Käskkiri

KÄSKKIRI

05.12.2024 nr 171

Sotsiaalkindlustusameti riskihaldusjuhendi kinnitamine Alused: korruptsioonivastane seadus (KVS); küberturvalisuse seaduse (KüTS) § 7 lg 2 p 1 ja KüTS alusel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.12.2022 määrusega nr 101 kehtestatud „Eesti infoturbestandard“; hädaolukorra seaduse § 39 lg 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.07.2021 määrus nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord1“ ning selle alusel Riigikantselei poolt välja antud „Toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise juhend 2024“; töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 13’4; raamatupidamise seaduse § 24 lg 3; sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määrusega nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimääruse“ § 10 lg 1 p 6 ja lg 2; sotsiaalkindlustusameti peadirektori 12.05.2024 käskkirjaga nr 67 kinnitatud „Eesti infoturbestandardi rakendamine ja äriprotsessidele kaitsetarbe määramine“; peadirektori 18.06.2024 käskkirjaga nr 80 kinnitatud „Sotsiaalkindlustusameti kriisiplaan“; peadirektori 01.07.2024 käskkirjaga nr 87 kinnitatud „Sotsiaalkindlustusameti infoturvapoliitika“ Sotsiaalkindlustusameti poolt pakutavate teenuste toimivust ohustavate riskide kaardistamiseks ning riskide mõju ja tõenäosuse hindamiseks ning teenuste toimepidevuse tagamiseks 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti riskihaldusjuhendi vastavalt käskkirja lisale 1. 2. Juhendis esitatud põhimõtted kehtivad tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024.a., juhend jõustub käesoleva käskkirja kinnitamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor

2 (10)

Lisa 1

Kinnitatud 05.12.2024

Käskkirjaga nr 171

Sotsiaalkindlustusameti riskihaldusjuhend

1. Juhendi eesmärk, ulatus ja kasutatavad põhimõisted

1.1. Käesoleva juhendi eesmärk on kirjeldada asutuse riskihalduse protsessi ja anda

juhiseid riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja maandamiseks

Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) teenuste toimivust ohustavate riskide

kaardistamiseks ning riskide mõju ja tõenäosuse hindamiseks ja teenuste

toimepidevuse tagamiseks, et seeläbi parandada organisatsiooni üldist turvalisust

ja vastupanuvõimet.

1.2. SKA riskihaldus on korraldatud asutuse äriprotsesside põhiselt, arvestades põhi-

ja tugiteenuste jaotust ning eripärasid.

1.3. Teenusepõhise või äriprotsessi riskihalduse loomise, rakendamise ning käesoleva

juhendi aja- ja asjakohasena hoidmise eest vastutab peadirektori poolt määratud

SKA teenistuja lähtuvalt ametijuhendist või peadirektori käskkirjaga määratud

ühekordsest teenistusülesandest.

1.4. Juhendis kasutatavad mõisted lähtuvad juhendi kehtestamisel aluseks olevates

õigusaktides nimetatud legaaldefinitsioonidest ja Eesti Infoturbestandardi (E-ITS)

põhiterminitest1.

2. SKA riskikategooriad

2.1. Riskide hindamisel tuleb määrata riskidele kategooriad, et oleks võimalik riske

grupeerida.

2.2. Risk kategoriseeritakse, pidades silmas, et riskid võivad liikuda ühest kategooriast

teise ja kuuluda samaaegselt mitmesse kategooriasse. Riskikategooriad on

järgnevad:

2.2.1. strateegiline risk – risk, mis realiseerumisel seab ohtu SKA strateegiliste

eesmärkide saavutamise, näiteks vale planeerimine või koostöö

puudumine huvigruppidega jmt;

2.2.2. tegevusrisk – risk, mis tuleneb ebapiisavatest või puuduvatest

protsessidest või tegevustest asutuse sees, näiteks ebatõhus juhtimine või

valed otsused, IT-riskid, personaliga seotud riskid, töökeskkonna riskid,

inimlikud eksimused jmt;

