Sisendi kogumine



sissejuhatus

Raamprogrammis „Euroopa horisont“ on märkimisväärne osa tegevustest plaanitud läbi viia riikidevahelises koostöös, Euroopa partnerluste vormis.
Partnerluse all mõeldakse seejuures Euroopa Liidu riikide teaduse ja innovatsioonialast koostööd nii era- kui avaliku sektori partnerite vahel (sh kaasates ettevõtteid, tööstust, teadusasutusi, kohaliku, riikliku või rahvusvahelise tasandi avalikke teenuseid osutavaid asutusi või kodanikuühiskonna organisatsioone) aga ka turu, regulatsioonide või poliitikate väljatöötamist ja rakendamist kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks.
Selleks, et neid eesmärke saavutada, on Euroopa horisondi strateegilise planeerimise protsessi olulise osapoolena olnud kaasatud liikmesriikide ministeeriumid: Euroopa Komisjon konsulteeris kõigi liikmesriikidega, selgitamaks välja erinevate riikide prioriteete ja valmidust kavandatavatesse partnerlustesse panustada (nii rahaliselt kui sisuliselt).
Suurem osa Euroopa horisondi partnerlustest jätkab eelmises raamprogrammis Horisont 2020 või varem alanud tegevusi ning põhineb olemasolevatel võrgustikel ja koostööl. Seetõttu võivad uue raamprogrammi algusaastatel toimuvad taotlusvoorud olla veel H2020 partnerluste jätkuks või toimida päris uutel alustel – Euroopa horisondi partnerluste eesmärkidesse panustavad need ühtviisi.
Riikidel/rahastajatel tuleb jooksvalt iga-aastaselt otsustada, millistes taotlusvoorudes osaleda ja milliste summadega panustada.
Allpool on toodud riigi osalemist nõudvad Euroopa partnerlused, millega ühinemise soovist Eesti konsultatsiooni käigus Euroopa Komisjonile teada andis. Eraldi on välja toodud, kui lähiajal oodatakse infot riigi osaluse kohta kavandatavas taotlusvoorus. Lisaks on toodud info muude rahvusvahelisi taotlusvoore korraldavate partnerluste kohta, kus Eesti osaleb (CHANSE, NORDFORSK, IMPRESS-U, EIG-CONCERT).
1. Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal
2. Kestlik sinimajandus
3. Vee turvalisuse tagamine
4. Metsad ja metsandus säästva tuleviku nimel
5. Põllumajanduse andmed
6. Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud
7. Loomade tervis ja heaolu
8. Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid
9. Linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks
10. Üleminek puhtale energiale
11. Toormed roheliseks ja digitaalseks üleminekuks
12. Kiipide ühisettevõte
13. Metroloogia
14. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte
15. Euroopa avatud teaduspilv
16. Kemikaalide riskihindamine
17. Üks tervis, antimikroobikumiresistentsus
18. Euroopa terviseteaduste partnerlus
19. Pandeemiaks valmistumise partnerlus
20. Personaalmeditsiin
21. Harvikhaigused
22. Tervishoiu ja hoolekande ümberkujundamise partnerlus
23. Aju tervis
24. Säilenõtke kultuuripärand
25. Innovaatilised VKEd
26. Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi innovatsioonikogukonnad
27. ERA-NET Cofund CHANSE
28. NordForsk
29. IMPRESS-U
30. EIG-CONCERT

Järgnevatel lehekülgedel on täpsem info kõigi riigi osalust nõudvate partnerluste kaupa.
Erinevate partnerluste eesmärkide, partnerite ringi ning plaanitavate tegevuste kohta on võimalik tutvuda Euroopa komisjoni veebilehel: https://research-and-innovation.ec.europa.eu/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/european-partnerships-horizon-europe_en

1 European Partnership Rescuing biodiversity to safeguard life on Earth
"Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerlus panustab Euroopa Liidu elurikkuse strateegiasse aastani 2030, aidates kaasa, et aastaks 2030 oleks elurikkuse seisund Euroopas paranemas. Luuakse üleeuroopaline strateegiline teadusuuringute töökava elurikkuse alaste uuringute läbiviimiseks. Parandatakse infovahetust riiklike ja Euroopa teadus- ja arendusprogrammide vahel ja kombineeritakse nende ressursse. Partnerluse tulemusena peaks elurikkuse seiramine Euroopas olema koordineeritud läbi vaatlusjaamade võrgustiku ning kasutajatele jagatakse elurikkuse ja ökosüsteemide teenuste infot elurikkuse teadmiste keskuse kaudu (EU Knowedge Centre for Biodiversity). Saadud teadmisi võetakse arvesse erinevates sektorites loodusvarade hindamisel, looduspõhiste lahenduste rakendamisel ja regulatsioonide loomisel.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 165 mln eurot EK-lt (+ liikmesriikide panused)
Kahe esimese aasta (2021-2023) eelarve 132 mln eurot (sh 40 mln eurot EK-lt + liikmesriikide panused)
Kolmanda-neljanda aasta (2023-2025) eelarve 200 mln eurot (sh 60 mln eurot EK-lt + liikmesriikide panused)
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 1 120 000 eurot
Keskkonnaministeerium/Kliimaministeerium 350 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 320 000 eurot
Eesti Teadusagentuur 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Kliimaministeerium: Andro Truuverk ([email protected]); Raili Allmäe ([email protected]); Taimo Aasma ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maarja Malm ([email protected]); Kadri Kask ([email protected])
Eesti Teadusagentuur: Maarja Soonberg-Kaine ([email protected]); Priit Kilgas ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Looduse elurikkuse hoidmine ja looduslähedased lahendused on üks EE 2035 aluspõhimõtetest.
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Metsanduse arengukava aastani 2030
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos nelja missioonivaldkonnaga: “Kliimamuutusega kohanemine”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”, “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud ERA-NET võrgustikud Biodiversa, ERA-MIN, , SusCrop, SusAn, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP-Agri, Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO.
• Looduse mitmekesisuse uurimisele ja säilitamisele pühendunud koostöövõrgustik BiodivERsA toetab elurikkuse alast tippteadust ning annab suuniseid bioloogilise mitmekesisusega seotud poliitika ja majandamise jaoks Euroopas. Eesti on osalenud kõigis Biodiversa ERA-NET Cofund võrgustikes (BiodivERsA3, BiodivClim, BiodivScen ja BiodivRestore). Neis võrgustikes in kokku saanud rahastuse 7 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-MIN3 on toormete teemaline võrgustik, mis algas 2020. aastal ning millega ka ETAG on liitunud. Esimeses EK kaasrahastusega taotlusvoorus sai rahastuse kaks Eesti teadlastega projekti. 2023. a. taotlusvoorus sai rahastuse üks Eesti teadlastega grupp.
• EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevustes osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Avatud taotlusvoorus rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastas kahte projekti. EJP One Health lõppes 30.09.2023.
• ERA-NET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad kokku viit Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023.
• CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustike tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-NET Core Organic II, ERA-NET Core Organic Plus ja ERA-NET Core Organic Cofund). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a.
• ERA-NET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SUSFOOD2 käsitles kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastas ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a.
• EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid.
• EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse taotlus esitati Euroopa Komisjonile (EK) 2021. a., EK-lt saadi positiivne hinnang ning partnerlus alustas 1. oktoobril 2021. a. Samal ajal kuulutati välja ka esimene taotlusvoor teemal “Supporting biodiversity and ecosystem protection across land and sea (BiodivProtect)”. Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse ka 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. Eesti teadlastega projekte rahastavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ETAG.
Septembris 2022. a. avanes partnerluse 2. taotlusvoor “Improved transnational monitoring of biodiversity and ecosystem change for science and society (BiodivMon)“. Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse ka 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. Eesti teadlastega projekte rahastavad Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning ETAG
28.03.2023 esitati EK-le partnerluse II faasi taotlus, millele saadi EK-lt positiivne hinnang.
Septembris 2023. a. avanes partnerluse 3. taotlusvoor „Nature-based solutions for biodiversity, human well-being and transformative change (BiodivNBS)“. Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. Eesti teadlastega projekte rahastab ETAG
Septembris 2024. a. avanes partnerluse 4. taotlusvoor „Biodiversity and Transformative Change (BiodivTransform)“. Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 8. november 2024 ja täistaotluste esitamise tähtaeg on 11. aprill 2025.
Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA-NETide tegevused:
• ERA-NET SusAn-is koostati CSRIA ning ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• ERA-NET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ERA-NET ICRAD 2021– 2022. a. toimunud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt. 2023. a alanud 3. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot.
• ERA-NET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks.
• ERA-NET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumbki 100 000 euroga. Rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt.
• EUPHRESCO projektikonkursil 2023. a. ...
2025. aastal plaanitud tegevused
• Partnerluse 4. taotlusvooru “Biodiversity and Transformative Change (BiodivTransform)“ läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on plaanitud 2025. a. lõpuks. Eestist osaleb rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot tavapartneri ja kuni 300 000 eurot koordinaatori rollis olevale partnerile. Tulemused selguvad 2025. a. sügisel.
• Partnerluse 5. taotlusvooru plaanitakse teemal “Restoration of ecosystem function, integrity, and connectivity (BiodivFunc)“. Eesti osalemine taotlusvoorus tuleb otsustada 2025. aasta esimeses pooles.

2 European Partnership for a climate neutral, sustainable and productive Blue Economy
"Kestlik sinimajandus”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Sinimajanduse partnerluse eesmärk on tagada, et meil oleks terve, jätkusuutlik ja produktiivne ookeani keskkond. Peamisteks tegevusteks on kavandatud sotsiaalmajanduslike sektorite ja teaduse vahelise koostöö parandamine; teadmiste kogumine sinimajanduse roheliseks arenguks; prioriteetide ja investeeringute omavahel vastavusse viimine kogu Euroopas; ning digi- ja teadmistepõhisele kliimaneutraalsele ja säästvale sinimajandusele üleminekule kaasa aitamine.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2022-2027: 150 mln eurot (+ liikmesriikide panused)
Eestipoolne eelarve (6a perioodiks): 1 350 000 eurot
Keskkonnaministeerium/Kliimaministeerium: 600 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Kliimaministeerium: Ayrton Hüüs ([email protected]); Andro Truuverk ([email protected]);
Osalevad asutused, kontaktid
Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumMaarja Malm ([email protected])
Eesti Teadusagentuur: Katrin Saar ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed”
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlus on otseselt seotud mitmete Horisont 2020 ajal või varem alanud ERA-NET võrgustikega.
• ERA-NET CoBioTech’i peamine eesmärk oli aidata kaasa maailma majanduse fossiilsete toorainete sõltuvusest vabanemisele kestliku biomajanduse arendamise abil. Eesti osales 3 taotlusvoorus, rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET Blue Bioeconomy keskendus sini-biomajandusele ning ETAG osales kolmes taotlusvoorus, rahastuse sai 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. Viimases taotlusvoorus osalesid ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• “Mikroplast merekeskkonnas” oli JPI Oceans-i 2018. a. korraldatud ühistaotlusvooru teema, mille eesmärk oli arendada võimalusi mikroplasti vähendamiseks ja seireks merekeskkonnas. Taotlusvooru rahastajatena osalesid Kliimaministeerium (150 000 eurot) ja ETAG (150 000 eurot). Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• Aquatic Pollutants oli kolme JPI (JPI Water, JPI Oceans ja JPI AMR) ühiselt korraldatud taotlusvoor, mille teema oli “Risks posed to human health and the environment by pollutants and pathogens present in water resources”. Rahastust ei saanud ükski Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kolmes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Mõlemas taotlusvoorus sai rahastuse kaks Eesti teadlaste osalusega projekti.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
ICT-AGRI-FOOD 2024. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 100 000 euroga.
Partnerluse esimeses 2023. a. taotlusvoorus „The way forward: a thriving sustainable blue economy for a brighter future“ osalesid rahastajatena ETAG (150 000 eurot), Kliimaministeerium (150 000 eurot) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (100 000 eurot). Rahastuse sai 1 projekt ja seda rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Partnerluse teises taotlusvoorus „Unified paths to a climate-neutral, sustainable, and resilient blue economy: engaging civil society, academia, policy, and industry“ osalevad rahastajatena ETAG (150 000 eurot tavapartneri rollis taotlejale, 300 000 eurot koordinaatori rollis taotlejale), Kliimaministeerium (150 000 eurot) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (100 000 eurot). Tulemused selguvad 2025. a I kvartalis.
2025. aastal plaanitud tegevused
Kolmanda taotlusvooru planeerimine ja läbiviimine. Taotlusvoor peaks avanema 2025. a sügisel. ETAG ning Regionaal- ja põllumajandusministeerium on andnud teada, et osalevad. Kliimaministeerium selles taotlusvoorus ei osale.

3 Water4All: Water security for the planet
"Vee turvalisuse tagamine”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse Water4All eesmärk on tagada pikas perspektiivis veega varustatus kõigile - põllumajandusele, tööstusele, loodusele ja inimestele. Partnerlus tegeleb magevee probleemidega: vesi ringmajanduse jaoks; vesi ökosüsteemide ja bioloogilise mitmekesisuse jaoks; säästev veemajandus; veekvaliteet ja inimese tervis; veetaristud; veediplomaatia; poliitika kujundamine eelnimetatud valdkondades.
Partnerluses käsitletakse erinevaid mageveekogusid: siseveekogud; ülemineku- ja rannikuveed ning põhjavesi. Water4All kasutab süsteemset lähenemisviisi ning käsitleb kõike alates lähtest kuni mereni ja arvestab seetõttu igasuguseid mageveevoolude läbitud territooriume: nii linnapiirkondi kui ka maapiirkondi.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 126 mln eurot (+ liikmesriikide panused)
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 1 350 000 eurot
Haridus- ja Teadusministeerium 900 000 eurot
Eesti Teadusagentuur 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Haridus- ja Teadusministeerium: Hele Priimets ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Katrin Saar ([email protected]);; Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Turvaline ja tervist toetav elukeskkond on üks EE 2035 aluspõhimõtetest.
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava
EL üleujutuste direktiiv
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a konventsioon.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos kolme missioonivaldkonnaga: “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”, “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega „Vee turvalisuse tagamine“ on seotud mitmed H2020 ajal või varem alanud ERA-NET võrgustikud:
• Kestlikele veesüsteemidele keskendunud JPI Water on loonud järjest mitu ERA-NET Cofund’i korraldamaks teadlastele taotlusvoorusid. ETAG on osalenud järgmistes: WaterWorks2014 (kaasrahastajana osales ka Keskkonnaministeerium, rahastati ühte Eesti teadlaste osalusega projekti), WaterWorks2017 (rahastati 2 Eesti teadlaste osalusega projekti) ja Aquatic Pollutants (Eesti teadlaste osalusega projektid rahastust ei saanud).
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse esimeses taotlusvoorus „Water for the future: sustainable water management“ osales rahastajana ETAG, eesmärgiga rahastada kahte projekti, kuid rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt.
Partnerluse teises taotlusvoorus „Aquatic Ecosystem Services“ osales rahastajana ETAG ja esialgu oli eelarveks planeeritud 300 000 eurot. Kuna pingerea tipus oli 3 Eesti osalusega projekti, siis positiivse otsuse said kõik kolm (eelarve 450 000 €).
Partnerluse kolmandas taotlusvoorus „Water for Circular Economy“ osaleb rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. Tulemused selguvad 2025. a sügisel.
2025. aastal plaanitud tegevused
Kolmanda taotlusvooru „Water for Circular Economy“ läbiviimine.

