 11
.0 7.
20 22
23 .0
9. 20
22
• Hu
vi gr
up pi
de lt
ki rja
lik u
ar va
m us
e kü
sim in
e VT
K ja
ok s
• Ka
as at
ud E
es ti
Põ llu
m aj
an du
s- Ka
ub an
du sk
od a
Ee st
i E ra
m et
sa lii
t Ee
st i M
aa pa
ra nd
aj at
e Se
lts Ri
ig im
et sa
M aj
an da
m ise
Ke
sk us
• Hu
vi gr
up id
o sa
le sid
ak
tii vs
el t j
a tõ
id vä
lja o
m a
m ur
es id
n in
g e tte
pa ne
ku id
• M
är ts
i l õp
us av
ak oo
so le
k as
ek an
ts le
rig a
ja e
sm an
e m
at er
ja l d
ok um
en di
ha ld
us -
pr og
ra m
m i k
oo sk
õl as
ta m
ise le
, tu
le m
us en
a m
õn ed
m
uu da
tu se
d
• Hu
vi gr
up pi
de lt
ka as
am isk
oh tu
m ise
ko
rr al
da m
in e
• Ko
ht um
in e
to im
us
hü br
iid in
a (fü
üs ili
se lt,
S ky
pe )
• Sa
m al
õ ht
ul e
-k iri
st
at ist
ili st
e an
dm et
e ja
p ro
gn oo
sid e
ko rje
ko
ht a
os ap
oo lte
lt tä
ht aj
ag a
13 .0
4
• M
ee ld
et ul
et us
ki ri
or ga
ni sa
ts io
on id
el e,
ke s
ei re
ag ee
rin ud
ki rja
lik u
ko ns
ul ta
ts io
on i 1
5. 09
tä
ht aj
ak s
• Ki
rja lik
ko ns
ul ta
ts io
on
„M aa
pa ra
nd us
se ad
us e
m uu
tm ise
se ad
us e
ee ln
õu vä
lja tö
öt am
ise k
av at
su se
ko
os kõ
la st
am ise
ks
es ita
m in
e“ tä
ht aj
ag a
15 .0
9 •
Sa ad
et ak
se 1
3 or
ga ni
sa t-
sio on
ile , s
h 5
m in
ist ee
riu m
i, 1
rii gi
as ut
us ja
7 (s
h KO
Vi de
) ka
tu so
rg an
isa ts
io on
i •
Ed as
i t ut
vu st
am in
e om
a m
aj al
e, sh
st ra
te eg
ia - j
a õi
gu so
sa ko
nn al
e,
m aj
as ise
ne ko
os kõ
la st
us rin
g
• M
aa pa
ra nd
us -
se ad
us e
jõ us
tu m
in e
Ra hu
lo le
m at
us se
ad us
eg a
ja
VT K
ko os
ta m
ise e
tte va
lm ist
us VT
K tä
ie nd
am in
e
• VT
K al
ga ta
m ise
si su
lis ed
aj
en di
d: R
iig iko
gu te
ht ud
m
uu da
tu se
d en
ne se
ad us
e va
st uv
õt m
ist , P
TA
ra hu
lo le
m at
us ,
m aa
pa ra
nd us
el ts
id e
pö ör
du m
ise d
m in
ist ee
riu m
iss e,
ju
ht ko
nn a
m ur
e se
os es
üh
ist ut
e ar
vu
vä he
ne m
ise ga
, t ei
st e
m in
ist ee
riu m
id e
ha ak
uv ad
ee
ln õu
d •
VT K
al ga
ta m
ise
ko rr
al du
sli k p
õh ju
s: te
ad e,
et
te em
ag a
al 2
00 3.
aa
st as
t t eg
el en
ud ko
lle eg
lä
he b
pe ns
io ni
le •
Es m
al t k
aa rd
ist at
i ki
ts as
ko ha
d M
eM is
ja 2
-4 x
ku us
to im
un ud
ko
ht um
ist el
P TA
-g a
• Ju
ul i a
lg us
es se
ot ud
os
ap oo
le ka
ar di
st us
ki
rja lik
u ko
ns ul
ta ts
io on
i ja
ok s
Tu rb
al iit
võ ta
b üh
en du
st
ja k
üs is,
m iks
n ei
d po
ln ud
ka
as at
ud
M õn
ed o
sa po
ol ed
, k ed
a VT
K en
im p
uu du
ta b,
ei
re ag
ee ri
tä ht
aj ak
s
Tu ge
v sis
en d
ee ln
õu ks
o n
ol em
as . L
ah tis
ed kü
sim us
ed :
• Ku
id as
te ha
o ts
us ei
d, ku
i o sa
po ol
ed o
n es
ita nu
d va
st an
dl ik
ke a
rv am
us i?
• Ku
id as
le id
a hä
id la
he nd
us i t
ee m
ad el
, k us
ü ks
ki o
sa po
ol p
ol e
os an
ud n
ei d
vä lja
p ak
ku da
?
Ka as
at ud
o sa
po ol
te le
sa
ad et
i t än
uk iri
o kt
oo br
i lõ
pu s 2
02 2
Su ve
pu hk
us te
a eg
48
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 7.
B io
m aj
an du
se a
re nd
am is
e m
em or
an du
m i k
oo st
am in
e
Bi om
aj an
du se
a re
nd am
ise
m em
or an
du m
i k oo
st am
in e
20 20
lõ pp
20 21
a lg
us 20
21 su
vi 20
21 sü
gi s
• Bi
om aj
an du
se
ar en
da m
ise ko
ht a
an al
üü si
ja e
tte pa
ne ku
te te
ge m
in e
lis at
ak se
v al
its us
e te
ge vu
sk av
as e,
ü le
sa nn
e m
in ist
ee riu
m ile
• Ül
es an
de tä
itm ise
tu
um ik
gr up
p: te
ad us
- ar
en du
so sa
ko nn
a bi
om aj
an du
se n
õu ni
k, sa
m a
os ak
on na
ju ha
ta ja
, vä
lis su
he te
ja ka
la nd
us e
as ek
an ts
le r
• Ol
em as
o n
„A DD
VA L-
BI OE
C“ va
he ar
ua nd
ed •
M em
or an
du m
i s isu
ha
kk as
tu gi
ne m
a ju
st
pr oj
ek ti
tu le
m us
te le
• Tö
ö te
ks tig
a (p
ro bl
ee m
id ,
la he
nd us
su un
ad )
• M
eM -i
ho ris
on ta
al se
tö
ör üh
m a
ta ga
sis id
e (k
irj al
iku lt,
ko os
ol ek
ut el
), sii
s a se
ka nt
sle rig
a ko
ns ul
te er
im in
e
• Ot
su s v
al its
us el
e te
ht av
at e
et te
pa ne
ku te
os
as rä
äk id
a lä
bi te
ist e
m in
ist ee
riu m
id eg
a (e
sm al
t m itt
ef or
m aa
ln e
tö ör
üh m
, s ee
jä re
l as
ek an
ts le
rid ),
ee sm
är gi
ks
m in
ist ee
riu m
id ev
ah el
in e
ko ns
en su
s
• Al
ga b
ko lm
ea as
ta ne
pr
oj ek
t „ AD
DV AL
- BI
OE C:
Li sa
nd vä
är tu
se
tõ st
m in
e ja
to or
m e
tõ hu
sa m
ka su
ta m
in e
Ee st
i b io
m aj
an du
se s“
• Al
ga ta
tu d
er i
m in
ist ee
riu m
id e
ko os
tö ös
, i ni
ts iti
iv
M eM
-is t
• El
lu vi
iva ko
ns or
ts iu
m i
ee st
ve da
ja : T
al Te
ch
• Ra
ha st
aj a:
Te
ad us
ag en
tu ur
Aj al
ise su
rv e
ku ju
ne m
in e
se os
es
m em
or an
du m
i t äh
ta ja
ga . L
ah en
du se
ks
Ta lTe
ch i e
ks pe
rd i k
aa sa
m in
e (v
äl ise
ks pe
rd i
ka as
am in
e po
le m
em or
an du
m ite
ko
os ta
m ise
l t av
ap är
an e
pr ak
tik a)
Ta us
t: Eu
ro op
a Ko
m isj
on e
el da
b lii
km es
rii ki
de lt
bi om
aj an
du se
st ra
te eg
ia o
le m
as ol
u, Ee
st is
on a
ga
su un
d rii
kl ike
st ra
te eg
ia te
a rv
u vä
he nd
am ise
le
20 18
• Tu
um ik
gr up
i o ts
us , e
t ül
es an
de o
n võ
im al
ik tä
ita
m em
or an
du m
i v or
m is
• M
eM -is
b io
m aj
an du
se
tö ör
üh m
a m
oo du
st am
in e
ni i
tö ök
s m em
or an
du m
ig a k
ui
jo ok
sv at
e te
em ad
e ar
ut am
ise ks
- L isa
ks b
io m
aj an
du se
nõ
un iku
le 7
li ig
et e
ri os
ak on
da de
st , o
le m
us el
t ho
ris on
ta al
ne tö
ög ru
pp
- M oo
du st
am ise
a je
nd iks
tu
nn et
us , e
t M eM
tra
di ts
io on
ili ne
st ru
kt uu
r e i
so os
i v al
dk on
da de
ül es
te
ke er
uk at
e te
em ad
e kä
sit lu
st
• Pa
ra lle
el se
lt m
itt ef
or m
aa ln
e m
in ist
ee riu
m id
e va
he lin
e bi
om aj
an du
se tö
ör üh
m
(M eM
, H TM
, M KM
, K eM
)
• Ko
ht um
ise d
te ist
e m
in ist
ee riu
m id
e es
in da
ja te
ga , n
ov em
br is
ka
as ek
an ts
le rit
eg a,
a lg
se st
ca 6
et
te pa
ne ku
st jä
äb a
lle s 3
• En
ne va
lit su
se le
e sit
am ist
pa
lu s R
iig ika
nt se
le i ü
he
(p ro
ts ed
uu ril
ise si
su ga
) et
te pa
ne ku
ve el
vä lja
võ tta
• De
ts em
br is
es ita
ti m
em or
an du
m R
iig ika
nt se
le ile
20 22
v ee
br ua
r
• Va
lit su
s ki
nn ita
s m
em or
an du
m i
• Ke
sk ko
nn a-
m in
ist ri
et te
pa ne
ku l
ha kk
ab
bi om
aj an
du se
ju
ht rü
hm a
fu nk
ts io
on i
tä itm
a ju
ba
ee ln
ev al
t m
oo du
st at
ud
rin gm
aj an
du se
tö
ör üh
m
• Va
lit su
s a nd
is nõ
us ol
ek u
bi om
aj an
du se
te
ek aa
rd i
ko os
ta m
ise ks
Tö ö
te ks
tig a
VV is
tu ng
i o ot
el
M in
ist ee
riu m
id e
tõ rju
v h oi
ak , m
is võ
is põ
hi ne
da tu
nn et
us el
, e t M
eM
ja ga
b ne
ile ü
le sa
nd ei
d. M
eM e
tte -
pa ne
ku te
a rv
u vä
he nd
at i a
rg um
en ti-
de ga
, e t t
eo st
am ise
ks p
ol e
re ss
ur ss
e võ
i v as
ta va
id te
ge vu
si ju
ba te
ha ks
e ni
ng n
ei d
po le
m õt
et
m em
or an
du m
is du
bl ee
rid a.
Ta ga
nt -
jä re
le ta
rk us
: e sm
al t t
eh a
1: 1
lä bi
rä äk
im isi
, m itt
e ko
he
lä bi
rä äk
im isi
la ia
ri ng
i k oh
tu m
ist el
.
Ju ht
rü hm
ad e a
rv u
m in
im ee
rim in
e on
m
õi st
et av
e es
m är
k. S
am as
o n
nü üd
M
eM -i
ja ok
s r isk
, e t b
io m
aj an
du se
te
m aa
tik a
jä äb
ju ht
rü hm
a t ei
st e
te em
ad e
va rju
49
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2. Lahenduste genereerimise töötoa tööpõhjad Lisa 2.1. Mida me teame?
50
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.2 Probleemipuu
51
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.3 Lahenduste valik
52
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.4 Lahendused
53
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.5 Stsenaarium (tööleht)
RAPORT
Koosloome-metoodika kasutamine lahenduste disainiks seaduse väljatöötamiskavatsuse protsessis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusprotsessi näitel.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
2022
Koosloome-metoodika kasutamine lahenduste disainiks seaduse väljatöötamiskavatsuse protsessis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusprotsessi näitel.
Raporti koostas Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja projekti rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Kultuuriministeerium.
Koosloome-protsessi disainer ja juht: Rasmus Pedanik
Raporti koostas: Kaie Koppel, Rasmus Pedanik
Raporti koostamisel on kasutatud Maris Jõgeva, Marko Uibu, Rasmus Pedaniku ja Jaan Apsi loodud juhendmaterjale.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor arendab, rakendab ja õpetab koosloome metoodikaid ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja osalusdemokraatia arendamiseks.
Viitamine: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2022). Koosloome-metoodika kasutamine lahenduste disainiks seaduse väljatöötamiskavatsuse protsessis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusprotsessi näitel, koostajad Kaie Koppel, Rasmus Pedanik. Tallinn: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
2
Sellest dokumendist leiad
Lühikokkuvõte 5
1. Sissejuhatus: koosloome poliitikakujundamise protsessis 6
Kaasamine või koosloome? 6
Avaliku sektori koosloome 7
Koosloome poliitikakujundamise protsessis 8
Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? 8
Koosloome põhilised komponendid 9
Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus 10
Millega arvestada koosloomeprotsessi kavandades? 11
2. Ootused koosloomele loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamise kavatsuse protsessis 12
Koosloomeprotsessi eesmärgid 12
Koosloomeprotsessi lähtekoht 13
Koosloomepartneri ülesanded 13
3. Koosloomeprotsessi disain 14
Koosloomeprotsessi elemendid 14
Koosloomeprotsessi fookus: lahenduste genereerimine 14
Koosloomeprotsessi disain 16
Protsessi käigus tehtud muutused metoodikas 17
Koosloome-küsimuste disain: millele tähelepanu pöörata? 18
Soovitused ja õppetunnid 19
4. Läbi viidud tegevused 20
Koosloomeprotsess 21
Tegevuste ajaplaan 23
Õppetunnid ja soovitused 24
Kokkuvõte 25
Projekti eesmärgid 25
Disain 26
Metoodika 26
Õppetunnid 27
Soovitused edaspidiseks 27
3
Viited 29
4
Lühikokkuvõte
Mis see on?
Sellest raportis saad ülevaate:
- kuidas kasutada koosloome metoodikat poliitikakujundamise protsessis eri osapooli kaasates lahenduste välja töötamiseks;
- kuidas koosloome-protsessi kavandada ja disainida, sh mida saab koosloome protsessi abil lahendada ja mida mitte;
- millised on soovitused sarnaste protsesside korraldamiseks.
Kellele see on mõeldud?
- Avaliku sektori poliitikakujundajad ning kaasamisprotsessi eest vastutavad ametnikud.
Mis väärtust see annab?
- See materjal aitab erineva taustaga osapooli hõlmavat koosloome-protsessi poliitikakujundamise protsessis lahenduste loomiseks paremini ette valmistada ja läbi viia.
Miks selle nimi on raport?
Koosloomeprotsessi kirjeldus ja disain koos õppetundide ja soovitustega pärinevad 2022. aastal Riigikantselei tellimusel MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt Kultuuriministeeriumis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistuse raames läbi viidud koosloomeprotsessist.
Mis selles täpsemalt sisaldub?
Raportist leiad:
- Mis on koosloome ja kuidas seda kasutada poliitikakujundamise kontekstis? - Kultuuriministeeriumis toimunud koosloome-protsessi disaini ja metoodika
kirjelduse. - Läbi viidud koosloomeprotsessi kirjelduse ja osaliste õppetunnid. - Soovitused sarnase protsessi kujundamiseks seadusloome või poliitika
kujundamise protsessi kontekstis.
5
1. Sissejuhatus: koosloome poliitikakujundamise protsessis
Kaasamine või koosloome? Kodanikuühiskonna lühisõnastiku (2007) järgi on kaasamiseks “tegevused, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes”.
Tänapäevases poliitikakujundamises traditsiooniliseks kujunenud ja harjumuseks saanud konsulteerimise-iseloomu kaasamisest enam ei piisa, sest enamik probleeme, millega ühiskonnana silmitsi seisame, on omavahel põimunud ja nende lahendamine on võimalik vaid siis, kui muutustele on samaaegselt avatud erinevad probleemiga puutuvad kooslused, sotsiaalsed võrgustikud. Selliste probleemide lahendamiseks ei ole ühelgi organisatsioonil üksinda võimu, vaid lahenduste leidmine ja ellu viimine eeldab erinevate osaliste targalt koordineeritud koostööd.
Koosloomelist lähenemist kaasamisele kirjeldab paremini definitsioon, mis ütleb, et kaasamiseks on tegevused, mille abil inimeste mured, vajadused, huvid ja väärtused lõimitakse avalikke asju puudutavatesse otsustesse ja algatustesse.
Kui koosloome on alati kaasamine siis kaasamine ei ole alati koosloome. Konsulteerimise-iseloomuga kaasamine saab toimuda viisil, et kaasatavad ei tee konsulteerimisprotsessi ajale (ega ka muidu) omavahel koostööd ega suhtle aktiivselt. Koosloome peamiseks formaadiks on aga koosloome töötoad, mis eelvad erinevate osapoolte aktiivset suhtlust ehk strateegilisi arutelusi. Sellised arutelud põhinevad dialoogil ja koosõppmisel.
Isegi kui tavalised kaasamisprotsessi arutelud on avatud ja osalust toetavad, ei ole see veel koosloome. Näiteks on formaalsetel kaasamisprotsessidel tihti kindel ajaraam, nendega on seotud palju huvilisi ja õnnestumiseks on vaja eesmärgistatust, eelnevat tulemustes kokkuleppimist ja täpset tegevussammude kirjeldust. Koosloome seevastu on eksperimentaalne ja seda kavandades tuleb jätta plaanidesse ruumi ka ootamatuteks kursimuutusteks, tuleb usaldada protsessis ja osaliste tarkust. Siiski on võimalik kaasamisprotsessis kasutada koosloomelisi aruteluformaate. Soovitav on kutsuda selliseid arutelusid “koosloome töötubadeks” aga mitte kogu protsessi koosloomeks.
Kui poliitikakujundamises on kaasamise põhjenduseks tihtipeale lihtsustatult otsusetegemise protsessi avamine ettepanekuteks ja tagasisideks, nö sisendi saamine või väljatöötatud lahenduste valideerimine, siis koosloomeline lähenemine pakub kaasajale palju enamat.
Näiteks saab koosloomeprotsessi eesmärgiks olla:
6
- probleemi parem mõistmine - tuleviku stsenaariumite loomine - ühise visiooni loomine - alternatiivsete lahenduste väljatöötamine - lahenduste otsimine, mille elluviimisel on erinevatel seotud osapooltel
kokkulepitud roll - valdkonna poliitika kujundamiseks ühiste arenguplaanide või projektide
ettevalmistamine - sektorite ja/või valdkondade üleste koostöömudelite loomine - teenuste- ja teenustesüsteemide disain - toetmusmeetmete ja sekkumiste disain - erinevate huvirühmade vajadustega arvestavale otsusele jõudmine - usalduse suurendamine, ka seotud inimeste või gruppide ebakindluse
vähendamine - infovälja laiendamine ja võrgustikusiseste suhete parandamine - teemaga seotud organisatsioonide või inimeste võimekuse (teadmised,
oskused, kogemused) parandamine, üksteiselt õppimine.
Avaliku sektori koosloome Sotsiaalse Innovatsiooni Labori eesmärk on olnud koosloome metoodika arendamine ja rakendamine ühiskondlike ja kogukondlike probleemide lahendamisel strateegilise juhtimise tööriistana. Koosloome meie lähenemises on arenenud sihtrühmi kaasavatest disainmõtlemisel ja teenusedisainil põhinevatest töötubadest strateegiliseks lähenemisviisiks avaliku sektori juhtimisel.
Koosloome tähendus sõltub sellest, millises valdkonnas sellest räägitakse. Avaliku sektori juhtimise autoriteedid on määratlenud koosloomet avalikus sektoris järgmiselt:
„Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Ansell ja Torfing 2021).
See tähendab, et:
- Avalikus sektoris on koosloome eesmärgiks avaliku väärtuse loomine - Avalikus sektoris tähendab koosloome sektorite ülest koostööd - Avalikus sektoris peaks koosloome ideaaliks olema konsensuslik otsustamine - Isegi kui koostööd ei tehta sektorite üleselt, siis koosloomele on omane, et
koostööd teevad autonoomsed osapooled, kellel ei ole üksteise suhtes formaalseid võimusuhteid – nad ei allu üksteisele.
- Koosloome sisuks on osapoolte vaheline dialoog ja kollektiivne õppimine - Koosloome tulemusena valmib midagi uut (teenus, lahendus, strateegia)
7
- Koosloomeprotsessis otsustavad protsessiosalised koos, milliseid probleeme peaks lahendama ja milliseid lahendusi selleks kasutama. Kaasamisprotsessis teevad need valikud enamasti ametnikud.
- Kollektiivne otsustamine on koosloomes oluline komponent ja koosloome protsessi alguses peaks kõigil olema selge, et kuidas otsuseid langetatakse.
- Koosloome ei lõppe ainult probleemide defineerimise ja lahenduste leidmisega, vaid selle osaks on ka sisuline koostöö lahenduste elluviimisel ja tulemuste hindamisel.
Koosloome poliitikakujundamise protsessis 2022. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel loodud käsiraamat koosloome kasutamiseks poliitikakujundamisel toob välja, et koosloome protsess annab poliitikakujundajatele:
- hästi toimiva ja paindliku kaasamisprotsessi, kus kõik osapooled on valmis aktiivselt ja süvitsi panustama;
- selge ja kindlakujulise metoodika ühistarkuse, ühisteadmise ning 360° süsteemse vaate kujundamiseks
- võimekuse jõuda konkreetsete ja rakendatavate tulemusteni, millel on suur osapoolte toetus ka elluviimisel (Matti et al. 2022, lk 8).
Koosloome sobib toetama kõiki poliitikakujundamise etappe. Koosloomeline lähenemine aitab tekitada taipamisi poliitikakujundamise varastes faasides, seada prioriteete ning võimaldavad avatult arutada, mida on vaja teha lahenduste elluviimiseks ning milliseid ressursse on selleks vaja. Samuti sobib koosloome kasutamiseks lahenduste elluviimisel, võimaldades eksperimenteerida uute praktikate, tööriistade ja lähenemistega (samas).
Kuna koosloome protsess on paindlik ja modulaarne, siis saab erinevaid formaate kohandada poliitikakujundamise protsessi eri etappidega poliitikakujundamise võrgustikes. Koosloomeprotsessi abil on võimalik leida uusi strateegilisi kokkupuutepunkte erinevate sektorite, piirkondade ja valitsemistasandite vahel.
Praktika näitab ka, et tulemusele orienteeritud koosloomeprotsess kohandub paremini avalike poliitikate disaini, ettevalmistuse ja juurutamise etappidega, samas kui koostöös kogutud teadmine võib anda olulist lisainfot järelvalve, hindamise ja õppimise etappides (samas).
Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? Koosloomes ei saa lahendada kõiki probleeme ja seda ei pea ka tegema (Pedanik 2022).
8
Koosloome on vajalik seal, kus ühe organisatsiooni (sektori) käed jäävad lühikeseks. Täpsemalt seal, kus on vaja erinevate osapoolte sisulist koostööd. Paljud tänapäeva probleemid pesitsevad sotsiaalsetes võrgustikes ning on oma olemuselt süsteemsed ja komplekssed (samas).
Tehnilised probleemid on seevastu sellised, kus probleemi olemus on võimalik analüüsi või diagnostika abil selgeks teha. Enamasti on selleks vaja eksperte, kellel on piisav pädevus ja legitiimsus seda teha. Kui probleemi definitsioon on teada, siis oskavad eksperdid pakkuda ka töötavaid lahendusi (samas).
Kompleksseid probleeme aga iseloomustab see, et seal ei ole ühte lahenduskäiku ja lahendust ei ole võimalik analüüsi teel tuletada. Pole täpselt teada, mis probleemi tekitab ja väga keeruline on jõuda selles osas kokkuleppele. Kõigil probleemi osapooltel on erinev arusaam, et mis on probleemi juured ja kuidas seda lahendama peaks. See mis töötab saab selgeks alles õppimise ja katsetamise käigus. Üksteise kuulamise ja kuuldu mõtestamise abil tekib uut teadmist, mille pinnalt on võimalik leida uusi lähenemisi ja arutelud parandavad teemaga seotute vahelisi suhteid, mõistmist ja usaldust. Seega eeldab selliste probleemide lahendamine strateegilisi arutelusid, kollektiivset õppimist ja tarka katsetamist. Selliseks probleemiks on näiteks eakate isolatsioon või erivajadustega inimeste tööhõive. Sellise probleemi heaks näiteks on ka loovinimeste sotsiaalsed garantiid, mis ei tunnista sektorite, ministeeriumide ja ametkondade piire (samas).
Selleks, et selliseid probleeme lahendada peavad mingil määral muutuma kõik probleemi osapooled. Seda võib nimetada ka süsteemi disainiks või süsteemi innovatsiooniks. Kui me soovime leevendada eakate isolatsiooni, siis ei ole ainult eakad need, kes peavad oma käitumist muutma. Samas kui probleemi lahendus eeldab, et oma käitumist muudavad kõik osapooled, siis peavad tegelikkuses kõik osapooled vastava otsusega nõustuma (samas).
Siit jõuamegi koosloome definitsiooni viimase osa juurde: koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine. Võrdne partnerlus tähendab, et protsessi osapooled saavad võrdväärsetena kaasa rääkida otsuste langetamisel ja osalevad otsustusprotsessides (samas).
Koosloome põhilised komponendid Koosloome on seega pigem lähenemisviis kui kindel metoodika. Disainmõtlemine ja teenusedisain on metoodikad, kuidas avaliku väärtust suurendada, kuid need ei olegi kaugeltki ainukesed millega avaliku sektori innovatsiooni saab edendada.
Sõltumata teemaderingist saab koosloomest rääkida, kui protsessis on olemas järgmised komponendid:
1. Ühine (kompleksne) probleem. 2. Erinevad probleemi osapooled 3. Koostöö võimestamine
9
4. Kollektiivne otsustamine 5. Kollektiivne õppimine 6. Innovatsiooni hõlbustavad tööriistad (nt disainmõtlemine).
Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus Euroopa Komisjoni koosloomelise poliitikakujundamise käsiraamatus tuukse välja viis koosloomelise poliitikakujundamise aluspõhimõtet:
1. Rakendusala ja eesmärgi selgus: koosloomeprotsessi ja ükskiku koosloome-kohtumise eesmärk ja rakendusala peab olema selgelt määratletud.
2. Keskendumine tulemusele: selleks et saada koosloomeprotsessist maksimaalset kasu, tuleb koosloomeprotsessi disainides ootused ja eeldatavad tulemused selgelt määratleda.
3. Protsess peab olema laiapõhjaline ning kaasatud peavad olema kõik olulised osapooled: selleks, et ühistarkus ja ühisteadmine saaksid avalduda parimal võimalikul viisil, tuleb koosloome protsessi osalisi valides silmas pidada nende isiklikke ekspertteadmisi, seda kas või kui laia osapoolte ringi nad esindavad, seda, et osalejate taust oleks erinev.
4. Kvaliteetne spetsiaalselt olukorra ja vajaduste jaoks disainitud protsess: koosloomeprotsessi või koosloome-kohtumise disainimisel tuleb lähtuda konkreetse sündmuse eesmärkidest ja vajadustest, mitte kindlalt paika pandud standardsetest tööriistadest ja metoodikatest. Protsessi ladusaks kulgemiseks, maksimaalse kasu saamiseks ning tulemuste analüüsimiseks tuleb korralikult valmistuda ning leida selleks ka vajalikud ressursid.
5. Süsteemne vaade: see on oluline selleks, et aru saada, millised välised faktorid teemat mõjutavad ja kuidas teema üksikud osad on seotud tervikuks. Süsteemne vaade on oluline ka selleks, et järgnevad tegevused moodustaksid sidusa terviku (Matti et al. 2022).
Sotsiaalse Innovatsiooni Labori on kirjanduse ja praktika põhjal destilleerinud koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:
1. Probleemi defineerimine. 2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 3. Protsessi disainimine. 4. Koostöö võimestamine. 5. Generatiivne protsess (lahenduste, vastuste, ideede genereerimine). 6. Lahenduste valik. 7. Lahenduste valideerimine. 8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga).
10
Millega arvestada koosloomeprotsessi kavandades? Koosloomeprotsessi kavandades, meetodeid valides ja arutelusid disainides peaks arvestama järgmiste komponentidega:
- osapooled: kuidas teha nii, et koosloomes osalevad kõik olulised osapooled ja nad on kaasatud protsessi võimalikult asjakohaselt?
- legitiimsus: kuidas hoida protsessi usaldusväärsust? - kaasatus: kuidas tagada, et erinevad arvamused tuuakse “lauale”, need saavad
ka kuulatud ja arvestatud? - võim ja mõju: kuidas teha nii, et (tajutud) võimupositsioonid ei takistaks
võrdset osalust? - rollid: kuidas tagada, et arutelud on hästi juhitud, kogu protsessil on piisav
toetus ja arutelud saavad tulemuslikud? - reeglid: millised kokkulepped on grupis vajalikud, et toetada osalust, koostööd
ja usaldust? - ressursid: kuidas teha nii, et protsessist saadav kasu oleks suurem kui sellega
kaasnev kulu? - tehnoloogiad: kuidas saaks eesmärkide saavutamisele ja protsessile kaasa
aidata erinevad visualiseerimise, arvamuste kogumise, osalemise lihtsustamise tööriistad?
Praktikas nõuab sellise lähenemise järgimine erinevaid meetodeid ja arutelu juhtimise tehnikaid valdava koosloomejuhi kaasamist, kes tunneb protsessi dünaamikat ning oskab vajadusel metoodikat protsessi iseloomu ja arengutega kohandada.
11
2. Ootused koosloomele loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamise kavatsuse protsessis
Kultuuriministeeriumi poolt algatatud vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide reform on mitmeid sektoreid ning valdkondi hõlmav poliitikakujundamise protsess, milleks andis olulise sisendi 2021. aasta sügisel valminud Praxise uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (Koppel et al. 2021).
Reformis on kesksel kohal 2005. aastast kehtinud loovisikute ja loomeliitude seadus, mille kaasajastamiseks hakkas Kultuuriministeerium ette valmistama seaduse muutmise väljatöötamiskavatsust (VTK).
VTK raames kaardistati 2022. aasta kevadel erinevate osapooltega tehtud intervjuudes vabakutseliste sotsiaalkaitse, tasude ja töötamise vormidega seotud probleemide ring. Selle protsessi tulemusena koorus viis probleemide valdkonda:
- sotsiaalkaitse tagamine ebapiisava või ebaregulaarse sissetuleku korral; - vabakutselise staatuse määratlemine ning erinevad töövormid ja nende
spetsiifika; - loovisiku määratlemine; - loometöö õiglane ja piisav tasustamine; - loomeliitude roll huvikaitseorganisatsioonidena.
Kultuuriministeeriumi eesmärgiks oli selle pealt välja töötada võimalikult konsensuslik ja eri poliitikavaldkondi kaasav lahenduste pakett.
Kultuuriministeeriumi suurem eesmärk on seejuures Euroopa parima vabakutseliste süsteemi loomine ning sotsiaalsete garantiide tagamine loomevaldkondade vabakutselistele.
Loovisiku määratlemiseks osales Kultuuriministeeriumi meeskond koos seotud osapooltega Innosprindil, ülejäänud neljas probleemalas lahenduste leidmiseks otsustati läbi viia paljude seotud osapooltega koosloomeprotsess. Riigihanke kaudu sai Kultuuriministeeriumi partneriks Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
Koosloomeprotsessi eesmärgid 2022. aasta suvel toimunud koosloomeprotsessi eesmärgiks oli luua võimalikult konsensuslik ja eri poliitikavaldkondi kaasav eelistatud lahenduste pakett. Seejuures oli Kultuuriministeeriumi jaoks oluline reformist puudutatud osapoolte ja huvirühmade laiapindne ning mitme-etapiline läbimõeldud kaasamine, et koostöös sõnastada seaduse muudatuse parimad lahendused ning sõnastused.
12
Koosloomeprotsessi lähtekoht Koosloomeprotessis lahendusi vajanud dilemmad ja väljakutsed jagunesid
1) üldisemateks kultuuri- ja sotsiaalpoliitilisteks küsimusteks (millistel loomealadel ja millistes rollides tegutsejaid tuleks liigitada loovisikuteks, kellel on õigus riigilt toetust saada; mille alusel ja kellele peaks olema tagatud sotsiaalsed garantiid; millist toetust ja millisel eesmärgil peaks riik loovisikutele täiendavalt maksma; kuidas tagada loometöö õiglane tasustamine jne) ja
2) tehnilisemateks (nt milline on loomeliitude roll loovisikute toetamisel; kuidas tagada sotsiaalsed tagatised ebaregulaarsete sissetulekute korral; milline peaks olema loovisikute register, et toetusi ja nendele kvalifitseerumist optimaalsemalt jälgida jne).
Koosloome-partneri ülesanne oli pakkuda välja disainimetoodika ja tööriistad lahenduste genereerimiseks, mis võimaldaks jõuda koostöös sihtrühmaga valideeritud lahendusvariantideni, mis oleks rakendatavad seadusloome ja poliitikakujundamise protsessis.
Koosloomepartneri ülesanded 1. Lahendusteni jõudmise teekaardi disaini ja täpsema metoodika
väljatöötamine lähtuvalt põhiprobleemide kirjeldusest (1.–3. nädal): koostöös Kultuuriministeeriumiga valdkondade analüüs ja lahenduste leidmiseks olulisemate küsimuste määratlemine igas valdkonnas; iga probleemiringi vaates olulisemate kaasatavate sihtrühma määratlemine; sobivaima meetodi ja formaadi valimine.