2.2.3. mainerisk – risk, mis realiseerumisel mõjutab negatiivselt asutuse tajumist

kolmandate isikute poolt, reputatsiooni avalikkuse silmis, näiteks ebaõige

info avaldamine, konfidentsiaalse info lekkimine, negatiivne

meediakajastus jmt;

1 Eesti infoturbestandardi seletav sõnaraamat veebiväljaandena https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/seletav-

soonaraamat

3 (10)

2.2.4. finantsrisk – risk, mis realiseerumisel ähvardab kaasa tuua (tõsiseid)

rahalisi kaotusi, näiteks ebaõige finantsplaneerimine või aruandlus,

finantskahju jmt;

2.2.5. aruandlusrisk – risk, mille tulemusena võib juhtkond langetada valesid

juhtimisotsuseid, näiteks ebaõige alusinfo aruandluse koostamisel, väära

mulje kujunemine aruandluse tõlgendamisel jmt;

2.2.6. vastavusrisk – risk, mille realiseerumisel ei vasta asutuse tegevus

õigusaktides sätestatud nõuetele ja ei ole tagatud nende järgimine, näiteks

õigusruumi ebaõige tõlgendamine tegevuse käigus või selle arvestamata

jätmine, teadaoleva audititulemuse arvestamata jätmine jmt;

2.2.7. väliskeskkonna risk – risk, mis tuleneb asutuse välisest tegevusest ja mille

haldamine ei ole asutuse töötajate võimuses, näiteks vääramatu jõud,

planeerimata õigusruumi muudatus jmt;

2.2.8. pettuse risk – risk, mis hõlmab ebaseaduslikke tegusid, mis võidakse korda

saata organisatsiooni kasuks või kahjuks ja nii organisatsioonisiseste või-

väliste isikute poolt ja mida iseloomustab tahtlus, näiteks korruptsioon,

õigusakti rikkumine jmt.

3. Teenuste riskihalduse protsess üldiselt

3.1. SKA teenuste riskihaldus toimub lähtudes teenuste strateegilistest eesmärkidest,

mis on kinnitatud riiklike arengukavadega Vabariigi Valitsuse või

Sotsiaalministeeriumi tasandil.

3.2. Riskihaldus algab organisatsiooni sisemise ja välise keskkonna mõistmisest,

sealhulgas sotsiaalsete, poliitiliste, majanduslike ja tehnoloogiliste tegurite

arvestamisest.

3.3. Riskide tuvastamine hõlmab teenuse või äriprotsessiga seotud võimalike ohtude

ja nende mõju kindlakstegemist. Riskide tuvastamiseks kasutatakse erinevaid

meetodeid ja tööriistu, nt dokumentide ülevaatus, intervjuud,

organisatsiooniülesed küsimustikud, töökoha või tööprotsessi vaatlus.

3.3.1. Dokumentide ülevaatuse käigus analüüsitakse olemasolevaid dokumente,

sh töökorrad, juhendid, varasemad riskihinnangud, auditite aruanded,

protseduurid ja poliitikad, et tuvastada võimalikud riskid;

3.3.2. Intervjuu käigus vesteldakse teenistujate ja juhtidega, et saada ülevaade

võimalikest riskidest. Intervjuu tulemused vormistatakse vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirjaga);

3.3.3. Küsitlused suunatakse vastamiseks kõigile SKA teenistujatele või

konkreetsele teenusega või äriprotsessiga seotud teenistujate grupile, et

koguda laiemat arvamust ja tuvastada riske, mida muidu ei pruugi märgata

või mida üks teenistuja ei puugi osata välja tuua;

3.3.4. Töökoha või tööprotsessi või töökeskkonna vaatlus teostatakse, et tuvasta

võimalikke ohte ja riske. See meetod on eriti kasulik füüsiliste ja

operatiivsete riskide tuvastamiseks.

3.3.5. Lisaks eeltoodule on ohtude või riskide tuvastamiseks kasutada

ajurünnakuid, kus osalevad erinevate osakondade teenistujad, sest see

aitab tuvastada riske erinevates vaatenurkades. Samuti SWOT analüüsi,

et tuvastata organisatsiooni tugevused, nõrkused, võimaluse ja ohud.