4 Forests and Forestry for a Sustainable Future
" Metsad ja metsandus säästva tuleviku nimel”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärk on pakkuda ökoloogilisi tõendeid, mis on vajalikud Euroopa metsade vastupanuvõime suurendamiseks ja kõige olulisemate ülemaailmsete väljakutsete lahendamiseks. Olulistel teemadel plaanitakse läbi viia ka taotlusvoore.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 134 mln eurot (+ liikmesriikide panused). Eelarve selgub lõplikult siis kui taotlus on valmis.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks):
Kliimaministeerium: selgumas
Eesti Teadusagentuur: selgumas
Juhtministeerium, kontaktid
Kliimaministeerium: Rauno Reinberg, ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Maarja Soonberg-Kaine ([email protected]); Priit Kilgas ([email protected]) ; Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Turvaline ja tervist toetav elukeskkond on üks EE 2035 aluspõhimõtetest.
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava
EL üleujutuste direktiiv
Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise 1992. a konventsioon.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos kolme missioonivaldkonnaga: “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”, “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerluse otsesed eelkäijad on ForestValue ja selle jätkuprojekt ForestValue2, millede eesmärgiks on metsanduse ja biomajandusega seotud teadusuuringute toetamine Euroopa teadusruumi ja roheleppe tugevdamiseks. ETAG ja Kliimaministeerium osalesid ForestValue 2021. a . taotlusvoorus rahastajatena, mõlemad eelarvega 150 000 eurot. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastas Kliimaministeerium. ForestValue2 osaleb partnerina Kliimaministeerium.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Ettevalmistused partnerluse taotluse esitamiseks EK-le.
Partnerluse SRIA koostamine EUFORE poolt.
2025. aastal plaanitud tegevused
Partnerluse SRIA lõplik valmimine EUFORE poolt. Taotluse esitamine EK-le, mille eeldatav tähtaeg on 17. september 2025. 2025. a. IV kvartalis loodetakse kõik vajalikud dokumendid allkirjastada ja eeldatavalt peaks partnerlus algama 2026.a I kvartalis.

5 European Partnership for Agriculture of Data
"Põllumajanduse andmed”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Põllumajanduse andmete partnerlus toetab jätkusuutliku ja säästva põllumajanduse põhimõtete rakendamist EL-is, kasutades selleks digi- ja andmetehnoloogiavahendeid.
Partnerlus võimaldab luua EL-i ülesed andme- ja teabekogud ning nendel põhinevad teenused nii eraettevõtlusele kui avalikule sektorile. Partnerluse rõhuasetus on Copernicuse programmi kaugseire andmete täiendavate kasutuselevõtu võimaluste loomine. Uuenduslikud andmetehnoloogiad saavad pakkuda lahendusi põllumajandussektorile, et võimaldada tõhusamat, keskkonnasõbralikumat ja tulusamat tootmist ning tugevdada seiresuutlikust kõigis poliitikavaldkondades.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2024-2027: 333 mln eurot, millest 160 mln eurot liikmesriikide panusena
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Liis Sipelgas ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Maarja Soonberg-Kaine ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus, tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist.
Seos valdkonna arengukavadega
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks
Euroopa biomajanduse Strateegia
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Digital Agenda 2020 for Estonia
Digiühiskonna arengukava 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud ERA-NET võrgustikud ICT-AGRI-FOOD, SusCrop, SusAn, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP-Agri, Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO.
• EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevustes osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Avatud taotlusvooru tulemusena rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastas kahte 2020. aastal alanud projekti. EJP One Health lõppes 30.09.2023.
• ERA-NET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023.
• ERA-NET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Mõlemas taotlusvoorus sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti. 2024. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• ERA-NET SusAn oli kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osales kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud. ERA-Net SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustike tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-NET Core Organic II, ERA-NET Core Organic Plus ja ERA-NET Core Organic Cofund). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a.
• ERA-NET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SUSFOOD2 käsitles kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastas ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a.
• EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid.
• EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerlus esitas oma taotluse EK-le 2023. a., kuid tagasiside EK poolt oli negatiivne ja taotlus esitati uuesti 2024. a.
Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA-NETtide tegevused:
• ERA-NET SusAn-is koostati CSRIA. ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• ERA-NET Core Organic Cofund 2023. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ERA-NET ICRAD 2023. a. toimunud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt.
• EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
ICT-AGRI-FOOD viis läbi 2024. a taotlusvooru, milles osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot

2025. aastal plaanitud tegevused
Partnerluse taotlus esitati 2024. a . aprillis uuesti, võttes arvesse EK soovitusi.
Partnerlus algab veebruaris 2025.
Esimene taotlusvoor avaneb märtsis 2025.

6 European Partnership Accelerating Farming Systems Transition: Agroecology Living Labs and Research Infrastructures
"Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Agroökoloogia partnerluse eesmärk on toetada eluslaborite ja teadustaristute võrgustiku loomist kiirendamaks agroökoloogia põhimõtete rakendamisele üleminekut kogu Euroopas. See annab võimaluse katsetada pikaajaliselt ja kohaspetsiifiliselt agroökoloogia põhimõtteid, kaasates võimalikult palju sidusrühmi. Partnerlus pakub põllumajandustootjatele rakendamiseks kasutusvalmis praktikaid, mis aitavad kaasa positiivsete majanduslike, keskkonna- ja sotsiaalsete mõjude saavutamisele.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2024-2030: 359 mln eurot, millest liikmesriikide panused ca 251 mln eurot
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maarja Malm ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Maarja-Soonberg Kaine ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks
Euroopa biomajanduse Strateegia
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud ERA-NET võrgustikud ICT-AGRI-FOOD, SusCrop, SusAn, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP-Agri, Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO.
• EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevustes osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Avatud taotlusvooru tulemusel rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastas 2 projekti. EJP One Health lõppes 30.09.2023.
• ERA-NET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osalesid neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023.
• ERA-NET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Nii esimeses kui teises taotlusvoorus sai rahastuse 2 Eesti töörühma osalusega projekti. Kolmandas taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• ERA-NET SusAn oli kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osales kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud. ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustike tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-NET Core Organic II, ERA-NET Core Organic Plus ja Core Organic Cofund). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a.
• ERA-NET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SUSFOOD2 käsitles kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastas ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a.
• EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid.
• EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse taotlus esitati EK-le 2023. a. Peale EK-lt saadud positiivset hinnangut sõlmiti grandi- ja konsortsiumilepingud. Partnerlus algas 1. jaanuaril 2024.
16. Veebruaril kuulutati välja esimene taotlusvoor teemal „Fostering Agroecology at Farm and Landscape Levels“.
Esimeses taotlusvoorus osalevad rahastajatena ETAG (eelarvega kuni 100 000 eurot tavapartner või 300 000 eurot koordinaator) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (eelarvega 100 000 eurot). Taotluste hindamistulemustele tuginedes sai rahastuse 19 taotlust, millest 4 on Eesti osalusega. Neist kahte rahastab ETAG ning kahte Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
2. detsembril avanes partnerluse teine taotlusvoor teemal „Integrating environmental, economic and social perspectives in assessing the performance of agroecology. Value-chain and policy implications”. Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste esitamise tähtaeg on 17. veebruaril ja täistaotluste esitamise tähtaeg 9. juulil 2025.

Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA-NETide tegevused:
• ERA-NET SusAn-is koostati CSRIA. ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• ERA-NET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ERA-NET ICRAD 2023. a. toimunud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai...
• ERA-NET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks.
• ERA-NET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumbki 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• EJP Cofund on Soil 2022. a. teisel avatud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai 1 Eesti osalusega projekt.
• EUPHRESCO 2023. a. taotlusvoor. Rahastajana osales Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot.
• ICT-AGRI-FOOD 2024. a. taotlusvoor, milles osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot.
2025. aastal plaanitud tegevused
Partnerluse teise taotlusvooru läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on planeeritud 2025. a lõpuks.
Algab partnerluse 3. taotlusvooru ettevalmistamine.

7 European Partnership for Animal Health and Welfare (EUPAHW)
“Loomade tervis ja heaolu“
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on luua uusi teadmisi, et parandada loomade heaolu ja tõhustada nakkushaiguste tõrjet toetades jätkusuutlikku loomakasvatust ning kaitstes inimeste tervist. Selleks on vaja tõhustada koostööd uurimis- ja rahastusasutuste, referentslaborite ja erasektori vahel.
Partnerlus aitab saavutada, et loomade tervise ja heaolu valdkonna uuringute- ja innovatsioonisüsteem oleks tõhusam, pakkudes uudseid lahendusi prioriteetsete loomataudide ennetamiseks, avastamiseks ja neile reageerimiseks, antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ning loomade heaolu parandamiseks.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2024-2030: 360 mln eurot.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Gret-Kristel Mällo ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Priit Kilgas ([email protected]), Margit Suuroja ([email protected]), Maarja Soonberg-Kaine ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks
Euroopa biomajanduse Strateegia
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud ERA-NET võrgustikud ICT-AGRI-FOOD, SusCrop, SusAn, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health, EIP-Agri, Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO.
• EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevustes osaleb Eesti Maaülikool ja rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Avatud taotlusvoorus rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastas kahte projekti. EJP One Health lõppes 30.09.2023.
• ERA-NET SusCrop eesmärk oli rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti teadlaste osalusega teadusprojekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023.
• ERA-NET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kahes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Mõlemas taotlusvoorus sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SusAn oli kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osales kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud. ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustike tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-NET Core Organic II, ERA-NET Core Organic Plus ja ERA-NET Core Organic Cofund). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a.
• ERA-NET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab kahte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SUSFOOD2 käsitles kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastas ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a.
• EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid.
• EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse SRIA valmis 2023. a. veebruariks. Partnerluse taotlus esitati EK-le 2023. a., ning see sai ka EK-lt heakskiidu.
Partnerlus algas 01.01.2024.
2024. a. avanes partnerluse esimene taotlusvoor „Supporting the Future of Animal Health and Welfare“. Taotlusvoorus osalevad ETAG eelarvega 100 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot. 2024. aastal viidi läbi ka teemade prioriteetsuse küsitlus järgmiseks taotlusvooruks.
Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA-NETtide tegevused:
• ERA-NET SusAn-is koostati CSRIA. ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• ERA-NET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ERA-NET ICRAD 2021–2022. a. toimunud projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ERA-NET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks.
• ERA-NET SusCrop ja FACCE JPI 2022. a ühiskonkursil osalesid rahastajana ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumbki 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• ERA-NET ICT-AGRI-FOOD-is viidi läbi 2024. a. taotlusvoor. Rahastajatena osales Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• ERA-NET ICRAD on käimas kolmas projektikonkurss, kus rahastajana osaleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eelarvega 100 000 eurot.
• EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni.
2025. aastal plaanitud tegevused
Partnerluse esimese taotlusvooru „Supporting the Future of Animal Health and Welfare“ läbiviimine.
Järgmise taotlusvooru ettevalmistamine (avaneb 2026).

8 European Partnership on Agriculture for Safe and Sustainable Food Systems
"Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid”
TOIT, BIOMAJANDUS, LOODUSVARAD, PÕLLUMAJANDUS JA KESKKOND
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerlus koordineerib, ühtlustab ja võimendab üleeuroopalisel ja riiklikul tasandil teadus- ja innovatsioonialaseid tegevusi, et luua jätkusuutlikke ja kindlaid toidusüsteeme. Partnerlus pakub teadmistepõhiseid lahendusi toidutootjate ja kodanike vahelise koostöö edendamiseks, et toetada kohalike, riiklike, Euroopa ja ülemaailmsete toidusüsteemide ümberkujundamist. Partnerluse eesmärk on ühiselt välja töötada ja rakendada kogu EL-i hõlmav teadusuuringute ja innovatsiooni partnerlus, et kiirendada üleminekut tervislikule toitumisele, mis on ohutu ja säästvalt toodetud ning mida tarbitakse vastupidavates EL-i ja ülemaailmsetes toidusüsteemides.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2024-2030: 533 mln eurot, millest liikmesriikide panus on planeeritud ~350 mln eurot
2024. a. plaanitud eelarve 133 mln eurot
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Helena Pärenson ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Maarja Soonberg-Kaine ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks
Euroopa biomajanduse Strateegia
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud ERA-NET võrgustikud ICT-AGRI-FOOD, SusCrop, SusAn, ICRAD ja Susfood2 ning võrgustikud EJP Cofund on Soil, EJP One Health EIP-Agri, Core Organic Pleiades Network ja EUPHRESCO.
• EJP Cofund on Soil tegeleb põllumajandusmuldade majandamise küsimustega, sh uuritakse, kuidas muldade majandamine mõjutab kliimamuutusi (C sidumine) ja kliimamuutusega kohanemist, jätkusuutlikku põllumajandustoodangut, muldade degradeerumist, tegeletakse mullaandmete ühtlustamisega ja mulla teemal rahvusvahelise aruandluse kvaliteedi parandamisega ning pakutakse lahendusi, kuidas põllumajandustootjaid mullateemal paremini toetada. Võrgustiku tegevustes osaleb Eesti Maaülikool ning rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Avatud taotlusvoorus rahastatakse ühte Eesti teadlaste osalusega projekti.
• EJP One Health tegeleb zoonootiliste haiguste ja mikroobide antibiootikumiresistentsuse uurimisega. Võrgustikus osaleb Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kaasrahastab kahte projekti. EJP One Health lõppes 30.09.2023.
• ERA-NET SusCrop eesmärk on rahvusvahelise koostöö edendamine kestliku taimekasvatuse uurimisel. ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud neljas taotlusvoorus ja rahastavad 5 Eesti osalusega projekti. ERA-NET SusCrop lõppes 30.06.2023.
• ERA-NET ICT-AGRI-FOOD keskendub IKT-lahendustele põllumajanduses ja toidutootmises. Kolmes taotlusvoorus on osalenud rahastajatena ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Nii esimeses kui teises taotlusvoorus sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SusAn oli kestlike loomakasvatussüsteemide teemaline teadusvõrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osales kahes taotlusvoorus, kuid Eesti teadlaste osalusega projekte ei rahastatud. ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• CORE Organic Pleiades Network eesmärk on rahastada mahetoidu ja mahepõllumajanduse valdkonna riikidevahelisi uurimisprojekte. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium osaleb Core Organic võrgustike tegevuses alates 2010. aastast (eelmistel perioodidel ERA-NET Core Organic II, ERA-NET Core Organic Plus ja ERA-NET Core Organic Cofund). Core Organic Pleiades Network tegutseb 01.09.2022–01.02.2026. a.
• ERA-NET ICRAD keskendub loomade nakkushaigustega seotud teemadele. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on osalenud kahes taotlusvoorus ja rahastab 2 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• ERA-NET SUSFOOD2 käsitles kestlikkust toiduvaldkonnas kui toiduga kindlustatust tagav võrgustik. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium rahastas ühte Eesti teadlaste osalusega projekti. ERA-NET Susfood2 lõppes 31.12.2021. a.
• EIP on Agricultural Sustainability and Productivity prioriteetseteks teemadeks on põllumajanduse tootlikkuse, tootmismahu ja ressursitõhususe suurendamine, biomajandust toetav innovatsioon ning elurikkus, ökosüsteemiteenused ja mulla funktsionaalsus ning uuenduslikud tooted ja teenused integreeritud tarneahela jaoks ning toidu kvaliteet, toiduohutus ja tervislikud eluviisid.
• EUPHRESCO teaduskoostöövõrgustiku tegevusi koordineerib Euroopa ja Vahemeremaade Taimekaitseorganisatsioon (EPPO). Võrgustik algatab teadusprojekte taimetervise teemal. Regionaal- ja põllumajandusministeerium osaleb EUPHRESCO-s alates 2014. aastast (eelmisel perioodil EUPHRESCO II (2011–2014)) ning alates 2024. aastast on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium EUPHRESCO III liige.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerlus esitas taotluse 12. aprillil 2023. a ning sai EK-lt positiivse otsuse. Sõlmiti grandi- ja konsortsiumilepingud .
Partnerlus algas 19. juunil 2024. 6. novembril kuulutati välja esimene taotlusvoor teemal “Transforming Food Systems – reshaping food system interactions, fostering food innovations and empowering sustainable food choices”. Taotlusvoor toimub kaheastmelisena: eeltaotluste esitamise tähtaeg on 15. jaanuaril 2025 ja täistaotluste esitamise tähtaeg 9. juulil 2025. Taotlusvoorus osalevad Eesti rahastajatena ETAG (eelarvega kuni 100 000 eurot tavapartner või 300 000 eurot koordinaator) ja Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (eelarvega 100 000 eurot).
Lisaks jätkusid Horisont 2020 ajal alanud ERA-NETtide tegevused:
• ERA-NET SusAn-is koostati CSRIA ning ERA-NET SusAn lõppes 28.02.2022. a.
• ERA-NET Core Organic Cofund 2021. a. taotlusvoorus osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt.
• ERA-NET ICRAD 2024. a. toimuval projektikonkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, rahastuse sai ...
• ERA-NET Susfood2 ja FOSC ühiskonkursil ei osutunud Eesti teadlaste osalusega projektid edukaks.
• ERA-NET SusCrop ja FACCE JPI ühiskonkursil 2022. a osalesid rahastajana ETAG ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kumbki 100 000 euroga. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt, mida rahastab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• ERA-NET ICT-AGRI-FOOD-is viidi läbi 2024. a. taotlusvoor. Rahastajatena osales Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
• EJP Cofund on Soil 2022. a teisel avatud konkursil osales rahastajana Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
• EUPHRESCO algatas uue projektikonkursi, mis kestab 2023. a. lõpuni.
2025. aastal plaanitud tegevused

Partnerluse 1. taotlusvooru läbiviimine ja lõplike rahastusotsuste tegemine on planeeritud 2025. a lõpuks.
Algab partnerluse 2. taotlusvooru ettevalmistamine.

