Dokumendiregister | Õiguskantsleri Kantselei |
Viit | 6-4/241930/2407152 |
Registreeritud | 05.12.2024 |
Sünkroonitud | 06.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle |
Sari | 6-4 Isiku avalduse alusel KOV volikogu määruse seaduspärasuse kontroll |
Toimik | 6-4/241930 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Peipsiääre Vallavolikogu |
Saabumis/saatmisviis | Peipsiääre Vallavolikogu |
Vastutaja | Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Peipsiääre Vallavolikogu
Meie 05.12.2024 nr 6-4/241930/2407152
Haridusasutuste hoolekogude moodustamine
Austatud volikogu esimees
Õiguskantsleril paluti hinnata Peipsiääre Vallavolikogu 26.02.2020 määruse nr 5 „Peipsiääre valla
haridusasutuste hoolekogude moodustamise kord ja töökord“ (edaspidi määrus) § 4 lõigete 2, 4 ja
5 vastavust põhiseadusele ja seadusele.
Määruse § 4 lõikes 5 on ette nähtud, et haridusasutuse pidaja esindaja ei tohi olla mõne teise
Peipsiääre valla hallatava haridusasutuse töötaja. See säte ei ole vastuolus põhiseadusega, sest vald
võib kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) alusel ise otsustada, keda enda esindajana
hoolekogudesse määrata, ning vallavolikogu võib selleks suuniseid anda (KOKS § 22 lg 1 p 23 ja
lg 2 ja Peipsiääre valla põhimääruse § 66 lg 2).
Määruse § 4 lõiked 2 ja 4 on vastuolus põhiseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.
Nende sätetega piirab vallavolikogu lapsevanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide
esindajate määramist hoolekogusse, kuid seadused volikogule selleks õigust ei anna.
Palun volikogul viia määruse § 4 lõiked 2 ja 4 kooskõlla põhiseaduse § 3 lõikega 1 ja
§ 154 lõikega 1 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 73 lõikega 1.
Palun andke 7. jaanuariks 2025 teada, kuidas volikogu on ettepanekut järginud.
Hoolekogude moodustamise kord
1. Määruse § 4 lõige 2 sätestab: „Erinevate lasteaiarühmade või kooliastmete vanemaid ei või ühe
haridusasutuse hoolekogus esindada üks ja sama isik.“
2. Määruse § 4 lõige 4 sätestab: „Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli
toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi olla haridusasutuse ja vallavalitsuse töötajad ning ei
tohi olla vallavalitsuse ega volikogu liikmed.“
3. Määruse § 4 lõige 5 sätestab: „Haridusasutuse pidaja esindaja ei tohi olla Peipsiääre valla
hallatava mõne teise haridusasutuse töötaja.“
2
Kooskõla seaduse ja põhiseadusega
4. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lõige 1 näeb ette volitusnormi, mille järgi
moodustab kooli pidaja hoolekogu ja hoolekogu töökord määratakse kindlaks kooli pidaja
kehtestatud korras. Niisiis on Riigikogu volitanud kooli pidajat kehtestama hoolekogu
moodustamise korra ehk menetlusnormid (vt RKPJKo 19.03.2014, 3-4-1-66-13, p 32), mitte aga
kehtestama lisapiiranguid seaduses sätestatud hoolekogu koosseisu moodustamisele (vt RKPJKo
25.06.2009, 3-4-1-3-09, p 20). Seega võib volikogu määrata kindlaks selle, kuidas hoolekogu
valimine korraldatakse, aga ta ei tohi seada piiranguid, kes võivad või ei või hoolekogu liikmed
olla.
5. Otsust selle kohta, kes (kelle esindajad) kuuluvad hoolekogusse, ei saa pidada menetluse ehk
hoolekogu valimise korra osaks. See on sisuline küsimus, mille Riigikogu on reguleerinud
seadusega.