2. Koosloome protsessi kujundamine ja sündmuste läbiviimine koostöös hankijaga (3.-8. nädal): lähtuvalt eeltoodust sündmuste kalendri kinnitamine, koosloomeseminaride vm sündmuste disain, ettevalmistamine ja läbiviimine (sh modereerimine) koostöös Kultuuriministeeriumi ekspertidega.
3. Vajadusel (lähtuvalt protsessi käigus leitud lahendustest) . tegevuste kavandamise konsulteerimine (nt kui tekib vajadus mõjude hindamisel täiendavate disainmeetodite leidmiseks, siis kaasatakse pakkuja) (8.-9. nädal).
4. Projekti lõppraporti koostamine (9.-10. nädal) – lõppraport annab ülevaate kaasamisprojekti raames koostatud protsessi disainist, läbi viidud tegevustest ja nende metoodikast ning muudest tähelepanekutest ning soovitustest sarnaste protsesside korraldamisel.
13
3. Koosloomeprotsessi disain
Tehes Kultuuriministeeriumiga koostööd lahenduste disainis ja huvipoolte koosloome korraldamisel loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamiseks, lähtusime koosloome metoodika valikul Sotsiaalse Innovatsiooni Labori varasemast kogemusest sarnaste protsessidega, kus oleme kasutanud koosloome meetodeid poliitika kujundamisel, erinevate lahenduse väljatöötamisel, protsesside disainimisel ja juhtimisel.
Koosloomeprotsessi elemendid
Kuigi koosloomeprotsessi täpne ülesehitus sõltub probleemist, eesmärgist, osapoolte vajadustest ja paljudest muudest faktoritest, võib siiski uuringute ja praktika põhjal välja tuua tervikliku koosloome protsessi võtmekomponendid, millel on oma loogiline järjekord.
Koosloome protsess koosneb:
1. Probleemi defineerimisest 2. Osapoolte kaardistamisest ja värbamisest 3. Protsessi disainimisest 4. Koostöö võimestamisest1
5. Generatiivsest protsessist2
6. Lahenduste valikust 7. Lahenduste valideerimisest 8. Protsessi tulemuste hindamisest (rahulolu koosloome protsessiga)
Koosloome metoodika kasutamine eeldab tellijalt aktiivset osalust protsessi elluviimise kõigis etappides - kaasarääkimist protsessi kavandamisel, osalemist töötubades ning protsessi ja tulemuste kokku kirjutamisel ja hindamisel. Selline osalemine toetab soovitud tulemuste saavutamist.
Koosloomeprotsessi fookus: lahenduste genereerimine Kultuuriministeeriumi projekti puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse protsessi ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.
2 Generatiivne protsess ehk lahenduste loomise metoodikad on väga erinevaid. Tuntumad on näiteks disainmõtlemine, erinevad häkatonid, erinevad ajurünnakud jne. Sotsiaalse Innovatsiooni Labori tööriistakastis on üle 20 erineva tööriista, mida saab lahenduste genereerimiseks kasutada. Meetod valitakse alati lähtuvalt probleemist ja eesmärgist.
1 kui osapoolte vahel puuduvad usalduslikud suhted, siis praktikas ei teki aruteludel piisavat psühholoogilist turvalisust, et osapooled julgeksid oma mõtteid ausalt avaldada. Pinnapealsed arutelud loovad pinnapealseid ja kunstlikke lahendusi. Usalduse tekkimiseks on vaja kogenud fasilitaatorit, kes oskab koostööd võimestada.
14
Kultuuriministeeriumi nõuniku ja teema eestvedaja Maria-Kristiina Soomre sõnul oli projektimeeskonna lähtekohaks teha endale selgeks kogu vabakutseliste loovisikute temaatikaga seotud pilt - kus on probleemid, millised on lahendused, mida saab teha seadusega, mida saab teha rahastusega, mida saab teha poliitikate muutmisega, kus saab riik panustada läbi kokkulepete ja standardite loomise.
Koos Sotsiaalse Innovastiooni Laboriga läbi viidud koosloomeprotsess oli esimene samm sisuliste lahenduste genereerimisele, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid laiemalt, mitte üksnes sisendina VTK protsessi..
Teiseks eesmärgiks oli tuua erinevad teemaga seotud osapooled omavahel kokku ja mitte tavapärasel viisil. Maria-Kristiina Soomre: „Meie jaoks on väärtus nii see informatsioon, mis me saime, kui asjaolu, et need osapooled neist teemadest omavahel rääkisid.“
Projektimeeskonnal oli teatud teemade osas algne visioon olemas, kuid koosloomeprotsessi raames ei olnud ministeeriumil otsest eesmärki konkreetseid lahendusideid valideerida, vaid pigem jõuda uute lahendusideedeni.
Probleemi kaardistuse oli Kultuuriministeerium varem läbi viinud kasutades fookusgrupi intervjuusid oluliste osapooltega. Samuti oli tehtud osapoolte kaardistus ning ettevalmistused värbamiseks.
Sisuliselt oli protsessi peamine eesmärk ideekorje, et saada võimalikult mitmekesine valik lahendusettepanekuid VTK protsessi.
Koosloomeprotsessi elemendid Kuidas antud protsessi juures lahendatud
1. Probleemi defineerimine Probleemide kaardistus oli eelnevalt Kultuuriministeeriumi poolt tehtud. Selleks tehti hulk online-intervjuusid erinevate probleemi osapooltega. SiLabi aitas lahenduste genereerimise etapi eel täpsustada probleeme ja küsimusi, millele sooviti just konkreetse kolme töötoa raames lahendused leida.
2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine
Osapoolte kaardistamine oli eelnevalt Kultuuriministeeriumi poolt tehtud. Koosloomejuhiga koos arutati läbi, millised osapooled peavad kindlasti olema kaasatud. Töötubades osalejad värbas Kultuuriministeerium.
3. Protsessi disain Koosloomejuht disainis generatiivse protsessi metoodika ja tööriistad vastavalt tellija vajadustele.
15
4. Koostöö võimestamine Koostöö võimestamiseks kasutati spestiaalselt iga küsimuse jaoks faktileht - dokument, kus olid välja toodud küsimused, mida arutati ja peamised probleemiga seotud faktid. Faktileht võimaldas osalistel kiiremini jõuda teemasse. Samuti kasutati esimeses töötoas spetsiaalselt probleemiraamistamise töölehte, mis võimaldas osalistel kiiremini jõuda “ühele lehele”. Teises ja kolmandas töötoas kasutati koostöö ja artuelu soodustamiseks soojendusküsimusi. Lisaks võimestas koostööd ka spesiifiline arutelumetoodika, mida töötubades kasutati.
5. Generatiivne protsess Kolm koosloome töötuba, mille aitas metodoloogiliselt ette valmistada ja läbi viia koosloomejuht.
Sisulise kokkuvõtte töötubadest tegi tellija.
6. Lahenduste valik Esimeses töötoas kasutati Lahenduste valiku töölehte, et selekteerida ajurünnaku käigus loodud lahendsi. Samas generiiti kolmes töötoas ohtralt erinevaid ideid ja spetsiifilist lahenduste valiku protsessi või etappi see koosloomeprotsess ei sisaldanud.
7. Lahenduste valideerimine Koosloomejuht ei osalenud lahenduste valideerimise metoodika disainimisel.
8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga)
SiLab tegi intervjuud tellija esindajatega, et selgitada välja, kuidas protsess täitis nende jaoks eesmärke ning millised olid õppetunnid seoses protsessi korraldusega.
Tellija plaanib koguda tagasisidet koosloomeprotsessile ka osalejatelt.
16
Koosloomeprotsessi disain
SiLab pakkus algselt välja kaks alternatiivset disainmõtlemisel põhinevat koosloomeprotsessi kavandit:
1. Neli meeskonda tegelevad valitud probleemidega kolme töötoa jooksul. 2. Kaheksa meeskonda tegelevad valitud probleemidega nelja töötoa jooksul (4
meeskonda töötavad korraga töötoas, kokku 2 x 2 töötuba) – koormab vähem osalisi ja jõuab tegeleda rohkemate teemadega. Eeldab tellija osalemist moderaatorina. Pakkuja valmistab telljad selleks ette.
Variant A tööprotsessi kirjeldus (2-päevane protsess)
I töötuba
- Sissejuhatus ja osapoole ettevalmistus - Tänase olukorra kaardistus (mida me juba teame) - Ideaalse lahenduse indikaatorid (mis rahuldab kõiki osapooli) - Lahenduse piirangud (mis takistab ja/või piirab lahenduse elluviimist) - Disainiküsimuse täpsustamine
II töötuba
- Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste valik - Lahenduse stsenaarium - Takistused lahenduse elluviimisel - Lahendused takistuste ületamiseks - Tegevuskava koostamine
Variant B tööprotsessi kirjeldus (3-päevane protsess)
I päev
- Sissejuhatus ja osapoole ettevalmistus - Tänase olukorra kaardistus (mida me juba teame) - Ideaalse lahenduse indikaatorid (mis rahuldab kõiki osapooli) - Lahenduse piirangud (mis takistab ja/või piirab lahenduse elluviimist) - Disainiküsimuse täpsustamine
Kodutöö: alternatiivsete lahenduste otsimine
II päev
- Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste valik - Lahenduse stsenaariumi loomine
17
- Lahenduse valideerimise ettevalmistamine
Kodutöö: lahenduste valideerimine
III päev
- Lahenduste edasiarendamine - Lahenduse juurutamise teekond - Takistused lahenduse juurutamisel - Lahendused takistuste ületamises - Tegevuskava koostamine
Protsessi käigus tehtud muutused metoodikas SiLab pakkus algselt välja kaks alternatiivset disainmõtlemisel põhinevat koosloomeprotsessi kavandit. Koos tellijaga valiti esimesel kohtumisel välja kolme töötoaga protsess. Projekti raames tegelesid koosloomejuhid üksikute töötubade disainiga ning aitasid formuleerida küsimusi koosloomemeeskondadele.
Iga töötoa järel vaadati üle kogunenud sisend ning selle põhjal valis tellija koos koosloomejuhiga järgmiseks töötoaks välja teemad, millega sooviti põhjalikumalt edasi tegeleda. Koos tellijaga arutati läbi, millist sisendit järgmisest töötoast antud teema osas soovitakse saada ning selle põhjal aitas koosloomejuht sõnastada küsimused, millele koosloomemeeskonnad järgmises töötoas hakkasid lahendusi otsima.
Töötubade metoodikat ja tööriistade valikut kohandati vastavalt probleemidele ning eesmärkidele ning töötubade ülesehitus seetõttu algse pakkumisega võrreldes muutus. Töötubades kasutatud metoodika tulenes küsimustest, millele tellija soovis vastuseid saada.
Tuleb rõhutada, et koosloome on avatud protsess ning konkreetsed tööriistad või ka töötoa ülesehitus sõltub otseselt probleemist ja eesmärgist ning koosloome protsessi ei ole võimalik ette lõpuni valmis disainida.
Koosloome-küsimuste disain: millele tähelepanu pöörata? Selle koosloomeprotsessi disainis muutus protsessi iseloomust ja ajalisest intensiivsusest tulenevalt kõige oluliseks küsimuste disain igaks töötoaks.
See käis tavaliselt kahes osas:
Esimesel kohtumisel arutati läbi eelnev sisend (kas varasemast kaasamisprotsessist või eelnenud töötubadest), millistele teemadele järgmistes töötubades tuleks keskenduda ning mis on arutelu eesmärk – millist infot soovitakse, milliseid lahendusi soovitakse, millisesse protsessi loodud lahendusid peaksid sisendi andma jne.
18
Selle sisendi pealt formuleeris koosloomejuht küsimused aruteludeks, prognoosides ka enam kui 300 töötoa läbiviimise kogemuse pealt, mis tüüpi vastusteni üks või teine küsimus viib ning kas need on projekti eesmärgi seisukohalt olulised ja vajalikud.
Teisel kohtumisel vaadati koos tellijaga küsimused üle ning vajadusel täpsustati.
Tellija tegi vastavalt teemadele ja küsimustele koosloomemeeskondadele faktilehed, mis koondas senist sisendit, töös olevaid lahendusi või muud taustainfot.
Küsimuste disain oli võtmemomendiks ka Kultuuriministeeriumi projektimeeskonna jaoks kogu koosloome-protsessi suunamisel ja kujundamisel:
„Minu jaoks oli esialgu kõige raskem just küsimuste sõnastamise pool, sest alguses ma ei tajunud, kuidas küsimus arutelu kontekstis tööle hakkab. Arvan, et ka koosloomejuhile võis alguses olla kõige keerulisem meilt see sisend kätte saada, millega töötada.
Kuid küsimuste välja destilleerimine aitas mind ka kõige rohkem, eriti kui ma hakkasin aru saama, kuidas mingi küsimus arutelu kontekstis tööle hakkab. Ma õppisin, et ei pea sõnastama küsimust, mis kogu teema ära raamistaks, vaid aitaks osalistel teemaga tegeleda.“
Soovitused ja õppetunnid - Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist ning soovitame
olla avatud muudatustele ning metoodikas kui töötubade ülesehituses, kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.
- Oluline on hästi läbi mõelda, mida tegelikult koosloome protsessiga saavutada tahetakse.
- Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik teha tööd nii probleemi täpsustamise kui eesmärgi selgitamisega.
- Et protsess oleks viljakas ja legitiimne, on oluline tegeleda osapoolte kaardistamise ja värbamisega. Kultuuriministeerium oli kaardistuse ära teinud VTK-protsessi eelmises etapis.
- Siin raportis kajastatud koosloomeprotsess keskendus üksnes lahenduste genereerimisele. Soovitame ka üksikule osale keskendudes pidades silmas tervikliku koosloome-protsessi teisi etappe ning protsessi disainides pidada silmas ka seda, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.
- See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koosloome-protsessis osalejatele teada juba enne kooloome-protsessi algust.
- Küsimuste disain sai antud protsessis sellise kaalu, sest tellija vajadus oli ideekorje laias teemade ringis ning protsessil polnud ühte kindlat eesmärki ning eeldatavat tulemust.
- Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et
19
o ühe töötoa raames töötas neli erinevat laudkonda nelja sisuliselt kohati üsna erineva teemaga;
o selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;
o metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades juhtisid arutelu inimesed, kel pole koosloomejuhi väljaõpet;
o kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloomekoolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.
20
4. Läbi viidud tegevused
29.06.2022 Kohtumine tellijaga
Projekti eesmärkide ja tegevuskava täpsustamine
29.06-06.07 Varasemate uuringutega tutvumine ja süntees
06.07.2022 Sissejuhatav koosloomekoolitus projektimeeskonnale
06.07.2022 Kohtumine tellijaga
Projekti väljundi täpsustamine, küsimuste disain esimeseks töötoaks
07.07-11.08.2022 Faktilehtede koostamine
Tegi Kultuuriministeeriumi projektimeeskond
07.07-11.08.2022 Osalejate värbamine
Tegi kultuuriministeeriumi projektimeeskond
08.08.2022 Kohtumine tellijaga
Faktilehtede ülevaatamine ja täpsustamine
I töötoa küsimuste täpsustamine
I töötoa töölehtede üle vaatamine
12.08.2022 I töötuba
15.08.2022 Vahekohtumine 1
Arutelude kokkuvõte, reflektsioon, teemade valik järgmisesse töötuppa
Küsimuste disain
16.08.2022 Vahekohtumine 2
Küsimuste tagasisidestamine ja täpsustamine
16.08-18.08.2022 Faktilehtede koostamine
19.08.2022 II töötuba
23.08.2022 Vahekohtumine 1
Arutelude kokkuvõte, reflektsioon, teemade valik järgmisesse töötuppa
Küsimuste disain
24.08.2022 Vahekohtumine 2
Küsimuste tagasisidestamine ja täpsustamine
21
24.08.2022 Faktilehtede koostamine
25.08.2022 III töötuba
26.08.2022 Tagasiside-intervjuud
29.08.2022 Tagasiside-intervjuud
26.08-01.09.2022 Lõppraporti koostamine
Koosloomeprotsess Kogu koosloomeprotsessi juhtisid kaks kogemustega protsessijuhti, kes mõtlesid protsessi metoodiliselt läbi, valmistasid ette ja juhtisid töötube, nõustasid töötubade vahel tellijat vajalike andmete kogumisel, töötubade küsimuste sõnastamisel ning osapoolte kaasamisel ning andsid protsessile tervikuna tagasisidet. Protsessijuhid kohandasid tellija vajadustest lähtudes ka metoodikat ning töötubades kasutatud tööriistu.
Tegeliku protsessi võib jagada nelja etappi:
1. Ettevalmistav osa. - Olemasolevate materjalide süntees ning kasutatavate andmete
ettevalmistamine töötubades osalejatele. Kuna probleemide kaardistus oli tellija poolt juba varasemas etapis tehtud, siis selle põhjal valmistati koosloomejuhtide juhendamisel ette faktilehed juba olemasoleva infoga, mis jagati teemade kaupa välja töötubades osalejatele.
- Ettevalmistav koolitus tellija projektimeeskonna liikmetele, mis tutvustas koosloome metoodikat, erinevaid tööriistu ning koosloome kasutusvõimalusi poliitikakujundamise protsessis.
- Koosloomeprotsessi eesmärkide ja väljundite täpsustamine koos tellijaga. Enne lõplikku protsessi disaini oli oluline välja selgitada, mis on probleem või probleemid, millele lahendust otsitakse, mis on koosloomeprotsessi eesmärgid ning erinevad väljundid järgnevas poliitikakujundamise protsessis. Eelnevalt oli välja selgitatud neli põhilist probleemide ringi. Koosloomejuhi abiga selekteeriti sealt probleemid, mille lahendamiseks koosloome on kõige sobivam formaat. Täpsustatud eesmärkide põhjal pakkus koosloomejuht välja eesmärgiga sobivad disainitööriistad ja arutelude formaadi.
- Protsessi disain ja metoodika valik. Eesmärgist tulenevalt tegi koosloomejuht ettepaneku töötubade formaadi, ülesehituse ja töölehtede osas.
- Osapoolte valimine koosloomeprotsessi. Eesmärgist tulenevalt aitas koosloomejuht Kultuuriministeeriumi varasemast kaardistusest teha valiku, kes on olulised osapooled konkreetses koosloomeprotsessis, kes peaks lahenduste legitiimsust silmas pidades olema kindlasti kaasatud.
22
2. Koosloometöötubade ette valmistamine ja läbi viimine. - Teemade täpsustamine, probleemi defineerimine, küsimuste sõnastamine.
Tellija eesmärgipüstitusest ja väljunditest lähtuvalt aitas koosloomejuht sõnastada koosloome formaadiks sobivad küsimused lahenduste genereerimiseks loovisikute sotsiaalsete garantiide ning loomeliitude rolliga seotud probleemidele.
- Koosloomemeeskondade moodustamine. Koostöös tellijaga moodustati konkreetsed koosloometiimid, mis hakkasid otsima lahendusi kultuuriministeeriumi poolt sõnastatud probleemidele. Iga meeskonna tööd modereeris üks Kultuuriministeeriumi projektimeeskonna liige, kahel korral osales arutelude modereerimisel ka üks koosloomejuhtidest.
- I töötoa ettevalmistusena aitas koosloomejuht sõnastada prioriteetsed küsimused ning disainis lahenduste leidmiseks sobivad töölehed. Koosloomemeeskondade poolt kasutatud töölehed erinesid kohati üksteisest sõltuvalt tellija poolt sõnastatud eesmärgist ja küsimustest, millest lahenduste leidmisel lähtuti.
- II ja III töötoa ettevalmistuseks kohtusid koosloomejuhid iga eelneva töötoa järel projekti juhttiimiga, üheskoos vaadati üle töötoas kogunenud sisend ning valiti teemad järgmisteks töötubadeks. Seejärel sõnastati küsimused, mis sobisid kõige paremini koosloomeprotsessis eesmärgiks seatud lahenduste genereerimiseks ning tellija valmistas ette iga teema jaoks faktilehed taustainfoga.
- Metoodika täpsustamine II ja III töötoaks. Teises ja kolmandas töötoas ei kasutatud spetsiifilisi töölehti, vaid koosloomele omast ideede genereerimise ja arutelu viisi, mille esimeses osas iga meeskonna liige genereeris ideid individuaalselt, seejärel need arutati läbi ning grupeeriti teemade kaupa.
3. Töötubade kokkuvõtete koostamine - Kokkuvõtted iga töötoa aruteludest ja lahendusideedest tegi tellija,
kokkuvõtte said kõik koosloome protsessi kaasatud inimesed. Kahe töötoa vahel sõelusid koosloomejuhid ja projektimeeskond teemad läbi ning koos valiti, milliste teemadega on vaja edasi töötada ning sellest lähtudes disainiti küsimused järgmisteks töötubadeks.
4. Lõppraporti koostamine - Sisulise kokkuvõtte protsessist saadud lahendusideedest teeb
Kultuuriministeerium. - Sotsiaalse Innovatsiooni Labor teeb kokkuvõtte koosloome protsessi disainist,
tehtud tegevustest, õppetundidest ning soovitustest, et neid saaks kasutada edaspidi sarnaste protsesside läbiviimisel.
23
Tegevuste ajaplaan
Etapi nimetus Kirjeldus Aeg
Ootuste täpsustus ja protsessi disain
I kohtumine: Kultuuriministeeriumiga koosloome protsessi koostamise tegevusplaan ning koosloomeprotsessi disain (eesmärgid, tulemused, osalised, ootused tööde teostajale).
1.-3. nädal
II kohtumine: Kultuuriministeeriumiga valdkondade analüüs ja lahenduste leidmiseks olulisemate küsimuste määratlemine igas valdkonnas (need võetakse kohtumistel fookustena arutelu alla); iga probleemiringi vaates olulisemate kaasatavate sihtrühma määratlemine; sobivaima meetodi ja formaadi valimine.
1.-3. nädal
Protsessi disain ja töötubade juhtimine
Koosloome protsessi kujundamine ja sündmuste läbiviimine koostöös hankijaga: lähtuvalt eeltoodust sündmuste kalendri kinnitamine, koosloomeseminaride vm sündmuste disain, ettevalmistamine ja läbiviimine (sh modereerimine) koostöös Kultuuriministeeriumi ekspertidega.
3. – 8. nädal
Konsulteerimine
Vajadusel (lähtuvalt protsessi käigus leitud lahendustest) järgnevate tegevuste kavandamise konsulteerimine (nt kui tekib vajadus mõjude hindamisel täiendavate disainmeetodite leidmiseks, siis kaasatakse pakkuja).
8.-9. nädal
Raporti koostamine
Projekti lõppraporti koostamine – lõppraport annab ülevaate kaasamisprojekti raames koostatud protsessi disainist, läbi viidud tegevustest ja nende metoodikast ning muudest tähelepanekutest ning soovitustest sarnaste protsesside korraldamisel.
9. - 10. nädal
24
Õppetunnid ja soovitused Siin raportis kajastatud koosloome-protsessi mõjutas oluliselt asjaolu, et lepingus protsessi läbi viimiseks ette nähtud aeg langes suvele ning kokku puhkuste perioodiga. Projektiperioodile langesid nii projektimeeskonna kui koosloome-töötubadesse kutsutud inimeste puhkused, mis raskendas oluliselt osaliste värbamist.
Sel põhjusel olid töötoad kokku surutud kolme nädalasse, kahe töötoa vahele jäi 3-4 tööpäeva, mille jooksul tuli teha kokkuvõtted aruteludest, valida välja probleemid järgmistesse töötubadesse, seada eesmärgid ning sõnastada selle pealt uued küsimused, valmistada ette faktilehed ja tööpõhjad või arutelu metoodika.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolelt tähendas see, et kuna töötoa küsimused formuleeriti tihti vaid päev enne järgmist töötuba, siis ei olnud võimalik ette disainida ja printida töölehti.
Protsessi intensiivsus võis mõjutada ka tulemuste kvaliteeti: „Minu jaoks oli väljakutse, et me iga töötoa järel neid teemasid kohandasime ja samas meil ei olnud liiga palju aega reflektsiooniks. Kui mul oleks olnud rohkem aega, siis me oleks suutnud ehk kasulikumalt neid inimesi ja seda aega kasutada.“
Kuna protsess oli kiire ja intensiivne, siis ei olnud võimalik värvata uusi osalejaid, kui oli näha, et lahendusideede edasi arendamiseks oleks olnud vaja täiendavalt kaasata teistsuguse taustaga inimesi.
Intensiivsusel olid siiski ka omad plussid: „Ühelt poolt see oli intensiivne ja raske, teiselt poolt need inimesed, kes osalesid kõigis töötubades, said jätkata nö poolelt sõnalt.“
Kõige tähtsamaks õppetunniks ja soovituseks sellest protsessist on aja planeerimine ja ajastuse planeerimine.
25
Kokkuvõte
Koosloome on viimastel aastatel arenenud sihtrühmi kaasavatest disainmõtlemisel ja teenusedisainil põhinevatest töötubadest strateegiliseks lähenemisviisiks avaliku sektori juhtimisel. Avaliku sektori autoriteetsete uurijate määratluses on koosloome „sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Torfing ja Ansell, 2021).
Koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:
1. Probleemi defineerimine. 2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 3. Protsessi disainimine. 4. Koostöö võimestamine. 5. Generatiivne protsess (lahenduste, vastuste, ideede genereerimine). 6. Lahenduste valik. 7. Lahenduste valideerimine. 8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga).
Projekti eesmärgid Kultuuriministeeriumi poolt algatatud vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide reform on mitmeid sektoreid ning valdkondi hõlmav poliitikakujundamise protsess, milleks andis olulise sisendi 2021. aasta sügisel valminud Praxise uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (Koppel et al. 2021).
VTK raames kaardistati 2022. aasta kevadel erinevate osapooltega tehtud intervjuudes vabakutseliste sotsiaalkaitse, tasude ja töötamise vormidega seotud probleemide ring. Selle protsessi tulemusena koorus viis probleemide valdkonda:
- sotsiaalkaitse tagamine ebapiisava või ebaregulaarse sissetuleku korral; - vabakutselise staatuse määratlemine ning erinevad töövormid ja nende
spetsiifika; - loovisiku määratlemine; - loometöö õiglane ja piisav tasustamine; - loomeliitude roll huvikaitseorganisatsioonidena.
Loovisiku määratlemisega tegeleti Innosprindi raames 2022. aasta kevadel.
Koos SiLabiga läbi viidud koosloomeprotsess oli esimene samm sisuliste lahenduste genereerimisele, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid laiemalt, mitte
26
üksnes sisendina VTK protsessi, isegi kui kõiki lahendusettepanekuid ei ole võimalik VTK protsessi kaudu realiseerida.
Koosloome-partneri ülesanne oli pakkuda välja disainimetoodika ja tööriistad lahenduste genereerimiseks, mis võimaldaks jõuda koostöös sihtrühmaga valideeritud lahendusvariantideni, mis oleks rakendatavad seadusloome ja poliitikakujundamise protsessis.
Disain Kultuuriministeeriumi projekti puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse protsessi ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.
SiLab pakkus algselt välja kaks alternatiivset disainmõtlemisel põhinevat koosloomeprotsessi kavandit. Koos tellijaga valiti esimesel kohtumisel välja kolme töötoaga protsess. Projekti raames tegelesid koosloomejuhid üksikute töötubade disainiga ning aitasid formuleerida küsimusi koosloomemeeskondadele.
Iga töötoa järel vaadati üle kogunenud sisend ning selle põhjal valis tellija koos koosloomejuhiga järgmiseks töötoaks välja teemad, millega sooviti põhjalikumalt edasi tegeleda. Koos tellijaga arutati läbi, millist sisendit järgmisest töötoast antud teema osas soovitakse saada ning selle põhjal aitas koosloomejuht sõnastada küsimused, millele koosloomemeeskonnad järgmises töötoas hakkasid lahendusi otsima.
Metoodika Töötubade metoodikat ja tööriistade valikut kohandati vastavalt probleemidele ning eesmärkidele ning töötubade ülesehitus seetõttu algse pakkumisega võrreldes muutus.
Samas tuleb rõhutada, et koosloome on avatud protsess ning konkreetsed tööriistad või ka töötoa ülesehitus sõltub otseselt probleemist ja eesmärgist ning koosloome protsessi ei ole võimalik ette lõpuni valmis disainida.
Töötubades kasutatud metoodika tulenes küsimustest, millele tellija soovis vastuseid saada.
Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et
- ühe töötoa raames töötas neli erinevat laudkonda nelja sisuliselt kohati üsna erineva teemaga;
- selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;
- metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades juhtisid arutelu inimesed, kel pole koosloomejuhi väljaõpet;
27
- kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloomekoolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.
Õppetunnid Siin raportis kajastatud koosloome-protsessi mõjutas oluliselt asjaolu, et lepingus protsessi läbi viimiseks ette nähtud aeg langes suvele ning kokku puhkuste perioodiga. Projektiperioodile langesid nii projektimeeskonna kui koosloome-töötubadesse kutsutud inimeste puhkused, mis raskendas oluliselt osaliste värbamist.
Sel põhjusel olid töötoad kokku surutud kolme nädalasse, kahe töötoa vahele jäi 3-4 tööpäeva, mille jooksul tuli teha kokkuvõtted aruteludest, valida välja probleemid järgmistesse töötubadesse, seada eesmärgid ning sõnastada selle pealt uued küsimused, valmistada ette faktilehed ja tööpõhjad või arutelu metoodika.
Kuna protsess oli kiire ja intensiivne, siis ei olnud võimalik värvata uusi osalejaid, kui oli näha, et lahendusideede edasi arendamiseks oleks olnud vaja täiendavalt kaasata teistsuguse taustaga inimesi.
Teiseks oluliseks õppetunniks oli küsimuste disain, mis selle protsessi puhul oli keskse tähtsusega kogu koosloome protsessi suunamisel ja kavandamisel. Tellija sõnul: „Minu jaoks oli esialgu kõige raskem just küsimuste sõnastamise pool, sest alguses ma ei tajunud, kuidas küsimus arutelu kontekstis tööle hakkab. Kuid küsimuste välja destilleerimine aitas mind ka kõige rohkem.“
Soovitused edaspidiseks - Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist ning soovitame
olla avatud muudatustele ning metoodikas kui töötubade ülesehituses, kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.
- Oluline on hästi läbi mõelda, mida tegelikult koosloome protsessiga saavutada tahetakse.
- Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik teha tööd nii probleemi täpsustamise kui eesmärgi selgitamisega.
- Et protsess oleks viljakas ja legitiimne, on oluline tegeleda osapoolte kaardistamise ja värbamisega.
- Koosloome meie nägemuses on terviklik protsesess ja soovitame ka üksikule osale keskendudes pidades silmas koosloomeprotsessi teisi etappe ning protsessi disainides pidada silmas ka seda, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.
- See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koosloomeprotsessis osalejatele teada juba enne kooloomeprotsessi algust.
28
- Koosloomeprotsessi planeerides tuleks arvestada nii selle ajakava kui ajastust, et saada protsessist maksimaalset kasu ja jätta koosloomeprotsessi igaks tegevuseks, sh reflektsiooniks ja kokkuvõteteks, piisavalt aega.
29
Viited
Ansell, C., Torfing J. (2021). Public Governance as Co-creation. A Strategy for Revitalizing the Public Sector and Rejuvenating Democracy.
Sotsiaalse Innovastiooni Labor (avaldamata). Koosloome juhendmaterjal. Avaldamata töödokument.
Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis.
Matti C., Rissola G., Martinez P., Bontoux L., Joval J., Spalazzi, A. and Fernandez, D., (2022). Co-creation for policy: Participatory methodologies to structure multi-stakeholder policymaking processes, Matti, C. and Rissola,G. (editors), EUR 31056 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-52215-7, doi:10.2760/211431, JRC 128771
Pedanik, R. (2022). Mis siis ikkagi on koosloome? https://koosloome.ee/mis-siis-ikkagi-on-koosloome/
30
Pakkumus narkopoliitika koosloome tegevuse no ustamiseks ja toetamiseks Tellija: Siseministeerium
Pakkuja poolne lahendus tegevuste teostamiseks Lähenemine ja põhimõtted Pakume Siseministeeriumile koosto o d koosloome protsessi disainimisel, juhtimisel ja konsulteerimisel. Protsessi metoodika valiku aluseks on me varasem kogemus sarnaste protsessidega, kus oleme kasutanud koosloome meetodeid poliitika kujundamisel, erinevate lahenduse va ljato o tamisel ning kaasamisprotsesside disainimisel ja juhtimisel. Koosloome ko ige u ldisemalt on probleemi osapooli kaasav ja probleemilahendamise meeskonna liikmeid jo ustav innovatsiooniprotsess, millel on praktiline eesma rk. Enamik ta napa eva u hiskondlikke probleeme on komplekssed ja nende lahendamine u letab u he organisatsiooni piirid, eeldades erinevate osapoolte koosto o d. Koosloome vo imaldab leida lahendusi va ga erinevatele probleemidele ja sobib ha sti teenuste, koosto o mudelite, poliitikate ja su steemide disainimiseks ning uute lahenduste va ljato o tamiseks, kus soovitud tulemused so ltuvad erinevate valdkonnas tegutsevate osaliste omavahelisest dialoogist. Koosloome protsesse juhivad kogemustega protsessijuhid, kes mo tlevad protsessi metoodiliselt la bi, valmistavad ette, juhivad to o tube, annavad to o tubade vahel tellijale no u vajalike andmete kogumiseks ning tagasisidet. Koosloome on sektorite u lene innovatsiooniprotsess, kus probleemi osapooled u hiselt defineerivad probleeme, leiavad neile lahendusi, viivad neid koos ellu ja hindavad koos tulemusi. Koosloome po hineb vo rdsel partnerlusel, kus ideaaliks on konsensuslik otsustamine. Koosloomeprotsessi raames moodustatakse meeskonnad, kes hakkavad disainmo tlemise to o riistu rakendades koosloomejuhi juhtimisel otsima lahendusi tellijaga koos va ljavalitud probleemidele. Metoodika kasutamine eeldab tellijalt aktiivset osalust protsessi elluviimise ko igis etappides - kaasara a kimist protsessi kavandamisel, osalemist to o tubades ning protsessi ja tulemuste kokku kirjutamisel ja hindamisel. Selline osalemine toetab soovitud tulemuste saavutamist. Koosloome protsess koosneb: 1) Probleemi defineerimisest 2) Osapoolte kaardistamisest ja va rbamisest 3) Protsessi disainimisest 4) Koosto o vo imestamisest 5) Ideestamise protsessist 6) Lahenduste valikust 7) Lahenduste valideerimisest 8) Protsessi tulemuste hindamisest (rahulolu koosloome protsessiga) Pakutav koosloomeprotsess la htub tellija soovist ning koosneb ettevalmistuseks olemasolevate materjalide su nteesist ning kasutatavate andmete ettevalmistamisest
(peamiselt tellija vastutada), koosto o s tellijaga koosloomeprotsessi ta psemast disainist, ettevalmistavast koolitusest tellijale, metoodikate valimisest, koosloome to o tubade ette valmistamisest ja la biviimisest ning to o tubade kokkuvo tete koostamisest ja lo ppraporti koostamisest. Koosloome eelised võrreldes tavalise kaasamisprotsessiga:
• vo imaldab mitme osapoolega koosto o protsesse to husalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted.
• aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna po hineb
eriarvamuste su nteesil ja kollektiivsel loovusel.
• soodustab arvamuste paljusust ja vo imaldab ta nu erinevatele perspektiividele jo uda praktilistele lahendusteni.
• ta nu u hiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis
omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist. Sotsiaalse Innovatsiooni Labori to o riistakastis on u le 20 erineva to o riista, mida saab lahenduste genereerimiseks kasutada. Meetod valitakse alati la htuvalt probleemist ja eesma rgist. Meie kogemus na itab, et ta nu koosloome protsessis tekkinud u hisele arusaamale ja so lmitud kokkulepetele on hiljem to o de teostamise faasis va hem konflikte ja muudatuste elluviimine toimub sujuvamalt, mis omakorda aitab kokku hoida aega ja raha. Küsimused millele otsitakse koosloome protsessis uusi ideid ja lähenemisi: • kuidas va hendada stigmatiseerivaid hoiakuid abi otsimisel (ilma tarvitamist normaliseerimata); • kuidas parendada abiteenuste pakkujate arusaama probleemist ja va hendada su u dimo istvaid hoiakuid; • kuidas narkootikumidega seonduvaid juhtumeid (sotsiaal)meedias ka sitleda; • kuidas jo uda enamete inimesteni ning kujundada tarvitamist va hendavaid hoiakuid; • kuidas to o tada va lja uusi meetmeid, millega viia inimesteni hoiatavaid so numeid. Tegevuste detailne kirjeldus Protsess koosneb ja rgmistest etappidest: 1. Ettevalmistav etapp (dets 2024) a) Hetkeolukorra analu u s: - Varasemate uuringute ja materjalide su ntees (teostab tellija) - Olemasolevate probleemide ja takistuste kaardistamine (teostab tellija) - La hteu lesande (ku simuste) ta psustamine b) Osapoolte kaardistamine: - Huviru hmade analu u s
- Vo tmeisikute ja organisatsioonide ma a ratlemine - Osapoolte rollide ja panuse defineerimine - Osapoolte kaasamisstrateegia koostamine c) Protsessi detailne disain: - Koosloome metoodika ta psustamine - Ajakava ja tegevusplaani koostamine - Hindamiskriteeriumite kokkuleppimine d) Meeskonna koolitus: - Koosloome po himo tete ja meetodite tutvustus - To o riistade ja tehnikate tutvustus 2. Koosloome to o toad (na idisprotsess) Kolm to o tuba erinevate sihtru hmadega: (max inimeste arv u hes to o toas 25) I to o tuba: Probleemide defineerimine ja konteksti mo istmine - Hetkeolukorra analu u s - Su steemikaardi koostamine - Prioriteetsete ku simuste ma a ratlemine II to o tuba: Lahenduste genereerimine - Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste hindamine ja valik III to o tuba: Lahenduste ta psustamine ja valideerimine - Lahenduste valideerimine - Ta ienduste tegemine - Lo plike kokkulepete so lmimine To o tubade vahel toimub: - Tulemuste analu u s ja su ntees - Ja rgmiste sammude planeerimine - Osapoolte informeerimine 4. Tulemuste hindamine: - Protsessi hindamine - O ppetundide kogumine 5. Lo ppraport ja soovitused: - Tulemuste dokumenteerimine - Edasiste sammude kavandamine - Soovituste formuleerimine 6. Lo ppraport sisaldab: - La hteu lesande kirjeldus - Metoodika kirjeldus
- Koosloomeprotsessi kirjeldus - Osaliste nimekiri - To o tubade agregeeritud kokkuvo te pulletpontidena (kokkuvo te sellest, mis to o lehtedel kirjas + to o lehtede sissetru kk) - Kokkuvo tted ja soovitused edasiseks Kasutatav metoodika Protsessis kombineerime erinevaid koosloome to o riistu: - Disainmo tlemine lahenduste genereerimiseks - Su steemi analu u s ja visualiseerimine - Kollektiivne ideede loomine la bi erinevate tehnikate - Valideerimisto o tuba lahenduste testimiseks ja arendamiseks Tegevus- ja ajakava Detsember 2024 - jaanuar 2025: - Ootuste ja eesma rkide ta psustamine - Osapoolte ta iendav kaardistamine - Osapoolte kaasamise strateegia - Protsessi detailne disain - Meeskonna koolitus Veebruar - mai 2025: - Kolm po hjalikku koosloome to o tuba - To o tubade vahel tulemuste analu u s - Lahenduste iteratiivne arendamine Mai-juuni 2025: - Tulemuste su ntees - Lo ppraporti koostamine Pakkumuse maksumus Tegevus Hind KM-ta Projektijuhtimine ja protsessi disain 2500 € Koolitus tellijale (3 ak/h) 500 € Koosloome to o tubade ettevalmistus ja la biviimine 4500 € Raporti koostamine 1000 € KOKKU KM-ta 8500 € Hind ei sisalda ruumirenti, toitlustust ja muid to o tubade korraldamisega seotud kulusid.
Pakkuja kogemus ja kompetentsid Varasemad sarnased projektid Oleme la bi viinud mitmeid sarnaseid koosloome projekte poliitikakujundamises: - Koosloomes osapooltega toidu varustuskindluse strateegia koostamine (2023). Tellija Maaeluministeerium - Kestliku toidusu steemi poliitika koosloometalgud (2022-2023). Tellija Maaeluministeerium ja Riigikantselei - Lahenduste disaini eestvedamine ja huvipoolte koosloome korraldamine loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise va ljato o tamiskavatsuse koostamise protsessi osana. (2022). Tellija Kultuuriministeerium ja Riigikantselei - Food reformulation stakeholder engagement and co-creation of future activities (2024). Tellija WHO - Muinsuskaitseameti ma lestiste nimekirja korrastamise protsessi osapoolte juhtimise kava va lja to o tamine (2024). Tellija Muinsuskaitseaemt - Eesti Panga strateegia (2024). Tellija Eesti Pank - Muinsuskaitsealuste elamute renoveerimist ja energiatohususe parandamist toetavate lahenduste va ljato o tamine koosloomes koduomanikega (2024). Tellija EKA Ko ik projektid on andnud va a rtuslikke o ppetunde koosloome rakendamiseks keerukate probleemide lahendamisel. Lisame pakkumisele mo ned protsessi raportid. Meeskond ja rollid Rasmus Pedanik - Koosloome protsessi juht - 15+ aastat kogemust innovastiooniprogrammide disainimisel - Juhtinud u le 600 koosloome to o toa - PhD Tartu Ü likoolis, teemaks komplekssete probleemide lahendamine koosloomes - Disainmo tlemise fassilitaatori, kaasamise protsessijuhi ja fasilitaator sertifikaadid Rasmusel on u le 15 aasta kogemust innovastiooniprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Viimasel kaheksal aastal on Rasmus pakkunud koolitus- ja arenguprogramme peamiselt avalikule sektorile. Rasmusel on u le kaheksa aasta kogemust kaasamis ja koosloome protsesside disainimisel ja juhtimisel. Ta on juhtinud u le 600 koosloome to o toa, 60 koosloomeprotsessi. Rasmusel on disainmo tlemise fassilitaatori sertifikaat (DesignThinkingAcademy), kaasvate tehnikate fassilitaatori (ToP) sertifikaat, Harvad Kennedy School sertifikaat avalikus sektoris koosloomes lahenduste disainimisest (Creating Collaborative Solutions), kaasamis ja koosloome protsesside disainimise ja juhtimise sertifikaat euroopa u hest innovaatilisemast koolist Hyper Island. Ta on ennast ta iendanud Cadiffi u likoolijuures avaliku sektori poliitikadisaini kursusel. Lisaks on ta la binud erinevaid disaini teemalisi koolitusi nii Eestis kui va lismaal. Rasmus o petab Tartu Ü likoolis Haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmo tlemist ja koosloomet ning Muudatuste juhtimise magistrantidele fassiliteerimist. Lisaks o pib Rasmus Tartu Ü likoolis doktorantuuris ja
tema uurimisto o teemaks on komplekssete probleemide lahendamine koosloomes. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht. Varem on Rasmus to o tanud mh Sotsiaalsete Ettevo tete Vo rgustikus, Siseministeeriumis (regionaalministri no unik kodanikuu hiskonna valdkonnas) ja Riigikontrollis. Pakkuja tutvustus MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor on Eesti juhtiv koosloome metoodika arendaja ja rakendaja. Meie peamised tugevused: - Pikaajaline kogemus avaliku sektori koosloome projektides - Tugev metoodiline baas ja to o riistad - Kompetentne meeskond - Laialdane koosto o vo rgustik MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor. Si-Lab on sotsiaalne ettevo te eesma rgiga arendada ja rakendada koosloomet, disainmo tlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja u hiskondlike probleemide lahendamisel. Si-Lab tegutseb neljas u ksteist ta iendavas ja toetavas suunas:
• koolitus- ja no ustamisteenuste loomine, pakkumine ning vahendamine; • koosloome- ja kaasamisprotsesside disain, juhtimine ja no ustamine; • innovastiooniprogrammide loomine, pakkumine ning vahendamine; • teaduslike ja praktiliste uuringute korraldamine; asjakohane rahvusvaheline
koosto o .
Si-Lab teeb koosloome metoodika arendamisel koosto o d Tartu Ü likooli ja EBS-iga. Si- Labi peamisteks klientideks on avalik sektor ja kohalikud omavalitsused. Me la htume koosloome- ja kaasamisprotsesside disainimisel ja juhtimisel IAF eetikastandarditest. Pakkuja rekvisiidid MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Reg: 80411303 Aadress: Telliskivi 60a/3 Tallinn 10412 info@koosloome.ee +37255566489
2
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
LÕPPARUANNE
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor 2024
Arendusprojekt viidi läbi Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt ja seda rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Maaeluministeerium.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor disainib ja juhib avaliku sektori innovatsiooni-, koosloome- ja kaasamisprotsesse, et aidata leida ühiskondlikele ja kogukondlikele probleemidele uuenduslikke ja praktilisi lahendusi.
Koosloomeprotsessi disainer ja juht: Rasmus Pedanik.
Raporti koostajad: Rasmus Pedanik ja Jaan Aps.
Raporti koostamisel on kasutatud Kaie Kotovi, Maris Jõgeva, Marko Uibu, Rasmus Pedaniku ja Jaan Apsi loodud juhendmaterjale.
Raporti koostajad on sujuva ja asjaliku koostöö eest tänulikud tellija esindajatele Toomas Unt’ile, Kristi Lemberile, Aare Kasemetsale ja protsessi jooksul töötubades osalenud Maaeluministeeriumi töötajatele ning teistele osapooltele.
Seoses Maaeluministeeriumi konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside seniste kogemuste kaardistamisega panustasid interjuude kaudu eraldi järgmiste osakondade esindajad:
● maakasutuspoliitika osakond (Katrin Rannik, Reena Osula); ● põllumajanduspoliitika osakond (Kerli Nõges, Kristel Maidre); ● strateegia- ja finantsosakond (Kristi Lember); ● taimetervise osakond (Sigmar Suu, Tarvo Järve); ● teadus- ja arendusosakond (Argo Peepson); ● toiduohutuse osakond (Hellika Kallaste, Katrin Lõhmus, Külli Johanson).
Viitamine: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2024). Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022. Koostajad Rasmus Pedanik ja Jaan Aps. Tallinn: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
Sellest dokumendist leiad
Lühikokkuvõte 5
1. Koosloome poliitikakujundamise protsessis 6
1.1 Kaasamine või koosloome? 6 1.2 Avaliku sektori koosloome 7 1.3 Millal saab kaasamisest koosloome? 8 1.4 Koosloome poliitikakujundamise protsessis 12 1.5 Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? 12 1.6 Koosloome põhilised komponendid 13 1.7 Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus 14 1.8 Millega arvestada koos-loomeprotsessi kavandades? 15 1.9 Kontrollküsimused enne koosloome protsessiga alustamist 15
2. Maaeluministeeriumi arendusprojekt 17 2.1 Konsulteerimine ja kaasamine Maaeluministeeriumis 17 2.2 Maaeluministeeriumi seniste protsesside kogemused 19 2.3 Maaeluministeeriumi kaasamismudeli ettepanek 22
3. Maaeluministeeriumi koosloome töötoad 25 3.1 Koosloome töötuba: lahenduste genereerimine 25 3.2 Töötoa päevakava 26 3.3 Koosloome elemendid 27 3.4 Koosloome töötoa tulemused 28 3.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist 30 3.6 Koosloometöötoa õppetunnid ja soovitused 31
4. Võrgustikupõhine koosloome: Toidu Varustuskindluse Strateegiline Töörühm 32 4.1 Toidu varustuskindlus 33 4.2 Võrgustikupõhine kriisijuhtimine 34 4.3 Koostöömudeli väljatöötamise protsess 34 4.4 Protsessi tulemused 35 4.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist 35 4.6 Võrgutikupõhise koosloomeprotsessi kokkuvõte 35
5. Soovitused koosloome protsessi korraldamiseks 37
Viited 41 Lisad 42
5
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lühikokkuvõte
Mis see on?
Sellest raportis saad ülevaate: ‒ millal kasutada poliitikakujundami-
ses konsulteerimist, millal kaasamist ja millal koosloomet;
‒ kuidas kasutada koosloome metoodikat poliitikakujundamise protsessis lahenduste välja töötamiseks;
‒ kuidas koosloomeprotsessi kavandada ja disainida, sh milliseid küsimusi saab koosloome protsessi abil lahendada ja milliseid mitte;
‒ mis on Maaeluministeeriumi senised kogemused nii Euroopa Liidu tasandi kui siseriiklike konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessidest;
‒ milline on Maaeluministeeriumi parimatel praktikatel põhinev soovituslik mudel edaspidisteks konsultatsiooni-, kaasamis- ja koos- loomeprotsessideks (sh seoses kestliku toidusüsteemi poliitikakujundusega);
‒ ülevaate Maaeluministeeriumi kahest koosloome katsetusest:
‒ soovitused koosloome protsessi korraldamiseks.
Kellele see on mõeldud?
‒ Maaeluministeeriumi poliitika- kujundajad ning konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside eest vastutavad ametnikud.
‒ Mis väärtust see annab? ‒ See materjal aitab poliitika-
kujundamises erineva taustaga osapooli hõlmavaid konsultatsiooni-, kaasamis- ja koosloomeprotsesse lahenduste loomiseks paremini ette valmistada ja läbi viia.
6
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.1 Kaasamine või koosloome?
OECD 2001. aasta raport “Citizens as partners in policy-making” ja sellest tõukuv Praxise 2004. aasta raport “Kaasamine otsustetegemise protsessi” kirjeldavad kaasamist läbi kolmese jaotuse: kaasamine = informeerimine - konsulteerimine - osalemise võimestamine.
Kodanikuühiskonna lühisõnastiku (2007) järgi on kaasamiseks “tegevused, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes”.
Kaasamise lühisõnastiku ja Praxise definitsioon kaasamisest on tekitanud kaasatavates segadust ja valesid ootusi, sest sellest definitsioonist on võimalik välja lugeda, et kaasatavad saavad osaleda otsuste vastuvõtmisel, mida praktikas siiski enamasti ei toimu. Praktikas on poliitikakujundamise protsessid pigem konsulteerimised, kus osapooltelt küsitakse sisendit ja/või tagasisidet1.
Kaasamise ja koosloome peamine erinevus seisneb omandisuhte ja vastutuse määra erinevuses. Kaasamine tähendab, et osalistel on väiksem omanikutunne lõpp-produkti ja selle elluviimise suhtes. Samuti on nii lõpp-produkti valmimise,
kvaliteedi ja juurutamise puhul vastutus kaasajal, samas kui koosloome puhul võiks see ideaalis olla jagatud.
Tänapäevases poliitikakujundamises aga traditsiooniliseks kujunenud ja harjumuseks saanud konsulteerimise iseloomuga kaasamisest enam ei piisa, sest enamik probleeme, millega ühiskonnana silmitsi seisame, on omavahel põimunud. Nende lahendamine on võimalik vaid siis, kui muutustele on samaaegselt avatud erinevad probleemiga kokku puutuvad kooslused, sh sotsiaalsed võrgustikud. Selliste probleemide lahendamiseks ei ole ühelgi organisatsioonil üksinda võimu ega võimekust, vaid lahenduste leidmine ja ellu viimine eeldab erinevate osaliste targalt koordineeritud koostööd ehk koosloomet. Selliseks probleemiks võib olla näiteks toidu varustuskindluse tagamine, mida avalik sektor saab teha ainult koostöös teiste osapooltega. Juhul, kui avalikul sektoril puudub toidu varustuskindluse kontseptsioon/mudel, siis ka selle väljatöötamine saab toimuda ainult koostöös teiste osapooltega.
Nii konsulteerimine kui kaasamine saavad toimuda ka viisil, et kaasatavad ei tee konsulteerimisprotsessi ajal (ega ka muidu) omavahel koostööd ega suhtle aktiivselt. Koosloome peamiseks formaadiks on aga koosloome töötoad, mis eeldavad erinevate osapoolte aktiivset suhtlust ehk strateegilisi arutelusid.
1. Koosloome poliitikakujundamise protsessis
1 Ka rahvusvahelisel tasandil on Euroopa Komisjoni parema reguleerimise (sh õigusloome) viimase juhendi keskne mõiste ‘konsultatsioon’ (i.k. con- sultation; “Better Regulation guidelines”, 2021: 13-22; “Better Regulation Toolbox” #51-53, 2021: 442-473) ja OECD 2022.a uuendatud kodanike poliitikakujunduses osalemise edendamise juhendis käsitletakse informeerimist, konsulteerimist ja kaasamist (i.k. information, consultation, engage- ment) osalemise kolme sambana (“OECD Guidelines for Citizen Participation Processes”, 2022: 14; OECD “Recommendation of the Council on Open Government” OECD/LEGAL/0438: 14/12/2017).”
7
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Sellised arutelud põhinevad dialoogil ja koosõppimisel, kus eesmärgiks on ühiselt millegi uue loomine.
Isegi kui tavalised kaasamisprotsessid on avatud ja osalust toetavad, ei ole see veel koosloome. Näiteks on formaalsetel konsulteerimis ja kaasamisprotsessidel tihti kindel ajaraam, nendega on seotud palju huvilisi ja õnnestumiseks on vaja eesmärgistatust, eelnevat tulemustes kokkuleppimist ja täpset tegevussammude kirjeldust. Koosloome seevastu on eksperimentaalne ja seda kavandades tuleb jätta plaanidesse ruumi ka ootamatuteks kursimuutusteks, tuleb usaldada protsessi ja osaliste tarkust. Kui poliitikakujundamises on lihtsustatult kaasamise (sh konsulteerimise) põhjenduseks tihtipeale otsusetegemise protsessi avamine ettepanekuteks ja tagasisideks, nö sisendi saamine või väljatöötatud lahenduste valideerimine, siis koosloomeline lähenemine pakub kaasajale palju enamat.
Näiteks saab koosloomeprotsessi ees- märgiks olla:
• probleemi parem mõistmine; • tulevikustsenaariumide loomine; • alternatiivsete lahenduste välja-
töötamine; • lahenduste otsimine, mille elluviimisel
on erinevatel seotud osapooltel kokkulepitud roll;
• valdkonna poliitika kujundamiseks ühiste arenguplaanide või projektide ettevalmistamine;
• sektorite ja/või valdkondade üleste koostöömudelite loomine;
• teenuste- ja teenuste süsteemide disain;
• toetusmeetmete ja sekkumiste disain; • erinevate huvirühmade vajadustega
arvestavale otsusele jõudmine; • usalduse suurendamine, ka seotud
inimeste või gruppide ebakindluse vähendamine;
• infovälja laiendamine ja võrgustiku- siseste suhete parandamine;
• teemaga seotud organisatsioonide või inimeste võimekuse (teadmised, oskused, kogemused) parandamine, üksteiselt õppimine.
1.2 Avaliku sektori koosloome
Koosloome tähendus sõltub sellest, kes ja millises valdkonnas sellest räägib. Avaliku sektori juhtimise autoriteedid on määratlenud koosloomet avalikus sektoris kui avatud innovatsiooniprotsessi:
„Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Ansell ja Torfing 2021).
See tähendab, et: • Avalikus sektoris on koosloome
eesmärgiks avaliku väärtuse (ing k public value) loomine. Nt toidu varustuskindluse tagamine.
• Avalikus sektoris tähendab koosloome sektorite ülest koostööd.
• Avalikus sektoris peaks koosloome ideaaliks olema konsensuslik otsustamine.
• Isegi kui koostööd ei tehta sektorite üleselt, siis koosloomele on omane,
8
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
et koostööd teevad autonoomsed osapooled, kellel ei ole üksteise suhtes formaalseid võimusuhteid – nad ei allu üksteisele.
• Koosloome sisuks on osapoolte vaheline dialoog ja kollektiivne õppimine.
• Koosloome tulemusena valmib midagi uut (teenus, lahendus, strateegia).
• Koosloomeprotsessis otsustavad protsessi osalised koos, milliseid probleeme peaks lahendama ja milliseid lahendusi selleks kasutama. Kaasamisprotsessis tehakse need valikud enamasti ametnike poolt.
• Kollektiivne otsustamine on koosloome oluline komponent ja koosloome protsessi alguses peaks kõigil olema selge, et kuidas otsuseid langetatakse.
• Koosloome ei lõppe ainult problee- mide defineerimise ja lahenduste leidmisega, vaid selle osaks on ka sisuline koostöö lahenduste elluviimisel ja tulemuste hindamisel ehk jagatud vastutus.
1.3 Millal saab kaasamisest koosloome?
Kaasamisprotsesside kirjeldamisel on palju kasutusel kaasamise astmete mudel (OSCD 2001), mida Sotsiaalse innovatsiooni labor on kohandanud ümber, et teha paremini vahet konsulteerimisel, kaasamisel ja koos-loomel. Lisaks oleme sellele tabelile lisanud probleemilahendamise peamised etapid, mis sisalduvad koosloome definitsioonis.
Ideaalis eeldab koosloome, et osalised osalevad protsessi igas etapis - nii probleemi raamistamisel,
lahenduste otsimisel kui tegevuskavas kokkuleppimisel. Koosloome sisuks on avatud dialoog ja koosõppimine.
Üksteise kuulamise ja kuuldu mõtesta- mise abil tekib uut teadmist, mille pinnalt on võimalik leida uuenduslikke lähenemisi. Protsessi käigus toimuvad strateegilised arutelud parandavad teemaga seotute vahelisi suhteid, mõistmist ja usaldust. Praktikas võib aga koosloomest kui meetodist olla väga palju kasu ka siis kui seda kasutada vaid ühes või mõnes kaasamisprotsessi etapis, kombineerides seda eesmärgipäraselt ka konsulteerimise või informeerimisega.
Järgnev maatriks näitab ilmekalt, kuidas koosloome ei ole võimalik kaasamise spektri nö madalamatel astmetel, aga muutub loomulikuks, isegi vajalikuks lähenemiseks kõrgematel.
9
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Probleemi määratlemine
Lahenduste loomine
Lahenduste juurutamine
Lahenduste hindamine
Võimestamine Seotud osalistele luuakse tingimused ja pakutakse võimalusi ise probleemide valimiseks ja defineerimiseks.
Osalised otsivad probleemile lahendusi, mille teostamine on peamiselt nende endi võimuses.
Lahendused viiakse osaliste poolt ellu, vajadusel pakub “kaasaja” selleks abi või lisaressurssi.
Osalised hindavad tehtut, tulemusi ja mõju ja teevad vajadusel tegevusse korrektuure.
Koosloome Osaliste vahelises arutelus valitakse lahendamist vajavad probleemid ühiselt.
Lahendused luuakse avatud innovatsiooni- protsessi käigus erinevaid generatiivseid meetodeid kasutades.
Koostöös viiakse ühiselt välja töötatud lahendused ellu, arvestades üksteise ressursside ja nende koosmõjuga. Oluline on vastutuse ja ressursside jagamine.
Ühiselt hinnatakse lahenduste sobivust, tulemuslikkust, mõju.
Kaasamine Kaasaja kutsub teised osalised arutellu, et täpsustada, milles lahendamist vajav probleem seisneb.
Arutelus jagatakse/ otsitakse näiteid ja kogemusi, mille pinnalt sõnastatakse ettepanekud lahendusteks
Kaasaja vastutab lahenduse elluviimise eest.
Kaasaja kutsub osalised kokku lahenduse hindamiseks.
Konsulteerimine Kaasaja küsib arvamusi probleemi raamistamiseks või tagasisidet oma ideedele.
Kaasaja kogub ettepanekuid, näiteid või kogemusi, mille pinnalt töötab välja lahendused probleemidele.
Kaasaja vastutab lahenduse elluviimise eest.
Kaasaja uurib küsitluse vm meetodi abil tagasisidet lahendusele, sh rahulolu.
Informeerimine (Potentsiaalselt) huvitatud osapooli teavitatakse probleemi lahendamise alustamisest.
Huvitatuid teavitatakse võimalikest lahendustest.
Huvitatutele antakse ülevaade lahenduse elluviimisest.
Avalikustatakse hinnang lahendusele.
Siinkohal tuleb mainida, et selline jaotus on siiski konstruktsioon, mis peaks aitama võimaldada teha vahet informeerimisel, konsulteerimisel, kaasamisel ja puhtakujulisel koosloomel ka näiteks protsessides, milles võib esineda elemente mitmetest või isegi kõikidest nimetatud astmetest.
10
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
In fo
rm ee
ri m
in e
K on
su lt
ee ri
m in
e K
aa sa
m in
e
K oo
sl oo
m e
D el
eg ee
ri m
in e
Ee sm
är k
Pa kk
ud a
av al
ik ku
se le
ja
o lu
lis te
le o
sa po
ol te
le
ta sa
ka al
us ta
tu d,
o bj
ek ti
iv se
t ja
a ru
sa ad
av at
in fo
t.
Sa ad
a av
al ik
ku se
ja o
lu lis
te
os ap
oo lt
e ta
ga si
si de
t am
et ni
ku p
oo lt
v al
it ud
kü
si m
us te
s. S
aa da
id ei
d la
he nd
us te
ks .
Lu ua
a va
lik ku
se ja
ol
ul is
te o
sa po
ol te
ga ti
he
ja k
ah ep
oo ln
e ko
nt ak
t, e
t ta
ga da
, e t n
en de
h uv
id o
n te
ad vu
st at
ud ja
v õi
m al
ik ul
t pa
lju a
rv es
se v
õe tu
d.
Le id
a la
he nd
us i
ko m
pl ek
ss et
el e
pr ob
le em
id el
e, m
ill e
la he
nd am
in e
ee ld
ab
er in
ev at
e os
ap oo
lt e
ko os
tö öd
.
An da
in it
si at
iiv ja
o ts
us e
te ge
m in
e av
al ik
ku se
ja /v
õi
os ap
oo lt
e kä
tt e,
k es
te ev
ad
om av
ah el
k oo
st öö
d. E
el da
b os
ap oo
lt e
ja a
va lik
ku se
võ
im es
ta tu
st .
M ik
s? M
is
ol uk
or da
de s?
In fo
rm ee
ri m
in e
on
av at
ud v
al it
se m
is e
el em
en ta
ar ta
se . Ü
he po
ol ne
ko
m m
un ik
at si
oo n
kü si
m us
te s,
m ill
es e
i o le
va
ja v
õi e
i o le
v õi
m al
ik
av al
ik ku
st /
hu vi
gr up
pe
ku ul
at a
võ i n
en de
ga
ko os
tö öd
te ha
.
K on
su lt
ee ri
m in
e to
im ub
, k ui
am
et ni
k/ a
va lik
s ek
to r v
aj ab
si se nd it k on kr ee ts et es (a la )
kü si
m us
te s
võ i t
ag as
is id
et
tö öl
õi ku
de s.
In it
si at
iiv ja
ko
gu k
on tr
ol l a
m et
ni ku
l, ke
s ot
su st
ab , k
el le
ga , k
ui p
al ju
ko
ns ul
te er
id a
ni ng
m id
a se
lle st
a rv
es se
v õt
ta .
K aa
sa m
in e
tä he
nd ab
hu
vi gr
up pi
de /
av al
ik ku
se
pr ot
se ss
i k ut
su m
is t,
e t o
lla
te ad
lik n
en de
h uv
id es
t ja
p er
sp ek
ti iv
id es
t. S
ee
ai ta
b ka
as a
ot su
st e
ja
pr ot
se ss
i l eg
it iim
su se
le
ni ng la ia põ hj al is us el e (s .o
er in
ev at
e os
ap oo
lt eg
a ar ve st am
in e) . A m et ni k ju hi b
pr ot
se ss
i n in
g te
eb o
ts us
ei d,
an
de s
ne nd
es t k
aa sa
tu te
le
te ad
a.
K oo
sl oo
m e
võ im
al da
b pa
ri m
al v
iis il
ra ke
nd ad
a er
i o sa
po ol
te re
ss ur
ss e
(t ea dm
is ed , k og em
us ed ,
va he nd id ) n in g te ki ta da
te em
a os
as o
m an
ik ut
un ne
t.
K oo
sl oo
m e
pu hu
l t ek
ib
os ap
oo lt
el te
ad lik
us
ka te
is te
o sa
lis te
pe
rs pe
kt iiv
id es
t n in
g ot
su se
id te
ha ks
e üh
is ei
lt .
K oo
sl oo
m e
on e
ri ti
v aj
al ik
, ku
i p ro
ts es
si tu
le m
us ed
sõ
lt uv
ad m
it m
et e
os ap
oo lt
e pa
nu se
st .
Te ge
vu si
o n
võ im
al ik
de
le ge
er id
a, k
ui
hu vi
gr up
pi de
l/ o
sa po
ol te
l on
p ot
en ts
ia al
ja
va lm
is ol
ek p
ro ts
es si
s ju
ht ro
lli v
õt m
is ek
s, .
Se e
ai ta
b ka
as a
os ap
oo lt
el
om an
ik ut
un de
te kk
im is
el e
ni ng
li sa
re ss
ur ss
id e
ra ke
nd am
is el
e. A
m et
ni k
on s
ea lju
ur es
to et
av as
ja
jõ us
ta va
s ro
lli s.
Jä rg m in e ta be l t oo b vä lja e ri ne va te o sa lu sp ro ts es si de e es m är gi d, k as ut us ol uk or ra d (s .o m ill al ja m ik s ka su ta da ), ko nt ro llk üs im us ed ja
m et
oo di
ka te
n äi
te d
pr ot
se ss
iju hi
v aa
te st
.
11
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
In fo
rm ee
ri m
in e
K on
su lt
ee ri
m in
e K
aa sa
m in
e
K oo
sl oo
m e
D el
eg ee
ri m
in e
Ed uk
a lä
he ne
m is
e ko
nt ro
ll- kü
si m
us ed
K ui
da s
ta ga
da , e
t t eg
ev us
ed
ja (v ah e) tu le m us ed o n
lä bi
pa is
tv ad
? M
ill is
te k
an al
it e
ka ud
u jõ
ua b
in fo
s ih
tr üh
m ad
en i?
M il
vi is
il pe
ab in
fo o
le m
a es it at ud (s õn as tu s, v or m ),
et s
ee o
le ks
jä lg
it av
ja
ar us
aa da
v?
M ill
is ed
k üs
im us
ed /
te em
ad
va ja
va d
hu vi
po ol
te ja
/v õi
av
al ik
ku se
lt ta
ga si
si de
t? K
ui da
s ko
ns ul
te er
im is
t ko rr al da da (n t u ur in gu te
te lli
m in
e võ
i i se
lä bi
vi im in e) ?
K ui
da s
le id
a so
bi va
d fo
rm aa
di d,
e t t
ag ad
a si
su lin
e ka
as at
us ?
K ui
da s
ho id
a os
al ej
ai d
pr ot
se ss
is , a
nd a
ne ile
ta
ga si
si de
t? K
ui da
s ot
su st
ad a,
m ill
es v
õt ta
ka
as at
ut e
se is
uk oh
ti
ar ve
ss e?
M ik
s on
k oo
sl oo
m e
m ei
le
va ja
lik ?
M ik
s on
s ee
va
ja lik
h uv
ig ru
pp id
el e/
av
al ik
ku se
le ?
K as
la he
nd us
e el
da b
er in
ev at
e os
ap oo
lt e
ko os
tö öd
? K
as o
sa po
ol te
l o n
hu vi
ja
re ss
ur ss
, e t k
oo sl
oo m
es
os al
ed a?
M ill
is te
te em
ad e
pu hu
l o le
ks
de le
ge er
im in
e võ
im al
ik /
ka su
lik ?
K ui
da s
ta ga
da ,
et o
sa po
ol te
o m
av ah
el in
e ko
os tö
ö to
im ik
s? K
as n
ad
on s
el le
ks v
al m
is ?
M id
a m
e se
lle ks
te ha
s aa
m e,
e t n
ei d
to et
ad a?