9 Driving Urban Transitions to a sustainable future (DUT)
"Linnakeskkonna muutuste juhtimine jätkusuutlikuks arenguks”
KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerlus aitab ellu viia Euroopa rohelise kokkuleppe ja ELi linnade tegevuskava eesmärke, aidates muuta Euroopa linnad jätkusuutlikuks ja kliimaneutraalseks. Partnerluses on kolm peamist teemat: positiivse energia piirkonnad, juurdepääsetav ja ühendatud linna liikumiskeskkond, rohelisemad linnad ja ringmajandus.
Partnerluse mõjul peaks suurenema T&A panustamine ja erinevatel tasanditel koostöö linnade jätkusuutliku arengu tagamiseks. Linnade valitsemine peaks muutuma innovaatiliseks ja kaasavaks, ning linnad peaksid muutuma jätkusuutlikuks ja vähenenud ökoloogilise jalajäljega atraktiivseks elukeskkonnaks. Samuti aitab partnerlus suurendada linnade innovatsiooni võimekust ja pakub teadmisi, oskusi ja tööriistu, mis toetavad üleminekut jätkusuutlikkusele ja kliimaneutraalsusele.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2022-2028: 450 mln eurot.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 1 200 000 eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium/Kliimaministeerium: 750 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Kliimaministeerium: Veronika Valk-Siska ([email protected]); Raili Allmäe ([email protected]); Kaja Pae ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Priit Kilgas ([email protected]); Maria Habicht ([email protected]), Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Seos fookusvaldkonnaga “Nutikad ja kestlikud energialahendused”. “Eesti 2035” on identifitseerinud elukeskkonna arendamise ühe prioriteedina.
Seos valdkonna arengukavadega
Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti ringmajanduse arengudokument ja tegevuskava
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud mitmed H2020 ajal või varem alanud ERA-NET võrgustikud:
ENUTC (ERA-NET Urban Transformation Capacities) tugineb JPI Urban Europe strateegilisele kavale. 2021. a. alguses kuulutati välja ühistaotlusvoor linnade jätkusuutlikku ümberkujundamise teemal. Taotlusvoorus osales rahastajana ETAG ning rahastuse sai 2 Eesti teadlaste osalusega projekti.
JPI Urban Europe (Eesti liitunud 2018, osaleb Rahandusministeerium) on partnerlus, mis tegeleb linnade jätkusuutliku arengu toetamise ja taotlusvoorude korraldamisega.
Partnerlusega on seotud Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) tegevused: EIT Climate-KIC, EIT Urban Mobility.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse taotlus esitati EK-le 2021. a., millele saadi positiivne hinnang. Partnerlus algas
1. jaanuaril 2022.
Partnerluse esimene taotlusvoor avanes 2022. a. (DUT Call 2022). Rahastajatena osalesid ETAG ja Kliimaministeerium, kumbki 150 000 euroga. Rahastuse sai 3 Eesti teadlaste osalusega projekti.
Partnerluse teises taotlusvoorus 2023. a. (DUT Call 2023) osalesid rahastajatena ETAG ja Kliimaministeerium, kumbki 150 000 euroga. Rahastuse sai 4 Eesti teadlaste osalusega projekti.
Partnerlus korraldas lisaks Euroopa Komisjoni vahenditest eraldi väiketoetuse meetme taotlusvooru (Urban Doers Grant). Eestist sai rahastuse üks taotlus.
Aprillis 2024 esitati EK-le partnerluse jätkutaotlus.
Partnerluse kolmas taotlusvoor (DUT Call 2024) avanes 2024. a. septembris. Rahastajana osaleb ETAG eelarvega 150 000 eurot tavataotlejale või 300 000 eurot koordinaatorile.
2025. aastal plaanitud tegevused
Partnerluse kolmanda taotlusvooru (DUT Call 2024) läbiviimine. Partnerluse neljanda taotlusvooru ettevalmistamine ja väljakuulutamine (DUT Call 2025).

10 European Partnerhip for Clean Energy Transition (CET)
"Üleminek puhtale energiale”
KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on aidata kaasa ja kiirendada puhtale energiale üleminekut erinevates eluvaldkondades, et muuta aastaks 2050 Euroopa kliimaneutraalseks. Partnerlus hõlmab nii energiasüsteeme kui seotud tehnoloogiaid.
Taotlusvoorud toimuvad aastatel 2022-2027. SRIA, mille koostamisse panustas üle 500 inimese, valmis 2020. aastal ning sai EK heakskiidu 2020.a. novembris. SRIA läheb ülevaatamisele. 2025.a. alguses käivituvad konsultatsioonid sihtgruppidega. 2025.a. sügiseks loodetakse valmis saada nn. kaasajastatud dokument.
Partnerluse fookuses on TAI tegevused, mis aitavad kohandada süsteemid ümber piirkondlikele vajadustele vastavaks; aitavad kaasa taastuvate energiaallikate kättesaadavusele; tõenduspõhise energia- ja kliimapoliitika kujundamisele; hoonestatud keskkonna, transpordi, tööstuse ja muude sektorite üleminekule puhtale, madala süsinikuheitega energiale. Eesmärgiks on puhtale energiale üleminekut toetav innovatsioonikeskkond ja panustamine ressursitõhusa energiasüsteemi loomisesse nii ökoloogilises kui ka majanduslikus mõttes; heitevaba energiasüsteemi rajamine transpordi, hoonete, tööstuse ja põllumajanduse süsinikuheite vähendamiseks Euroopas; tarbijate ja tootvate tarbijate aktiivsem osalemine nõudluspõhises süsteemis ning selle integreerimine energiasüsteemi; energiasüsteem, mis vastab kõikide ühiskonna osapoolte vajadustele nii linnas kui maal.
Partnerluse eelarve
Iga-aastased taotlusvoorud viiakse läbi aastatel 2022-2027. Ühe taotlusvooru orienteeruv eelarve on kuni 140 mln €. Eelarve võib muutuda vastavalt sellele, kuidas muutub rahastajate hulk ja nende panused.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 1 950 000 eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium/Kliimaministeerium: 1 500 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Kliimaministeerium: Irje Möldre (irje.mö[email protected]), Andro Truuverk ([email protected]); Rein Vaks ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Maria Habicht ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna “Nutikas ja kestlik energia” eesmärkide seas on nii energiatõhususe tõstmine kui vähema süsinikuheitega energiatootmise võimaluste kasutusele võtmine.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti energia arengukava 2030
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030
Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlus on seotud ERA-NETiga “Cross-thematic ERA-NET on Applied Geosciences”, milles Eestist osales Geoloogiateenistus. ERA-NET oli süsinikdioksiidi kinnipüüdmise, -kasutamise ja -ladustamise teemaline.
Lisaks olid partnerluse eelkäijateks „ERA-NET Cofund actions supporting Joint Actions towards increasing energy efficiency in industry and services“; „Supporting Joint Actions on demonstration and validation of innovative energy solutions“; „ERA-NET Cofund Enhanced cooperation in Digitalisation of Energy Systems and Networks“; „Joint Actions towards the demonstration and validation of innovative energy solutions“; „Joint programming actions to foster innovative energy solutions“; „Positive Energy Districts and Neighborhoods for urban energy transitions“; „Supporting Joint Actions on demonstration and validation of innovative energy solutions“, kuid nendes ERA-NETtides Eesti ei osalenud.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse esimeses taotlusvoorus (Joint Call 2022) sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. Neist ühte, Eesti partneri koordineeritavat, rahastab ETAG ja kahte Kliimaministeerium.
Partnerluse teises taotlusvoorus (Joint Call 2023) sai rahastuse 4 projekti. Neist 2 rahastab ETAG ja 2 rahastab Kliimaministeerium
2024. a. märtsis esitati EK-le partnerluse jätkutaotlus, mis sai positiivse hinnangu.
2024. a. septembris avanes kolmas taotlusvoor (Joint Call 2024), milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. Kliimaministeerium seda konkurssi ei rahasta. Eeltaotluste esitamise tähtaeg oli 21. november 2024. Eestist esitati 11 taotlust, milles osaleb 13 partnerit, neist kolm koordinaatori rollis.
2025. aastal plaanitud tegevused
2024.a. taotlusvooru läbiviimine, mille tulemused selguvad eeldatavasti juuli lõpuks..
Neljanda taotlusvooru (Joint Call 2025) ettevalmistamine ja läbiviimine.
SRIA kaasajastamine (täiendatud dokument septembri lõpuks).
Algab viienda taotlusvooru (Joint Call 2026) ettevalmistamine.


11 Raw Materials for the Green and Digital Transition
" Toormed roheliseks ja digitaalseks üleminekuks ”
KLIIMA, ENERGEETIKA JA LIIKUVUS
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on riikidevaheliste sünergiate loomine ühistesse T&A teemadesse ning sidusrühmade kaasamisse. Suund on ka koostööle riikidega, kellega EL on juba loonud või hakkab looma strateegilisi koostöö sidemeid. Fookuses on mineraalid ja metallid, eriti kriitilised ja strateegilised toormed. Temaatiliselt pööratakse tähelepanu vastupidavale esmase ja teisese toorme tarnimisele, tõhusale kasutamisele, disainile ja tootmisele, samuti tõhusale poliitikale ja juhtimisele, mis tugevdaks ühiskonna eeliseid ja maailmatasemel innovatsioonivõimet.
Partnerluse eelarve
Esialgne plaanitav kogueelarve 2026-2033: 300 mln eurot, sh 90 mln eurot raamprogrammist „Euroopa horisont“ + liikmesriikide panused.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks):
Kliimaministeerium: selgumas
Eesti Teadusagentuur: selgumas
Juhtministeerium, kontaktid
Kliimaministeerium: Margus Raha ([email protected]), Andro Truuverk ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Margit Suuroja ([email protected]), Rebekka Vedina ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Fookusvaldkonna “Nutikas ja kestlik energia” eesmärkide seas on nii energiatõhususe tõstmine kui vähema süsinikuheitega energiatootmise võimaluste kasutusele võtmine.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti energia arengukava 2030
Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030
Energiamajanduse arengukava aastani 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missioonidega: “Kliimamuutusega kohanemine”, “Kliimaneutraalsed ja nutikad linnad”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed”, “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlus on seotud ERA-NETtidega ERA-MIN, ERA-MIN2 ja ERA-MIN3, mis on toormete teemalised võrgustikud. Esimene neist, ERA-MIN algas 2011. aastal. ERA-MIN3 algas 2020. aastal ning sellega on ka ETAG liitunud. Esimeses EK kaasrahastusega taotlusvoorus sai rahastuse 2 Eesti teadlastega projekti. 2023. a. taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlastega grupp.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
On tegeletud partnerluse taotluse kirjutamisega, s.h. tööplaani koostamisega, ülesannete jagamisega partnerite vahel. Aastatel 2025-2027 rahastatakse partnerlust raamprogrammist „Euroopa horisont“. Selleks kuulutatakse välja kaasrahastamise taotlusvoor (Programme Co-fund action) 4. klastri – digi, tööstus ja kosmos 2025. a. valmivas tööprogrammis.
2025. aastal plaanitud tegevused
Partnerluse taotlus esitatakse EK-le 2025. a. Partnerluse taotlusvoor avaneb juunis ja sulgub oktoobris 2025. Ettenähtud on iga-aastane kaskaadrahastus aastatel 2026-2032.
12 Chips Joint Undertaking (fka Key Digital Technologies Joint Undertaking)
“Kiipide ühisettevõte” (end. "Võtmetähtsusega digitehnoloogiate ühisettevõte”)
DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS
Juriidiline vorm
Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 ja EL Nõukogu määruse 2023/1782 alusel
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on saavutada suures mahus tehnoloogilise võimekuse tõstmist ning toetada sellega seotud teadus- ja innovatsioonitegevust kogu liidu pooljuhtide väärtusahelas, et võimaldada tipptasemel, järgmise põlvkonna pooljuhitehnoloogia ja kvanttehnoloogia arendamist ja kasutuselevõttu ning väljakujunenud tehnoloogiate innovatsiooni; tugevdada kiibialgatuse raames liidu kõrgtasemel projekteerimise, süsteemide integreerimise ning kiipide tootmise võimekust, suurendades seeläbi liidu konkurentsivõimet; samuti aidata kaasa rohe- ja digipöördele, eelkõige vähendades elektrooniliste süsteemide kliimamõju, parandades järgmise põlvkonna kiipide kestlikkust ja tugevdades ringmajanduse protsesse; soodustada kvaliteetsete töökohtade loomist pooljuhiökosüsteemis ning käsitleda sisseprojekteeritud turbe põhimõtteid, mis kaitsevad küberohtude eest.
Teemad: tarkvara, riistvara, mikro- ja nanoelektroonika, pooljuhid, kiibid, tööstus (digitaliseerimine), turvalisus, energeetika, mobiilsus, digiühiskond, süsteemide süsteemid, manustatud süsteemid, komponendid ja moodulid, protsessi tehnoloogiad, materjalid, AI, ühendatavus, arhitektuur ja disain, kvaliteet, korratavus, usaldusväärsus, küberturvalisus.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: ~11 mld eurot
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 4 650 000 eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 4 200 000 eurot
Eesti Teadusagentuur 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Mikk Vahtrus ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Rebekka Vedina ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus: Anna-Liisa Laarits ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus, tehisintellekti rakendamine jms). Eesti potentsiaalina nähakse eelkõige e-lahenduste (sh suurandmelahenduste) väljatöötamist, uute tehnoloogiate juurutamist ning personaalmeditsiini arendamist ja rakendamist.
Seos valdkonna arengukavadega
Digital Agenda 2020 for Estonia
Digiühiskonna arengukava 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Otsene eellane: JTI ECSEL (Eestist osales Eestist Küberneetika Instituut, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium osales vaatlejana).
ERA-NET võrgustikest on partnerlusega seotud: CHIST-ERA, M-ERA.Net, QuantERA, FLAG-ERA.
• M-ERA.Net on Euroopa materjaliteadust ja -tehnoloogiat rahastavate organisatsioonide ja programmide võrgustik. Praeguse M-ERA.Net3 eelnevad projektid olid M-ERA.Net ja M-ERA.Net2, milles kõigis ETAG on osalenud. ETAG on osalenud enamuses võrgustiku korraldatud taotlusvoorudest. Kokku on rahastatud 10 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• CHIST-ERA edendab läbimurdevõimelisi multidistsiplinaarseid ja rahvusvahelisi IKT-teaduse ja -tehnoloogia uuringuid. Rahastajana on osalenud ETAG ning rahastuse on saanud kokku 5 Eesti teadlaste osalusega projekti.
• QuantERA II on kvanttehnoloogia alane võrgustik, mille eesmärk on pikas perspektiivis jõuda transformatiivsete rakenduste ja toodeteni. Esimeses taotlusvoorus sai rahastuse üks Eesti teadlastega projekt. Teises taotlusvoorus Eesti teadlastega projekte ei rahastatud. Mõlemas voorus osales rahastajana ETAG.
• FLAG-ERA eesmärgiks on toetada tulevaste ja kujunemisjärgus tehnoloogiate juhtalgatustega (FET Flagships) seotud uuringuid. Rahastajana on osalenud ETAG. Eesti teadlaste osalusega projekte on rahastatud 4.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
KDT JU loodi 2021. a ning samal aastal avati esimene (2021. a.) taotlusvoor, mis koosnes kolmest paralleelsest taotlusvoorust (IA – Innovation Action, RIA – Research and Innovation Action ja CSA –Coordinating and Support Action). IA ja RIA jagunesid omakorda avatud taotlusvooruks ja fookusteemadega taotlusvooruks. Kokku rahastati 15 projekti. Ühe projektiga liitus hiljem ka Eestis registreeritud ettevõte. Eesti esimest taotlusvooru ei rahastanud.
KDT teine (2022. a.) taotlusvoor koosnes kahest paralleelsest taotlusvoorust (IA ja RIA). Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud.
KDT kolmas (2023. a.), kolme paralleelse taotlusvooruga voor, avati veebruaris (1 IA ja 2 CSA vooru) ja septembris (kaheetapilised IA ja RIA voorud, mis omakorda jagunesid avatud ja fookusteemadega voorudeks). Üheski rahastatud projektis Eesti partnerit ei olnud.
2023. a. septembris jõustus kiibimäärus ning ühtlasi KDT JU muutmine Chips JU-ks. Chips JU on peamine kiibimääruse rahastusmeede, millega kaasneb partnerluse rahastuse kasv ja täiendavad tegevused. EL poolne toetus suurenes 4,175 mld euroni ning lisandusid järgmised tegevused:
• integreeritud pooljuhitehnoloogiate projekteerimise kõrgetasemelise ulatusliku suutlikkuse arendamine projekteerimisplatvormi loomise kaudu;
• olemasolevate katseliinide tõhustamine ja uute täiustatud katseliinide arendamine;
• kõrgtehnoloogilise ja insenertehnilise suutlikkuse arendamine, et kiirendada kvantkiipide uuenduslikku arendamist;
• pädevuskeskuste võrgustiku loomine.
Nende lisategevuste käivitamine toimub kiibialgatuse raames Digitaalse Euroopa programmi vahenditega. Projekteerimisplatvormi, katseliinide ja kvantkiipide voorudes Eesti ei osalenud. Eesti kiibikompetentsikeskuse loomiseks (voor CCC-1) moodustasid konsortsiumi EIS, AS Metrosert ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit eelarvega 2,4 mln eurot neljaks aastaks, Chips JU osalusega 50/50. Taotlusi esitas 25 riiki 32-st partnerluse liikmesriigist, rahastatakse 27 kompetentsikeskust, sh Eesti KIIP. Kiibikompetentsikeskuste võrgustiku voorus (CSA-CCC-2) laekus kaks taotlust, neist ühes, seitsme partneriga konsortsiumis, on EIS assotsieerunud partneriks 0-eelarvega.
Euroopa horisondi vahenditega rahastatakse tavapärased avatud ja fookusteemadega elektroonika komponentide ja süsteemide (ECS) taotlusvoorud. 2024. a. laekus kokku 15 IA ja 23 RIA taotlust, Eesti teadlaste (TalTech) ja VKE (AI4SEC) osalusega oli üks taotlus, millele tehti rahastusotsus.