Täiendavalt saab kasutada väliseid allikaid, sh valdkonna aruandeid,

4 (10)

teadusuuringuid, konsultantide soovitusi või ka organisatsiooni

tulemuslikkuse näitajaid, et tuvastada kõrvalekaldeid ja võimalikke riske.

3.4. Pärast ohtude kindlakstegemist toimub teenuse või äriprotsessiga seotud riskide

hindamine.

3.4.1. Riskide hindamis abil määratakse riskide esinemise tõenäosus ja riski

realiseerumisel avalduv võimalik mõju, sh kahju organisatsiooni, teenuse

ja/või inimeste vaates.

3.4.2. Riskide hindamine võib olla kvantitatiivne (numbriline) või kvalitatiivne

(kirjeldav) hindamine. Riskide hindamiseks kasutatakse riskimaatriksit 4 x

4 või 5 x 5 süsteemis või muud konkreetse teenuse või protsessiga sobivat

süsteemi.

3.4.3. Riskide hindamisel riskimaatriksi abil paigutatakse riskid maatriksisse, kus

üks telg näitab riski tõenäosust ja teine telg riski mõju.

3.4.4. Riskitaseme määramise võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse määrus

„Elutähtsateenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende

koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“ Lisa 3:

Stsenaariumi realiseerumise tagajärje hindamine".

3.4.5. Riskide prioritiseeritakse nende olulisuse alusel, st riskimaatriksi

kasutamisel asetuvad kõrge tõenäosuse ja suure mõjuga riskid maatriksis

kõrge prioriteediga alale.

3.5. Pärast riskide prioritiseerimist analüüsitakse, kui palju riske organisatsioon on

valmis taluma. See aitab määrata, millised riskid vajavad kiiret sekkumist ja

millised võivad oodata, sh

3.5.1. Teenuse või äriprotsessi eest vastutava osakonna juhataja esitab

riskihindamise tulemused ja sellest tulenevad ettepanekud SKA juhtgrupile

kahe nädala jooksul arvates hindamistulemuste saamisest.

3.5.2. SKA juhtgrupp arutab ja määrab riskide prioriteetsuse, võttes arvesse

organisatsiooni strateegilisi eesmärke ja ressursse ning kinnitab

protokollilise otsusega lõpptulemuse.

3.6. Pärast riskide hindamist töötatakse välja ja rakendatakse meetmed riskide

realiseerumise ennetamiseks, realiseerunud riskide mõju vähendamiseks või mõju

leevendamiseks. Suuremahuliste tegevuste elluviimiseks lisatakse meetmete

rakendamise ülesanne SKA või teenuse eest vastutava osakonna tööplaani või

määratakse konkreetse teenistuja ülesandena.

3.7. Riskide maandamiseks kasutatakse ühte või mitut strateegiat, meetodit või

tegevust, sh

3.7.1. Riskide vältimine – teadlik tegevuste või projektide vältimine, mis võivad

kaasa tuua SKA jaoks suuri riske;

3.7.2. Riskide vähendamine – meetmete rakendamine riskide esinemise

tõenäosuse või mõju vähendamiseks. Näiteks turvameetmete

tugevdamine tööruumides või IT-süsteemides, teenistujate teadlikkuse

tõstmine (koolituste või infotundide või selgitavate materjalide abil);

3.7.3. Riskide ülekandmine - riskide üleandmine kolmandale osapoolele lepingu

kaudu;

3.7.4. Riskide aktsepteerimine – teatud riskide teadlik aktsepteerimine, kui nende

mõju on väike või nende vältimine on liiga kulukas. Ettepaneku riski

aktsepteerimiseks teeb teenuse eest vastutava osakonna juhataja SKA

5 (10)

juhtgrupile. Riski aktsepteerimise otsuse teeb SKA juhtgrupp, vormistades

selle protokollilise otsusena;

3.7.5. Riskide hajutamine – investeeringute või tegevuste mitmekesistamine või

jaotamine, et vähendada ühe riski mõju kogu organisatsioonile.

3.8. Riskihaldus on pidev protsess, mis nõuab regulaarset järelevalvet ja ülevaatust, et

tagada meetmete tõhusus ja vajadusel teha kohandus. SKA riskihaldusprotessi

aluseid vaadatakse üle ja vajadusel kohandatakse vähemalt üks kord kahe aasta

jooksul.