N äi
te d
m ee
to di
te st
/ fo
rm aa
ti de
st
Pr es
si te
ad e
M em
o av
al ik
ku se
le Ve
eb ile
ht In
fo pä
ev
K oh
tu m
in e,
a va
lik a
ru te
lu
(in fo ko rj e)
In di
vi du
aa lin
te rv
ju u,
fo
ok us
gr up
p K
üs it
lu s
K oh
tu m
in e,
a va
lik a
ru te
lu
(d ia lo og )
E- ka
as am
in e
Av at
ud
in no
va ts
io on
ip ro
ts es
s K
oo su
ur in
g, k
oo s-
di sa
in i
tö öt
oa d,
k oo
s- hi
nd am
in e.
K og
uk on
na k
oo sl
oo m
e Ek
sp er
tk oo
sl oo
m e
Ü hi
sl oo
m in
g Võ
rg us
ti ku
tö ö
K od
an ik
e ko
m it
ee Tö
ög ru
pp R
ah va
hä äl
et us
(o ts us ta m is el )
St ra
te eg
ili ne
p ar
tn er
lu s
12
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.4 Koosloome poliitikakujundamise protsessis
2022. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel loodud käsiraamat koosloome kasutamiseks poliitikakujundamisel toob välja, et koosloome protsess annab poliitikakujundajatele:
• hästi toimiva ja paindliku kaasamis- protsessi, kus kõik osapooled on valmis aktiivselt ja süvitsi panustama;
• selge ja kindlakujulise metoodika ühistarkuse, ühisteadmise ning 360° süsteemse vaate kujundamiseks
• võimekuse jõuda konkreetsete ja rakendatavate tulemusteni, millel on suur osapoolte toetus ka elluviimisel (Matti et al. 2022, lk 8).
Väidetavalt sobib sama allika põhjal koosloome toetama kõiki poliitikakujundamise etappe. Koos- loomeline lähenemine aitab tekitada taipamisi poliitikakujundamise varas- tes faasides, seada prioriteete ning võimaldavad avatult arutada, mida on vaja teha lahenduste elluviimiseks ning milliseid ressursse on selleks vaja. Samuti sobib koosloome kasutamiseks lahenduste elluviimisel, võimaldades eksperimenteerida uute praktikate, tööriistade ja lähenemistega.
Kuna koosloome protsess on paindlik ja modulaarne, siis saab erinevaid formaate kohandada poliitikakujundamise protsessi eri etappidega poliitikakujundamise võrgustikes. Koosloomeprotsessi abil on võimalik leida uusi strateegilisi kokkupuutepunkte erinevate sektorite, piirkondade ja valitsemistasandite vahel.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt Maaeluministeeriumi katseprojekti raames läbiviidud intervjuude ja töötubade tulemusena selgus, et koosloomelisi elemente on suhte- liselt keeruline integreerida EL poliitikakujundamise / kaasamise protsess, mis oma iseloomult eeldab pigem konsulteerimise laadset kaasa- misprotsessi. Samas kuna katseprojekti ajal ei toimunud ühtegi EL poliitika kaasamisprotsessi, siis ei õnnestunud koosloomet selles aja jooksul EL tasandi kontekstis katsetada.
1.5 Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada?
Koosloomet ei saa kasutada kõikide probleemide lahendamiseks, vaid see on vajalik juhul, kui ühe organisatsiooni või sektori võimekus on piiratud. Eriti oluline on koosloomes erinevate osapoolte sisuline koostöö uute ideede ja lahenduste loomisel ning elluviimisel. Paljud tänapäeva probleemid on sotsiaalsetes võrgustikes juurdunud ja omavad süsteemset ning kompleksset olemust, nõudes avatud innovatsiooniprotsesse, kus keskendutakse strateegilistele aruteludele, koosõppimisele ja targale katsetamisele.
13
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Tehniliste probleemide puhul on probleemi olemuse selgitamiseks võimalik kasutada analüüsi või diagnostikat. Selliste probleemide lahendamiseks on sageli vaja eksperte, kellel on piisav pädevus ja legitiimsus. Kui probleemi on juba täpselt määratletud, suudavad eksperdid pakkuda toimivaid lahendusi. Tehniliste probleemide korral on nii konsulteerimine kui kaasamine efektiivsed meetodid. See tähendab, et lahendused probleemile on juba teada.
Kompleksete probleemide puhul puudub aga veel lahendus. Kompleksete probleemide iseloomustamisel ei ole ühte kindlat lahenduskäiku ning analüüsi abil ei ole võimalik lahendust välja selgitada. Pole täpselt teada, mis probleemi põhjustab, ja osapoolte vahel on raske jõuda kokkuleppele. Kõikidel osapooltel on erinev arusaam probleemi juurtest ja sellest, kuidas seda lahendada. Tegelikult selgub, mis töötab alles õppimise ja katsetamise käigus. Uute teadmiste loomine, mille põhjal on võimalik leida uusi lähenemisviise, tekib üksteise kuulamise ja kuuldust arusaamise kaudu. Avatud arutelud parandavad suhteid, mõistmist ja usaldust osapoolte vahel. Näiteks toidu varustuskindluse tagamine on selline kompleksne probleem, mis ei tunnista sektorite, ministeeriumide ja ametkondade piire.
Selleks, et lahendada selliseid probleeme, peavad kõik probleemi osapooled oma tavasid teatud määral muutma. Seda võib nimetada süsteemi disainiks või süsteemi innovatsiooniks. Kui probleemi lahendus eeldab, et kõik osapooled muudavad oma käitumist, peavad tegelikkuses kõik osapooled vastava otsusega nõustuma, ja
lihtsam on nõustuda selliste otsustega, milles osapooled on osalenud.
Koosloomel põhineb võrdsel partnerlusel, mille eesmärk on suurendada avalikku väärtust. Võrdne partnerlus tähendab, et protsessis osalevad osapooled saavad võrdsetena kaasa rääkida ja osaleda otsustusprotsessides. Võrdne partnerlus peaks looma eelduse selleks, et osapooltel tekiks protsessi ja tulemuse suhtes omanditunne, mis viib jagatud vastutuse ja sujuvama tulemuste elluviimiseni.
1.6 Koosloome põhilised komponendid
Koosloome on seega pigem lähenemisviis kui kindel metoodika. Disainmõtlemine ja teenusedisain on metoodikad, kuidas avaliku väärtust suurendada, kuid need ei olegi kaugeltki ainukesed, millega avaliku sektori innovatsiooni saab edendada.
Sõltumata teemaderingist saab koos- loomest rääkida, kui protsessis on olemas järgmised komponendid:
1. Ühine probleem. 2. Probleemi erinevad osapooled. 3. Koostöö võimestamine. 4. Kollektiivne otsustamine. 5. Kollektiivne õppimine. 6. Innovatsiooni hõlbustavad tööriistad
(nt disainmõtlemine).
14
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.7 Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus
Euroopa Komisjoni koosloomelise poliitikakujundamise käsiraamatus (Matti et al. 2022). tuuakse välja viis koosloomelise poliitikakujundamise aluspõhimõtet:
1. Rakendusala ja eesmärgi selgus: koosloomeprotsessi ja üksiku koos- loomekohtumise eesmärk ja rakendusala peab olema selgelt määratletud.
2. Keskendumine tulemusele: selleks, et saada koosloomeprotsessist maksimaalset kasu, tuleb koos- loomeprotsessi kujundades ootused ja eeldatavad tulemused selgelt määratleda.
3. Protsess peab olema laiapõhjaline ning kaasatud peavad olema kõik olulised osapooled: selleks, et ühistarkus ja ühisteadmine saaksid avalduda parimal võimalikul viisil, tuleb koosloome protsessi osalisi valides silmas pidada nende isiklikke ekspertteadmisi, ja ka seda, kas või kui laia osapoolte ringi nad esindavad ning et osalejate taust oleks erinev.
4. Kvaliteetne spetsiaalselt olukorra ja vajaduste jaoks disainitud protsess: koosloomeprotsessi või koosloome- kohtumise kujundamisel tuleb lähtuda konkreetse sündmuse eesmärkidest ja vajadustest, mitte kindlalt paika pandud standardsetest tööriistadest ja metoodikatest. Protsessi ladu-
saks kulgemiseks, maksimaalse kasu saamiseks ning tulemuste analüüsimiseks tuleb korralikult valmistuda ning leida selleks ka vajalikud ressursid.
5. Süsteemne vaade: see on oluline selleks, et aru saada, millised välised faktorid teemat mõjutavad ja kuidas teema üksikud osad on seotud tervikuks. Süsteemne vaade on oluline ka selleks, et järgnevad tegevused moodustaksid sidusa terviku (samas).
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor on kirjanduse ja praktika põhjal destilleerinud koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:
1. Eesmärkide seadmine. 2. Probleemi(de) kaardistamine 3. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 4. Protsessi disainimine. 5. Koostöö võimestamine ja juhtimine 6. Generatiivne protsess2 (lahenduste,
vastuste, ideede genereerimine). 7. Lahenduste valik. 8. Lahenduste valideerimine. 9. Protsessi tulemuste hindamine
(rahulolu koosloome protsessiga).
Kindlasti tuleb meeles pidada, et koosloome ei ole lineaarne, vaid avatud iteratiivne protsess, kus tuleb olla valmis pidevateks kursimuutusteks ja kohandusteks.
2 See etapp eeldab ka olemasoleva info sünteesimist ja vajadusel täiendavate uuringute läbiviimist.
15
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
1.8 Millega arvestada koos- loomeprotsessi kavandades?
Koosloomeprotsessi kavandades, meetodeid valides ja arutelusid disainides peaks arvestama järgmiste komponentidega (Bryson et al. 2013):
• osapooled: kuidas teha nii, et koosloomes osalevad kõik olulised osapooled ja nad on kaasatud protsessi võimalikult asjakohaselt?
• legitiimsus: kuidas hoida protsessi usaldusväärsust?
• kaasatus: kuidas tagada, et erinevad arvamused tuuakse “lauale”, need saavad ka kuulatud ja arvestatud?
• võim ja mõju: kuidas teha nii, et (tajutud) võimupositsioonid ei takistaks võrdset osalust?
• rollid: kuidas tagada, et arutelud on hästi juhitud, kogu protsessil on piisav toetus ja arutelud saavad tulemuslikud?
• reeglid: millised kokkulepped on grupis vajalikud, et toetada osalust, koostööd ja usaldust?
• ressursid: kuidas teha nii, et protsessist saadav kasu oleks suurem kui sellega kaasnev kulu?
• tehnoloogiad : kuidas saaks eesmärkide saavutamisele ja protsessile kaasa aidata erinevad visualiseerimise, arvamuste kogumise, osalemise lihtsustamise tööriistad?
Praktikas nõuab sellise lähenemise järgimine erinevaid meetodeid ja arutelu juhtimise tehnikaid valdava koosloomejuhi kaasamist, kes tunneb protsessi dünaamikat ning oskab vajadusel metoodikat protsessi iseloomu ja arengutega kohandada.
1.9 Kontrollküsimused enne koosloome protsessiga alustamist
Järgnevalt on esitatud nimistu kontrollküsimustest, mis aitavad otsustada koosloome kui protsessi rakendamise asjakohasuse ja võimalike probleemide ületamiseks vajadusel lisatoe hankimise osas.
Eesmärkide seadmine
1. Kas on läbi mõeldud ja selgeks räägitud, miks on soovitava eesmärgi saavutamiseks mõistlik koosloome protsessi kasutada? Kas protsessi planeerijal/läbiviijal on piisavalt hea ettekujutus koosloome spetsiifikast ja nõuetest, et osata nendega arvestada? Kas ta tajub piisavalt koosloome nõudeid ja piiranguid?
2. Kas protsessi väljundid/tulemused on võimalik (ühiselt) enne protsessi algust või selle esimeses etapis määratleda ja/ või kokku leppida, et kõik osapooled oleksid selles osas „ühel lehel“?
3. Kas protsess ja selle käigus ellu viidavad tegevused on asjakohased ja piisavad oodatavate tulemuste saavutamiseks? Kas oodatavad tulemused vastavad osapoolte vajadustele/ootustele?
16
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Osalejad
1. Kas protsessi huvipooled/osalejad on võimalik määratleda ja ootus nende protsessis osalemisele on realistlik? Kas protsessi käigus ollakse suutelised kaasama kõiki vajalikke huvipooli ning leidma neile sobiv osaluse määr? Kas kaasatud on piisavalt lai ring osapooli?
2. Kas osapooled, kasusaajad, koda- nikud tunnevad piisavat seotust, et olla valmis protsessi panustama? Kas teema/eesmärk on neile piisavalt oluline? Millised on osapoolte põhiootused ja -vajadused – kas need sobivad omavahel kokku?
3. Kas osalejatel on piisavalt avatud ja koostöine mõtteviis, mis toetab nende sujuvat osalemist? Kas sellist mõtteviisi on võimalik protsessi eel ja/ või ajal teadlikult toetada/arendada? Kas on olemas häid näiteid osalejatega jagamiseks, mis tooksid nende jaoksvälja koosloome potentsiaalse väärtuslikkuse?
4. Kas osalejatel on oma organisatsiooni poolt toetus ja mandaat, et osaleda koosloomes? Kas on läbi mõeldud, kuidas koosloomes osaleja protsessist oma organisatsiooni informeerib ning saab organisatsioonist vajalikku sisendit?
Korraldus
1. Kas protsessi vedaval meeskonnal on kõik vajalikud oskused ja ressursid selle läbiviimiseks? Kas tagatud on protsessi oskuslik fassiliteerimine (hõlbustamine)? Kas töötubade/ kohtumiste ruum, suhtluse veebi- platvormid ja/ või toetavad kommu- nikatsioonikanalid on piisavalt avatud, sealjuures loomingulisust ja koostöisust soodustavad?
2. Kas tähendusliku/sisulise protsessi läbiviimiseks on piisavalt aega?
17
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Maaeluministeeriumis ellu viidud arendusprojekti (edaspidi arendusprojekt) eesmärk oli kujundada koosloomes kestlike toidusüsteemide poliitika uus kaasamise ning nõuandvate kogude mudel/süsteem koos protsesside kaardistusega ning katsetada erinevaid kaasava juhtimise ja koosloome tööriistu.
See eesmärk täpsustus poolte kokkuleppel arendusprotsessi alguses, kui sai selgemaks Maaeluministeeriumi vajadused ja võimalused. Peale esimest kohtumist selgus, et peamiseks vajaduseks on konkreetse kaasamisprotsessi ettevalmistamine. Eesmärk täpsustus veelgi peale esimest koolituspäeva ja teist kohtumist, millel tulemusena otsustati, et Maaeluministeeriumi peamine vajadus seisneb minis- teeriumi kaasamispraktikate ühtsus- tamises. Seega sai täpsustatud arendusprojekti eesmärgiks kaardistada Maaeluministeer iumi er inevaid kaasamisprotsesse ja luua ühine praktika/ mudel kaasamis- ja koosloomeprotsesside paremaks ettevalmistamiseks ja juhtimiseks.
2.1 Konsulteerimine ja kaasamine Maaeluministeeriumis
Maaeluministeeriumis toimuvate konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside olemust mõjutab enim asjaolu, kas tegemist on Euroopa Liidu tasandi või siseriiklikult algatatud protsessidega.
EL tasandi protsesside raamistik on standardiseeritud, sh eesmärgid liikmesriigi sisendi küsimisele, liikmesriigi poolsed panustamise meetodid, tegevuste etapid, järjestus ja tähtajad. Küll on ministeeriumil palju vabadust meetodite valikul nii siseriiklike osapooltega konsulteerimisel ja kaasamisel kui ka koostööl teiste liikmesriikidega. Enim piirab ministeeriumit selle vabaduse kasutamist EL tasandi protsessidele omased lühikesed tähtajad, mis jätavad vähe ajalist ressurssi põhjalikumate kaasamisprotsesside läbiviimiseks. Veelgi keerukam oleks selles raamistikus koosloomeprotsesside kvaliteetne ettevalmistus ja läbiviimine.
2. Maaeluministeeriumi arendusprojekt
18
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Ülevaade EL tasandi protsessi tavapärastest etappides on esitatud alloleval joonisel.
Euroopa Komisjon määratleb mõne poliitikavaldkonna tähelepanu vajavana
Euroopa Komisjoni avalik konsultatsioon küsimustiku vormis (liikmesriigi sisendi andmiseks on aega 12 nädalat, peale mida
küsimustikule vastata pole enam võimalik)
Euroopa Komisjoni eelnõu kommenteerimine eelnõu mustandi vormis (liikmesriigi positsioonide kujundamiseks on aega 12 nädalat, ehkki see
võib praktikas võtta kauem aega)
Maaeluministeerium kaasab siseriiklikke osapooli
Maaeluministeerium valmistab võimalusel ette siseriiklike osapoolte kaasamise
Maaeluministeerium esitab küsimustiku vastused
Maaeluministeerium kaasab siseriiklikke osapooli
Maaeluministeerium esitab eelnõu kohta kujundatud positsioonid
Pa ra
lle el
se lt
to im
ub tö
ö Eu
ro op
a Lii
du ta
sa nd
il,
sh sa
m am
ee lse
te ri
ik id
e ko
al its
io on
i m oo
du st
am in
e
Joonis 1. Euroopa Liidu tasandi konsultatsiooniprotsessi etapid.
Käesoleva arendusprojekti raames läbiviidud töötubade ja inter- vjuude tulemusel selgus, et EL poliitikakujundamine ja kaasamine ei võimaldagi alati koosloomet kasutada ja pigem sobib poliitika- kujundamise eesmärkide saavuta-miseks konsulteerimise laadi kaasamisprotsessid.
Seega on meie soovitus nimetada neid protsess edaspidi konsulteerimiseks.
Konsulteerimine on levinud viis saada tagasisidet eelnõu kavandile. Sageli on eelnõu välja töötanud selleks otstarbeks moodustatud töögrupp. Konsulteerimise teel kogutakse arvamusi
19
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
laiemalt ringilt, kes on teemaga kursis. Tegeletakse probleemide ja lahenduste kirjeldamise ning nende mõjude kaalumisega. Seisukohad ja hinnangud võivad radikaalselt erineda, seepärast pole võimalik kõikide arvestamine. Konsulteerimine toob aga otsuse kujundamisse lisainfot ning võib eelnõu põhjalikult muuta. (Kaasamise käsiraamat)
Siseriiklikult Maaeluministeeriumi enda poolt algatatud protsesside puhul on ministeeriumil ka protsessi raamistiku osas paindlikkust palju rohkem, seda ka juhtudel, kus on tegemist näiteks kindlaks perioodiks loodud arengudokumendi uuendamisega, sest protsessi venimise korral võib olla endiselt võimalik lähtuda juba kehtivuse kaotanud dokumendi prioriteetidest. Ajaraamistik võib olla tihe ka siseriiklike protsesside puhul, seda näiteks olukorras, kus protsessi oodatav tulemus kajastub Vabariigi valitsuse jooksva aasta tegevuskavas.
2.2 Maaeluministeeriumi seniste protsesside kogemused
Arendusprojekti käigus kaardistati kokku seitsme senise konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessi kogemused tuginedes poolstruktureeritud intervjuudele ja nimetatud protsesse käsitlevatele kirjalikele allikatele (nt protsesside esitlusslaidid, koostatud arvamused ja eelnõude projektid).
Kaardistusel keskenduti järgmistele küsimustele:
• Milline oli protsessi taust? • Mis olid protsessi eesmärgid? • Millistest etappidest protsess koosnes? • Iga etapi kohta eraldi: mis oli selle
eesmärk, kui kaua kestis, mis tegevusi selle raames tehti, kes ja kuidas olid kaasatud, mis olid õppetunnid?
• Mis veel protsessi mõjutas (nt mõne olulise osapoole ettenägematud t e g e v u s e d v õ i m u u t u s e väliskeskkonnas)?
Kaardistatud protsessid on loetletud allolevas tabelis ja nende etappide ning õppetundide visuaalsed ülevaated on esitatud käesoleva raporti lisas 1.
20
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Protsesside kaardistamise tulemusena selgus, et Maaeluministeeriumi ühise mudeli loomise seisukohalt on Euroopa Liidu tasandi ja siseriiklikult algatatud protsessid paljudes põhimõtetes väga sarnased just selles osas, mis puudutab siseriiklike osapoolte kaasamist. Selles osas on otstarbekas luua ühtne mudel, seda enam, et enamasti on ka siseriiklikult algatatud protsessid vähemalt kaudselt seotud EL tasandilgi oluliste teemadega. Euroopa Liidu tasandi protsessidel on täiendavaid olulisi aspekte, millele käesolev arendusprojekt ei keskendunud (nt koostöö Eesti esindusega Brüsselis ja samameelsete liikmesriikide koalitsioonide moodustamine).
Intervjuude tulemusena tõusid esile konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessides läbivalt tähelepanu vajavad teemad, mis on esitatud allolevas nimistus.
• Selge vastutaja („teema omaniku“) määramine ja majasisese tuumikgrupi moodustamine, olukorra muutudes vajadusel vastutajat muutes:
○ vastutaja juhtkonna tasandil (n-ö „mõjuisik“);
○ Vastutaja protsessi teostamise tasandil (n-ö „sisujuht“).
• Protsessi tuumikgrupi koolitamine MeMi seniste konsultatsiooni- ja kaasamisprotsesside heade praktikate osas (faktilehtede koosta- mine, küsimuste ette saatmine intervjueeritavatele, majaväliste võtmeisikutega kohtumine enne kirjalike arvamuste tähtaegu).
• Iga protsessiga seotud osapoolte terviklik kaardistamine ja kaasamis- plaani koostamine (sh tegevused enne ametliku kaasamisprotsessi algust).
• Heade koostöösuhete kujundamine võtmeisikutega juba enne protsesside ametlikku algust:
○ majasiseselt (nii üld- kui sisu-osakondadest);
○ majaväliselt (sh osapooled, kes pole esindusorganisatsioonide infoväljas ning ministeeriumide p u h u l ka a l l a a s u t u s t e võtme-isikud).
• Võimalikult varase ettevalmistuse tagamine (eriti Euroopa Komisjoni konsultatsioonideks), sh:
○ eelanalüüside teostamine; ○ eelläbirääkimised teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega;
Tabel 2. Arendusprojekti käigus kaardistatud konsultatsiooni- ja kaasamisprotsessid.
Euroopa Liidu tasandi protsessid Siseriiklikud protsessid
1. Avalik konsultatsioon „Toidu märgistamine – tarbijatele antavat teavet käsitlevate eeskirjade läbivaatamine“.
2. Avalik konsultatsioon „Kestliku toidusüsteemi õigusraamistik“.
3. EL/EE taimekaitsevahendite uus regulatsioon.
1. Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ koostamine.
2. Roheülemineku teekaardi koostamine. 3. Maaparandusseaduse muutmise
väljatöötamiskavatsuse koostamine. 4. Biomajanduse arendamise memorandumi
koostamine.
21
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
○ Eesti osapoolte protsessist informeerituse ja reageerimiseks valmisoleku tagamine, sh teadlikkuse ja teadmiste tõstmine nii protsessi ülesehituse kui (võimalike) sisuliste fookuste osas;
○ Euroopa Liidu konsultatsioonide puhul asjakohaste infokanalite süsteemne jälgimine („Have Your Say“, valdkondlikud mõttekojad).
• Kiirema selguse saavutamine valitsusse ja Riigikokku minemise vajaduse osas.
• Protsessi läbiviijate töökoormuse sujuvam haldamine protsessi kestel, sh ennetavalt võimaluse loomine kiirekspertiiside tellimiseks või osakondadeülese administratiivse tugiteenuse pakkumine (nt kaasamissündmuste korraldamise jaoks).
• Vajadusel ministeeriumi siseste muutuste juhtimine protsessi kestel, sh:
○ (nii sisuliste kui töötajate aja- kasutusega seotud) prioriteetide muutumine seoses muutustega MeM-i juhtkonnas;
○ protsessi eest vastutavate töötajate lahkumine MeM-ist.
• Ettevõtlussektori kaasamise puhul eraldi nii esindusorganisatsioonide kui ka (nii katustesse kuuluvate kui liitumata jätnud) üksikute ettevõtete arvamuste kaardistamine.
• Nende osapoolte individuaalne kaasamine, kes:
○ ühes ruumis ei suudaks senise kogemuse põhjal konstruktiivselt suhelda
○ kes võivad MeM-i valitud suuna osas olla eeldatavalt eriarvamusel.
• Võimalusel osapoolte kaasamine neile sobivatel aegadel, nt vältida põllumajandussektori kaasamist suveperioodil, teadlaste kaasamist eksamite ajal, kõigi kaasamist (suve) puhkuste vältel.
• Võimalusel valitsusväliste osapoolte rolli ja kaalukuse suurendamine Euroopa Liidu konsultatsioonides.
• (Eriti just valitsusväliste) osapoolte informeerituna hoidmine protsessi jooksul (eriti juhul, kui see kujuneb algselt planeeritust pikemaks).
• Lahenduste leidmine olukordades, kus:
○ osapooltel on er inevad alusväärtused ja nägemus hetkeolukorrast ning vajalikest arengusuundadest;
○ ühelgi osapoolel pole keerukale olukorrale toimivat lahendust välja pakkuda.
• Osapoolte informeerimine (vahe) tulemusest ja tänamine protsessi või selle olulisemate etappide lõpus.
• Tuumigrupi tänamine, protsessi (etapi) lõpu tähistamine.
22
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
• Kõigile oluliste osapoolte kursis hoidmine järeltegevuste osas.
• Loetletud õppetundidel tuginevalt on järgnevalt esitatud kaasamise mudeli ettepanek.
2.3 Maaeluministeeriumi kaasamismudeli ettepanek
Mudeli ettepanek põhineb ideel, et protsessi oleksid kõik asjakohased osapooled kaasatud asjakohasel viisil ja õigeaegselt. Protsessi läbi viivate ja
sellesse kaasatud osapooli võib kaasatuse viisi järgi jagada eri tasanditele, mille loogika on kujutatud alloleval joonisel.
Teema omanik: • „Mõjuisik“ (juhtkonna tasandil) • „Sisujuht“ (osakondade tasandil)
Ministeeriumi sisene tuumikgrupp • Sõltuvalt vajadusest liikmed ühest või
mitmest osakonnast
Majasisesed osapooled • Sisuosakonnad • Üldosakonnad • Juhtkonna liikmed
Majavälised avaliku sektori osapooled • Teised ministeeriumid • Teiste ministeeriumide allasutused • Riigikantselei • Vabariigi Valitsus • Riigikogu
Majavälised valitsusvälised osapooled • Teadlased (sh ülikoolide esindajatena) • Ettevõtete katusorganisatsioonid • Organiseerumata ettevõtete esindajad • Vabaühenduste katusorganisatsioonid • Organiseerumata vabaühenduste esindajad
Euroopa Liidu protsessides lisanduvad näiteks • Euroopa Komisjoni esindajad • Eest alaline esindus Euroopa Liidu juures • Teiste liikmesriikide esindajad
Meedia ja laiem avalikkus, näiteks: • Arvamusliidrid • Ajakirjanikud • Kodanikuaktivistid
Joonis 2. Osapoolte kaasatuse tasandid Maaeluministeeriumis.
23
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Protsessi läbiviimine ja osapoolte kaasa- mine jaotub järgmistesse etappidesse:
1. Ettevalmistus; 2. Osapoolte kaasamine: 3. Maaeluministeeriumi osakondade
laiem kaasamine, 4. avaliku sektori osapoolte kaasamine, 5. valitsusväliste osapoolte kaasamine; 6. Läbirääkimised majasiseste ja avaliku
sektori osapooltega ning seisukohtade kujundamine;
7. Tulemuse vormistamine ja esitamine; 8. Järeltegevused.
Siinjuures on oluline rõhutada, et ka Maaeluministeeriumi osakondade ja Maaeluministeeriumi väliste avaliku sektori osapooltega suhtluses lisaks tavapärasele koordineerimisele ja kooskõlastamisele ka kaasamise elemente, sest mõnigi kord pole kujunev seisukoht või lahendus ette teada. Seetõttu on avaliku sektori osapoolte kaasamises nii läbirääkimiste kui ühise loome elemente.
Igas etapis toimuvad tegevused ja vastutuse jaotus on täpsemalt kujutatud järgneval joonisel.
24
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Jo on
is
3.
M aa
el um
in is
te er
iu m
i üh
tl us
ta tu
d
ka as
am is
m ud
el i
et te
p an
ek
N ag u jo on is el t nä ha , on k og u pr ot se ss i lä bi va ks e le m en di ks t uu m ik gr up p, k el le e es tv ed aj at ek s on t ee m a “m
õj ui si k” j a “s is uj uh t” .
N en de ro lli de o le m as ol u on k aa sa m is pr ot se ss i k õi gi e ta pp id e õn ne st um
is e ee ld us ek s
1. E
tt ev
al m
is tu
s 2.
O sa
po ol
te k
aa sa
m in
e 3.
L äb
irä äk
im is
ed m
a- ja
si se
st e
ja a
va lik
u se
k- to
ri os
ap oo
lte ga
n in
g se
is uk
oh ta
de k
uj un
d- am
in e
4. T
ul em
us e
vo rm
is ta
m -
in e
ja e
si ta
m in
e 5.
J är
el te
ge vu
se d
2. 1
M eM
os
ak on
da de
la
ie m
ka
as am
in e
2. 2
Av al
ik u
se kt
or i
os ap
oo lte
ka
as am
in e
2. 3
Va lit
su sv
äl is
te
os ap
oo lte
ka
as am
in e
M id
a te
ha ks
e? Va
st ut
aj a
m ää
ra m
in e
ja tu
um ik
gr up
i m
oo du
st am
in e
Tu um
ik gr
up i k
oo lit
am in
e
O sa
po ol
te k
aa rd
is ta
m in
e ja
su
he te
lo om
in e
Va ra
ne e
tt ev
al m
is tu
s
(s h
va ja
du se
l ee
la na
lü üs
id , E
L ta
sa nd
i ee
llä bi
rä äk
im is
ed )
M eM
h ea
de p
ra kt
ik at
e ka
su ta
m in
e ko
ns ul
te er
im is
el ja
k aa
sa m
is el
(f ak
til eh
te de
ko
os ta
m in
e, k
üs im
us te
e tt
e sa
at m
in e
in te
rv ju
ee rit
av at
el e)
O sa
po ol
te k
aa sa
m in
e m
õt es
ta tu
d ja
p ai
nd lik
el
vi is
id el
, m is
to et
av ad
p ro
ts es
si e
du ka
t s uj
um is
t ko
rr al
du sl
ik ul
t j a
si su
lis el
t ( nt
m aj
av äl
is te
võ
tm ei
si ku
te ga
k oh
tu m
in e
en ne
k irj
al ik
e ar
va m
us te
tä ht
ae gu
, e tt
ev õt
lu ss
ek to
ri pu
hu l
ko ht
um is
ed n
ii es
in du
so rg
an is
at si
oo ni
de k
ui
ük si
ku te
e tt
ev õt
et eg
a)
Ju ba
k aa
sa tu
d os
ap oo
lte jo
ok se
v te
av ita
m in
e pr
ot se
ss i k
äi gu
st (s
h hi
lin em
is te
t)
Ü ks
-ü he
le lä
bi rä
äk im
is te
pi
da m
in e
M eM
-i
su un
ag a
er i a
rv am
us el
ol
ev at
e os
ap oo
lte ga
(l ai
a rin
gi k
oh tu
m is
te a
se m
el )
Va ja
du se
l h ie
ra rh
ia ga
ar
ve st
am in
e (s
.o
lä bi
rä äk
im is
ed s
am a
ju ht
im is
-t as
an di
in
im es
te v
ah el
)
Se lle
e ta
pi s
uj um
is ek
s ja
o ot
am at
us te
en
ne ta
m is
ek s
on ta
rv ili
k ta
ga da
, e t a
va lik
u se
kt or
i v õt
m eo
sa po
ol ed
(n
t R iig
ik an
ts el
ei ) o
n pr
ot se
ss i t
ul em
us eg
a se
ot ud
s is
ul is
te ja
ko
rr al
du sl
ik e
va lik
ut e
aj en
di te
st v
äg a
hä st
i te
ad lik
ud n
in g
ne nd
eg a
nõ us
O sa
po ol
te
in fo
rm ee
rim in
e tu
le m
us es
t j a
tä na
m in
e
Tu um
ig ru
pi
tä na
m in
e ja
tä
hi st
am in
e
O sa
po ol
te
ku rs
is h
oi dm
in e
jä re
lte ge
vu st
eg a
Ke s
va st
ut ab
? Te
em a
„m õj
ui si
k“ v
as tu
ta b
st ra
te eg
ili se
s uu
na h
oi dm
is e
ja a
va lik
u se
kt or
i o sa
po ol
te ju
ht ko
nn a
ta sa
nd i k
aa sa
m is
e ee
st .
Te em
a „s
is uj
uh t“
v as
tu ta
b ko
rr al
du sl
ik u
ja s
is ul
is e
po ol
e to
im im
is e
ni ng
a va
lik u
se kt
or i o
sa po
ol te
s pe
ts ia
lis tid
e ta
sa nd
i n in
g kõ
ig i v
al its
us vä
lis te
os
ap oo
lte k
aa sa
m is
e ee
st .
Võ im
al us
el k
aa lu
da o
sa ko
nd ad
eü le
st e
tu gi
te en
us te
p ak
ku m
is t (
sh e
el an
al üü
si d
ja a
sj ak
oh as
te in
fo ka
na lit
e jä
lg im
in e,
te hn
ili ne
tu gi
k aa
sa m
is pr
ot se
ss id
e lä
bi vi
im is
el : s
ün dm
us te
k or
ra ld
am in
e, in
te rv
ju ud
e ko
kk u
le pp
im in
e ja
p ro
to ko
lli m
in e,
k ok
ku võ
te te
k oo
st am
in e)
Võ im
al us
el lu
ua ig
a- aa
st an
e pu
hv er
v aj
ad us
el k
iir ek
sp er
tii si
de te
lli m
is ek
s pr
ot se
ss id
e ig
as e
ta pi
s
25
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Arendusprojekti raames katsetati maa- eluministeeriumis koosloome tööriistu lahenduste genereerimise töötoas. Koosloome töötuba on kõige levinum koosloome formaat, mis võimaldab erinevaid osapooli kokku tuua. Töötubade ajal teevad sidusrühmade esindajad koostööd probleemide ja eesmärkide väljaselgitamiseks, ideede ja lahenduste leidmiseks ning soovitud tulemuste saavutamiseks.