Eesti osales CHIST-ERA 2021. a ja 2023. a. jätkukonkurssidel. Rahastajaks oli ETAG ning 2021. a. taotlusvoorus sai rahastuse kaks Eesti teadlaste osalusega projekti. 2023. a. taotlusvoorus edukaid Eesti osalusega projekte ei olnud.
M-ERA.Net3 esimeses taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlastega projekt. Teises, 2022.a. taotlusvoorus sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti. 2023.a. taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. Avanes 2024. a. taotlusvoor, milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega kuni 150 000 eurot tavapartnerile ja kuni 300 000 eurot koordinaatorile.
QuantERA II esimeses taotlusvoorus sai rahastuse 1 Eesti teadlaste osalusega projekt. Teises, 2023.a. taotlusvoorus, milles ETAG osales eelarvega kuni 150 000 eurot, Eesti teadlastega edukaid taotlusi ei olnud.
Eesti on osalenud kolmes FLAG-ERA taotlusvoorus ning rahastanud kokku 4 Eesti teadlaste osalusega projekti. Viidi läbi FLAG-ERA 2023.a taotlusvoor, milles ETAG osales eelarvega 150 000 eurot. Rahastuse sai üks Eesti teadlastega projekt.
2025. aastal plaanitavad tegevused
• Kiibikompetentsikeskuste teise vooru läbiviimine (CCC-3). Tavapärased avatud ja fookusteemadega taotlusvoorud avanevad jaanuaris 2025. Neid plaanib ETAG rahastada kuni 150 000 euroga tavapartnerile või kuni 300 000 euroga koordinaatorile.
• Käivad ettevalmistused M-ERA.Net3 jätkukonkursiks, mis plaanitakse välja kuulutada 2025. a. märtsis. 2025.a. alguses peab otsustama taotlusvoorus osalemise.
13 European Partnership on Metrology
"Metroloogia”
DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS
Juriidiline vorm
Institutsionaliseeritud partnerlus art. 185 alusel
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärk on edendada metroloogiaalaseid teadusuuringuid ja luua Euroopa temaatilised metroloogiavõrgustikud (European Metrology Network, EMN). Võrgustike eesmärgiks on Euroopa metroloogiainstituutide ja –keskasutuste koostöös erinevaid valdkondi või tehnoloogiaid puudutavate küsimuste lahendamine ühiskonna, tööstuse ja seadusloome vajadustele vastavalt. Partnerlust koordineerib EURAMET (Euroopa regionaalne metroloogiaorganisatsioon), https://metpart.eu/.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: üle 700 mln eurot, EK panus 300 mln eurot + erasektori osalus
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 1 750 000 eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 1 750 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Triinu Sillamaa ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Metrosert AS: Aigar Vaigu ([email protected]), Mari Aru ([email protected]) Toomas Kübarsepp ([email protected])
Eesti Teadusagentuur: Rebekka Vedina ([email protected]); Priit Tamm ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Seotud vähemalt kahe fookusvaldkonnaga: “Digilahendused igas eluvaldkonnas” ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused”. Metroloogilised mõõtmised panustavad erinevatesse eluvaldkondadesse- ja tehnoloogiatesse.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerluse otsene eelkäija on Euroopa metroloogia teadus- ja innovatsiooniprogramm EMPIR. Eestist osales AS Metrosert ning assotsieerunud liikmena Tartu Ülikool.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse ettevalmistamine toimus koos EURAMET-i (Euroopa Metroloogia Institutsioonide Assotsiatsioon) ja teiste riiklike metroloogiakeskustega, kelleks Eesti poolt on Metrosert AS. Fookuses oli väliste partnerite kaasamine. Partnerluse raames on loodud 11 metroloogiavõrgustikku (EMN), millest Eesti osaleb neljas: Climate and Ocean Observation (TÜ Katsekoda), Quantum Technologies (Metrosert), Smart Electricity Grids (Metrosert) ja Smart Specialisation in Northern Europe (Metrosert).
2021. aastal toimusid esimesed taotlusvoorud, milles osutus edukaks 1 Eesti osalusega projekt (digitaalsete alajaamade metroloogia). 2022. aastal toimus teine taotlusvoor, kus osutusid edukaks 3 Eesti osalusega projekti (kaks optika valdkonna ning üks digitaalse metroloogia valdkonna projekt). 2023. a. teemade raskuskese oli metroloogial tööstuse heaks, metroloogia fundamentaalalustel, teadusvõimekuse tõstmisel ja standardimistegevustesse panustamisel, lisaks toimus võimekuse tõstmise (capacity building) tegevuste lisavoor, mis katab kogu partnerlust. Metrosert on osalenud kõigis senistes taotlusvoorudes, kokku on käimas 4 projekti:
•Metrology for digital substation instrumentation (2021)
•New Calibration Standards and Methods for Radiometry and Photometry after Phaseout of Incandescent Lamps (2022)
•Fundamental principles of sensor network metrology (2022)
•Self-calibrating photodiodes for UV and exploitation of induced junction technology (2022)
2023.a. osutusid edukaks 2 Eesti osalusega projekti.
2025. aastal plaanitavad tegevused
2024.a taotlusvoor avatakse veebruaris, eelarvega 51 mln eurot (EK rahastuse osa). Teemadeks on rohepööre (30 mln eurot), digitaalne metroloogia (13 mln eurot), teadusvõimekuse tõstmine (3 mln eurot), panustamine standardimistegevustesse (5 mln eurot). Taotlusvoorude info: metpart.eu


14 European High Performance Computing Joint Undertaking
"Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõte”
DIGIVALDKOND, TÖÖSTUS JA KOSMOS
Juriidiline vorm
Institutsionaliseeritud partnerlus art. 187 alusel
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse (nn superarvuti) võrgustiku loomine ning teadus- ja arendustegevus. Kõrgjõudlusega andmetöötlust kasutatakse äärmiselt mahukate, keeruliste ja kiirete arvutuste jaoks, mida ei saa sooritada tavaarvutitega. Vastavad meetodid hõlmavad modelleerimist ja simulatsiooni, keerukat andmeanalüüsi ning visualiseerimist, mida kasutatakse paljudes teaduslikes, masinaehituslikes, tööstuslikes, ärilistes ja avaliku sektori rakendustes. Näiteks personaal- ja täppismeditsiinis, looduskatastroofide prognoosis/ennetuses, tööstuses ja ettevõtluses ning riigi julgeolekus ja kaitses.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: ~7 mld eurot
2021. aasta eelarve: hinnanguliselt 420 mln eurot
2022. aasta eelarve: 1,374 mld eurot
2023. aasta eelarve: 454 mln eurot (331,3 mln eurot - DEP; 122,8 mln eurot - HE)
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 4 150 000 eurot
Haridus- ja Teadusministeerium: 2 150 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 2 000 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Haridus- ja Teadusministeerium: Aile Tamm ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Ekspert: Tartu Ülikool, Ivar Koppel ([email protected])
Eesti Teadusagentuur: Rebekka Vedina ([email protected]); Priit Tamm ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine (nutikate lahenduste ja e-teenuste eksport, küberturvalisus, tehisintellekti rakendamine jms).
Seos valdkonna arengukavadega
Halduspoliitika programm 2020-2023
Infoühiskonna arengukava 2020
Digiühiskonna arengukava 2030
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusse on panustanud erinevad varasemad partnerlused ja tegevused:
EuroHPC JU (2018)
2014-2015 ja 2016-2017 – „e-Infrastructures“ taotlusvoorud
2018-2020 – „European Data Infrastructure“ taotlusvoorud:
• Pan-European High Performance Computing infrastructure and services (PRACE)
• HPC PPP - Centres of Excellence on HPC
• Support to the governance of High Performance Computing Infrastructures
• Centres of Excellence in exascale computing
LUMI konsortsium
EuroCC kompetentsikeskused
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
EuroHPC 2019.a taotlusvooru kompetentsikeskuse projekti rahastas ETAG: 2020.a 500 000, 2021.a 125 000, 2022.a 125 000 ja 2023.a 250 000, kokku 1 000 000 euroga. EuroHPC 2022.a taotlusvooru kompetentsikeskuse projekti rahastab ETAG 2023-2026 kokku samuti 1 000 000 euroga.

EuroHPC infrastruktuuri alased tegevused
Pre-exascale superarvutid:
1. LUMI
- LUMI superarvutuskeskuse töö algas märtsis 2022. a.
- LUMI-C süsteem osutab arvutusteenuseid. Installeeriti LUMI-G. LUMI Plaan on pakkuda arvutiressursse EuroHPC 2023. aasta märtsikuu esimesele nn. Extreme Scale Access konkursile.
- LUMI superarvuti saavutas 14. novembril 2022 USA-s Dallases toimunud SC22 konverentsil avaldatud uues maailma kiireimate superarvutite Top500 nimekirjas kolmanda koha. LUMI on kiireim superarvuti Euroopas.
- Destination Earth arendamise esimese etapiajal on LUMI üks peamisi platvorme kahe esimese digitaalse kaksiku (Climate & Extremes DTs) arendamiseks.
Osamaks 333 333 eurot aastas 2021-2026, kokku 2 000 000 eurot rahastab HTM.
2. LEONARDO
- LEONARDO arvuti inauguratsioon toimus 24.11.2022.a. Bolognas. Üldiseks kasutamiseks avati arvuti 2023.a. jaanuaris.
- Eesmärk pakkuda ressursse EuroHPC Extreme Scale Access konkursile.
3. MareNostrum 5
Toimus uus hange. Arvutikeskus on valmis esimeste arvutikomponentide saadetiste vastuvõtuks.
Peta-scale arvutid:
Vega (Sloveenia), MeluXina (Luksemburg), Karolina (Tšehhi), Discoverer (Bulgaaria) ja Deucalion (Portugal) on hangitud ja töötavad.
Keskmise tasemega superarvutid ja majutuslepingud:
• Call to identify hosting entities for first exascale HPC (300 mln eurot-EU)
• Call to identify hosting entities for mid-range HPCs (48 mln eurot-EU)
• Access and allocation of EuroHPC computing resources and services (5 mln eurot) -Cancelled
• Call for Expression of Interest for Hosting Entities who wish to upgrade EuroHPC supercomputers.
• Call for expression of interest for the hosting and operation of European quantum computers integrated in EuroHPC supercomputers (52 mln eurot)
• Operating Grants to cover Union’s share of energy costs on operational costs of EuroHPC Supercomputers (12 mln eurot)
• European HPC Application Support service (5 mln eurot)
• Federation of supercomputing and data resources (40 mln eurot-EU)
• Study for hyper-connectivity for HPC resources (900000 eurot)
Tehnoloogia -teadusuuringud ja innovatsioon (R&I)
Large-scale European initiative for high-end processors and/or accelerators for High Performance Computing (HPC) based on RISC-V software and hardware ecosystem.
Rahvusvaheline koostöö
Development of strategic research and innovation partnerships in HPC with third countries like Japan, Brazil, USA and India. (5 mln eurot).
Rakendused ja tippkeskused
• CALL ON CENTRES OF EXCELLENCE FOR HPC APPLICATIONS (45 mln eurot-EU)
Centres of Excellence preparing applications in the Exascale era
Centres of Excellence for supporting supercomputing applications for Science and Innovation
• CALL - New algorithms for applications on European exascale supercomputers (5 mln eurot)
Kasutamise juhtimine ja oskused
• National Competence Centres for High Performance Computing (40 mln eurot)
• Networking and coordination of national HPC Competence Centres and Centres of Excellence (3 mln eurot)
• Development of EuroHPC Training Platform (2 mln eurot)
• USER Forum Project (1 mln eurot)
2022.a. toimunud EuroHPC JU taotlusvoorud (sulgudes on plaanitud EL panus, millele lisanduvad riikide panused; tegevused ja summad on lõplikult kinnitamata):
• 2nd calls to identify hosting entities for a second exascale HPC and mid-range HPC-s
• Procurement for first exascale HPC (250 mln eurot)
• Procurement for peta and pre-exascale HPC-s (120 mln eurot)
• Procurement for quantum computers or simulators (40 mln eurot)
• FPA to develop the first large-scale European Open Hardware Initiative (100 mln eurot)
• FPA to develop the European software stack (55 mln eurot)
• New algorithms for applications on European exascale supercomputers (5 mln eurot)
• HPC training activities (incl virtual EuroHPC Academy) (10 mln eurot)
• User Forum pilot project (3 mln eurot)
• Connected and federated supercomputers (150 mln eurot)
2023.a. alustas tegevust HPC kompetentsikeskuste jätkuprojekt, milles osaleb ETAIS. Tegemist on kõigi EuroHPC JU liikmete ühisprojektiga, milles igal riigil on oma osa ja mis kestab 3 aastat (2023-2025). Eesti tegevuste eelarve on kokku 2 mln eurot, millest 50% katab Eesti riik ise. 2023.a. katab Eesti 333 333 eurot ja sama palju maksab ETAIS-ile EuroHPC JU.
2023.a toimus 9 taotlusvooru, sh tippkeskuste konkursite teemadeks olid:
• Personalised Medicine/ Digital Twin of the human body
• Human Brain research & neurological disorders
• Energy: optimising energy consumption and supporting the transition to a reliable and low carbon and clean energy society
• Performance optimisation: analysis and assessment, tools and optimisation and productivity services for HPC academic and industrial code(s) (including support to selected Centres of Excellence).
2023.a. lepiti kokku, et uue superarvuti võõrustajaks saab Rootsi ning uue exascale superarvuti võõrustajaks saab Jules Verne konsortsium Prantsusmaal. Samuti sõlmiti lepinguid kuue Euroopa asukohaga EuroHPC kvantarvutite majutamiseks ja haldamiseks.
2024.a toimusid taotlusvoorud 4 kategoorias:
Tehnoloogia -teadusuuringud ja innovatsioon (R&I)
• DARE FPA, Digital Autonomy with RISC-V in Europe
Rakendused ja tippkeskused
• Centres of Excellence for HPC Applications
• EoCoE III - FOSTERING THE EUROPEAN ENERGY TRANSITION WITH EXASCALE
• POP3 - Performance Optimisation and Productivity 3
• dealii-X - Exascale Framework for Digital Twins of the Human Body
• MICROCARD-2 - Numerical modeling of cardiac electrophysiology at the cellular scale
Kasutamise juhtimine ja oskused
• HPC SPECTRA, HPC Skills Platform and European Collaboration for TRAining
• Fortissimo Plus, Supporting competitiveness and innovation potential of SMEs
• EuroCC4SEE, Expansion of the National Competence Centre network
Rahvusvaheline koostöö
• HANAMI, Hpc AlliaNce for Applications and supercoMputing Innovation: the Europe - Japan collaboration
2025. aastal plaanitavad tegevused
Eesti osaleb projektis AI Factories, koos LUMI konsortsiumiga. 2025. a. toimub kokku 17 taotlusvooru nendes kategooriates, lisandub kolme konkurssiga viies kategooria AI Factories, milles osaleb ka Eesti.