6. PGS § 73 lõikes 2 on öeldud, et põhikooli hoolekogusse kuuluvad kooli pidaja, õppenõukogu,
vanemate, vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad, kusjuures vanemate,
vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu
koosseisust. Kui põhikoolis on moodustatud õpilasesindus, kuulub hoolekogusse ka
õpilasesinduse nimetatud esindaja.
7. PGS § 73 lõige 3 sätestab, et gümnaasiumi hoolekogusse kuulub ka (lisaks PGS § 73 lg 2
sätestatule) õpilaste esindaja.
8. PGS § 73 lõikes 5 on sätestatud, et ühe asutusena tegutseva üldhariduskooli ja lasteasutuse
hoolekogu koosseisu kuulub vähemalt kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab kooli ja
teine lasteasutuse õpetajaid, ning nii kooli õpilaste vanemate kui ka lasteasutuse laste vanemate
esindajad. Muus osas kohaldatakse põhikooli või gümnaasiumi hoolekogu koosseisu kohta
sätestatut.
9. Ainsa piiranguna on Riigikogu sätestanud PGS § 73 lõikes 8, et hoolekogusse kuuluvate
vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi olla koolitöötajad.
10. Määruse § 4 lõige 5 (haridusasutuse pidaja esindaja ei tohi olla Peipsiääre valla hallatava mõne
teise haridusasutuse töötaja) ei ole põhiseadusvastane, sest vald võib KOKS-i alusel ise otsustada,
keda enda esindajana hoolekogudesse määrata, ning vallavolikogu võib selleks suuniseid anda
(KOKS § 22 lg 1 p 23 ja lg 2 ja Peipsiääre valla põhimääruse § 66 lg 2).
11. Määruse § 4 lõigetes 2 ja 4 nimetatud esindajad tuleb valida lasteaiarühmade või koolide
lapsevanematel (§ 4 lg 2) või lapsevanematel, vilistlastel ja kooli toetavatel organisatsioonidel
(§ 4 lg 4). Vallavolikogu ei või omal äranägemisel piirata lapsevanemate või muude huvigruppide
esindajate määramist. Riigikogu pole seda õigust volikogule andnud. Seega ei ole nende lõigetega
seatud piirangud kooskõlas PGS §-s 73 sätestatuga.
12. Põhiseaduse § 3 lõikest 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte järgi peab madalama õigusjõuga
norm olema kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga. Nii on Riigikohus leidnud, et volituse alusel
antud määrus peab üldiselt arvestama seaduses sätestatuga (vt RKPJKo 18.11.2004, nr 3-4-1-14-
04, p 17) ning vastama volitavale seadusele (vt RKPJKo 25.06.2009, nr 3-4-1-3-09, p 19). Et
määrus oleks kooskõlas seadusega, peab see vastama seaduses sisalduva volitusnormi eesmärgile,
3
sisule ja ulatusele (vt RKPJKo 02.05.2007, nr 3-4-1-2-07, p 20; RKPJKo 20.12.1996, nr 3-4-1-3-
96, p III).
Seaduslikkuse põhimõtte näeb ette ka PS § 154 lõige 1, mis sätestab, et kõiki kohaliku elu küsimusi
otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel iseseisvalt (vt
RKPJKo 09.02.2000, nr 3-4-1-2-00, p 17). Sama nõude sätestab ka haldusmenetluse seadus
(HMS). HMS § 89 lõike 1 kohaselt on määrus õiguspärane, kui see on kooskõlas kehtiva õigusega,
vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud
volitusnormis nimetatud haldusorgan. Kohalik omavalitsus võib seaduses sisalduva volitusnormi
olemasolul anda määruse kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga (HMS § 90 lg-d 1
ja 2).
13. Seega on määruse § 4 lõigetes 2 ja 4 sätestatud piirangud vastuolus põhiseadusega.
14. Põhiseadusvastase vallavolikogu määruse alusel antud üksikaktid on põhiseadusvastased, kui
need piiravad hoolekogude esindajate määramist suuremas ulatuses, kui seadusega on lubatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: avaldajad
Marje Kask 6 93 8427