Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere!
Edastame Eesti Tegevusterapeutide Liidu tagasiside määruse nr 74
eelnõule.
Toetame riigipoolse soodustusega abivahendite vajaduspõhist võimaldamist
ning ühsetel alustel terve elukaare ulatuses ning piirmäärade
ühtlustamist. Juhime siiski tähelepanu, et:
1) Dialoogiseadmete uus näidustus (kehtiv: Isikud, kellel on raske
või täielik probleem sõnade, lausete ja pikemate suuliste lausete
väljaütlemisel. Uus: Isikud, kellel on püsiv täielik probleem sõnade,
lausete ja pikemate suuliste lausete väljaütlemisel.) piirab liialt neid
seadmeid vajavate inimeste sihtgruppi, sh seab ohtu
kommunikatsiooniseadmeid vajavate inimeste õiguse teha praegu ja ka
tulevikus enda elu puudutavaid otsuseid, sh viia ellu põhiseadusest
tulenevaid õigusi. Näidustuse kirjelduse muutmist pole seletuskirjas
põhjendatud, ega analüüsitud selle kitsendavat mõju puuetega inimeste
õigustele. Uus näidustuse sõnastus teeb antud abivahendid kättesaadavaks
varasemalt kitsamale sihtgrupile ning annab eksitava sõnumi antud
abivahenditele tõendeid väljastavatele spetsialistidele, kõnet toetava ja
kõnet asendava kommunikatsiooniga (AAC) seotud teenustele ning abivahendi
vajajale ning tema võrgustikule. Riiklikult tuleks eesmärgiks võtta AAC
vahendite ja meetodite laiem rakendamine ning valdkonna arengu toetamine
mitte aga abivahendite kättesaadavuse piiramine.
2) Abivahendite loetelu tabelis on kasutusele võetud abivahendi
näidustuse (N tulp) kirelduses sõna “püsiv”, mida pole kuskil
defineeritud. Antud veeru muudatuste eesmärk on eelnõu seletuskirja järgi
“Muudatuse tulemusel on üheselt selge, mis juhtudel on isikul õigus
abivahendit saada.” Leiame, et sõna “püsiv” vajab täpsustamist ja ei ole
piisavalt selge, kuna sõltuvalt tõlgendamisest võib liialt piirata
abivahendite kättesaadavust ja õigeaegset tõendite väljastamist (nt
oodatakse progresseeruvate haiguste puhul piisavat seisundi süvenemist või
terviseseisundist taastumisel seda hetke kui funktsioonid enam ei taastu
ehk saavutatud on püsiv funktsioonihäire). Selline ootamine võib näiteks
lingtõstuki puhul tähendada, et seatakse ohtu nii funktsioonihäirega isiku
tervislik seisund kui ka tema lähedaste oma, kuna vajalikke
ennastsäästvaid võtteid ja vahendeid pole õigeaegselt rakendatud.
Ühtlasi soovime uuel aastal arutada tulpade R (abivahendi vajaduse
tuvastaja) ja S (võrdsustatud isiku) sisu ning täpsustada/muuta tingimusi,
millal võib tegevusterapeut väljastada abivahendit.
Kõike paremat soovides
Anne-Mari Rebane
Eesti Tegevusterapeutide Liidu esimees