15 European Partnership on European Open Science Cloud
"Euroopa teaduspilv”
VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS
Juriidiline vorm
Ühise kavandamise põhimõttel loodud partnerlus
Lühikirjeldus
EOSC on üle-euroopaline virtuaalne tööriist, mille eesmärk on muuta teadus veelgi efektiivsemaks ja produktiivsemaks, võimaldades Euroopa teadlastel jagada, analüüsida ja taaskasutada teadusandmeid usaldusväärses keskkonnas, olenemata teadusvaldkondadest, tehnoloogiatest ja riigipiiridest. EOSCi loomisesse panustavad Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide kõrval ka paljud Euroopa teadustaristud ja e-infrastruktuurid. Partnerluse osapoolteks on EOSCi põhikoordinaator EOSC Assotsiatsioon, Euroopa Komisjon ja liikmesriikide esindajatest koosnev EOSC Steering Board. Liikmeskond üle 250 Euroopa organisatsiooni, Eestist osaleb HTMi volitusel TÜ (Eesti teadusarvutuste infrastruktuuri ETAIS juhtpartner). EOSC portaal: https://eosc-portal.eu/
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 490 mln eurot (+ liikmesriikide panused)
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 140 000 eurot
Haridus- ja Teadusministeerium: 140 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Haridus- ja Teadusministeerium: Aile Tamm ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Rebekka Vedina ([email protected]); Priit Tamm ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ eesmärk on IKT valdkonna arendamine.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035.
Kultuuri arengukava 2021-2030.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Läbivalt toetab kõiki Euroopa horisondi missioone. Teadustaristu programmis viidi läbi 2021-2022 EOSCiga seotud taotlusvoorud, mis keskendusid “Vähi” ja “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed” missioonidele. Teadustaristu programmis 2023-2024 plaanitakse EOSCiga seotud tegevusi, mis panustavad „Kliima“ missiooni. Nendes taotlusvoorudes riigi rahalist panust ei eeldata.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusele on eelnenud mitmed varasemad tegevused: High Performance Computing (EuroHPC), Horisont 2020 partnerlused Robotics ja Big Data Value (Euroopa Horisondis liideti uueks partnerluseks “Artificial Intelligence, Data and Robotics”).
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Toimusid arutelud EOSCi organisatsiooni vormi üle peale 2027.a., samuti arutati võimalikku uut liikmemaksu mudelit; EOSC SRIA 2025-2027 arutelud on ka sisendiks Euroopa Horisondi programmi 2025 ja 2026-2027. Oktoobris 2024 käivitas EK uue EOSCi platvormi – EU EOSC Node (https://open-science-cloud.ec.europa.eu/). Tegemist on veebipõhise tööriistaga, mille idee on soodustada FAIR andmevahetust, hoida tundlikke andmeid, soodustada nn citizen science teemat. Samuti pakkuda platvormi neljale uuele algatusele: Green Deal Dataspace, Smart Communities Data Space, Cultural heritage cloud platform ja European Health data Space.

Euroopa Horisondi 2024. a. teadustaristu tööprogrammis oli EOSCiga seotud tegevustele ette nähtud 61 mln eurot (5 taotlusvooru 2024.a.)
• HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-01: FAIR and open data sharing in support fo the mission adaption to climate change
• HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-02: Supporting the EOSC Partnership in further consolidating the coordination and sustainability of the EOSC ecosystem
• HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-03: Enabling a network of EOSC federated and trustworthy repositories and enhanching the framework of generic and discipline specific services for data and other research digital objects
• HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-04: Long-term access and preservation infrastructure development for EOSC, including data quality aspects
• HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-05: Innovative and customizable services for EOSC Exchange
HORIZON-INFRA-2024-EOSC-01-05 vooru esitati üks Eesti osalusega projekt (taotleja What The Flutter OÜ), mis jäeti reservi. Teisi Eesti osalusega projekte ei olnud.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Jätkub EOSCi edasiarendamine. Plaan on liikuda uue vormi suunas, milleks on EOSC Federation. Põhimõtteliselt tähendab see erinevate EOSCi Nodede (erinevate ülesannetega, temaatilised vms) loomist ja liitumist EOSCiga. Loomisel on vastav EOSC Federation Handbook, mis annab selleks juhised.

Euroopa Horisondi 2025.a teadustaristu tööprogrammi ei ole veel kinnitatud, kuid plaanis on läbi viia järgmised taotlusvoorud (kogumaht 103 MEUR):
• HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-01: Foundational EOSC Nodes with federating capabilities for the EOSC Federation
• HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-02: Synergies and interplay of EOSC with Common European Data Spaces
• HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-03: FAIR Integration for Enhanced Research Data in the EOSC ecosystem and beyond
• HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-04: Advancing AI-readiness and Machine-Actionability in the EOSC Ecosystem
• HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-05: Data stewards, skills and training for Open Science and FAIR practices
• HORIZON-INFRA-2025-01-EOSC-06: Using Generative AI (GenAI4EU) for Scientific Research via EOSC


16 European partnership for Chemicals Risk Assessment (PARC)
"Kemikaalide riskihindamine”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on teaduse ja innovatsiooni abil edendada kemikaalide riskihindamist, et paremini kaitsta inimese tervist ja keskkonda, keskendudes seejuures ennetustegevustele. Eesmärgiks on vähendada kemikaalide negatiivset mõju keskkonnale ja tervisele, töövahendite ja metoodika loomine, mis aitaks riske hinnata ja kemikaalide käitlemise usaldusväärsuse tõstmine. Plaanitakse luua üle-euroopaline teadus-arendus platvorm ja võrgustik kemikaalide riskide hindamiseks.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2022-2027: 200 mln eurot EK-lt (maksimaalselt) + liikmesriikide panustena ~ 200 mln eurot.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 0 eurot
Sotsiaalministeerium: in kind panus
Keskkonnaministeerium/Kliimaministeerium: in kind panus
Maaeluministeerium /Regionaal- ja Põllumajandusministeerium / Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus: in kind panus
Juhtministeerium, kontaktid
Sotsiaalministeerium: Marilin Lutsoja ([email protected]); Annemari Linno ([email protected]); Heli Laarmann ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Kliimaministeerium: Liina Tarkus ([email protected])
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Piret Priisalu ([email protected])
Haridus- ja Teadusministeerium: Hele Priimets ([email protected])
Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus: Mari Reinik ([email protected])
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkonna “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Seos valdkonna arengukavadega
Ringmajanduse strateegia
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”, “Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed”, “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusega on seotud mitmed Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud partnerlused ja ERA-NET võrgustikud:
• Inimese biomonitooringu võrgustik (European Joint Programme Cofund on human biomonitoring, HBM4EU) - Eestist on ühinenud Sotsiaalministeerium ja Terviseamet
• ERA-NET EuroNanoBio - Eesti selles partnerluses ei osalenud
• The European Partnership for Alternative Approaches to Animal Testing (EPAA) - Eesti selles partnerluses ei osalenud
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
PARC partnerluse tegevus algas ametlikult 1. mail 2022. 2021. a. olid ettevalmistavateks tegevusteks strateegia ja tööplaani koostamine, juhtimis- ja rahastuspõhimõtete fikseerimine, partnerluse eelnõu ettevalmistamine ja esitamine EK-le, konsortsiumi lepingu ja koostöölepingute ettevalmistamine ja allkirjastamine.
PARC partnerluse kõik tööpaketid on tegevustega alustanud. Eesti on praegu osaline tööpakettides 2 ja 6. Tööpaketi 2 raames asutati rahvuslik kompetentsikeskus ehk nn national hub. Praeguseks on kõik huvitatud osapooled nimetanud hubi oma liikmed ning loodud on liikmete list aadressiga [email protected]. Tööpaketi nr. 2 avakoosolekul Thessalonikis kaardistati tehtav töö (PARCopedia ja PARCroute).
Partnerluse raames rahastatakse ühte Tartu Ülikooli uurimisrühma. Selle uurimisrühma tegevusi rahastas 2022. a. Sotsiaalministeerium ja 2023. a. Kliimaministeerium.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Tööpaketis 4 on plaanimisel üle-euroopaline biomonitooring. On välja töötatud juba üldised uuringu põhimõtted ja küsitluslehed. Plaanitakse alustada proovide võtmise ja analüüsimisega ning proovivõtu periood peaks kestma 2-3 aastat (lõpptähtaeg on veel selgumisel). Soovime leida võimalused biomonitooringu läbiviimiseks Eesti üldelanikkonnas. Kui PARC-i poolt on juhised ja dokumendid valmis, siis on plaanis need Eesti oludele kohandada, kui see osutub vajalikuks, ning leida võimalused uuringute läbiviimise finantseerimiseks.
17 European Partnership on One Health AMR
"Üks tervis - antimikroobikumiresistentsus ”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on ühiste ressurssidega leida lahendused antimikroobikumiresistentsusele. Küsimus on aktuaalne nii meditsiinis, põllumajanduses kui ka keskkonnas. Partnerlus juhindub Euroopa Üks Tervis tegvuskavast, Maailma Terviseorganisatsiooni antimikroobikumiresistentsuse tegevuskavast ning Euroopa Tervishoiuliste Eriolukordade Ameti (HERA) tegevuskavast.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2025-2031: EK panus 340 mln eurot + 201 mln eurot liikmesriikide panustena
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 750 000 eurot
Maaeluministeerium/Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Maarja Malm ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos TAIE fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „tervisetehnoloogiad ja -teenused“ eesmärgiks on mõjusamate tervishoiuteenuste loomine.
Fookusvaldkonna „kohalike ressursside väärindamine“ eesmärgiks on keskkonda kõige vähem koormavate ning elurikkusega arvestavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks
Euroopa biomajanduse Strateegia
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Mulla seisund ja toit”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
• ERA-NET JPIAMR-ACTION eesmärgiks on ühiskonkursside läbiviimine JPI AMRi strateegilise uurimis- ja innovatsioonikava (SRIA) kuue prioriteetse valdkonna raames. JPI AMR on partnerluse algatajaks ja eestvedajaks. Eesti on osalenud 3 taotlusvoorus ja rahastuse on saanud 4 projekti.
• Aquatic Pollutants oli kolme JPI (JPI Water, JPI Oceans ja JPI AMR) ühiselt korraldatud taotlusvoor, mille teema oli “Risks posed to human health and the environment by pollutants and pathogens present in water resources”. Rahastust ei saanud ükski Eesti teadlaste osalusega projekt.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Valminud on partnerluse alusdokument „Research and Innovation Objectives of the One Health AMR Partnership“. Partnerluse SRIA valmis mais 2023.
Partnerluse taotlus esitatati EK-le 25.09.2024 ning novembris saadi EK-lt positiivne hinnang.
2025. aastal plaanitavad tegevused
2025. a. on kavas allkirjastada EK-ga grandileping ja partnerite vaheline konsortsiumileping. Plaanis on esimese taotlusvooru ettevalmistamine ja teemade valik. Partnerlus algab 2025. a. ning samal aastal plaanitakse avada esimene taotlusvoor.


18 European Partnership fostering an ERA for Health research
"Euroopa terviseteaduste partnerlus”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärgiks on haiguste ja haiguskoormuse leevendamine. Plaanis on ühtse kliiniliste uuringute teadusplaani loomine, üle-euroopaliste kliiniliste uuringute korraldamine.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2022-2028: 70+190 mln eurot liikmesriikide panusena + 30+80 mln eurot EK-lt
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 450 000 eurot
Sotsiaalministeerium: ei osale
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Juhtministeerium puudub
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Vähk”
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega:
• ERA PerMed oli personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti osales neljas taotlusvoorus ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste töörühm.
• TRANSCAN võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 neljas taotlusvoorus on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni. ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud 1 Eesti teadlastega projekt.
• NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud 2 Eesti teadlastega projekti.
• ERA-CVD temaatikaks oli südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega projekti.
• ERAcoSysMed (Systems Medicine) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine meditsiinis. Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud.
• EuroNanoMed - nanoteaduste rakendused meditsiinis. ETAG on osalenud viies taotlusvoorus ning rahastuse on saanud neli Eesti teadlastega projekti.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
2021. a. jooksul kavandati teadusstrateegia kogu partnerluse perioodiks, lepiti kokku juhtimisstruktuurid ja põhimõtted, koostati kliiniliste uuringute kava. Partnerluse tegevused algasid
2023. a. ning samal aastal viidi läbi 2 taotlusvooru, milledes Eesti rahastajad ei osalenud.
2024. a. avanes kaks taotlusvooru: “Nano and advanced technologies for disease prevention, diagnostic and therapy (NANOTECMEC)” ja “Modulation of brain ageing through nutrition and healthy lifestyle” (NutriBrain)”. ETAG osales mõlemas taotlusvoorus eelarvega 150 000 eurot tavataotlejale või 300 000 eurot koordinaatorile. Kahest voorus kokku sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti.
Novembris 2024 avanes partnerluse kliiniliste katsetuste taotlusvoor “Fostering Comparative-Effectiveness Trials in Non-communicable Diseases (EffecTrial)“, milles Eesti ei osale.

2024.a. esitati EK-le lepingu muutuse taotlus, millega ETAG sai partnerluse täisliikmeks tagasiulatuvalt alates 01.10.2023.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Algavad järgmise kliiniliste katsete taotlusvooru ettevalmistused. Uuritakse ka võimalusi traditsioonilise teadustaotlusvooru läbiviimiseks.