Seda tüüpi interaktiivne lähenemisviis aitab hõlbustada ka sidusrühmade vahelist koostööd ja julgustab avatud dialoogi, mis on innovatsiooni stimuleerimiseks
hädavajalik. Lisaks aitavad koosloome töötoad kiirendada otsustusprotsesse, kuna meeskonnaliikmed võivad reaalajas konsensuseni jõuda, selmet et kooskõlastada otsus erinevate osapooltega ükshaaval. Koosloome võimaldab ka sidusrühmades tekitada lahenduse suhtes omanikutunnet ja seetõttu lahenduste sujuvamat juurutamist.
Arendusprojekti koosloome töötoa metoodika valiti lähtuvalt problee- mipüstitusest . Enne töötubasid kohtus SiLabi esindaja korduvalt maaeluministeeriumi ametnikega, et täpsustada töötubade eesmärki ja sisu.
3. Maaeluministeeriumi koosloome töötoad
3.1 Koosloome töötuba: lahenduste genereerimine
Arendusprojekti lahenduste gene- reerimise töötoa puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.
Töötoas otsiti vastuseid järgnevale (disaini)küsimusele: Kuidas tõsta (alustava) toidukäitleja toiduohutuse (nõuete) alast teadlikkust?
Töötoa peamine eesmärk oli seega alternatiivsete lahenduste loomine.
Toiduohutuse teadlikkust oli vaja tõsta kolmes sihtrühmas:
1) Turule sisenejatel, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest
2) Alustaval toidukäitlejatel, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest 3) Tegutsevate toidukäitlemisettevõtte töötajate, kellel on vähene teadlikkus toiduohutusnõuetest
Teiseks eesmärgiks oli tuua erinevad teemaga seotud osapooled omavahel kokku ja teha seda tavapäratul viisil.
Maaeluministeeriumi ametnikel oli teatud teemade osas algne visioon olemas, kuid koosloometöötoa raames ei olnud ministeeriumil otsest vajadust valideerida konkreetseid lahendusideid, vaid pigem jõuda uute lahendusideedeni. Ametnike poolt oli ette valmistatud slaidid, mis tutvustasid osalistele probleemi tuuma ja võimalikke lahendusi.
26
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Koosloome töötoa jooksul moodustus osalistest kolm laudkonda. Iga laudkond hakkas koosloomejuhi juhendamisel vastama disainiküsimusele lähtuvalt ühest valitud sihtrühmast.
Töötoas osalesid 12 inimest:
• MeM toiduohutuse osakond: Katrin Lõhmus, Maia Radin, Anneli Tuvike, Katrin Kempi
• MeM teadus- ja arendusosakond: Helena Pärenson, Liivi Aume-Jänes
• MeM strateegia- ja finantsosakond: Aare Kasemets
• Põllumajandus- ja Toiduamet Triinu Allika
• Teadmussiirde programmi toidu- valdkonna projektijuht Kairi Ringo
• Eesti Maaülikool: Katrin Laikoja, Mati Roasto
• Eesti Maaeluvõrgustik: Ülle Jukk
3.2 Töötoa päevakava
10.15 – 10.30 Sissejuhatus ja tutvumine 10.30 – 11.00 Mida me probleemist teame? Probleemi konteksti avamine 11.00 – 11.15 Paus 11.15 – 12.15 Mis on probleemi juured? Probleemipuu 12.15 – 13.00 Küsimuste püstitamine: kuidas teha nii, et...? 13.00 – 14.00 Lõuna 14.00 – 14.15 Lahenduse loomine: ajurünnak 14.15 – 15.15 Lahenduste valik 15.15 – 15.30 Paus 15.30 – 16.00 Stsenaariumite koostamine 16.00 – 16.30 Esitlused
27
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.3 Koosloome elemendid
Koosloomeprotsessi elemendid Kuidas antud protsessi juures lahendatud
1. Probleemi defineerimine Probleemide kaardistus oli eelnevalt ministeeriumi poolt tehtud.
Si-lab aitas lahenduste genereerimise etapi eel täpsustada probleeme ja küsimusi, millele sooviti just konkreetse töötoa raames lahendused leida.
2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine
Osapoolte kaardistamise teostas Maaeluministeerium. Koosloomejuhiga koos arutati läbi, millised osapooled peavad kindlasti olema kaasatud. Töötubades osalejad värbas Maaeluministeerium.
3. Protsessi disain Koosloomejuht disainis generatiivse protsessi metoodika ja tööriistad vastavalt tellija vajadustele.
4. Koostöö võimestamine Töötoa alguses toimus ettevalmistatud ettekanne probleemi konteksti avamiseks.
Esimese ülesandena kasutati spetsiaalselt probleemide raamistamise töölehte, mis võimaldas osalistel kiiremini jõuda “ühele lehele”.
Töötoas kasutati arutelu metoodikat, mis võimaldas kõigil võrdset panustamist. Töötoa alguses tutvustas koosloome juht metoodikat.
5. Generatiivne protsess Koosloome töötuba, mille aitas metodoloogiliselt ette valmistada ja läbi viia koosloomejuht. Töötoas kasutati peamiselt erinevaid disainmõtlemise ja probleemilahendamise tööriistu1:
1. Probleemi konteksti lõuend 2. Probleemipuu 3. Kuidas teha nii, et... 4. Lahenduste loomine 5. Lahenduste valik 6. Stsenaariumi loomine ja esitlus
6. Lahenduste valik Töötoas kasutati “Lahenduste valiku” töölehte, et selekteerida ajurünnaku käigus loodud lahendusi.
Samas genereeriti töötoas ohtralt erinevaid ideid ja lõplikku lahenduste valiku protsessi või etappi see koosloomeprotsess ei sisaldanud.
7. Lahenduste valideerimine Koosloomejuht ei osalenud lahenduste valideerimise metoodika disainimisel.
8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga)
Si-lab teostas intervjuud tellija esindajatega, et selgitada välja, kuidas protsess täitis nende jaoks eesmärke ning millised olid õppetunnid seoses protsessi korraldusega.
Tellija plaanib koguda tagasisidet koosloomeprotsessile ka osalejatelt.
28
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.4 Koosloome töötoa tulemused
Koosloome töötoa tulemusena genereeriti kolmes laudkonnas erinevaid lahendusi vastates küsimusele: Kuidas tõsta (alustava) toidukäitleja toiduohutuse (nõuete) alast teadlikkust?
Töötoa tulemusena pakuti välja järgnevad lahendusvariandid:
I Grupp
• „One health” asutus • Bonus-malus süsteemide väljamõtlemine (järelevalvetasude kaudu, smile süsteem) • PTA võimekuse tõstmine - moodne toolbox, analüüsivõimekus • Nõustamissüsteem ja raha juurde - riiklik konsulentide süsteem, PTA politseiks • Kohustuslikud kutsestandardid • Koolitus - kesksel kohal • Kutseharidusasutuste, ülikoolide õppekavade ülevaatamine • Koostööformaadid • Konkurss - Parim toiduettevõte TO suhtes - riiklik tunnustamine • Sobivustestid - ka TO osas • JRV asutuse strateegia muutus - kontrollile suund • Õpetajate koolitus, õpikute retsenseerimine • Meedia, kommunikatsioon • Toiduohutuskultuur ettevõttes
II Grupp
• PTA strateegia muutus • Kohustuslik õpe • Hügieenipas - madal mõju, sarnasus autojuhi lubade teooria • Individuaalne nõustamine • Õpitud abitus - PTA ei ole konsultatsiooni firma • Meedias PTA minutid • Tekitada pisut paanikat • Äpp alustajale, äpp kust saab valdkonna juhised • Lasteaias joonistusvõistlused- paha bakter, minu kõhuhaigus - võtab lastevanemad
kaasa • Kogemustest õppimine - alustavad ja suured tegijad
29
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
III Grupp
• Interaktiivne lahendus, äpp - individuaalne nõustamine • Bonus malus • Smiley süsteem, märgised • Tarbija teadlikkuse tõstmine - jalgadega hääletamine • Nõustamisteenus • Atraktiivne raamat - how to… • PTA karistuste kasutamine - õigusaktid olemas • Heade näidete esiletoomine • Õppeprogrammid • Ettevõtete lood • Uuringud, miks tegelikult jäetakse teavitamata VTKna peab sisuliselt edasi analüüsima valikuid:
• Kohustuslik koolitus, sh hügieenipass • Nõuandeteenuse arendus (e-koolitusmooduli piloteerimine käitleja TO teadlikkuse
teemaga) Teemad, mida integreerida võimalusel TO tegevustesse:
• Bonus-malus ja smile süsteemid samuti PÕKA-s ettenähtud tegevused ning vajavad eraldi süsteemide kujundamist
• Kohustuslikud kutsestandardid • Õppekavade ülevaatamine • Õpetajate koolitused, õppematerjalid, õppeprogrammid • Konkurss parim toidukäitleja TO suhtes, heade näidete esiletoomine • Koostööplatvormid - suured, väiksed, kogenud, alustavad • Interaktiivne juhend alustavale ettevõtjale • Atraktiivne raamat alustavale ettevõtjale • Lasteaedades joonistusvõistlused • Uuringud, miks tegelikult jäetakse teavitamata, mida tegelikult vajatakse, jms
30
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist
Kuidas jäite töötoaga rahule?
Töötoa juures meeldis see, et tavapärasest vabamas õhkkonnas sai valdkonna kolleegidega arutada toidukäitleja teadlikkuse teemat ning kuulda osapoolte erinevat vaadet probleemile - toidu valdkonna teadlane ja järelevalveametnik näeb probleemi praktilisemat külge kui ehk ministeeriumi ametnik. Töötuba ühtlustas osalenute teadlikkust probleemist ning lihtsustab edasisi arutelusid. Töötoas erinevate gruppide pakutud lahendusvariandid kinnitasid, et seni mõeldud lahendusvõimalused on õiges suunas liikumine.
Töötoa sissejuhatuses sai lisaks probleemile välja pakutud ka võimalikke lahendussuundi ning seoses sellega oli osalt ootus, et töötoas toimub nende n-ö valideerimine - Eestis rakendatavuse ja mõjude arutelu.
Mida oleks võinud teha teisti?
Selleks, et töötoas oleks toimunud eelkõige väljapakutud ideede valideerimine, oleks pidanud töötoa küsimuse püstitama kitsamalt. Õppisin, et ootustele vastava töötoa kõige olulisemaks võtmeks on võimalikult täpne küsimuse püstitamine ning selle piisav “mõttes läbi mängimine”. Sellele tegelikult töötoa juhendaja eelnevalt ka viitas.
Mis saab tulemustega edasi?
Mitmeid lahendusideid saab ellu viia toiduohutuse valdkonna tegevustes, nt ABC/interaktiivseid teabematerjale teadlikkuse tõstmiseks saab integreerida teadmussiirde pikaajalisse programmi, mille kaudu tõstetakse toidukäitlejate teadlikkust. Teeme tööd selle nimel, et toiduohutuse teemad kajastuks teistes toiduga seotud valdkondades nagu toitumine, keskkonnateemad, to i d u ra i s ka m i se vä h e n d a m i n e, pakendamine, jne ning soovime jõuda toiduohutuse teemadega senisest enam haridusasutuste õppeprogrammidesse. Täiendavalt on vaja analüüsida töötoas enim sõelale jäänud lahendusviise 1) toidukäitlejatele suunatud n-ö kohustusliku koolituse kehtestamise vajadust ja võimalikkust (soomlaste eeskujul hügieenipassi kohustus/alustava toidukäitleja koolitus/ /kutsestandardite kehtestamine) ning 2) nõuande teenuse arendamise võimalused (sh nt e-koolitusmooduli piloteerimine).
31
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
3.6 Koosloometöötoa õppetunnid ja soovitused
• Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist. Enne koosloomeprotsessi korraldamist tuleb püstitada eesmärk ja oluline on täpselt läbi mõelda, mida koosloome protsessiga saavutada tahetakse.
• Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik aega panustada nii probleemi täpsustamisse kui eesmärgi selgitamisse.
• Protsessi viljakuse ja legitiimsuse tagamiseks on oluline tegeleda osa- poolte kaardistamise ja värbamisega.
• Siin raportis kajastatud koos- loomeprotsess keskendus üksnes lahenduste genereerimise etapile. Soovitame taoliste ühele koosloome etapile keskenduvate protsesside puhul siiski pidada silmas ka tervik- liku koosloomeprotsessi ülejäänud etappe ning protsessi disainides panna näiteks paika, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.
• See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koos- loomeprotsessis osalejatele teada juba enne koosloomeprotsessi algust.
• Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et
○ ühe töötoa raames töötas kolm erinevat laudkonda ühe temaatikaga;
○ selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;
○ metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades puudusid aru-telujuhid/moderaatorid;
○ kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloome- koolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.
32
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
4. Võrgustikupõhine koosloome: Toidu Varustus- kindluse Strateegiline Töörühm
Maaeluministeeriumi ja SiLabi vahelise koostöö tulemusena kerkis idee, et koosloomelist poliitikakujundamise protsessi tuleks katsetada „nurjatu probleemiga“, kus on algusest peale selge, et ilma olulisi osapooli kaasamata ei ole võimalik soovitud tulemuseni jõuda. Selliseks teemaks osutus toidu varustuskindluse tagamine. SiLabi ülesandeks sai disainida võrgustikupõhine koostöömudel, mis võimaldaks Maaeluministeeriumil koos strateegiliste partnerite tagada Eesti toidu varustuskindlus. Ühiselt otsustati, et kutsutakse ellu Toidu Varustuskindluse Strateegiline Töörühm, kuhu kaasatakse esmalt 8 suurimat toidutööstuse ettevõtet (potentsiaalset ETO-t) ja kolm alaliitu. Kokku pidi toimuma neli kohtumist, mille tulemusena töötatakse SiLabi poolt välja soovitud koostöömudel.
Töörühma algsed liikmed:
AS Väätsa Agro OÜ Nordic Milk AS E-Piim AS Valio Eesti AS Eesti Pagar AS Tartu Mill HK Scan AS Coop Eesti Keskühistu Toiduliit Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Talupidajate Keskliit
Töörühma algsed eesmärgid:
1. kirjeldada 2023. aasta aprilliks toidu varustuskindluse mudel; 2. osaleda ja suunata mudeli rakendamist; 3. mudeli edasi arendamine.
33
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
4.1 Toidu varustuskindlus
Eesti riik peab tagama elanikkonna toiduga varustatuse kriisis ulatuses, mis on vajalik esmavajaduse rahuldamiseks, nii tsiviil- kui sõja ajal. Kuni Ukraina sõjani oli toidu varustuskindlus riigi jaoks iseenesestmõistetav ja viimase paarikümne aasta jooksul on varud piirdunud delegeeritud varude lepingutega. Toidu varustuskindluse tagamist käsitletakse poliitika- kujundamises läbi põllumajandus- poliitika ning Eesti ettevõtjad on olnud tugevad, kaubandussuhted on toiminud ning toidu varustuskindlus on viimase pea 30 aasta jooksul toiminud.
Ukrainas toimuv sõda on aga tugevalt esile tõstnud vajaduse analüüsida ning tugevdada ka toidu varustuskindluse tagamist ning 2022. ja 2023. aastal on ellu viidud mitmeid meetmeid, et seda ka tagada. Riigikantselei on kooskõlastusringile esitanud tsiviilkriisi ning riigikaitse seaduse, mis määrab toidu varustuskindluse tagamise üheks elutähtsaks teenuseks. Dokument väljendab nii riigi kui erasektori vaates tegevusi, mida tuleb toidu varustuskindluse tagamiseks kriisis teha.
Maaeluministeeriumi plaan toidu varustuskindluse tagamisest (edaspidi: ministeeriumi plaan) võtab arvesse riiklikke ohustsenaariume, et analüüsida toidu varustuskindluse tagamist ja teha ettepanekuid. Selleks on välja toodud neli sammast: riiklik isevarustatuse tase, toimepidevad ettevõtted varustuskindluse ahelas, toimiv väliskaubandus ja toimepidevus teiste elutähtsate teenustega seotud riskide maandamisel. Nende nelja samba kombineerimine aitab tagada toidu varustuskindluse tagamise tõhusust kriisiolukordades.
Toimepüsivad ettevõtted tagavad toidu varustuskindluse ahelas. Toimepüsivus tähendab toidu tarneahela tugevust ja toimimist kriiside ajal. Siin tuleb meeles pidada, et varustuskindlus säilib ainult siis, kui kogu tarneahel on toimepüsiv. Toimepüsivuse tõstmiseks on vastu võtmisel VOS (Valmisoleku- ja kriisireguleerimise seadus), kus üheks elutähtsaks teenuseks on ka toidu varustuskindluse tagamine ning määratakse kriitilised ettevõtted.
Toimepüsivus tagatakse kriitiliste ettevõtete tegevusega tema valdkonnas. Selleks peab riik ettevõtetega looma ühiseid eesmärke, jagama riiklikke ohuhinnanguid, valdkondlike riskianalüüse, tagama info liikumise, tagama kriitilistele ettevõtetele riigi toetuse kriisideks valmistumisel ja kriiside ajal. Ettevõtted peavad hindama oma riske, rakendama meetmeid toimepüsivuse tõstmiseks, harjutama kriisideks valmistumist ning tegema tihedat koostööd riigi ja sidusettevõtetega toidu varustuskindluse tagamiseks kriiside ajal.
34
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
4.2 Võrgustikupõhine kriisijuhtimine
Kriisijuhtimise planeerimise ette- valmistumine operatiivses hädaolukorras reageerimiseks sõltub teabe jagamisest ja koostööst asjassepuutuvate sidus- rühmade vahel ning nende arusaamast kriisist (Pramanik et al., 2015, Nilsson, 2010; Penrose, 2000; van Laere, 2013). Seega eeldab 21. sajandi kriisidega toimetulek võrgustikupõhist kriisijuhtimist.
Võrgustikupõhine kriisijuhtimine on lähenemisviis, kus riik moodustab kriisidega tegelemiseks strateegilise võrgustiku erinevate osapoolte, organi- satsioonide ja ametkondade vahel. Selle eesmärk on tagada sujuv ja tõhus koostöö ning infovahetus kriisiolukordades.
Võrgustikupõhine kriisijuhtimine põhineb ideel, et kriisidega toimetulek nõuab erinevate osapoolte koordineeritud ja ühtset tegevust. Selline võrgustik hõlmab tavaliselt valitsusasutusi, kohalikke omavalitsusi, riiklikult tähtsaid teenuseid, tervishoiuasutusi, sõjaväge, erasektorit, vabatahtlikke organisatsioone ja teisi asjakohaseid sidusrühmi.
Selle lähenemisviisi oluline aspekt on infovahetuse ja koostöö paran- damine erinevate osapoolte vahel. Võrgustikupõhise kriisijuhtimise raames luuakse sageli koordineerivad struktuurid, näiteks kriisikomiteed või juhtimiskeskused, mis võimaldavad erinevatel osapooltel suhelda, jagada olulist teavet, kooskõlastada tegevusi ja teha ühiseid otsuseid.
Võrgustikupõhine kriisijuhtimine võib hõlmata mitmesuguseid tegevusi, sealhulgas kriisireguleerimise poliitika väljatöötamist, riskianalüüsi ja ennetustegevusi, varajast hoiatust ja teavitamist, ressursside mobiliseerimist, kriisireageerimist, evakuatsiooni, taastamist ja õppusi.
Selle lähenemisviisi eesmärk on saavutada tõhus ja koordineeritud kriisireageerimine ning vähendada kriiside mõju ühiskonnale. Võrgus.tikupõhine kriisijuhtimine aitab kaasa ressursside optimaalsele kasutamisele, teadmiste jagamisele, ühisele probleemide mõistmisele ning terviklikele ja koordineeritud tegevustele kriisiolukordades.
4.3 Koostöömudeli väljatöötamise protsess
MeMi algsed eesmärgid Toidu Varustus- kindluse Strateegiline Töörühma moodustamisel olid eelkõige:
a) Kaasata s t rateeg i l i s i osapooli Riigikantselei poolt kooskõlastusringile esitanud tsiviilkriisi ning riigikaitse seaduse koostamisse ja kaasata neid võimalikult varakult.
b) Töötada välja võrgustiku- põhine koostöömudel toidusektori kriitiliste ja seotud ettevõtetega tagamaks info ja koostöö toimi- mine kriisiks valmistumisel,
35
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
kriisi lahendamisel ning kriisist taastumisel ehk „Toidu varustus- kindluse strateegia 2023+“.
Kokku toimus perioodil jaanuar 2023 – aprill 2023 neli 3-tunnist strateegilise töörühma kohtumist:
1. 25.01 – Ootuste kaardistamine 2. 15.02 – Võimelünkade kaardistamine 3. 15.03 – Strateegia kavand 4. 19.04 – Edasine koostöö
Kohtumiste formaadiks oli ette- valmistatud koosolek, mida kavandati MeM ametnike ja Silabi koostöös. Kohtumiste eesmärk oli anda võimalikult palju sõna kaasatud osapooltele, mis enamasti ka õnnestus täna Maaeluministeeeriumi kriisijuhi Toomas Unt’i oskuslikule juhtimisele.
4.4 Protsessi tulemused
Koostööprotsessi tulemuseni koostati „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“ ja selle tegevuskava. Lepiti kokku kriisikommunikatsiooni põhimõtted ning edasised koostöökohad. Vabariigi valituses kiitis strateegia tegevuskava heaks 15.06.2023. aastal ning REM on seda asunud täitma.
4.5 Maaeluministeeriumi järeldused peale töötoa korraldamist
Toomas Unt: „Tegemist ei olnud ühekordse töötoaga vaid struktureeritud töökohtumiste sarjaga, millele oli konkreetne eesmärk ja etapid. Algne eesmärk sai saavutatud. Mudeli edasi arendamisest on hetkel vara rääkida, sest peale strateegia koostamist ei ole eraldi kõigi osapooltega koostöö peale panustanud. Selleks pole olnud piisavalt ressurssi. 2024 on keskendutud koostöö arendamisele jaekaubandusega ning kriisipoodide loomisele, mis on üks strateegia tegevuskava ülesannetest. SiLab tugi aitas kindlamalt ja mõtestatumalt läheneda igale etapile. Tasub kaasata grupitöö ja -protsesside juhtimise kogemusega partnereid.“
4.6 Võrgutikupõhise koosloomeprotsessi kokkuvõte
Võ rg u p õ h i n e ko o s l o o m e o n koostööprotsess, kus erinevad osalised võrgustikus töötavad ühise eesmärgi nimel. Protsess on keeruline ja pikaajaline, nõudes võrgustikus erinevate osapooltega mitmeid järjestikuseid ja tihti samaaegseid suhtlusvorme (nii üks- ühele kohtumisi, läbirääkimisi kui ühiseid koosolekuid). Võrgupõhises koosloomes võivad erinevad osalised etendada kahte erinevat rolli: mõned osalised on algatajad (nt avalik sektor), kes esitavad esialgse sisu, teised aga on valideerijad ja täiendajad (nt erasektor), kes pakuvad parandusi ja loovad sisust järgmised versioonid. Koosloome on oma olemuselt iteratiivne. Koosloome lõpptulemus on
36
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
sisu lõplik versioon (antud juhul „Toidu varustuskindluse strateegia 2023+“), mis luuakse osalejate koostööahela kaudu. Koosloome võrgustike edukus põhineb avatusel, usaldusel ja osapoolte vahelisel suhtlusel. Usalduse ja suhete arendamiseks tuleb eraldi aega võtta, kuid see investeering tasub ennast ära.
Võrgupõhises koosloomeprotsessis usalduse ja suhete loomiseks sidus- rühmadega on mitmeid strateegiaid. Esiteks on oluline tuvastada ühised eesmärgid ja suhelda võrgustiku osapooltega avatult. See hõlmab nende perspektiivide, väärtuste ja ootuste mõistmist ning nende joondamist projekti eesmärkidega. Avatud suhtlemine sisaldab projekti kulgemise, väljakutsete ja edusammude suhtes läbipaistvaks ja ausaks jäämist.
Teiseks tuleb tähtsustada võrgustiku osapooltega pikaajaliste suhete loomise olulisust. See hõlmab aja ja ressursside investeerimist suhete arendamisse ja hoidmisesse, osapoolte panuse tunnustamist ning võimaluste pakkumist ühisteks õppimisteks. Samuti hõlmab see võimalike väljakutsete või konfliktide lahendamist, mis tagab, et sidusrühmad tunnevad end projekti elutsükli jooksul väärtustatuna, austatuna ja hinnatuna.
37
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
5. Soovitused koosloome protsessi korraldamiseks
1. Mõtestage lahti kohalik kontekst
‒ Koosloome protsessi kavandades arvestage kohaliku konteksti eripäradega - sotsiaalsed, poliitilised, kultuurilised ja institutsionaalsed faktorid, mis mõjutavad otsustus- protsessi ja osalemist.
‒ Arvestage osapoolte varasemate kogemuste, suhete ja võimu-posit- sioonidega. Need tegurid võivad erineda sõltuvalt teema ulatusest (kohalik vs riiklik).
‒ Valige sobivad kaasamismeetodid vastavalt kontekstile. Koosloome pole alati parim lahendus, mõnikord piisab info jagamisest või konsulteerimisest.
Näited:
‒ Maaeluministeerium võttis arvesse, et EL tasandi protsessid on standardiseeritud ja jätavad vähe aega põhjalikeks kaasamisprotses- sideks. Seetõttu kohandati kaasamis- meetodeid vastavalt kontekstile, kasutades EL konsultatsioonides peamiselt info jagamist ja tagasiside küsimist ehk konsulteerimist.
‒ Siseriiklike protsesside puhul oli ministeeriumil rohkem paindlikkust ja aega, mistõttu kasutati seal ka koosloome töötube, nt lahenduste genereerimise töötuba.
Järgnevalt on toodud soovitused, kuidas edukalt kavandada ja läbi viia koosloome protsessi. Need soovitused põhinevad nii SiLai poolt läbiviidud koosloome projektide kogemustel kui ka rahvusvahelistel headel praktikatel kaasamise ja osaluse korraldamisel. Koosloome on rohkem kui tavapärane kaasamine - see on sisuline koostöö eri osapoolte vahel uute ideede loomisel ja elluviimisel. Samas ei sobi koosloome kõikide probleemide lahendamiseks, vaid on vajalik eelkõige siis, kui probleemid on komplekssed ning ühe organisatsiooni või sektori võimekus on nende lahendamiseks piiratud.
Koosloome protsessi kavandamisel tasub arvestada järgmiste soovitustega:
38
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
2. Kaasake osapooled võimalikult vara
‒ Kaardistage, kes peaksid osalema - keda otsus mõjutab, kes saavad seda mõjutada. Jälgige, et esindatud oleksid erinevad sihtrühmad, sh vähem võimukad.
‒ Defineerige koosloome eesmärgid koos osapooltega. Selgitage välja osapoolte ootused ja soovitud tulemused.
‒ Hoidke dialoogi kogu protsessi vältel, küsige osalejatelt tagasisidet protsessi kohta. See aitab kujundada ühiseid eesmärke, usaldust ja pühendumust.
Näited:
‒ Toidu varustuskindluse tagamise protsessis kaasati esmalt 8 suurimat toidutööstuse ettevõtet, et tagada peamiste osapoolte esindatus.
‒ Töörühmas lepiti kohe alguses ühiselt kokku protsessi eesmärgid ja tegevuskava, arvestades osapoolte ootusi.
‒ Kogu protsessi vältel toimusid regulaarsed kohtumised osapooltega, et hoida neid kursis, küsida tagasisidet ja kooskõlastada otsuseid.
3. Lõimige kohalikud teadmised ekspertteadmistega
‒ Kohalikud kogemused ja teadmised on sama olulised kui ekspertteadmised, need täiendavad üksteist. Nende kombineerimine tagab terviklikuma arusaama ja paremad lahendused.
‒ Erinevaid teadmiste tüüpe lõimides saab ületada hierarhiaid ja jõustada osapooli probleemidega tegelemisel.
Näited:
‒ Toidukäitleja toiduohutuse teadlik- kuse tõstmise töötoas osalesid koos ministeeriumi ametnikud, teadlased, järelevalve esindajad jt, et tuua kokku erinev ekspertiis.
‒ Töötoa alguses said kõik oma vaatenurka tutvustada, et jõuda ühisele arusaamale probleemist. See võimaldas lõimida praktilisi kogemusi ja teaduslikku tausta.
39
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
5. Planeerige sobiv ajakava
‒ Mõelge, kas sobib lühike ja fokus- seeritud protsess või pikem, mitmeetapiline, suhete loomisele suunatud protsess.
‒ Arvestage osapoolte vajaduste, ootuste ja võimekusega ajaressurssi panustada.
Näited:
‒ Toidu varustuskindluse töörühm lepiti kokku pikaajaline protsess (4 kohtumist 4 kuu jooksul), kuna eesmärk oli tegeleda mh usalduse ja suhete loomisega osapoolte vahel.
‒ Lahenduste genereerimise töötuba oli ühekordne lühike protsess konk- reetsele eesmärgile fokuseerimiseks.
4. Hallake võimusuhteid
‒ Osapoolte vahel võivad olla hierarhiad ja ebavõrdsed võimusuhted. Koos- loomet peaks juhtima oskuslik vahendaja, kes loob usaldust ja julgustab kõiki panustama.
‒ Andke igale osalejale võimalus oma „lugu“ jagada, kuulake aktiivselt ja empaatiaga. See aitab usaldust luua, teadmisi vahetada ja vähendab ülalt- alla lähenemist.
‒ Erinevad huvid on paratamatud - nendega tuleb arvestada juba koosloome planeerimisel.
Näited:
‒ Toidu varustuskindluse töörühma kohtumisi juhtis kogenud kriisijuht, kes andis sõna kõigile osapooltele ja lõi usaldusliku õhkkonna.
‒ Kohtumistel pandi rõhku võrdsele dialoogile ja üksteise ärakuulamisele, mitte ministeeriumi ühepoolsele otsustamisele.
‒ Juba protsessi algul kaardistati osapoolte huvid ja võimalikud erimeelsused, et nendega arvestada.
40
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
6. Valige paindlikult sobivad meetodid
‒ Kohandage meetodid konteksti, eesmärgi ja osalejate järgi. Üks meetod ei sobi kõigile.
‒ Kaaluge eri meetodite ligipääsetavust, kaasavust, eetilisust, usaldusväärsust, privaatsust. Vajadusel kombineerige digitaalseid ja füüsilisi formaate.
Näited:
‒ Lahenduste töötoas kasutati just selleks eesmärgiks sobivaid loovaid meetodeid nagu ajurünnak, ideekaardid jms.
‒ Toidu varustuskindluse protsessis kombineeriti nii füüsilisi kohtumisi kui kirjalikku infovahetust.
7. Hoidke ootused realistlikud
‒ Olge ausad selles, mida koosloomega on võimalik saavutada, millised on piirangud (aeg, raha, võimekus). Petlikud lubadused tekitavad umbusku.
‒ Selgitage, millised teemad on arutelus, mida saab mõjutada, mis on juba otsustatud.
Näited:
‒ Lahenduste töötoa alguses selgitati, et eesmärk on genereerida ideid, aga mitte kõik ei pruugi olla teostatavad piiratud aja ja raha tõttu.
‒ Toidu varustuskindluse protsessis said osapooled kaasa rääkida tegevuskava koostamisel, kuid selgitati, et lõplik otsus jääb valitsuse tasandile.
8. Juurutage koosloomelist organisatsioonikultuuri
‒ Koosloome õnnestumiseks peab see saama organisatsioonikultuuri osaks ja toetuma parimale praktikale.
‒ Koosloome kultuur peaks rõhutama avatust, usaldust ja jagatud õppimist.
‒ Hindamine peaks olema osa kogu protsessist - kas ja kuidas koosloome viis soovitud muutusteni. Olge hindamise osas läbipaistev ja realistlik.
Näited:
‒ Mitmed Maaeluministeeriumi amet- nikud läbisid koosloome koolituse, et mõista selle olemust ja kasutamist.
‒ Projekti lõpus analüüsiti ühiselt õppetunde ning jagati kogemusi edaspidiseks.
41
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Ansell, C., Torfing J. (2021). Public Gov- ernance as Co-creation. A Strategy for Re- vitalizing the Public Sector and Rejuven- ating Democracy. Cambridge: Cambridge University Press.
Bryson, J., Quick, K.S., Schively Slotter- back, C., Crosby, B. C. 2013. Designing Public Participation Processes. Public Ad- ministration Review 73(1): 23-34.
Hinsberg, H., Kübar, U. Kaasamise käsiraamat ametnikele ja vabaühendustele. Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, 2009.
Lepa, R., Illing, E., Kasemets, A., Lepp, Ü., Kallaste, E. Kaasamine otsustetegemise protsessi. Poliitikauuringute keskus Praxis, 2004.
Matti C., Rissola G., Martinez P., Bon- toux L., Joval J., Spalazzi, A. and Fernan- dez, D., (2022). Co-creation for policy: Participatory methodologies to struc- ture multistakeholder policymaking pro- cesses, Matti, C. and Rissola,G. (editors), EUR 31056 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-52215-7, doi:10.2760/211431, JRC 128771
Nabatchi, T. 2012. Putting the “Public” Back in Public Values Research: Design- ing Participation to Identify and Respond to Values. Public Administration Review 72(5), 699-708.
Viited
Nabatchi, T. and L. B. Amsler 2014. Direct Public Engagement in Local Government. The American Review of Public Adminis- tration. 44(4): 63S-88S.
OECD (2001). Citizens as partners. Consultation and Public Participation in Policy Making, OECD Handbook on Information.
OECD (2022) Guidelines for Citizen Participation Processes, Recommendation of the Council on Open Government" OECD/LEGAL/0438: 14/12/2017
Pedanik, R. (2022). Mis siis ikkagi on koosloome? https://koosloome.ee/mis- siisikkagi-on-koosloome/
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (avaldamata). Koosloome juhendmaterjal. Avaldamata töödokument.