4. Riskihaldusega seotud rollid ja vastutus

4.1. SKA peadirektor koostöös juhtgrupiga, kuhu kuuluvad osakondade juhatajad ja

peadirektori nõunikud:

4.1.1. Määratleb ja kinnitab riskihalduse strateegia ja poliitika;

4.1.2. Tagab, et riskihaldus on integreeritud organisatsiooni strateegiliste

eesmärkidega;

4.1.3. Jälgib ja hindab perioodiliselt riskihalduse tõhusust tervikuna.

4.2. Kriisireguleerimise osakond (kuni 31.12.2024.a) või sotsiaalhoolekande

toimepidevuse osakond (alates1.12.2025.a), kelle põhiülesannete hulka kuulub

muuhulgas ameti enda ja ameti osutatavate teenuste toimepidevuse tagamise

toetamine, koostöös kriisijuhi ning teiste osakondadega ja peadirektori nõunikuga

(sisekontrolli valdkonnas)

4.2.1. Koordineerib riskihalduse protsessi ja tegevusi;

4.2.2. Tuvastab, hindab ja jälgib organisatsiooniüleseid riske;

4.2.3. Arendab ja rakendab riskide maandamise plaane teenuste toimepidevuse

vaates.

4.3. Riskiomanikud ehk SKA-s osakonna juhatajad, talituse juhatajad,

juhtivspetsialistid ja teenuseomanikud ning portfellihaldurid või peadirektori poolt

määratud teenistujad (ametijuhendi või muu asutusesisese õigusakti kaudu)

4.3.1. Vastutavad konkreetsete riskide juhtimise eest oma valdkonnas;

4.3.2. Rakendavad riskide maandamise meetmeid ja jälgivad nende tõhusust.

4.4. SKA sisekontrolliülesandega teenistujad

4.4.1. Hindavad riskihalduse protsessi ja kontrollimeetmete tõhusust määratud

teenuste või äriprotsesside ulatuses;

4.4.2. Annavad sõltumatut tagasisidet ja soovitusi riskihalduse parandamiseks.

4.5. Iga SKA teenistuja

4.5.1. Teadvustab ja jälgib riskihalduse poliitikaid ja protseduure.

4.5.2. Teavitab vahetut juhti või talituse juhatajat või osakonna juhatajat või

peadirektori nõunikku (sisekontrolli valdkonnas) või peadirektorit

võimalikest riskidest ja intsidentidest, mis mõjutavad teenus(t)e toimivust.

Intsidentidest teavitamine toimub vastavalt intsidentide käsitlemise korrale.

5. Spetsiifilise riskihalduse rollid ja erisused üldisest riskihaldusest

6 (10)

5.1. E-ITS riskihaldus toimub lähtudes E-ITS riskihaldusjuhendi2 põhimõtetest ning

asutusesisestest töökordadest ja juhenditest (nt Infoturvapoliitika), sh 5.1.1. E-ITS riskihaldus on korraldatud äriprotsesside põhiselt ja toimub

juhtimistarkvaras PlanPro.

5.1.2. E-ITS riskihalduse protsessi loomise ja rakendamise eest vastutab SKA

infoturbespetsialist. Seejuures võib infoturbespetsialist nõustada riskide

hindamisel, kuid ei tohi osaleda infoturbega seotud riskide hindamise

tulemuste kinnitamisel enda vastutusalas olevate konkreetsete riskide

osas.

5.1.3. E-ITS rakendamise eest füüsilise turbe vaates vastutab personaliosakonna

(kuni 31.12.2024.a) või personali- ja haldusosakonna (alates 1.01.2025.a)

halduse juhtivspetsialist, peaspetsialist või spetsialist talle määratud

ulatuses. Seejuures võib füüsilise turbe eest vastutav teenistuja nõustada

riskide hindamisel, kuid ei tohi osaleda füüsilise turbega seotud riskide

hindamise tulemuste kinnitamisel enda vastutusalas olevate konkreetsete

riskide osas.