19 European Partnership on Pandemic Preparedness
"Pandeemiaks valmistumise partnerlus”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerlus koordineerib teadustegevust, mis aitab valmistuda pandeemiateks. Teadusplaan hõlmab nii uute teadmiste saamist pandeemia-potentsiaaliga mikroorganismide kohta ning seeläbi leidmaks uusi viise haiguste ennetamiseks, raviks ja leviku tõkestamiseks. Teadustöö üheks teljeks on nakkushaiguste kliiniliste uuringute võrgustiku kujundamine koos pideva valmisolekuga erakorralisteks uuringuteks. Kliiniliste uuringute kõrval on kindel koht ka baasteadusel. Tähelepanu pööratakse ka meditsiiniliste andmete haldusele ja sellel põhinevatele jälgimis- ning hoiatussüsteemidele, püütakse rakendada ka tehisaru.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 100 mln eurot, millest EK panus on 30 mln eurot
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 600 000 eurot
Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Sotsiaalministeerium: Kerli Reintamm-Gutan ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kõigi viie eesmärgiga:
• Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad
• Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja teenuste väljatöötamiseks
• Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes
• Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused
• Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega:
• EDCTP3 – Aafrika-Euroopa nakkushaiguste alane partnerlus, mida rahastab Euroopa Komisjon ja mitmed osalevad riigid ning farmaatsiaettevõtted.
• IHI – innovaatiliste Tervisetehnoloogiate Algatus on Euroopa avaliku sektori (Euroopa Komisjon) ja erasektori (meditsiinifirmade üle-euroopalised assotsiatsioonid) partnerlus, kus rahastatavad teadusteemad hõlmavad ka nakkushaigusi.
• HERA – Euroopa tervishoiukriisideks valmistumise ja neile reageerimise amet (Health Emergency Preparedness and Response). Amet on veel loomisel, kuid see hakkab koordineerima nii teadustööd kui ka tervishoiukriisideks valmistumist Euroopa Liidus.
• ECDC – Euroopa Terviseamet (European Centre for Disease Prevention and Control), mis jätkuvalt hoiab pilgu peal nii nakkus- kui mittenakkushaiguste levikul Euroopas.
• MTO – Maailma terviseorganisatsioon, mille paljude tegevuste seas on ka nakkushaiguste seire globaalses mastaabis.
• Vaccelerate – Euroopa Komisjoni grandi toel loodud COVID-19 kliiniliste katsete haiglate võrgustik. Rahastus on plaanitud aastateks 2021-2024.
• Ecraid – üle-euroopaline nakkushaiguste vastu võitlemise võrgustik. Euroopa Komisjoni rahastus aastateks 2021-2026. Jätkab varasemate raamprogrammi projektide COMBACTE ja PREPARE tegevusi.
• EU RESPONSE – COVID-19-st ajendatud kliiniliste teadusuuringute koostööplatvorm.
• ECRIN – kliiniliste teadusuuringute üle-euroopaline taristuvõrgustik.
• GloPID-R – globaalne nakkushaiguste teadusuuringute võrgustik (Global Research Collaboration for Infectious Disease Preparedness). Euroopa partnerite osalemist selles võrgustikus toetab Euroopa Komisjon.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse tekst tööprogrammi jaoks sai enam-vähem valmis ning programmikomiteega korduvalt läbi arutatud. CSA projekt - HORIZON-HLTH-2024-DISEASE-08-12: „Pandemic preparedness and response: Maintaining the European partnership for pandemic preparedness“ oli 2024 tööprogrammis.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Partnerluse teadus- ja innovatsiooniplaani (SRIA) valmimine.
Partnerluse taotluse esitamine EK-le. Partnerluse algusajaks on planeeritud 2025. a. lõpp või 2026. a. algus.
20 European Partnership for Personalised Medicine
"Personaalmeditsiin”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerlus edendab läbi teadustöö (taotlusvoorud) ja praktiliste tegevuste personaliseeritud diagnostika ja –ravi tehnoloogiaid. Selleks arendatakse edasi seniseid saavutusi meditsiiniliste andmete halduse ja vahetuse platvorme, (rahvusvaheliste) virtuaalkiliinikute kontseptsiooni, geneetika, genoomika jt oomikateadusi, tehisaru kasutust, patsientide aktiivset kaasamist tervise hoidmisse ja ravisse. Partnerlus püüab oma tegevustesse kaasata kõik sidusrühmad - teadlased ja teadusasutused, raviasutused, poliitikakujundajad ja otsustajad, patsiendid ja nende esindsusorganisatsioonid, eetika-, õigus- ja sotsiaalteadlasi ning ka ettevõtteid ja ettevõtjaid.
Partnerluse eelarve
100 mln eurot, millest EK panustab 30 mln eurot
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 600 000 eurot
Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Sotsiaalministeerium: Raili Sillart ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kolmanda, neljanda ja viienda eesmärgiga:
• Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes
• Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused
• Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
1. ERA PerMed oli personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti osales neljas taotlusvoorus ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste töörühm.
2. TRANSCAN võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 neljas taotlusvoorus on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni. ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud üks Eesti teadlastega projekt.
3. NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud kaks Eesti teadlastega projekti.
4. ERA-CVD temaatikaks oli südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega projekti.
5. ERAcoSysMed (Systems Medicine) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine medtisiinis. Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud.
6. EuroNanoMed - nanoteaduste rakendused meditsiinis. ETAG on osalenud viies taotlusvoorus ning rahastuse on saanud neli Eesti teadlastega projekti.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Koostati partnerluse strateegiline teadusplaan. 2023. a. esitati EK-le partnerluse taotlus, millele saadi heakskiit. Partnerlus algas 01.11.2023. Allkirjastati grandi- ja konsortsiumleping.
Viidi läbi esimene taotlusvoor „Identification or Validation of Targets for Personalised Medicine Approaches (PMTargets)“, milles osales rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot partnerile ja 300 000 eurot koordinaatorile. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
Partnerluse teine taotlusvoor „Pharmacogenomic strategies for personalised medicine approaches (PGxPM2025)“ avanes 2024. a. detsembris. Rahastajatena osalevad Sotsiaalministeerium eelarvega 150 000 eurot ning ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Viiakse läbi partnerluse teine taotlusvoor „Pharmacogenomic strategies for personalised medicine approaches (PGxPM2025)“. Algavad ettevalmistused kolmandaks taotlusvooruks.
21 European Partnership for Rare Diseases (ERDERA)
"Harvikhaigused”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Üle-euroopalise võrgustiku ja globaalse koostöö ning kaasaegsete tehnoloogiate abil püütakse mõista harvikhaiguste olemust, et neile leida ravi.
Partnerluse eelarve
150 mln eurot, millest 50 mln eurot tuleb EK-lt.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 600 000 eurot
Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Sotsiaalministeerium: Heli Paluste ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Partnerlus seostub fookusvaldkonna „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“ kõigi viie eesmärgiga:
• Biomeditsiin ja biomeditsiinitehnoloogiad
• Interdistsiplinaarne teadus- ja arendustegevus innovaatiliste tervisetehnoloogiate ja teenuste väljatöötamiseks
• Andmepõhised ja infotehnoloogilised lahendused tervisetehnoloogiates ja -teenustes
• Inimkesksete ja inimest kaasavate tervisetehnoloogiate ja -teenuste arendamine, sh terviseedendust ja -ennetust, tervisekäitumist ja inimese terviklikku tervise- ja raviteekonda käsitlevad lahendused
• Teaduspõhised lahendused tervisevaldkonna (tuleviku)kriiside ennetamiseks ja nendega toimetulekuks.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missiooniga: “Vähk”
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerlusel on seos mitmete Horisont 2020 ajal või varem alguse saanud ERA-NET võrgustikega:
• ERA PerMed oli personaalmeditsiiniteemaline ERA-NET. Eesti osales neljas taotlusvoorus ning rahastuse sai 1 Eesti teadlaste töörühm.
• TRANSCAN võrgustikuprojekti „Siirdemeditsiiniliste vähiuuringute programmide ühtlustamine ELis“ eesmärk on edendada vähktõbe puudutavat siirdemeditsiinilist teadustööd ja koostööd ning vältida sellealast duplitseerimist. TRANSCAN-2 neljas taotlusvoorus on rahastatud kokku 5 Eesti teadlaste töörühma. TRANSCAN-3 algas 2021. a. ja kestab 2025. a. lõpuni. ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud üks Eesti teadlastega projekt.
• NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud kaks Eesti teadlastega projekti.
• ERA-CVD temaatikaks oli südame-veresoonkonna haigused. Rahastatud on 4 Eesti partneri osalusega projekti.
• ERAcoSysMed (Systems Medicine) valdkonnaks on süsteemibioloogia rakendamine meditsiinis. Selles ERA-Netis Eesti ei osalenud.
• EuroNanoMed - nanoteaduste rakendused meditsiinis. ETAG on osalenud viies taotlusvoorus ning rahastuse on saanud neli Eesti teadlastega projekti.
• ERA-Net E-Rare-3 (2014-2020) oli harvikhaiguste partnerluse eelkäijaks. Eesti selles ERA-NETis ei osalenud.
• EJP-RD – harvikhaiguste teemaline ühisprogrammeerimine. Sotsiaalministeerium on olnud aktiivne partner ning on sõlminud kaks taotlusvooru lepingut.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Koostati strateegiline teadusplaan. 2023. a. esitati partnerluse taotlus EK-le ning 2024. a. saadi EK-lt positiivne hinnang. Partnerlus algas 01.09.2024.
Avanes esimene taotlusvoor “Pre-clinical therapy studies for rare diseases using small molecules and biologicals – development and validation”. Rahastajana osaleb ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Partnerluse esimene taotlusvooru “Pre-clinical therapy studies for rare diseases using small molecules and biologicals – development and validation” läbiviimine.
22 European Partnership on Transforming Health and Care Systems (THCS)
" Tervishoiu ja hoolekande ümberkujundamise partnerlus ”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärk on üle-euroopalise koostöö abil muuta tervishoiusüsteemid tõhusaks ja tõenduspõhiseks, innovatsiooni viimine praktikasse ning elanikkonna ja patsientide kaasamine tervisealasesse tegevusse.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 246 mln eurot liikmesriikide panused + 100 mln eurot EK-lt
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 600 000 eurot
Sotsiaalministeerium: 150 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 450 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Sotsiaalministeerium: Marion Pajumets ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
AAL2 (Ageing Well in the Digital World), JPI MYBL (More Years Better Lives) ja EIP AHA (Active and Healthy Ageing). Eesti nende partnerlustega seotud ei olnud.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Koostati SRIA, partnerluse rakenduskava. Partnerlus alustas 01.01.2023. Samal aastal avanes partnerluse esimene taotlusvoor „Healthcare of the Future“, milles osales rahastajana ETAG, eelarvega kuni 150 000 eurot. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
2024. a. veebruaris avanes partnerluse teine taotlusvoor „Innovate to Prevent“, milles osales rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile. Rahastuse sai 1 Eesti teadlaste osalusega projekt.
2024. a. novembris avanes partnerluse kolmas taotlusvoor “Better care closer to home: Enhancing primary and community care”, milles osaleb rahastajana ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartnerile või 300 000 eurot koordinaatorile.
2025. aastal plaanitavad tegevused
2025. a. taotlusvooru “Better care closer to home: Enhancing primary and community care” läbiviimine. Ettevalmistused neljandaks taotlusvooruks.

23 Brain Health
" Aju tervis ”
TERVISHOID
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärk on korraldada taotlusvoore ja lisategevusi, sh koolitusi aju- ja närvisüsteemi haiguste mõistmiseks, parema ravi välja töötamiseks ja ennetamiseks
Partnerluse eelarve
Kogueelarve selgub taotluse kirjutamise käigus.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 300 000 eurot
Eesti Teadusagentuur: 300 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Haridus- ja Teadusministeerium: Hele Priimets ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Argo Soon ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Üks Eesti 2035 aluspõhimõtteid on toetada terviseteadlikku käitumist. Fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad- ja teenused” eesmärkideks on mõjusamad ja kättesaadavamad tervishoiuteenused; patsiendikesksem ja tõenduspõhisem ravi ja ennetustegevus; personaalsete terviseteenuste arendamine ja tervishoiusektori ekspordipotentsiaali kasv.
Seos valdkonna arengukavadega
Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missioonivaldkonnaga: “Vähk”.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
●NEURON Cofundi eesmärk on edendada teaduskoostööd närvi- ja ajuhaiguste valdkonnas (välja arvatud neurodegeneratiivsed haigused). ETAG on osalenud kolmes taotlusvoorus ning rahastuse on saanud kaks Eesti teadlastega projekti.
JPND, HBP, EBRA
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Valmistumine taotluse, sh taotlusvoorude jm tegevuste ning tegevuskava koostamiseks
2025. aastal plaanitavad tegevused
Partnerluse taotluse esitamine EK-le. Esimese taotlusvooru, mis avaneb eeldatavasti 2025 lõpus või 2026 alguses ette valmistamine.
24 Resilient Cultural Heritage
" Säilenõtke kultuuripärand ”
Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärk on töötada välja SRIA ja korraldada taotlusvoore kultuuripärandi valdkonnas ning kultuuripärandi- ja kliimauuringute ristumiskohal, sh uurimaks kultuuripärandi rolli rohepöörde edendamisel ning saamaks uusi teadmisi kliimamuutuste mõju leevendamiseks ja nendega kohanemiseks. Toetada interdistsiplinaarset teaduskoostööd, sh kultuuripärandiga ja kliimamuutustega tegelevate teadlaste vahel; toetada innovatsiooni ja poliitikakujundamist ning mitmesuguste sidusrühmade koostööd nimetatud valdkondades.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve: selgumas (2024 novembri seisuga ei olnud kõik riigid veel oma panuseid esitanud)
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): selgumas
Kultuuriministeerium: selgumas
Eesti Teadusagentuur: selgumas
Juhtministeerium, kontaktid
Kultuuriministeerium: Mihkel Kaevats ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Katrin Kello ([email protected]); Margit Suuroja ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Partnerlus seostub otseselt „Eesti 2035“ sihtidega „inimene“, „ühiskond“ ja „elukeskkond“ ning TAIE fookusvaldkondadega „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ ja „Digilahendused igas eluvaldkonnas“.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035.
Kultuuri arengukava 2021-2030.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Seos missioonivaldkonnaga: „Kliimamuutustega kohanemine“.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Otsene seos JPI Cultural Heritage'iga. Seos ka HERA, CHANSE'i ja JPI Climate'iga ning EIT Culture and Creativityga.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Partnerluse kirjelduse koostamine "Euroopa horisondi" projekti ARCHE raames. Riikide huviavalduste ja rahaliste panuste kogumine.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Partnerluse algatamine "Euroopa horisondi" 2. klastri 2025. a tööprogrammi põhjal.
25 European Partnership on Innovative SME-s
"Innovaatilised VKE-d”
VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav partnerlus
Lühikirjeldus
Partnerluse eesmärk on toetada väike- ja keskmiste ettevõtete innovaatilisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning võimaldada neil osaleda rahvusvahelises koostöös. Partnerluse tulemusena suureneb VKEde konkurentsivõime, stimuleeritakse majanduskasvu ja töökohtade loomist ning panustatakse EL ühiskonna ja keskkonna väljakutsetesse. Fookuses on uute toodete, protsesside ja teenuste arendamine ja nende toomine turule (toetakse selgelt turule orienteeritud tegevusi).
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 738,25 mln eurot liikmesriikide panused + 250 mln eurot EK-lt.
2021. a eelarve: 34,99 mln eurot
2022. a eelarve: 37,89 mln eurot
2023. a eelarve: 34,54 mln eurot
2024. a eelarve: 36,58 mln euro.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks): 4 200 000 eurot
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: 4 200 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Mikk Vahtrus ([email protected])
Osalevad asutused, kontaktid
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus: Tiiu Treier ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Partnerluse „Innovaatilised VKE-d“ taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi. Partnerlus toetab Eesti 2035 sihti „Majandus“, täpsemalt aitab kaasa, et Eesti majandus ja ettevõtted oleksid uuendusmeelsed ja teadmistepõhised, soodustatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni läbiviimist, uute tehnoloogiate ja toodete loomist ja rahvusvahelist koostööd.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub, kuna taotlusvoorud on teemaülesed.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Partnerluse eelkäijaks on H2020 koostööprogramm Eurostars. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liitus Eurostars 2-ga 2019. aastal esialgselt 2,5 mln eurose eelarvega.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
2021. a. esitati partnerluse taotlus EK-le. Kuna partnerluse kulud on abikõlblikud alates taotluse esitamise hetkest, siis kuulutas Eureka välja 2. septembril 2021. a. partnerluse Innovaatilised VKE-d tegevuse Eurostars 3 esimese taotlusvooru. Rahastuse sai 3 projekti Eestis registreeritud ettevõtetega.
2022. a hinnati Eureka taotlus positiivselt ning allkirjastati EK ja Eureka vaheline leping Innovaatiliste VKEde partnerluse elluviimiseks. Sammuti allkirjastati EK ja Eureka vaheline ühismemorandum, et tihendada omavahelist koostööd innovatsiooni edendamisel ja Euroopa VKEde toetamisel.
2022. a. 21. jaanuaril avati partnerluse teine taotlusvoor milles rahastati 2 Eestis registreeritud ettevõtet.
Kolmas taotlusvoor avati 13. juuli. Kolmandas taotlusvoorus ei rahastatud ühtegi Eesti ettevõtet.
Lisaks Eurostars 3 taotlusvoorudele viid läbi partnerluse Innovaatilised VKEd teise toetusmeetme „Innowwide“ taotlusvoor. Innowwide meetme eesmärk on toetada VKE-de sisenemist uutele turgutele. Toetuse suurus on 60 000 eurot, mida rahastab EK. Toetust saab kasutada erinevateks tegevusteks, mis on seotud uue ekspordituru tuvastamise, analüüsimise ja sisenemise võimaluste uurimisega. Selles taotlusvoorus rahastati ühte Eesti ettevõtet.
2023. aastal viidi läbi kaks Eurostars taotlusvooru ning üks Innowwide taotlusvoor. Täpsem info Eurostars 3 taotlusvooru ja Eesti toetuse osa on leitav siin: https://eas.ee/toetused/eurostars/
Kevadises voorus (neljas taotlusvoor) sai rahastuse 1 Eestis registreeritud ettevõtet.
Sügisese voorus (viies taotlusvoor) esitati 484 taotlust, kust 201 taotlust esitati rahastamiseks. Vooru tulemused saabuvad 2024. alguses.
Innowwide taotlusvoor sulgus 17. oktoobril. Esitati 381 taotlust, sellest 7 taotlust Eestis registreeritud ettevõtetelt. Vooru tulemused on veel selgumas.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Plaanitakse avada kaks taotlusvooru 14. märtsil 2024 ja septembris 2024. Sügisel 2024. a. plaanitakse Innowwide III taotlusvooru.