42
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
d Li
sa 1.
K aa
sa m
is pr
ot se
ss id
e nä
ite d
Li sa
1. 1.
A va
lik k
on su
lta ts
io on
„ To
id u
m är
gi st
am in
e –
ta rb
ija te
le a
nt av
at te
av et
k äs
itl ev
at e
ee sk
ir ja
de lä
bi va
at am
in e“
Av al
ik ko
ns ul
ta ts
io on
„T oi
du m
är gi
st am
in e
– ta
rb ija
te le
a nt
av at
te av
et kä
sit le
va te
ee sk
irj ad
e lä
bi va
at am
in e“
13 .1
2. 20
21 20
21
sü gi
s 7.
03 .
20 22
• Ko
ns ul
ta t-
sio on
ile
va st
am ise
tä
ht ae
g
• 20
20 : S
tra te
eg ia
„T al
us t t
al dr
iku le
“ v iit
ab
ko lm
el e
ta rb
ija te
te av
ita m
ist p
uu du
ta va
le
te em
al e
(to itu
m isa
la ne
te av
e, p
är ito
lu , s
äi liv
us )
• Oo
da ta
o ln
ee ln
õu d
20 22
. a as
ta IV
k va
rta lis
Ko ns
ul ta
ts io
on iks
va
lm ist
um in
e
20 22
ja
an ua
ri I p
oo l
20 22
ve
eb ru
ar
• Va
lm ib
a rt
ik ke
l m in
ist ril
e
Se le
tu sk
irj a
ko os
ta m
in e
ja
se isu
ko ht
ad e
ko os
kõ la
st am
in e
• EK
a lg
at ab
a va
lik u
ko ns
ul ta
ts io
on i
va st
am ise
tä ht
aj ag
a 21
.0 7.
20 22
• To
id uo
hu tu
se
os ak
on d
le ia
b te
at e
„H av
e Yo
ur S
ay “
po rta
al ist
• 3.
01 .2
2 os
ak on
na
av ak
oo so
le k
(s h
ro lli
de ja
ot us
, te
ge vu
st e
ni m
ist u,
ka
as at
av at
e ni
m ist
u) •
4. 01
, 5 .0
1, 6
.0 1
jn e
os ak
on na
ko
os ol
ek ud
: fa
kt ile
ht ed
e,
võ tm
ek üs
im us
te ja
es
itl us
te ko
os ta
m in
e •
Ja an
ua ri
ke sk
el
Ri ig
ika nt
se le
i re
so lu
ts io
on
m in
ist ee
riu m
id el
e
• Os
ak on
na 2
02 2.
aa
st a
st ra
te eg
ia -
ka ar
di le
p ro
ts es
si ee
sm är
k (v
ää rt
us -
põ hi
m õt
te na
) j a
m ee
sk on
d
Os ak
on na
tö öt
aj at
el o
n aa
st al
õp u
pl aa
ni d
te ht
ud n
ii t öö
ku i p
uh ku
st e
os as
20 22
ja
an ua
ri II
po ol
• Ko
os S
oM i e
sin da
ja ga
kü
sim us
tik u
tä itm
in e
• 21
ko ht
um ist
(n ii 1
:1 k
ui
fo ok
us gr
up i in
te rv
ju ud
), sh
fü
üs ili
se lt
• Ko
ht um
ise a
lg us
es
võ tm
ek üs
im us
te te
em ad
e va
lik , s
ei su
ko ht
ad e
pr ot
ok ol
lim in
e võ
tm ek
üs im
us te
a lla
, va
ja du
se l f
ak til
eh te
de a
ru te
lu •
Al gu
se s e
i s aa
da kü
sim us
i et
te , p
oo le
p ro
ts es
si pe
al t a
ga
kü ll
• En
am us
ka as
at av
ai d
pa nu
st as
h ea
m ee
le ga
, s am
as
ol i o
sa po
ol i,
ke s v
aj as
id
pi ke
m at
ve en
m ist
Se le
tu sk
irj a
jo ok
se v
ko os
ta m
in e
Se le
tu sk
irj a
ko os
ta m
in e
(m us
ta nd
2 7.
01 )
• 3.
02 a
se ka
nt sle
ril e
tu tv
us ta
m in
e •
4. 02
m in
ist ril
e tu
tv us
ta m
in e
• Se
ej är
el m
aj as
ise ne
ri ng
, pe
al e
m id
a 14
.0 2
sa ad
ab
eu ro
ko or
di na
ts io
on
te ist
el e
m in
ist ee
riu m
id el
e ja
R iig
ika nt
se le
ile ,
tä ht
aj ag
a 21
.0 2
5. 02
.2 2
jä äb
m ee
sk on
d ko
ro on
as se
23 .0
2 al
ga ta
b Ri
ig ika
nt se
le i
ar ut
el u
va lit
su se
ja R
iig iko
gu
ar va
m us
e kü
sim ise
st
• 1.
03 v
iim as
ed
di sk
us sio
on id
Ri
ig ika
nt se
le ig
a sis
u os
as •
2. 03
k ai
ts m
in e
KO Ki
s
Os ap
oo lte
le jä
re lko
m m
un ika
ts io
on i e
i j õu
a te
ha , s
es t
uu ed
a sja
d tu
le va
d pe
al e
(s h
uu s E
L k on
su lta
ts io
on )
Ül la
tu se
na o
n üh
ek s
ne lja
st võ
tm et
ee m
as t
al ko
ho lit
oo de
te ga
se
ot ud
te av
e
Hi lis
em as
t M KM
i v as
tu se
st re
so lu
ts io
on ile
se lg
ub , e
t n ei
l o n
tu ge
v s ei
su ko
ht ja
se e
on ka
as am
ise tu
le m
us el
e va
st up
id in
e
43
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 2.
A va
lik k
on su
lta ts
io on
„ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i õ
ig us
ra am
is tik
“
Av al
ik ko
ns ul
ta ts
io on
„K es
tli ku
to id
us üs
te em
i õ ig
us ra
am ist
ik “
28 .0
4. 20
22 20
21
al gu
s
20 22
de
ts
lõ pp
• EK
a lg
at ab
a va
lik u
ko ns
ul ta
ts io
on i
va st
am ise
tä ht
aj ag
a 21
.0 7.
20 22
• To
id uo
hu tu
se
os ak
on d
le ia
b te
at e
29 .0
4 „H
av e
Yo ur
Sa y“
po
rta al
ist
• Ko
ns ul
ta t-
sio on
ile
va st
am ise
tä
ht ae
g
• 20
20 : S
tra te
eg ia
„T al
us t t
al dr
iku le
“ v iit
ab te
ge vu
sk av
as ke
st lik
u to
id us
üs te
em i õ
ig us
ra am
ist iku
le •
Vi id
e se
isn eb
ü he
s t äp
su st
am at
a jä
et ud
la us
es . S
ee tõ
ttu Ee
st i
st ra
te eg
ia le
a nt
ud ra
am se
isu ko
ht ad
es õ
ig us
ra am
ist ik
ku e
i k äs
itl e
• EK
m oo
du st
ab
õi gu
sr aa
m ist
iku
tö ör
üh m
a •
M eM
ist 3
li ig
et ,
os ak
on da
de st
m
aa ka
su tu
sp ol
iit ika
(k
es kk
on d)
, põ
llu m
aj an
du sp
ol iit
ika
(m aj
an du
s) ,
to id
uo hu
tu s (
so ts
ia al
) •
Ko ns
ul ta
ts io
on i a
eg
eb as
el ge
, v ar
as em
as t
ko ge
m us
es t l
äh tu
va lt
pr og
no s a
as ta
e nn
e st
ra te
eg ia
te ge
vu sk
av a
tä ht
ae ga
e hk
sü gi
se l
20 22
• Sü
gi se
l 2 02
1 EK
tö ör
üh m
a I k
oh tu
m in
e, m
is an
na b
te m
aa til
ise ra
am i
• Ja
an ua
ris 2
02 2
ju ht
ko nn
a br
iif im
in e
(m h
ee sm
är gi
ga
sa ad
a pa
ika tö
ök or
ra ld
us ,
se st
P ÕK
A- s k
es tli
kk us
e i
ka ja
st u)
• Ka
nt sle
r a lg
at ab
ro
he ül
em in
ek u
te ek
aa rd
i ko
os ta
m ise
P ÕK
A tä
ie nd
am ise
a se
m el
, õi
gu sr
aa m
ist iku
m aj
as ise
ne
tö ör
üh m
jä äb
lo om
at a
• Ve
eb ru
ar is
20 22
le ia
b ük
s ko
lle eg
id es
t j uh
us lik
ul t
te m
aa til
ise JR
C ra
po rt
i •
Ve eb
ru ar
is 20
22
te m
aa til
ise sl
ai di
es itl
us e
lo om
in e,
m is
ei lä
he
ko ro
on a
tõ ttu
kä iku
) •
Ke va
de l 2
02 2
EK tö
ör üh
m a
vi rt
ua al
ne lü
hi ko
ht um
in e,
ko
ns ul
ta ts
io on
i e i k
äs itl
et a
Ko ns
ul ta
ts io
on iks
va
lm ist
um in
e
• 5.
05 .2
02 2
os ak
on na
av
ak oo
so le
k (e
tte ka
nd e
ko os
ta m
in e,
ka as
av at
e ni
m ek
iri
m aj
as t j
a m
uj al
t) •
9. 05
R iig
ika nt
se le
ilt su
un ise
d te
ist el
e m
in ist
ee riu
m id
el e
• 12
.0 5
M eM
si se
ne
ko ht
um in
e, ta
ga sis
id e
sa am
in e
ka as
am ise
v õt
m ek
üs im
us te
le ,
as ek
an ts
le ril
t s uu
ni se
d te
ist el
e os
ak on
da de
le , m
aj aü
le se
li st
i ja
e ur
ko or
di na
ts io
on i k
au st
a lo
om in
e •
M ai
jo ok
su l k
aa rd
ist ab
E KO
Ee
st i k
es tli
kk us
e la
ie m
ad
se isu
ko ha
d ja
st ra
te eg
ia -
os ak
on d
ki rju
ta b
ju un
iks
m õj
ud e
hi nd
am ise
• 25
.0 5
m aj
as ise
se lt
kü sim
us tik
u tä
itm in
e •
Pr ot
se ss
ig a
se ot
ud tö
öt aj
ad
lü kk
av ad
o m
a pu
hk us
ed e
da si
20 22
m
ai 9.
05 -
2. 06
.2 02
2
• 14
v irt
ua al
se t
fo ok
us gr
up pi
de
st ru
kt ur
ee rit
ud
in te
rv ju
ud 3
3 or
ga ni
sa ts
io on
ig a
(k ut
se 7
5- le
ek
sp er
di le
/ or
ga ni
sa ts
io on
ile ),
ki rja
lik ul
t e sit
at i 3
ar
va m
us t
• In
te rv
ju ud
ju ht
is va
st av
a sis
uo sa
ko nn
a in
im en
e, p
ro to
ko lli
s to
id uo
hu tu
se
os ak
on na
e sin
da ja
• En
am us
o sa
po ol
i pa
nu st
ab
m ot
ive er
itu lt,
m õn
ed
ük sik
ud va
ld ko
nn ad
sii
sk i m
itt e
võ i
m õt
le va
d ka
as a
vä ga
ki
ts al
t. Os
ad el
te
ad la
st el
p ol
e ae
ga
os al
ed a
• Kõ
ig ile
ka as
am ise
s os
al en
ud o
sa po
ol te
le
sa ad
et ak
se lõ
pl ik
se
le tu
sk iri
Se le
tu sk
irj a
ko os
ta m
in e
ja
se isu
ko ht
ad e
ko os
kõ la
st am
in e
• Se
le tu
sk irj
a jo
ok se
v ki
rju ta
m in
e •
6. 06
.2 2
m in
ist ee
riu m
id e
sis en
di tä
ht ae
g, sh
se
lg uv
ad M
KM ü
lis uu
r hu
vi , K
eM ja
S oM
e ri
se isu
ko ha
d ni
ng e
t Ra
M p
ol e
va lm
is pa
nu st
am a
• 16
.0 6
tu tv
us ta
m in
e m
in ist
ril e,
to o
on
ül dj
oo nt
es ra
hu l
• 22
.0 6
sa at
m in
e m
in ist
ee riu
m id
el e
ja
Ri ig
ika nt
se le
ile •
ju ul
i a lg
us es
põ
rg at
am in
e Ri
ig ika
ts el
ei ga
• 6.
07 K
OK i k
oo so
le k,
ki
nn ita
m in
e
Et te
va lm
ist us
jä äb
pe
al isk
au ds
ek s
M aj
as ise
ne ro
lli ja
ot us
, tö
ök or
ra ld
us ja
kõ ne
isi ku
d jä
äv ad
ko kk
u le
pp im
at a
Te ad
la st
e ka
as am
in e
to im
ub ü
lik oo
lid e
ek sa
m ise
ss io
on i a
ja l
Te ist
e m
in ist
ee riu
m id
e ja
n en
de
al la
su tu
st e
as ja
ko ha
se d
ko nt
ak tis
iku d
on jä
än ud
te
rv ik
lik ul
t k aa
rd ist
am at
a (n
t M
KM h
uv i p
ol e
va re
m te
ad a)
Te ad
m at
us , k
as
va lit
su st
o n
va ja
ka
as at
a
Ko he
se lg
e, e
t Ri
ig iko
gu ka
as at
a ei
jõ ua
44
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 3.
E ur
oo pa
Li id
u ja
E es
ti ta
im ek
ai ts
ev ah
en di
te u
us re
gu la
ts io
on
Eu ro
op a
Lii du
ja E
es ti
ta im
ek ai
ts ev
ah en
di te
u us
re gu
la ts
io on
20 22
ke
va d
20 .0
5. 20
20 5.
10 .
20 22
• 20
19 : E
ur oo
pa P
ar la
m en
di va
lim ise
d •
20 19
-2 02
0: E
ur oo
pa ro
he lis
e ko
kk ul
ep e
tu tv
us ta
m in
e ja
va st
u võ
tm in
e •
Jo ok
se v
se lg
itu st
öö B
rü ss
el is:
ko os
tö ö
m in
ist ee
riu m
i j a
Ee st
i a la
lis es
e sin
du se
s tö
öt av
at e
põ llu
m aj
an du
se kü
sim us
te ga
te
ge le
va te
e sin
da ja
te va
he l
• „T
al us
t t al
dr iku
le “
st ra
te eg
ia ja
Eu
ro op
a el
ur ik
ku se
st
ra te
eg ia
av
al iku
st am
in e
23 .0
6. 20
22
• Nä
da l p
ea le
KO Ki
va lit
su se
he
ak sk
iit •
Ok to
ob ri
lõ pu
s R iig
iko gu
ar
ut el
u (m
aa el
uk om
isj on
, E L
as ja
de ko
m isj
on )
• EK
a va
ld ab
ta
im e-
ka its
ev ah
en di
te
re gu
la ts
io on
i ee
ln õu
Ta im
ek ai
ts ev
ah en
di te
ka
su tu
se vä
he nd
am ise
in
di ka
at or
5 0%
o li
ül la
tu s,
se st
e el
m ise
l K om
isj on
il po
ln ud
se lli
se id
n um
br ili
si ee
sm är
ke
20 22
ju ul
i
• Ri
ig ika
nt se
le i
re so
lu ts
io on
a sja
om as
te le
m
in ist
ee riu
m id
el e
• Ta
im ek
ai ts
e nõ
uk og
u ka
as am
in e
(s h
M aa
ül iko
ol i
hi nn
an gu
tu tv
us tu
s) •
19 .0
7 os
ap oo
lte
ka as
am ise
ko ht
um in
e:
ee ln
õu ja
te ad
la st
e an
al üü
si tu
tv us
tu s,
ar ut
el u.
Ar
ut el
u jä
i p ea
lis ka
ud se
ks •
3 nä
da la
t o sa
po ol
te le
ta
ga sis
id e
an dm
ise ks
ku ni
9.
08 . T
ag as
isi de
p õh
ja lik
, sh
ka tu
st e
üh isk
irj ad
, lo
od us
ka its
ja d,
T Ü,
K eM
, al
la su
tu se
d. M
itm ed
se
isu ko
ha d
va st
an dl
iku d,
nt
m es
in iku
d ja
lo
od us
ka its
ja d
vs to
ot ja
d.
Ke M
ta ga
sis id
e ül
di ne
.
Ki rja
lin e
ar va
m us
te a
nd m
in e
jä i
põ llu
m aj
an du
se se
kt or
i k õi
ge k
iir em
al e
tö öa
ja le
• Ed
uk as
ka
its m
in e
KO Ki
s, ku
na m
in ist
ee -
riu m
id eg
a ko
kk ul
ep pe
d ol
em as
Se isu
ko ht
ad e
ko os
ta m
in e
ja
lä bi
rä äk
im ise
d m
in ist
ee riu
m id
eg a
Pr ot
se ss
v en
ib
pl aa
ni tu
st p
ike m
ak s
• Tä
ht ae
ga sid
lü ka
ta ks
e ed
as i n
ii M
eM (k
ee ru
ka s
ee ln
õu , s
uv ep
uh ku
se d)
, Ri
ig ika
nt se
le i (
va lit
su se
aj
ak av
a) , K
eM (v
aj as
id
lis aa
eg a)
so ov
il •
Ke M
ig a
lä bi
rä äk
im ise
d es
m al
t s pe
ts ia
lis tid
e ja
si is
as ek
an ts
le rit
e ta
se m
el .
Tä ht
aj ad
n ih
ku va
d ve
el gi
• Si
is jõ
ut ak
se K
eM ig
a va
st as
tik us
el t r
ah ul
da va
ko
m pr
om iss
in i
• Pa
ra lle
el se
t j uu
lis ja
ok
to ob
ris E
ur oo
pa ta
sa nd
i ko
ht um
ise d
Ka as
at ud
va lit
su sv
äl ise
d os
ap oo
le d
kü siv
ad
in fo
t a re
ng ut
e ko
ht a,
m õn
ed n
ei st
ho
ol im
at a
M eM
sa ad
et ud
3 -st
in fo
ki rja
st Ee
st i e
i s aa
e sit
ad a
ki nd
la id
se isu
ko ht
i Ko
m isj
on ile
e ga
te ha
sa
m am
ee lse
te
rii ki
de ga
lõ pl
ik ke
ko
kk ul
ep pe
id
• Ta
im ek
ai ts
ev ah
en di
te
re gu
la ts
io on
i e el
nõ u
le ki
b •
Ee st
i k oo
sk õl
as ta
b se
isu ko
ht i s
am am
ee lse
te
rii ki
de ga
B rü
ss el
i j t e
sin du
st e
ka ud
u. M
eM ko
os kõ
la st
ab
se isu
ko ht
i v ee
bi ko
ht um
ist e
ka ud
u. K
ok ku
va lm
iva d
3 üh
isp öö
rd um
ist M
in ist
rit e
Nõ uk
og ul
e, n
ei st
e sim
en e
en ne
2 3.
06 .
• M
eM ko
os ta
b 2-
pa ge
ri pe
am in
ist ri
ja li
ik m
es rii
gi
vo lin
iku ja
ok s
kõ rg
et as
em el
ist ek
s ko
ht um
ist ek
s •
M eM
te lli
b M
aa ül
iko ol
i te
ad la
st el
t h in
na ng
u, m
id a
vä he
nd am
in e
Ee st
i j ao
ks
tä he
nd ak
s. Te
lli m
us m
är ts
is,
an al
üü si
va st
u võ
tm in
e 18
.0 5.
Jo ok
se v
se lg
itu st
öö B
rü ss
el is
ja
rii gi
na ko
ns ul
ta ts
io on
id es
o sa
le m
in e
• In
ce pt
io n
ro ad
m ap
• Kü
sim us
tik u
ko ns
ul ta
ts io
on
(2 02
1 ke
va d)
• Su
un at
ud
kü sim
us tik
(ta
rg et
ed
co ns
ul ta
tio n)
• Pe
st its
iid id
e sä
äs tv
a ka
su ta
m ise
di
re kt
iiv i
ek sp
er tg
ru pi
re
gu la
ar se
d ko
ht um
ise d
• Es
m as
ed
po sit
sio on
id e
ku ju
nd am
ise
tu le
m us
ed Ee
st ile
po
sit iiv
se d
Ko ro
on a
tõ ttu
vi
rt ua
al se
d ko
ht um
ise d,
ke
er ul
ise m
o m
a se
isu ko
ht i
ed en
da da
45
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 4.
E es
ti to
id u
tu tv
us ta
m is
e ja
m üü
gi ed
en du
se v
is io
on id
ok um
en di
„ Ee
st i t
oi t 2
02 2-
20 25
“ ko
os ta
m in
e Ee
st i t
oi du
tu tv
us ta
m ise
ja m
üü gi
ed en
du se
v isi
oo ni
do ku
m en
di „E
es ti
to it
20 22
-2 02
5“ ko
os ta
m in
e
Do ku
m en
tid e
„E es
ti to
it 20
15 -2
02 0“
ja
„E es
ti to
id us
ek to
ri ek
sp or
di e
de nd
am ise
te
ge vu
sk av
a 20
19 -2
02 2“
r ak
en da
m in
e
20 19
sü
gi s
• Vi
sio on
id ok
um en
di
„E es
ti to
it 20
21 -2
02 5“
ko
os ta
m in
e lis
at ak
se
põ llu
m aj
an du
sp ol
iit ika
os
ak on
na tö
öp la
an i
• Do
ku m
en di
ko os
ta m
ise
ee st
v as
tu ta
b 3-
lii km
el in
e tu
um ik
(s .o
b ür
oo
tö öt
aj ad
), ke
s o n
ko or
di ne
er in
ud e
el m
ise
pe rio
od i d
ok um
en di
el
lu vi
im ist
(s h
bü ro
o ju
ha ta
ja , r
iig isi
se st
e te
ge vu
st e
ko or
di na
at or
, ra
hv us
va he
lis te
te ge
vu st
e ko
or di
na at
or )
20 20
ju
un i
20 20
sü
gi s
20 21
au
gu st
14 .1
2. 20
21
20 21
de
ts
lõ pp
• M
in ist
er
al lk
irj as
ta b
do ku
m en
di
Do ku
m en
di
tä ie
nd am
in e
• Do
ku m
en di
tu
tv us
ta m
in e
va ra
se m
al t
ka as
at ud
os
ap oo
lte le
(M eM
, al
la su
tu se
d,
m in
ist ee
riu m
id ,
es in
du s-
or ga
ni sa
ts io
on id
)
• M
in ist
ee riu
m i ja
ha
ld us
al ad
e e ks
pe rt
id e
tö ög
ru pi
ko ht
um in
e •
Es in
da ja
d M
eM
as ja
ko ha
st es
t o sa
ko nd
ad es
t Ve
te rin
aa r-
ja To
id ua
m et
ist
• Fo
rm aa
di ks
su ur
e sa
al i
ko ht
um in
e, ku
s i ni
m es
ed
tö öt
av ad
vä iks
em at
es
gr up
pi de
s, ig
as g
ru pi
s k a
tu um
i li ig
e •
Tu le
m in
a ka
ar di
st at
ak se
pr
ob le
em ko
ha d,
vi sio
on ,
ee sm
är gi
d, sa
m ut
i t eg
ev us
i •
Tu um
ik o
n sa
ad ud
si se
nd i
sis uk
us eg
a ra
hu l
Vä lja
tö öt
am ise
p la
an i
ko os
ta m
in e
Id ee
ka va
nd i
ko os
ta m
in e
(tö ög
ru pi
ko
ht um
ise ja
ok s)
In te
rv ju
ud e
ko kk
u le
pp im
in e
• Ca
3 5
in di
vi du
aa lse
t po
ol st
ru kt
ur ee
rit ud
ü ks
-ü he
le
in te
rv ju
ud to
id us
ek to
ri et
te võ
tja te
ja se
kt or
i e sin
du s-
or ga
ni sa
ts io
on id
eg a
(e na
m as
ti fü
üs ili
se d
ko ht
um ise
d) •
Ig al
in te
rv ju
ul o
sa le
b M
eM -
ist 2
-3 in
im es
t, lis
ak s
tu um
iku le
ka o
sa ko
nn a-
ju ha
ta ja
, a se
ka nt
sle r
• In
te rv
ju ut
ul em
us te
sü nt
ee s
Ex ce
li ta
be li
ab il
• Tu
um iku
h in
na ng
ul
sa ad
ak se
si su
ka t s
ise nd
it:
et te
võ tja
d on
võ rr
el de
s ka
tu st
eg a
vä ga
ko nk
re et
se d,
sa
m as
p ro
bl ee
m id
ko rd
uv ad
• En
am ik
e tte
võ tja
id o
n 1:
1 ka
as am
ise ga
v äg
a ra
hu l (
sh
ku i s
ee to
im ub
vi rt
ua al
se lt)
Te ks
ti ko
os ta
m in
e Te
ist e
rii ki
de ko
ge m
us te
ja
st ra
te eg
ili st
e do
ku m
en tid
eg a t
ut vu
m in
e
• Se
lg ub
, e t
ju ht
ko nn
a va
ad e
er in
eb
ka as
am ise
na
tu le
m us
en a
ka ar
di st
at ud
se
kt or
i se
isu ko
ht ad
es t
• Jo
ok sv
ad
lä bi
rä äk
im ise
d ju
ht ko
nn ag
a •
Jo ok
sv ad
lä
bi rä
äk im
ise d
EA S-
ig a
• Ko
m pr
om iss
id e
le id
m in
e vä
lis te
ge vu
st e
ro lli
ja ot
us e
os as
• Do
ku m
en di
m us
ta nd
i sa
at m
in e
e- ki
rja ga
2 6
or ga
ni sa
ts io
on ile
, 3 0
et
te võ
tte le
. T ag
as isi
de
an dm
ise p
er io
od 5
.- 31
.0 8.
2 h
ili ne
m ist
võ
et ak
se a
rv es
se •
La ek
ub ca
7 0
ko m
m en
ta ar
i, ne
ist
pa lju
d te
hn ili
se d
• Ot
su se
d ko
m m
en ta
ar id
a rv
es se
võ
tm ise
ko ht
a te
ha ks
e as
ek an
ts le
rig a
ko ht
um ise
l
Do ku
m en
di
tä ie
nd am
in e
Va he
tu b
ka nt
sle r,
m uu
tu va
d po
lii til
ise d
pr io
rit ee
di d
Ka ks
ko lm
es t
tu um
iku lii
km es
t la
hk uv
ad M
eM -is
t
CO VI
D- 19
pi
ira ng
ud : e
na m
po
le võ
im al
ik
fü üs
ili se
lt ko
ht ud
a
Aj ak
av a
ni hk
ub (v
õr re
ld es
a lg
se e
es m
är gi
ga võ
tta d
ok um
en t v
as tu
2 02
0. a
as ta
lõ pu
s k eh
tiv us
eg a
20 21
.a as
ta st
)
Do ku
m en
ti el
llu vi
iv at
e os
ap oo
lte
tö ör
üh m
jä tk
ab 2
x aa
st as
ko os
kä
im ist
Tu um
iku
lii km
et e
su ur
tö
ök oo
rm us
se
os es
te ist
e ül
es an
ne te
ga
• Ko
os kõ
la st
am in
e M
eM
do ku
m en
di ha
ld us
e sü
st ee
m is
• Ük
s u us
(k irj
al iku
lt ka
as am
at a
jä än
ud ) o
sa po
ol võ
ta b
ise ü
he nd
us t,
te m
ag a
ko ht
ut ak
se , m
itu
et te
pa ne
ku t v
õe ta
ks e
ar ve
ss e
46
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 5.
R oh
eü le
m in
ek u
te ek
aa rd
i k oo
st am
in e
Ro he
ül em
in ek
u te
ek aa
rd i k
oo st
am in
e
20 .0
4. 20
22 20
22
ja an
ua r
19 .0
9. 20
22 20
22
m ai
7. 06
-1 3.
06 .
20 22
• Gl
ob aa
lse te
tr en
di de
ka
ar di
st am
ise se
m in
ar •
Os al
ej at
es t l
ig i 2
/3 M
eM
tö öt
aj ad
ja 1
/3 se
kt or
i es
in da
ja d
• Tr
en di
d ol
id sp
et sia
lis tid
el e
tu tta
va d,
sa m
as se
lli se
s r in
gi s
po ln
ud ar
ut el
u to
im un
ud •
Tr en
di de
ar ut
el u
to im
ub
gr up
pi de
s, ke
s v al
iva d
en da
se
as t e
sit le
ja . S
ise nd
it es
itl et
ak se
n im
ek irj
ad en
a,
ar ut
el u
tu le
m us
i v isu
al ise
er ib
ük
s g ru
pp
• Se
kt or
i S W
OT a
na lü
üs id
e ko
os ta
m ise
se m
in ar
id (p
iim ,
te ra
vi li,
lih a,
a ia
nd us
): ko
kk u
7 se
m in
ar i 1
-2 se
kt or
ig a:
es
m an
e ar
ut el
u ja
jä
tk us
em in
ar •
Ar ut
el ud
to im
us id
Zo om
is,
ku ul
aj at
en a
os al
es id
ka
am et
ni ku
d •
M od
er aa
to r k
üs is
kü sim
us i,
so ov
ija d
sa id
va st
at a,
o sa
d ku
ul as
id va
ik id
es •
Üh el
a ru
te lu
l o sa
le sid
tü
üp ili
se lt
10 -1
5 in
im es
t, pi
ke m
al t r
ää ki
sid ta
va lis
el t
su ur
to ot
ja te
e sin
da ja
d, lis
ak s
ta va
lis el
t e ria
rv am
us el
o le
va d
vä ike
to ot
ja te
sõ na
võ tu
d
• Ve
eb ik
üs itl
us
SW OT
a na
lü üs
i te
gu rit
e pr
io rit
i- se
er im
ise ks
27 .0
6- 11
.0 8.
20
22
• Ne
lja se
kt or
i t eg
ev us
te
ja ä
rim ud
el ite
al as
ed
se m
in ar
id : 2
se m
in ar
i ig
a se
kt or
ig a
er al
di
• M
aa ül
iko ol
i es
itl us
se kt
or i
es in
du s-
or ga
ni sa
ts io
on id
el e
• 2/
3 os
al ej
at es
t M
eM a
m et
ni ku
d,
sa m
as ju
ht ko
na
es in
da ja
id p
ol nu
d •
S uu
r s aa
l, U-
ku ju
lin e
la ud
, es
itl et
i p ea
m ise
id
jä re
ld us
i ja k
üs iti
jä
rje st
es
in du
so rg
id e
ar va
m us
t •
Va st
am at
a jä
i kü
sim us
jä rg
m ist
e sa
m m
ud e
ko ht
a
• Ju
ht ko
nn a b
rii fim
in e
av al
ik us
tk on
su lta
ts io
on ist
„K es
tli ku
to id
us üs
te em
i õi
gu sr
aa m
ist ik
“ •
Ka nt
sle r o
ts us
ta b,
e t
PÕ KA
u ue
nd am
ise as
em el
tu
le b
lu ua
e ra
ld i
ro he
ül em
in ek
u st
ra te
eg ia
, m
ill e
ku ju
nd am
ise l o
n va
ja
lä ht
ud a s
ek to
ri va
ja du
st es
t ja
se isu
ko ht
ad es
t •
Pr ot
se ss
i p al
ga ta
ks e
lä bi
vi
im a
M aa
ül iko
ol
13 .0
5 va
ba st
at ak
se a
m et
ist M
eM ka
nt sle
r, pr
ot se
ss i v
õt ab
ü le
u us
ka nt
sle r.
Os ak
on da
de
ta se
m el
p uu
du b
te em
al se
lg e
„o m
an ik
“
Kõ ig
e ki
ire m
tö öa
eg
põ llu
m aj
an du
se se
kt or
is
Pr ot
se ss
i e es
m är
gi ks
o n
ka as
at a
se kt
or it,
sa m
as
on o
lu lin
e pr
op or
ts io
on
(v ai
ki va
te st
) o sa
le ja
te st
am
et ni
ku d
• Os
ad a
m et
ni ku
d le
ia va
d, e
t p ro
ts es
s o n
eb aõ
nn es
tu nu
d, sh
p uu
du b
in fo
d ok
um en
di
m an
da ad
i, s el
le ko
os ta
m ise
h et
ke se
isu n
in g j
är gm
ist e
sa m
m ud
e ko
ht a
• Se
al ju
ur es
le ita
ks e,
e t f
oo ku
s o n
ha ju
nu d
ja se
kt or
id o
n ki
rje ld
an ud
o m
a kõ
ik võ
im al
ik ke
v äl
ja ku
ts ei
d, m
ill es
t m itm
ed p
ol e
se ot
ud ro
he ül
em in
ek u
te ge
vu sk
av ag
a •
Te ise
d am
et ni
ku d
le ia
va d,
e t p
ro ts
es s o
n õn
ne st
un ud
, k un
a tu
le m
us en
a se
lg uv
ad E
L va
he nd
ite in
ve st
ee rin
gu pr
io rit
ee di
d ja
n en
de ku
ju nd
am ise
l o n
ne ut
ra al
ne o
sa po
ol
ka as
an ud
se kt
or it
47
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 6.
M aa
pa ra
nd us
se ad
us e
m uu
tm is
e vä
lja tö
öt am
is ka
va ts
us e
ko os
ta m
in e
M aa
pa ra
nd us
se ad
us e
m uu
tm ise
vä
lja tö
öt am
isk av
at su
se ko
os ta
m in
e
11 .0
1. 20
22 1.
01 .
20 19
5. 04
. 20
22 11
.0 7.