5.1.4. E-ITS riskihalduse metoodika:

Riskitaseme määravad kahju suurus ja riski realiseerumise võimalikkus. Arvesse võetakse

infoturbe rakendusplaani meetmed, mis on juba teostatud kui ka rakendamisele määratud

meetmed.

Riskitase tuvastatakse riskimaatriksi abil 4 x 4 süsteemis, sh

5.1.4.1. Riski mõju jaguneb neljaks:

Mõju Hinne Kirjeldus

Tähtsusetu 1 Riski avaldumine ei häiri käimasolevaid ja planeeritavaid tegevusi

ning eesmärkide saavutamist.

Vähene 2 Riski avaldumisel on tegevused ja eesmärkide saavutamine küll

mõningal määral häiritud, kuid eesmärgid on saavutatavad ja

lisaressursse vajatakse vähesel määral, sh võib piisav olla

asutusesisene ressursside ümberjaotamine. Asutuse tööd on

võimalik jätkata. Märkimisväärset mainekahju ei kaasne, see on

kontrollitav. Kriitilised asukohad, teenused ei ole mõjutatud

Oluline 3 Riski avaldumisel on tegevused ja eesmärkide saavutamine olulisel

määral häiritud. Eesmärkide saavutamiseks on vaja olulisel määral

lisaressursse. Esineb negatiivset meediakajastust, mis nõuab

asutuse poolset sekkumist. Kriitilised asukohad, teenused on

mõjutatud. Teenuse toimimine on takistatud üle SLAs märgitud aja,

mõjutatud on ka asutuse põhiprotsesside toimimine. Kriitilisi

teenuseid on võimalik osutada alternatiivsete vahendite abil.

Kahjustav 4 Riski avaldumisel ei ole võimalik tegevusi jätkata ja/või eesmärke

saavutada. Kahjude likvideerimine nõuab olulisi ressursse. Ulatuslik

negatiivne meediakajastus, mis ei ole (täielikult) kontrollitav.

Mõjutatud on mitmed asukohad, teenused, sh kriitilised.

Suuremahuline teenuste katkestus üle SLA-s märgitud aja.

Mõjutatud on asutuse põhiprotsesside toimimine.

2 E-ITS riskihaldusejuhend veebiväljaandena https://eits.ria.ee/et/abimaterjalid/riskihaldusjuhend/juhend

7 (10)

5.1.4.2. Riski tõenäosus jaguneb neljaks:

Tõenäosus Hinne Kirjeldus

Vähetõenäoline 1 Riski avaldumine on teoreetiliselt võimalik, kuid praktiliselt

üliharva juhtuv.

Võimalik 2 Riski avaldumine on võimalik, kuid praktilisi juhtumeid on

üksikuid.

Tõenäoline 3 Riski avaldumine on suure tõenäosusega ja on olemas kindlad

tõendusmaterjalid riski avaldumise kohta.

Kindel 4 Risk on juba avaldunud või riski avaldumine tulevikus on

vältimatu.

5.1.4.3. Riski mõju ja tõenäosuse hindamise tulemusena leitakse

nende koostoimes riskitase, lähtudes järgnevast

riskimaatriksist (kasutatud värvid tulenevad PlanPro

süsteemist):

MÕJU

4 4 8 12 16

3 3 6 9 12

2 2 4 6 8

1 1 2 3 4

Riskimaatriks

numbriline

1 2 3 4

TÕENÄOSUS

MÕJU

Kahjustav Keskmine Kõrge Väga kõrge Väga kõrge

Oluline Keskmine Keskmine Kõrge Väga kõrge

Vähene Madal Keskmine Keskmine Kõrge

Tähtsusetu Madal Madal Keskmine Keskmine

Riskimaatriks

sõnaline

Vähetõenäoline Võimalik Tõenäoline Kindel

TÕENÄOSUS

5.1.4.4. Riskimaatriksi alusel tuvastatakse riskiskoor, mille alusel

seatakse riskide käsitlemiseks prioriteedid:

RiskitaseSkoorOlulisuse määratlus

Madal

1-2Turvameetmed annavad piisava kaitse. Praktikas väiksed riskid

tavaliselt aktsepteeritakse, kuid ikkagi ohtu seirates.