Lisainfo:
Erinevalt teistest partnerlustes asub „Innovaatiliste VKE-de“ partnerlus Euroopa horisondi III samba Euroopa innovatsiooniökosüsteemide tööprogrammis.
26 EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)
" Partnerlussuhted, mis ühendavad ettevõtteid, teadusasutusi ja ülikoole”
VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS
Juriidiline vorm
Institutsionaalne partnerlus
Lühikirjeldus
Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituut (European Institute of Innovation & Technology – EIT) teadmis- ja innovatsioonikogukonnad (Knowledge and Innovation Community – KIC-id) on partnerlussuhted, mis ühendavad ettevõtteid, teadusasutusi ja ülikoole. KIC’ide tööd koordineerib EIT.
KIC-ide eesmärgid:
• Turule tuua uuenduslikke tooteid ja teenuseid (eri valdkondadest)
• Asutada uusi ettevõtteid
• Luua uus põlvkond ettevõtjaid
KIC-ide kaudu tugevdatakse koostööd ettevõtete (sh VKEde), kõrgkoolide ja teadusasutuste vahel. Lisaks loovad KIC-id üleeuroopalisi partnerlussuhteid ning soodsa keskkonna loominguliste mõtteprotsesside ja uuenduste arenguks. KIC-idest, siinsamas Euroopas, kerkivad esile jätkusuutlikud tooted, teenused; arenevad ettevõtjad, insenerid, teadlased, ettevõtted ning lisandub hulgaliselt töökohti – näited tõenäoliselt Euroopa, või isegi maailma suurimast innovatsioonivõrgustikust.
KIC-id on juriidilised isikud, mis kujutavad endast 7–15 aastat kestvaid üle mitme finantsraamistiku ulatuvaid pikaajalisi partnerlusi. KIC-i juriidiline vorm, struktuur ja tööpõhimõtted on iga KIC-i enda kujundatud ning pigem sarnased ettevõtetele. Iga KIC koosneb viiest-kuuest koospaiknemiskeskusest (co-location centre ehk piirkondlikust CLC-st), mille ümber on koondunud piirkonna valdkondlikud ettevõtted (50%), ülikoolid (30%) ja avalikõiguslikud asutused (20%). Igas CLC-s on KIC-i palgal kaks-kolm inimest, kes tegelevad administratiivse poolega ja organiseerivad tegevusi. Eestis ühtegi CLC-d küll pole, kuid kuulub sellegipoolest CLC North piirkonda.
Alates 2022. aastast on aktiivselt käivitunud üheksa erivaldkonda hõlmavat KIC-i. Kui EIT koordineerib KIC-ide tööd, siis KIC-id omakorda koordineerivad EIT RIS HUB-ide (Regional Innovation Scheme) tööd. RIS Hub-id on loodud eesmärgiga edendada innovatsioonitulemusi neis piirkondades, mis on innovatsiooni tulemustabeli alusel mõõduka või tagasihoidliku innovatsiooninäitajaga. EIT KIC-ide esindatus on Eestis olemas kaheksal KIC-il – Digital, Raw Materials, Health, Food, Manufacturing, Urban Mobility, Culture & Creativity. Eestis puudub vaid Climate KICi esindatus. Osalevad kontaktid ja asutused leiab alapeatükis: Osalevad asutused, kontaktid.
EIT toetusvõimalused toimuvad läbi projektikonkursside nii liikmetele, kui ka avatud konkurssidena.
• Start-up ning laienev ettevõte võib saada EIT-st rahalist toetust või teenuste tuge (mentorlus, kliendid, juurdepääs finantsteenustele, ärimudeli aredus, koolitused)
• Üliõpilasena on võimalus osaleda magistri- või doktoriõppe programmides või koolitustel
• Kasu professionaalsetelt haridusprogrammidelt
• Teadlasena on võimalus võrgustikku parandada ning tagada ligipääs teenustele
• EIT RIS riikidel riigispetsiifilised stipendiumid, haridusprogrammid, bootcamp’id.
Osadele taotlusvoorudele saab kandideerida ilma liikmelisuseta. Mõnel juhul, aga peab olema liige (partner), sellisel juhul rakendub liikmemaks. Vastavalt asutusele ning KIC-ile võivad liikmemaksud olla 0 eurost kuni 100 000 euroni aastas.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve 2021-2027: 3 miljardit eurot, Euroopa Komisjonilt.
Eestipoolne eelarve (7a perioodiks):
Erinevalt teistest partnerlustest, mis on mainitud siin dokumendis, Eesti riik KIC-ide tegevustesse rahaliselt ei panusta, vaid kogu eelarve tuleb Euroopa Komisjonilt.
Juhtministeerium, kontaktid
Juhtministeerium puudub
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Darja Matt ([email protected])
EIT KIC-ide alla kuuluvad regiooni põhised RIS HUBid ja esindused. Eestis on kaetud 7 KIC-i.
Digital KIC - EIT Digital: Janno Viiding ([email protected])
Raw Materials KIC -TalTech: Karin Käär ([email protected])
Health KIC -Tartu Biotehnoloogia Park: Triin Vakker ([email protected])
Food KIC – Tartu Biotehnoloogia Park: Maris Väli-Täht ([email protected])
Manufacturing KIC -Tartu Ülikool: Friedrich Kaasik ([email protected])
Urban Mobility KIC – Tartu Ülikool: Vallo Mulk ([email protected])
Culture & Creativity KIC – TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia: Eveli Kuuse ([email protected])
InnoEnergy KIC – Beamline Accelerator: Aneth Tinnus ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Partnerluse „EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)“ taotlusvoorud on teemaülesed, seega võivad potentsiaalsed taotlused käsitleda kõiki TAIE fookusvaldkondi. Partnerlus toetab Eesti 2035 sihti „Majandus“, täpsemalt aitab kaasa, et Eesti majandus ja ettevõtted oleksid uuendusmeelsed ja teadmistepõhised, soodustatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni läbiviimist, uute tehnoloogiate ja toodete loomist ja rahvusvahelist koostööd.
Praegu on EIT-s üheksa aktiivset KIC-i, mil igaühel on seos TAIE fookusvaldkonnaga, mis on alljärgnevalt väljatoodud allajoonitult.
• EIT Climate, mis tegeleb kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamisega seotud probleemidega.
(III Kohalike ressursside väärindamine; IV Nutikad ja kestlikud energialahendused)
• EIT Digital, mis juhib Euroopa üleminekut digitaaltehnoloogiale. Osaleb TalTech.
(I Digilahendused igas eluvaldkonnas)
• EIT InnoEnergy, mis tegeleb energiasäästlikkuse saavutamisega.
(IV Nutikad ja kestlikud energialahendused)
• EIT Raw Materials, mis tegeleb toorainete kättesaadavuse ja säästva kasutamise teemadega. Osaleb TalTech. (III Kohalike ressursside väärindamine)
• EIT Health, mille eesmärk on parandada Euroopa kodanike elukvaliteeti ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemide jätkusuutlikkust. Osaleb Tartu Biotehnoloogia Park.
(II Tervisetehnoloogiad ja -teenused)
• EIT Food, mis tegutseb Euroopa toiduinnovatsiooni ja -tootmise valdkonnas. Osaleb Tartu Biotehnoloogia Park.
(II Tervisetehnoloogiad ja -teenused; III Kohalike ressursside väärindamine)
• EIT Manufacturing, mis tegutseb tootmistehnoloogiate valdkonnas. Tartu Ülikool osaleb alates 2020. aastast tuumikpartnerina. (III Kohalike ressursside väärindamine)
• EIT Urban Mobility, mis tegeleb linnaruumi lahenduste arendamisega. Tartu Ülikool osaleb alates 2020. aastast tuumikpartnerina. Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on assotsieerunud partner. (IV Nutikad ja kestlikud energialahendused)
• EIT Culture & Creativity, mis tegeleb kultuuri- ja loomesektori ning -tööstuse ümberkujundamisega. Partnerina osaleb TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia.
(V Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum)
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava aastateks 2021-2035.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Mitmel KIC-il on eesmärgid seotud missioonidega ning sellest lähtuvalt nende eesmärkidega. Seotused on järgnevad:
Euroopa mullakokkulepe – EIT Food, EIT Health
Ookeani ja vete hea seisundi taastamine – EIT Health
Kliimamuutustega kohanemine – EIT Climate, EIT InnoEnergy
Kliimaneutraalsed ja targad linnad – EIT Climate, EIT Urban Mobility, EIT Digital (eelkõige targad linnad)
Vähk – EIT Health
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERANetid jt partnerlused
Otsene seos puudub.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
2010 loodi EIT Climate, EIT Digital ja EIT InnoEnergy
2015 loodi EIT RawMaterials ja EIT Health
2017 loodi EIT Food
2019 loodi EIT Manufacturing ja EIT Urban Mobility
2022 loodi EIT Culture & Creativity
Culture & Creativity KIC täistegevus aktiveerus 2023 aastal.
EIT plaan on luua aastal 2026 lisaks praegustele ka Water KIC.
2025. aastal plaanitavad tegevused
2023. a. kevadel avanesid esimesed Culture & Creativity KIC-i taotlusvoorud. Esialgu on KIC-i peamine suund loomeinkubaatoritel ning ühisõppekavadel (magistritasemel).
EIT KIC-ide tegevused ja võimalikud taotlusvoorud ilmuvad jooksvalt terve aasta jooksul.
Ülevaade avatud & avanevatest voorudest on leitav: https://eit.europa.eu/our-activities/opportunities

Lisainfo:
Erinevalt teistest partnerlusest asub „14 EIT Knowledge and Innovation Communities (KIC)“ partnerlus Euroopa horisondi III samba Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogia Instituut all.
27 CHANSE: Collaboration of Humanities and Social Sciences in Europe
HUMANITAAR- JA SOTSIAALTEADUSED
Juriidiline vorm
Ühisrahastatav Horisont 2020 projekt (ERA-NET Cofund)
Lühikirjeldus
CHANSE’i eesmärk on toetada interdistsiplinaarset ja rahvusvahelist koostööd väga mitmekesistes humanitaar- ja sotsiaalteadustes. CHANSE on loodud kahe olemasoleva võrgustiku HERA ja NORFACE põhjal, mis toetavad vastavalt humanitaar- ja sotsiaalteaduste alast uurimistööd. CHANSE’i moodustavad 27 teadust rahastavat organisatsiooni 24 Euroopa riigist. CHANSE’i esimese taotlusvooru eesmärk oli uurida sotsiaalset ja kultuurilist dünaamikat digitaalajastul, aitamaks mõista, kuidas digitaalsed uuendused põhjustavad sotsiaalseid ja kultuurilisi muutusi ühiskonnas. Teise taotlusvooru (avanes mai 2023) eesmärgiks on keskenduda hetkelisele üleilmsele olukorrale, avades taotlusvoorud kriisi (Crisis – Perspectives from the Humanities) ja heaolu (Enhancing well-being for the future) teemadel. CHANSE toetab tugevalt ka teadmiste vahetamise (knowledge exchange) tegevusi, et edendada suhteid akadeemiliste ringkondade ja sidusrühmade vahel.
Partnerluse eelarve
Kogueelarve esimese ühiskonkursi (2021) rahastamiseks: 36 mln eurot (sh EK kaasrahastus 10 mln eurot).
CHANSE-HERA „Crisis - Perspectives from the Humanities” taotlusvooru kogueelarve ~15.5 mln eurot
CHANSE-NORFACE „Enhancing well-being for the future“ taotlusvooru kogueelarve ~16 mln eurot
Eestipoolne eelarve:
CHANSE 1. taotlusvoor: ETAGi eelarve 4 projekti rahastamiseks 460 000 eurot.
CHANSE 2. taotlusvoor: ETAGi plaanitud eelarve 600 000 eurot (300 000 kummalegi konkursiteemale).
Juhtministeerium, kontaktid
Juhtministeerium puudub
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Katrin Saar ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
CHANSE'i taotlusvoorude laia ja interdistsiplinaarse, võimalikult paljusid humanitaar- ja sotsiaalteaduslikke distsipliine kaasava haarde tõttu haakub CHANSE kõigi „Eesti 2035“ sihtidega (inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus, riigivalitsemine). Fookusvaldkondadest seostub CHANSE otseselt „Elujõulise Eesti ühiskonna, keele ja kultuuriruumiga“. CHANSE'il on otsene puutumus ka fookusvaldkonnaga „Digilahendused igas eluvaldkonnas“.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (2021–2035) eesmärk on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine Eesti teadus. Kõrgel tasemel rahvusvaheliste ja erialaüleste teaduskoostööprojektide kaudu toetab CHANSE Eesti ühiskonna, keele, ajaloo ja kultuuri uurimise kõrget taset, Eesti teaduse ja teadlaste rahvusvahelist tutvustamist ning Eesti ja maailma suurte probleemide lahendamisse panustamist (konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele), humanitaar- ja sotsiaalteaduslike erialade koostööd ja seesmist mitmekesisust.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub, sest tegemist on Horisont 2020 ERA-NET Cofund projektiga.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
CHANSE on humanitaarteadusi rahastavate asutuste koostöövõrgustiku HERA (Humanities in the European Research Area) ning sotsiaalteadusi rahastavate asutuste koostöövõrgustiku NORFACE (New Opportunities for Research Funding Agency Cooperation in Europe) koostööprojekt. Eesti on osalenud mõlemas koostöövõrgustikus läbi mitme raamprogrammi. Horisont 2020 vältel on võrgustikud korraldanud järgmised ERA-NET Cofund’i vormis ühiskonkursid:
• 2016 „Uses of the Past“ (HERA) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt.
• 2016 „Dynamics of Inequality Across the Life-course“ (NORFACE) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega projekt.
• 2017 „Public Spaces: Culture and Integration in Europe“ (HERA) – rahastuse sai üks Eesti teadlaste osalusega (koordineeritav) projekt.
• 2017 „Transformations to Sustainability“ (NORFACE) – Eesti sellel konkursil ei osalenud.
• 2019 „Democratic Governance in a Turbulent Age“ (NORFACE) – Eesti teadlaste osalusega projekte rahastust ei pälvinud.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
CHANSE I taotlusvoor avati märtsis 2021. Taotlusvooru teemadeks olid „Cultural Transformations in the Digital Age“ ja „Digitalisation and Social Transformation“. Rahastuse pälvis 4 projekti Eesti teadlaste osalusel.
CHANSE II taotlusvoor avati mais 2023. Taotlusvooru teemad olid koostatud koostöös HERA ja NORFACE võrgustikega - CHANSE-HERA „Crisis – Perspectives from the Humanities“ ja CHANSE-NORFACE „Enhancing well-being for the future“.
Voorus CHANSE-HERA „Crisis – Perspectives from the Humanities“ sai rahastuse 3 Eesti teadlaste osalusega projekti.
Voorus CHANSE-NORFACE „Enhancing well-being for the future“ sai rahastuse 2 Eesti teadlaste osalusega projekti.
Juunis 2023. a. toimus Tallinnas CHANSE konverents I taotlusvoorus rahastatud projektidele. Osalejaid oli kahepäevasel konverentsil ligi 200 ning esindatud olid kõik 26 rahastatud projekti. Konverentsil keskenduti antud taotlusvooru temaatika kohaselt digitaaliseerumise mõjule ühiskonnas.
2025. aastal plaanitavad tegevused
2025. a alustavad teise taotlusvooru projektid oma tegevustega ja septembris toimub projektide avakonverents Krakowis. Taotlusvoore rohkem ei korraldata, aga jätkub projektide monitoorimine ning aruandlus ning uue partnerluse Social Transformation ettevalmistus.
28. NORDFORSK: nordic-baltic multilateral partnerships
VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS
Juriidiline vorm
Ühisprogramm
Lühikirjeldus
NordForsk on Põhjamaade (Island, Norra, Rootsi, Taani ja Soome ning autonoomsete piirkondade Fääri saarte, Gröönimaa ja Ahvenamaa) teaduse ja teaduspoliitika arendamise platvorm, mille eesmärk on edendada Põhjamaade teaduse kvaliteeti, mõju ja kuluefektiivsust ning edendada koostööd teaduse infrastruktuuri arendamisel.
NordForski ühisprogrammides osalemine aitab kaasa Eesti teaduskoostöö tihendamisele ennekõike Põhjamaadega, aga järjest rohkem ka Balti riikidega. See kasvatab kohalikku kompetentsi ja võimaldab meil õppida Põhjamaade kogemusest, samuti aitavad NordForski ühisprojektid kaasa võrgustumisele ja uute kontaktide loomisele. Läbivaks kriteeriumiks NordForski ühisprogrammi loomisel on selle lisandväärtus (nn Nordic-Baltic Added Value) ning keskendumine piirkonna jaoks oluliste ja/või eriomaste probleemide lahendamisele. Ühised teadusuuringud Põhjamaadega võimaldavad meil teha jagada andmeid, infrastruktuuri ja ressursse riikideüleselt.
Partnerluse eelarve
Aastatel 2019-2024 on Eesti (ETAG + osaliselt MEM/REM) liitunud 8 NordForski programmiga:
• Avaliku sektori digitaliseerimise programm (Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector): eelarve 6,6 mln eurot;
• COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm (Nordic Health Data Research Projects on COVID-19): eelarve 10 mln eurot;
• Jätkusuutliku vesiviljeluse programm (Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture): eelarve ligi 7 mln eurot;
• Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm (Sustainable Agriculture and Climate Change): eelarve ligi 7 mln eurot;
• Rohepöörde programm (Green Transition): eelarve 15,6 mln eurot;
• Ränne ja lõimumine (Migration and Integration): eelarve 72,2 mln NOK (6,2 mln eurot);
• Merede jätkusuutlik kalandus (Sustainable Fisheries from Healthy Seas): eelarve 40 mln NOK;
• Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemid (Sustainable health and social care systems for elderly): eelarve kuni 75 mln NOK Põhjamaadel ja kuni 1,2 mln eurot Balti riikidel.