20 22
23 .0
9. 20
22
• Hu
vi gr
up pi
de lt
ki rja
lik u
ar va
m us
e kü
sim in
e VT
K ja
ok s
• Ka
as at
ud E
es ti
Põ llu
m aj
an du
s- Ka
ub an
du sk
od a
Ee st
i E ra
m et
sa lii
t Ee
st i M
aa pa
ra nd
aj at
e Se
lts Ri
ig im
et sa
M aj
an da
m ise
Ke
sk us
• Hu
vi gr
up id
o sa
le sid
ak
tii vs
el t j
a tõ
id vä
lja o
m a
m ur
es id
n in
g e tte
pa ne
ku id
• M
är ts
i l õp
us av
ak oo
so le
k as
ek an
ts le
rig a
ja e
sm an
e m
at er
ja l d
ok um
en di
ha ld
us -
pr og
ra m
m i k
oo sk
õl as
ta m
ise le
, tu
le m
us en
a m
õn ed
m
uu da
tu se
d
• Hu
vi gr
up pi
de lt
ka as
am isk
oh tu
m ise
ko
rr al
da m
in e
• Ko
ht um
in e
to im
us
hü br
iid in
a (fü
üs ili
se lt,
S ky
pe )
• Sa
m al
õ ht
ul e
-k iri
st
at ist
ili st
e an
dm et
e ja
p ro
gn oo
sid e
ko rje
ko
ht a
os ap
oo lte
lt tä
ht aj
ag a
13 .0
4
• M
ee ld
et ul
et us
ki ri
or ga
ni sa
ts io
on id
el e,
ke s
ei re
ag ee
rin ud
ki rja
lik u
ko ns
ul ta
ts io
on i 1
5. 09
tä
ht aj
ak s
• Ki
rja lik
ko ns
ul ta
ts io
on
„M aa
pa ra
nd us
se ad
us e
m uu
tm ise
se ad
us e
ee ln
õu vä
lja tö
öt am
ise k
av at
su se
ko
os kõ
la st
am ise
ks
es ita
m in
e“ tä
ht aj
ag a
15 .0
9 •
Sa ad
et ak
se 1
3 or
ga ni
sa t-
sio on
ile , s
h 5
m in
ist ee
riu m
i, 1
rii gi
as ut
us ja
7 (s
h KO
Vi de
) ka
tu so
rg an
isa ts
io on
i •
Ed as
i t ut
vu st
am in
e om
a m
aj al
e, sh
st ra
te eg
ia - j
a õi
gu so
sa ko
nn al
e,
m aj
as ise
ne ko
os kõ
la st
us rin
g
• M
aa pa
ra nd
us -
se ad
us e
jõ us
tu m
in e
Ra hu
lo le
m at
us se
ad us
eg a
ja
VT K
ko os
ta m
ise e
tte va
lm ist
us VT
K tä
ie nd
am in
e
• VT
K al
ga ta
m ise
si su
lis ed
aj
en di
d: R
iig iko
gu te
ht ud
m
uu da
tu se
d en
ne se
ad us
e va
st uv
õt m
ist , P
TA
ra hu
lo le
m at
us ,
m aa
pa ra
nd us
el ts
id e
pö ör
du m
ise d
m in
ist ee
riu m
iss e,
ju
ht ko
nn a
m ur
e se
os es
üh
ist ut
e ar
vu
vä he
ne m
ise ga
, t ei
st e
m in
ist ee
riu m
id e
ha ak
uv ad
ee
ln õu
d •
VT K
al ga
ta m
ise
ko rr
al du
sli k p
õh ju
s: te
ad e,
et
te em
ag a
al 2
00 3.
aa
st as
t t eg
el en
ud ko
lle eg
lä
he b
pe ns
io ni
le •
Es m
al t k
aa rd
ist at
i ki
ts as
ko ha
d M
eM is
ja 2
-4 x
ku us
to im
un ud
ko
ht um
ist el
P TA
-g a
• Ju
ul i a
lg us
es se
ot ud
os
ap oo
le ka
ar di
st us
ki
rja lik
u ko
ns ul
ta ts
io on
i ja
ok s
Tu rb
al iit
võ ta
b üh
en du
st
ja k
üs is,
m iks
n ei
d po
ln ud
ka
as at
ud
M õn
ed o
sa po
ol ed
, k ed
a VT
K en
im p
uu du
ta b,
ei
re ag
ee ri
tä ht
aj ak
s
Tu ge
v sis
en d
ee ln
õu ks
o n
ol em
as . L
ah tis
ed kü
sim us
ed :
• Ku
id as
te ha
o ts
us ei
d, ku
i o sa
po ol
ed o
n es
ita nu
d va
st an
dl ik
ke a
rv am
us i?
• Ku
id as
le id
a hä
id la
he nd
us i t
ee m
ad el
, k us
ü ks
ki o
sa po
ol p
ol e
os an
ud n
ei d
vä lja
p ak
ku da
?
Ka as
at ud
o sa
po ol
te le
sa
ad et
i t än
uk iri
o kt
oo br
i lõ
pu s 2
02 2
Su ve
pu hk
us te
a eg
48
LÕ PP
AR U
AN N
E A
re nd
us pr
oj ek
t „ Ke
st lik
u to
id us
üs te
em i p
ol iit
ik ak
uj un
du se
k oo
sl oo
m et
al gu
d 20
22 -2
02 3“
Li sa
1. 7.
B io
m aj
an du
se a
re nd
am is
e m
em or
an du
m i k
oo st
am in
e
Bi om
aj an
du se
a re
nd am
ise
m em
or an
du m
i k oo
st am
in e
20 20
lõ pp
20 21
a lg
us 20
21 su
vi 20
21 sü
gi s
• Bi
om aj
an du
se
ar en
da m
ise ko
ht a
an al
üü si
ja e
tte pa
ne ku
te te
ge m
in e
lis at
ak se
v al
its us
e te
ge vu
sk av
as e,
ü le
sa nn
e m
in ist
ee riu
m ile
• Ül
es an
de tä
itm ise
tu
um ik
gr up
p: te
ad us
- ar
en du
so sa
ko nn
a bi
om aj
an du
se n
õu ni
k, sa
m a
os ak
on na
ju ha
ta ja
, vä
lis su
he te
ja ka
la nd
us e
as ek
an ts
le r
• Ol
em as
o n
„A DD
VA L-
BI OE
C“ va
he ar
ua nd
ed •
M em
or an
du m
i s isu
ha
kk as
tu gi
ne m
a ju
st
pr oj
ek ti
tu le
m us
te le
• Tö
ö te
ks tig
a (p
ro bl
ee m
id ,
la he
nd us
su un
ad )
• M
eM -i
ho ris
on ta
al se
tö
ör üh
m a
ta ga
sis id
e (k
irj al
iku lt,
ko os
ol ek
ut el
), sii
s a se
ka nt
sle rig
a ko
ns ul
te er
im in
e
• Ot
su s v
al its
us el
e te
ht av
at e
et te
pa ne
ku te
os
as rä
äk id
a lä
bi te
ist e
m in
ist ee
riu m
id eg
a (e
sm al
t m itt
ef or
m aa
ln e
tö ör
üh m
, s ee
jä re
l as
ek an
ts le
rid ),
ee sm
är gi
ks
m in
ist ee
riu m
id ev
ah el
in e
ko ns
en su
s
• Al
ga b
ko lm
ea as
ta ne
pr
oj ek
t „ AD
DV AL
- BI
OE C:
Li sa
nd vä
är tu
se
tõ st
m in
e ja
to or
m e
tõ hu
sa m
ka su
ta m
in e
Ee st
i b io
m aj
an du
se s“
• Al
ga ta
tu d
er i
m in
ist ee
riu m
id e
ko os
tö ös
, i ni
ts iti
iv
M eM
-is t
• El
lu vi
iva ko
ns or
ts iu
m i
ee st
ve da
ja : T
al Te
ch
• Ra
ha st
aj a:
Te
ad us
ag en
tu ur
Aj al
ise su
rv e
ku ju
ne m
in e
se os
es
m em
or an
du m
i t äh
ta ja
ga . L
ah en
du se
ks
Ta lTe
ch i e
ks pe
rd i k
aa sa
m in
e (v
äl ise
ks pe
rd i
ka as
am in
e po
le m
em or
an du
m ite
ko
os ta
m ise
l t av
ap är
an e
pr ak
tik a)
Ta us
t: Eu
ro op
a Ko
m isj
on e
el da
b lii
km es
rii ki
de lt
bi om
aj an
du se
st ra
te eg
ia o
le m
as ol
u, Ee
st is
on a
ga
su un
d rii
kl ike
st ra
te eg
ia te
a rv
u vä
he nd
am ise
le
20 18
• Tu
um ik
gr up
i o ts
us , e
t ül
es an
de o
n võ
im al
ik tä
ita
m em
or an
du m
i v or
m is
• M
eM -is
b io
m aj
an du
se
tö ör
üh m
a m
oo du
st am
in e
ni i
tö ök
s m em
or an
du m
ig a k
ui
jo ok
sv at
e te
em ad
e ar
ut am
ise ks
- L isa
ks b
io m
aj an
du se
nõ
un iku
le 7
li ig
et e
ri os
ak on
da de
st , o
le m
us el
t ho
ris on
ta al
ne tö
ög ru
pp
- M oo
du st
am ise
a je
nd iks
tu
nn et
us , e
t M eM
tra
di ts
io on
ili ne
st ru
kt uu
r e i
so os
i v al
dk on
da de
ül es
te
ke er
uk at
e te
em ad
e kä
sit lu
st
• Pa
ra lle
el se
lt m
itt ef
or m
aa ln
e m
in ist
ee riu
m id
e va
he lin
e bi
om aj
an du
se tö
ör üh
m
(M eM
, H TM
, M KM
, K eM
)
• Ko
ht um
ise d
te ist
e m
in ist
ee riu
m id
e es
in da
ja te
ga , n
ov em
br is
ka
as ek
an ts
le rit
eg a,
a lg
se st
ca 6
et
te pa
ne ku
st jä
äb a
lle s 3
• En
ne va
lit su
se le
e sit
am ist
pa
lu s R
iig ika
nt se
le i ü
he
(p ro
ts ed
uu ril
ise si
su ga
) et
te pa
ne ku
ve el
vä lja
võ tta
• De
ts em
br is
es ita
ti m
em or
an du
m R
iig ika
nt se
le ile
20 22
v ee
br ua
r
• Va
lit su
s ki
nn ita
s m
em or
an du
m i
• Ke
sk ko
nn a-
m in
ist ri
et te
pa ne
ku l
ha kk
ab
bi om
aj an
du se
ju
ht rü
hm a
fu nk
ts io
on i
tä itm
a ju
ba
ee ln
ev al
t m
oo du
st at
ud
rin gm
aj an
du se
tö
ör üh
m
• Va
lit su
s a nd
is nõ
us ol
ek u
bi om
aj an
du se
te
ek aa
rd i
ko os
ta m
ise ks
Tö ö
te ks
tig a
VV is
tu ng
i o ot
el
M in
ist ee
riu m
id e
tõ rju
v h oi
ak , m
is võ
is põ
hi ne
da tu
nn et
us el
, e t M
eM
ja ga
b ne
ile ü
le sa
nd ei
d. M
eM e
tte -
pa ne
ku te
a rv
u vä
he nd
at i a
rg um
en ti-
de ga
, e t t
eo st
am ise
ks p
ol e
re ss
ur ss
e võ
i v as
ta va
id te
ge vu
si ju
ba te
ha ks
e ni
ng n
ei d
po le
m õt
et
m em
or an
du m
is du
bl ee
rid a.
Ta ga
nt -
jä re
le ta
rk us
: e sm
al t t
eh a
1: 1
lä bi
rä äk
im isi
, m itt
e ko
he
lä bi
rä äk
im isi
la ia
ri ng
i k oh
tu m
ist el
.
Ju ht
rü hm
ad e a
rv u
m in
im ee
rim in
e on
m
õi st
et av
e es
m är
k. S
am as
o n
nü üd
M
eM -i
ja ok
s r isk
, e t b
io m
aj an
du se
te
m aa
tik a
jä äb
ju ht
rü hm
a t ei
st e
te em
ad e
va rju
49
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2. Lahenduste genereerimise töötoa tööpõhjad Lisa 2.1. Mida me teame?
50
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.2 Probleemipuu
51
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.3 Lahenduste valik
52
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.4 Lahendused
53
LÕPPARUANNE Arendusprojekt „Kestliku toidusüsteemi poliitikakujunduse koosloometalgud 2022-2023“
Lisa 2.5 Stsenaarium (tööleht)
RAPORT
Koosloome-metoodika kasutamine lahenduste disainiks seaduse väljatöötamiskavatsuse protsessis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusprotsessi näitel.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor
2022
Koosloome-metoodika kasutamine lahenduste disainiks seaduse väljatöötamiskavatsuse protsessis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusprotsessi näitel.
Raporti koostas Riigikantselei strateegiabüroo tellimusel Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja projekti rahastati ühtekuuluvusfondide 2014-2020 rakenduskava prioriteetse suuna 12 „Haldusvõimekus“ meetmest 12.2 „Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine“. Projekti algataja oli Kultuuriministeerium.
Koosloome-protsessi disainer ja juht: Rasmus Pedanik
Raporti koostas: Kaie Koppel, Rasmus Pedanik
Raporti koostamisel on kasutatud Maris Jõgeva, Marko Uibu, Rasmus Pedaniku ja Jaan Apsi loodud juhendmaterjale.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labor arendab, rakendab ja õpetab koosloome metoodikaid ühiskondlike probleemide lahendamiseks ja osalusdemokraatia arendamiseks.
Viitamine: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (2022). Koosloome-metoodika kasutamine lahenduste disainiks seaduse väljatöötamiskavatsuse protsessis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusprotsessi näitel, koostajad Kaie Koppel, Rasmus Pedanik. Tallinn: Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
2
Sellest dokumendist leiad
Lühikokkuvõte 5
1. Sissejuhatus: koosloome poliitikakujundamise protsessis 6
Kaasamine või koosloome? 6
Avaliku sektori koosloome 7
Koosloome poliitikakujundamise protsessis 8
Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? 8
Koosloome põhilised komponendid 9
Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus 10
Millega arvestada koosloomeprotsessi kavandades? 11
2. Ootused koosloomele loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamise kavatsuse protsessis 12
Koosloomeprotsessi eesmärgid 12
Koosloomeprotsessi lähtekoht 13
Koosloomepartneri ülesanded 13
3. Koosloomeprotsessi disain 14
Koosloomeprotsessi elemendid 14
Koosloomeprotsessi fookus: lahenduste genereerimine 14
Koosloomeprotsessi disain 16
Protsessi käigus tehtud muutused metoodikas 17
Koosloome-küsimuste disain: millele tähelepanu pöörata? 18
Soovitused ja õppetunnid 19
4. Läbi viidud tegevused 20
Koosloomeprotsess 21
Tegevuste ajaplaan 23
Õppetunnid ja soovitused 24
Kokkuvõte 25
Projekti eesmärgid 25
Disain 26
Metoodika 26
Õppetunnid 27
Soovitused edaspidiseks 27
3
Viited 29
4
Lühikokkuvõte
Mis see on?
Sellest raportis saad ülevaate:
- kuidas kasutada koosloome metoodikat poliitikakujundamise protsessis eri osapooli kaasates lahenduste välja töötamiseks;
- kuidas koosloome-protsessi kavandada ja disainida, sh mida saab koosloome protsessi abil lahendada ja mida mitte;
- millised on soovitused sarnaste protsesside korraldamiseks.
Kellele see on mõeldud?
- Avaliku sektori poliitikakujundajad ning kaasamisprotsessi eest vastutavad ametnikud.
Mis väärtust see annab?
- See materjal aitab erineva taustaga osapooli hõlmavat koosloome-protsessi poliitikakujundamise protsessis lahenduste loomiseks paremini ette valmistada ja läbi viia.
Miks selle nimi on raport?
Koosloomeprotsessi kirjeldus ja disain koos õppetundide ja soovitustega pärinevad 2022. aastal Riigikantselei tellimusel MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolt Kultuuriministeeriumis loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamiskavatsuse ettevalmistuse raames läbi viidud koosloomeprotsessist.
Mis selles täpsemalt sisaldub?
Raportist leiad:
- Mis on koosloome ja kuidas seda kasutada poliitikakujundamise kontekstis? - Kultuuriministeeriumis toimunud koosloome-protsessi disaini ja metoodika
kirjelduse. - Läbi viidud koosloomeprotsessi kirjelduse ja osaliste õppetunnid. - Soovitused sarnase protsessi kujundamiseks seadusloome või poliitika
kujundamise protsessi kontekstis.
5
1. Sissejuhatus: koosloome poliitikakujundamise protsessis
Kaasamine või koosloome? Kodanikuühiskonna lühisõnastiku (2007) järgi on kaasamiseks “tegevused, mille sihiks on anda kodanikele või neid esindavatele ühendustele võimalus osaleda neid mõjutavate otsuste tegemisel, sh õigusloomes”.
Tänapäevases poliitikakujundamises traditsiooniliseks kujunenud ja harjumuseks saanud konsulteerimise-iseloomu kaasamisest enam ei piisa, sest enamik probleeme, millega ühiskonnana silmitsi seisame, on omavahel põimunud ja nende lahendamine on võimalik vaid siis, kui muutustele on samaaegselt avatud erinevad probleemiga puutuvad kooslused, sotsiaalsed võrgustikud. Selliste probleemide lahendamiseks ei ole ühelgi organisatsioonil üksinda võimu, vaid lahenduste leidmine ja ellu viimine eeldab erinevate osaliste targalt koordineeritud koostööd.
Koosloomelist lähenemist kaasamisele kirjeldab paremini definitsioon, mis ütleb, et kaasamiseks on tegevused, mille abil inimeste mured, vajadused, huvid ja väärtused lõimitakse avalikke asju puudutavatesse otsustesse ja algatustesse.
Kui koosloome on alati kaasamine siis kaasamine ei ole alati koosloome. Konsulteerimise-iseloomuga kaasamine saab toimuda viisil, et kaasatavad ei tee konsulteerimisprotsessi ajale (ega ka muidu) omavahel koostööd ega suhtle aktiivselt. Koosloome peamiseks formaadiks on aga koosloome töötoad, mis eelvad erinevate osapoolte aktiivset suhtlust ehk strateegilisi arutelusi. Sellised arutelud põhinevad dialoogil ja koosõppmisel.
Isegi kui tavalised kaasamisprotsessi arutelud on avatud ja osalust toetavad, ei ole see veel koosloome. Näiteks on formaalsetel kaasamisprotsessidel tihti kindel ajaraam, nendega on seotud palju huvilisi ja õnnestumiseks on vaja eesmärgistatust, eelnevat tulemustes kokkuleppimist ja täpset tegevussammude kirjeldust. Koosloome seevastu on eksperimentaalne ja seda kavandades tuleb jätta plaanidesse ruumi ka ootamatuteks kursimuutusteks, tuleb usaldada protsessis ja osaliste tarkust. Siiski on võimalik kaasamisprotsessis kasutada koosloomelisi aruteluformaate. Soovitav on kutsuda selliseid arutelusid “koosloome töötubadeks” aga mitte kogu protsessi koosloomeks.
Kui poliitikakujundamises on kaasamise põhjenduseks tihtipeale lihtsustatult otsusetegemise protsessi avamine ettepanekuteks ja tagasisideks, nö sisendi saamine või väljatöötatud lahenduste valideerimine, siis koosloomeline lähenemine pakub kaasajale palju enamat.
Näiteks saab koosloomeprotsessi eesmärgiks olla:
6
- probleemi parem mõistmine - tuleviku stsenaariumite loomine - ühise visiooni loomine - alternatiivsete lahenduste väljatöötamine - lahenduste otsimine, mille elluviimisel on erinevatel seotud osapooltel
kokkulepitud roll - valdkonna poliitika kujundamiseks ühiste arenguplaanide või projektide
ettevalmistamine - sektorite ja/või valdkondade üleste koostöömudelite loomine - teenuste- ja teenustesüsteemide disain - toetmusmeetmete ja sekkumiste disain - erinevate huvirühmade vajadustega arvestavale otsusele jõudmine - usalduse suurendamine, ka seotud inimeste või gruppide ebakindluse
vähendamine - infovälja laiendamine ja võrgustikusiseste suhete parandamine - teemaga seotud organisatsioonide või inimeste võimekuse (teadmised,
oskused, kogemused) parandamine, üksteiselt õppimine.
Avaliku sektori koosloome Sotsiaalse Innovatsiooni Labori eesmärk on olnud koosloome metoodika arendamine ja rakendamine ühiskondlike ja kogukondlike probleemide lahendamisel strateegilise juhtimise tööriistana. Koosloome meie lähenemises on arenenud sihtrühmi kaasavatest disainmõtlemisel ja teenusedisainil põhinevatest töötubadest strateegiliseks lähenemisviisiks avaliku sektori juhtimisel.
Koosloome tähendus sõltub sellest, millises valdkonnas sellest räägitakse. Avaliku sektori juhtimise autoriteedid on määratlenud koosloomet avalikus sektoris järgmiselt:
„Koosloome on sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Ansell ja Torfing 2021).
See tähendab, et:
- Avalikus sektoris on koosloome eesmärgiks avaliku väärtuse loomine - Avalikus sektoris tähendab koosloome sektorite ülest koostööd - Avalikus sektoris peaks koosloome ideaaliks olema konsensuslik otsustamine - Isegi kui koostööd ei tehta sektorite üleselt, siis koosloomele on omane, et
koostööd teevad autonoomsed osapooled, kellel ei ole üksteise suhtes formaalseid võimusuhteid – nad ei allu üksteisele.
- Koosloome sisuks on osapoolte vaheline dialoog ja kollektiivne õppimine - Koosloome tulemusena valmib midagi uut (teenus, lahendus, strateegia)
7
- Koosloomeprotsessis otsustavad protsessiosalised koos, milliseid probleeme peaks lahendama ja milliseid lahendusi selleks kasutama. Kaasamisprotsessis teevad need valikud enamasti ametnikud.
- Kollektiivne otsustamine on koosloomes oluline komponent ja koosloome protsessi alguses peaks kõigil olema selge, et kuidas otsuseid langetatakse.
- Koosloome ei lõppe ainult probleemide defineerimise ja lahenduste leidmisega, vaid selle osaks on ka sisuline koostöö lahenduste elluviimisel ja tulemuste hindamisel.
Koosloome poliitikakujundamise protsessis 2022. aastal Euroopa Komisjoni tellimusel loodud käsiraamat koosloome kasutamiseks poliitikakujundamisel toob välja, et koosloome protsess annab poliitikakujundajatele:
- hästi toimiva ja paindliku kaasamisprotsessi, kus kõik osapooled on valmis aktiivselt ja süvitsi panustama;
- selge ja kindlakujulise metoodika ühistarkuse, ühisteadmise ning 360° süsteemse vaate kujundamiseks
- võimekuse jõuda konkreetsete ja rakendatavate tulemusteni, millel on suur osapoolte toetus ka elluviimisel (Matti et al. 2022, lk 8).
Koosloome sobib toetama kõiki poliitikakujundamise etappe. Koosloomeline lähenemine aitab tekitada taipamisi poliitikakujundamise varastes faasides, seada prioriteete ning võimaldavad avatult arutada, mida on vaja teha lahenduste elluviimiseks ning milliseid ressursse on selleks vaja. Samuti sobib koosloome kasutamiseks lahenduste elluviimisel, võimaldades eksperimenteerida uute praktikate, tööriistade ja lähenemistega (samas).
Kuna koosloome protsess on paindlik ja modulaarne, siis saab erinevaid formaate kohandada poliitikakujundamise protsessi eri etappidega poliitikakujundamise võrgustikes. Koosloomeprotsessi abil on võimalik leida uusi strateegilisi kokkupuutepunkte erinevate sektorite, piirkondade ja valitsemistasandite vahel.
Praktika näitab ka, et tulemusele orienteeritud koosloomeprotsess kohandub paremini avalike poliitikate disaini, ettevalmistuse ja juurutamise etappidega, samas kui koostöös kogutud teadmine võib anda olulist lisainfot järelvalve, hindamise ja õppimise etappides (samas).
Mida saab ja mida ei tasu koosloome abil lahendada? Koosloomes ei saa lahendada kõiki probleeme ja seda ei pea ka tegema (Pedanik 2022).
8
Koosloome on vajalik seal, kus ühe organisatsiooni (sektori) käed jäävad lühikeseks. Täpsemalt seal, kus on vaja erinevate osapoolte sisulist koostööd. Paljud tänapäeva probleemid pesitsevad sotsiaalsetes võrgustikes ning on oma olemuselt süsteemsed ja komplekssed (samas).
Tehnilised probleemid on seevastu sellised, kus probleemi olemus on võimalik analüüsi või diagnostika abil selgeks teha. Enamasti on selleks vaja eksperte, kellel on piisav pädevus ja legitiimsus seda teha. Kui probleemi definitsioon on teada, siis oskavad eksperdid pakkuda ka töötavaid lahendusi (samas).
Kompleksseid probleeme aga iseloomustab see, et seal ei ole ühte lahenduskäiku ja lahendust ei ole võimalik analüüsi teel tuletada. Pole täpselt teada, mis probleemi tekitab ja väga keeruline on jõuda selles osas kokkuleppele. Kõigil probleemi osapooltel on erinev arusaam, et mis on probleemi juured ja kuidas seda lahendama peaks. See mis töötab saab selgeks alles õppimise ja katsetamise käigus. Üksteise kuulamise ja kuuldu mõtestamise abil tekib uut teadmist, mille pinnalt on võimalik leida uusi lähenemisi ja arutelud parandavad teemaga seotute vahelisi suhteid, mõistmist ja usaldust. Seega eeldab selliste probleemide lahendamine strateegilisi arutelusid, kollektiivset õppimist ja tarka katsetamist. Selliseks probleemiks on näiteks eakate isolatsioon või erivajadustega inimeste tööhõive. Sellise probleemi heaks näiteks on ka loovinimeste sotsiaalsed garantiid, mis ei tunnista sektorite, ministeeriumide ja ametkondade piire (samas).
Selleks, et selliseid probleeme lahendada peavad mingil määral muutuma kõik probleemi osapooled. Seda võib nimetada ka süsteemi disainiks või süsteemi innovatsiooniks. Kui me soovime leevendada eakate isolatsiooni, siis ei ole ainult eakad need, kes peavad oma käitumist muutma. Samas kui probleemi lahendus eeldab, et oma käitumist muudavad kõik osapooled, siis peavad tegelikkuses kõik osapooled vastava otsusega nõustuma (samas).
Siit jõuamegi koosloome definitsiooni viimase osa juurde: koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine. Võrdne partnerlus tähendab, et protsessi osapooled saavad võrdväärsetena kaasa rääkida otsuste langetamisel ja osalevad otsustusprotsessides (samas).
Koosloome põhilised komponendid Koosloome on seega pigem lähenemisviis kui kindel metoodika. Disainmõtlemine ja teenusedisain on metoodikad, kuidas avaliku väärtust suurendada, kuid need ei olegi kaugeltki ainukesed millega avaliku sektori innovatsiooni saab edendada.
Sõltumata teemaderingist saab koosloomest rääkida, kui protsessis on olemas järgmised komponendid:
1. Ühine (kompleksne) probleem. 2. Erinevad probleemi osapooled 3. Koostöö võimestamine
9
4. Kollektiivne otsustamine 5. Kollektiivne õppimine 6. Innovatsiooni hõlbustavad tööriistad (nt disainmõtlemine).
Tervikliku koosloomeprotsessi ülesehitus Euroopa Komisjoni koosloomelise poliitikakujundamise käsiraamatus tuukse välja viis koosloomelise poliitikakujundamise aluspõhimõtet:
1. Rakendusala ja eesmärgi selgus: koosloomeprotsessi ja ükskiku koosloome-kohtumise eesmärk ja rakendusala peab olema selgelt määratletud.
2. Keskendumine tulemusele: selleks et saada koosloomeprotsessist maksimaalset kasu, tuleb koosloomeprotsessi disainides ootused ja eeldatavad tulemused selgelt määratleda.
3. Protsess peab olema laiapõhjaline ning kaasatud peavad olema kõik olulised osapooled: selleks, et ühistarkus ja ühisteadmine saaksid avalduda parimal võimalikul viisil, tuleb koosloome protsessi osalisi valides silmas pidada nende isiklikke ekspertteadmisi, seda kas või kui laia osapoolte ringi nad esindavad, seda, et osalejate taust oleks erinev.
4. Kvaliteetne spetsiaalselt olukorra ja vajaduste jaoks disainitud protsess: koosloomeprotsessi või koosloome-kohtumise disainimisel tuleb lähtuda konkreetse sündmuse eesmärkidest ja vajadustest, mitte kindlalt paika pandud standardsetest tööriistadest ja metoodikatest. Protsessi ladusaks kulgemiseks, maksimaalse kasu saamiseks ning tulemuste analüüsimiseks tuleb korralikult valmistuda ning leida selleks ka vajalikud ressursid.
5. Süsteemne vaade: see on oluline selleks, et aru saada, millised välised faktorid teemat mõjutavad ja kuidas teema üksikud osad on seotud tervikuks. Süsteemne vaade on oluline ka selleks, et järgnevad tegevused moodustaksid sidusa terviku (Matti et al. 2022).
Sotsiaalse Innovatsiooni Labori on kirjanduse ja praktika põhjal destilleerinud koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:
1. Probleemi defineerimine. 2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 3. Protsessi disainimine. 4. Koostöö võimestamine. 5. Generatiivne protsess (lahenduste, vastuste, ideede genereerimine). 6. Lahenduste valik. 7. Lahenduste valideerimine. 8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga).
10
Millega arvestada koosloomeprotsessi kavandades? Koosloomeprotsessi kavandades, meetodeid valides ja arutelusid disainides peaks arvestama järgmiste komponentidega:
- osapooled: kuidas teha nii, et koosloomes osalevad kõik olulised osapooled ja nad on kaasatud protsessi võimalikult asjakohaselt?
- legitiimsus: kuidas hoida protsessi usaldusväärsust? - kaasatus: kuidas tagada, et erinevad arvamused tuuakse “lauale”, need saavad
ka kuulatud ja arvestatud? - võim ja mõju: kuidas teha nii, et (tajutud) võimupositsioonid ei takistaks
võrdset osalust? - rollid: kuidas tagada, et arutelud on hästi juhitud, kogu protsessil on piisav
toetus ja arutelud saavad tulemuslikud? - reeglid: millised kokkulepped on grupis vajalikud, et toetada osalust, koostööd
ja usaldust? - ressursid: kuidas teha nii, et protsessist saadav kasu oleks suurem kui sellega
kaasnev kulu? - tehnoloogiad: kuidas saaks eesmärkide saavutamisele ja protsessile kaasa
aidata erinevad visualiseerimise, arvamuste kogumise, osalemise lihtsustamise tööriistad?
Praktikas nõuab sellise lähenemise järgimine erinevaid meetodeid ja arutelu juhtimise tehnikaid valdava koosloomejuhi kaasamist, kes tunneb protsessi dünaamikat ning oskab vajadusel metoodikat protsessi iseloomu ja arengutega kohandada.
11
2. Ootused koosloomele loovisikute ja loomeliitude seaduse väljatöötamise kavatsuse protsessis
Kultuuriministeeriumi poolt algatatud vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide reform on mitmeid sektoreid ning valdkondi hõlmav poliitikakujundamise protsess, milleks andis olulise sisendi 2021. aasta sügisel valminud Praxise uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (Koppel et al. 2021).
Reformis on kesksel kohal 2005. aastast kehtinud loovisikute ja loomeliitude seadus, mille kaasajastamiseks hakkas Kultuuriministeerium ette valmistama seaduse muutmise väljatöötamiskavatsust (VTK).
VTK raames kaardistati 2022. aasta kevadel erinevate osapooltega tehtud intervjuudes vabakutseliste sotsiaalkaitse, tasude ja töötamise vormidega seotud probleemide ring. Selle protsessi tulemusena koorus viis probleemide valdkonda:
- sotsiaalkaitse tagamine ebapiisava või ebaregulaarse sissetuleku korral; - vabakutselise staatuse määratlemine ning erinevad töövormid ja nende
spetsiifika; - loovisiku määratlemine; - loometöö õiglane ja piisav tasustamine; - loomeliitude roll huvikaitseorganisatsioonidena.
Kultuuriministeeriumi eesmärgiks oli selle pealt välja töötada võimalikult konsensuslik ja eri poliitikavaldkondi kaasav lahenduste pakett.
Kultuuriministeeriumi suurem eesmärk on seejuures Euroopa parima vabakutseliste süsteemi loomine ning sotsiaalsete garantiide tagamine loomevaldkondade vabakutselistele.
Loovisiku määratlemiseks osales Kultuuriministeeriumi meeskond koos seotud osapooltega Innosprindil, ülejäänud neljas probleemalas lahenduste leidmiseks otsustati läbi viia paljude seotud osapooltega koosloomeprotsess. Riigihanke kaudu sai Kultuuriministeeriumi partneriks Sotsiaalse Innovatsiooni Labor.
Koosloomeprotsessi eesmärgid 2022. aasta suvel toimunud koosloomeprotsessi eesmärgiks oli luua võimalikult konsensuslik ja eri poliitikavaldkondi kaasav eelistatud lahenduste pakett. Seejuures oli Kultuuriministeeriumi jaoks oluline reformist puudutatud osapoolte ja huvirühmade laiapindne ning mitme-etapiline läbimõeldud kaasamine, et koostöös sõnastada seaduse muudatuse parimad lahendused ning sõnastused.
12
Koosloomeprotsessi lähtekoht Koosloomeprotessis lahendusi vajanud dilemmad ja väljakutsed jagunesid
1) üldisemateks kultuuri- ja sotsiaalpoliitilisteks küsimusteks (millistel loomealadel ja millistes rollides tegutsejaid tuleks liigitada loovisikuteks, kellel on õigus riigilt toetust saada; mille alusel ja kellele peaks olema tagatud sotsiaalsed garantiid; millist toetust ja millisel eesmärgil peaks riik loovisikutele täiendavalt maksma; kuidas tagada loometöö õiglane tasustamine jne) ja
2) tehnilisemateks (nt milline on loomeliitude roll loovisikute toetamisel; kuidas tagada sotsiaalsed tagatised ebaregulaarsete sissetulekute korral; milline peaks olema loovisikute register, et toetusi ja nendele kvalifitseerumist optimaalsemalt jälgida jne).