Hallatakse rutiinsete turbeprotsessi seiretegevuste käigus.

8 (10)

Keskmine

3-6Turvameetmed võivad osutuda ebapiisavateks.

Kõrgendatud tähelepanuga seire, olukorra muutudes võib vajada

kohest sekkumist. Oluline on riski teadvustamine.

Kõrge

8-9Turvameetmed ei kaitse selle ohu eest piisavalt.

Riski vähendamine on prioriteet, selleks plaanitakse asjakohased

tegevused, mida rakendada esimesel võimalusel.

Väga kõrge

12-16Turvameetmed ei kaitse selle ohu eest piisavalt. Väga suurt riski

praktikas ei aktsepteerita, sellega tuleb (käitlusjärgus) eraldi

tegeleda.

Vajab kohest sekkumist, et vähendada riski talutava piirini.

5.1.4.5. E-ITS riskide hindamise ja seire eest vastutavad teenistujad,

nende tegevused ja tähtajad kinnitatakse osakonna tööplaaniga

või eraldi peadirektori käskkirjaga ning lisatakse PlanPro

süsteemi iga kalendriaasta kohta tegevuste elluviimise

kalendriaasta 31. jaanuariks.

5.2. SKA töökeskkonna riskihaldus toimub lähtudes töötervishoiu ja tööohutuse

seaduse ja selle alamaktides sätestatud põhimõtetest ning asutusesisestest

töökordadest ja juhenditest, sh

5.2.1. Töökeskkonna riskihalduse eest vastutab personaliosakonna (kuni

31.12.2024.a) või personali- ja haldusosakonna (alates 1.01.2025.a)

töökeskkonna- ja heaolu partner koostöös töökeskkonnavolinike ning

töökeskkonnanõukogu liikmetega.

5.2.2. Töökeskkonna riskihaldus toimub Tööinspektsiooni

iseteeninduskeskkonna https://iseteenindus.ti.ee/login riskianalüüsi

töövahendi abil tuginedes viidatud keskkonna toimemudelile ja

riskihalduse süsteemile3. 5.2.3. Töökeskkonna riskide hindamise ja seire eest vastutavad teenistujad,

nende tegevused ja tähtajad kinnitatakse peadirektori käskkirjaga iga

kalendriaasta kohta tegevuste elluviimise kalendriaasta 31. jaanuariks.

5.3. Korruptsiooni ja huvide konflikti riskihaldus toimub lähtudes Justiitsministeeriumi

koostatud riskide haldamise ja hindamise juhendist4 ning asutusesisestest

töökordadest ja juhenditest, sh

5.3.1. Korruptsiooni ja huvide konflikti riskihalduse eest vastutab peadirektori

nõunik (sisekontrolli valdkonnas).

5.3.2. Korruptsiooni ja huvide konflikti riskihaldus toimub

dokumendihaldussüsteemis Delta ning riigitöötaja iseteenindusportaalis

RTIP.

5.3.3. Korruptsiooni ja huvide konflikti riskide analüüsimise alusohud on:

5.3.3.1. Organisatsiooni tasandil

- Nõrk organisatsioonikultuur ja juhtimine;

3 Iseteeninduskeskkonna kasutusjuhend veebiväljaandena https://www.ti.ee/sites/default/files/documents/2023-02/TI_iseteeninduse_kasutusjuhend_ET_02.2023.pdf 4 Justiitsministeeriumi juhend „Korruptsiooni ja huvide konflikti riskide hindamine“ veebiväljaandena https://www.korruptsioon.ee/sites/default/files/2024- 01/Korruptsiooni%20ja%20huvide%20konflikti%20riskide%20hindamine.pdf

9 (10)

- Nõrk kontrollikeskkond;

- Teadlikkuse tõstmisega mittetegelemine ja nõrk kommunikatsioon.

5.3.3.2. Ametiisiku tasandil (teenistujad)

- Korruptiivne tulu;

- Ametiseisundi korruptiivne kasutamine;

- Avaliku vahendi korruptiivne kasutamine;

- Mõju korruptiivne kasutamine;

- Siseteabe korruptiivne kasutamine;

- Tegevus- ja toimingupiirangute rikkumine.

