Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

[email protected]

Teie 05.11.2024 nr 10-11/2613-1

Meie 02.12.2024 nr 9.3-4/24/11124-2

Sepa tn 22 ja 22a kinnistu

detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise

vajalikkuse seisukoht

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikest 6 alusel seisukoha saamiseks. Sepa tn 22 ja 22

a kinnistu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise

(edaspidi KSH) algatamise vajalikkuse kohta.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas, Tallinnas, Põhja-Tallinna linnaosas, Kopli asumis, Sepa

tn 22 ja Sepa tn 22a kinnistutel. Detailplaneeringu eesmärgiks on Sepa tn 22 ja Sepa tn 22a äri-

ja tootmismaa sihtotstarbega kruntide liitumine ja sihtotstarbe muutmine üheks elamumaa

krundiks ning üheks transpordimaa krundiks. Lisaks määrata ehitusõigus kahe korterelamu

ehitamiseks, maksimaalselt kuni viie maapealse ja kuni ühe maa-aluse hoone püstitamiseks.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2011

otsusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohased tööstusettevõtete juhtotstarbega ala

korruselamute alaks.

Esitatud dokumentides on muuhulgas toodud järgmised punktid:

 „Detailplaneeringuala asub piirkonnas, kus on ajalooliselt asunud nii sadamad kui

tööstushooned. Seetõttu võib piirkonnas esineda võrreldes tavapärase linnaruumiga

enam tööstusmüra. Vastavalt Tallinna siseriiklikule mürakaardile on planeeringuala

müratase mõjutatud peamiselt planeeringuala kõrval tegutsevast tootmisettevõttest

Silverfields OÜ. Vastavalt koostatavale Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringule on

Kopli poolsaare tööstusettevõtete ja sadamaalad ette nähtud kujundada mitmekesise

linnaruumiga korterelamute ja segahoonestusalaks ning seetõttu võib eeldada, et

perspektiivis piirkonna tööstusmüra tase väheneb. Samas tuleb aga hoonete rajamisel

arvestada piirkonna müratasemetega ning tagada ehituslike meetmetega müratasemete

vastavus hoonetes sotsiaalministri 4. märtsi 2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed

elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise

meetodid“.“

 „Planeeringualale uute hoonete ehitamisega kaasnevad üldiselt tavapärased

ehitamisega seonduvad mõjud, mille mõjuala ei ole eeldatavalt suur. Ehitusperioodil

võivad mõjutatud olla planeeringuala ümbruses asuvad lähimad elamualad, kuna

ehitustegevuse käigus esineb häiringutena müra, vibratsiooni ja õhusaastet nii

ehitustöödest kui ehitusmasinate liikumisest. Vältida tuleb mürarikaste (arvestades ka

piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Samuti

tuleb arvestada ja jälgida, et ehitusaegsed müra- ja vibratsioonitasemed vastaksid

kehtivatele normidele (keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruses nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

2(2)

hindamise meetodid“ ning sotsiaalministri 17. mai 2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“).“

Amet on tutvunud esitatud dokumentidega, ei esita vastuväiteid KSH mittealgatamise otsusele,

kuid juhib tähelepanu järgnevale:

 KSH eelhinnangus tabelis 1.1 on välja toodud: „Projekteerimisel hinnata vajalikke

radoonikaitse meetmeid juhindudes Eesti standardist EVS 840 „Juhised radoonikaitse

meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. Radoonikaitse meetmete

mitterakendamisel viia läbi radooniohutust tõestavad mõõtmised“ Amet juhib

tähelepanu, et radoon ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud ning uuringu valmimisel amet

palub edastada see planeeringu järgmises etapis ülevaatamiseks.

 KSH eelhinnangus tabelis 1.1 on välja toodud: „Täiendavalt on ette nähtud teostada

müra modelleeringud, mille põhjal on võimalik välja tuua nõutavad

müraleevendusmeetmed. Vastav leevendus meetmed ja nõuded lisatakse

detailplaneeringu materjalide juurde järgnevates planeeringu etappides“. Amet juhib

tähelepanu, et planeeringuala läheduses asuvad tööstusalad (sh Paljassaare

reoveepuhastusjaam, raudtee, sadamad, tootmisettevõte Silverfields OÜ, Hansakivi OÜ,

Blastvent OÜ jne) ning hindamaks planeeritaval alal esinevate müratasemete vastavust

keskkonnaministri 16.12.2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 kehtestatud

tasemetele, tuleb ametile tööstusest tulenevalt olemasoleva ning perspektiivse olukorra

kohta mürauuring esitada. Mürauuringu koostamisel arvestada keskkonnaministri

03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu

koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning tuginedes § 3 lg 3 punkt 5 hinnata ka

maksimaalseid müratasemeid.

 KSH algatamata jätmise otsuses punktis 5.5 on välja toodud: „suuremahulised

tehnoseadmed tuleb integreerida hoone mahtu või maa-aluse korruse mahus;“ Amet

juhib tähelepanu, et tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud

müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei

tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud

tööstusmüra sihtväärtust.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

 Impulssmüra põhjustavad tööd võib teha tööpäevadel kelle 07.00-19.00.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Jaroševitš

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

55674859

kristina.jaroševitš@terviseamet.ee