Koosloome-partneri ülesanne oli pakkuda välja disainimetoodika ja tööriistad lahenduste genereerimiseks, mis võimaldaks jõuda koostöös sihtrühmaga valideeritud lahendusvariantideni, mis oleks rakendatavad seadusloome ja poliitikakujundamise protsessis.
Koosloomepartneri ülesanded 1. Lahendusteni jõudmise teekaardi disaini ja täpsema metoodika
väljatöötamine lähtuvalt põhiprobleemide kirjeldusest (1.–3. nädal): koostöös Kultuuriministeeriumiga valdkondade analüüs ja lahenduste leidmiseks olulisemate küsimuste määratlemine igas valdkonnas; iga probleemiringi vaates olulisemate kaasatavate sihtrühma määratlemine; sobivaima meetodi ja formaadi valimine.
2. Koosloome protsessi kujundamine ja sündmuste läbiviimine koostöös hankijaga (3.-8. nädal): lähtuvalt eeltoodust sündmuste kalendri kinnitamine, koosloomeseminaride vm sündmuste disain, ettevalmistamine ja läbiviimine (sh modereerimine) koostöös Kultuuriministeeriumi ekspertidega.
3. Vajadusel (lähtuvalt protsessi käigus leitud lahendustest) . tegevuste kavandamise konsulteerimine (nt kui tekib vajadus mõjude hindamisel täiendavate disainmeetodite leidmiseks, siis kaasatakse pakkuja) (8.-9. nädal).
4. Projekti lõppraporti koostamine (9.-10. nädal) – lõppraport annab ülevaate kaasamisprojekti raames koostatud protsessi disainist, läbi viidud tegevustest ja nende metoodikast ning muudest tähelepanekutest ning soovitustest sarnaste protsesside korraldamisel.
13
3. Koosloomeprotsessi disain
Tehes Kultuuriministeeriumiga koostööd lahenduste disainis ja huvipoolte koosloome korraldamisel loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamiseks, lähtusime koosloome metoodika valikul Sotsiaalse Innovatsiooni Labori varasemast kogemusest sarnaste protsessidega, kus oleme kasutanud koosloome meetodeid poliitika kujundamisel, erinevate lahenduse väljatöötamisel, protsesside disainimisel ja juhtimisel.
Koosloomeprotsessi elemendid
Kuigi koosloomeprotsessi täpne ülesehitus sõltub probleemist, eesmärgist, osapoolte vajadustest ja paljudest muudest faktoritest, võib siiski uuringute ja praktika põhjal välja tuua tervikliku koosloome protsessi võtmekomponendid, millel on oma loogiline järjekord.
Koosloome protsess koosneb:
1. Probleemi defineerimisest 2. Osapoolte kaardistamisest ja värbamisest 3. Protsessi disainimisest 4. Koostöö võimestamisest1
5. Generatiivsest protsessist2
6. Lahenduste valikust 7. Lahenduste valideerimisest 8. Protsessi tulemuste hindamisest (rahulolu koosloome protsessiga)
Koosloome metoodika kasutamine eeldab tellijalt aktiivset osalust protsessi elluviimise kõigis etappides - kaasarääkimist protsessi kavandamisel, osalemist töötubades ning protsessi ja tulemuste kokku kirjutamisel ja hindamisel. Selline osalemine toetab soovitud tulemuste saavutamist.
Koosloomeprotsessi fookus: lahenduste genereerimine Kultuuriministeeriumi projekti puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse protsessi ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.
2 Generatiivne protsess ehk lahenduste loomise metoodikad on väga erinevaid. Tuntumad on näiteks disainmõtlemine, erinevad häkatonid, erinevad ajurünnakud jne. Sotsiaalse Innovatsiooni Labori tööriistakastis on üle 20 erineva tööriista, mida saab lahenduste genereerimiseks kasutada. Meetod valitakse alati lähtuvalt probleemist ja eesmärgist.
1 kui osapoolte vahel puuduvad usalduslikud suhted, siis praktikas ei teki aruteludel piisavat psühholoogilist turvalisust, et osapooled julgeksid oma mõtteid ausalt avaldada. Pinnapealsed arutelud loovad pinnapealseid ja kunstlikke lahendusi. Usalduse tekkimiseks on vaja kogenud fasilitaatorit, kes oskab koostööd võimestada.
14
Kultuuriministeeriumi nõuniku ja teema eestvedaja Maria-Kristiina Soomre sõnul oli projektimeeskonna lähtekohaks teha endale selgeks kogu vabakutseliste loovisikute temaatikaga seotud pilt - kus on probleemid, millised on lahendused, mida saab teha seadusega, mida saab teha rahastusega, mida saab teha poliitikate muutmisega, kus saab riik panustada läbi kokkulepete ja standardite loomise.
Koos Sotsiaalse Innovastiooni Laboriga läbi viidud koosloomeprotsess oli esimene samm sisuliste lahenduste genereerimisele, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid laiemalt, mitte üksnes sisendina VTK protsessi..
Teiseks eesmärgiks oli tuua erinevad teemaga seotud osapooled omavahel kokku ja mitte tavapärasel viisil. Maria-Kristiina Soomre: „Meie jaoks on väärtus nii see informatsioon, mis me saime, kui asjaolu, et need osapooled neist teemadest omavahel rääkisid.“
Projektimeeskonnal oli teatud teemade osas algne visioon olemas, kuid koosloomeprotsessi raames ei olnud ministeeriumil otsest eesmärki konkreetseid lahendusideid valideerida, vaid pigem jõuda uute lahendusideedeni.
Probleemi kaardistuse oli Kultuuriministeerium varem läbi viinud kasutades fookusgrupi intervjuusid oluliste osapooltega. Samuti oli tehtud osapoolte kaardistus ning ettevalmistused värbamiseks.
Sisuliselt oli protsessi peamine eesmärk ideekorje, et saada võimalikult mitmekesine valik lahendusettepanekuid VTK protsessi.
Koosloomeprotsessi elemendid Kuidas antud protsessi juures lahendatud
1. Probleemi defineerimine Probleemide kaardistus oli eelnevalt Kultuuriministeeriumi poolt tehtud. Selleks tehti hulk online-intervjuusid erinevate probleemi osapooltega. SiLabi aitas lahenduste genereerimise etapi eel täpsustada probleeme ja küsimusi, millele sooviti just konkreetse kolme töötoa raames lahendused leida.
2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine
Osapoolte kaardistamine oli eelnevalt Kultuuriministeeriumi poolt tehtud. Koosloomejuhiga koos arutati läbi, millised osapooled peavad kindlasti olema kaasatud. Töötubades osalejad värbas Kultuuriministeerium.
3. Protsessi disain Koosloomejuht disainis generatiivse protsessi metoodika ja tööriistad vastavalt tellija vajadustele.
15
4. Koostöö võimestamine Koostöö võimestamiseks kasutati spestiaalselt iga küsimuse jaoks faktileht - dokument, kus olid välja toodud küsimused, mida arutati ja peamised probleemiga seotud faktid. Faktileht võimaldas osalistel kiiremini jõuda teemasse. Samuti kasutati esimeses töötoas spetsiaalselt probleemiraamistamise töölehte, mis võimaldas osalistel kiiremini jõuda “ühele lehele”. Teises ja kolmandas töötoas kasutati koostöö ja artuelu soodustamiseks soojendusküsimusi. Lisaks võimestas koostööd ka spesiifiline arutelumetoodika, mida töötubades kasutati.
5. Generatiivne protsess Kolm koosloome töötuba, mille aitas metodoloogiliselt ette valmistada ja läbi viia koosloomejuht.
Sisulise kokkuvõtte töötubadest tegi tellija.
6. Lahenduste valik Esimeses töötoas kasutati Lahenduste valiku töölehte, et selekteerida ajurünnaku käigus loodud lahendsi. Samas generiiti kolmes töötoas ohtralt erinevaid ideid ja spetsiifilist lahenduste valiku protsessi või etappi see koosloomeprotsess ei sisaldanud.
7. Lahenduste valideerimine Koosloomejuht ei osalenud lahenduste valideerimise metoodika disainimisel.
8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga)
SiLab tegi intervjuud tellija esindajatega, et selgitada välja, kuidas protsess täitis nende jaoks eesmärke ning millised olid õppetunnid seoses protsessi korraldusega.
Tellija plaanib koguda tagasisidet koosloomeprotsessile ka osalejatelt.
16
Koosloomeprotsessi disain
SiLab pakkus algselt välja kaks alternatiivset disainmõtlemisel põhinevat koosloomeprotsessi kavandit:
1. Neli meeskonda tegelevad valitud probleemidega kolme töötoa jooksul. 2. Kaheksa meeskonda tegelevad valitud probleemidega nelja töötoa jooksul (4
meeskonda töötavad korraga töötoas, kokku 2 x 2 töötuba) – koormab vähem osalisi ja jõuab tegeleda rohkemate teemadega. Eeldab tellija osalemist moderaatorina. Pakkuja valmistab telljad selleks ette.
Variant A tööprotsessi kirjeldus (2-päevane protsess)
I töötuba
- Sissejuhatus ja osapoole ettevalmistus - Tänase olukorra kaardistus (mida me juba teame) - Ideaalse lahenduse indikaatorid (mis rahuldab kõiki osapooli) - Lahenduse piirangud (mis takistab ja/või piirab lahenduse elluviimist) - Disainiküsimuse täpsustamine
II töötuba
- Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste valik - Lahenduse stsenaarium - Takistused lahenduse elluviimisel - Lahendused takistuste ületamiseks - Tegevuskava koostamine
Variant B tööprotsessi kirjeldus (3-päevane protsess)
I päev
- Sissejuhatus ja osapoole ettevalmistus - Tänase olukorra kaardistus (mida me juba teame) - Ideaalse lahenduse indikaatorid (mis rahuldab kõiki osapooli) - Lahenduse piirangud (mis takistab ja/või piirab lahenduse elluviimist) - Disainiküsimuse täpsustamine
Kodutöö: alternatiivsete lahenduste otsimine
II päev
- Alternatiivsete lahenduste loomine - Lahenduste valik - Lahenduse stsenaariumi loomine
17
- Lahenduse valideerimise ettevalmistamine
Kodutöö: lahenduste valideerimine
III päev
- Lahenduste edasiarendamine - Lahenduse juurutamise teekond - Takistused lahenduse juurutamisel - Lahendused takistuste ületamises - Tegevuskava koostamine
Protsessi käigus tehtud muutused metoodikas SiLab pakkus algselt välja kaks alternatiivset disainmõtlemisel põhinevat koosloomeprotsessi kavandit. Koos tellijaga valiti esimesel kohtumisel välja kolme töötoaga protsess. Projekti raames tegelesid koosloomejuhid üksikute töötubade disainiga ning aitasid formuleerida küsimusi koosloomemeeskondadele.
Iga töötoa järel vaadati üle kogunenud sisend ning selle põhjal valis tellija koos koosloomejuhiga järgmiseks töötoaks välja teemad, millega sooviti põhjalikumalt edasi tegeleda. Koos tellijaga arutati läbi, millist sisendit järgmisest töötoast antud teema osas soovitakse saada ning selle põhjal aitas koosloomejuht sõnastada küsimused, millele koosloomemeeskonnad järgmises töötoas hakkasid lahendusi otsima.
Töötubade metoodikat ja tööriistade valikut kohandati vastavalt probleemidele ning eesmärkidele ning töötubade ülesehitus seetõttu algse pakkumisega võrreldes muutus. Töötubades kasutatud metoodika tulenes küsimustest, millele tellija soovis vastuseid saada.
Tuleb rõhutada, et koosloome on avatud protsess ning konkreetsed tööriistad või ka töötoa ülesehitus sõltub otseselt probleemist ja eesmärgist ning koosloome protsessi ei ole võimalik ette lõpuni valmis disainida.
Koosloome-küsimuste disain: millele tähelepanu pöörata? Selle koosloomeprotsessi disainis muutus protsessi iseloomust ja ajalisest intensiivsusest tulenevalt kõige oluliseks küsimuste disain igaks töötoaks.
See käis tavaliselt kahes osas:
Esimesel kohtumisel arutati läbi eelnev sisend (kas varasemast kaasamisprotsessist või eelnenud töötubadest), millistele teemadele järgmistes töötubades tuleks keskenduda ning mis on arutelu eesmärk – millist infot soovitakse, milliseid lahendusi soovitakse, millisesse protsessi loodud lahendusid peaksid sisendi andma jne.
18
Selle sisendi pealt formuleeris koosloomejuht küsimused aruteludeks, prognoosides ka enam kui 300 töötoa läbiviimise kogemuse pealt, mis tüüpi vastusteni üks või teine küsimus viib ning kas need on projekti eesmärgi seisukohalt olulised ja vajalikud.
Teisel kohtumisel vaadati koos tellijaga küsimused üle ning vajadusel täpsustati.
Tellija tegi vastavalt teemadele ja küsimustele koosloomemeeskondadele faktilehed, mis koondas senist sisendit, töös olevaid lahendusi või muud taustainfot.
Küsimuste disain oli võtmemomendiks ka Kultuuriministeeriumi projektimeeskonna jaoks kogu koosloome-protsessi suunamisel ja kujundamisel:
„Minu jaoks oli esialgu kõige raskem just küsimuste sõnastamise pool, sest alguses ma ei tajunud, kuidas küsimus arutelu kontekstis tööle hakkab. Arvan, et ka koosloomejuhile võis alguses olla kõige keerulisem meilt see sisend kätte saada, millega töötada.
Kuid küsimuste välja destilleerimine aitas mind ka kõige rohkem, eriti kui ma hakkasin aru saama, kuidas mingi küsimus arutelu kontekstis tööle hakkab. Ma õppisin, et ei pea sõnastama küsimust, mis kogu teema ära raamistaks, vaid aitaks osalistel teemaga tegeleda.“
Soovitused ja õppetunnid - Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist ning soovitame
olla avatud muudatustele ning metoodikas kui töötubade ülesehituses, kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.
- Oluline on hästi läbi mõelda, mida tegelikult koosloome protsessiga saavutada tahetakse.
- Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik teha tööd nii probleemi täpsustamise kui eesmärgi selgitamisega.
- Et protsess oleks viljakas ja legitiimne, on oluline tegeleda osapoolte kaardistamise ja värbamisega. Kultuuriministeerium oli kaardistuse ära teinud VTK-protsessi eelmises etapis.
- Siin raportis kajastatud koosloomeprotsess keskendus üksnes lahenduste genereerimisele. Soovitame ka üksikule osale keskendudes pidades silmas tervikliku koosloome-protsessi teisi etappe ning protsessi disainides pidada silmas ka seda, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.
- See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koosloome-protsessis osalejatele teada juba enne kooloome-protsessi algust.
- Küsimuste disain sai antud protsessis sellise kaalu, sest tellija vajadus oli ideekorje laias teemade ringis ning protsessil polnud ühte kindlat eesmärki ning eeldatavat tulemust.
- Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et
19
o ühe töötoa raames töötas neli erinevat laudkonda nelja sisuliselt kohati üsna erineva teemaga;
o selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;
o metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades juhtisid arutelu inimesed, kel pole koosloomejuhi väljaõpet;
o kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloomekoolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.
20
4. Läbi viidud tegevused
29.06.2022 Kohtumine tellijaga
Projekti eesmärkide ja tegevuskava täpsustamine
29.06-06.07 Varasemate uuringutega tutvumine ja süntees
06.07.2022 Sissejuhatav koosloomekoolitus projektimeeskonnale
06.07.2022 Kohtumine tellijaga
Projekti väljundi täpsustamine, küsimuste disain esimeseks töötoaks
07.07-11.08.2022 Faktilehtede koostamine
Tegi Kultuuriministeeriumi projektimeeskond
07.07-11.08.2022 Osalejate värbamine
Tegi kultuuriministeeriumi projektimeeskond
08.08.2022 Kohtumine tellijaga
Faktilehtede ülevaatamine ja täpsustamine
I töötoa küsimuste täpsustamine
I töötoa töölehtede üle vaatamine
12.08.2022 I töötuba
15.08.2022 Vahekohtumine 1
Arutelude kokkuvõte, reflektsioon, teemade valik järgmisesse töötuppa
Küsimuste disain
16.08.2022 Vahekohtumine 2
Küsimuste tagasisidestamine ja täpsustamine
16.08-18.08.2022 Faktilehtede koostamine
19.08.2022 II töötuba
23.08.2022 Vahekohtumine 1
Arutelude kokkuvõte, reflektsioon, teemade valik järgmisesse töötuppa
Küsimuste disain
24.08.2022 Vahekohtumine 2
Küsimuste tagasisidestamine ja täpsustamine
21
24.08.2022 Faktilehtede koostamine
25.08.2022 III töötuba
26.08.2022 Tagasiside-intervjuud
29.08.2022 Tagasiside-intervjuud
26.08-01.09.2022 Lõppraporti koostamine
Koosloomeprotsess Kogu koosloomeprotsessi juhtisid kaks kogemustega protsessijuhti, kes mõtlesid protsessi metoodiliselt läbi, valmistasid ette ja juhtisid töötube, nõustasid töötubade vahel tellijat vajalike andmete kogumisel, töötubade küsimuste sõnastamisel ning osapoolte kaasamisel ning andsid protsessile tervikuna tagasisidet. Protsessijuhid kohandasid tellija vajadustest lähtudes ka metoodikat ning töötubades kasutatud tööriistu.
Tegeliku protsessi võib jagada nelja etappi:
1. Ettevalmistav osa. - Olemasolevate materjalide süntees ning kasutatavate andmete
ettevalmistamine töötubades osalejatele. Kuna probleemide kaardistus oli tellija poolt juba varasemas etapis tehtud, siis selle põhjal valmistati koosloomejuhtide juhendamisel ette faktilehed juba olemasoleva infoga, mis jagati teemade kaupa välja töötubades osalejatele.
- Ettevalmistav koolitus tellija projektimeeskonna liikmetele, mis tutvustas koosloome metoodikat, erinevaid tööriistu ning koosloome kasutusvõimalusi poliitikakujundamise protsessis.
- Koosloomeprotsessi eesmärkide ja väljundite täpsustamine koos tellijaga. Enne lõplikku protsessi disaini oli oluline välja selgitada, mis on probleem või probleemid, millele lahendust otsitakse, mis on koosloomeprotsessi eesmärgid ning erinevad väljundid järgnevas poliitikakujundamise protsessis. Eelnevalt oli välja selgitatud neli põhilist probleemide ringi. Koosloomejuhi abiga selekteeriti sealt probleemid, mille lahendamiseks koosloome on kõige sobivam formaat. Täpsustatud eesmärkide põhjal pakkus koosloomejuht välja eesmärgiga sobivad disainitööriistad ja arutelude formaadi.
- Protsessi disain ja metoodika valik. Eesmärgist tulenevalt tegi koosloomejuht ettepaneku töötubade formaadi, ülesehituse ja töölehtede osas.
- Osapoolte valimine koosloomeprotsessi. Eesmärgist tulenevalt aitas koosloomejuht Kultuuriministeeriumi varasemast kaardistusest teha valiku, kes on olulised osapooled konkreetses koosloomeprotsessis, kes peaks lahenduste legitiimsust silmas pidades olema kindlasti kaasatud.
22
2. Koosloometöötubade ette valmistamine ja läbi viimine. - Teemade täpsustamine, probleemi defineerimine, küsimuste sõnastamine.
Tellija eesmärgipüstitusest ja väljunditest lähtuvalt aitas koosloomejuht sõnastada koosloome formaadiks sobivad küsimused lahenduste genereerimiseks loovisikute sotsiaalsete garantiide ning loomeliitude rolliga seotud probleemidele.
- Koosloomemeeskondade moodustamine. Koostöös tellijaga moodustati konkreetsed koosloometiimid, mis hakkasid otsima lahendusi kultuuriministeeriumi poolt sõnastatud probleemidele. Iga meeskonna tööd modereeris üks Kultuuriministeeriumi projektimeeskonna liige, kahel korral osales arutelude modereerimisel ka üks koosloomejuhtidest.
- I töötoa ettevalmistusena aitas koosloomejuht sõnastada prioriteetsed küsimused ning disainis lahenduste leidmiseks sobivad töölehed. Koosloomemeeskondade poolt kasutatud töölehed erinesid kohati üksteisest sõltuvalt tellija poolt sõnastatud eesmärgist ja küsimustest, millest lahenduste leidmisel lähtuti.
- II ja III töötoa ettevalmistuseks kohtusid koosloomejuhid iga eelneva töötoa järel projekti juhttiimiga, üheskoos vaadati üle töötoas kogunenud sisend ning valiti teemad järgmisteks töötubadeks. Seejärel sõnastati küsimused, mis sobisid kõige paremini koosloomeprotsessis eesmärgiks seatud lahenduste genereerimiseks ning tellija valmistas ette iga teema jaoks faktilehed taustainfoga.
- Metoodika täpsustamine II ja III töötoaks. Teises ja kolmandas töötoas ei kasutatud spetsiifilisi töölehti, vaid koosloomele omast ideede genereerimise ja arutelu viisi, mille esimeses osas iga meeskonna liige genereeris ideid individuaalselt, seejärel need arutati läbi ning grupeeriti teemade kaupa.
3. Töötubade kokkuvõtete koostamine - Kokkuvõtted iga töötoa aruteludest ja lahendusideedest tegi tellija,
kokkuvõtte said kõik koosloome protsessi kaasatud inimesed. Kahe töötoa vahel sõelusid koosloomejuhid ja projektimeeskond teemad läbi ning koos valiti, milliste teemadega on vaja edasi töötada ning sellest lähtudes disainiti küsimused järgmisteks töötubadeks.
4. Lõppraporti koostamine - Sisulise kokkuvõtte protsessist saadud lahendusideedest teeb
Kultuuriministeerium. - Sotsiaalse Innovatsiooni Labor teeb kokkuvõtte koosloome protsessi disainist,
tehtud tegevustest, õppetundidest ning soovitustest, et neid saaks kasutada edaspidi sarnaste protsesside läbiviimisel.
23
Tegevuste ajaplaan
Etapi nimetus Kirjeldus Aeg
Ootuste täpsustus ja protsessi disain
I kohtumine: Kultuuriministeeriumiga koosloome protsessi koostamise tegevusplaan ning koosloomeprotsessi disain (eesmärgid, tulemused, osalised, ootused tööde teostajale).
1.-3. nädal
II kohtumine: Kultuuriministeeriumiga valdkondade analüüs ja lahenduste leidmiseks olulisemate küsimuste määratlemine igas valdkonnas (need võetakse kohtumistel fookustena arutelu alla); iga probleemiringi vaates olulisemate kaasatavate sihtrühma määratlemine; sobivaima meetodi ja formaadi valimine.
1.-3. nädal
Protsessi disain ja töötubade juhtimine
Koosloome protsessi kujundamine ja sündmuste läbiviimine koostöös hankijaga: lähtuvalt eeltoodust sündmuste kalendri kinnitamine, koosloomeseminaride vm sündmuste disain, ettevalmistamine ja läbiviimine (sh modereerimine) koostöös Kultuuriministeeriumi ekspertidega.
3. – 8. nädal
Konsulteerimine
Vajadusel (lähtuvalt protsessi käigus leitud lahendustest) järgnevate tegevuste kavandamise konsulteerimine (nt kui tekib vajadus mõjude hindamisel täiendavate disainmeetodite leidmiseks, siis kaasatakse pakkuja).
8.-9. nädal
Raporti koostamine
Projekti lõppraporti koostamine – lõppraport annab ülevaate kaasamisprojekti raames koostatud protsessi disainist, läbi viidud tegevustest ja nende metoodikast ning muudest tähelepanekutest ning soovitustest sarnaste protsesside korraldamisel.
9. - 10. nädal
24
Õppetunnid ja soovitused Siin raportis kajastatud koosloome-protsessi mõjutas oluliselt asjaolu, et lepingus protsessi läbi viimiseks ette nähtud aeg langes suvele ning kokku puhkuste perioodiga. Projektiperioodile langesid nii projektimeeskonna kui koosloome-töötubadesse kutsutud inimeste puhkused, mis raskendas oluliselt osaliste värbamist.
Sel põhjusel olid töötoad kokku surutud kolme nädalasse, kahe töötoa vahele jäi 3-4 tööpäeva, mille jooksul tuli teha kokkuvõtted aruteludest, valida välja probleemid järgmistesse töötubadesse, seada eesmärgid ning sõnastada selle pealt uued küsimused, valmistada ette faktilehed ja tööpõhjad või arutelu metoodika.
Sotsiaalse Innovatsiooni Labori poolelt tähendas see, et kuna töötoa küsimused formuleeriti tihti vaid päev enne järgmist töötuba, siis ei olnud võimalik ette disainida ja printida töölehti.
Protsessi intensiivsus võis mõjutada ka tulemuste kvaliteeti: „Minu jaoks oli väljakutse, et me iga töötoa järel neid teemasid kohandasime ja samas meil ei olnud liiga palju aega reflektsiooniks. Kui mul oleks olnud rohkem aega, siis me oleks suutnud ehk kasulikumalt neid inimesi ja seda aega kasutada.“
Kuna protsess oli kiire ja intensiivne, siis ei olnud võimalik värvata uusi osalejaid, kui oli näha, et lahendusideede edasi arendamiseks oleks olnud vaja täiendavalt kaasata teistsuguse taustaga inimesi.
Intensiivsusel olid siiski ka omad plussid: „Ühelt poolt see oli intensiivne ja raske, teiselt poolt need inimesed, kes osalesid kõigis töötubades, said jätkata nö poolelt sõnalt.“
Kõige tähtsamaks õppetunniks ja soovituseks sellest protsessist on aja planeerimine ja ajastuse planeerimine.
25
Kokkuvõte
Koosloome on viimastel aastatel arenenud sihtrühmi kaasavatest disainmõtlemisel ja teenusedisainil põhinevatest töötubadest strateegiliseks lähenemisviisiks avaliku sektori juhtimisel. Avaliku sektori autoriteetsete uurijate määratluses on koosloome „sektorite ülene innovatsiooniprotsess, milles probleemi osapooled ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad neid ja hindavad tulemusi. Koosloome põhineb võrdsel partnerlusel ja selle eesmärgiks on avaliku väärtuse suurendamine“ (Torfing ja Ansell, 2021).
Koosloome kui strateegilise juhtimise vahendi puhul kaheksa peamist etappi:
1. Probleemi defineerimine. 2. Osapoolte kaardistamine ja värbamine. 3. Protsessi disainimine. 4. Koostöö võimestamine. 5. Generatiivne protsess (lahenduste, vastuste, ideede genereerimine). 6. Lahenduste valik. 7. Lahenduste valideerimine. 8. Protsessi tulemuste hindamine (rahulolu koosloome protsessiga).
Projekti eesmärgid Kultuuriministeeriumi poolt algatatud vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide reform on mitmeid sektoreid ning valdkondi hõlmav poliitikakujundamise protsess, milleks andis olulise sisendi 2021. aasta sügisel valminud Praxise uuring „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus“ (Koppel et al. 2021).
VTK raames kaardistati 2022. aasta kevadel erinevate osapooltega tehtud intervjuudes vabakutseliste sotsiaalkaitse, tasude ja töötamise vormidega seotud probleemide ring. Selle protsessi tulemusena koorus viis probleemide valdkonda:
- sotsiaalkaitse tagamine ebapiisava või ebaregulaarse sissetuleku korral; - vabakutselise staatuse määratlemine ning erinevad töövormid ja nende
spetsiifika; - loovisiku määratlemine; - loometöö õiglane ja piisav tasustamine; - loomeliitude roll huvikaitseorganisatsioonidena.
Loovisiku määratlemisega tegeleti Innosprindi raames 2022. aasta kevadel.
Koos SiLabiga läbi viidud koosloomeprotsess oli esimene samm sisuliste lahenduste genereerimisele, mille eesmärk oli koguda lahendusettepanekuid laiemalt, mitte
26
üksnes sisendina VTK protsessi, isegi kui kõiki lahendusettepanekuid ei ole võimalik VTK protsessi kaudu realiseerida.
Koosloome-partneri ülesanne oli pakkuda välja disainimetoodika ja tööriistad lahenduste genereerimiseks, mis võimaldaks jõuda koostöös sihtrühmaga valideeritud lahendusvariantideni, mis oleks rakendatavad seadusloome ja poliitikakujundamise protsessis.
Disain Kultuuriministeeriumi projekti puhul oli koosloomejuhi ülesandeks esmajoones generatiivse protsessi ehk lahenduste loomise protsessi disain ja läbiviimine.
SiLab pakkus algselt välja kaks alternatiivset disainmõtlemisel põhinevat koosloomeprotsessi kavandit. Koos tellijaga valiti esimesel kohtumisel välja kolme töötoaga protsess. Projekti raames tegelesid koosloomejuhid üksikute töötubade disainiga ning aitasid formuleerida küsimusi koosloomemeeskondadele.
Iga töötoa järel vaadati üle kogunenud sisend ning selle põhjal valis tellija koos koosloomejuhiga järgmiseks töötoaks välja teemad, millega sooviti põhjalikumalt edasi tegeleda. Koos tellijaga arutati läbi, millist sisendit järgmisest töötoast antud teema osas soovitakse saada ning selle põhjal aitas koosloomejuht sõnastada küsimused, millele koosloomemeeskonnad järgmises töötoas hakkasid lahendusi otsima.
Metoodika Töötubade metoodikat ja tööriistade valikut kohandati vastavalt probleemidele ning eesmärkidele ning töötubade ülesehitus seetõttu algse pakkumisega võrreldes muutus.
Samas tuleb rõhutada, et koosloome on avatud protsess ning konkreetsed tööriistad või ka töötoa ülesehitus sõltub otseselt probleemist ja eesmärgist ning koosloome protsessi ei ole võimalik ette lõpuni valmis disainida.
Töötubades kasutatud metoodika tulenes küsimustest, millele tellija soovis vastuseid saada.
Töötubasid disainides ja metoodikat valides tuli silmas pidada, et
- ühe töötoa raames töötas neli erinevat laudkonda nelja sisuliselt kohati üsna erineva teemaga;
- selleks pidi metoodika olema üldjoontes sarnane (võimaliku väikese variatiivsusega) ning arutelude ennustatav aeg umbes sama;
- metoodika pidi arvestama sellega, et laudkondades juhtisid arutelu inimesed, kel pole koosloomejuhi väljaõpet;
27
- kõigile kaasatud osapooltele ei olnud võimalik koosloomekoolitust teha – seega pidi metoodika olema piisavalt lihtne ja intuitiivne, et see võimaldaks meeskonnal töötada eelneva ettevalmistuseta.
Õppetunnid Siin raportis kajastatud koosloome-protsessi mõjutas oluliselt asjaolu, et lepingus protsessi läbi viimiseks ette nähtud aeg langes suvele ning kokku puhkuste perioodiga. Projektiperioodile langesid nii projektimeeskonna kui koosloome-töötubadesse kutsutud inimeste puhkused, mis raskendas oluliselt osaliste värbamist.
Sel põhjusel olid töötoad kokku surutud kolme nädalasse, kahe töötoa vahele jäi 3-4 tööpäeva, mille jooksul tuli teha kokkuvõtted aruteludest, valida välja probleemid järgmistesse töötubadesse, seada eesmärgid ning sõnastada selle pealt uued küsimused, valmistada ette faktilehed ja tööpõhjad või arutelu metoodika.
Kuna protsess oli kiire ja intensiivne, siis ei olnud võimalik värvata uusi osalejaid, kui oli näha, et lahendusideede edasi arendamiseks oleks olnud vaja täiendavalt kaasata teistsuguse taustaga inimesi.
Teiseks oluliseks õppetunniks oli küsimuste disain, mis selle protsessi puhul oli keskse tähtsusega kogu koosloome protsessi suunamisel ja kavandamisel. Tellija sõnul: „Minu jaoks oli esialgu kõige raskem just küsimuste sõnastamise pool, sest alguses ma ei tajunud, kuidas küsimus arutelu kontekstis tööle hakkab. Kuid küsimuste välja destilleerimine aitas mind ka kõige rohkem.“
Soovitused edaspidiseks - Koosloomeprotsessi disain sõltub probleemist ja eesmärgist ning soovitame
olla avatud muudatustele ning metoodikas kui töötubade ülesehituses, kui need aitavad kaasa eesmärgi saavutamisele.
- Oluline on hästi läbi mõelda, mida tegelikult koosloome protsessiga saavutada tahetakse.
- Tuleb arvestada, et eeltöö käigus on vajalik teha tööd nii probleemi täpsustamise kui eesmärgi selgitamisega.
- Et protsess oleks viljakas ja legitiimne, on oluline tegeleda osapoolte kaardistamise ja värbamisega.
- Koosloome meie nägemuses on terviklik protsesess ja soovitame ka üksikule osale keskendudes pidades silmas koosloomeprotsessi teisi etappe ning protsessi disainides pidada silmas ka seda, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse.
- See, kuidas lahenduste seas valik tehakse ning kuidas lahendusi valideeritakse, peaks olema koosloomeprotsessis osalejatele teada juba enne kooloomeprotsessi algust.
28
- Koosloomeprotsessi planeerides tuleks arvestada nii selle ajakava kui ajastust, et saada protsessist maksimaalset kasu ja jätta koosloomeprotsessi igaks tegevuseks, sh reflektsiooniks ja kokkuvõteteks, piisavalt aega.
29
Viited
Ansell, C., Torfing J. (2021). Public Governance as Co-creation. A Strategy for Revitalizing the Public Sector and Rejuvenating Democracy.
Sotsiaalse Innovastiooni Labor (avaldamata). Koosloome juhendmaterjal. Avaldamata töödokument.
Koppel, K., Masso, M., Arrak, K., Michelson, A. (2021). Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus. Mõttekoda Praxis.
Matti C., Rissola G., Martinez P., Bontoux L., Joval J., Spalazzi, A. and Fernandez, D., (2022). Co-creation for policy: Participatory methodologies to structure multi-stakeholder policymaking processes, Matti, C. and Rissola,G. (editors), EUR 31056 EN, Publications Office of the European Union, Luxembourg, 2022, ISBN 978-92-76-52215-7, doi:10.2760/211431, JRC 128771
Pedanik, R. (2022). Mis siis ikkagi on koosloome? https://koosloome.ee/mis-siis-ikkagi-on-koosloome/
30
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|