5.3.4. Korruptsiooni ja huvide konflikti riskide analüüsimiseks:

5.3.4.1. Tuvastatakse ohud teenuste, protsesside, struktuuriüksuste või

ametikohtade vaates;

5.3.4.2. Tuvastatakse võimalikud nõrkused ja haavatavused;

5.3.4.3. Hinnatakse üle kasutatavate kontrollimehhanismide tõhusus;

5.3.5. Metoodika: Riskitaseme määravad kahju suurus ja riski realiseerumise

võimalikkus. Arvesse võetakse korruptsiooni ja huvide konflikti ennetamise

meetmed, mis on juba teostatud kui ka rakendamisele määratud meetmed.

Riskitase tuvastatakse riskimaatriksi abil 4 x 4 süsteemis.

5.3.6. Korruptsiooni ja huvide konflikti riskide hindamise ja seire eest vastutavad

teenistujad, nende tegevused ja tähtajad kinnitatakse peadirektori

käskkirjaga iga kalendriaasta kohta tegevuste elluviimise kalendriaasta

31. jaanuariks.

5.4. SKA teenuste toimepidevuse riskihaldus toimub lähtudes Vabariigi Valitsuse

29.07.2021 määruse nr 75 „Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi ja

plaani nõuded, nende koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord1“

ning Riigikantselei koostatud toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani koostamise

juhendi aluspõhimõtetest ning asutusesisestest töökordadest ja juhenditest.

5.4.1. Teenuste toimepidevuse riskihalduse eest vastutab kriisireguleerimise

osakond (kuni 31.12.2024.a) või sotsiaalhoolekande toimepidevuse

osakond (alates1.12.2025.a), kelle põhiülesannete hulka kuulub

muuhulgas ameti enda ja ameti osutatavate teenuste toimepidevuse

tagamise toetamine, koostöös kriisijuhi ning teiste osakondadega.

5.4.2. Teenuste toimepidevuse riskihaldus toimub dokumendihaldussüsteemis

Delta ning teenusepõhiselt Confluence keskkonnas (wiki).

5.4.3. Metoodika: Riskitaseme määravad kahju suurus ja riski realiseerumise

võimalikkus. Arvesse võetakse meetmed, mis on juba teostatud kui ka

rakendamisele määratud meetmed.

5.4.4. Teenuse toimepidevuse riskitase tuvastatakse riskimaatriksi abil 5 x 5

süsteemis, kus

10 (10)

6. Teabevahetus ja aruandlus

6.1. Riskihalduse tulemused edastatakse vastutava teenistuja poolt perioodiliselt

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või aruandena peadirektorile

ja SKA juhtgrupi liikmetele ning esitletakse juhtgrupi koosolekul vähemalt üks kord

kalendriaastas.

6.1.1. E-ITS riskihalduse tulemused ja tegevuste ülevaate annavad

infoturbespetsialistid või füüsilise turbe eest vastutavad teenistujad üks

kord kuus ettekande vormis juhtgrupi koosolekul.

7. Dokumentatsioon ja arhiiv

7.1. Riskihaldusega seotud dokumente säilitatakse ja hallatakse lähtuvalt SKA

teabehalduse korrast ning teenuse spetsiifiliselt lähtuvalt teenusega seotud

sisemistest kordadest.

8. Koolitus ja teadlikkus

8.1. Riskihaldusega seotud teadlikkuse tõstmiseks kavandatakse ja viiakse iga-

aastaselt läbi SKA teenistujatele suunatud sise- ja tellimuskoolitusi lähtudes SKA

teenistujate arendamise ning koolituse põhimõtetest.

8.2. Riskihaldusega seotud koolituse kavandamise ja tellimise eest vastutavad

kriisijuht, sotsiaalhoolekande toimepidevuse osakond, teiste osakondade

juhatajad, talituse juhatajad ja juhtivspetsialistid, infoturbespetsialistid või

peadirektori nõunik (sisekontrolli valdkonnas) osakonna põhimäärusest või

teenistuja ametijuhendist või muust asutuse sisemist töökorraldust reguleerivas

õigusaktis nimetatud pädevuse piire arvestades