Ettevalmistamisel on liitumine järgmiste taotlusvoorudega (2024 lõpus/2025 alguses):
• Jätkusuutlik metsandus (Sustainable Forestry): eelarve kuni 60 mln NOK;
• Eetiline tehisintellekti kasutamine (Ethical Use of Artificial Intelligence): eelarve 15 mln NOK;
• Siseturvalisus ja julgeolekuohud (Antagonistic threats challenging Nordic societal security): eelarve kokku 66 mln NOK

Eestipoolne eelarve:
Aastatel 2019-2024 on Eesti (ETAG + osaliselt Regionaal- ja Põllumajandusministeerium) liitunud 8 NordForski programmiga:
• Avaliku sektori digitaliseerimise programm (Joint Research and Innovation Programme for Digitalisation of Public Sector): ETAGi eelarve 368 157 eurot;
• COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm (Nordic Health Data Research Projects on COVID-19): ETAGi eelarve ligi 150 000 eurot;
• Jätkusuutliku vesiviljeluse programm (Nordic Research and Innovation Programme for Sustainable Aqua Culture): ETAGi eelarve 150 000 eurot;
• Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm (Sustainable Agriculture and Climate Change): ETAGi eelarve 300 000 eurot (3 x 100 000) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil 100 000 eurot;
• Rohepöörde programm (Green Transition): ETAGi eelarve ligi 300 000 eurot (3 x 100 000) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil 100 000 eurot.
• Rände- ja lõimumise programm (Migration and Integration): ETAGi eelarve 600 000 eurot (2 x 150 000 + 1 x 300 000).
• Merede jätkusuutliku kalanduse programm (Sustainable Fisheries from Healthy Seas): ETAGi eelarve 150 000 eurot.
• Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemid (Sustainable health and social care systems for elderly): ETAGi eelarve 150 000–300 000 eurot (sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus on partneri või koordinaatori rollis).
• Väljatöötamisel olevates taotlusvoorudes (jätkusuutlik metsandus, eetiline tehisintellekti kasutamine, siseturvalisus ja julgeolekuohud) plaanib ETAG rahastada 1-2 projekti eelarvega 150 000–300 000 eurot sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus osaleb projektis konsortsiumi partneri või koordinaatorina. Võimalik, et kaasrahastajana liitub ka Siseministeerium. Kaitseministeerium ei soovi rahastajana osaleda.

Eesti osaleb NordForski ühisprogrammides virtual common pot’i rahastamisskeemi alusel.

Juhtministeerium, kontaktid
Juhtministeerium puudub.
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Katrin Piller ([email protected]), Katrin Saar ([email protected]), Katrin Kello ([email protected]), Argo Soon ([email protected]), Margit Suuroja ([email protected]), Lauri Teppo ([email protected])
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Argo Peepson ([email protected]), Sandra Salom ([email protected])
Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
• Avaliku sektori digitaliseerimise programm - fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“
• COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm – fookusvaldkond “Tervisetehnoloogiad ja –teenused"
• Jätkusuutliku vesiviljeluse programm - fookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine“
• Jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm - fookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine“
• Rohepöörde programm - fookusvaldkond „Kohalike ressursside väärindamine“ ja “Nutikad ja kestlikud energialahendused”
• Rände- ja migratsiooniprogramm – fookusvaldkond “Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum”
• Merede jätkusuutliku kalanduse programm – fookusvaldkond „Ressursside väärindamine“
• Eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide programm – fookusvaldkond „Tervisetehnoloogiad ja -teenused“
• Jätkusuutliku metsanduse programm – fookusvaldkond „Ressursside väärindamine“
• Eetilise tehisintellekti kasutamise programm – fookusvaldkond „Digilahendused igas eluvaldkonnas“
• Siseturvalisuse ja julgeolekuohtude programm – ühtib täielikult Eesti Siseturvalisuse arengukavaga 2030
Seos valdkonna arengukavadega
• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035
• Riiklik strateegia “Säästev Eesti 21”
• Digital Agenda 2020 for Estonia
• Digiühiskonna arengukava 2030
• Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
• Metsanduse arengukava aastani 2030
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
• Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks Kliimapoliitika põhialused aastani 2050
• Euroopa Biomajanduse Strateegia
• Sidus Eesti 2021–2030
• Siseturvalisuse arengukava 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub, aga mitmed NordForski programmid/taotlusvoorud panustavad ka EL-missioonide elluviimisse (kliimamuutustega kohanemine, ookeanide ja vete missiooni eesmärkide täitmine jm).
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Otsene seos puudub.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Eesti on aastatel 2019-2024 liitunud rahastajana 8 NordForski programmiga:
(1) avaliku sektori digitaliseerimise programm: 3 Eesti osalusega projekti;
(2) COVID-19 pandeemiaga seotud terviseinfo programm: 1 Eesti osalusega projekt;
(3) jätkusuutliku vesiviljeluse programm: 1 Eesti osalusega projekt;
(4) jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programm: 4 Eesti osalusega projekti, millest 3 rahastab ETAG ja 1 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
(5) rohepöörde programm (1. alateema – energiatõhusad toidusüsteemid): 2 Eesti osalusega projekti, millest ühte rahastab ETAG ja teist Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;
(6) rände ja lõimumise programm: 2024 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse 3 Eesti osalusega projekti (1 koordinaator eelarvega 300 000 eurot ning 2 partnerit kumbki eelarvega 150 000 eurot); rahastajana osales ETAG summaga 150 000 tavapartneri ja 300 000 koordinaatori kohta;
(7) merede jätkusuuliku kalanduse programm: 2024 valmistati ette ja viidi läbi taotlusvoor, kus sai rahastuse üks Eesti osalusega projekt (150 000 eurot); rahastajana osales ETAG eelarvega 150 000 eurot tavapartneri kohta ja 300 000 eurot koordinaatori kohta;
(8) eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide programm: 2024 valmistati ette ja avanes taotlusvoor, kus rahastajana osaleb ETAG eelarvega 150 000 – 300 000 eurot (1-2 projekti rahastamine sõltuvalt sellest, kas Eesti asutus osaleb partneri või koordinaatorina).

Väljatöötamisel on kolm uut NordForski programmi:
• Jätkusuutlik metsandus – taotlusvooru avanemine planeeritud 2025 I kv
• Eetilise tehisintellekti kasutamine – taotlusvooru avanemine planeeritud 2025 I kv
• Siseturvalisus ja julgeolekuohud – taotlusvooru avanemine planeeritud 2025 I kv
2025. aastal plaanitavad tegevused
• Jätkub projektide elluviimine jätkusuutliku põllumajanduse ja kliimamuutuste programmis.
• Algab rohepöörde programmis rahastatud projektide elluviimine.
• 2025 I kv alustavad ka rände- ja lõimumisteemalises programmis ning jätkusuutliku kalanduse programmis rahastatud projektid.
• 2025 I kv sulgub eakate tervise- ja hoolekandesüsteemide taotlusvoor; ETAG viib läbi vastavuskontrolli Eesti taotlejate osas; hindamistulemused peaks selguma 2025 lõpuks ning esimesed projektid saavad alustada kas 2025 IV kv või 2026 I kv.
• 2025 I-II kv jätkub 3 uue programmi avatud taotlusvooru ettevalmistamine ja läbiviimine, sh Eesti taotlejate konsulteerimine, taotlejatele suunatud infopäeva korraldamine jms; ETAG viib läbi vastavuskontrolli Eesti taotlejate osas; hindamistulemused peaks selguma 2025 lõpus ning projektid saavad alustada 2025/2026.


29. IMPRESS-U
VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS
Juriidiline vorm
Ühisprogramm
Lühikirjeldus
IMPRESS-U on multilateraalne partnerlus, mis loodi 2023 USA teadusfondi (National Science Foundation, NSF) initsiatiivil koostöös Balti riikide ja Poolaga.
Meetme rahastajad: Eesti (ETAG), Läti (Latvian Council of Science, LCS), Leedu (Research Council of Lithuania, RCL), Poola (National Science Centre, NCN; National Agency for Academic Exchange, NAWA), Ukraina (National Research Foundation of Ukraine, NRFU) ning USA (National Science Foundation, NSF; National Academies of Sciences, NAS; Office of Naval Research Global, ONRG; erafondid ja -doonorid).
IMPRESS-U (Towards Resilient International Collaborations. Integration of Ukrainian Researchers into Global Research Community) eesmärk on toetada kõrgetasemelist rahvusvahelist teadustööd ning lõimida Ukraina teadlasi ja teadusasutusi rahvusvahelisse teaduskoostöösse.
Meetmes rahastatakse teadusprojekte, milles osalevad vähemalt 3 riigi teadlased: igas projektis peavad olema Ukraina ja USA osalejad ning lisaks kas Eesti, Läti, Leedu või Poola teadlased. Koordinaator saab olla üksnes USA-st. Projektid kestavad 2-3 aastat.
Partnerluse eelarve
13,32 mln USD
Eestipoolne eelarve:
5x100 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Juhtministeerium puudub.
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Katrin Piller ([email protected]),

Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Otsene seos puudub.
Seos valdkonna arengukavadega
Otsene seos puudub.
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Otsene seos puudub.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Meede loodi 2023. aastal, kui allkirjastati ka MoU ning valmistati ette taotlusvooru dokumendid. Kahe-astmeline taotlusvoor avanes 2023 sügisel, esmalt tuli esitada NSFile eeltaotlus (2-pager), mille heakskiitmisel sai projekt NSFilt kutse esitada täistaotlus. Täistaotlused esitas NSFile USA koordinaator; Eesti partner esitas ETAGile ülevaate planeeritud eelarvest koos NSFile esitatud taotluse koopiaga.
Taotlemine olnud pidev ja huvi programmi vastu on olnud väga suur, esitatud on üle 150 eeltaotluse. 2023-2024 toimus kokku 5 hindamispaneeli, mille tulemusel rahastati meetmes 26 taotlust kogumahus 13,32 mln USD, sh 5 Eesti partnerite osalusel. ETAG on sõlminud kõigi projektidega grandilepingud (eelarvega 5x 100 000 eurot). ETAGi rahastatud projektide nimekirja ja annotatsioonidega saab tutvuda ETAGi kodulehel.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Kuna algselt planeeritud vahendid on rahastajatel ära kasutatud, siis on meetme tegevus peatatud seniks, kuni tekivad täiendavad vahendid.

30. EIG-CONCERT
VALDKONDADEÜLENE TEGEVUS
Juriidiline vorm
Ühisprogramm
Lühikirjeldus
Eesti-Jaapani koostöö on toimunud üle 20 aasta läbi Jaapani Teaduse Edendamise Ühingu (JSPS) järeldoktorite stipendiumi. Senine koostöö on olnud ühepoolne ja kõik teadlase kulud on katnud JSPS. Ainult konkursi korraldamine on toimunud ETAGi poolt. 2024. a muutus koostöö kahepoolseks ja Eesti liitus Jaapani teadus- ja tehnoloogiaagentuuri (JST) programmiga EIG-CONCERT. Programm rahastab teadusprojekte ja lähtub top-down põhimõttest. Esimeses 2024. a taotlusvooruga liitus ETAG ad hoc. Ja ametlik liitumine programmiga toimus sama aasta lõpus. EIG- CONCERT programm on varasem ERA-NET, kuid mis Horisont 2020 lõppemise järel on jätkuvalt aktiivne – osaleb 13 rahastusasutust 11 riigist. EIG-CONCERT toimib ERA-NETtidega samadel põhimõtetel ehk iga riik rahastab oma teadlasi.
Igal aastal valivad EIG-CONCERTiga liitunud rahastusorganisatsioonid, mis teemal taotlusvoor korraldada.
Partnerluse eelarve
Otsustatakse igal aastal rahastavate organisatsioonide poolt
Eestipoolne eelarve:
2024. a 300 000 eurot
2025. a 300 000 eurot
Juhtministeerium, kontaktid
Juhtministeerium puudub.
Osalevad asutused, kontaktid
Eesti Teadusagentuur: Katrin Saar ([email protected])

Seos fookusvaldkonna/ strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega
Fookusvaldkonna „Ressursside väärindamine“ üks eesmärke on keskkonda kõige vähem koormavate tehnoloogiate väljatöötamine ning kasutuselevõtt.
Seos valdkonna arengukavadega
Eesti välispoliitika arengukava 2030
Seos Euroopa horisondi missioonidega
Otsene seos puudub.
Partnerlusega otseselt seotud Horisont 2020 ERA-NETid jt partnerlused
Endine Horisont 2020 ERA-NET, mis jätab oma tegevust pärast H2020 lõppu.
Kuni 2025. aastani toimunud tegevused
Osalemine 2024. a taotlusvoorus teemal: „Digital Transformations and Robotics in Sustainable Agriculture“.
ETAG plaanis rahastada kahte projekti ja kuni 150 000 eurot projekti kohta, juhul kui taotleja on tavapartner või 300 000 eurot, juhul kui koordinaator. Taotlusvoor avanes 14. mai 2024 ja tähtaeg oli 23. juuli. Eesti teadlased osalesid kahes taotluses tavapartnerina, aga kumbki ei saanud rahastust, sest ei olnud pingereas piisavalt kõrgel kohal. Kokku rahastati 6 projekti. Taotlusvoorus osalesid lisaks Eestile ja Jaapanile ka Bulgaaria, Tšehhi, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari, Itaalia, Poola, Slovakkia, Hispaania ja Türgi.
2025. aastal plaanitavad tegevused
Uus taotlusvoor on plaanitud teemal kliimamuutuste mõju ookeani ja mere keskkonnale. ETAG plaanib osaleda taotlusvoorus eelarvega kuni 300 000 eurot.